Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32013R1300

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, 17. detsember 2013 , mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006

ELT L 347, 20.12.2013, p. 281–288 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 20/12/2013

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1300/oj

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/281


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1300/2013,

17. detsember 2013,

mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 177 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 174 esimeses lõigus on sätestatud, et liit töötab välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Käesoleva määrusega loodud Ühtekuuluvusfond peaks seega andma rahalist abi keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transporditaristu valdkonnas.

(2)

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi käsitlevad ühised sätted on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (3). Kõnealune määrus loob Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, sealhulgas Ühtekuuluvusfondi tegevuse jaoks uue raamistiku. Seetõttu on vaja täpsustada, millised on kõnealusest raamistikust ja ELi toimimise lepingus Ühtekuuluvusfondile seatud eesmärgist tulenevad Ühtekuuluvusfondi ülesanded.

(3)

Kehtestada tuleks erisätted nende tegevusliikide kohta, mida saab toetada Ühtekuuluvusfondist, et panustada prioriteetsetesse investeeringutesse määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud valdkondlike eesmärkide raames.

(4)

Liidul peaks olema võimalik panustada Ühtekuuluvusfondi kaudu tegevustesse, et viia ellu oma keskkonnaalaseid eesmärke kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 11 ja 191, nimelt energiatõhusust ja taastuvenergia osakaalu, ning transpordisektoris üleeuroopalistest võrkudest väljapoole jäävaid transpordialaseid projekte, mis hõlmavad raudtee-, jõe- ja meretransporti, ühendvedude süsteeme ja nende koostoimimisvõimet, maantee-, mere- ja õhuliikluse korraldust, puhast linnatransporti ja ühistransporti.

(5)

Tuleks meelde tuletada, et kui ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikel 1 rajanevad meetmed tekitavad liikmesriigi ametiasutustele ebaproportsionaalseks peetavaid kulusid ning ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 5 kohaselt antakse rahalist toetust Ühtekuuluvusfondist, kohaldatakse sellegipoolest põhimõtet, et saastaja maksab.

(6)

Ühtekuuluvusfondist toetust saavad üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) projektid peavad olema vastavuses suunistega, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1315/2013 (4). Jõupingutuste koondamist silmas pidades tuleks prioriteetseks pidada nimetatud määruse tähenduses ühist huvi pakkuvaid projekte.

(7)

Investeeringud, mille eesmärk on vähendada nendest tegevusaladest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (5) I lisas, ei peaks olema rahastamiskõlblikud Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks, kuna need saavad juba rahalist kasu kõnealuse direktiivi kohaldamisest. Selline välistamine ei tohiks piirata võimalust kasutada Ühtekuuluvusfondi direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetlemata tegevuste toetamiseks, isegi kui neid viivad ellu samad ettevõtjad ning need hõlmavad tegevusi seoses energiatõhususe suurendamise investeeringutega soojuse ja elektri koostootmisesse ning kaugküttevõrkudesse, arukate energia jaotus-, salvestus- ja ülekandesüsteemidega ning õhusaaste vähendamise meetmetega, isegi kui sellise tegevuse kaudne mõju on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine või kui need on loetletud direktiivis 2003/87/EÜ osutatud riiklikus kavas.

(8)

Investeeringuid elamumajandusse, välja arvatud energiatõhususe või taastuvenergia kasutuse edendamisega seotud investeeringuid, ei ole võimalik pidada rahastamiskõlblikeks Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks, sest need jäävad ELi toimimise lepingus kindlaksmääratud Ühtekuuluvusfondi toetuse kasutusalast välja.

(9)

Selleks et kiirendada transporditaristu arengut kogu liidus, peaks Ühtekuuluvusfond toetama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1316/2013 (6) ette nähtud Euroopa lisaväärtusega transporditaristu projekte kogusummas 10 000 000 000 eurot. Ühtekuuluvusfondist nimetatud projektidele toetuse eraldamine peaks vastama määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92 lõike 6 alusel kehtestatud eeskirjadele. Määruse (EL) nr 1316/2013 kohaselt peaksid abi saama vaid need liikmesriigid, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele, ja vastavalt Ühtekuuluvusfondi puhul kohaldatavale kaasrahastamise määrale.

(10)

On oluline tagada, et riskijuhtimise investeeringute edendamisel võetaks arvesse piirkondlikule, piiriülesele ja rahvusvahelisele tasandile eriomaseid riske.

(11)

Tuleks tagada Ühtekuuluvusfondist, ERF-ist, Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ja Euroopa Ühendamise Rahastust toetatavate sekkumiste vastastikune täiendavus ja kooskõla, et vältida topelttööd ja tagada eri taristuliikide optimaalne ühendamine kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning kogu liidu piires.

(12)

Ühtekuuluvusfondi konkreetsete vajadustega tegelemiseks ja kooskõlas liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga on vaja paika panna määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud iga valdkondliku eesmärgi kohta Ühtekuuluvusfondile omased tegevused ning investeerimisprioriteedid. Investeerimisprioriteetides tuleks seada üksteist mittevälistavad üksikasjalikud eesmärgid, mille saavutamisse Ühtekuuluvusfond panustab. Nende investeerimisprioriteetide alusel tuleks kindlaks määrata tegevusprogrammide konkreetsed eesmärgid, mis võtavad arvesse programmiala vajadusi ja eripära. Selleks et suurendada paindlikkust ja vähendada ühise rakendamise lubamisega halduskoormust, tuleks viia ERFi ja Ühtekuuluvusfondi vastavate valdkondlike eesmärkide kohased investeerimisprioriteedid omavahel kooskõlla.

(13)

Käesoleva määruse lisas tuleks kehtestada ühised väljundnäitajad, et saaks rakenduskavade elluviimise edusamme liidu tasandil hinnata koondatult. Need väljundnäitajad peaksid vastama investeerimisprioriteedile ja tegevuse liigile, mida toetatakse kooskõlas käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 1303/2013 asjakohaste sätetega. Ühiseid väljundnäitajaid tuleks täiendada programmispetsiifiliste tulemusnäitajatega ja vajaduse korral programmispetsiifiliste väljundnäitajatega.

(14)

Käesoleva määruse teatavate mitteoluliste osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse I lisas esitatud ühiste väljundnäitajate loetelu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(15)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine, et edendada jätkusuutlikku arengut, ei suuda liikmesriigid eri piirkondade arengutasemete erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse ning liikmesriikide ja piirkondade piiratud rahaliste vahendite tõttu saavutada, küll aga on seda kavandatava tegevuse ulatuse ja mõjude tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16)

Kuna käesoleva määrusega asendatakse kehtiv nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006 (7), tuleks kõnealune määrus kehtetuks tunnistada. Käesolev määrus ei peaks siiski mõjutama sellise abi jätkamist või muutmist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1084/2006 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Nimetatud määrust või nimetatud muid kohaldatavaid õigusakte tuleks seega kohaldada sellise abi või asjaomaste tegevuste suhtes jätkuvalt ka pärast 31. detsembrit 2013 kuni nende lõpetamiseni. Määruse (EÜ) nr 1084/2006 alusel esitatud või heaks kiidetud abitaotlused peaksid seetõttu jääma jõusse.

(17)

Et võimaldada käesolevas määruses sätestatud meetmete kohest kohaldamist, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühtekuuluvusfondi loomine ja reguleerimisese

1.   Ühtekuuluvusfond luuakse eesmärgiga tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, et edendada jätkusuutlikku arengut.

2.   Käesoleva määrusega sätestatakse Ühtekuuluvusfondi ülesanded ja sellest antava toetuse ulatus seoses määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 89 osutatud eesmärgiga investeerida majanduskasvu ja tööhõivesse.

Artikkel 2

Ühtekuuluvusfondist antavate toetuste ulatus

1.   Tagades sobiva tasakaalu ja kooskõlas iga liikmesriigi konkreetsete investeeringute ja taristualaste vajadustega, toetatakse Ühtekuuluvusfondist:

a)

keskkonnainvesteeringuid, sealhulgas jätkusuutliku arengu ja energeetikaga seotud valdkondadesse, millel on keskkonnale positiivne mõju;

b)

TEN-T võrke kooskõlas suunistega, mis on vastu võetud määrusega (EL) nr 1315/2013;

c)

tehnilist abi.

2.   Ühtekuuluvusfondist ei toetata:

a)

tuumajõujaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist;

b)

investeeringuid selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, mis tekivad direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladel;

c)

elamumajanduse investeeringuid, välja arvatud energiatõhususe parandamiseks või taastuvenergia kasutamise edendamiseks;

d)

tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ja turustamist;

e)

raskustes olevaid ettevõtteid, mis on sellisena määratletud liidu riigiabi eeskirjades;

f)

investeeringuid lennujaamataristu, välja arvatud juhul, kui need on seotud keskkonnakaitsega või kui nendega kaasnevad investeeringud, mis on vajalikud lennujaamataristu ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks.

Artikkel 3

Ühtekuuluvusfondist antav toetus transporditaristu projektidele Euroopa Ühendamise Rahastu raames

Ühtekuuluvusfondist toetatakse määruses (EL) 1316/2013 sätestatud Euroopa lisaväärtusega transporditaristu projekte kokku 10 000 000 000 euro ulatuses vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92 lõikele 6.

Artikkel 4

Investeerimisprioriteedid

Ühtekuuluvusfondist toetatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimeses lõigus sätestatud valdkondlike eesmärkide raames järgmisi investeerimisprioriteete, kooskõlas nimetatud määruse artikli 15 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud ja partnerluslepingus sätestatud arenguvajadustele ja kasvupotentsiaalile:

a)

vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine järgmisega:

i)

taastuvatest energiaallikatest saadava energia tootmise ja levitamise edendamine;

ii)

energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise edendamine ettevõtetes;

iii)

energiatõhususe, aruka energiajuhtimise ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikus taristus, sealhulgas üldkasutatavates hoonetes ja eluasemesektoris;

iv)

madal- ja keskpingel toimivate arukate jaotussüsteemide väljatöötamine ja kasutuselevõtmine;

v)

CO2-heiteid vähendavate strateegiate edendamine kõigis piirkondades, eelkõige linnapiirkondades, sealhulgas säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuse edendamine ning kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ettenähtud meetmed;

vi)

suure tõhususega soojuse ja elektri koostootmise edendamine lähtuvalt nõudlusest kasuliku soojuse järele;

b)

kliimamuutustega kohanemise ning riskide ennetamise ja juhtimise edendamine järgmisega:

i)

kliimamuutustega kohanemiseks suunatud investeeringute toetamine, sealhulgas ökosüsteemidel põhinevate lähenemiste toetamine;

ii)

selliste investeeringute edendamine, mis on suunatud konkreetsete ohtudega toimetulemiseks, vastupanuvõime tagamiseks katastroofide puhul ja katastroofide tagajärgedega toimetulemise süsteemide väljatöötamiseks;

c)

keskkonna kaitsmine ja säilitamine ning ressursitõhususe edendamine järgmisega:

i)

investeeringud jäätmesektorisse, et täita liidu keskkonnaalase õigustiku nõuded ja rahuldada liikmesriikide investeerimisvajadused seoses nendest nõuetest rangemate nõuete täitmisega;

ii)

investeeringud veesektorisse, et täita liidu keskkonnaalase õigustiku nõuded ja rahuldada liikmesriikide investeerimisvajadused seoses nendest nõuetest rangemate nõuete täitmisega;

iii)

bioloogilise mitmekesisuse ning mullastike kaitse ja taastamine, ning ökosüsteemi teenuste, sealhulgas Natura 2000 ja roheliste taristute edendamine;

iv)

linnakeskkonna parandamine, linnade taaselustamine, mahajäetud tööstusobjektide (sealhulgas endised sõjaväealad) taaselustamine ja saastatusest puhastamine, õhusaaste vähendamine ja mürataset vähendavate meetmete edendamine;

d)

säästva transpordi edendamine ja oluliste võrgutaristute nn pudelikaelade kõrvaldamine järgmisega:

i)

Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine, investeerides TEN-T-sse;

ii)

keskkonnasõbralike (sealhulgas madala müratasemega) ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede ja meretranspordi, sadamate, eri transpordiliikide ühendamise ja lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, et soodustada säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust;

iii)

ulatuslike, kvaliteetsete ja koostalitusvõimeliste raudteesüsteemide arendamine ja taastamine ning mürataset vähendavate meetmete edendamine;

e)

ametiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse parandamine Ühtekuuluvusfondi rakendamisega seotud haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning seonduvate avalike teenuste tugevdamise kaudu.

Artikkel 5

Näitajad

1.   Kasutatakse käesoleva määruse I lisas esitatud ühiseid väljundnäitajaid, programmipõhiseid tulemusnäitajaid ja asjakohastel juhtudel programmipõhiseid väljundnäitajaid kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikega 4 ja artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktidega ii ja iv ning punkti c alapunktidega ii ja iv.

2.   Ühiste ja programmispetsiifiliste väljundnäitajate algtase on null. Nende näitajate kumulatiivsed kvantitatiivsed sihttasemed seatakse aastaks 2023.

3.   Investeerimisprioriteetidega seotud programmispetsiifiliste tulemusnäitajate algtasemed kasutavad viimaseid olemasolevaid andmeid ja sihttasemed seatakse aastaks 2023. Sihttasemeid võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.

4.   Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 7 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse I lisas sätestatud ühiste väljundnäitajate loetelu ja seda põhjendatud juhtudel kohandada, et tagada rakenduskava elluviimisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine.

Artikkel 6

Üleminekusätted

1.   Käesolev määrus ei mõjuta sellise abi jätkamist või muutmist, sealhulgas täielikku või osalist tühistamist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1084/2006 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Nimetatud määrust ja nimetatud muid kohaldatavaid õigusakte kohaldatakse seega sellise abi või tegevuste suhtes jätkuvalt pärast 31. detsembrit 2013 kuni nende lõpetamiseni. Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab abi rakenduskavasid ja suurprojekte.

2.   Määruse (EÜ) nr 1084/2006 alusel esitatud või heaks kiidetud abitaotlused jäävad jõusse.

Artikkel 7

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 5 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 21. detsembri 2013 kuni 31. detsembrini 2020.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Vastavalt artikli 5 lõikele 4 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 8

Kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 6 kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ) nr 1084/2006 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse II lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 9

Läbivaatamine

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2020 kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 177.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

R. ŠADŽIUS


(1)  ELT C 191, 29.6.2012, lk 38.

(2)  ELT C 225, 27.7.2012, lk 143.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 320).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013 määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013 määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa Ühendamise Rahastu ning millega muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

(7)  Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1084/2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79).


I LISA

ÜHTEKUULUVUSFONDI ÜHISTE VÄLJUNDNÄITAJATE LOETELU

 

ÜHIK

NIMETUS

Keskkond

Tahked jäätmed

tonni/aastas

Jäätmekäitlusmahu kasv

Veevarustus

isikute arv

Lisandunud osa elanikkonnast, kellele osutatakse paranenud veevarustusteenuseid

Reovee puhastamine

Inimekvivalent

Lisandunud osa elanikkonnast, kellele osutatakse paranenud reoveepuhastusteenuseid

Riskide ennetamine ja ohjamine

isikute arv

Elanikkond, kellel on kasu abinõudest, mis võetakse üleujutuste vastu kindlustamiseks

isikute arv

Elanikkond, kellel on kasu metsatulekahjude ära hoidmiseks võetavatest meetmetest

Maastiku taastamine

hektarites

Taastatud maastike kogupindala

Loodus ja bioloogiline mitmekesisus

hektarites

Parema kaitsestaatuse saamiseks toetust saavate elupaikade pindala

Energia ja kliimamuutused

Taastuvad energiaallikad

MW

Taastuvenergia tootmise mahu kasv

Energiatõhusus

kodumajapidamised

Parema energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste arv

kWh/aasta

Üldkasutatavate hoonete primaarenergia aastase tarbimise vähenemine

kasutajate arv

Arukate võrkudega ühendatud energiatarbijate arvu kasv

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine

CO2-ekvivalendi tonnides

Kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnanguline vähenemine aastas

Transport

Raudtee

kilomeetrid

Uute raudteeliinide kogupikkus

 

kilomeetrid

Rekonstrueeritud või ajakohastatud raudteeliinide kogupikkus

Teed

kilomeetrid

Uute teede kogupikkus

kilomeetrid

Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede kogupikkus

Linnatransport

kilomeetrid

Uute või parendatud trammi- ja metrooliinide kogupikkus

Siseveeteed

kilomeetrid

Uute või parandatud siseveeteede pikkus


II LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1084/2006

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 5a

Artikkel 7

Artikkel 6

Artikkel 8

Artikkel 7

Artikkel 9

Artikkel 8

Artikkel 10


Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus ERFi määruse artikli 6, Euroopa territoriaalse koostöö määruse artikli 15 ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 4 kohaldamise kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad teadmiseks komisjoni kinnitused ELi seaduseandjale, et ERFi määruse, Euroopa territoriaalse koostöö määruse ja Ühtekuuluvusfondi määruse ühised väljundnäitajad, mis esitatakse iga nimetatud määruse lisas, on töötatud välja põhjaliku ettevalmistusprotsessi käigus, millesse on kaasatud nii komisjoni kui ka liikmesriikide hindamiseksperdid, ning et need näitajad peaksid eeldatavasti jääma stabiilseks.


Top