LISA

ARTIKLI 1 LÕIKES 2 OSUTATUD PROJEKTI RAAMES LÄBI VIIDAVAD TEGEVUSED

1.   EESMÄRGID

Käesoleva otsuse eesmärgid on edendada relvade üleandmise kontrolli parandamist ja toetada jõupingutusi kodumaisel ja piirkondlikul tasandil, et muuta rahvusvaheline tavarelvade kaubandus vastutustundlikumaks ja läbipaistvamaks. Kui see on asjakohane, peaksid eesmärgid hõlmama ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP ja relvakaubanduslepingus sätestatud põhimõtete ja kriteeriumite edendamist. Kõnealuste eesmärkide täitmisel tuleks vajaduse korral püüda saavutada vastastikune täiendavus ja sünergia liidu abiprojektidega, mida viiakse ellu kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrolli vallas.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks peaks liit jätkama ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP standardite edendamist, lähtudes otsuste 2012/711/ÜVJP ja 2009/1012/ÜVJP ning ühismeetme 2008/230/ÜVJP rakendamisel saavutatust. Selleks tuleks abisaajatele vajaduse korral anda abi selliste asjaomaste õiguslike ja haldusmeetmete koostamisel, ajakohastamisel ja rakendamisel, mille eesmärk on toetada tulemuslikku tavarelvade üleandmise kontrolli süsteemi. Samuti tuleks osutada toetust relvade kõrvalesuunamise ohu hindamiseks ja selle vähendamiseks.

Samuti tuleks toetada relvade üleandmise kontrolli rakendamise ja jõustamise eest vastutavate litsentse väljastavate ja õiguskaitseametnike koolitamist ning riiklikke ja piirkondlikke meetmeid, et edendada läbipaistvust ja nõuetele vastavat kontrolli tavarelvade ekspordi puhul. Lisaks tuleks edendada kontakte erasektoriga ning relvade üleandmist reguleerivate asjakohaste siseriiklike haldus- ja õigusnormide järgimist.

2.   RAKENDUSASUTUSE VALIMINE

Käesoleva otsuse rakendamine tehakse ülesandeks BAFA-le. Vajaduse korral teeb BAFA koostööd liidu liikmesriikide ekspordikontrolliasutuste, asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, mõttekodade, uurimisinstituutide ja valitsusväliste organisatsioonidega.

BAFA-l on suured kogemused relvaekspordi kontrolli alase abi andmisel ja teavitustegevuse korraldamisel. BAFA on omandanud sellised kogemused kõigis olulistes strateegilise ekspordikontrolli valdkondades, mis puudutavad keemilisi, bioloogilisi, kiirgus- ja tuumaohte, kahesesuguse kasutusega kaupu ja relvastust. BAFA on kõnealuste programmide ja tegevuste kaudu omandanud põhjalikud teadmised ekspordikontrolli süsteemide kohta enamikus käesoleva otsusega hõlmatud abisaajates.

Relvaekspordi kontrolli alase abi ja teavitustegevuse osas viis BAFA edukalt lõpule otsuste 2009/1012/ÜVJP ja 2012/711/ÜVJP rakendamise. BAFA juhib ka otsusega 2013/768/ÜVJP loodud relvakaubanduslepingu rakendamise toetamise programmi tehnilist rakendamist.

Eelkirjeldatust tulenevalt on BAFA-l ainulaadne võimalus teha kindlaks ekspordikontrolli süsteemide tugevad ja nõrgad küljed abisaajates käesoleva otsusega ettenähtud tegevuste tulemusel. Seetõttu suudab BAFA edukalt edendada erinevate relvaekspordi kontrolli alaste abitegevuste ja teavitusprogrammide vahelist sünergiat ja vältida tarbetut topelttööd.

3.   KOOSKÕLASTAMINE MUUDE EKSPORDIKONTROLLI VALDKONNAS ELLU VIIDAVATE LIIDU ABIPROJEKTIDEGA

Tuginedes kogemustele, mis on saadud varasemate ekspordikontrollialaste liidu teavitustegevuste käigus, mis hõlmasid nii kahesuguse kasutusega kaupu kui ka tavarelvi, tuleks püüda saavutada sünergia ja vastastikune täiendavus. Seetõttu tuleks punktides 4.2.1–4.2.3 osutatud tegevused võimaluse korral läbi viia koos muude kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrolli alaste tegevustega, mida rahastatakse muude liidu rahastamisvahendite kui ÜVJP eelarve alusel. Eelkõige tuleks kaaluda võimalust korraldada üritusi vahetult üksteise järel. Seda tuleks teha, järgides täiel määral asjaomaste liidu rahastamisvahendite kasutamise suhtes kehtestatud õiguslikke ja finantsalaseid piiranguid.

4.   PROJEKTI RAAMES LÄBI VIIDAVATE TEGEVUSTE KIRJELDUS

4.1.   Projekti eesmärgid

Põhieesmärk on anda tehnilist abi mitmele abisaajale, kes on näidanud üles soovi arendada oma standardeid ja tavasid relvaekspordi kontrolli valdkonnas. Sel eesmärgil pööratakse elluviidavate tegevuste käigus tähelepanu abisaajate staatusele, eelkõige seoses järgmisega:

—	võimalik osalemine või osalemistaotlus rahvusvahelistes ekspordikontrollisüsteemides, mis seonduvad tavarelvade ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate üleandmisega;

—	liidu liikmelisuse taotlemine ning kas riik on ametlik kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik;

—	relvakaubanduslepingu suhtes võetud seisukoht.

Kui käsitletavad abisaajad on relvakaubanduslepingu üksnes allkirjastanud, tuleks tegevuste käigus (kui see on teostatav) püüda paremini kindlaks teha takistused lepingu ratifitseerimiseks, eelkõige kui need takistused on tehnilist laadi ning seonduvad rakendamissuutlikkusega seotud puudujääkide või vajadustega. Kui see on asjakohane, tuleks edendada võimalikku liidu toetust, mida antakse otsuse 2013/768/ÜVJP alusel. Kui käsitletavad abisaajad ei ole relvakaubanduslepingule alla kirjutamiseks ega sellega ühinemiseks teinud ühtegi sammu, tuleks tegevustega edendada relvakaubanduslepinguga ühinemist, kasutades võimaluse korral abi teistelt abisaajatelt, kes on relvakaubanduslepingu ratifitseerinud.

Täiendavaks eesmärgiks on suurendada mitme abisaaja teadlikkust seoses relvade kõrvalesuunamise ohu hindamisega ja selle ohu vähendamisega, seda nii impordi kui ka ekspordi vaatenurgast. Kõnealuse täiendava eesmärgi täitmiseks ellu viidavad tegevused võimaldavad omavahel seostada relvade üleandmise kontrollimise ja teised projektid, mille eesmärk on relvade kõrvalesuunamise ärahoidmine, nagu näiteks füüsilise julgeoleku ja varude haldamisega seotud tegevused ning tegevused, millega toetatakse relvade ja laskemoona jälgitavust.

4.2.   Projekti kirjeldus

4.2.1.   Piirkondlikud seminarid

Projekti raames korraldatakse kuni kuus kahepäevast seminari, pakkudes koolitust tavarelvade ekspordi kontrolliga seotud asjakohastes valdkondades.

Seminaril osalevad hõlmatud abisaajate riigiametnikud, litsentse väljastavad ja õiguskaitseametnikud (kuni 30 osalejat). Vajaduse korral võidakse osalema kutsuda ka parlamentide esindajaid ning tööstusharude ja kodanikuühiskonna esindajaid.

Koolituse viivad läbi liikmesriikide riiklike asutuste eksperdid (sealhulgas endised ametnikud), ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP järgivate riikide esindajad ning erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad.

Seminarid võivad toimuda asukohtades, mille määrab kindlaks kõrge esindaja, kes konsulteerib nõukogu tavarelvastuse ekspordi töörühmaga (COARM).

Piirkondlikud seminarid korraldatakse järgmiselt:

a)	kuni kaks seminari Kagu-Euroopa riikidele;

b)	kuni kaks seminari Euroopa naabruspoliitikas osalevatele Ida-Euroopa ja Kaukaasia riikidele;

c)	kuni kaks seminari Euroopa naabruspoliitikaga seotud Põhja-Aafrika Vahemere piirkonna riikidele.

Selline piirkondlik jaotus, mille alusel korraldatakse igas piirkonna kaks seminari, ei pruugi ebasoodsate asjaolude korral olla teostatav, näiteks osalejate arv on ootamatult liiga väike, ükski piirkonna abisaaja ei tee tõsiseltvõetavat pakkumist seminari korraldamiseks, ilmneb tegevuse dubleerimine teiste teavitustegevuste pakkujate tegevusega. Kui ühes või kahes piirkonnas seminare ei toimu, võib teises piirkonnas või teistes piirkondades läbi viidavate seminaride arvu vastavalt suurendada, pidades samas kinni kuue seminari piirmäärast.

4.2.2.   Õppevisiidid

Projekt hõlmab kuni kuut kahepäevast õppevisiiti liikmesriikide asjaomastesse ametiasutustesse, millel osalevad valitsusametnikud ning litsentse väljastavad ja õiguskaitseametnikud. Õppevisiidid peaksid hõlmama vähemalt kolme abisaajat ning vähemalt üht abisaajat, kes ei ole relvakaubanduslepingut ratifitseerinud.

4.2.3.   Abisaajate individuaalne abistamine

Projekti raames korraldatakse konkreetsetele abisaajatele kuni 30 päeva mahus seminare (võimaluse korral kohapeal), millel osalevad valitsusametnikud ning litsentse väljastavad ja õiguskaitseametnikud. Sõltuvalt konkreetsetest vajadustest ning abisaajate ja ELi liikmesriikide ekspertide kättesaadavusest võib piirmääraks oleva 30 päeva raames korraldada minimaalselt kahepäevaseid ja maksimaalselt viiepäevaseid seminare.

Eksperditeadmisi annavad liikmesriikide riiklike asutuste eksperdid (sealhulgas endised ametnikud), ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP järgivate riikide esindajad ning erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad.

Kõnealuseid individuaalse abistamise seminare korraldatakse peamiselt abisaajate taotlusel. Nende eesmärgiks on käsitleda abisaaja tõstatatud konkreetset küsimust või konkreetset vajadust, mida tehakse näiteks piirkondliku seminari või liidu ekspertide ja rakendusasutusega toimuvate korrapäraste kontaktide raames.

4.2.4.   Kontrollnimekirjade kohaldamine

Rakendusasutus moodustab tehniliste ekspertide reservi ekspordi kontrollnimekirjade kohaldamiseks. Eksperdid valitakse võimalikult paljudest liikmesriikidest.

Kontrollnimekirjade kohaldamist käsitlevatele taotlustele, mille on esitanud abisaajate asjakohased ametiasutused, ekspertide määramiseks (olenevalt eksperdi kättesaadavusest) on võimalik kasutada 100 töötundi (tuginedes tavalistele eksperditasudele, mis on sätestatud punktis 5). Rakendusasutus töötab välja vormi selliste taotluste esitamiseks, võttes arvesse reitinguarvamuse mitteametlikku laadi ja konfidentsiaalsuse küsimust.

4.2.5.   Üritus lõpliku hinnangu andmiseks

Käesoleva otsuse alusel läbi viidavate tegevuste lõpphindamiseks korraldatakse Brüsselis kahepäevane üritus, kus osalevad nii abisaajad kui ka liikmesriigid võimaluse korral COARMi koosolekuga järjestikustel päevadel.

Üritusel kutsutakse osalema kuni kaks esindajat (valitsusametnikud ning litsentse väljastavad ja õiguskaitseametnikud) igast punktis 6.1 loetletud abisaajast.

4.2.6.   Relvade kõrvalesuunamisega seonduvad tegevused

Kõnealune projekt hõlmab kahe seminari korraldamist Lääne-Aafrika ja Saheli riikidele ning Hiinale:

—	üks kahepäevane „stardiseminar” kuni kahele esindajale abisaajatest;

—	üks kahepäevane kokkuvõttev seminar kuni kolmele esindajale abisaajatest.

Seminarid peaksid toimuma Lääne-Aafrika ja Saheli riikides.

5.   EKSPERDITASUD

Eksperditasusid makstakse punktides 4.2.2–4.2.4 osutatud tegevuste läbiviimisel. Punktis 4.2.4 osutatud tegevuste puhul esitatakse eksperditasud tunnipõhiselt, sõltuvalt kauba kindlaksmääramise taotluste peale tegelikult kulutatud ajast (tundides). Prognooside kohaselt tasutakse eksperditasusid maksimaalselt 100 eksperdile (800 tundi).

6.   ABISAAJAD

6.1.   Abisaajad punktide 4.2.1–4.2.5 alusel läbi viidavate tegevuste puhul

i)	Kagu-Euroopa (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Montenegro, Serbia ja Kosovo*);

ii)	Euroopa naabruspoliitika Põhja-Aafrika Vahemere piirkonna riigid (Alžeeria, Egiptus, Liibüa, Maroko ja Tuneesia);

iii)	Euroopa naabruspoliitika Ida-Euroopa ja Kaukaasia riigid (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina).

6.2.   Abisaajad punkti 4.2.6 alusel läbi viidavate tegevuste puhul

ECOWASi liikmesriigid (Benin, Burkina Faso, Cabo Verde, Côte d'Ivoire, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Libeeria, Mali, Niger, Nigeeria, Senegal, Sierra Leone, Togo); Mauritaania, Kamerun, Tšaad, Hiina.

6.3.   Abisaajate loetelu muutmine

Töörühm COARM võib kõrge esindaja ettepanekul otsustada muuta abisaajate loetelu, esitades asjakohase põhjenduse.

7.   PROJEKTI TULEMUSED JA RAKENDAMISE NÄITAJAD

Projekti tulemuste hindamisel võetakse lisaks punktis 4.2.5 osutatud lõpphinnangu andmise üritusele arvesse järgmist:

7.1.   Abisaajate individuaalne hindamine

Tegevuste lõpuleviimisel esitab rakendusasutus Euroopa välisteenistusele ja komisjonile eduaruande iga punktis 6.1 osutatud abisaaja kohta. Kõnealune aruanne koostatakse koostöös asjaomastes riikides asuvate ELi delegatsioonidega ning selles tehakse kokkuvõte tegevustest, mis teostati abisaajas otsuse kehtivuse ajal. Aruandes hinnatakse ka abisaaja suutlikkust relvade üleandmise kontrollimise valdkonnas. Kui abisaaja on relvakaubanduslepingu osaline, hinnatakse seda, kuidas olemasolev suutlikkus võimaldab relvakaubanduslepingut rakendada.

7.2.   Mõjuhinnang ja rakendamise näitajad

Käesoleva otsusega sätestatud tegevuste mõju tuleks tehniliselt hinnata pärast seda, kui need on punktis 6.1 osutatud abisaajate osas lõpule viidud. Mõjuhinnangu teeb kõrge esindaja koostöös COARMiga ning vajaduse korral abisaajates paiknevate ELi delegatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega.

Sel eesmärgil kasutatakse järgmisi näitajaid:

—	kas relvade üleandmise kontrollimise valdkonnas on kehtestatud asjaomased siseeeskirjad ning kas ja millises ulatuses nad on vastavuses ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP sätetega (muu hulgas hindamiskriteeriumite kohaldamise, sõjaliste kaupade ühise ELi nimekirja rakendamise ja aruandluse osas);

—	teave jõustamisjuhtumite kohta (olemasolu korral);

—	kas abisaajad on võimelised esitama aruandeid relvaekspordi ja/või -impordi kohta, võttes muu hulgas arvesse ÜRO registrit, relvakaubanduslepingu aastaaruandeid, siseriiklikku aruannet;

—	kas abisaaja järgib või kavatseb ametlikult järgida ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP.

Punktis 7.1 osutatud individuaalse hindamise aruannetes tuleks vajaduse korral viidata kõnealustele rakendamise näitajatele.

8.   ELi TEAVITUSPORTAALI KASUTAMISE EDENDAMINE

Otsusega 2012/711/ÜVJP ette nähtud veebiportaal on välja töötatud ELile kuuluva ressursi vormis (https://export-control.jrc.ec.europa.eu). Portaal toimib ELi kõigi teavitusprogrammide ühisplatvormina (kahesuguse kasutusega kaubad, relvad, relvakaubandusleping). Punktides 4.2.1–4.2.5 loetletud tegevustega suurendatakse teadlikkust ELi teavitusportaali kohta ning edendatakse selle kasutamist. Teavitustegevustes osalejaid tuleks teavitada veebiportaali kasutajaliidesest, mis annab alalise juurdepääsu ressurssidele, dokumentidele ja kontaktidele. Samamoodi tuleks veebiportaali kasutamist edendada teiste ametnike seas, kes ei saanud abi- ja teavitustegevustes otseselt osaleda.

9.   ELi NÄHTAVUS

Rakendusasutus võtab kõik vajalikud meetmed teadvustamaks avalikkusele asjaolu, et tegevust rahastab Euroopa Liit. Selliseid meetmeid võetakse kooskõlas Euroopa Komisjoni avaldatud ELi välistegevuse kommunikatsiooni ja nähtavuse käsiraamatuga. Rakendusasutus tagab seega liidu panuse nähtavuse sobivate märkide ja reklaami kaudu, toonitades liidu rolli ja suurendades teadlikkust käesoleva otsuse tegemise põhjustest, samuti liidu toetusest sellele otsusele ning selle toetuse tulemustest. Projekti käigus koostatavas materjalis esitatakse liidu lippu silmapaistval viisil kooskõlas liidu asjaomaste suunistega.

Võttes arvesse, et kavandatavate tegevuste ulatus ja laad on väga erinev, kasutatakse mitut tutvustusvahendit, muu hulgas traditsioonilist meediat, veebisaiti, sotsiaalmeediat ning teabe- ja edendamismaterjale, sealhulgas infograafika, reklaamlehed, teabelehed, pressiteated ja vajaduse korral ka muu materjal. Projekti raames koostatud trükised ja korraldatud avalikud sündmused tähistatakse vastavalt.

10.   KESTUS

Projekti rakendamise eeldatav kogukestus on 24 kuud.

11.   ARUANDLUS

Rakendusasutus koostab korrapäraselt kvartaliaruandeid, sealhulgas aruandeid pärast iga tegevuse lõpuleviimist. Need aruanded tuleb esitada kõrgele esindajale hiljemalt kuue nädala möödumisel vastavate tegevuste lõpuleviimisest.

12.   PROJEKTI HINNANGULINE KOGUMAKSUMUS JA LIIDU RAHALINE TOETUS

Projekti hinnanguline kogumaksumus on 1 110 000 eurot ning seda kaasrahastab Saksamaa. ELi rahastatava projekti hinnanguline üldeelarve on 999 000 eurot.