6.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/37

(1)

23. juuni 2003. aasta kirjaga teatas Prantsusmaa alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt toetuskavast, millega ta kavatseb anda abi liköörveinide Pineau de Charentes, Floc de Gascogne, Pommeau de Normandie ja Macvin du Jura tootjatele ja turustajatele. Lisateavet saadeti 9. augusti, 24. ja 28. novembri 2003. aasta ning 17. ja 24. veebruari 2004. aasta kirjadega.

(2)

20. aprilli 2004. aasta kirjaga teatas komisjon Prantsusmaale oma otsusest algatada selle abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud uurimismenetlus.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi kõnealuse abi kohta.

(4)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt märkusi.

(5)

Prantsusmaa esitas komisjonile oma märkused 11. juuni 2004. aasta kuupäeva kirjaga, registreeritud 14. juunil 2004. aastal.

(6)

Teatatud abi on jätkuks abile, millest on komisjonile eelnevalt teatatud ja mille komisjon on heaks kiitnud riigiabi nr N 703/95 (3) ja nr N 327/98 (4) raames, ning see on ette nähtud reklaami- ja müügiedendustegevuseks, uurimis- ja katseprogrammideks, tehnilise abi meetmeteks ning meetmeteks, mille eesmärgiks on kvaliteettoodete tootmise edendamine.

(7)

Komisjoni otsus riigiabi nr N 703/95 kohta tühistati Euroopa Kohtu otsusega, mille sisu on esitatud allpool.

(8)

Abid N 703/95 ja 327/98, mis olid esialgu ette nähtud viieks aastaks alates 1995/1996. aastast, maksti välja seitsme osamaksena, millest viimane hõlmas ajavahemikku 2001. aasta maist 2002. aasta aprillini. Valitsuse poolt kehtestatud eelarvepiirangute tõttu on need viimased eelarveeraldised veel tänaseni külmutatud. Eelmise toetuskava tähtaeg lükati edasi 30. aprillini 2002.

(9)

Abisaajate tootmisettevõtete osas on eelmiste toetuskavadega võrreldes toimunud muutused. Nii ei taotlenud viinasektori (Armagnac, Calvados, Cognac) spetsialistid toetuskava pikendamist. Järelikult otsustasid Prantsuse ametiasutused toetuskava pikendamisel piirduda ainult kontrollitud päritolunimetusega liköörveinidega.

(10)

Osutatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide jaoks kokku ja allpool kirjeldatud toetusteks tervikuna on viieks aastaks ette nähtud toetuste üldeelarve 12 000 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt: Pineau des Charentes, 9 360 000 eurot; Floc de Gascogne, 2 040 000 eurot; Pommeau de Normandie, 360 000 eurot ja Macvin du Jura, 240 000 eurot.

(11)

Uurimistegevust, tehnilist abi ja kvaliteettoodete arendamist rahastab ainult riik eelarvevahenditest. Reklaami- ja müügiedendustegevust rahastab osaliselt riik ja osaliselt asjaomased tootmisharudevahelised organisatsioonid liikmetelt kogutud vabatahtlike kohustuslike maksete (edaspidi VKM) abil. Reklaamitegevuseks Euroopa Liidu territooriumil on riigi panus maksimaalselt 50 %.

(12)

VKM rakendatakse asjaomases kontrollitud päritolunimetusega tootmispiirkonnas asuvate viinamarjakasvatajate, kutseliste piiritusetootjate, turustajate ja hulgimüüjate poolt turustatud kontrollitud päritolunimetusega liköörveinikoguste suhtes.

(13)

2002. aastal moodustas VKM Pineau de Charentes puhul 12,96 eurot hektoliitri kohta; Floc de Gascogne’i puhul 0,25 eurot pudeli kohta; Pommeau de Normandie puhul 30,79 eurot hektroliitri kohta; ja Macvin de Jura puhul maksuvaba 2,75 eurot hektoliitri kohta.

(14)

Prantsuse ametiasutused selgitasid, et kavandatavad programmid teostatakse Euroopa Liidu teatavatel turgudel, sealhulgas Prantsusmaal ja kolmandate riikide turgudel. Kavandatava reklaamitegevuse eesmärk on soodustada ostukavatsuste arengut liköörveinide parema tundmise abil, ilma et reklaam piirduks teatud ettevõtete toodanguga. Kõik reklaamitavad tooted on kontrollitud päritolunimetused: Pineau des Charentes, Floc de Gascogne, Pommeau de Normandie ja Macvin du Jura.

(15)

Sellest tegevusest saavad kasu kõik organiseeritud liköörveinitootjad, kes Prantsuse ametiasutuste sõnul ei suudaks üksi teha samaväärset jõupingutust oma toodete turustamise arendamiseks.

(16)

Jälgitakse, et reklaamitegevuses kasutatavad sõnumid ei veenaks tarbijaid teiste liikmesriikide tooteid mitte ostma ega halvustaks nende tooteid.

(17)

Tegemist on reklaami-, teavitus- ja kommunikatsioonikampaaniatega, mis hõlmavad eri liiki aktsioone, nimelt reklaami teabevahendites, muude müügiedendusmaterjalide loomist ja levitamist, reklaamitegevust kampaaniatega seonduvates müügikohtades. Nendega võib kaasneda müügiedendustegevus, näiteks suhtekorraldus, messidel osalemine, seminaride korraldamine, ürituste korraldamine, infobrošüürid või -dokumendid, kauba tundmise ja kampaaniate otstarbekuse alased uuringud.

(18)

Prantsuse ametiasutused kohustusid esitama nendes kampaaniates kasutatavad reklaammaterjalid või nende koopiad.

(19)

Eespool osutatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide poolt kavandatavad reklaamitoetused piirduvad 50 %ga kampaaniate puhul Euroopa Liidus, sealhulgas Prantsusmaal, ja 80 %ga kampaaniate puhul kolmandates riikides.

(20)

Arvestuslikud toetused kavandatavate meetmete jaoks ulatuvad eurodes:

(21)

Prantsuse ametiasutuste väitel on uurimis- ja katseprogrammide toetusmeetmete eesmärgiks ainult kõik sektorile kasulikud üldiseloomuga uuringud, mis toovad kasu kogu tootmisharule.

(22)

Pineau des Charentes’i puhul: mikrobioloogia, bakteriaalsed muudatused ja tagajärjed (piimabakterite arengutegurite kindlaksmääramine Pineau des Charentes’is, saastekontrolli ja tervendamistehnikate väljatöötamine); Pineau des Charentes’i laagerdamise mehhanismid (oksüdeerumisnähtuste tunnuste analüüsikriteeriumide kindlaksmääramine ja laagerdamistegurite väljaselgitamine); analüüside andmepanga koostamine (üldanalüüsid – veinialkoholi määr, suhkrud, pH, võimalikud keemiline või bakteriaalne saastatus, metallid, katioonid, lenduvad ühendid, taimemürgi jäägid).

(23)

Floc de Gascogne’i puhul: viinamarjade ja segude uuringud viinamarjasegude harmoneerimise optimeerimise eesmärgil värskuse ja puuviljamaitse suurendamiseks Floc de Gascogne’i valmistamisel (kõrgete suhkrusisalduste, tugeva värvierksuse ja kokkukuuluva üldhappesuse otsingud); armanjaki uuringud eesmärgiga võimaldada välja töötada Floc de Gascogne’i (analüütiline kontroll – vase-, etanooli-, etüülatsetaadisisaldus, alkoholikraad, kasutatavate armanjakkide täiustamine); sihttarbimise liikidele kohandatud Floc de Gascogne’i uuringud ja väljatöötamine, kvalitatiivsed ja kvantitatiivsete katsed, säilitamine.

(24)

Macvin du Jura puhul: tehniline arendus (Jura viinamarjarühmade küpsuse kontroll küpsusastme määramiseks ja Macvin du Jura valmistamiseks kõige sobivamate viinamarjade kindlakstegemiseks); viinamarjaistanduste sõelumine ja hindamine; virrete ja pressimise kvaliteedi (ekstraheerimismeetodite (fermenteerimine ja jahutamine) ning virde kestadega kääritamise mõju Macvin du Jura aroomi kvaliteedile); SO2 dooside mõju virde puhastamisele; veini selitamine ja töötlemine pudelitesse villimiseks (eri meetodite võrdlus Macvin du Jura läbipaistvuse saavutamiseks ja säilitamiseks pärast selle pudelitesse villimist).

(25)

Kavandatavaid uurimistöid rahastatakse kulude katmisega 100 % ulatuses. Toetuse arvestuslik suunamine sellesse uurimistegevusse, kaasa arvatud infotehnoloogia- ja bibliograafiakulud ning kõik lõpuleviidud tegevuse tulemuste levitamise kulud kõikidele ettevõtjatele, moodustab viie aasta peale: Pineau des Charentes, 912 600 eurot; Floc de Gascogne, 118 000 eurot ja Macvin du Jura, 65 000 eurot.

(26)

Prantsuse ametiasutused kirjeldasid kavandatavaid tehnilise abi programme, mis seisnevad peamiselt tehnilistes koolitustes tootmisprotsesside parandamiseks ja oskuslikuks valdamiseks kõikidel tasanditel (esmatootmine, veini valmistamine, degusteerimine) ning ka teadmiste levitamiseks rahva hulgas.

(27)

Neid töid rahastatakse 100 % ulatuses kuludest eespool nimetatud ülemmäära piires. Sellesse ossa suunamiseks kavandatav toetus on viieks aastaks järgmine: Pineau des Charentes, 280 800 eurot ja Floc de Gascogne, 169 000 eurot.

(28)

Kvaliteettoodete tootmiseks kavandatakse anda abi Pineau des Charentes’i ja Floc de Gascogne’i sektoris. Tegemist on järgmiste tegevustega: HACCP (ohuanalüüs ja kriitilised kontrollpunktid) ja jälgitavus (tehnilistele ja seadusandlike aktide nõuetele vastava standardi kehtestamine ja levitamine); tehnilised ja majanduslikud uuringud kvaliteedi parandamise toetamiseks.

(29)

Toetuste suunamist sellesse tegevusse kavandatakse viieks aastaks järgmiselt: Pineau des Charentes, 210 600 eurot ja Floc de Gascogne, 50 500 eurot.

(30)

Kavandatava abi laadi, abi andmise tingimuste või rahastamismeetodi osas ei tekkinud meetmete esialgsel läbivaatamisel olulisi kahtlusi, kuigi reklaamitoetuste puhul pidas komisjon vajalikuks, et Prantsusmaa lubab selgesõnaliselt, et viited toodete päritoluriigile on teisejärgulised.

(31)

Komisjon algatas asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetluse seoses abi kokkusobivusega ühenduse õiguse muude sätetega, nimelt asutamislepingu artikliga 90.

(32)

Siinkohal tuleks meenutada, et Euroopa Kohus (5) tühistas komisjoni otsuse riigiabi nr N 703/95 kohta, mille pikenduseks on teatatud abimeede.

(33)

Oma kohtuotsuses meenutab Euroopa Kohus, et aastatel 1992 ja 1993 (6) kehtestas Prantsuse valitsus liköörveinide ja magusate naturaalveinide (vins doux naturels) astmelise maksustamiskorra. Nii maksustati alates 1993. aasta 1. juulist neid veine aktsiisimaksuga 1 400 FRF (7) hektoliitri kohta liköörveinide puhul ning 350 FRF hektoliitri kohta magusate naturaalveinide puhul.

(34)

1993/1994. aastal olid mõned Prantsuse tootjad keeldunud lisaaktsiisi maksmisest liköörveinide pealt. Kui see “aktsiisistreik” 2004. aasta juunis lõpetati, põhjendas kontrollitud päritolunimetusega liköörveinide tootjate riikliku liidu (Confédération nationale des producteurs vins de liqueur AOC) esimees seda lõpetamist asjaoluga, et tema sõnul kavatseb Prantsuse valitsus hüvitada Prantsuse tootjatele maksustamise vahe aastase hüvitisega ja hüvitisega aastate 1994 kuni 1997 eest.

(35)

1995. aastal oli Associação dos Exportadores de Vinho do Porto (portveini eksportijate liit, edaspidi AEVP) esitanud komisjonile kaks kaebust. AEVP väitis, et liköörveinide ja magusate naturaalveinide maksustamise erinevus ühelt poolt ja Prantsuse liköörveinitootjatele antavad teatavad toetused teiselt poolt on omavahel seotud. AEVP väitel on kõnesolevad toetused ette nähtud nimelt kõrgema maksumäära hüvitamiseks Prantsuse liköörveinitootjatele, mis tähendab, et ainult välisriikide liköörveinitootjad peavad tasuma kõrgemat maksu. See diskrimineeriv maksustamine olevat seega vastuolus asutamislepingu artikliga 95 (muudetud artikliks 90).

(36)

Kohus täheldas, et osa kõnesolevast abist näib soodustavat tootjate kategooriat, mis langeb suures osas kokku Prantsuse liköörveinitootjate kategooriaga, mis on maksustamiskorra poolest ebasoodsas olukorras, ning et võimaliku seose olemasolu maksustamiskorra ja kõnesoleva toetuskava vahel kujutab tõsist raskust abi kokkusobivuse hindamisel asutamislepingu sätetega.

(37)

Kohus rõhutas, et nendel asjaoludel oleks komisjonil ainult asutamislepingu artikli 93 lõikes 2 (muudetud artikli 88 lõikeks 2) ette nähtud menetlust algatades võimalik käsitleda AEVP poolt esitatud kaebustes tõstatatud küsimusi.

(38)

Lisaks täheldas kohus komisjoni otsuses põhjendatuse puudumist, kuivõrd komisjon ei selgitanud, miks ta järeldas, et AEVP kaebus seoses EÜ asutamislepingu artikli 95 (muudetud 90) võimaliku rikkumisega ei ole põhjendatud.

(39)

Kohus järeldas seega, et vaidlustatud otsus on ebaseaduslik nii asutamislepingu artikli 93 lõikes 2 (muudetud artikli 88 lõikeks 2) ette nähtud menetluse algatamata jätmise tõttu kui ka asutamislepingu artiklis 190 (muudetud artikliks 253) sätestatud põhjendamise kohustuse rikkumise tõttu.

(40)

Selle kohtuotsuse alusel pidas komisjon hädavajalikuks vaadata asutamislepingu artikli 90 alusel põhjalikumalt läbi teatatud abimeede, mis on kohtu poolt tühistatud otsuse alusel heakskiidetud abi pikendus.

(41)

Abimeetme esialgse läbivaatuse raames küsitles komisjon seega Prantsusmaad, et teada saada, kas kõnesolev riigiabi ei seisne faktiliselt ainult Prantsuse liköörveinitootjatele üldise maksukoodeksi (code général des impôts) artikliga 402a ette nähtud maksu osalises tagastamises.

(42)

Selles esimeses järgus antud vastustes rõhutas Prantsusmaa, et nii minevikus kui tänapäeval puudub igasugune seos kavandatavate toetusmeetmete ja aktsiisimaksude vahel, ning põhjendas seda järgmiste kaalutlustega:

(43)

Prantsusmaa sõnul ei ole abiks suunatud summa (2,4 miljonit eurot aastas, 12 miljonit eurot viie aasta peale) seotud summaga, mida sektor toob sisse tarbimismaksudena (aktsiisina). Nii annavad turustatud 150 000 hektoliitrit kontrollitud päritolunimetusega liköörveini, aktsiisimaksuga 214 eurot/hl, üle 32 miljoni euro aktsiisitulu aastas.

(44)

Seoses selle liköörveinidele kohaldatava spetsiaalse aktsiisimääraga (214 eurot/hl magusatele naturaalveinidele kehtiva 54 euro/hl asemel) kogutakse selles sektoris täiendavalt 24 miljonit eurot aktsiisimaksu. Prantsusmaa sõnul ei ole ka see summa seotud kavandatava abitasemega.

(45)

Prantsusmaa sõnul ei ole kunagi rakendatud ühtegi sätet selleks, et üldise maksukoodeksi artikli 402a alusel kogutud vahendeid kasutataks uuesti riigi liköörveinitootjate kasuks. Nii maksti 1995. aasta 1. jaanuarist kuni 2000. aasta 31. detsembrini saadud tulu “solidaarsuspensioni fondi”. 2001. aasta 1. jaanuari ja 2003. aasta 31. detsembri vahel kasutati neid tulusid tööaja vähendamise rahastamiseks ettenähtud fondi jaoks. Alates 2004. aasta 1. jaanuarist on need tulud riigi eelarvesse tagasi makstud.

(46)

Olles need andmed läbi vaadanud, hindas komisjon, et need ei hajuta täielikult kogutud maksu ja abi vahelise seose olemasolu suhtes väljendatud kahtlusi.

(47)

Komisjon hindas nimelt, et otsese vastavuse puudumine abisumma (2,4 milj eurot) ja liköörveinide aktsiisitulu (32 milj eurot) vahel või abisumma (2,4 milj eurot) ja liköörveinide pealt makstud täiendava aktsiisi vahel, võrreldes magusate naturaalveinidega (24 milj eurot), ei ole piisav tõendus seose puudumise kohta maksu ja abi vahel. Seega ei saa selles menetlusjärgus välistada võimalust, et abi võidi kasvõi osaliselt kasutada Prantsuse liköörveinitootjate hüvitamiseks kompensatsioonina, mida ühenduse teised tootjad ei saanud.

(48)

Lisaks hindab komisjon, et tuleks vastata kohtu väljendatud püüdlusele anda kolmandatele huvitatud isikutele võimalus argumentide esitamiseks asutamislepingu artikli 90 võimaliku rikkumise kohta.

(49)

Asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetluse algatamise otsuses palus komisjon seega Prantsusmaal anda lisateavet ja arvulisi andmeid nende väidete põhjendamiseks.

(50)

Esiteks paluti Prantsusmaal täpsustada, kas riik on juba võtnud kohustusi Prantsuse liköörveinitootjatele 1993. aastal kehtestatud maksu tagajärgede kasvõi osaliseks hüvitamiseks või kompenseerimiseks.

(51)

Seejärel palus komisjon Prantsusmaal esitada liköörveini pealt kogutud maksusummade arvandmed vastavalt Prantsuse toodete ja imporditud toodete kohta ning individuaalse toodangu (Prantsuse või ühenduse) pealt kogutud maksusummade arvandmed.

(52)

Olles täheldanud, et Pineau de Charentes on ilmselgelt põhiline teatatud abi saaja 78 %ga summadest, millele järgneb Floc de Gascogne 17 %ga, seejärel Pommeau de Normandie 3 %ga ja lõpuks Macvin du Jura 2 %ga, palus komisjon Prantsusmaal selgitada, kas need suhtarvud langevad kokku iga toote puhul maksutulu suhtarvudega, mida riik saab liköörveini maksudest.

(53)

Kuna enamik abist kontsentreerub reklaamitegevusele, paluti Prantsusmaal selgitada, kas see valik on tüüpiline valikute hulgas, mis Prantsuse riik on teinud teistes põllumajandustoodangu, nimelt kvaliteettoodete sektorites.

(54)

Komisjon palus Prantsusmaal anda Prantsusmaal teostatavatesse reklaamikampaaniatesse suunatud abi eelarve kõigi nelja asjaomase toote kohta.

(55)

Prantsusmaal paluti ka anda selgitusi võimaliku seose kohta VKMst saadud vahendite ja abi rahastamiseks riigieelarvest pärinevate vahendite vahel.

(56)

10. jaanuari 2005. aasta kirjaga edastas Prantsusmaa järgmised andmed ja märkused:

(57)

Seoses reklaamitegevusega (vt põhjendust (30)) võtsid Prantsuse ametiasutused kohustuse mitte rõhutada toodete reklaamimisel asjaomaste liköörveinide Prantsuse päritolu.

(58)

Liköörveinide maksu ja abi vahelise seose kohta rõhutas Prantsusmaa veel kord, et aktsiisitulu ja riigieelarvest tuleva abisumma vahel ei ole seost. Aktsiisitulu, kaasa arvatud liköörveinidelt saadud aktsiisitulu, makstakse riigi üldeelarvesse. Prantsusmaa sõnul võtavad riigivõimud otsuseid abi suhtes teatavate majandussektorite kasuks täiesti sõltumatult. Kõnealusel juhul on abi ette nähtud nende veinide puhul esinevate teatavate struktuuriliste puuduste parandamiseks, nimelt nende puudulik tuntus tarbijate seas, tootmisettevõtete väike suurus ja killustatus turul ning vahendite puudumine turule positsioneerumiseks.

(59)

Prantsusmaa kinnitas, et ei ole ühtegi juriidilist teksti, mis võimaldaks liköörveinitootjate poolt makstud aktsiisi hüvitamist (vt põhjendust(50)).

(60)

Tarbimiseks ringlusse lubatud Prantsuse liköörveinidest ja imporditud liköörveinidest saadud tulu käsitlevate vastavate arvuliste andmete kohta (vt põhjendust(51)) selgitas Prantsusmaa kõigepealt, et maksustatistika (mis koostatakse aktsiisimäärade kaupa) ei võimalda eristada Prantsuse tooteid ühenduse muud päritolu toodetest.

(61)

Tolliteenistustelt saadud arvuliste andmete kohaselt ulatus 2003. aastal kogutud aktsiisimaksude summa igat päritolu magusate naturaalveinide pealt ja liköörveinide pealt 142,5 miljoni euroni, mis jaguneb järgmiselt: 25,2 miljonit eurot 54 eurot/hl aktsiisimääraga maksustatud magusate naturaalveinide kategooria puhul ehk tootemaht 467 000 hl, ning 117,3 miljonit eurot 214 eurot/hl aktsiisimääraga maksustatud liköörveinide puhul ehk tootemaht 548 000 hl.

(62)

Selles viimases kogumis on saagikoristusdeklaratsioonide alusel võimalik eristada Prantsusmaal toodetud liköörveinitoodang, mis kujutab 94 477 hl toodangut Pineau des Charentes’i puhul, 2 091 hl Macvin du Jura puhul, 5 680 hl Pommeau ja 6 057 hl Floc de Gascogne’i puhul.

(63)

Prantsusmaa edastas tabeli, mis näitab kavandatava abi jagunemist nelja tootmisharu vahel ja kõikide asjaomaste liköörveinide tootemahtude jagunemist (vt põhjendust(52)).

(64)

Prantsusmaa täheldab, et iga liköörveini osa kogutoodangus ja kavandatava abi suhtarvud on lähedased, ent ei lange siiski täielikult kokku. Ta rõhutab, et kavandatava abi jagunemine on abisaajate tootmisharude vahelise kooskõlastuse tulemus ja mitte riigivõimude poolt kehtestatud valik.

(65)

Komisjoni küsimuse peale reklaamitegevusele pühendatud eelarve kohta (vt põhjendust(53)) esitas Prantsusmaa arvulised andmed, mis näitavad, et eriti määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinide (MPV-kvaliteetveini) sektoris moodustavad reklaamitegevusse suunatud summad 50 % kuni 74 % tootmisharudevaheliste organisatsioonide käsutuses olevatest üldeelarvetest.

(66)

Prantsusmaa edastas kõigi nelja asjaomase tootmisharudevahelise organisatsiooni kohta Prantsusmaal toimuvatesse reklaamikampaaniatesse suunatud eelarve osad. See jagunemine, mis jääb samaks, kui toetuskava heaks kiidetakse, on ka tootmisharudevaheliste organisatsioonide vaba valiku tulemus.

(67)

VKMst saadud vahendite ja abi rahastamiseks riigieelarvest pärinevate vahendite vahelise võimaliku seose kohta esitas Prantsusmaa järgmise tabeli:

(68)

Reklaami suunata võidavat tulu ei vähendata VKM abil kogutud summadeni. Nimelt võivad tootmisharudevahelised organisatsioonid kasutada teisi vahendeid, mis saadakse näiteks teenuste osutamisest, reklaamesemete ja muu müügist. Prantsusmaa kinnitas, et reklaamitegevust rahastatakse osaliselt eravahenditega vähemalt 50 % ulatuses abikõlblikest kuludest.

(69)

Kavandatava abi ja kogutud saagimahtude alusel (8) hinnatava aktsiisitulu võrdlemiseks esitas Prantsusmaa järgmised arvandmed:

(70)

Prantsusmaa rõhutab, et see viimane tabel on eriti tähenduslik, sest sellest ei tulene eesmärk hüvitada aktsiisikoormat abiga, sest puudub koguseline seos.

(71)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(72)

Selleks, et abimeede jääks asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse, peavad olema kumulatiivselt täidetud neli järgmist tingimust: (1) abimeedet peab rahastama riik või seda rahastatakse riigi ressurssidest, (2) abi peab olema suunatud selektiivselt teatud tootmisettevõtetele või -sektoritele, (3) abimeede peab kujutama majanduslikku eelist abi saavatele ettevõtetele, (4) abi peab mõjutama ühendusesisest kaubandust ja moonutama või ähvardama moonutada konkurentsi.

(73)

Antud juhul hindab komisjon, et need tingimused on täidetud. Nii:

(74)

Uurimistegevust, tehnilist abi ja kvaliteettoodete arendamist rahastab terviklikult riik oma eelarvevahenditest.

(75)

Müügiedendus- ja reklaamitegevust seevastu rahastab osaliselt riik ja osaliselt (minimaalselt 50 %) asjaomased kutseorganisatsioonid peamiselt liikmetelt kogutud kohustuslikest vabatahtlikest maksetest (VKM) saadud vahenditega.

(76)

Komisjon leiab, et müügiedendus- ja reklaamitegevusse suunatud eelarve koosneb täielikult riigi ressurssidest, ning põhjendab seda järgmiselt.

(77)

Komisjoni pideva tava kohaselt võrdsustatakse sektori ettevõtete kohustuslikud maksed, mis suunatakse rahalise abimeetme rahastamisesse, maksutaoliste lõivudega, ja need kujutavad seega riigi ressursse, kui need maksed on kehtestatud riigi poolt või kui nende maksete tulem läbib seadusega asutatud organisatsiooni.

(78)

Antud juhul muutis Prantsuse valitsus kogutud sissemaksed kohustuslikuks tootmisharudevaheliste organisatsioonide lepingute pikendamise menetluse raames. Lepinguid pikendati määruse vastuvõtmise teel, mis avaldati Prantsuse Vabariigi Teatajas. Selleks et nende sissemaksetega kaasneksid vajalikud tagajärjed, peavad need olema kehtestatud riigiasutuse aktiga.

(79)

Euroopa Kohtu kohtupraktika soovitab siiski, et abimeetme riigiabi olemuse hindamisel uuritakse ka, kas nimetatud meedet võib omistada riigile  (9). Hiljutised kohtuotsused (10) sisaldavad elemente, mida tuleks siinkohal uurida.

(80)

Kohus otsustas, et teatud kutseorganisatsioonide poolt liikmetelt kogutud ressursside abil rahastatud meetmed jäävad asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalast välja, eeldusel et (a) sissemaksed suunati kohustuslikult meetme rahastamisesse; (b) organisatsioon või riigivõimud ei võinud ühelgi hetkel neid ressursse vabalt käsutada; (c) abimeede on omistatav eranditult kõnesoleva kutseorganisatsiooni liikmetele, ning ei kuulu riikliku poliitika alla (……)

(81)

Sellest kohtupraktikast näib johtuvat, et kui riigi osa on üksnes vahendaja roll, kuna riik ei osale kutseorganisatsioonide poliitikavalikute määratlemises ja ei või mingil hetkel käsutada kogutud vahendeid, mis suunatakse kohustuslikult kõnesolevatesse abimeetmetesse, ei ole riigile omistatavuse kriteerium täidetud. Meetmeid ei saa seega pidada riigiabiks.

(82)

Antud juhul ei ole siiski Pearle kohtuotsuses sätestatud kriteeriumid täidetud. Nimelt asjaolu, et riik osaleb 50 % ulatuses selles müügiedendus-reklaamitegevuse rahastamises, näitab selgelt, et see tegevus kuulub küll riiklikusse poliitikasse, ning seega tuleb nende rahastamiseks kasutatavaid vahendeid tervikuna pidada riigile omistatavasse tegevusse suunatud riiklikeks ressurssideks.

(83)

Abimeetmed tulevad kasuks eranditult Prantsuse liköörveinitootjatele ning on seega selektiivsed.

(84)

Liköörveinitootjad saavad majandusliku eelise eri tegevuste rahastamise kujul (uuringuprojektid, tehniline abi, kvaliteettoodete arendamine, müügiedendus ja reklaam). See eelis parandab abisaajate konkurentsipositsiooni. Euroopa Kohtu pideva kohtupraktika kohaselt näitab ühe ettevõtte konkurentsipositsiooni paranemine riigiabi tulemusel üldjuhul konkurentsimoonutust teiste ettevõtete suhtes, kes ei saa sama toetust (11).

(85)

Need abid võivad kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust niivõrd, kuivõrd need soodustavad siseriiklikku toodangut teiste liikmesriikide toodangu arvelt. Veinisektor on tegelikult väga avatud konkurentsile ühenduse tasemel, mis tõestab muide väga hästi ühise turukorralduse olemasolu selles sektoris.

(86)

Järgmises tabelis on näiteks toodud ühendusesisene ja Prantsuse veinitoodete kaubandus aastatel 2001, 2002 ja 2003 (12).

(87)

Teatavad abimeetmed kavandatakse teostada väljaspool Euroopa Liitu. Arvestades nende turgude vastastikust sõltuvust, kus ühenduse ettevõtjad tegutsevad, ei ole siiski välistatud, et abi võiks moonutada ühendusesisest konkurentsi ettevõtjate konkurentsipositsiooni tugevdamisega (13), isegi kui abi soosib ühendusest väljapoole eksporditavaid tooteid (14).

(88)

Eespool nimetatust lähtuvalt kuuluvad kõnealusd abimeetmed asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alla ning neid saab pidada asutamislepinguga kokkusobivaks ainult siis, kui neile võib kohaldada üht selles lepingus ette nähtud eranditest.

(89)

Ainus selles järgus arvestatav erand on artikli 87 lõike 3 punkti c erand, mis näeb ette, et ühisturuga võib kokkusobivaks pidada teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks antavat abi, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(90)

Selleks et abile võiks kohaldada seda erandit, peab kõnealune abi vastama riigiabi suhtes kehtivatele õigusaktidele. Komisjon kontrollib in primis, kas on kohaldatav komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (15). Kui nimetatud määrus ei ole kohaldatav, kontrollib komisjon, kas kohaldada saab muid õiguslikke aluseid, näiteks ühenduse suuniseid või raamistikke.

(91)

Arvestades, et kavandatav abi ei piirdu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega, ei ole määrus (EÜ) nr 1/2004 kohaldatav. Komisjon tugines oma hinnangus seega järgmistele õigusaktidele: (a) ühenduse suunised riigiabi kohta põllumajandussektoris (16) (edaspidi: “põllumajandussuunised”); (b) EÜ asutamislepingu I lisasse kuuluvate toodete ja I lisast välja jäävate teatud toodete reklaamiks antava riigiabi suhtes kohaldatavad ühenduse suunised (17) (edaspidi: “reklaamisuunised”) ja (c) ühenduse uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi raamistik (18) (edaspidi: “raamistik”).

(92)

Eeldusel, et kavandatavat abi rahastatakse vähemalt osaliselt maksutaoliste lõivudega võrdsustatud kohustuslike maksete abil, hindas komisjon ka abi rahastamise korda.

(93)

EÜ asutamislepingu I lisasse kuuluvate toodete reklaamiks antava riigiabi suhtes kohaldatavad ühenduse suunised (19) (edaspidi: reklaamisuunised) näevad ette positiivsed ja negatiivsed kriteeriumid, mida tuleb järgida kõikides riiklikes toetuskavades. Nii ei tohi suuniste punktide 16 kuni 30 järgi tegemist olla reklaamitegevusega, mis on vastuolus asutamislepingu artikliga 28 või ühenduse teisese õigusega, ning seda tegevust ei või suunata teatud kindlatest ettevõtetest lähtuvalt.

(94)

Prantsuse ametiasutused selgitasid, et tegevusega ei soosita konkreetseid ettevõtteid, et reklaam ei halvusta teisi ühenduse tooteid ning et see ei esita ebasoodsaid võrdlusi toodete omamaist päritolu ära kasutades.

(95)

Viited omamaisele päritolule peavad olema teisejärgulised, võrreldes kampaaniaga tarbijaile edastatava põhisõnumiga, ning ei pea moodustama peamist põhjust, mille pärast neil soovitatakse toodet osta. Antud juhul on tähtis, et toodete Prantsuse päritolu ei oleks Prantsuse territooriumil teostatavate kampaaniate puhul esmatähtis sõnum.

(96)

Prantsuse ametiasutuste poolt saadetud näidised ning Prantsusmaa selgesõnaline lubadus selle kohta lubavad järeldada, et rõhuasetus ei ole eriliselt antud toodete omamaisel päritolul, ning et viited päritolule on reklaamikampaaniate põhisõnumi suhtes teisejärgulised.

(97)

Positiivsete kriteeriumide osas peavad reklaamikampaaniates esile toodud tooted reklaamisuuniste punktide 31 kuni 33 kohaselt täitma vähemalt ühte järgmistest tingimustest: tegemist peab olema põllumajandusliku ületootmisega või alatoodetud sortidega, uue toodanguga või mitte ülejäägi asendamisega, teatud piirkondade arendamisega, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendamisega seonduvate toodete või kvaliteettoodete, sealhulgas mahepõllundustoodetega.

(98)

Prantsuse ametiasutused selgitasid seoses sellega, et meetmete eesmärgiks on asjaomaste tootmispiirkondade arendamine nende tüüpiliste toodete müügi teel. Meetmed vastavad vajadusele anda tuge osutatud geograafiliste piirkondade väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võrgule: asjaomaste veinisektorite ettevõtete puhul on tegemist peamiselt väikeste, vähese töötajate arvuga ettevõtetega, sageli ka pereettevõtetega. Meetmete eesmärk on ka arendada kvaliteettooteid (kontrollitud päritolunimetusega).

(99)

Abi osas, mis täpsemalt kujutab endast kaitstud päritolunimetusega või ühenduse poolt registreeritud kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoodete reklaamitoetust (20), kontrollib komisjon, tagamaks, et abi ei anta üksikutele tootjatele, et kõikidel kontrollitud päritolunimetusega hõlmatud toodete tootjatel on võrdne õigus abile. See tähendab, et reklaamimeetmed peavad viitama kontrollitud päritolunimetusele endale ja mitte mis tahes logole või sildile, kui just kõik tootjad ei ole volitatud seda kasutama. Samamoodi, kui praktilistel kaalutlustel makstakse abi tootjate rühmale, nõuab komisjon tagatisi selle kohta, et abist saavad kasu tegelikult kõik tootjad, olenemata sellest, kas nad on rühma liikmed või mitte.

(100)

Prantsuse ametiasutused on võtnud kohustuse tagada, et kõnealusest abist saaksid kollektiivselt teostatud tegevuse teel diskrimineerimiseta kasu kõik tootjad, kelle tooteid reklaamitakse, ning ka nende turustamisse kaasatud spetsialistid.

(101)

Mis puutub suuniste punktis 60 sätestatud abi ülemmäära kehtestamisse, siis võib reklaamitegevust rahastada 50 % ulatuses riigi ressurssidest, ülejäänud osa peavad andma abi saavad kutseorganisatsioonid ja tootmisharudevahelised organisatsioonid.

(102)

Prantsuse ametiasutused võtavad kohustuse, et riigipoolse rahastamise määr piirdub maksimaalselt 50 % reklaamialasest tegevusest Euroopa Liidus. Ülejäänud osa peavad maksma asjaomase põllumajandussektori ettevõtjad.

(103)

Väljaspool Euroopa Liitu teostatavat tegevust võib rahastada 80 % ulatuses. See järgib komisjoni poolt omaks võetud käitumisjoont (21), mille kohaselt on tootjate osalus seda liiki tegevustes mõiste, mis on ära toodud nõukogu 14. detsembri 1999. aasta määruses (EÜ) nr 2702/1999 põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta kolmandates riikides (22), kus käsitletakse kaasrahastatavaid meetmeid. Kuna tegemist on ühenduse poolt kolmandates riikides teostatavate meetmetega, näeb selle määruse artikkel 9 ette, et põllumajandus- ja toiduainetoodete reklaami-, müügiedendus- ja reklaamimeetmete puhul katavad osa rahastamisest ettepaneku teinud organisatsioonid. Nii katavad vähemalt kaks aastat kestvate müügiedendusmeetmete puhul üldjuhul need organisatsioonid vähemalt 20 % kuludest, kusjuures ühendusepoolne maksimaalne osalus on 60 % ja liikmesriikide osalus on 20 %. Sellest tulenevalt näib abisaajate tegelik osalus seda liiki meetmetes vähemalt 20 % ulatuses kuludest sobiv, piiramaks konkurentsimoonutusi ühenduse teiste toodete suhtes.

(104)

Prantsuse ametiasutused saatsid komisjonile teatatud abiga rahastatavate müügiedendus- ja reklaamitegevuse näidised, mis võimaldavad kinnitada nimetatud ametiasutuste poolt võetud kohustusi.

(105)

Komisjon järeldab, et see abi vastab ühenduse tasandil kehtestatud tingimustele.

(106)

Uurimis- ja katsetustegevuse ning ka teaduslike edusammude levitamise osas näeb põllumajandussuuniste punkt 17 ette, et uurimis- ja arendustegevuseks antavat abi tuleb vaadelda vastavalt uurimis- ja arendustegevuse riigiabi ühenduse raamistikus esitatud kriteeriumidele (23). Selles raamistikus täpsustatakse, et abimäär, mis võib ulatuda 100 %ni, on ühisturuga kokkusobiv, isegi juhul, kui uurimis- ja arendustegevust teostavad ettevõtted, tingimusel, et raamistikus toodud neli tingimust on täidetud kõikidel juhtudel:

(107)

Prantsuse ametiasutused kohustusid järgmiseks:

(108)

Komisjon järeldab, et see abi vastab ühenduse tasemel kehtestatud tingimustele.

(109)

Põllumajandussuuniste punktis 14 on sätestatud, et seda liiki abi on lubatav toetusmääraga 100 %, kui abi on kättesaadav kõikidele asjaomases piirkonnas tegutsevatele abikõlblikele isikutele objektiivselt kindlaks määratud tingimustel, ning et antava abi kogusumma ei ületa 100 000 eurot abisaaja kohta kolmeaastase perioodi jooksul või VKE-de puhul 50 % abikõlblikest kuludest (kohaldatakse kõige suuremat summat). Prantsuse ametiasutused kohustusid neid tingimusi täitma.

(110)

Komisjon järeldab, et see abi vastab ühenduse tasemel kehtestatud tingimustele.

(111)

Põllumajandussuuniste punktis 13 on sätestatud, et seda liiki abi on lubatav, toetusmääraga 100 %, kui abi on kättesaadav kõikidele asjaomases piirkonnas tegutsevatele abikõlblikele isikutele, objektiivselt määratud tingimustel ja antava abi kogusumma ei ületa 100 000 eurot abisaaja kohta kolme aasta perioodil või VKE puhul 50 % abikõlblikest kuludest, kusjuures kohaldatakse kõige suuremat summat. Prantsuse ametiasutused kohustuvad neid tingimusi täitma.

(112)

Komisjon järeldab, et see abi vastab ühenduse tasemel kehtestatud tingimustele.

(113)

Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale (25) arvestab komisjon tavaliselt, et riigiabi rahastamine kohustuslikest maksetest võib abi mõjutada, kuna selle protektsionistlik toime võib minna kaugemale abi otsesest ulatusest. Kõnealused maksed (VKM) moodustavadki nimelt kohustuslikud maksed. Sama kohtupraktika kohaselt hindab komisjon, et abi ei või rahastada maksutaoliste lõivudega, mis lasuvad ka teistest liikmesriikidest imporditavatel toodetel.

(114)

VKM rakendatakse asjaomases kontrollitud päritolunimetusega tootmispiirkonnas asuvate viinamarjakasvatajate, kutseliste piiritusetootjate, turustajate ja hulgimüüjate poolt turustatavate kontrollitud päritolunimetusega liköörveinikoguste suhtes. Prantsuse ametiasutused selgitasid ka, et erinevalt alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude alaste ühenduse direktiivide põhjal kogutud maksudest võetakse tootmisharudevaheliste organisatsioonide makseid põhimõtteliselt ainult asjaomaste kontrollitud päritolunimetusega liköörveinide pealt, seega eranditult toodetelt määrustega kindlaksmääratud piirkondades, mis eeldab, et teistest liikmesriikidest pärit liköörveinidele seda makset ei kehtestata.

(115)

Konkreetselt hulgimüüjate osas ei ole välistatud, et nad turustavad ka imporditud tooteid. Prantsuse ametiasutused täpsustasid siiski, et tootmisharudevaheliste organisatsioonide makse tasumist nõutakse ainult teatises nimetatud kontrollitud päritolunimetusega liköörveinide, nimelt Pineau des Charentes, Floc de Gascogne, Pommeau de Normandie ja Macvin du Jura hulgimüüjailt. Seega on kõikide imporditud veinikoguste pealt selle makse tasumine välistatud.

(116)

Seega, kuna ainus maksustatav toodang on meetmes osutatud siseriiklik kontrollitud päritolunimetusega liköörveinitoodang, on võimalik järeldada, et ühtegi imporditud toodet ei maksustata.

(117)

Mis puutub maksutaoliste lõivudega rahastatavasse riigiabisse, siis kohus kehtestas ka teisi kriteeriume, mida tuleks siinkohal uurida. Nygard’i (26) kohtuasjas otsustas kohus, et makse tuleb pidada asutamislepingu artiklis 90 sätestatud diskrimineerimiskeelu rikkumiseks, kui maksutulu lõppkasutusest tulenevad eelised tulevad kasuks spetsiaalselt nendele maksustatud kodumaistele toodetele, mida töödeldakse või turustatakse siseriiklikul turul, kompenseerides osaliselt nendele toodetele määratud maksukoormust ja seades halvemasse olukorda eksporditavad siseriiklikud tooted.

(118)

Müügiedendus-ja reklaamiabi, mis on ainus VKM abil rahastatav abi, soodustab turustamissektorit ning võib kujutada eri huvi turustajatele, kes on täielikult suundunud müügile väljaspool Prantsusmaad või väljaspool Euroopa Liitu.

(119)

Prantsuse ametiasutused kinnitasid siiski, et nii Pineau des Charentes’i riiklik komitee kui ka Floc de Gascogne tootmisharudevaheline komitee rahastavad reklaami- ja müügiedendustegevust nii Prantsusmaal, Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides. Nende sellealased valikud on otsustanud täiesti sõltumatult nende haldusnõukogud, kus on esindatud kõik asjaomases tootmisharus osalejad.

(120)

Seevastu siidritootjate tootmisharudevaheline organisatsioon ja Jura veinide tootmisharudevaheline komitee ei kavandanud hetkel tegevuse rahastamist väljaspool Prantsuse turgu. Prantsuse ametiasutuste sõnul kuulub see tegevuse orienteerumine Prantsuse turule siiski tootmisharu poliitikasse, mis peab prioriteetseks kindlustada oma positsiooni siseriiklikul turul, teades, et nende liköörveinide müük välismaal ei ole veel kaubandustavadesse kinnistunud. Prantsuse ametiasutused kinnitavad, et see suund ei ole kahjustav ühelegi teisele turustajale, sest väljaspool Prantsuse turgu toimuva müügi maht jääb marginaalseks, ning ei ole turustajaid, kes on spetsialiseerunud ekspordiks suunatud müügile.

(121)

Igal juhul kohustusid Prantsuse ametiasutused tagama, et eksporditavad tooted ei saa tootmisharudevaheliste organisatsioonide kaudu rahastatud meetmetest vähem kasu kui riigi territooriumil müüdavad tooted.

(122)

Komisjon võtab selle lubaduse teatavaks ja leiab, et Prantsusmaa poolt esitatud teabest ei nähtu elemente, mis näitaksid käesoleval hetkel diskrimineerimist eksporditavate liköörveinide suhtes.

(123)

Komisjon juhib siiski Prantsuse ametiasutuste tähelepanu Nygard’i kohtuotsuse mõjule eksporditud toodete ja riigi territooriumil turustatavate toodete vahelise diskrimineerimise osas. Nimelt otsustas kohus, et toodete võimaliku diskrimineerimise ulatuse kindlaksmääramine kuulub siseriikliku kohtu ülesannete hulka. Selleks peab kohus kontrollima, kas võrdlusperioodil siseriiklikul turul turustatavate kodumaiste toodete pealt üldiselt kogutavad vaatlusaluse maksu summad ja üksnes neile toodetele antud eelised on koguselises vastavuses.

(124)

Tuleks meenutada, et riigiabi, mis oma teatud tingimustega rikub asutamislepingu muid sätteid, ei saa lugeda kokkusobivaks ühisturuga. Antud juhul vaatas komisjon läbi AEVP poolt abi nr N 703/95 vastu esitatud kaebuse põhjendatuse asutamislepingu artikli 90 võimaliku rikkumise osas. Komisjon märgib muuseas, et AEVP ei esitanud ühtegi märkust käesoleva menetluse raames.

(125)

Asutamislepingu artikkel 90 näeb ette, et “ükski liikmesriik ei kehtesta teiste liikmesriikide toodetele mingeid otseseid ega kaudseid riigimakse, mis on suuremad samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud otsestest või kaudsetest maksudest”.

(126)

Antud juhul on Prantsusmaal liköörveinidele rakendatav aktsiisimäär sama Prantsuse veinide ja teistest liikmesriikidest pärinevatele veinidele.

(127)

Tegemist oleks asutamislepingu artikliga 90 vastuolus oleva diskrimineeriva riigimaksega ainult juhul, kus Prantsuse tootjate poolt makstav makse hüvitatakse osaliselt abiga, mis on reserveeritud neile samadele tootjatele selliselt, et ainult teised tootjad peale Prantsuse tootjate peaksid tasuma nimetatud maksu täielikult.

(128)

Kõigepealt tuleks täheldada, et maksud ei kuulu riigiabi käsitlevate asutamislepingu sätete kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui nad moodustavad abimeetme rahastamisviisi ja on selle abi lahutamatuks osaks.

(129)

Sellest tuleneb, et liköörveinimaks ei mõjuta kavandatava abi kokkusobivuse hinnangut, ning seega tuleb siin uurida ainult, kas on olemas piisav seos nimetatud maksu ja abimeetmete vahel.

(130)

Euroopa Kohtu 13. jaanuari 2005. aasta otsus Streekgewest Westelijk Noord-Brabant’i kohtuasjas (27), mis toimus pärast asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetluse algatamist käesolevas otsuses käsitletava abi vastu, selgitas asjaolusid, milles tuleb arvestada, et on olemas piisav seos maksu ja abimeetme vahel, nii et võib arvestada, et maks on abi lahutamatuks osaks.

(131)

Nimetatud kohtuotsuse põhjenduste punktis 26 täpsustatakse nimelt, et selleks, et maksu saaks käsitleda abimeetme olulise osana, peab asjaomase siseriikliku õiguse alusel olema maksu ja antava abi vahel kindlasti selline seos, kus maksutulu mõjutab otseselt abi suurust ja, selle tagajärjel, selle abi ühisturuga kokkusobivuse hindamist.

(132)

Streekgewesti kohtuasjas otsustas Euroopa Kohus, isegi liikmesriigi eelarve hindamise vajadusel, et kui ilmneb tasakaalustamine maksusumma suurendamise ja eelise (abi) vahel, ei ole see asjaolu iseenesest piisav maksu ja eelise vahelise püsiva seose tõendamiseks (28).

(133)

Antud juhul näitas Prantsusmaa, et maksutulu makstakse riigi üldeelarvesse ja et ei ole olemas ühtegi õigusteksti, mis võimaldaks hüvitada liköörveinitootjate poolt tasutud aktsiisi. Mitte mingi komisjoni käsutuses olev teave ei viita ka vastupidisele. Selle tähelduse alusel võib komisjon seega järeldada, et ei ole sellist seost, kus liköörveinide maksutulu on kindlasti määratud samade toodete jaoks antavaks abiks, ning seda ilma et oleks vaja tõendada võimaliku koguselise seose puudumist Prantsusmaa poolt maksuna kogutud summade ja abimeetme raames kulutatud summade vahel.

(134)

Lisaks täheldab komisjon, et Prantsusmaa poolt pärast asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetluse algatamist esitatud arvtabelid näitavad, et ei ole mingit koguselist seost eri toodete maksutulu ja nende toodete jaoks antud abi vahel.

(135)

Arvestades, et ei ole piisavat seost maksu ja kavandatava abi vahel, ei tule hinnata selle maksu mõju teatatud abimeetmete kokkusobivusele ühisturuga, nimelt asutamislepingu artikli 90 alusel, asutamislepingu artiklis 88 riigiabi suhtes ette nähtud menetluse raames.

(136)

Eespool nimetatu alusel järeldab komisjon, et Prantsusmaa poolt kavandatavat abi võib lugeda asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c ette nähtud erandiks ning seda võib pidada ühisturuga kokkusobivaks.