32000R1603

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1603/2000,

20. juuli 2000,

lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta Ameerika Ühendriikidest pärinevate etanoolamiinide impordile

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eelkõige kõnealuse määruse artikli 11 lõikeid 2 ja 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1) 1994. aasta veebruaris kehtestas nõukogu lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Ameerika Ühendriikidest pärinevate etanoolamiinide suhtes (määrus (EÜ) nr 229/94 [2]. Tollimaksud võeti kasutusele minimaalsetel hindadel põhinevate muutuvate tollimaksudena kolme liiki etanoolamiinide, monoetanoolamiini (MEA), dietanoolamiini (DEA) ja trietanoolamiini (TEA), impordile.

2. Läbivaatamistaotlus

(2) Pärast seda, kui Ameerika Ühendriikidest pärinevate etanoolamiinide impordi suhtes rakendatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemise kohta avaldati 23. juulil 1998 [3] teade, saabus komisjonile taotlus vaadata kõnealused meetmed määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi "algmääruse") artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohaselt üle, st taotlus kehtivuse lõppemise ja dumpinguvastaste tollimaksude kehtimisvajaduse selgitamise kontrollmenetluse ülevaatuse kohta.

(3) Taotluse esitas 30. oktoobril 1998 Conseil européen des fédérations de l'industrie chimique (CEFIC) ühenduse selliste tootjate nimel, kelle toodang moodustas ühenduse etanoolamiinide kogutoodangust valdava osa.

(4) CEFIC väitis, et meetmete kehtivuse lõppemine põhjustaks tõenäoliselt dumpinguhindadega müügi ja ühenduse tööstusharule tekitatava kahju jätkumist või kordumist ning et meetmete ülevaatamine on põhjendatud, sest meetmed ei ole piisavalt tõhusad. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et tõendusmaterjali on piisavalt, ja algatas algmääruse artikli 11 lõigete 2 ja 3 alusel uurimise. [4] Uurimine ei hõlmanud seega mitte ainult küsimust selle kohta, millised tagajärjed oleksid meetmete kehtivuse lõppemisel (artikli 11 lõige 2), vaid ka seda, kas oleks põhjendatud kehtivate dumpinguvastaste meetmete (minimaalsetel hindadel põhinevate muutuvate tollimaksude) muutmine (artikli 11 lõige 3).

3. Uurimine

(5) Komisjon teavitas ametlikult uurimist algatavat taotlust toetavaid ühenduse tootjaid (edaspidi "taotluse esitanud ühenduse tootjaid"), eksportivaid tootjaid ja vastavaid sidusimportijaid ning teadaolevatel andmetel asjaga seotud kasutajaid ning andis nendele võimaluse esitada oma arvamus kirjalikult ja/või taotles luba neid küsitleda.

(6) Komisjon saatis kõigile teadaolevatel andmetel asjaga seotud pooltele küsimustikud ning sai vastused neljalt ühenduse tootjalt, neljalt USA eksportivalt tootjalt ning viielt sidusimportijalt. Küsimustikud saadeti ka paljudele toote kasutajatele, kellest kahelt saadi täielik vastus.

(7) Üks USA eksportiv tootja teatas oma kavatsusest teha uurimisele kaastööd, ehkki tal ei olnud uurimisperioodil olnud ühendusse suunatud eksporti. Kõnealuse tootja huvi uurimise vastu tulenes tema osalemisest esialgses uurimises.

(8) Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta seoses dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumisega ning ühenduse huvidest tulenevalt vajalikuks pidas. Tehti kontrollkäigud järgmiste ettevõtete valdustesse:

a) eksportivad tootjad

Dow Chemical Company, Midland, Michigan (USA)

Huntsman Chemical Company, Houston, Texas (USA)

Union Carbide Corporation, Danbury, Connecticut (USA)

b) ühenduse importijad, kes on eksportivate tootjate sidusettevõtted

Huntsman Co. Belgium CVBA, Brüssel, Belgia

Union Carbide Benelux, Antwerpen, Belgia

Union Carbide Europe SA, Genf, Šveits

c) taotluse esitanud ühenduse tootjad

BASF AG, Ludwigshafen, Saksamaa

BP Chemicals Ltd, London, Ühendkuningriik ja Lavera, Prantsusmaa

d) ühenduses asuvad kasutajad

Krems Chemie AG, Krems a.d. Donau, Austria

Synthesia Española SA, Barcelona, Hispaania

(9) Dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosust käsitlenud uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 1998 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahju jätkumist ja kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1995 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi "kahjude tuvastamise periood").

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(10) Vaatlusalune toode on sama toode, mis oli eelmise uurimise objektiks. Olgu meelde tuletatud, et etanoolamiine saadakse etüleenoksiidi reageerimisel ammoniaagiga. Kõnealuse sünteesi tulemusel leiavad aset kolm omavahel konkureerivat reaktsiooni, mille käigus tekivad kolm erinevat liiki etanoolamiini: mono- (MEA), di- (DEA) ja trietanoolamiin (TEA). Kõigi kolme lõpptoote osakaal kogutoodangust sõltub tootmise struktuurist, kuid seda on teatud määral võimalik mõjutada ka ammoniaagi/etüleenoksiidi vahekorra valikuga. Asjaomast toodet kasutatakse puhastusainete ja isikliku hügieeni vahendite valmistamiseks vajalike pindaktiivsete ainete, väetiste, taimekaitsevahendite, korrosioonitõrjevahendite, määrdeõlide, fotokemikaalide, kosmeetika ja polüuretaani valmistamise vahetootena, absorbeeriva ainena gaasipesul, lisandina tsemendi valmistamisel, metalli- ja paberitööstuses. Eespool kirjeldatud kombineeritud tootmisprotsessi tõttu tekib dietanoolamiini valmistamisel suures koguses ka etanoolamiini teisi liike – mono- ja trietanoolamiini.

2. Samasugune toode

(11) Ühenduse tööstusharu tootmisettevõtete toodangust moodustab dietanoolamiin tavaliselt 30–33 %. Etanoolamiinide kogutoodangust võib mono- või trietanoolamiini osakaal olla kuni 54 %. Ühe eksportiva tootja väidet, mille kohaselt etanoolamiini erinevaid liike tuleks kahjuanalüüsil käsitleda eraldi, ei ole kombineeritud tootmisprotsessi tõttu võimalik lugeda põhjendatuks.

(12) Pärast ülevaadatavate dumpinguvastaste meetmete kasutuselevõttu on dietanoolamiini nõudlus eelkõige USAs tunduvalt kasvanud. Nõudluse kasvu on soodustanud dietanoolamiini kasutamine glüfosaati sisaldavate herbitsiidide tootmisel, mis sobivad selliste põllukultuuride viljelemiseks, mis on geneetiliselt muundatud vastu pidama selliste herbitsiidide toimele.

(13) Uurimise objektiks olevast riigist ühendusse imporditaval asjaomasel tootel ja ühenduses toodetaval tootel on samasugused füüsikalised ja tehnilised omadused. Ühenduses toodetud toodete ja imporditud toodete kasutusotstarbel ei ole erinevusi. Samuti on tehtud kindlaks, et uurimisobjektiks olevast riigist ühendusse imporditud asjaomane toode on samasugune kui kõnealuse riigi siseturul müüdav toode. Seetõttu tuleb kõiki kõnealuseid tooteid lugeda üheks tooteks.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

1. Sissejuhatavad märkused

(14) Pärast seda, kui kaebuses esitati väide, mille kohaselt tingimused olevat võrreldes esialgse uurimisega muutunud, kontrollis komisjon dumpinguhindadega müügi taset uurimisperioodil.

(15) Neljast küsimustikule vastanud USA eksportivast tootjast oli kahel tootjal uurimisperioodi ajal märkimisväärne eksport ühendusse ja kaks ülejäänud tootjat teatasid, et nendel ei olnud eksporti kas üldse või see oli väga väike.

(16) Muude andmete puudumisel otsustati väikeses koguses eksportinud eksportiva tootja suhtes, et dumpingumarginaali aluseks võib põhjendatult võtta ka kõnealuse väikese ekspordimahu.

2. Normaalväärtus

(17) Normaalväärtus määrati iga asjaomase tooteliigi kohta USA siseturu kogumüügi tegelike müügihindade alusel nii, et normaalväärtus põhines algmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt "eksportiva riigi sõltumatute klientide vahelises tavalises kaubavahetuses makstud või makstavatel hindadel". Tooteliikidel, mille müügimahud ei olnud representatiivsed või müük ei toimunud siseturu tavalise kaubavahetuse käigus, arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(18) Tehti kindlaks, et USA kolmel eksportival tootjal moodustab kontrollitavate toodete siseturu müügimaht algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt vähemalt 5 % USAst ühendusse eksporditavate toodete müügimahust. Tehti samuti kindlaks, et kõnealuste kolme eksportiva tootja toodete siseturu müügimaht, mis oli olnud piisav, oli aset leidnud algmääruse artikli 2 lõike 4 kohase tavalise kaubavahetuse käigus ning asjaomaseid müügihindu võib seega kasutada normaalväärtuse arvutamisel.

3. Ekspordihind

(19) Asjaomaseid tooteid olid kõigil juhtudel importinud USA eksportivate tootjate sidusettevõtted. Seetõttu ei loetud müügihindu, mille alusel tootvad ettevõtted müüsid tooteid importivatele ettevõtetele, usaldusväärseteks. Seetõttu moodustati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt arvutuslikult selle hinna põhjal, mille alusel imporditud tooteid müüdi esimest korda edasi ühenduse sõltumatule ostjale. Hindu korrigeeriti kõigi impordi ja edasimüügi vahel esinevate kulude arvessevõtmiseks, kaasa arvatud komisjonitasud ja viieprotsendiline kasuminorm, mida loeti asjaomaste osapooltelt vastavate toodete impordi kohta saadud andmete alusel põhjendatuks.

4. Võrdlus

(20) Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi iga tehingu osas eraldi tehasehinna tasemel ning samal kaubanduslikul tasandil. Selleks, et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti nõuetekohaselt arvesse väidetavalt ja tõestatult hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Selles mõttes korrigeeriti maismaa- ja mereveo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, krediidikulusid ja komisjonitasusid.

(21) Normaalväärtusi ja ekspordihindu võrreldi kõigi käesolevasse uurimisse kaasatud tooteliikide kaupa. Võrdlusel selgitati välja koostöös tegutsenud eksportivate tootjate kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, mis moodustasid protsentides CIF-väärtusest firmal Dow Chemical 33 %, firmal Union Carbide 38,2 % ja firmal Huntsman 40,1 %.

5. Muutunud tingimuste püsivus

(22) Komisjon uuris, kas on tõenäoline, et dumpingumarginaali muutused on püsivad. Ilmnes, et dumpingumarginaali vähenemine oli suuresti põhjustatud ekspordihindade tõusust, mis oli jätkunud juba vähemalt kaks aastat. Seetõttu ja arvestades seda, et asjaomaseid ekspordikoguseid loeti representatiivseiks, tõdeb komisjon kõnealuste tulemuste põhjal, et vastavate toodete USAst pärit impordi tingimused on muutunud püsivalt. Ei esitatud tõendeid, mis oleksid kõnealuseid järeldusi ümber lükanud.

6. Järeldus

(23) Algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel algatatud meetmete kehtivuse lõppemist käsitleval ülevaatusel tehti kindlaks, et dumpinguhindade kasutamise jätkumine on tõenäoline eelkõige seetõttu, et uurimisperioodil tõdeti märkimisväärset dumpinghindadega müüki ja et võib põhjendatult arvata, et kõnealune dumpinguhindadega müük jätkub.

(24) Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohasel dumpinguvastaste meetmete kehtimisvajaduse selgitamise kontrollmenetlusel, mis algatati taotluse tõttu üle vaadata meetmed kehtivate turutingimuste arvessevõtmiseks, selgitati välja, et rakendatavate tollimaksude kasutuselevõttu põhjustanud tingimused on tunduvalt muutunud ja et kõnealust muutumist võib lugeda piisavalt püsivaks selleks, et esialgse uurimise ajal kehtestatud dumpingumarginaale langevalt kohandada.

D. ÜHENDUSE TÖÖSTUSHARU MÄÄRATLUS

1. Ühenduse kogutoodang

(25) Kaebuse esitasid neli tootjat viiest uurimisel osalevast etanoolamiini valmistavast ühenduse tootjast. Üks ettevõte, Union Carbide Ltd. (Ühendkuningriik) ei osalenud ei uurimisel ega toetanud ka kaebust. Tuleb märkida, et kõnealune ettevõte on firma Union Carbide Corp. USA sidusettevõte, kes on USA tootja. Seetõttu kontrolliti, kas kõnealust ettevõtet ei tuleks lugeda algmääruse artikli 4 lõike 1 kohasest ühenduse tootmise määratlusest väljapoole jäävaks. Selgitati välja, et kõnealune tootja importis ise dumpinguhindadega tooteid suurtes kogustes. Kuna seetõttu ei olnud garantiid selles suhtes, et kõnealuse tootja seotus USA tootjaga ei mõjutaks selle tootja majanduslikku olukorda, otsustati kõnealune tootja lugeda ühenduse tootmise määratluse alla mittekuuluvaks. Ühenduse kogutoodangu moodustavad seetõttu järgmised ettevõtted: BASF AG, Ludwigshafen, Saksamaa; BP Chemicals Ltd, London, Ühendkuningriik; Condea Chemie GmbH, Marl, Saksamaa ja Akzo Nobel Surface Chemistry AB, Stenungsund, Rootsi.

2. Ühenduse tööstusharu

(26) Ühendus saatis küsimustikud taotluse esitanud ühenduse tootjatele ja sai vastuse kolmelt tootjalt. Ühte vastust, milles ei esitatud andmeid perioodi 1995–1997 tootmiskulude kohta, aktsepteeriti sellel põhjusel, et kõnealune ettevõte võttis etanoolamiiniga seotud äritegevuse 1. juulil 1998 üle ühelt teiselt ettevõttelt ja asjaomased andmed ei olnud kõnealusele ettevõttele seega kättesaadavad. Neljas tootja saatis ainult mittetäielikult täidetud küsimustiku ja seetõttu loeti, et kõnealune ettevõte keeldus koostööst. Kolm taotluse esitanud ja uurimises osalevat ühenduse tootjat moodustavad ühenduse tööstusharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses, sest nende osakaal ühenduse kogutoodangust on 77,5 %. Edaspidi viidatakse neile kui "ühenduse tööstusharule".

3. Ühenduse asjaomase turu määratlus

(27) Üks osa ühenduse tööstusharu toodangust (ligikaudu 28 %) on ette nähtud sisemiseks, st oma vajadusteks kasutamiseks. Sellest kogusest suurt osa ehk ligikaudu 95 % kasutatakse ühenduse ühe tootja tehases; need tooted on selleks ette nähtud ja neid kasutatakse tõepoolest ainult sellel otstarbel. Uurimisel leidis kinnitust, et taotluse esitanud ühenduse tootjad ei osta asjaomast toodet oma sisemisteks vajadusteks sõltumatutelt osapooltelt ühenduse seest või sellest väljastpoolt. Seetõttu ei või sisemiseks kasutamiseks ettenähtud etanoolamiine lugeda konkureerivaiks ühenduse avatud turul, mis on kõnealuse toote oluliseks turupiirkonnaks, müüdavate muude etanoolamiinidega.

E. ÜHENDUSE TURU OLUKORRA ANALÜÜS

1. Ühenduse tarbimine

(28) Ühenduse tarbimine määrati ühenduse tööstusharu müügimahu, uurimisel mitteosalenud ühenduse tootjate müügimahu, impordimahtu käsitlevate Eurostat-andmete ja USA eksportiva tootja Union Carbide [5] ühenduses paikneva sidusettevõtte müügiandmete hinnangu alusel.

(29) Nende andmete alusel kasvas tarbimine kahjude tuvastamise perioodil 14 %: ca 152000 tonnilt 1995. aastal ca 172000 tonnini uurimisperioodil. Tarbimise kasv oli tingitud müügimahu suurenemisest, mis dietanoolamiinil moodustas 19 % ja trietanoolamiinil 21 %. Monoetanoolamiini nõudlus püsis stabiilne. Uurimisperioodi kogutarbimisest moodustasid mono- ja dietanoolamiin kumbki ca 29 % ja trietanoolamiin ca 42 %.

2. Import asjaomasest riigist

a) Maht, hinnasuundumus ja turuosa

(30) USAst pärit impordi kasv kahjude tuvastamise perioodil oli 14 %, mis vastas ühenduse kogutarbimise suundumusele. Arvudes sisaldub siiski dietanoolamiini impordi vähenemine (–38 % kahjude tuvastamise perioodil), mis moodustas uurimisperioodi koguimpordist ainult 12,6 %. Sellele avaldas mõju dietanoolamiini nõudluse suurenemine USA siseturul. USAst pärineva monoetanoolamiini import kahjude tuvastamise perioodil siiski kasvas 86 % vaatamata sellele, et monoetanoolamiini nõudlus ühenduse turul oli vastaval perioodil stabiilne. Trietanoolamiini import kasvas kõnealusel perioodil 11 %.

(31) Kuna kõnealust importi teostavad sidusimportijad, ei ole USAst pärit impordihindu – ükskõik, kas need on saadud eksportivate tootjate esitatud andmete alusel või Eurostati andmetel – võimalik lugeda hinnasuundumuse määramiseks usaldusväärseiks. Asjaomaste eksportivate tootjate hinnapoliitika täpsemaks kindlakstegemiseks analüüsiti nende sidusimportijate edasimüügihindu – eelkõige toodete müümisel tööstuse lõppkasutajatele –, sest neid hindu võib kogumüügi seisukohast lugeda representatiivseiks. Kõnealused hinnad vähenesid perioodil 1995–1996 keskmiselt 10 % ning tõdeti, et need hinnad olid mõlemal nimetatud aastal tunduvalt madalamad kui ühenduse tööstusharu müügihinnad. Kõnealune hinnasuundumus oli eriti ilmne monoetanoolamiini suhtes, mille edasimüügihinnad vähenesid 14 %. Kahjude tuvastamise perioodi lõpul saavutas trietanoolamiini edasimüügi hind uuesti 1995. aasta taseme, samal ajal kui dietanoolamiini hind tõusis 13 % ja monoetanoolamiini hind langes endisega võrreldes veel 4 %. Sidusimportijate hinnad ja ühenduse tööstusharu hinnad olid uurimisperioodil võrdluskõlbulikud.

(32) USAst pärineva impordi summaarne turuosa püsis kahjude tuvastamise perioodil stabiilne ehk 29 % tasemel. Arvudes sisaldub siiski monoetanoolamiini turuosa kasv 17 protsendilt 32 protsendile ning dietanoolamiini turuosa vähenemine 25 protsendilt 13 protsendile. Trietanoolamiin vähenes veidi – 42 protsendilt 39 protsendile.

b) Eksportivate tootjate hinnapoliitika

(33) USA eksportivate tootjate hinnapoliitika hindamiseks analüüsis komisjon nii nende kui ühenduse tööstusharu müüki. Esimesel etapil võrreldi müügihindu, mida kasutati toote müümisel esimest korda sõltumatutele klientidele ühenduse turul. Arvestades seda, et ühenduse tööstusharu müük on suunatud ainult tööstuslikele lõppkasutajatele ja et nendele klientidele suunatud müügi osakaal on ka USA eksportivate tootjate müügist märkimisväärne ehk üle 50 protsendi, loeti võrdlus kõnealusel kaubanduslikul tasandil representatiivseks. Dumpinguhindadega müügi kindlakstegemiseks teostati kõnealune võrdlus kahelt tähtsamalt USA eksportivalt tootjalt saadud andmete põhjal.

(34) Kuna kogu USAst pärinev ja ühendusse suunatud import leidis aset sidusimportijate vahendusel, teostati kõnealune võrdlus esimestelt sõltumatutelt ostjatelt ühenduses sissenõutud hindade alusel sidusimportijate vabal hinnatasemel, st pärast seda, kui hindadest on maha arvatud ühenduses tekkinud transpordikulud, allahindlused ja hinnaalandused. Võrdlusel ilmnes, et USAst pärineva impordi keskmised hinnad ja ühenduse tööstusharu müügihinnad olid üldiselt võrdluskõlbulikud.

(35) Teisel etapil võrreldi USAst pärit etanoolamiinide impordihindu, st eksportivate tootjate ja nende sidusimportijate vahel kasutatud hindu, muutuvate tollimaksude määramise alusena kasutatud miinimumhindadega. Võrdlusel ilmnes, et märkimisväärseid dumpinguvastaseid tollimakse ei olnud sisse nõutud, sest kõnealused impordihinnad olid kahjude tuvastamise perioodil enamus aega miinimumhindadest tunduvalt kõrgemad.

(36) Eksportivate tootjate ja importijate ärisidemeid arvestades selgitati kolmandal etapil välja, kas asjaomaste importijate poolt esimestelt sõltumatutelt klientidelt uurimisperioodil sissenõutud hinnad ja vastavad tegelikud impordihinnad vastavad nendele kuludele, mis sidusimportijatel oli tekkinud impordi ja edasimüügi vahel. Seetõttu arvestati edasimüügihindadest maha kõik impordi ja edasimüügi vahel tegelikult esinevad kulud nagu transpordikulud ühenduse piirilt, käsitlus-, kindlustus-, pakendus- ja krediidikulud, imporditollimaksud, müügi-, haldus- ja üldkulud ning viieprotsendiline kasuminorm. Niiviisi moodustati impordihinnad sõltumatult eksportivate tootjate ja nende sidusimportijate vahelistest ärisidemetest.

(37) Kõnealused mõlema eksportiva tootja suhtes arvutuslikult moodustatud impordihinnad olid nii oluliselt madalamad kui asjaomaste tootjate sidusimportijate poolt teatatud tegelikud impordihinnad kui ka oluliselt madalamad kui erinevat liiki etanoolamiinidele kehtestatud kohaldatavad miinimumhinnad. Seda tähelepanekut kinnitab tõsiasi, et sidusimportijaid said uurimisperioodil märkimisväärset majanduslikku kahju. Nendele ei olnud ostuhinna ehk tegeliku impordihinna ja ühenduse turul edasimüügihinna vahelised marginaalid piisavad impordi ja edasimüügi vahel tekkinud kulude katmiseks. Tuleb märkida, et kõnealune, uurimisperioodil kinnitust leidnud olukord, valitses kogu vaadeldaval perioodil, st aastatel 1995–1997.

(38) Eespool kirjeldatud kolmeetapilise analüüsi põhjal järeldati, et USA eksportivate tootjate poolt ühenduse turul sissenõutavad edasimüügihinnad vastavad ühenduse tööstusharu hindadele. Lisaks on ilmnenud, et tegelikud impordihinnad olid miinimumhindadest kõrgemad. Kui võtta arvesse impordi ja edasimüügi vahel tekkinud kulusid, ei ole kehtivad dumpinguvastased meetmed siiski vähemalt täielikult mõjutanud kõnealuseid tegelikke impordihindu. Seetõttu võib järeldada, et USA eksportivad tootjad ja nende sidusimportijad võtsid kõnealused dumpinguvastased tollimaksud vähemalt osaliselt enda kanda, tõstes kunstlikult tegelikke impordihindu, mida kasutati üleandehindadena.

3. Ühenduse tööstusharu olukord

a) Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(39) Tootmine kasvas kahjude tuvastamise perioodil 38 % ja eelkõige ajavahemikul 1996–1997 pärast seda, kui võimsus kasvas ligikaudu 117000 tonnilt 139000 tonnini. Tootmise kasvu ja võimsuse suurenemise mõningase aeglustumise tõttu tõusis ühenduse tööstusharu võimsuse rakendamine kahjude tuvastamise perioodil 81,8 protsendilt 91,1 protsendini.

(40) Nagu eespool nimetatud, moodustas oma sisemisteks vajadusteks toodetavast ühenduse toodangust ligikaudu 95 % ühenduse ühe tootja tehases 1997. aastal kasutusele võetud võimsus, mis oli kavandatud ainult selleks otstarbeks. Eespool nimetatud tootmisvõimsuse suurenemine oli siiski oma sisemisteks vajadusteks toimuvasse tootmisse tehtud investeeringute tulemuseks, sest sama ettevõtte teises tehases oma sisemisteks vajadusteks kasutamine samaaegselt vähenes. See omakorda vabastas võimsusi vabal müügiturul.

b) Müügimaht

(41) Ühenduse tööstusharu müügimaht suurenes ühenduse turul kahjude tuvastamise perioodil ca 96000 tonni võrra ehk 27 %, mis suurendas kõnealusel perioodil dietanoolamiini müüki 32 % ja trietanoolamiini müüki 28 %.

c) Turuosa

(42) Ühenduse tööstusharu suurendas ajavahemikus 1995–1997 oma turuosa kokku 50 protsendilt 56 protsendini, kusjuures monoetanoolamiini turuosa suurenes 11 %, dietanoolamiini turuosa 5 % ja trietanoolamiini turuosa 3 %. 1997. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul püsis summaarne turuosa ja trietanoolamiini turuosa stabiilne, dietanoolamiini turuosa suurenes jätkuvalt (61 protsendilt 63 protsendini), kuid monoetanoolamiini turuosa vähenes (53 protsendilt 49 protsendini).

d) Varud

(43) Varud suurenesid kahjude tuvastamise perioodil 10 %. Kõnealune suurenemine on väiksem kui tootmise suurenemine, mis moodustas 38 %.

e) Müügihinna ja tootmiskulude areng

(44) Müügihinnad langesid ajavahemikul 1995–1996 kokku 17 %. Seejärel tõusid hinnad võrreldes 1996. aasta hindadega 1997. aastal 3 % ja 1998. aastal 9 %. Võrreldes miinimumhindadega ja 1995. aastal valitsenud olukorraga, muutus dietanoolamiin kahjude tuvastamise perioodil kõige kallimaks tooteks.

(45) USAst pärit impordi edasimüügihinnad olid tunduvalt madalamad kui ühenduse tööstusharu müügihinnad aastatel 1995–1996. Samal ajal kui ühenduse tööstusharu müügihindadele avaldunud surve alandas ajavahemikul 1995–1996 müügihindu 17 %, monoetanoolamiini import USAst ligikaudu kahekordistus ja USAst pärineva monoetanoolamiini edasimüügihind vähenes 14 % ehk 605 eküüni tonni kohta, mille tagajärjel ühenduse tööstusharu müügihind vähenes 22 % ehk 647 eküüni tonni kohta.

(46) Peale turutingimuste avaldasid müügihindadele olulist mõju kulud toorainele. Tootmiskulud langesid aastatel 1995–1996 võrreldes 1996. aastaga kokku 7 %, kuid tõusid 1997. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul veidi (1–2 %). Kogu vaadeldaval perioodil vähenesid tootmiskulud 6 %, kuid hinnad vähenesid 10 %. Ainsaks erandiks on dietanoolamiin: keskmine hind langes ainult 1 %, samal ajal kui tootmiskulud vähenesid 4 %.

(47) Tuleb samuti rõhutada, et etanoolamiini tootmine on ühenduse tööstusharule tähtis, sest tootmisel kasutatakse tööstusharu enda poolt valmistatavat etüleenoksiidi, mille tootmisprotsess saab suures mahus tootmise tõttu kasu, samuti on etanoolamiine võimalik kasutada muude toodete vahetootena (st kasutada sisemisteks vajadusteks). Väideti, et etüleenoksiidi ostuhinnad on kehtestatud liiga kõrged, mis vähendab etanoolamiini müüki. Selgus siiski, et asjaomased ettevõtted käsitlevad etüleenoksiidi ja etanoolamiinide äritehinguid eraldi tulemusüksustena, mistõttu ristsubsiidiumid on ebatõenäolised, ning kontrollimisi teostati selle väljaselgitamiseks, kas etanoolamiinide tootmisel kasutatavate toorainete üleandehinnad vastavad turuväärtusele. Üleandehinnad vastasid kõigil juhtudel sõltumatute klientide poolt makstavatele hindadele, kui need ostavad võrdväärses koguses etüleenoksiidi.

f) Tasuvus

(48) Tasuvusele on avaldanud mõju müügihinnad ja tootmiskulud. 1995. aastal saadud 3,94protsendiline kasum vähenes 1996. aastal 8,64protsendiliseks kahjumiks ja 1997. aastal 8,49protsendiliseks kahjumiks. Hinnad ei kasvanud uurimisperioodil piisavalt, äritegevus ei jõudnud kasumisse ja tasuvus jäi negatiivseks (–1,37 %).

g) Investeeringud

(49) Investeeringud vabale turule ettenähtud etanoolamiinide tööstusharru püsisid aastatel 1995–1998 suhteliselt stabiilsed ehk ligikaudu 4 miljonit eküüd aastas, välja arvatud aasta 1996, kui investeeringud kahekordistusid. Kõnealusel aastal leidsid ühes tehases aset suured muutused pärast seda, kui asjaomase ettevõtte sisemisteks vajadusteks ettenähtud tootmine viidi üle ühenduse sama tootja teise tehasesse.

h) Tööhõive

(50) Etanoolamiinide tootmine ei ole töömahukas protsess. Tööhõive suurenes kokku 23 % ja hõlmas 1998. aastal 166 inimest.

4. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja hinnad

(51) Eurostat-andmete alusel on Bulgaaria ekspordihinnad madalamad kui USA tegelikud impordihinnad samast riigist pärit toodangule. Nagu eespool on selgitatud, tuleb siiski võtta arvesse, et Eurostatist saadud andmeid USAst pärineva impordi hindade kohta ei ole võimalik lugeda usaldusväärseks. Ühe Bulgaaria tootja, Burgas'i, turuosa ühenduse turul on alates 1996. aastast püsinud stabiilne (3 %). Eurostati andmete kohaselt hõlmab kõnealusest impordist ligikaudu 6 % monoetanoolamiin – tööstusharu turuosa moodustas uurimisperioodil 6 %, samal ajal kui ühenduse tööstusharu turuosa oli 49 % ja USA eksportivate tootjate turuosa 32 %.

(52) Kõigi muude riikide turuosa vähenes etanoolamiinide kõigi liikide osas 2 protsendini ja monoetanoolamiini osas 6 protsendini. Kõnealune import on siiski pärit erinevatest allikatest, millest mitte ühegi turuosa ei ole märkimisväärne.

5. Järeldus ühenduse turuolukorra kohta

(53) Ühenduse tööstusharu tootmismaht ja võimsus näitab positiivset suundumust. Müügimaht suurenes eelkõige di- ja trietanoolamiini osas. Võrreldes 1997. aastaga summaarne turuosa suurenes, kuid vähenes monoetanoolamiini suhtes. Ehkki tasuvus paranes aastatega 1996 ja 1997 võrreldes, oli see 1998. aastal müügihindadele avaldatava jätkuva surve tõttu endiselt mitterahuldav. Aastatel 1995–1996 asetleidnud hindade alanemine ei ole tegelikult siiani kompenseeritud ning asjaomase impordi poolt põhjustatud surve hindadele jätkub endiselt.

(54) Ühenduse tööstusharu müügihindade alanemist taotleva surve jätkumine ning sellest tulenev negatiivne tasuvus on otseselt seotud USA eksportivate tootjate hinnapoliitikaga, eelkõige kehtivate tollimaksude ülevõtmise praktikaga ning sellest tuleneva survega hindadele.

F. KAHJUSTAVA DUMPINGU KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Etanoolamiinide nõudluse uurimine

(55) Kombineeritud tootmisprotsessi tõttu kaasneb di- ja trietanoolamiini tarbimise kasvuga ühenduses monoetanoolamiini pakkumise tunduv kasv. Surve hindade tõusu suunas on olnud kõige selgem dietanoolamiini osas, mida on rõhutanud see, et USA eksportivad tootjad on kõnealuselt turult vähehaaval taandunud; sellele osutab ka USA turuosa vastav vähenemine kahjude tuvastamise perioodil 25 protsendilt 13 protsendini.

(56) Kuna dietanoolamiini nõudluse kasvu eeldatakse jätkuvat, on etanoolamiini tootmisvõimsus kogu maailmas samal ajal jätkuvalt suurenenud ning nii ühenduse kui USA tähtsamad tootjad teevad ühesuurusi investeeringuid. Dietanoolamiini suure nõudluse tulemusel on tööstusharu hinnad tõusnud, samal ajal kui dietanoolamiini tarbimine – ja sellest tulenevalt hinnad – olid eelmise uurimisperioodiga võrreldes madalamad. On jätkuvalt ebaselge, kui suurt mõju dietanoolamiini tootmisvõimsuse ja nõudluse kasv avaldab müügihindadele (ja seega tasuvusele), kuid eelkõige monoetanoolamiini ületootmine kogu maailmas ähvardab nõrgendada turusituatsiooni.

2. USA eksportivate tootjate olukorra uurimine

(57) Eelkõige monoetanoolamiini suhtes ähvardab tootmisvõimsuse kasv kogu maailmas põhjustada ületootmist, samal ajal kui ühenduse turg, mille hinnatase on muude kolmandate riikidega võrreldes kõrgem, on USA eksportivatele tootjatele atraktiivne. USA tootmisvõimsus on aastatel 1995–1998 kasvanud rohkem kui kolmandiku võrra. 1997. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul kasvas USA kolme eksportiva tootja, Union Carbide'i, Huntsman'i ja Dow Chemical'i olemasolev tootmisvõimsus 19,9 % ehk 524000 tonnini ja vaatamata tootmise 9protsendilisele kasvule alanes võimsuse rakendamise aste 90,4 protsendilt 83 protsendini. Uus kasutuselevõetud võimsus on ette nähtud peamiselt dietanoolamiini tootmiseks, mis toob kaasa monoetanoolamiini ületootmise.

(58) Uurimisel on peale selle ilmnenud, et USA tootjad eksportisid asjaomast toodet uurimisperioodil märkimisväärses koguses ühendusse, mis viitab sellele, et ühenduse turg on nende tootmisele tähtsaks turustusvõimaluseks. 1997. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul kasvas USAst pärinev eksport ühendusse 12,4 %, samal ajal kui müük siseturul kasvas ainult 4,9 % ja eksport muudesse kolmandatesse riikidesse vähenes 2,7 %. Uurimisperioodil moodustas USA eespool nimetatud kolme eksportija siseturu müügi osakaal 67,1 %, ühendusse suunatud ekspordi osakaal 13,6 % ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi osakaal 19,3 %.

(59) Uurimisel selgus samuti, et USA siseturu hinnad on kõrgemad kui ühenduse turu müügihinnad. USA kõrgemat hinnataset võib lugeda otse põhjustatuks dietanoolamiini tarbimise kõrgest tasemest USA turul.

(60) Lõpuks tuleb märkida, et Lõuna-Korea on USAst pärineva etanoolamiini suhtes võtnud kasutusele dumpinguvastased meetmed. Ehkki ei arvata, et uuritavate koguste tõttu tekiks ühenduse turul häireid isegi sellisel juhul, kui kõnealused kogused oleksid täielikult suunatud ühenduse turule, näitab kõnealuste dumpinguvastaste meetmete rakendamine, et USA eksportivad tootjad on valmis dumpinguhindadega ekspordiks.

(61) Nii ühenduse tööstusharu kui eksportivate tootjate hinnad on kahjude tuvastamise perioodil olnud pidevalt kõrgemad kui miinimumhindadel põhinevad muutuvad dumpinguvastased tollimaksud. On ilmnenud, et tegelikud impordihinnad ei vasta asjaomaste sidusimportijate edasimüügihindadele ja et importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kuludele vastavad impordihinnad on kõigil juhtudel miinimumhindadest väiksemad, mis näitab seda, et USA eksportivad tootjad on osaliselt võtnud kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud enda kanda. Samal ajal ei ole ühenduse tööstusharul õnnestunud taastuda selle suhtes tekkinud negatiivsest situatsioonist ning kõnealuse tööstusharu kasumiolukord on uurimisperioodil endiselt olnud mitterahuldav.

(62) Uurimisel leidis kinnitust, et – nii nagu ka eelmisel uurimisperioodil ehk aastatel 1991–1992 enne meetmete rakendamist – USA tootjate ekspordi maht ühenduse turule on märkimisväärne. Kogused, mis eelmisel uurimisperioodil moodustasid 48000 tonni, vähenesid kahjude tuvastamise perioodi alguses 44000 tonnini ja tõusid kõnealuse perioodi lõpuks uuesti 51000 tonnini. Nende osakaal ühenduse kogutootmisest moodustas uurimisperioodil 40 %.

(63) Ühenduse turul täheldati hinnamuutust, mis oli samasuunaline, ehkki mitte samavõrd selge kui USAs, mis dietanoolamiini kasvava nõudluse tingimustes tekitas dietanoolamiini USA müügihindadele ja etanoolamiinide müügihindadele tervikuna kasvu suunas avalduvat survet. Tarbimise kõnealune suundumus on tähendanud seda, et monoetanoolamiini kogused on samaaegselt tõusnud, mis põhjustab ohtu, et samaulatusliku nõudluse puudumine alandab jätkuvalt monoetanoolamiini müügihindu. On oodata, et mõju trietanoolamiini hindadele on väiksem, sest selle suhtes ennustatakse väiksemaid toodangu ülejääke.

(64) Üks USA eksportiv tootja väitis, et ühenduse tööstusharus endas on tegemist hindade alanemise suunas survet avaldava monoetanoolamiini ületootmisega. Kõnealune tootja ei tõendanud siiski oma väidet. Tuleb samuti märkida, et üks USA tootja väitis, et ühenduse tööstusharu rakendas dietanoolamiinile 1998. aastal alandatud hindu. Uurimisel ilmnes siiski, et väites nimetatud ühenduse tootja ei müünud kõnealusele kliendile dietanoolamiini.

3. Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(65) Uurimine näitas, et vaatamata kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele ja suurenenud tootmisele, tootmisvõimsusele, tarbimisele ja müügimahule, on ühenduse tööstusharu endiselt eelkõige oma müügihindade ja tasuvuse suhtes haavatavas seisundis. Ühenduse tööstusharul oli võimalik haarata turg, mis vabanes pärast seda, kui USA eksportivad tootjad tõmbusid dietanoolamiini ühenduse turult osaliselt tagasi. Siiski seetõttu, et USA eksportivad tootjad on kehtivad tollimaksud osaliselt võtnud enda kanda ja et asjaomased tootjad põhjustavad monoetanoolamiini ületootmist, mis on toonud kaasa dumpinguhindadega impordi kasvu USAst ühendusse, on etanoolamiinide hinnad püsinud liiga madalad selleks, et ühenduse tööstusharu tasuvus oleks isegi dumpinguvastaste meetmete rakendamise korral taastunud.

(66) Uurimisel leidis kinnitust, et asjaomane import toimub endiselt märkimisväärselt madalate dumpinguhindadega. On ilmnenud, et USA siseturu hinnad on võrreldes eelmise uurimisega suurenenud, ehkki vähem kui USAst ühendusse suunduva ekspordi hinnad. See on põhjustanud dumpingumarginaalide vähenemist võrreldes eelmise uurimisega, mis on mitte vähesel määral tingitud tollimaksude ülevõtmisest. Peale selle on ilmnenud, et ekspordikogused on märkimisväärsed: nende osakaal oli ühenduse kogutoodangust uurimisperioodil 40 %.

(67) Ühenduse tööstusharu ei ole pärast eelmist uurimist olnud võimeline taastuma sellele mõjunud negatiivsest situatsioonist. USAst pärineva impordi hinnad on olnud miinimumhindadest madalamad (arvestades impordi ja edasimüügi vahel tekkivaid kulusid), mis on põhjustanud seda, et kehtivad dumpinguvastased tollimaksud on võetud osaliselt enda kanda ning ühenduse tööstusharu ei ole suutnud oma olukorda parandada. Tootmisvõimsuse kasv USAs nõrgendab tõenäoliselt eelkõige monoetanoolamiini ületootmise tõttu turusituatsiooni. Ühenduse turg püsib USA eksportivatele tootjatele võrreldes muude turgudega atraktiivne ja nad jätkavad märkimisväärsetes kogustes dumpinguhindadega müüki ühendusse. Eespool öeldu põhjal on tõenäoline dumpinguhindadega müügi jätkumine.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatus

(68) Eelmise uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Käesolevas uurimises analüüsitakse olukorda, kui dumpinguvastased meetmed on juba võetud kasutusele, ja eesmärgiks on seega hinnata seda, kas meetmed on asjaomastele osapooltele avaldanud negatiivset mõju. Seetõttu kontrolliti seda, kas kahjuliku dumpinguhindadega müügi jätkumise tõenäosust käsitlevatest otsustest hoolimata oleks veenvaid põhjuseid järeldada, et meetmete rakendamise jätkamine ei oleks ühenduse huvides. Sellel eesmärgil uuris komisjon algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt kehtivate meetmete säilimise, alternatiivsete meetmete kasutuselevõtu või meetmetest loobumise mõju kõigile osapooltele, keda menetlus hõlmab.

2. Ühenduse tööstusharu huvid

(69) Rakendatavad meetmed ei ole toonud ühenduse turul kaasa sellist hinnataset, mille abil ühenduse tootjad oleksid võinud taastada oma tegevuse tasuvuse. Uurimisel ilmnes, et meetmed ei ole soovitud viisil täielikult toiminud: tegelikud impordihinnad on küll olnud kehtestatud miinimumhindadest kõrgemad, kuid miinimumhinnad ei ole avaldanud mõju sidusimportijate edasimüügihindadele. Ühenduse turusituatsiooni väljavaated ei ole head, kui võtta arvesse tõenäoliselt turule ilmuvat monoetanoolamiini, mida on toodetud viimasel ajal rajatud tootmisettevõtetes, ning jätkuvat survet hindadele, mis 1999. aastal põhjustas teatud juhtudel hindade langemist isegi miinimumhindadest allapoole.

(70) Eespool öeldut arvestades oleks ühenduse tööstusharu huvides jätkata meetmeid, mille abil piiratakse etanoolamiini hindadele langemise suunas avaldatavat survet.

3. Kasutajate huvid

(71) Komisjon sai etanoolamiini kasutajatele saadetud küsimustikele neli vastust, millest täielikuks loeti kahte ja nende alusel teostati kohapealne uurimine. Kuna kõnealused neli kasutajat esindavad ainult 1,4 % ühenduse tarbimisest uurimisperioodil, ei olnud esitatud andmeid võimalik lugeda representatiivseiks. Kasutajad väitsid, et nende tootmiskuludel ei tohiks lasta tõusta, sest see mõjutaks nende tegevuse tasuvust.

(72) Uurimise käigus kogutud andmete põhjal varieerus etanoolamiinide ostuhinna osakaal valmis toote tootmiskuludes uurimisperioodil vahemikus 2,21–18,82 %, kusjuures viimase protsendimäära korral oli ekstreemse juhtumina tegemist tootega, mille valmistamisel on etanoolamiini võimalik täielikult asendada ühe teise keemilise ainega. Üldine kaalutud keskmine osakaal moodustas tootmiskuludest 4,33 %. Soovitatud meetmete maksimaalne mõju oleks keskmiselt alla ühe protsendi, mida võib lugeda piiratuks.

(73) Üks teine asjaomase toote kasutaja väitis, et ta kavatseb dietanoolamiini kasutades ühenduses toota teatavat keemilist toodet – glüfosaadi vaheühendit. Kõnealune ettevõte väitis, et nimetatud toote valmistamine ei ole võimalik, sest dietanoolamiini impordihinnad on dumpinguvastaste meetmete tõttu kunstlikult tõstetud ja ühenduses dietanoolamiini kohalikku pakkumist ei ole. Selles suhtes tuleb märkida, et muutuva tollimaksu aluseks olev miinimumhind on alati madalam kui ostuhind, mille erinevad osapooled on uurimisperioodil kehtestanud. Seetõttu ei olnud kõnealuse kasutaja esimene väide põhjendatud. Uurimisel ilmnes samuti, et USAs ei olnud dietanoolamiini piisavalt saadaval ning seetõttu vähenes eksport ühendusse. Ühenduse tootjate kohanemine nõudluse suurenemisega võttis veidi aega, kuid dietanoolamiini pakkumine ei olnud kunagi niivõrd madal, et sellel oleks olnud olulist mõju hindadele, mistõttu ei ole kõnealuse ettevõtte teist väidet võimalik lugeda põhjendatuks.

4. Järeldus ühenduse huvide kohta

(74) Meetmete jätkamine oleks ühenduse tööstusharu huvides ja tagaks hindade, eelkõige monoetanoolamiini hinna tõusu mittekahjustavale tasemele. Toote kasutajad, kes andsid endast teada, ei esindanud olulist osa ühenduse tarbimisest ja/või ei olnud suutelised oma väiteid põhjendama. Meetmete mõju kõnealuste kasutajate tootmiskuludele on igal juhul väike. Nende asjaolude põhjal otsustas komisjon, et meetmete lõpetamiseks ei ole tungivat põhjust ja meetmete jätkamine tagaks eeldused tasakaalustatud hindadel põhinevaks konkurentsiks ning aitaks vältida kahju ühenduse tööstusharule.

H. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(75) Kuna selgitati välja, et USA eksportivad tootjad olid pikema aja jooksul võtnud dumpinguvastased tollimaksud enda kanda ning et impordimaht oli püsinud märkimisväärne, järeldas komisjon, et asjaomane suundumus on püsiv. Kirjeldatud tingimustes oli vaja otsustada, millisel põhjendusel tuleb algmääruse artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohaselt teostatud uurimised lõpetada. Kuna käesoleval ajal kehtivatel meetmetel ei ole olnud soovitud positiivset mõju ühenduse tööstusharule, otsustati, et:

- dumpinguvastaseid meetmeid tuleb jätkata,

- meetmete vorm tuleb üle vaadata,

- meetmete taset tuleb kohandada kindlakstehtud dumpinguhindadega müügi ja kahjude taseme suhtes.

(76) Tuleb märkida, et dumpinguvastases menetluses määratletakse nii dumpingu- kui kahjumarginaalid tegelike impordihindade põhjal. Uurimisel ilmnes, et tegelikud impordihinnad ei vasta sidusimportijate edasimüügihindadele. Selliste andmete kasutamisel jääksid uurimisperioodi dumpingu- ja kahjumarginaalid tegelikest väärtustest väiksemaks. Seetõttu otsustas komisjon, et algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel määratavad dumpingu- ja kahjumarginaalid tuleks moodustada impordihinna alusel.

(77) Kahjuläve arvutamiseks määrati kahju mittetekitav ühenduse tööstusharu müügihind, lisati kaheksaprotsendiline kasuminorm ja võrreldi tulemust USA sidusimportijate edasimüügihindadega. Võimalikke erinevusi väljendati protsentides arvutuslikust CIF-impordiväärtusest. Kõnealusel meetodil saadi firmade allahindlusmüügi marginaalideks, mis olid madalamad kui vastavad dumpingumarginaalid, järgmised väärtused: Union Carbide Corporation 10,4 %, Dow Chemical Company 13,9 % ja Huntsman Chemical Company 20,5 %. Võrdluse mõttes olgu märgitud, et miinimumhinnal põhinevad muutuvad tollimaksud moodustati varasemal uurimisel summaarsete allahindlusmüügi marginaalide põhjal, mis olid vastavatel firmadel järgmised: Union Carbide 45,2 %, Dow Chemical 53,5 % ja Huntsman 39,5 %.

(78) Spetsiaalne fikseeritud tollimaks, mis põhineb kahju mittetekitava hinna ja USA sidusimportijate edasimüügihinna erinevusel, oli firmadel järgmine: Union Carbide Corporation 59,25 eurot tonni kohta, Dow Chemical Company 69,40 eurot tonni kohta ja Huntsman Chemical Company 111,25 eurot tonni kohta. Komisjon on seisukohal, et kõnealuseid meetmeid võib lugeda asjakohasteks, sest USAst pärinev import leiab enamasti aset sidus-müügifirmade vahendusel. Spetsiaalseks fikseeritud jääktollimaksuks sätestatakse 111,25 eurot tonni kohta.

(79) Kõiki asjaomaseid osapooli teavitati olulistest faktidest ja seisukohtadest, millel meetmete jätkamine uuendatud tasemel ja vormis põhineb. Neile anti pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane imporditollimaks Ameerika Ühendriikidest pärinevate etanoolamiinidele, mida käesoleval ajal klassifitseeritakse järgmiste CN-koodidega: monoetanoolamiin ex29221100 (TARIC-kood 2922110010), dietanoolamiin ex29221200 (TARIC-kood 2922120010) ja trietanoolamiin 29221310.

2. Lõplik tollimaks, mida kohaldatakse järgmiste ettevõtete valmistatud toodete vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Riik | Ettevõte | Spetsiaalne fikseeritud tollimaks |

Ameerika Ühendriigid | Union Carbide CorporationOld Ridgebury RoadDanburyConnecticut 06817 (täiendav TARIC-kood: A115) | 59,25 eurot tonni kohta |

Huntsman Chemical Corporation3040 Post Oak BoulevardPO Box 27707HoustonTexas 77056 (täiendav TARIC-kood: A116) | 111,25 eurot tonni kohta |

Dow Chemical Company2040 Dow CenterMidlandMichigan 48674 (täiendav TARIC-kood: A145) | 69,40 eurot tonni kohta |

Kõik muud ettevõtted (täiendav TARIC-kood: A999) | 111,25 eurot tonni kohta |

3. Kui ei ole nimetatud teisiti, kohaldatakse tollimakse käsitlevaid kehtivaid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

F. Parly

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 905/98 (EÜT L 128, 30.4.1998, lk 18).

[2] EÜT L 28, 2.2.1994, lk 40.

[3] EÜT C 231, 23.7.1998, lk 3.

[4] EÜT C 27, 2.2.1999, lk 3.

[5] Andmed põhinevad USA eksportiva tootja esitatud kaebusel ja temalt saadud teabel. Müügimahuks on 10 % ühenduse turul toodetud etanoolamiini summaarsest müügimahust.

--------------------------------------------------