EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32015R0063

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/63, 21. oktoober 2014 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante- osamaksetega

OJ L 11, 17.1.2015, p. 44–64 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force: This act has been changed. Current consolidated version: 17/01/2015

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2015/63/oj

17.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 11/44


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/63,

21. oktoober 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante-osamaksetega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 103 lõikeid 7 ja 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2014/59/EL on nõutud, et liikmesriigid looksid kriisilahendusrahastud, tagamaks, et kriisilahendusasutus rakendab kriisilahenduse vahendeid ja kasutab kriisilahenduse õigusi tulemuslikult. Kriisilahendusrahastutel peaks olema piisavalt rahalisi vahendeid, et kriisilahendusraamistik saaks nõuetekohaselt toimida, ning seega on neile antud õigus koguda nende territooriumil tegevusluba omavatelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt, kaasa arvatud liidu filiaalidelt, ex-ante-osamakseid.

(2)

Liikmesriigid on kohustatud koguma kriisilahendusrahastutesse ex-ante-osamakseid mitte üksnes krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt, vaid nimetatud direktiivi artikli 103 lõike 1 alusel ka liidu filiaalidelt. Ka komisjoni õigus võtta nimetatud direktiivi artikli 103 lõigete 7 ja 8 alusel vastu delegeeritud õigusakte hõlmab liidu filiaale. Arvestades aga asjaolu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (2) artikli 47 alusel kuulub liidu filiaalide usaldatavusnõuete täitmine ja järelevalvealane kohtlemine liikmesriikide vastutusalasse, ei ole mitmed käesolevas delegeeritud õigusaktis sätestatud riskiga korrigeerimise parameetrid vahetult liidu filiaalide suhtes kohaldamiseks sobivad. Seepärast ei kuulu liidu filiaalid küll käesoleva määruse reguleerimisalasse, ent nende suhtes võidakse kehtestada erikord, mille komisjon töötab välja mõnes tulevases delegeeritud õigusaktis.

(3)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artiklitele 6, 15, 16, 95 ja 96 võib teatavad investeerimisühingud, kellel on lubatud tegeleda ainult piiratud teenuste ja tegevustega, vabastada teatavatest kapitali- ja likviidsusnõuetest, või ei ole need nende suhtes kohaldatavad. Seega ei kehtiks nende suhtes paljud riskiga korrigeerimise parameetrid, mis tuleks sätestada. Kuigi liikmesriikidel on kohustus koguda nendelt investeerimisühingutelt direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõike 1 alusel ex-ante-osamakseid, on asjakohane jätta liikmesriikidele õigus määrata nende riskiga korrigeerimine kindlaks viisil, mis ei põhjusta nendele äriühingutele ebaproportsionaalset koormust. Seega ei peaks need investeerimisühingud kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(4)

Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 102 lõikele 1 peaksid liikmesriigid tagama, et alates direktiivi jõustumisest kuni 31. detsembrini 2024 ulatuksid nende rahastute käsutuses olevad rahalised vahendid vähemalt 1 protsendini kõigi nende territooriumil tegevusluba omavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute tagatud hoiuste summast. Selle aja jooksul tuleks rahastusse kogutavad osamaksed jaotada ajaliselt võimalikult võrdselt kuni sihttaseme saavutamiseni, võttes arvesse majandustsükli faasi ja mõju, mida protsüklilised osamaksed võivad avaldada rahastusse osamakseid tasuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundile.

(5)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõikes 1 on nõutud, et osamakseid tuleb koguda vähemalt kord aastas, et saavutada kõnealuse direktiivi artiklis 102 sätestatud sihttase. Direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõike 2 kohaselt peaks aasta osamakse olema proportsionaalne krediidiasutuse või investeerimisühingu suurusega, kuna osamakse peaks põhinema fikseeritud summal, mis määratakse kindlaks kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuste põhjal (edaspidi „aasta baasosamakse”). Teiseks peegeldab see krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohase tegevuse riskitaset, sest aasta baasosamakset tuleks korrigeerida proportsionaalselt tema riskiprofiiliga (edaspidi „täiendav riskiga korrigeerimine”). Krediidiasutuse või investeerimisühingu suurus kujutab endast tema põhjustatava riski esimest näitajat. Mida suurem on krediidiasutus või investeerimisühing, seda tõenäolisem on, et juhul kui ta satub raskustesse, leiab kriisilahendusasutus, et on avalikes huvides algatada tema suhtes kriisilahendus ja kasutada kriisilahendusrahastut, et tagada kriisilahendusvahendite tulemuslik rakendamine.

(6)

Selleks et selgitada, kuidas tuleks kriisilahendusasutustel korrigeerida osamakseid proportsionaalselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiiliga, on vaja kindlaks määrata riskisambad ja -näitajad, mida tuleks kasutada krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili kindlaksmääramisel, mehhanism, mille kohaselt aasta baasosamakse suhtes rakendatakse riskiga korrigeerimist, ja aasta baasosamakse kui riskiga korrigeerimise lähtepunkt. Need elemendid, mis täiendaksid direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõikes 7 sätestatud riskikriteeriume, tuleks kehtestada selliselt, et säilitada liikmesriikide vahel võrdsed tingimused ja tugev siseturg, vältides erinevusi selles, kuidas liikmesriigid arvutavad osamakseid oma kriisilahendusrahastutesse. Sel viisil on krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt kriisilahendusrahastutesse makstud osamaksed pangaliikide vahel võrreldavad ja prognoositavad, mis on oluline element siseturul võrdsete võimaluste tagamises.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 (4) artikli 5 lõikes 1 on sätestatud, et nimetatud määruse artikli 42 lõikega 1 asutatud ühtset kriisilahendusnõukogu (edaspidi „kriisilahendusnõukogu”) peetakse kõnealuse määruse ja direktiivi 2014/59/EL kohaldamisel asjaomaseks riiklikuks kriisilahendusasutuseks, kui ta täidab ülesandeid ja kasutab õigusi, mida nimetatud direktiivi kohaselt peab täitma või kasutama liikmesriigi kriisilahendusasutus. Kuna määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõikega 7 antakse kriisilahendusnõukogule õigus arvutada krediidiasutuste ja investeerimisühingute osamaksed ühtsesse kriisilahendusfondi, millega alates 1. jaanuarist 2016 asendatakse ühtses kriisilahenduskorras osalevate liikmesriikide kriisilahendusrahastud, kohaldades käesolevat määrust lähtuvalt direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõikest 7, peaks kriisilahendusasutuse mõiste käesolevas määruses hõlmama ka kriisilahendusnõukogu.

(8)

Osamaksete arvutamine individuaalsel tasandil tooks konsolideerimisgruppide puhul kaasa selle, et gruppi kuuluvate üksuste baasosamakse kindlaksmääramisel arvestatakse teatavaid kohustusi topelt, sest kohustused, mis tulenevad samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelistest lepingutest, oleksid osa kohustuste kogusummast, mida tuleb arvesse võtta iga gruppi kuuluva üksuse aastase baasosamakse kindlaksmääramisel. Seepärast tuleks aasta baasosamakse kindlaksmääramist konsolideerimisgruppide puhul veelgi täpsustada, et kajastada gruppi kuuluvate üksuste omavahelist seotust ja vältida grupisiseste riskipositsioonide topeltarvestust. Et tagada võrdsed tingimused konsolideerimisgruppi kuuluvatele üksustele ning krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, mis on krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmed või püsivalt seotud sama keskasutusega, tuleks viimaste suhtes rakendada sama korda.

(9)

Konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse aastase baasosamakse arvutamisel ei tohiks arvesse võetavate kohustuste kogusumma hulka kuuluda kohustused, mis tulenevad lepingust, mille see konsolideerimisgruppi kuuluv üksus on sõlminud mõne muu samasse konsolideerimisgruppi kuuluva üksusega. Siiski peaks niisugune väljajätmine olema võimalik ainult juhul, kui iga konsolideerimisgruppi kuuluv üksus on asutatud liidus, on täielikult kaasatud samasse konsolideerimisse, tema suhtes rakendatakse asjakohaseid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrolli protseduure ning kui puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused tähtaja saabumisel asjaomase kohustuse kiireks tagasimaksmiseks. See peaks vältima olukorda, et kohustused jäetakse osamaksete arvutusbaasist välja, kui puuduvad tagatised, et grupisisestest laenudest tulenevad riskipositsioonid oleksid tagatud ka juhul, kui konsolideerimisgrupi finantsolukord halveneb. Selleks et vältida olukorda, et grupisiseste kohustuste arvutustest väljajätmine annab sellisest väljajätmisest kasu saavatele konsolideerimisgruppi kuuluvatele üksustele eelise, ei tohiks niisugune väljajätmine võimaldada asjaomastel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada lihtsustatud osamaksesüsteemi, mida lubatakse kasutada väikestel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, isegi kui pärast grupisiseste kohustuste väljajätmist vastaks see krediidiasutus või investeerimisühing lihtsustatud süsteemi tingimustele. Et tagada võrdsed tingimused konsolideerimisgruppi kuuluvatele üksustele ning krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, mis on krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmed või püsivalt seotud sama keskasutusega, tuleks viimaste suhtes rakendada sama korda.

(10)

Erandina reeglist, et osamaksed tuleks arvutada individuaalsel tasandil, peaks juhul, kui on tegemist keskasutusega, millega on seotud krediidiasutused, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 kohaselt siseriikliku õigusega usaldatavusnõuete täitmisest täielikult või osaliselt vabastatud, rakendama ex-ante-osamaksete eeskirju üksnes keskasutuse ja temaga seotud krediidiasutuste suhtes tervikuna konsolideeritud alusel, sest keskasutuse ja kõikide temaga seotud krediidiasutuste solventsust ja likviidsust jälgitakse tervikuna nende asutuste konsolideeritud aastaaruannete põhjal.

(11)

Aasta baasosamakse kindlaksmääramist tuleks täpsustada ka finantsturu infrastruktuuride puhul. Mõnedel finantsturu infrastruktuuridel, nagu kesksetel vastaspooltel ja väärtpaberite keskdepositooriumidel, on ühtlasi krediidiasutuse tegevusluba. Näiteks osutavad mõned väärtpaberite keskdepositooriumid pangandusteenuseid, mis on nende kui finantsturu infrastruktuuride tegevuse juures kõrvaltegevuseks. Erinevalt krediidiasutustest ei hoia väärtpaberite keskdepositooriumid tagatud hoiuseid, vaid enamasti päevasiseseid või üleöösaldosid, mis tulenevad väärtpaberitehingute arveldamisest, mida nad pakuvad finantsasutustele ja keskpankadele. Need ei too üldjuhul kaasa rahalist saldot, mida saaks assimileerida pangandustegevusega tegelemiseks kaasatud rahaliste vahenditega. Kuna finantsturu infrastruktuuride osutatavad pangandusteenused on nende kliiringu- ja arveldustoimingute kui põhitegevuse kõrvaltegevused, ent oma põhitegevuse tõttu on need üksused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 648/2012 (5) ja (EL) nr 909/2014 (6) alusel, aga ka määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL asjakohastest sätetest tulenevalt allutatud rangetele usaldatavusnõuetele, ning kuna finantsturu infrastruktuuride ärimudel ei sisalda endas riske, mis oleksid võrreldavad krediidiasutuse omadega, tuleks nende kohustuste kogusumma kindlakstegemisel nende aasta baasosamakse arvutamise eesmärgil arvesse võtta üksnes selliseid kohustusi, mis on seotud nende üksuste pangandusteenustega.

(12)

Tuletisinstrumentide arvepidamine ei ole liidus üksikkontode puhul ühtlustatud ja seetõttu võib see mõjutada kohustuste summat, mida tuleb võtta arvesse iga panga osamakse arvutamisel. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõigetes 6 ja 7 osutatud finantsvõimenduse määra metoodika kehtib kõikide pankade suhtes ja tagab, et sama tuletislepingut, eriti aga tuletislepingute omavahelist tasaarvestamist, käsitatakse samal viisil, olenemata asjaomase panga suhtes kehtivast raamatupidamistavast. Seepärast tuleks selleks, et tagada tuletisinstrumentide ühtlustatud käsitlemine aasta baasosamakse kindlaksmääramisel, mis tagaks eri krediidiasutustes või investeerimisühingutes nende hindamise võrreldavuse, ning selleks, et saavutada liidus võrdsed tingimused, hinnata tuletisinstrumente määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõigete 6 ja 7 kohaselt. Et tagada määruse (EL) nr 575/2013 alusel tuletisinstrumentide hindamise prognoositavus, tuleks siiski ette näha, et selline hindamine ei tohiks anda tulemuseks väärtust, mis on väiksem kui 75 % asjaomaste tuletisinstrumentide väärtusest, mis on saadud vastava raamatupidamistava alusel.

(13)

Mõned krediidiasutused on tugipangad, mille eesmärk on edendada liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse avaliku poliitika eesmärke, peamiselt pakkudes konkurentsivabal mittetulunduslikul alusel tugilaenusid. Laenusid, mida niisugused krediidiasutused annavad, tagavad otseselt või kaudselt osaliselt piirkondlikud või keskvalitsused või kohalikud omavalitsused. Tugilaenusid antakse konkurentsivabal mittetulunduslikul alusel, et edendada liidu või liikmesriigi piirkondliku või keskvalitsuse avaliku poliitika eesmärke. Mõnikord antakse neid tugilaenusid muu krediidiasutuse või investeerimisühingu vahendusel (vahendatud laenud). Sellistel juhtudel saab vahendav krediidiasutus tugilaenusid mitmepoolselt arengupangalt või avaliku sektori asutuselt ja annab neid muudele krediidiasutustele, kes omakorda annavad neid lõppklientidele. Kuna vahendavad krediidiasutused vahendavad nende laenude likviidsust laenu väljastanud tugipangalt laenu andvale krediidiasutusele või muule vahendavale krediidiasutusele, ei tohiks selliseid kohustusi lisada kohustuste kogusumma hulka, mida tuleb aasta baasosamakse arvutamisel arvesse võtta.

(14)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõike 1 kohaselt peavad kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud tegema kriisilahendusrahastutesse osamakseid. Siiski tuleb proportsionaalselt ja õiglaselt omavahel tasakaalustada iga krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustus teha kriisilahendusrahastusse osamakseid ning selle krediidiasutuse või investeerimisühingu suurus, riskiprofiil, tema tegevuse ulatus ja keerukus, tema seotus teiste krediidiasutuste või investeerimisühingutega või finantssüsteemiga üldiselt, tagajärjed, mida tema maksejõuetus tooks kaasa finantsturgudele, teistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, rahastamistingimustele või majandusele laiemalt, ja seetõttu ka tõenäosus, et tema suhtes algatatakse kriisilahendus ja kasutatakse kriisilahendusrahastut. Neid elemente võtavad kriisilahendusasutused direktiivi 2014/59/EL artikli 4 kohaselt arvesse selle otsustamisel, kas teatava krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul võiks finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade koostamise nõuete osas kasutada lihtsustatud kohustusi. Õige tasakaalu hindamisel direktiivis 2014/59/EL sätestatud nõuete ja mitmesuguste nimetatud direktiiviga hõlmatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute erijoonte vahel tuleb arvesse võtta ka halduskoormust, mis tuleneb teatavatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning kriisilahendusasutustele aastaste osamaksete arvutamisest.

(15)

Väikesed krediidiasutused ja investeerimisühingud ei ole üldjuhul kõrge riskiprofiiliga, neil on sageli vähem süsteemseid riske, võrreldes suurte krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, ning paljudel juhtudel toob nende maksejõuetus laiemale majandusele kaasa vähem tagajärgi kui suurte krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul. Samal ajal ei saa väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksejõuetuse võimalikke tagajärgi finantsstabiilsusele välistada, sest isegi väikesed krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad põhjustada süsteemseid riske oma rolli tõttu laiemas pangandussüsteemis, oma võrgustike kumulatiivse mõju tõttu või nn nakkusefekti tõttu, mille nad võivad põhjustada kui kaob usaldus pangandussüsteemi vastu.

(16)

Kuna enamikul juhtudel ei tekita väikesed krediidiasutused ja investeerimisühingud süsteemseid riske ja nende puhul on vähem tõenäoline kui suurte krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, et nende suhtes algatatakse kriisilahendusmenetlus, mis omakorda vähendab tõenäosust, et nende heaks kasutatakse kriisilahendusrahastut, tuleks kriisilahendusrahastusse tehtavate aastaste osamaksete arvutamise metoodikat nende puhul lihtsustada. Väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute aastane osamakse peaks koosnema ühekordsest maksest, mis põhineb ainult nende aastasel baasosamaksel ja on võrdeline nende suurusega. Niisugune metoodika peaks võimaldama kasutada aasta osamaksete proportsionaalset süsteemi, sest iga krediidiasutuse või investeerimisühingu aasta osamakse kindlaksmääramisel peab kriisilahendusasutus järgima kriisilahendusrahastu aasta sihttaset. Seega kajastab ühekordne makse asjaolu, et paljudel juhtudel on väikesed krediidiasutused ja investeerimisühingud vähem riskantsed, ja võimaldab suuremate ja ühtlasi üldjuhul süsteemsemate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osamakset ulatuslikumalt kohandada vastavalt nende riskiprofiilile.

(17)

Et määrata kindlaks, milliseid krediidiasutusi või investeerimisühinguid pidada väikesteks, tuleks kasutada topeltkünnist: esimene oleks, et kohustuste kogusumma (välja arvatud omavahendid), millest on maha arvatud tagatud hoiused, ei tohiks olla üle 300 miljoni euro, teine künnis aga, et koguvara ei tohiks olla suurem kui üks miljard eurot. Viimane ei tohiks takistada suuremaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, mis vastavad esimesele künnisele (kohustuste kogusumma), kasutamast lihtsustatud süsteemi.

(18)

Väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kategoorias tuleks teha suuruse põhjal vahet, sest mõned on väga väikesed, teised aga lihtsustatud süsteemi kasutamise tingimuste maksimumkünnise lähedal. Ühtse ühekordsete maksete süsteemi korral oleks väga väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute aasta osamakse ebaproportsionaalselt kõrgem kui selliste väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute oma, mis on maksimumkünnise lähedal. Samal ajal tuleks vältida seda, et lihtsustatud süsteem toob kaasa aasta osamaksete ebaproportsionaalsed erinevused suurimate väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahel, kes ei vasta lihtsustatud süsteemi tingimustele, sest jäävad pisut ülespoole künnist. Selliste soovimatute tagajärgede vältimiseks on asjakohane näha ette süsteem, mis koosneb mitmest väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kategooriast, kelle aasta osamaksed peaksid koosnema erinevatest ühekordsetest summadest. See peaks võimaldama tagada osamaksete astmelise kasvu nii lihtsustatud süsteemi piires kui ka kõrgeima ühekordse makse ja madalaima niisuguse meetodiga arvutatud osamakse vahel, mille korral aasta baasosamakset korrigeeritakse vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile.

(19)

Kui kriisilahendusasutus otsustab, et väikesel krediidiasutusel või investeerimisühingul on eriti kõrge riskiprofiil, peaks kriisilahendusasutus saama otsustada, et asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing ei peaks enam kasutama lihtsustatud süsteemi, ja tema osamakse tuleks selle asemel arvutada vastavalt meetodile, mille korral aastast baasosamakset korrigeeritakse vastavalt muudele riskiteguritele kui krediidiasutuse või investeerimisühingu suurus.

(20)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 3 osutatud krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ei rekapitaliseerita direktiivi 2014/59/EL artiklite 44 ja 101 kohaselt kriisilahendusrahastust, sest nad likvideeritakse siseriikliku maksejõuetusmenetluse või muud liiki menetluse teel vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 38, 40 või 42 ning nad lõpetavad oma tegevuse. Niisugused menetlused tagavad, et kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute võlausaldajad, sealhulgas pandikirjade omanikud, kui see on asjakohane, katavad kahjumi viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele. Seetõttu peaksid nende osamaksed kriisilahendusrahastusse kajastama kõnealust eripära. Kriisilahendusrahastut võiks siiski kasutada muudel direktiivi 2014/59/EL artiklis 101 mainitud otstarvetel. Juhul kui mõni selline krediidiasutus või investeerimisühing kasutab kriisilahendusrahastut mõnel sellisel otstarbel, peaks kriisilahendusasutusel olema võimalik võrrelda kõikide muude direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikega 3 hõlmatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili selle krediidiasutuse või investeerimisühingu omaga, kes kasutab kriisilahendusrahastut, ja rakendada käesolevas delegeeritud õigusaktis sätestatud metoodikat selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, mille riskiprofiil on samasugune või kõrgem kui selle krediidiasutuse või investeerimisühingu oma, kes kasutas kriisilahendusrahastut. Samuti on asjakohane kehtestada loetelu elementidest, mida kriisilahendusasutus peaks riskiprofiilide võrdlemisel arvestama.

(21)

Selleks et liikmesriikide kriisilahendusasutused saaksid tõlgendada direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõikes 7 sätestatud kriteeriume ühtselt, nii et kogu liidus määrataks krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskinäitajad kriisilahendusrahastu individuaalsete osamaksete arvutamiseks kindlaks samal viisil, tuleks kehtestada mitu riskisammast ja igale neist vastavad riskinäitajad, mida kriisilahendusasutused peaksid võtma arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili hindamisel. Et tagada kooskõla järelevalvetavadega, peaksid riskinäitajad koosnema praegustest regulatiivsetest võrdlusnäitajatest, mis on juba kättesaadavad või loomisel.

(22)

Kui asjaomaste õigusaktidega on ette nähtud erandid, millega vabastatakse krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavate riskinäitajate kindlaksmääramisest asutuse või ühingu tasandil, ja tingimusel (kui see on kohaldatav), et pädevad asutused annavad selliste erandite kohaldamiseks loa, peaksid kriisilahendusasutused vastavaid näitajaid hindama konsolideeritud või allkonsolideeritud tasandil, olenevalt asjaoludest, et olla kooskõlas järelevalvetavaga ja tagada, et kõnealuseid erandeid kasutavaid konsolideerimisgruppe ei karistataks asjatult.

(23)

Selleks et kriisilahendusasutused saaksid käsitleda nende riskisammaste ja -näitajate olulisust, mida nad peaksid võtma arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili kindlaks määramisel, ühtmoodi, tuleks käesoleva määrusega määrata kindlaks ka iga riskisamba ja -näitaja suhteline kaal. Samas on oluline, et kriisilahendusasutustele antaks piisavalt vabadust krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili hindamisel, võimaldades neil moduleerida riskisammaste ja -näitajate kohaldamist vastavalt iga krediidiasutuse või investeerimisühingu eripärale. Kuna seda ei ole võimalik saavutada üksnes riskiprofiili hindamiseks vahemiku kehtestamisega, vaid selleks on teatavate riskinäitajate olulisuse üle igal üksikjuhul eraldi otsustamiseks vaja teatavat kaalutlusõigust, peaks mõningate riskinäitajate kaal olema üksnes soovituslik, või tuleks nendega seoses kehtestada vahemik, et kriisilahendusasutused saaksid otsustada mis tahes asjaomasel juhul kõnealuste näitajate olulisuse üle.

(24)

Asjaomasele sambale vastavate eri näitajate olulisuse üle otsustamisel tuleks samba raames agregeerimiseks arvutada üksikute näitajate aritmeetiline kaalutud keskmine. Mis puutub igale krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavasse lõplikkusse riski koondnäitaja arvutamisse, siis selleks, et vältida sammaste vahelist kompenseerivat mõju, kui krediidiasutus või investeerimisühing toimib mõõdukalt hästi mitme samba raames ja väga halvasti mõne teise raames, mis annaks talle eri sammaste aritmeetilise keskmise alusel üldiselt keskmise tulemuse, peaks selline arvutus põhinema üksikuste sammaste geomeetriliselt kaalutud keskmisel.

(25)

Krediidiasutuse või investeerimisühinguga kaasneva riski taseme hindamise vahemik peaks võimaldama piisavalt moduleerida krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili vastavalt käesolevas määruses sätestatud eri riskisammastele ja -näitajatele, pakkudes samas piisavalt kindlust ja prognoositavust seoses summadega, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad vastavalt direktiivile 2014/59/EL ja käesolevale määrusele aastas tasuma.

(26)

Et tagada osamaksete tulemuslik tasumine, on vaja määrata kindlaks makse tegemise tingimused ja viisid. Eriti osamaksete puhul, mida ei tasuta rahas, vaid tagasivõtmatute maksekohustustena vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 103, on vaja täpsustada nende tagasivõtmatute maksekohustuste osakaal, mida iga krediidiasutus või investeerimisühing võib kasutada, ja tagatise liik, mida aktsepteeritakse kõnealuste tagasivõtmatute maksekohustuste tagamiseks, et kriisilahendusasutus saaks tagasivõtmatu maksekohustuse täitmisel tagada makse tegeliku tasumise, kui kriisilahendusasutus avastab tagasivõtmatu maksekohustuse täitmisel raskused. Selleks et tagada aasta osamaksete tulemuslik tasumine, on vaja kriisilahendusasutuste jaoks ette näha konkreetne õigus kehtestada halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid sellistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kes rikuvad osamaksete arvutamist ja kohandamist käsitlevaid käesolevas määruses sätestatud nõudeid, näiteks ei täida kohustust esitada kriisilahendusasutuse taotletud teavet. Kriisilahendusasutusel peaks olema ka õigus kehtestada krediidiasutusele või investeerimisühingule igapäevaseid trahve, kui asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing tasub tasuda tuleva aasta osamakse ainult osaliselt või kui ta ei tasu seda või kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida kriisilahendusasutuse koostatud teadetega kehtestatud nõudeid. Peale selle on vaja ette näha erikohustused teabe jagamiseks pädevate asutuste ja kriisilahendusasutuste vahel.

(27)

Selleks et tagada, et riskiga korrigeerimine kajastab pangandussektori arengut ka edaspidi ja seega pidevalt täidab direktiivi 2014/59/EL nõudeid, vaatab komisjon selle kohaldamisel saadud kogemuste alusel läbi riskiga korrigeerimise aasta osamaksete arvutamise puhul ning eriti käesolevas määruses sätestatud riskiga korrigeerimise kordaja asjakohasuse ja vajaduse suurendada riskiga korrigeerimise kordaja ülemist piirväärtust enne 1. juunit 2016.

(28)

Kuna vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 130 lõikele 1 kohaldatakse liikmesriikide kohustust koguda nende territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt aasta osamakseid alates 1. jaanuarist 2015, tuleks käesolevat määrust samuti kohaldada alates 1. jaanuarist 2015,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad, millega määratakse kindlaks järgnev:

a)

krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt kriisilahendusrahastutesse makstavate osamaksete arvutamise ja nende riskiprofiiliga korrigeerimise meetod;

b)

krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohustused seoses teabega, mis tuleb esitada osamaksete arvutamise eesmärgil, ja seoses kriisilahendusrahastutele osamaksete tasumisega ning

c)

meetmed selle tagamiseks, et kriisilahendusasutused kontrollivad, et osamaksed on tasutud õigesti.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõikes 1 osutatud ning artikli 2 lõike 1 punktis 23 määratletud krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes. Seda kohaldatakse ka keskasutuse ja sellega seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes konsolideeritud alusel, kui seotud krediidiasutused ja investeerimisühingud on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 10 siseriikliku õigusega täielikult või osaliselt usaldatavusnõuete täitmisest vabastatud.

2.   Mis tahes viide konsolideerimisgrupile peaks hõlmama määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutust ning kõiki sellega püsivalt seotud krediidiasutusi ning nende tütarettevõtjaid.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL (7) ja direktiivi 2014/59/EL mõisteid. Lisaks kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

1)   „krediidiasutused ja investeerimisühingud”— direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 2 määratletud krediidiasutused ja käesoleva artikli punktis 2 osutatud investeerimisühingud, samuti määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus ja kõik sellega püsivalt seotud krediidiasutused tervikuna konsolideeritud alusel, kui artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud;

2)   „investeerimisühingud”— direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 3 määratletud investeerimisühingud, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 96 lõike 1 punktis a või b sätestatud määratluse alla kuuluvad investeerimisühingud või investeerimisühingud, kes tegelevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (8) I lisa A jaos sätestatud 8. tegevusega, kuid ei tegele kõnealuse direktiivi I lisa A jaos sätestatud 3. või 6. tegevusega;

3)   „aasta sihttase”— aasta osamaksete kogusumma, mille kriisilahendusasutus määrab iga osamakseperioodi kohta kindlaks, et saavutada direktiivi 2014/59/EL artikli 102 lõikes 1 osutatud sihttase;

4)   „rahastu”— rahastu, mille eesmärk on tagada, et kriisilahendusasutus rakendab kriisilahenduse vahendeid ja kasutab kriisilahenduse õigusi tulemuslikult, nagu osutatud direktiivi 2014/59/EL artikli 100 lõikes 1;

5)   „aasta osamakse”— direktiivi 2014/59/EL artiklis 103 osutatud summa, mille kriisilahendusasutus kogub riikliku rahastu jaoks osamakseperioodil igalt käesoleva määruse artiklis 2 osutatud krediidiasutuselt või investeerimisühingult;

6)   „osamakseperiood”— kalendriaasta;

7)   „kriisilahendusasutus”— direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 osutatud asutus või mis tahes muu asjaomane asutus, mille liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/59/EL artikli 100 lõigete 2 ja 6 kohaldamisel;

8)   „pädev asutus”— määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40 määratletud pädev asutus;

9)   „hoiuste tagamise skeem”— direktiivi 2014/49/EL artikli 1 lõike 2 punktides a, b või c osutatud skeem;

10)   „tagatud hoiused”— direktiivi 2014/49/EL artikli 6 lõikes 1 osutatud hoiused, välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 6 lõikes 2 määratletud ajutine suur kontojääk;

11)   „kohustuste kogusumma”— kohustuste kogusumma, nagu määratletud nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ (9) 3. jaos või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 (10) osutatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaselt;

12)   „koguvarad”— koguvarad, nagu määratletud direktiivi 86/635/EMÜ 3. jaos või määruses (EÜ) nr 1606/2002 osutatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaselt;

13)   „koguriskipositsioon”— määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 määratletud koguriskipositsioon;

14)   „esimese taseme põhiomavahendite suhtarv”— määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punktis a osutatud suhtarv;

15)   „omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue”— direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 1 määratletud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue;

16)   „omavahendid”— määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 118 määratletud omavahendid;

17)   „kõlblikud kohustused”— direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 71 määratletud kohustused ja kapitaliinstrumendid;

18)   „finantsvõimenduse määr”— määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 429 määratletud finantsvõimenduse määr;

19)   „likviidsuskattekordaja”— määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 412 määratletud likviidsuskattekordaja, mida on täiendavalt täpsustatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 (11);

20)   „stabiilse netorahastamise kordaja”— määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 kohaselt esitatavates aruannetes kajastatud stabiilse netorahastamise kordaja;

21)   „keskne vastaspool”— määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud juriidiline isik;

22)   „tuletisinstrumendid”— määruse (EL) nr 575/2013 II lisa kohased tuletisinstrumendid;

23)   „väärtpaberite keskdepositoorium”— Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (12) artikli 2 lõike 1 punktis 1 ja artiklis 54 määratletud juriidiline isik;

24)   „arveldus”— määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 2 määratletud väärtpaberitehingu lõpuleviimine;

25)   „kliirimine”— määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 3 määratletud positsioonide kindlaksmääramise protsess;

26)   „finantsturu infrastruktuur”— käesoleva määruse kohaldamisel käesoleva artikli punktis 21 osutatud keskne vastaspool või käesoleva artikli punktis 23 osutatud väärtpaberite keskdepositoorium, kellele on vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 8 antud krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevusluba;

27)   „tugipank”— liikmesriigi, kesk- või piirkondliku valitsuse asutatud mis tahes ettevõtja või üksus, mis annab tugilaene konkurentsivabal mittetulunduslikul alusel, et edendada kõnealuse valitsuse avaliku poliitika eesmärke, tingimusel et sellel valitsusel on kohustus kaitsta ettevõtja või üksuse majandusbaasi ning säilitada selle majanduslik elujõulisus kogu eksisteerimisaja jooksul või et vähemalt 90 % tema algsest rahastamisest või tema antud tugilaenust garanteerib otseselt või kaudselt liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik valitsus;

28)   „tugilaen”— laen, mille on andnud tugipank või mis on antud vahendava panga kaudu konkurentsivabal mittetulunduslikul alusel, et edendada liikmesriigis keskvalitsuse või piirkondliku valitsuse avaliku poliitika eesmärke;

29)   „vahendav krediidiasutus”— krediidiasutus, mis vahendab tugilaene tingimusel, et ta ei anna neid laenuna lõppkliendile.

2. JAGU

METOODIKA

Artikkel 4

Aasta osamaksete kindlaksmääramine

1.   Kriisilahendusasutused määravad iga krediidiasutuse või investeerimisühingu aasta osamakse kindlaks proportsionaalselt tema riskiprofiilile, võttes aluseks krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt vastavalt artiklile 14 esitatud teabe ja kohaldades käesolevas jaos sätestatud metoodikat.

2.   Kriisilahendusasutus määrab lõikes 1 osutatud aasta osamakse kindlaks kriisilahendusrahastu aasta sihttaseme alusel, võttes arvesse sihttaset, mis tuleb direktiivi 2014/59/EL artikli 102 lõike 1 kohaselt 31. detsembriks 2024 saavutada, ja võttes aluseks kõigi tema territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute eelmise aasta tagatud hoiuste keskmise summa, mis arvutatakse kvartaalselt.

Artikkel 5

Aasta baasosamakse riskiga korrigeerimine

1.   Direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõikes 2 osutatud osamaksete arvutamisel arvatakse välja järgmised kohustused:

a)

grupisisesed kohustused, mis tulenevad krediidiasutuse või investeerimisühingu tehingutest samasse gruppi kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühinguga, juhul kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

i)

kõik need krediidiasutused ja investeerimisühingud on asutatud liidus;

ii)

kõik need krediidiasutused ja investeerimisühingud kuuluvad vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 6–17 täielikult sama konsolideeritud järelevalve alla ning nende suhtes kohaldatakse asjakohaseid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrolli protseduure ning

iii)

puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused tähtaja saabumisel kohustuse kiireks tagasimaksmiseks;

b)

kohustused, mille krediidiasutus või investeerimisühing, kes kuulub direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 8 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi ja kellel pädev asutus on lubanud kasutada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõiget 7, on loonud samasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluva teise krediidiasutuse või investeerimisühinguga sõlmitud lepingu kaudu;

c)

keskse vastaspoole puhul, mis on asutatud liikmesriigis, kes on otsustanud kasutada määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 lõikes 5 osutatud võimalust, kõnealuse määruse artikli 2 punktis 3 määratletud kliirimistegevusega seotud kohustused, sealhulgas kohustused, mis tulenevad mis tahes meetmetest, mille keskne vastaspool võtab, et täita võimendustagatise nõudeid, luua tagatisfond ja säilitada piisavad eelrahastatud rahalised vahendid, millega katta võimalik kahju kõnealuse määruse kohase kaskaadi põhimõtte alusel, ning et investeerida oma rahalised vahendid vastavalt kõnealuse määruse artiklile 47;

d)

väärtpaberite keskdepositooriumi puhul selle tegevustega seotud kohustused, sealhulgas väärtpaberite keskdepositooriumide osaliste või teenuse osutajate ees olevad alla seitsmepäevase lõpptähtajaga kohustused, mis tulenevad tegevustest, mille jaoks ta on saanud loa osutada panganduskõrvalteenuseid vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 IV jaotisele, välja arvatud muud sellistest pangandustegevustest tulenevad kohustused;

e)

investeerimisühingute puhul kohustused, mis tulenevad kliendi varade või raha hoidmisest, sealhulgas juhul kui neid hoitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (13) artikli 1 punktis 2 määratletud eurofondi nimel või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (14) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivse investeerimisfondi nimel, tingimusel et kõnealune klient on kohaldatava maksejõuetusõiguse alusel kaitstud;

f)

krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes haldavad tugilaene, vahendava krediidiasutuse kohustused laenu väljastava või muu tugipanga või muu vahendava krediidiasutuse ees ning algse tugipanga kohustused rahastamise osapoolte ees, juhul kui kõnealuste kohustuste summa on vastavuses kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu tugilaenudega.

2.   Lõike 1 punktides a ja b osutatud kohustused arvatakse tehingupõhiselt võrdselt maha nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohustuste kogusummast, kes on lõike 1 punktides a ja b osutatud tehingute või lepingute osalised.

3.   Käesoleva jao kohaldamisel hinnatakse tuletislepingutest tulenevate lõikes 1 osutatud kohustuste aasta keskmist summat, arvutatuna kvartaalselt, vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõigetele 6 ja 7.

Tuletislepingutest tulenevatele kohustustele määratud väärtus ei või siiski olla alla 75 % samade kohustuste väärtusest, mis saadakse asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavate raamatupidamissätete kohaldamisel finantsaruannete koostamise eesmärgil.

Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavate siseriiklike raamatupidamisstandardite alusel puudub teatavate tuletisinstrumentide puhul raamatupidamislik riskipositsiooni näitaja, kuna neid hoitakse bilansiväliselt, esitab krediidiasutus või investeerimisühing kriisilahendusasutusele asenduskuluna kõnealuste tuletisinstrumentide positiivsete õiglaste väärtuste summa ja lisab need bilansilistele raamatupidamislikele väärtustele.

4.   Käesoleva jao kohaldamisel arvatakse tuletislepingutest tulenevate kohustuste raamatupidamislik väärtus lõikes 1 osutatud kohustuste kogusummast välja ja vastav lõike 3 kohaselt kindlaks määratud väärtus arvatakse selle hulka.

5.   Selle kontrollimisel, kas kõik lõigetes 1–4 osutatud tingimused ja nõuded on täidetud, tugineb kriisilahendusasutus pädevate asutuste asjakohastele hinnangutele, mis on tehtud kättesaadavaks vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 90.

Artikkel 6

Riskisambad ja -näitajad

1.   Kriisilahendusasutus hindab krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili järgmise nelja riskisamba alusel:

a)

riskipositsioon;

b)

rahastamisallikate stabiilsus ja mitmekesisus;

c)

krediidiasutuse või investeerimisühingu olulisus finantssüsteemi või majanduse stabiilsuse seisukohast;

d)

kriisilahendusasutuse määratavad täiendavad riskinäitajad.

2.   Riskipositsiooni sammas koosneb järgmistest riskinäitajatest:

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet ületavad omavahendid ja kõlblikud kohustused;

b)

finantsvõimenduse määr;

c)

esimese taseme põhiomavahendite suhtarv;

d)

koguriskipositsioon jagatuna koguvaradega.

3.   Rahastamisallikate stabiilsuse ja mitmekesisuse sammas koosneb järgmistest riskinäitajatest:

a)

stabiilse netorahastamise kordaja;

b)

likviidsuskattekordaja.

4.   Krediidiasutuse või investeerimisühingu olulisust finantssüsteemi või majanduse stabiilsuse seisukohast kajastava samba moodustab näitaja „pankadevaheliste laenude ja hoiuste osakaal Euroopa Liidus”, hõlmates krediidiasutuse või investeerimisühingu olulisust asutamiskoha liikmesriigi majandusele.

5.   Kriisilahendusasutuse määratavate täiendavate riskinäitajate sammas koosneb järgmistest näitajatest:

a)

kauplemistegevus, bilansivälised riskipositsioonid, tuletisinstrumendid, keerukus ja kriisilahenduskõlblikkus;

b)

kuulumine krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi;

c)

avaliku sektori varasema erakorralise finantstoetuse ulatus.

Määrates kindlaks kriisilahendusasutuse määratavate täiendavate riskinäitajate samba eri riskinäitajaid, võtab kriisilahendusasutus arvesse nende näitajate olulisust, pidades silmas seda, millise tõenäosusega võib asjaomane krediidiasutus- või investeerimisühing sattuda kriisilahendusmenetlusse ja sellest tulenevalt millise tõenäosusega võetaks kasutusse kriisilahendusrahastu juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes võetaks tarvitusele kriisilahendusmeetmed.

6.   Lõike 5 punktis a osutatud kauplemistegevuse, bilansiväliste riskipositsioonide, tuletisinstrumentide, keerukuse ja kriisilahenduskõlblikkuse näitajate kindlaks määramisel võtab kriisilahendusasutus arvesse järgmisi elemente:

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili suurenemine järgmisest tingituna:

i)

kauplemistegevuse olulisus võrreldes bilansimahu, omavahendite taseme, riskipositsioonide riskisuse ja üldise ärimudeliga;

ii)

bilansiväliste riskipositsioonide olulisus võrreldes bilansimahu, omavahendite taseme ja riskipositsioonide riskisusega;

iii)

tuletisinstrumentide summa olulisus võrreldes bilansimahu, omavahendite taseme, riskipositsioonide riskisuse ja üldise ärimudeliga;

iv)

see, mil määral käsitatakse vastavalt direktiivi 2014/59/EL II jaotise II peatükile krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudelit ja organisatsioonilist struktuuri keerukana;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili vähenemine järgmisest tingituna:

i)

keskse vastaspoole kaudu kliiritud tuletisinstrumentide suhteline väärtus;

ii)

see, mil määral vastavalt direktiivi 2014/59/EL II jaotise II peatükile saab krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes rakendada kriisilahendusmeetmeid kiiresti ja ilma õiguslike takistusteta.

7.   Lõike 5 punktis b osutatud näitaja kindlaks määramisel võtab kriisilahendusasutus arvesse järgmisi elemente:

a)

see, kas nii rekapitaliseerimiseks kui ka likviidsuse rahastamiseks ilma viivituseta kättesaadavate vahendite summa, millega probleemide korral krediidiasutust või investeerimisühingut toetada, on piisavalt suur, et võimaldada kõnealust üksust toetada usaldusväärselt ja tõhusalt;

b)

õigusliku või lepingulise kindluse tase, et punktis a osutatud vahendid kasutatakse täielikult ära enne seda, kui võib taotleda erakorralist avaliku sektori finantstoetust.

8.   Lõike 5 punktis c osutatud riskinäitajal on I lisa 3. sammul osutatud vahemiku maksimumväärtus järgmise puhul:

a)

mis tahes krediidiasutus või investeerimisühing, kes kuulub gruppi, mille suhtes kohaldatakse restruktureerimist pärast riigi või mis tahes samaväärsete vahendite saamist näiteks kriisilahendusrahastust ja mis on jätkuvalt restruktureerimise või lõpetamise faasis, välja arvatud restruktureerimiskava rakendamise viimasel kahel aastal;

b)

mis tahes likvideerimisel olev krediidiasutus või investeerimisühing kuni likvideerimiskava lõpuni (sel määral, mil ta on veel kohustatud tasuma osamakset).

Kõigi muude krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul vastab see I lisa 3. sammus osutatud vahemiku miinimumväärtusele.

9.   Lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamisel tugineb kriisilahendusasutus pädevate asutuste hinnangutele, kui need on kättesaadavad.

Artikkel 7

Iga riskisamba ja -näitaja suhteline kaal

1.   Iga krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili hindamisel rakendab kriisilahendusasutus riskisammaste suhtes järgmisi riskikaalusid:

a)

riskipositsioon: 50 %;

b)

rahastamisallikate stabiilsus ja mitmekesisus: 20 %;

c)

krediidiasutuse või investeerimisühingu olulisus finantssüsteemi või majanduse stabiilsuse seisukohast: 10 %;

d)

kriisilahendusasutuse määratavad täiendavad riskinäitajad: 20 %.

2.   Nende riskinäitajate suhteline kaal, mida kriisilahendusasutus hindab, et määrata kindlaks riskipositsiooni sammas, on järgmine:

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet ületavad omavahendid ja kõlblikud kohustused: 25 %;

b)

finantsvõimenduse määr: 25 %;

c)

esimese taseme põhiomavahendite suhtarv: 25 %;

d)

koguriskipositsioon jagatuna koguvaradega: 25 %.

3.   Rahastamisallikate stabiilsuse ja mitmekesisuse samba kõigi riskinäitajate kaal on sama.

4.   Iga sellise riskinäitaja suhteline kaal, mida kriisilahendusasutus hindab, et määrata kindlaks kriisilahendusasutuse määratavate täiendavate riskinäitajate sammas, on järgmine:

a)

kauplemistegevus, bilansivälised riskipositsioonid, tuletisinstrumendid, keerukus ja kriisilahenduskõlblikkus: 45 %;

b)

kuulumine krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi: 45 %;

c)

avaliku sektori varasema erakorralise finantstoetuse ulatus: 10 %.

Punktis b osutatud näitaja kohaldamisel võtab kriisilahendusasutus arvesse punktis a osutatud näitaja suhtelist kaalu.

Artikkel 8

Riskinäitajate kohaldamine erijuhtudel

1.   Kui pädev asutus on teinud krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 8 ja 21 erandi, kohaldab kriisilahendusasutus käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 punktis b osutatud näitajat likviidsusalagrupi tasandil. Kõnealuse näitajaga likviidsusalagrupi tasandil saadud tulemus määratakse kõigile krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, mis kuuluvad likviidsusalagruppi kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu riskinäitaja arvutamise eesmärgil.

2.   Kui pädev asutus on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõikele 1 täielikult loobunud krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kapitalinõuete individuaalsel tasandil kohaldamisest ning kriisilahendusasutus on vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikele 12 samuti täielikult loobunud sama krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude individuaalsel tasandil kohaldamisest, võib käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud näitaja arvutada konsolideeritud tasandil. Kõnealuse näitajaga konsolideeritud tasandil saadud tulemus määratakse kõigile krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, mis kuuluvad gruppi kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu riskinäitaja arvutamise eesmärgil.

3.   Kui pädev asutus teeb krediidiasutusele või investeerimisühingule erandi muudel määruses (EL) nr 575/2013 määratletud asjaoludel, võib asjaomased näitajad arvutada konsolideeritud tasandil. Kõnealuste näitajatega konsolideeritud tasandil saadud tulemus määratakse kõigile krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, mis kuuluvad gruppi kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu riskinäitaja arvutamise eesmärgil.

Artikkel 9

Riskiga korrigeerimise kohaldamine aasta baasosamakse suhtes

1.   Kriisilahendusasutus määrab iga krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kindlaks riskiga korrigeerimise täiendava kordaja, kombineerides artiklis 6 osutatud riskinäitajaid vastavalt I lisas sätestatud valemitele ja protseduuridele.

2.   Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, määrab kriisilahendusasutus iga krediidiasutuse või investeerimisühingu aasta osamakse kindlaks iga osamakseperioodi kohta, korrutades aasta baasosamakse riskiga korrigeerimise täiendava kordajaga vastavalt I lisas sätestatud valemitele ja protseduuridele.

3.   Riskiga korrigeerimise kordaja on vahemikus 0,8–1,5.

Artikkel 10

Väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute aasta osamaksed

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kohustuste kogusumma ilma omavahendite ja tagatud hoiusteta on 50 000 000 või väiksem ning kelle koguvarad on väiksemad kui 1 000 000 000 eurot, teevad iga osamakseperioodi eest aasta osamakse, milleks on ühekordne makse summas 1 000 eurot.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kohustuste kogusumma ilma omavahendite ja tagatud hoiusteta on suurem kui 50 000 000, kuid väiksem kui 100 000 000 eurot või sellega võrdne ning kelle koguvarad on väiksemad kui 1 000 000 000 eurot, teevad iga osamakseperioodi eest aasta osamakse, milleks on ühekordne makse summas 2 000 eurot.

3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kohustuste kogusumma ilma omavahendite ja tagatud hoiusteta on suurem kui 100 000 000, kuid väiksem kui 150 000 000 eurot või sellega võrdne ning kelle koguvarad on väiksemad kui 1 000 000 000 eurot, teevad iga osamakseperioodi eest aasta osamakse, milleks on ühekordne makse summas 7 000 eurot.

4.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kohustuste kogusumma ilma omavahendite ja tagatud hoiusteta on suurem kui 150 000 000, kuid väiksem kui 200 000 000 eurot või sellega võrdne ning kelle koguvarad on väiksemad kui 1 000 000 000 eurot, teevad iga osamakseperioodi eest aasta osamakse, milleks on ühekordne makse summas 15 000 eurot.

5.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kohustuste kogusumma ilma omavahendite ja tagatud hoiusteta on suurem kui 200 000 000, kuid väiksem kui 250 000 000 eurot või sellega võrdne ning kelle koguvarad on väiksemad kui 1 000 000 000 eurot, teevad iga osamakseperioodi eest aasta osamakse, milleks on ühekordne makse summas 26 000 eurot.

6.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kohustuste kogusumma ilma omavahendite ja tagatud hoiusteta on suurem kui 250 000 000, kuid väiksem kui 300 000 000 eurot või sellega võrdne ning kelle koguvarad on väiksemad kui 1 000 000 000 eurot, teevad iga osamakseperioodi eest aasta osamakse, milleks on ühekordne makse summas 50 000 eurot.

7.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing esitab piisavad tõendid selle kohta, et lõigetes 1–6 osutatud ühekordne makse on suurem kui vastavalt artiklile 5 arvutatud osamakse, kohaldab kriisilahendusasutus nendest väiksemat, ilma et see piiraks lõike 8 kohaldamist.

8.   Olenemata lõigetest 1–6 võib kriisilahendusasutus võtta vastu põhjendatud otsuse, milles määratakse kindlaks, et krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiil on tema väikest suurust arvestades ebaproportsionaalne, ning kohaldada tema suhtes artikleid 5, 6, 7, 8 ja 9. Otsuse tegemisel võetakse aluseks järgmised kriteeriumid:

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudel;

b)

teave, mille krediidiasutus või investeerimisühing on esitanud vastavalt artiklile 14;

c)

artiklis 6 osutatud riskisambad ja -näitajad;

d)

pädeva asutuse hinnang krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile.

9.   Lõikeid 1–8 ei kohaldata nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle kohustuste kogusumma ilma omavahendite ja tagatud hoiusteta on pärast artikli 5 lõikes 1 osutatud kohustuste maha arvamist 300 000 000 eurot või väiksem.

10.   Artikli 5 lõikes 1 osutatud mahaarvamisi ei võeta arvesse lõigete 1–9 kohaldamisel nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle kohustuste kogusumma ilma omavahendite ja tagatud hoiusteta on enne artikli 5 lõikes 1 osutatud kohustuste maha arvamist 300 000 000 eurot või väiksem.

Artikkel 11

Direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 3 alla kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute aasta osamaksed

1.   Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, arvutatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 3 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute aasta osamaksed kooskõlas artikliga 9, kasutades 50 % nende aasta baasosamaksest.

2.   Kui kriisilahendusrahastut kasutatakse liikmesriigis seoses direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 3 osutatud krediidiasutuse või investeerimisühinguga mõnel direktiivi 2014/59/EL artiklis 101 osutatud eesmärgil, võib kriisilahendusasutus võtta vastu põhjendatud otsuse, milles sätestatakse, et artikleid 5, 6, 7, 8 ja 9 kohaldatakse selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle riskiprofiil on sarnane niisuguse krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiiliga või sellest kõrgem, kes on kriisilahendusrahastut mõnel direktiivi 2014/59/EL artiklis 101 osutatud eesmärgil kasutanud. Kriisilahendusasutus võtab riskiprofiili sarnasuse kindlaksmääramisel seoses oma põhjendatud otsusega arvesse kõiki järgmiseid elemente:

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudel;

b)

teave, mille krediidiasutus või investeerimisühing on esitanud vastavalt artiklile 14;

c)

artiklis 6 osutatud riskisambad ja -näitajad;

d)

pädeva asutuse hinnang krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile.

Artikkel 12

Värskelt järelevalve alla võetud krediidiasutused ja investeerimisühingud või staatuse muutumine

1.   Värskelt järelevalve alla võetud krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, mille üle ei tehtud järelevalvet kogu osamakseperioodi jooksul, määratakse osaline osamakse kindlaks, kohaldades 3. jaos sätestatud metoodikat järgmisel osamakseperioodil arvutatud aasta osamakse summa suhtes, lähtudes osamakseperioodi nende täiskuude arvust, mil krediidiasutuse või investeerimisühingu üle tehti järelevalvet.

2.   Krediidiasutuse või investeerimisühingu, ka väikese krediidiasutuse või investeerimisühingu staatuse muutumine osamakseperioodi jooksul ei mõjuta asjaomasel aastal tasutavat aasta osamakset.

Artikkel 13

Aasta osamaksete kogumise protsess

1.   Kriisilahendusasutus teavitab iga artikli 2 kohast krediidiasutust või investeerimisühingut oma otsusest, millega määratakse kindlaks iga krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt tasumisele kuuluv aasta osamakse, igal aastal hiljemalt 1. maiks.

2.   Kriisilahendusasutus teatab oma otsuse ühel järgmisel viisil:

a)

elektrooniliselt või kasutades muud sellega võrdväärset sidevahendit, mis võimaldab saada kinnituse kättesaamise kohta;

b)

kasutades väljastusteatega tähtkirja.

3.   Otsuses täpsustatakse aasta osamakse tasumise tingimused ja viis ning nende direktiivi 2014/59/EL artiklis 103 osutatud tagasivõtmatute maksekohustuste osakaal, mida iga krediidiasutus või investeerimisühing võib kasutada. Kriisilahendusasutus aktsepteerib ainult selliseid tagatisi ja ainult sellistel tingimustel, mis võimaldavad kiiret realiseerimist, muu hulgas nädalavahetusel tehtud kriisilahendusotsuse korral. Tagatis peaks olema hinnatud konservatiivselt ja see peaks kajastama märkimisväärselt halvenenud turutingimusi.

4.   Kui summa makstakse osaliselt või jäetakse maksmata või kui otsuses sätestatud nõudmist ei täideta, maksab asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing osamakse maksmata summalt igapäevast trahvi, ilma et see piiraks mis tahes muude kriisilahendusasutuse käsutuses olevate õiguskaitsevahendite kasutamist.

Igapäevase trahvi moodustab maksmata summalt iga päev arvutatav viivis, mis vastab selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu jääb maksetähtpäev, kehtivale Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimisoperatsioonide suhtes kohaldatavale Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mida alates osamakse tasumise tähtpäevast suurendatakse 8 protsendipunkti võrra.

5.   Värskelt järelevalve alla võetud krediidiasutus või investeerimisühing, mille üle ei tehtud järelevalvet kogu osamakseperioodi jooksul, tasub osalise aasta osamakse koos järgmise osamakseperioodi eest tasutava aasta osamaksega.

3. JAGU

HALDUSKÜSIMUSED JA TRAHVID

Artikkel 14

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruandekohustused

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kriisilahendusasutusele värskeimad heaks kiidetud aruandeaasta finantsaruanded, mis on kättesaadavad enne osamakseperioodile eelneva aasta 31. detsembrit, samuti vannutatud audiitori või audiitorühingu arvamuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (15) artikliga 32.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kriisilahendusasutusele individuaalse ettevõtja tasandil vähemalt teabe, millele on osutatud II lisas.

3.   II lisa kohane teave, mida hõlmavad komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 (16) sätestatud järelevalveliste aruannete nõuded, või kui see on asjakohane, mis tahes muud järelevalveliste aruannete nõuded, mida siseriikliku õiguse alusel kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, esitatakse kriisilahendusasutusele samamoodi nagu krediidiasutus või investeerimisühing esitas selle pädevale asutusele värskeimas asjakohases järelevalvelises aruandes, mis käsitleb vaatlusalust aastat, mille kohta on esitatud lõikes 1 osutatud aruandeaasta finantsaruanne.

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teave eelneva aasta 31. detsembril lõppenud aasta või asjaomase majandusaasta kohta esitatakse igal aastal hiljemalt 31. jaanuariks. Kui 31. jaanuar ei ole tööpäev, esitatakse teave järgmisel tööpäeval.

5.   Kui kriisilahendusasutustele esitatud teavet või andmeid ajakohastatakse või parandatakse, esitatakse ajakohastused või parandused kriisilahendusasutustele põhjendamatu viivituseta.

6.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad II lisa kohase teabe kriisilahendusasutuste täpsustatud andmevormingutes ja viisil.

7.   Vastavalt lõigetele 2 ja 3 esitatud teabe suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL artiklis 84 sätestatud konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmise nõudeid.

Artikkel 15

Kriisilahendusasutuste kohustus vahetada teavet

1.   Artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud riskisamba nimetaja arvutamise eesmärgil esitavad kriisilahendusasutused igal aastal 15. veebruariks Euroopa Pangandusjärelevalvele (EBA) koondtasandil kõigilt nende territooriumil asutatud krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt saadud teabe pankadevaheliste kohustuste ja hoiuste kohta, millele on osutatud I lisas.

2.   EBA teatab igal aastal 1. märtsiks igale kriisilahendusasutusele artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud riskisamba nimetaja väärtuse.

Artikkel 16

Hoiuste tagamise skeemide aruandekohustused

1.   Hoiuste tagamise skeemid esitavad kriisilahendusasutustele igal aastal 31. jaanuariks arvutuse kõigi oma liikmetest krediidiasutuste ja investeerimisühingute eelmise aasta tagatud hoiuste keskmise summa kohta, mis arvutatakse kord kvartalis.

2.   Kõnealune teave esitatakse nii üksiku krediidiasutuse või investeerimisühingu tasandil kui ka koondtasandil, et kriisilahendusasutused saaksid määrata kooskõlas artikli 4 lõikega 2 kindlaks kriisilahendusrahastu aasta sihttaseme ning kooskõlas artikliga 5 iga krediidiasutuse või investeerimisühingu aasta baasosamakse.

Artikkel 17

Täitmise tagamine

1.   Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei esita kogu artiklis 14 osutatud teavet selles artiklis sätestatud tähtajaks, kasutab kriisilahendusasutus asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu aasta osamakse arvutamiseks hinnanguid või oma eeldusi.

2.   Kui teavet ei esitata iga aasta 31. jaanuariks, võib kriisilahendusasutus määrata asjaomasele krediidiasutusele või investeerimisühingule suurima artiklis 9 osutatud riskiga korrigeerimise kordaja.

3.   Kui teavet, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud on kriisilahendusasutusele esitanud, muudetakse või korrigeeritakse, kohandab kriisilahendusasutus asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt järgmise osamakseperioodi eest tehtava aasta osamakse arvutamisel asjaomast aasta osamakset vastavalt ajakohastatud teabele.

4.   Mis tahes erinevused muudetava või korrigeeritava teabe põhjal arvutatud ja tasutud aasta osamakse ning sellise osamakse vahel, mis oleks olnud vaja tasuda pärast aasta osamakse kohandamist, tasutakse järgmise osamakseperioodi eest tasumisele kuuluva aasta osamakse summa osana. Kõnealune kohandus tehakse järgmise osamakseperioodi osamakseid vähendades või suurendades.

Artikkel 18

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed

Kriisilahendusasutused võivad käesolevat määrust rikkunud isikute või ettevõtjate suhtes kohaldada halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid, millele on osutatud direktiivi 2014/59/EL artiklis 110.

4. JAGU

KOOSTÖÖ

Artikkel 19

Koostöö

1.   Selleks et tagada osamaksete tegelik tasumine, abistavad kriisilahendusasutusi käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel pädevad asutused, kui kriisilahendusasutused seda paluvad.

2.   Pädevad asutused edastavad kriisilahendusasutustele taotluse korral nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute kontaktandmed, kellele teatatakse artikli 13 lõikes 1 osutatud otsusest, hiljemalt iga aasta 1. aprilliks või juhul, kui 1. aprill ei ole tööpäev, järgmisel tööpäeval. Kõnealused kontaktandmed on juriidilise isiku nimi, juriidilist isikut esindava füüsilise isiku nimi, aadress, e-posti aadress, telefoninumber, faksinumber või mis tahes muu teave, mis võimaldab krediidiasutuse või investeerimisühingu identifitseerida.

3.   Pädevad asutused esitavad kriisilahendusasutustele mis tahes teabe, mis võimaldab kriisilahendusasutustel aasta osamaksed arvutada, eelkõige teabe, mis on seotud täiendava riskiga korrigeerimisega, ja asjakohased erandid, mille pädevad asutused on krediidiasutustele ja investeerimisühingutele teinud vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013.

5. JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Üleminekusätted

1.   Kui vaatlusaluse aasta suhtes kohaldatav järelevalveliste aruannete nõue, millele on osutatud artiklis 14, ei hõlma II lisas osutatud konkreetse näitajaga seoses nõutud teavet, ei kohaldata seda riskinäitajat seni, kuni kõnealune järelevalveliste aruannete nõue muutub kohaldatavaks. Muude kättesaadavate riskinäitajate kaal skaleeritakse ümber proportsionaalselt nende artikli 7 kohasele kaalule, nii et nende kaalude summa oleks 1. Kui hoiuste tagamise skeemile ei ole 2015. aasta 31. jaanuariks kättesaadav teatav artikliga 16 nõutud teave, mida kasutatakse artikli 4 lõikes 2 osutatud aasta sihttaseme või artiklis 5 osutatud iga krediidiasutuse või investeerimisühingu aasta baasosamakse arvutamiseks pärast hoiuste tagamise skeemi edastatud teadet, esitavad kriisilahendusasutustele kõnealuse teabe nimetatud kuupäevaks asjaomased krediidiasutused. Erandina artikli 13 lõikest 1 teavitavad kriisilahendusasutused iga krediidiasutust ja investeerimisühingut oma otsusest, millega määratakse kindlaks 2015. aastal nende poolt tasutavad aasta osamaksed, hiljemalt 30. novembriks 2015.

2.   Erandina artikli 13 lõikest 4 tasutakse 2015. aastal tasutav osamakse, s.o artikli 13 lõikes 3 osutatud otsuse kohaselt maksmisele kuuluv summa, 31. detsembriks 2015.

3.   Erandina artikli 14 lõikest 4 esitatakse nimetatud lõikes osutatud teave, mis tuleb esitada kriisilahendusasutusele 2015. aastal, hiljemalt 1. septembriks 2015.

4.   Erandina artikli 16 lõikest 1 esitavad hoiuste tagamise skeemid kriisilahendusasutusele tagatud hoiuste summa kohta 31. juuli 2015. aasta seisuga teabe 1. septembriks 2015.

5.   Kuni määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud algse perioodi lõpuni võivad liikmesriigid lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kelle kohustuste kogusumma ilma omavahendite ja tagatud hoiusteta on suurem kui 300 000 000 eurot ja kelle koguvarad on 3 000 000 000 eurot või väiksemad, teha kohustuste kogusumma (v.a omavahendid ja tagatud hoiused) esimese 300 000 000 euro eest ühekordse makse summas 50 000 eurot. 300 000 000 eurot ületava kohustuste kogusumma (ilma omavahendite ja tagatud hoiusteta) eest teevad need krediidiasutused ja investeerimisühingud osamakse vastavalt käesoleva määruse artiklitele 4–9.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. oktoober 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL, 16. aprill 2014, hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(9)  Nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ, 8. detsember 1986, pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002, 19. juuli 2002, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(11)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/61, 10. oktoober 2014, millega täiendatakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(16)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).


I LISA

KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE AASTA OSAMAKSETE ARVUTAMISE KORD

1. SAMM

Toornäitajate arvutamine

Kriisilahendusasutus arvutab järgmised näitajad allpool kirjeldatud viisil.

Sammas

Näitaja

Arvutusviis

Riskipositsioon

Krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet (MREL) ületavad omavahendid ja kõlblikud kohustused

Formula

Kõnealuse näitaja arvutamisel kasutatakse järgmisi mõisteid.

 

Omavahendid tähendavad esimese ja teise taseme omavahendite summat, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 118.

 

Kõlblikud kohustused on direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 71 osutatud kohustuste summa.

 

Kohustuste kogusumma on määratletud käesoleva määruse artikli 3 punktis 11. Kohustuste kogusumma hõlmab tuletislepingutest tulenevaid kohustusi, lähtudes põhimõttest, et vastaspoole tasaarvestusõigusi tunnustatakse täielikult.

 

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue tähendab direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 1 kohast omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet.

Riskipositsioon

Finantsvõimenduse määr

Finantsvõimenduse määr, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 429 ja mille kohta on esitatud aruanne kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 X lisaga.

Riskipositsioon

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 ja mille kohta on esitatud aruanne kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 I lisaga.

Riskipositsioon

Koguriskipositsioon/koguvarad

Formula,

kus:

 

koguriskipositsioon tähendab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohast koguriskipositsiooni;

 

koguvarad on määratletud käesoleva määruse artikli 3 punktis 12.

Rahastamise stabiilsus ja mitmekesisus

Stabiilse netorahastamise kordaja

Stabiilse netorahastamise kordaja, mis on esitatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 415.

Rahastamise stabiilsus ja mitmekesisus

Likviidsuskattekordaja

Likviidsuskattekordaja, mis on esitatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 415 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/61.

Krediidiasutuse või investeerimisühingu olulisus finantssüsteemi või majanduse stabiilsuse seisukohast

Pankadevaheliste laenude ja hoiuste osakaal ELis

Formula

kus:

 

pankadevahelised laenud on määratletud kui krediidiasutustele ja muudele finantssektori äriühingutele antud laenude ja tehtud ettemaksete bilansiliste väärtuste summa, mis on kindlaks määratud kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 III lisa vormidega nr 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4;

 

pankadevahelised hoiused on määratletud kui krediidiasutuste ja muude finantssektori äriühingute hoiuste bilansiline väärtus, mis on kindlaks määratud kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 III lisa vormiga nr 8.1;

 

ELi pankadevahelised laenud ja hoiused kokku on iga liikmesriigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute kõigi hoitavate pankadevaheliste laenude ja hoiuste summa, mis on arvutatud vastavalt artiklile 15.

2. SAMM

Näitajate diskretiseerimine

1.

Allpool on n krediidiasutuste ja investeerimisühingute indeks, i sammastega hõlmatud näitajate indeks ja j sammaste indeks.

2.

Iga 1. sammu tulemusel saadud toornäitaja (xi ) puhul peale näitaja „avaliku sektori varasema erakorralise finantstoetuse ulatus”, arvutab kriisilahendusasutus rühmade arvu (ki ), mis on järgneva lähim täisarv:

Formula,

kus:

N on nende kriisilahendusrahastusse osamakseid tegevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute arv, kelle puhul näitaja arvutatakse.

Formula;

Formula;

Formula.

3.

Iga näitaja puhul peale näitaja „avaliku sektori varasema erakorralise finantstoetuse ulatus” määrab kriisilahendusasutus igasse rühma sama arvu krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, alustades sellest, et määrab esimesse rühma krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle toornäitaja väärtused on madalaimad. Kui krediidiasutuste ja investeerimisühingute arvu ei saa rühmade arvuga täpselt jagada, määratakse r arvu esimestesse rühmadesse — alustades rühmast, kuhu kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle toornäitaja väärtus on madalaim — üks täiendav krediidiasutus või investeerimisühing; r on krediidiasutuste ja investeerimisühingute arvu (N) ning rühmade arvu (ki j ) jagatise jääk.

4.

Iga näitaja puhul peale näitaja „avaliku sektori varasema erakorralise finantstoetuse ulatus” määrab kriisilahendusasutus kõigile konkreetses rühmas olevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele rühma järjekorra väärtuse, liikudes vasakult paremale, nii et diskretiseeritud näitaja väärtus on järgmine: Ii j,n = 1,…, ki,j .

5.

Seda sammu kohaldatakse artikli 6 lõike 5 punktides a ja b loetletud näitajate suhtes ainult juhul, kui kriisilahendusasutus määratleb need pidevate muutujatena.

3. SAMM

Näitajate ümberskaleerimine

Kriisilahendusasutus skaleerib iga 2. sammu tulemusena saadud näitaja (Ii,j ) 1–1 000 piires ümber, kasutades järgmist valemit:

Image,

kus miinimum- ja maksimumfunktsiooni argumentideks on kõigi nende kriisilahendusrahastusse osamakseid tegevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute väärtused, kelle puhul näitaja arvutatakse.

4. SAMM

Määratud märgi arvessevõtmine

1.

Kriisilahendusasutus kohaldab näitajate suhtes järgmisi märke.

Sammas

Näitaja

Märk

Riskipositsioon

Krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet ületavad omavahendid ja kõlblikud kohustused

Riskipositsioon

Finantsvõimenduse määr

Riskipositsioon

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

Riskipositsioon

Koguriskipositsioon/koguvarad

+

Rahastamise stabiilsus ja mitmekesisus

Stabiilse netorahastamise kordaja

Rahastamise stabiilsus ja mitmekesisus

Likviidsuskattekordaja

Krediidiasutuse või investeerimisühingu olulisus finantssüsteemi või majanduse stabiilsuse seisukohast

Pankadevaheliste laenude ja hoiuste osakaal ELis

+

Kriisilahendusasutuse kindlaks määratavad täiendavad riskinäitajad

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmesus

Kriisilahendusasutuse kindlaks määratavad täiendavad riskinäitajad

Avaliku sektori varasema erakorralise finantstoetuse ulatus

+

Plussmärgiga näitajate puhul vastavad suuremad väärtused krediidiasutuse või investeerimisühingu suuremale riskisusele. Miinusmärgiga näitajate puhul vastavad suuremad väärtused krediidiasutuse või investeerimisühingu väiksemale riskisusele.

Kriisilahendusasutus määrab kindlaks näitajad — kauplemistegevus, bilansivälised riskipositsioonid, tuletisinstrumendid, keerukus ja kriisilahenduskõlblikkus — ning täpsustab nende märgi.

2.

Selleks et märki arvesse võtta, teisendab kriisilahendusasutus iga 3. sammu tulemusel saadud ümberskaleeritud näitaja (RIi j,n ) järgmiselt:

TRI ij,n =

RIij,n

kui märk = „–”

1 001 – RI ij,n

kui märk = „+”

5. SAMM

Koondnäitaja arvutamine

1.

Kriisilahendusasutus koondab näitajad i iga samba j raames kaalutud aritmeetilise keskmise abil, kasutades järgmist valemit:

Formula,

kus:

 

wi j on näitaja i kaal sambas j, nagu sätestatud artiklis 7;

 

Nj on näitajate arv sambas j.

2.

Koondnäitaja arvutamiseks koondab kriisilahendusasutus sambad j kaalutud geomeetrilise keskmise abil, kasutades järgmist valemit:

Formula,

kus:

 

Wj on samba j kaal, nagu sätestatud artiklis 7;

 

J on sammaste arv.

3.

Sellise lõpliku koondnäitaja leidmiseks, mille puhul on suurema riskiprofiiliga krediidiasutuste ja investeerimisühingute väärtused suuremad, kasutab kriisilahendusasutus järgmist teisendust:

Formula.

6. SAMM

Aasta osamaksete arvutamine

1.

Kriisilahendusasutus skaleerib iga 5. sammu tulemusena saadud lõpliku koondnäitaja (FCIn ) artiklis 9 kindlaks määratud vahemiku piires ümber, kasutades järgmist valemit:

Image,

kus miinimum- ja maksimumfunktsiooni argumentideks on kõigi nende kriisilahendusrahastusse osamakseid tegevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute väärtused, kelle puhul lõplik koondnäitaja arvutatakse.

2.

Kui arvata välja need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 10, ja nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute osamaksete ühekordselt makstavad osad, kelle suhtes liikmesriigid kohaldavad artikli 20 lõiget 5, arvutab kriisilahendusasutus iga krediidiasutuse või investeerimisühingu (n) aasta osamakse järgmiselt:

Image,

kus:

 

p, q on krediidiasutuste ja investeerimisühingute indeks;

 

Target on aasta sihttase, mille kriisilahendusasutus on määranud kindlaks vastavalt artikli 4 lõikele 2 ja millest on lahutatud vastavalt artiklile 10 arvutatud osamaksete summa ja artikli 20 lõike 5 kohaselt makstavate ühekordsete maksete summa;

 

Bn on kohustuste summa (v.a omavahendid), millest on maha arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu n tagatud hoiused ning mida on kohandatud vastavalt artiklile 5, ilma et see piiraks artikli 20 lõike 5 kohaldamist.


II LISA

KRIISILAHENDUSASUTUSTELE ESITATAVAD ANDMED

Koguvarad vastavalt artikli 3 lõike 12 määratlusele

Kohustuste kogusumma vastavalt artikli 3 lõike 11 määratlusele

Kohustused, mis on hõlmatud artikli 5 lõike 1 punktidega a, b, c, d, e ja f

Tuletislepingutest tulenevad kohustused

Tuletislepingutest tulenevad kohustused, mida on hinnatud artikli 5 lõike 3 kohaselt

Tagatud hoiused

Koguriskipositsioon

Omavahendid

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

Kõlblikud kohustused

Finantsvõimenduse määr

Likviidsuskattekordaja

Stabiilse netorahastamise kordaja

Pankadevahelised laenud

Pankadevahelised hoiused


Top