32000D0147

Komisjoni otsus,

8. veebruar 2000,

millega rakendatakse nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ ehitustoodete liigitamise puhul tuletundlikkustoimivuse järgi

(teatavaks tehtud numbri K(2000) 133 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2000/147/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/106/EMÜ [1] ehitustooteid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ, [2] eriti selle artikleid 3, 6 ja 20,

ning arvestades järgmist:

(1) Direktiivi 89/106/EMÜ artikli 3 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud, et ehitiste kaitse erinevate tasemete arvestamiseks, mis võivad olla ülekaalus riigi, regiooni või kohalikul tasandil, võib tõlgendusdokumentides iga olulise nõude puhul kehtestada klasse. Need dokumendid on avaldatud "Komisjoni teatistena nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ tõlgendusdokumentide kohta". [3]

(2) Tõlgendusdokumendi nr 2 punktis 4.2.1 põhjendatakse olulise nõude erinevate tasemete vajadust olenevalt ehitise liigist, kasutamisest, asukohast, planeeringust ja hädaseadmete kättesaadavusest.

(3) Tõlgendusdokumendi nr 2 punktis 2.2 on loetletud rida omavahel seotud olulise nõude "Tuleohutus" täitmiseks vajalikke meetmeid, mis üheskoos annavad panuse tuleohutusstrateegia kindlaksmääramisse, mida võib liikmesriikides välja arendada eri viisidel.

(4) Tõlgendusdokumendi nr 2 punktis 4.2.3.3 on kindlaks määratud üks sellistest liikmesriikides ülekaalus olevatest meetmetest, mis seisneb tule ja suitsu tekke ja leviku piiramises ruumis, kus tuli puhkes (või teatavas piirkonnas), selle abil, et piiratakse ehitustoodete soodustavat osa tulekahju arengus.

(5) Kõnesoleva olulise nõude klasside kindlaksmääramine oleneb osaliselt sellise piiramise tasemest.

(6) Mainitud piiramise taset saab väljendada ainult ehitustoodete erinevate tuletundlikkustoimivuse tasemete abil lõppkasutuse tingimustes.

(7) Tõlgendusdokumendi nr 2 punktis 4.3.1.1 on ette nähtud, et toodete tuletundlikkustoimivuse hindamise võimaldamiseks tuleb välja arendada ühtlustatud lahendus, mille puhul võib kasutada asjakohase tegeliku tulekahjustsenaariumiga seotud täiemõõdulist või stendikatset.

(8) Ühtlustatud lahendus kujutab endast tõlgendusdokumendis esitamata klasside süsteemi.

(9) Sellel eesmärgil kindlaksmääratud klasside süsteemi puhul lähtutakse reast Euroopa standardiseerimisasutustes tuntud katsemeetoditest.

(10) Komisjoni 9. septembri 1994. aasta otsuses 94/611/EÜ, millega rakendatakse ehitustooteid käsitleva direktiivi 89/106/EMÜ [4] artiklit 20 ja milles kirjeldatakse kõnesolevat klasside süsteemi, ei määratud kindlaks künniseid klasside B, C ja D puhul, kuna üksiktoote põletuskatse ei olnud siis veel küllaldaselt välja arendatud.

(11) Käesoleval ajal on asjakohased andmed olemas ja seega tuleb otsus 94/611/EÜ asendada uue otsusega, milles nähakse ette künnised mainitud klasside puhul ja teatavad kohandused tehnika edusammudega. Komisjoni ja liikmesriikide vahelise kokkuleppe alusel ja pärast nõupidamisi CENi/CENELECi ning EOTAga tuleb edasistes Euroopa standardites või komisjoni otsustes täielikult kirjeldada alternatiivseid katsemenetlusi.

(12) Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise ehituskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Kui ehitustoote lõppkasutustingimused on sellised, et toode võib soodustada tule ja suitsu teket ja levikut põlengu puhkemise ruumis (või piirkonnas) või sellest väljaspool, tuleb ehitustoode liigitada tuletundlikkustoimivuse alusel, võttes arvesse lisa tabelites 1 ja 2 ettenähtud liigitussüsteemi.

2. Tooteid käsitletakse seoses nende lõppkasutustingimustega.

Kui lisa tabelites 1 ja 2 esitatud standardkatsetel ja kriteeriumidel põhinev liigitus ei sobi, võib alternatiivseid katseid ettenägeva menetluse kontekstis kasutada ühte või mitut etalonstsenaariumi (representatiivsed katsed, mis võimaldavad tüpiseerida kokkuleppelisi ohustsenaariume).

Artikkel 2

Otsus 94/611/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitletakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. veebruar 2000

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Erkki Liikanen

[1] EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.

[2] EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1.

[3] EÜT C 62, 28.2.1994, lk 1.

[4] EÜT L 241, 16.9.1994, lk 25.

--------------------------------------------------

LISA

Tähised [1]

ΔT | Temperatuuri tõus |

Δm | Massikadu |

tf | Leegi kestus |

PCS | Kogu soojuspotentsiaal |

FIGRA | Soojusenergia vabanemise kiirus |

THR600s | Kogu vabanev soojus |

LFS | Leegilevik külgsuunas |

SMOGRA | Suitsu moodustumise kiirus |

TSP600s | Kogu tekkiv suits |

Fs | Leegilevik |

Määratlused

Materjal – eraldi põhiaine või ühtlaselt dispergeeritud ainete segu, nt metall, kivi, puit, betoon, ühtlaselt dispergeeritud sideainet sisaldav mineraalvill, polümeerid.

Homogeenne toode – ühest materjalist toode, mille kõikides osades on materjal ühesuguse tiheduse ja koostisega.

Mittehomogeenne toode – toode, mis ei vasta homogeense toote tingimustele. See toode koosneb ühest või mitmest olulisest ja/või väheolulisest komponendist.

Oluline komponent – materjal, mis moodustab olulise osa mittehomogeensest tootest. Kihti massiga ≥ 1,0 kg/m2 või paksusega ≥ 1,0 mm peetakse oluliseks komponendiks.

Väheoluline komponent – materjal, mis ei moodusta olulist osa mittehomogeensest tootest. Kihti massiga ≤ 1,0 kg/m2 või paksusega ≤ 1,0 mm peetakse väheoluliseks komponendiks.

Kahte või mitut külgnevat väheolulist kihti (mille vahel ei ole olulisi komponente) käsitletakse ühe väheolulise komponendina ja seetõttu peavad need kihid koos vastama ühe endast väheolulist komponenti kujutava kihi nõuetele.

Eristatakse täielikult ja osaliselt kaetud väheolulisi komponente:

Täielikult kaetud väheoluline komponent – väheoluline komponent, mis on mõlemalt poolt kaetud vähemalt ühe olulise komponendiga.

Osaliselt kaetud väheoluline komponent – väheoluline komponent, mis on ühelt poolt kaetud olulise komponendiga.

Tabel 1

EHITUSTOODETE, VÄLJA ARVATUD PÕRANDAKATETE TULETUNDLIKKUSTOIMIVUSE KLASSID [2]

Klass | Katsemeetod(id) | Liigituse kriteeriumid | Täiendav liigitus |

A1 | EN ISO 1182 [3] ja | ΔT ≤ 30 °C ja Δm ≤ 50 % ja tf = 0 (püsiva leegita) | – |

EN ISO 1716 | PCS = 2,0 MJ.kg–1 ja [3] PCS = 2,0 MJ.kg–1 [4] [5] ja PCS = 1,4 MJ.m–2 ja [6] PCS = 2,0 MJ.kg–1 [7] | – |

A2 | EN ISO 1182 [3] või | ΔT ≤ 50 °C ja Δm ≤ 50 % ja tf = 20 s | — |

EN ISO 1716 ja | PCS = 3,0 MJ.kg–1 ja [3] PCS = 4,0 MJ.m–2 ja [4] PCS = 4,0 MJ.m–2 ja [6] PCS = 3,0 MJ.kg–1 [7] | — |

EN 13823 (SBI) | FIGRA = 120 W.s–1 ja LFS < näidise serv ja THR600s = 7,5 MJ | Suitsu eraldumine [8] ja põlevad tilgad/osakesed [9] |

B | EN 13823 (SBI) ja | FIGRA = 120 W.s–1 ja LFS < näidise serv ja THR600s = 7,5 MJ | Suitsu eraldumine [8] ja põlevad tilgad/osakesed [9] |

EN ISO 11925-2 [11]: mõjuaeg = 30 s | Fs = 150 mm 60 s jooksul |

C | EN 13823 (SBI) ja | FIGRA = 250 W.s–1 ja LFS < näidise serv ja THR600s = 15 MJ | Suitsu eraldumine [8] ja põlevad tilgad/osakesed [9] |

EN ISO 11925-2 [11]: mõjuaeg = 30 s | Fs = 150 mm 60 s jooksul |

D | EN 13823 (SBI) ja | FIGRA = 750 W.s–1 | Suitsu eraldumine [8] ja põlevad tilgad/osakesed [9] |

EN ISO 11925-2 [11]: mõjuaeg = 30 s | Fs = 150 mm 60 s jooksul |

E | EN ISO 11925-2 [11]: mõjuaeg = 15 s | Fs = 150 mm 20 s jooksul | Põlevad tilgad/osakesed [10] |

F | Toimivust ei määrata |

Tabel 2

PÕRANDAKATETE TULETUNDLIKKUSTOIMIVUSE KLASSID

Klass | Katsemeetod(id) | Liigituse kriteeriumid | Täiendav liigitus |

A1FL | EN ISO 1182 [12] ja | ΔT ≤ 30 °C ja Δm ≤ 50 % ja tf = 0 (püsiva leegita) | — |

EN ISO 1716 | PCS ≤ 2,0 MJ.kg–1 ja [12] PCS ≤ 2,0 MJ.kg–1 ja [13] PCS ≤ 1,4 MJ.m–2 ja [14] PCS ≤ 2,0 MJ.kg–1 [15] | — |

A2FL | EN ISO 1182 [12] või | ΔT ≤ 50 °C ja Δm ≤ 50 % ja tf = 20 s | — |

EN ISO 1716 ja | PCS ≤ 3,0 MJ.kg–1 ja [12] PCS ≤ 4,0 MJ.kg–1 ja [13] PCS ≤ 4,0 MJ.m–2 ja [14] PCS ≤ 3,0 MJ.kg–1 [15] | — |

EN ISO 9239-1 [16] | Kriitiline soojusvoog [17] ≥ 8,0 kW.m–2 | Suitsu eraldumine [18] |

BFL | EN ISO 9239-1 [16] ja | Kriitiline soojusvoog [17] ≥ 8,0 kW.m–2 | Suitsu eraldumine [18] |

EN ISO 11925-2 [19]: mõjuaeg = 15 s | Fs ≤ 150 mm 20 s jooksul |

CFL | EN ISO 9239-1 [16] ja | Kriitiline soojusvoog [17] ≥ 4,5 kW.m–2 | Suitsu eraldumine [18] |

EN ISO 11925-2 [19]: mõjuaeg = 15 s | Fs ≤ 150 mm 20 s jooksul |

DFL | EN ISO 9239-1 [16] ja | Kriitiline soojusvoog [17] ≥ 3,0 kW.m–2 | Suitsu eraldumine [18] |

EN ISO 11925-2 [19]: mõjuaeg = 15 s | Fs ≤ 150 mm 20 s jooksul |

EFL | EN ISO 11925-2 [19]: mõjuaeg = 15 s | Fs ≤ 150 mm 20 s jooksul | |

FFL | Toimivust ei määrata |

[1] Karakteristikute kindlaksmääramisel on võetud arvesse asjakohaseid katsemeetodeid.

[2] Liigitamist teatavate tooterühmade, nt lineaarsete toodete (torud, kanalid, kaablid jms) puhul veel uuritakse ja see võib teha vajalikuks käesoleva otsuse muutmise.

[3] Homogeensete toodete ja mittehomogeensete toodete oluliste komponentide korral.

[4] Mittehomogeensete toodete osaliselt kaetud väheoluliste komponentide korral.

[6] Mittehomogeensete toodete täielikult kaetud väheoluliste komponentide korral.

[7] Terviktoote korral.

[8] s1 = SMOGRA ≤ 30m2.s–2 ja TSP600s ≤ 50m2;.s2 = SMOGRA ≤ 180m2.s–2 ja TSP600s ≤ 200m2; s3 = mitte s1, mitte s2.

[9] d0 = EN 13823 (SBI) korral puuduvad 600 s jooksul põlevad tilgad/osakesed; d1 = EN 13823 (SBI) puhul puuduvad 600 s jooksul kauem kui 10 s püsivad põlevad tilgad/osakesed; d2 = mitte d0, mitte d1; paberi süttimine EN ISO 11925-2 puhul eeldab liigitust d2.

[10] Vastu võetud = paber ei sütti (ei liigitata); tagasi lükatud = paber süttib (liigitus d2).

[11] Pinnale toimiva leegi puhul ja, kui toote lõppkasutuse tingimustes on vaja, servale toimiva leegi puhul.

[12] Homogeensete ja mittehomogeensete toodete oluliste komponentide korral.

[13] Mittehomogeensete toodete osaliselt kaetud väheoluliste komponentide korral.

[14] Mittehomogeensete toodete täielikult kaetud väheoluliste komponentide korral.

[15] Terviktoote korral.

[16] Katse kestus = 30 minutit.

[17] Kriitiline soojusvoog määratletakse kiirgusvoona leegi kustumise hetkel või kiirgusvoona pärast seda, kui katse on kestnud 30 minutit, olenevalt sellest, kumb väärtus on väiksem (s.o soojusvoona, mis vastab leegi leviku suurimale ulatusele).

[18] s1 = suits = 750. %.min–1; s2 = mitte s1.

[19] Pinnale toimiva ja, kui toote lõppkasutuse tingimustes on vaja, servale toimiva leegi puhul.

--------------------------------------------------