This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32013R1300
Regulation (EU) No 1300/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 December 2013 on the Cohesion Fund and repealing Council Regulation (EC) No 1084/2006
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, 17. detsember 2013 , mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, 17. detsember 2013 , mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006
ELT L 347, 20.12.2013, p. 281–288
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 20/12/2013
20.12.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 347/281 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1300/2013,
17. detsember 2013,
mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 177 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 174 esimeses lõigus on sätestatud, et liit töötab välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Käesoleva määrusega loodud Ühtekuuluvusfond peaks seega andma rahalist abi keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transporditaristu valdkonnas. |
(2) |
Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi käsitlevad ühised sätted on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (3). Kõnealune määrus loob Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, sealhulgas Ühtekuuluvusfondi tegevuse jaoks uue raamistiku. Seetõttu on vaja täpsustada, millised on kõnealusest raamistikust ja ELi toimimise lepingus Ühtekuuluvusfondile seatud eesmärgist tulenevad Ühtekuuluvusfondi ülesanded. |
(3) |
Kehtestada tuleks erisätted nende tegevusliikide kohta, mida saab toetada Ühtekuuluvusfondist, et panustada prioriteetsetesse investeeringutesse määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud valdkondlike eesmärkide raames. |
(4) |
Liidul peaks olema võimalik panustada Ühtekuuluvusfondi kaudu tegevustesse, et viia ellu oma keskkonnaalaseid eesmärke kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 11 ja 191, nimelt energiatõhusust ja taastuvenergia osakaalu, ning transpordisektoris üleeuroopalistest võrkudest väljapoole jäävaid transpordialaseid projekte, mis hõlmavad raudtee-, jõe- ja meretransporti, ühendvedude süsteeme ja nende koostoimimisvõimet, maantee-, mere- ja õhuliikluse korraldust, puhast linnatransporti ja ühistransporti. |
(5) |
Tuleks meelde tuletada, et kui ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikel 1 rajanevad meetmed tekitavad liikmesriigi ametiasutustele ebaproportsionaalseks peetavaid kulusid ning ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 5 kohaselt antakse rahalist toetust Ühtekuuluvusfondist, kohaldatakse sellegipoolest põhimõtet, et saastaja maksab. |
(6) |
Ühtekuuluvusfondist toetust saavad üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) projektid peavad olema vastavuses suunistega, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1315/2013 (4). Jõupingutuste koondamist silmas pidades tuleks prioriteetseks pidada nimetatud määruse tähenduses ühist huvi pakkuvaid projekte. |
(7) |
Investeeringud, mille eesmärk on vähendada nendest tegevusaladest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (5) I lisas, ei peaks olema rahastamiskõlblikud Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks, kuna need saavad juba rahalist kasu kõnealuse direktiivi kohaldamisest. Selline välistamine ei tohiks piirata võimalust kasutada Ühtekuuluvusfondi direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetlemata tegevuste toetamiseks, isegi kui neid viivad ellu samad ettevõtjad ning need hõlmavad tegevusi seoses energiatõhususe suurendamise investeeringutega soojuse ja elektri koostootmisesse ning kaugküttevõrkudesse, arukate energia jaotus-, salvestus- ja ülekandesüsteemidega ning õhusaaste vähendamise meetmetega, isegi kui sellise tegevuse kaudne mõju on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine või kui need on loetletud direktiivis 2003/87/EÜ osutatud riiklikus kavas. |
(8) |
Investeeringuid elamumajandusse, välja arvatud energiatõhususe või taastuvenergia kasutuse edendamisega seotud investeeringuid, ei ole võimalik pidada rahastamiskõlblikeks Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks, sest need jäävad ELi toimimise lepingus kindlaksmääratud Ühtekuuluvusfondi toetuse kasutusalast välja. |
(9) |
Selleks et kiirendada transporditaristu arengut kogu liidus, peaks Ühtekuuluvusfond toetama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1316/2013 (6) ette nähtud Euroopa lisaväärtusega transporditaristu projekte kogusummas 10 000 000 000 eurot. Ühtekuuluvusfondist nimetatud projektidele toetuse eraldamine peaks vastama määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92 lõike 6 alusel kehtestatud eeskirjadele. Määruse (EL) nr 1316/2013 kohaselt peaksid abi saama vaid need liikmesriigid, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele, ja vastavalt Ühtekuuluvusfondi puhul kohaldatavale kaasrahastamise määrale. |
(10) |
On oluline tagada, et riskijuhtimise investeeringute edendamisel võetaks arvesse piirkondlikule, piiriülesele ja rahvusvahelisele tasandile eriomaseid riske. |
(11) |
Tuleks tagada Ühtekuuluvusfondist, ERF-ist, Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ja Euroopa Ühendamise Rahastust toetatavate sekkumiste vastastikune täiendavus ja kooskõla, et vältida topelttööd ja tagada eri taristuliikide optimaalne ühendamine kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning kogu liidu piires. |
(12) |
Ühtekuuluvusfondi konkreetsete vajadustega tegelemiseks ja kooskõlas liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga on vaja paika panna määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud iga valdkondliku eesmärgi kohta Ühtekuuluvusfondile omased tegevused ning investeerimisprioriteedid. Investeerimisprioriteetides tuleks seada üksteist mittevälistavad üksikasjalikud eesmärgid, mille saavutamisse Ühtekuuluvusfond panustab. Nende investeerimisprioriteetide alusel tuleks kindlaks määrata tegevusprogrammide konkreetsed eesmärgid, mis võtavad arvesse programmiala vajadusi ja eripära. Selleks et suurendada paindlikkust ja vähendada ühise rakendamise lubamisega halduskoormust, tuleks viia ERFi ja Ühtekuuluvusfondi vastavate valdkondlike eesmärkide kohased investeerimisprioriteedid omavahel kooskõlla. |
(13) |
Käesoleva määruse lisas tuleks kehtestada ühised väljundnäitajad, et saaks rakenduskavade elluviimise edusamme liidu tasandil hinnata koondatult. Need väljundnäitajad peaksid vastama investeerimisprioriteedile ja tegevuse liigile, mida toetatakse kooskõlas käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 1303/2013 asjakohaste sätetega. Ühiseid väljundnäitajaid tuleks täiendada programmispetsiifiliste tulemusnäitajatega ja vajaduse korral programmispetsiifiliste väljundnäitajatega. |
(14) |
Käesoleva määruse teatavate mitteoluliste osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse I lisas esitatud ühiste väljundnäitajate loetelu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
(15) |
Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine, et edendada jätkusuutlikku arengut, ei suuda liikmesriigid eri piirkondade arengutasemete erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse ning liikmesriikide ja piirkondade piiratud rahaliste vahendite tõttu saavutada, küll aga on seda kavandatava tegevuse ulatuse ja mõjude tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(16) |
Kuna käesoleva määrusega asendatakse kehtiv nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006 (7), tuleks kõnealune määrus kehtetuks tunnistada. Käesolev määrus ei peaks siiski mõjutama sellise abi jätkamist või muutmist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1084/2006 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Nimetatud määrust või nimetatud muid kohaldatavaid õigusakte tuleks seega kohaldada sellise abi või asjaomaste tegevuste suhtes jätkuvalt ka pärast 31. detsembrit 2013 kuni nende lõpetamiseni. Määruse (EÜ) nr 1084/2006 alusel esitatud või heaks kiidetud abitaotlused peaksid seetõttu jääma jõusse. |
(17) |
Et võimaldada käesolevas määruses sätestatud meetmete kohest kohaldamist, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Ühtekuuluvusfondi loomine ja reguleerimisese
1. Ühtekuuluvusfond luuakse eesmärgiga tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, et edendada jätkusuutlikku arengut.
2. Käesoleva määrusega sätestatakse Ühtekuuluvusfondi ülesanded ja sellest antava toetuse ulatus seoses määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 89 osutatud eesmärgiga investeerida majanduskasvu ja tööhõivesse.
Artikkel 2
Ühtekuuluvusfondist antavate toetuste ulatus
1. Tagades sobiva tasakaalu ja kooskõlas iga liikmesriigi konkreetsete investeeringute ja taristualaste vajadustega, toetatakse Ühtekuuluvusfondist:
a) |
keskkonnainvesteeringuid, sealhulgas jätkusuutliku arengu ja energeetikaga seotud valdkondadesse, millel on keskkonnale positiivne mõju; |
b) |
TEN-T võrke kooskõlas suunistega, mis on vastu võetud määrusega (EL) nr 1315/2013; |
c) |
tehnilist abi. |
2. Ühtekuuluvusfondist ei toetata:
a) |
tuumajõujaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist; |
b) |
investeeringuid selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, mis tekivad direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladel; |
c) |
elamumajanduse investeeringuid, välja arvatud energiatõhususe parandamiseks või taastuvenergia kasutamise edendamiseks; |
d) |
tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ja turustamist; |
e) |
raskustes olevaid ettevõtteid, mis on sellisena määratletud liidu riigiabi eeskirjades; |
f) |
investeeringuid lennujaamataristu, välja arvatud juhul, kui need on seotud keskkonnakaitsega või kui nendega kaasnevad investeeringud, mis on vajalikud lennujaamataristu ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks. |
Artikkel 3
Ühtekuuluvusfondist antav toetus transporditaristu projektidele Euroopa Ühendamise Rahastu raames
Ühtekuuluvusfondist toetatakse määruses (EL) 1316/2013 sätestatud Euroopa lisaväärtusega transporditaristu projekte kokku 10 000 000 000 euro ulatuses vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92 lõikele 6.
Artikkel 4
Investeerimisprioriteedid
Ühtekuuluvusfondist toetatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimeses lõigus sätestatud valdkondlike eesmärkide raames järgmisi investeerimisprioriteete, kooskõlas nimetatud määruse artikli 15 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud ja partnerluslepingus sätestatud arenguvajadustele ja kasvupotentsiaalile:
a) |
vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine järgmisega:
|
b) |
kliimamuutustega kohanemise ning riskide ennetamise ja juhtimise edendamine järgmisega:
|
c) |
keskkonna kaitsmine ja säilitamine ning ressursitõhususe edendamine järgmisega:
|
d) |
säästva transpordi edendamine ja oluliste võrgutaristute nn pudelikaelade kõrvaldamine järgmisega:
|
e) |
ametiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse parandamine Ühtekuuluvusfondi rakendamisega seotud haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning seonduvate avalike teenuste tugevdamise kaudu. |
Artikkel 5
Näitajad
1. Kasutatakse käesoleva määruse I lisas esitatud ühiseid väljundnäitajaid, programmipõhiseid tulemusnäitajaid ja asjakohastel juhtudel programmipõhiseid väljundnäitajaid kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikega 4 ja artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktidega ii ja iv ning punkti c alapunktidega ii ja iv.
2. Ühiste ja programmispetsiifiliste väljundnäitajate algtase on null. Nende näitajate kumulatiivsed kvantitatiivsed sihttasemed seatakse aastaks 2023.
3. Investeerimisprioriteetidega seotud programmispetsiifiliste tulemusnäitajate algtasemed kasutavad viimaseid olemasolevaid andmeid ja sihttasemed seatakse aastaks 2023. Sihttasemeid võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.
4. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 7 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse I lisas sätestatud ühiste väljundnäitajate loetelu ja seda põhjendatud juhtudel kohandada, et tagada rakenduskava elluviimisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine.
Artikkel 6
Üleminekusätted
1. Käesolev määrus ei mõjuta sellise abi jätkamist või muutmist, sealhulgas täielikku või osalist tühistamist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1084/2006 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Nimetatud määrust ja nimetatud muid kohaldatavaid õigusakte kohaldatakse seega sellise abi või tegevuste suhtes jätkuvalt pärast 31. detsembrit 2013 kuni nende lõpetamiseni. Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab abi rakenduskavasid ja suurprojekte.
2. Määruse (EÜ) nr 1084/2006 alusel esitatud või heaks kiidetud abitaotlused jäävad jõusse.
Artikkel 7
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 5 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 21. detsembri 2013 kuni 31. detsembrini 2020.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Vastavalt artikli 5 lõikele 4 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 8
Kehtetuks tunnistamine
Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 6 kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ) nr 1084/2006 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse II lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.
Artikkel 9
Läbivaatamine
Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2020 kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 177.
Artikkel 10
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. detsember 2013
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
R. ŠADŽIUS
(1) ELT C 191, 29.6.2012, lk 38.
(2) ELT C 225, 27.7.2012, lk 143.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 320).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013 määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013 määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa Ühendamise Rahastu ning millega muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).
(7) Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1084/2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79).
I LISA
ÜHTEKUULUVUSFONDI ÜHISTE VÄLJUNDNÄITAJATE LOETELU
|
ÜHIK |
NIMETUS |
Keskkond |
||
Tahked jäätmed |
tonni/aastas |
Jäätmekäitlusmahu kasv |
Veevarustus |
isikute arv |
Lisandunud osa elanikkonnast, kellele osutatakse paranenud veevarustusteenuseid |
Reovee puhastamine |
Inimekvivalent |
Lisandunud osa elanikkonnast, kellele osutatakse paranenud reoveepuhastusteenuseid |
Riskide ennetamine ja ohjamine |
isikute arv |
Elanikkond, kellel on kasu abinõudest, mis võetakse üleujutuste vastu kindlustamiseks |
isikute arv |
Elanikkond, kellel on kasu metsatulekahjude ära hoidmiseks võetavatest meetmetest |
|
Maastiku taastamine |
hektarites |
Taastatud maastike kogupindala |
Loodus ja bioloogiline mitmekesisus |
hektarites |
Parema kaitsestaatuse saamiseks toetust saavate elupaikade pindala |
Energia ja kliimamuutused |
||
Taastuvad energiaallikad |
MW |
Taastuvenergia tootmise mahu kasv |
Energiatõhusus |
kodumajapidamised |
Parema energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste arv |
kWh/aasta |
Üldkasutatavate hoonete primaarenergia aastase tarbimise vähenemine |
|
kasutajate arv |
Arukate võrkudega ühendatud energiatarbijate arvu kasv |
|
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine |
CO2-ekvivalendi tonnides |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnanguline vähenemine aastas |
Transport |
||
Raudtee |
kilomeetrid |
Uute raudteeliinide kogupikkus |
|
kilomeetrid |
Rekonstrueeritud või ajakohastatud raudteeliinide kogupikkus |
Teed |
kilomeetrid |
Uute teede kogupikkus |
kilomeetrid |
Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede kogupikkus |
|
Linnatransport |
kilomeetrid |
Uute või parendatud trammi- ja metrooliinide kogupikkus |
Siseveeteed |
kilomeetrid |
Uute või parandatud siseveeteede pikkus |
II LISA
VASTAVUSTABEL
Määrus (EÜ) nr 1084/2006 |
Käesolev määrus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
Artikkel 3 |
— |
Artikkel 4 |
— |
— |
Artikkel 3 |
— |
Artikkel 4 |
— |
Artikkel 5 |
Artikkel 5 |
Artikkel 6 |
Artikkel 5a |
— |
— |
Artikkel 7 |
Artikkel 6 |
Artikkel 8 |
Artikkel 7 |
Artikkel 9 |
Artikkel 8 |
Artikkel 10 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus ERFi määruse artikli 6, Euroopa territoriaalse koostöö määruse artikli 15 ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 4 kohaldamise kohta
Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad teadmiseks komisjoni kinnitused ELi seaduseandjale, et ERFi määruse, Euroopa territoriaalse koostöö määruse ja Ühtekuuluvusfondi määruse ühised väljundnäitajad, mis esitatakse iga nimetatud määruse lisas, on töötatud välja põhjaliku ettevalmistusprotsessi käigus, millesse on kaasatud nii komisjoni kui ka liikmesriikide hindamiseksperdid, ning et need näitajad peaksid eeldatavasti jääma stabiilseks.