This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32004H0741
2004/741/EC: Council Recommendation of 14 October 2004 on the implementation of Member States' employment policies
2004/741/EÜ: Nõukogu soovitus, 14. oktoober 2004, liikmesriikide tööhõivepoliitika elluviimise kohta
2004/741/EÜ: Nõukogu soovitus, 14. oktoober 2004, liikmesriikide tööhõivepoliitika elluviimise kohta
ELT L 326, 29.10.2004, p. 47–63
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
ELT L 153M, 7.6.2006, p. 49–65
(MT)
In force
29.10.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 326/47 |
NÕUKOGU SOOVITUS,
14. oktoober 2004,
liikmesriikide tööhõivepoliitika elluviimise kohta
(2004/741/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 128 lõiget 4,
võttes arvesse komisjoni soovitust,
võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa tööhõivestrateegial on Lissaboni strateegia tööhõive- ja tööturueesmärkide saavutamisel juhtiv roll. Et Lissaboni agenda elluviimine oleks edukas, peavad liikmesriikide tööhõivepoliitikad edendama tasakaalustatult kõiki kolme üksteist vastastikku täiendavat ja toetavat eesmärki, nimelt täielikku tööhõivet, töö kvaliteeti ja produktiivust ning sotsiaalset ühtekuuluvust ja hõlvamist. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb struktuurireforme jätkata, keskendudes seejuures kümnele võtmeprioriteedile ja paremale halduskorraldusele. |
(2) |
Euroopa tööhõivestrateegia 2003. aasta reformi käigus suunati raskuspunkt keskpikale orientatsioonile ja rõhutati, et kõik tööhõivesuunistes antud soovitused tuleb ellu viia. Tööhõivesuunised tuleks seepärast läbi vaadata ainult iga kolme aasta järel, vahepealsete aastate jooksul tuleks nende ajakohastamine viia miinimumini. |
(3) |
Nõukogu võttis 2004. aasta otsusega 2004/740/EÜ (1) muudatusteta vastu suunised liikmesriikide tööhõivepoliitika kohta. |
(4) |
Nõukogu võttis 22. juulil 2003. aastal vastu soovituse liikmesriikide tööhõivepoliitika elluviimise kohta. (2) Ühises tööhõivet käsitlevas aruandes 2003–2004 läbi viidud siseriiklike tööhõivealaste tegevuskavade ülevaatamine näitas, et liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid on nõukogu soovitusi järginud piiratud määral. |
(5) |
Euroopa tööhõive töörühm soovitas, et EL peaks adresseerima liikmesriikidele jõulisemaid soovitusi. Prioriteetseks tuleks pidada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõime suurendamist; suurema hulga inimeste motiveerimist tööturule minema ja jääma, töö muutmist kõigile kättesaadavaks; rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ja elukestvasse õppesse investeerimist ning reformide efektiivse läbiviimise tagamist parema halduskorralduse kaudu. Nõukogu ja komisjon jagavad seda hinnangut ja on integreerinud tööhõive töörühma aruande poliitilised sõnumid ühisesse tööhõivet käsitlevasse aruandesse. |
(6) |
Ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs ning tööhõive töörühma aruande üldised ja riigispetsiifilised poliitilised sõnumid on aluseks EL soovituste sõnastamisel siseriiklike tööhõivepoliitika meetmete võtmiseks 2004. aastal. |
(7) |
Tööhõivesuuniseid kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes alates Euroopa Liiduga liitumise hetkest. Kõik uued liikmesriigid on viimastel aastatel andnud aru Tööhõive Ühishinnangus (JAP) väljatoodud tööhõivesuuniseid puudutavate prioriteetide elluviimisest. Et edukalt jätkata oma majandussüsteemide ümberkorraldamist, peab enamik uusi liikmesriike koos sotsiaalpartneritega intensiivistama jõupingutusi tööhõivepoliitika ajakohastamiseks. Uus tasakaal paindlikkuse ja turvalisuse vahel, tööhõives osalemise kasv ja investeeringud inimkapitali elukestva õppe kaudu on olulise tähtsusega nagu ka vajadus tugevdada tööjõu tervislikku seisundit. Et tagada Euroopa Sotsiaalfondi, mis annab olulise panuse inimkapitali investeerimisse ja elukestvasse õppesse, vahendite optimaalne ja täielik ärakasutamine, tuleb enamikus uutes liikmesriikides mobiliseerida sotsiaalpartnerlust ja parandada oluliselt riigiasutuste haldussuutlikkust. |
(8) |
Euroopa tööhõive töörühma aruandes välja toodud riigispetsiifilised soovitused vastavad täielikult Tööhõive Ühishinnangu (JAP) ellurakendamise aruannete analüüsi tulemustele ja võivad olla orientiiriks tööhõivesuuniste elluviimisel uutes liikmesriikides, |
SOOVITAB KÄESOLEVAGA võtta liikmesriikidel meetmed, mis on iga riigi kohta eraldi välja toodud lisas, millega asendatakse komisjoni 22. juuli 2003 aasta soovitus.
Luksemburg, 14. oktoober 2004
Nõukogu nimel
eesistuja
P. VAN GEEL
(1) Vt käesoleva ELT lk 45.
(2) ELT L 197, 5.8.2003, lk 22.
LISA
RIIGISPETSIIFILISED SOOVITUSED JA PRIORITEEDID
Kõige hädavajalikum ülesanne on suurema hulga ja paremate töökohtade loomine. Kevadine Euroopa Ülemkogu rõhutas, et üldise tööhõivestrateegia raames tuleks liikmesriikidel pöörata eriti suurt tähelepanu neljale eraldi väljakutsele: kohanemisvõime, suurema hulga inimeste motiveerimine tööturule minemiseks, tööhõive kvaliteedi parandamine ja investeerimine inimkapitali. Euroopa Ülemkogu rõhutas ka, et toetus eestkoste muutuste elluviimiseks peab ulatuma väljapoole valitsussektorit. Et seda toetust saavutada, kutsus Euroopa Ülemkogu liikmesriike üles looma partnerlust reformide elluviimiseks, milles osalevad vastavalt siseriiklikele kokkulepetele ja traditsioonidele sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja riigiasutused.
EL tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoiu ja tarbijakaitse nõukogu (EPSCO) võtmesõnumid toetavad tööhõive töörühma hinnangut ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüsi ning kutsuvad kõiki liikmesriike ja sotsiaalpartnereid viivitamatult üles pidama prioriteetseks järgmisi meetmeid:
— |
suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet, edendades muuhulgas paindlikkuse ja turvalisuse kombinatsiooni tööturul; ajakohastades ja laiendades töökoha kaitstuse kontseptsiooni; luues võimalikult palju uusi töökohti ning suurendades tootlikkust, |
— |
motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja sinna jääma, muuta töö kättesaadavaks kõigile, arendades muuhulgas ulatuslikke aktiivse vananemise strateegiaid; arendades välja meetmeid tööturul osalemise suurendamiseks; tõhustades aktiivseid tööturumeetmeid, pakkudes tööotsijatele individuaalseid teenuseid töö leidmiseks; tehes jõupingutusi “töötamise tasuvaks muutmiseks” nii rahaliste kui mitterahaliste stiimulite abil, |
— |
investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse, jagades muuhulgas kulusid ja vastutust avaliku sektori, ettevõtete ja üksikisikute vahel; suurendades koolituse pakkumist, eriti vähekvalifitseeritud ja vanematele töötajatele, kes seda kõige rohkem vajavad, ning |
— |
tagada reformide efektiivne elluviimine parema halduskorralduse abil, kutsudes muuhulgas ellu partnerluse sotsiaalpartnerite ja erinevate huvirühmade vahel, et mobiliseerida nende toetus ja osalus reformide elluviimisel; määrates vajaduse korral kindlaks eesmärgid, mis vastavad Euroopa tasandil ette antud eesmärkidele, ja tagades riiklike fondide efektiivse kasutamise; suurendades siseriiklike tegevuskavade tähtsust ja nende väljapaistvust; tõhustades riigispetsiifiliste soovituste rolli ja arendades efektiivsemalt vastastikust õppimist. |
Selles raamistikus antakse järgmised riigispetsiifilised soovitused ja määratakse kindlaks järgmised prioriteedid:
RIIKIDELE SUUNATUD SOOVITUSED
BELGIA
Vaatamata 1997. aastast valitsenud positiivsetele trendidele on Belgia tööhõive määr tunduvalt madalam EL keskmisest ja jääb seega kaugelt alla Lissaboni strateegia eesmärkidele. Vanemate inimeste tööhõive määr on üks madalamaid EL 25 liikmesriigi hulgas. Silmatorkavalt madal on välismaalaste tööhõive määr. Töötus, mis on mitu aastat pidevalt vähenenud, on viimasel ajal taas kasvama hakanud. Koolituses osalevate täiskasvanute arv on stagneeruv.
Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Belgia peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
TAANI
Taani tööhõive määrad, sealhulgas naiste ja vanemate inimeste tööhõive määrad ületavad tunduvalt Lissaboni strateegia tööhõiveeesmärke. Vaatamata hiljuti toimunud tööpuuduse kasvule, mis puudutas eelkõige kõrgharidusega inimesi ja suurendas pikaajalist töötust, on töötuse määr endiselt suhteliselt madal. Arvestades kõrgeid tööhõivemäärasid, on Taani jaoks esmatähtis kindlustada küllaldane tööjõupakkumine pikaajalises perspektiivis.
Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Taani peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
SAKSAMAA
Tööhõive määr Saksamaal ületab küll EL keskmist, kuid on siiski tunduvalt madalam Lissaboni strateegia eesmärkidest. Madal on eelkõige vanemate töötajate tööhõive määr. Naiste tööhõive määr ületab EL keskmist, on aga stagneeruv. Majandusnäitajad on piirkonniti erinevad, siiski sai kogu Saksamaa tööturg kasu EL majanduskasvu aastatest 1997 kuni 2000. Järgnevatel aastatel on tööhõive vähenenud ja töötus kasvanud. Töötus ja eriti pikaajaline töötus on üks kõrgemaid ELis. Ikka veel püsivad olulised piirkondlikud erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel.
Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Saksamaa peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
KREEKA
Vaatamata sellele, et töökohtade loomine on viimasel ajal suurenenud, on Kreeka tööhõive määr, eriti naiste tööhõive määr, üks madalamaid ELis. Töötuse määr küll väheneb, kuid on siiski endiselt kõrge. Suur on ebaseadusliku töö osakaal. Tööjõu tootlikkus on oluliselt tõusnud, kuid on siiski võrdlemisi madal. Väga väike on koolitusel osalevate täiskasvanute arv, eriti arvestades tööealise elanikkonna suhteliselt madalat haridustaset. Viimastel aastatel on suurenenud sisseränne aidanud kaasa tööjõupakkumise kasvule.
Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Kreeka peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
HISPAANIA
Aastatel 1997 kuni 2002 toimus Hispaanias liikmesriikidest kõige suurem tööhõive määrade kasv ja kõige suurem töötuse määrade vähenemine. Siiski on töötuse määr jätkuvalt tunduvalt kõrgem ja tööhõive määr madalam EL keskmisest. Arvestades väga suuri erinevusi eri piirkondade majandusliku olukorra vahel, jääb prioriteediks piirkondlike vahede vähendamine. Endiselt on väga madal naiste ja vanemate inimeste tööhõive määr. Pealegi töötab väga suur osa hõivatutest (umbes üks kolmandik töötajatest) tähtajalise töölepinguga. Tööjõu tootlikkus on endiselt madal. Silmatorkavalt madal on ka haridustase ja koolituses osalevate täiskasvanute osakaal. Viimastel aastatel on kasvanud sisseränne aidanud kaasa tööjõupakkumise suurenemisele.
Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Hispaania peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
PRANTSUSMAA
Prantsusmaal on üldine tööhõive määr EL keskmisest madalam. Vanemate inimeste (55–64) tööhõive määr on üks madalamaid ELis. Töötus vähenes tunduvalt aastatel 1997–2000, kuid on seoses majanduslangusega taas kasvanud. Töötuse määr on jätkuvalt üks kõrgemaid ELis ja eriti kõrge on see noorte (15–24) hulgas. Silmatorkavalt madal on sisserännanud isikute, eriti naiste tööhõive määr. Tähtajaliste töölepingute osakaal on jätkuvalt EL 15 keskmisest suurem, samal ajal kui õppes ja koolituses osalevate täiskasvanute osakaal on keskmisest veidi väiksem.
Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Prantsusmaa peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
IIRIMAA
Iirimaa on alates 1997. aastast teinud muljet avaldavaid edusamme tööhõive ja töö tootlikkuse alal. Üldine tööhõive määr kasvas 56,1 %lt 65,3 %ni, samal ajal vähenes töötus peaaegu kahe kolmandiku võrra ja pikaajaline töötus langes 5,6 %lt 1,3 %ni. Naiste osalemine tööjõus on suurenenud, siiski on veel oluline erinevus meeste ja naiste tööhõive määrades, samuti meeste ja naiste palkades. Probleemiks on tööjõupuudus, mida leevendab siiski suurenenud sisseränne. Iirimaa edule on oluliselt kaasa aidanud võime muuta riik atraktiivseks välismaistele otseinvesteeringutele. Positiivsed tegurid on veel sotsiaalne partnerlus, maksusüsteem, soodsad õiguslikud raamtingimused ja investeerimine inimkapitali.
Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Iirimaa peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
ITAALIA
Vaatamata majanduselu nõrgale üldseisundile püsib tööturul 1997. aastal alanud positiivne trend. Siiski on tööhõive määr üks madalamaid ELis. Ka naiste ja vanemate töötajate tööhõive määr on üks madalamaid EL 25 liikmesriigi hulgas. Töötus on viimasel ajal vähenenud, kuid ületab siiski endiselt EL15 keskmist. Arvestades seda, et Kesk- ja Põhja-Itaalias on töötuse määr umbes 5 %, Lõuna-Itaalias aga 18 %, tuleb prioriteetseks pidada piirkondlike erinevustega tegelemist. Ebaseadusliku töö osatähtsus on endiselt silmatorkavalt suur, vaatamata sellele, et vahepeal on seadustatud 700 000 välismaalase tööhõivealane olukord. Väga madal on hariduskäigu edukalt lõpetanud või koolituses osalevate isikute osakaal.
Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Itaalia peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
LUKSEMBURG
Luksemburgis on tööhõive määr peaaegu EL keskmisel tasemel, kuid siiski madalam EL eesmärkidest. Töötus on jätkuvalt madal ja pikaajalise töötuse määr on üks madalamaid ELis.
Siiski ei toonud 1990. aastate lõpu majandusbuum kaasa üleüldist tööhõivemäärade tõusu. Uued töökohad täideti peamiselt üle riigipiiri tööl käivate töötajate ja naiste poolt, samal ajal on vanemate töötajate tööhõive määr endiselt väga madal. Õppes ja koolituses osalevate isikute osakaal on väiksem EL 15 keskmisest.
Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Luksemburg peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
MADALMAAD
Naiste ja meeste tööhõive määr ületab tunduvalt Lissaboni strateegia eesmärke, samal ajal on välismaalaste tööhõive määr madal. Tööturule on iseloomulik erakordselt suur osalise tööajaga töötamise osakaal (umbes 44 % tööjõust) ja töövõimetushüvitisi saavate isikute suur arv. Vanemate inimeste tööhõive määr ületab EL keskmist, kuid on siiski tunduvalt madalam EL eesmärkidest. Töötuse määr on alates 2001. aastast oluliselt suurenenud, kuid on siiski endiselt üks madalamaid ELis. 2003. aasta sügisel kirjutasid valitsus ja sotsiaalpartnerid alla kokkuleppele, mis näeb muuhulgas ette ka palkade külmutamise aastatel 2004 ja 2005.
Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Madalmaad peavad viivitamatult võtma järgmised meetmed:
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
AUSTRIA
Vastavalt Lissaboni strateegia eesmärkidele on Austria saavutanud kõrge üldise tööhõive ja suhteliselt kõrge naiste tööhõive määra. Töötuse määr on üks madalamaid ELis. Sotsiaalpartnerlus mängib tähtsat rolli töökorralduse ajakohastamisel, töötamist käsitlevate õigusaktide parandamisel ja palkade tasakaalustatud arengu tagamisel. Vanemate töötajate tööhõive määr on siiski silmatorkavalt madal. Viimasel ajal on tööhõive kasv aeglustunud ja töötus on hakanud suurenema. Õppes ja koolituses osalevate täiskasvanute osakaal on allpool EL keskmist. Meeste ja naiste palgavahed on ühed suuremad ELis.
Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Austria peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
PORTUGAL
Portugali üldise tööhõive määr on väga lähedal Lissaboni strateegia eesmärkidele ning naiste ja vanemate töötajate tööhõive määr ületab veidi tööhõive eesmärke. Viimasel ajal aset leidnud majanduslangus on kaasa toonud tööpuuduse kasvu, siiski on töötuse määr teiste EL riikidega võrreldes endiselt suhteliselt madal. Töö tootlikkus, üldine haridustase ja koolituse kättesaadavus on endiselt võrdlemisi madalal tasemel. Peale selle töötab suur osa töötajatest (üle 20 %) tähtajalise töölepinguga. Viimastel aastatel on kasvanud sisseränne tööjõupakkumist suurendanud.
Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Portugal peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
SOOME
Soome on lähedal üldise tööhõivemäära eesmärkidele, naiste tööhõive määr ületab eesmärke. Viimase kümne aasta jooksul on saavutatud vanemate töötajate tööhõive kasv, mis on lähedal EL vanemate töötajate tööhõive määra eesmärgile. Töötuse määr ületab EL keskmist, eriti kõrge on noorte töötuse määr.
Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Soome peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
ROOTSI
Rootsi ületab kõiki EL tööhõiveeesmärke, sealhulgas naiste ja vanemate töötajate tööhõive eesmärke. Üldine töötuse määr on umbes 5 %. Jõupingutused tuleks suunata tööjõupakkumise ebapiisavuse vältimisele. Silmas pidades elanikkonna vananemist, tuleb tööjõupakkumine edaspidi tagada sisserännanud isikute, noorte ja pikka aega töövõimetuslehel viibivate isikute tööjõupotentsiaali kasutades, ning tööleasumise ajendeid tõhustades.
Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Rootsi peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
ÜHENDKUNINGRIIK
Ühendkuningriik ületab kõiki tööhõivemäärade eesmärke, sealhulgas naiste ja vanemate töötajate tööhõiveeesmärke. Vaatamata ülemaailmsele majanduslangusele on tööhõive määrad jäänud üsna stabiilseks ja tööpuuduse tase on tunduvalt madalam EL keskmisest. Siiski on tööturult kõrvalejäämine, vähemal määral ka töötus, kontsentreerunud kindlatele rahvus- ja isikute rühmadele. Tootlikkuse tase, eelkõige tootlikkus ühes tunnis, on endiselt suhteliselt madal. See on osaliselt tingitud tööjõu valdavalt madalast kvalifikatsioonitasemest, sealhulgas baasoskuste madalast tasemest. Meeste ja naiste palgavahed on endiselt ühed suurimad ELis.
Tööhõive töörühma hinnang ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes läbi viidud EL tööhõivesuuniste ja nõukogu 2003. aasta soovituste ellurakendamise analüüs näitasid, et Ühendkuningriik peab viivitamatult võtma järgmised meetmed:
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
PRIORITEEDID UUTELE LIIKMESRIIKIDELE
KÜPROS
Küprose tööhõive tase ületab tunduvalt EL 15 keskmist ja töötuse määr on madal. Viimastel aastatel on reaktsioonina tööturu vajadustele oluliselt suurenenud võõrtööliste osakaal, kellest suur osa töötab tähtajalise töölepinguga.
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
TŠEHHI VABARIIK
Tööhõive määr Tšehhi Vabariigis on veidi kõrgem EL 15 keskmisest. Töötuse määr on umbes sama kõrge kui EL 15 keskmine, kuid on alates 1990. aastate keskpaigast siiski vähehaaval tõusnud. Vanemate töötajate tööhõive määr ulatub peaaegu EL keskmiseni, kuid on siiski madal, eriti vanemate naiste tööhõive määr, mis on tingitud seadusega sätestatud madalast pensionile jäämise east. Puudub tasakaal eri piirkondade tööturgude vahel.
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
EESTI
Tööhõive määr Eestis on veidi madalam EL 15 keskmisest. Töötuse määr on aastate jooksul vähenenud, kuid ületab siiski endiselt EL keskmist. Suur on pikaajaliste töötute osakaal. Eeldatakse, et Eestit mõjutab tulevikus vägagi suurel määral tööealise elanikkonna vähenemine demograafiliste muutuste tagajärjel.
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
UNGARI
Tööhõive määr, eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate, ebasoodsamas olukorras olevate isikute, naiste ja vanemate töötajate tööhõive määr on Ungaris madal. Samal ajal on töötus EL 15 keskmisest tunduvalt väiksem. Selle põhjuseks on madal tööjõus osalemise määr, st tööturult kõrvalejäänud tööealise elanikkonna suur osakaal. Puudub tasakaal riigi kesk- ja lääneosa, kuhu on koondunud kaasaegne majandus, ja ülejäänud piirkondade tööturgude vahel. Tööjõu piirkondlik ja kutsealane mobiilsus on väike, samal ajal peegeldavad kitsaskohad oskustes nii kvalifitseeritud tööjõu puudust kui ka haridus- ja koolitussüsteemi ebapiisavat vastavust tööturu vajadustele.
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
LEEDU
Tööhõive määr on Leedus viimasel ajal veidi tõusnud, kuid on siiski madalam EL 15 keskmisest. Töötuse määr on märkimisväärselt vähenenud, kuid ületab siiski tunduvalt EL keskmist.
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
LÄTI
Viimase kahe aasta tugev majanduskasv Lätis on oluliselt kaasa aidanud tööhõive suurenemisele. Siiski on üldine tööhõive määr endiselt madalam EL 15 keskmisest. Töötus, mida iseloomustavad suured piirkondlikud erinevused, on EL 15 keskmisest kõrgem. Samal ajal valitseb Riias tööjõupuudus ning oskustöötajate vähesus.
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
MALTA
Malta tööhõive määr on võrreldes EL 15 keskmisega väga madal. Eriti madal on vanemate töötajate tööhõive määr. Naiste tööhõive määr on madalaim EL 25 liikmesriigi hulgas: vaid üks kolmandik tööealistest naistest töötab. Töötus on kahe viimase aasta jooksu veidi kasvanud, kuid on siiski endiselt madalam EL 15 keskmisest.
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
POOLA
Tööhõive määr Poolas on üks madalamaid EL 25 liikmesriigi hulgas. Olukord tööturul on halvenenud viimase nelja aasta jooksul. Eriti madal on naiste, vanemate töötajate ja vähese kvalifikatsiooniga isikute tööhõive määr. Töötuse määr on umbes 20 %, mis on kõrgeim määr alates majanduse ümberkujundamise algusest ja kõrgeim EL 25 liikmesriigi hulgas.
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
SLOVEENIA
Tööhõive määr Sloveenias on veidi madalam EL 15 keskmisest, eriti madal on vanemate töötajate tööhõive määr. Töötuse määr on tunduvalt madalam EL keskmisest.
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|
SLOVAKKIA
Üldine tööhõive määr Slovakkias on EL 15 keskmisega võrreldes madal. Töötus küll väheneb, kuid on siiski endiselt väga suur, seejuures on silmatorkav suur pikaajalise töötuse osakaal. Madal on naiste ning eriti madal noorte, vähese kvalifikatsiooniga isikute ja vanemate töötajate (eelkõige naiste) tööhõive määr. Puudub tasakaal eri piirkondade tööturgude vahel.
|
Suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet
|
|
Motiveerida rohkem inimesi tööturule minema ja muuta töö kõigile kättesaadavaks
|
|
Investeerida rohkem ja tõhusamalt inimkapitali ning elukestvasse õppesse
|