31999R2316

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2316/1999,

22. oktoober 1999,

milles sätestatakse teatavate põllukultuuride tootjate toetussüsteemi kehtestava nõukogu määruse (EÜ) nr 1251/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1251/1999, millega kehtestatakse teatavate põllukultuuride tootjate toetussüsteem, [1] eriti selle artiklit 9,

ning arvestades, et:

(1) määrusega (EÜ) nr 1251/1999 on asendatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 1765/92, [2] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1624/98, [3] sätestatud teatavate põllukultuuride tootjate toetussüsteem; uue süsteemiga kaasnevate muutuste tagajärjel ja arvestades saadud kogemusi tuleks pindalatoetuste süsteemi rakenduseeskirju ühtlustada ja vajaduse korral lihtsustada; selguse huvides tuleks ühte akti koondada nimetatud süsteemi erinevaid aspekte käsitlevate komisjoni määruste sätted:

määrus (EMÜ) nr 2467/92, [4] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3738/92, [5] määrus (EMÜ) nr 2836/93, [6] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1503/97, [7] määrus (EÜ) nr 762/94, [8] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1981/98, [9] määrus (EÜ) nr 1098/94, [10] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1945/1999, [11] määrus (EÜ) nr 1237/95, [12] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2017/97, [13] määrus (EÜ) nr 658/96, [14] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 610/1999 [15] ja määrus (EÜ) nr 1577/98 [16];

(2) määruses (EÜ) nr 1251/1999 sätestatud pindalatoetusi antakse teatavate alade jaoks, mis tuleb kindlaks määrata; iga haritava maatüki kohta tuleks asjaomasel majandusaastal lubada ainult ühe pindalatoetuse taotluse esitamist; iga maatükk, mille jaoks on sama majandusaasta kohta esitatud pindalatoetuse taotlus mõne muu toote ühise turukorralduse raames, ei vasta pindalatoetuse saamise tingimustele; pindalatoetust antakse kultuuride jaoks, mida subsideeritakse ühenduse struktuuripoliitika või keskkonnapoliitika raames;

(3) määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklis 7 määratletakse pindalatoetuse saamise nõuetele vastavad maa-alad; see artikkel lubab teatavaid erandeid, mis peavad olema liikmesriikide kontrolli all ega tohi kahjustada määruses sätestatud korra tõhusust; sellise riski vältimiseks tuleks ette näha sobivad meetmed, et hoida toetuse saamise tingimustele vastava maa kogupindala praegusel tasemel ja vältida selle olulist laienemist; sel eesmärgil tuleks teatavaid mitmeaastaseid kultuure käsitada külvikorda kuuluvatena; pindalatoetuse andmisel võivad arvesse tulla ka restruktureerimiskavadega hõlmatud alad; tuleb määratleda mõisted "restruktureerimine", "põllumajandusmaa oluline laiendamine" ning "toetuse andmise nõuetele vastava ja mittevastava maa vahetamise kohustus";

(4) tuleks ära hoida maa harimine üksnes pindalatoetuse saamise nõuetele vastamise eesmärgil; tuleb täpsustada teatavad tingimused, mis on seotud põllukultuuride, eriti õliseemnete, valgukultuuride, linaseemne ning kõva nisu külvi ja harimisega; ühenduse põllumajanduse mitmekesisuse arvessevõtmiseks tuleb kinni pidada kohalikest normidest;

(5) ühenduse kvaliteediparandamispoliitika edendamiseks tuleks rüpsi- ja rapsiseemnete jaoks pindalatoetuse andmise tingimustele vastavaks tunnistada ainult need taotlejad, kes on külvanud teatavast sordist ja teatava kvaliteediga seemet; toetuse saamise tingimustele vastavate sortide kindlaksmääramisel tuleks järjekindluse, lihtsuse ja hea majandamise huvides kasutada nõukogu direktiiviga 70/457/EMÜ [17] (viimati muudetud direktiiviga 98/96/EÜ [18]) kehtestatud ühist põllumajandustaimesortide kataloogi, 2000/2001. majandusaasta puhul tuleks selguse ja järjepidevuse säilitamise huvides võtta arvesse varasema süsteemi kohaselt toetuse andmise nõuetele vastanud sorte; on vaja täpsustada ühenduse norme glükosinolaadi ja eruukahappe sisalduse kohta rüpsi- ja rapsiseemnetes ning sätestada seemneproovide analüüsid glükosinolaadi ja eruukahappe sisalduse kindlakstegemiseks; on vaja täpsustada rüpsi- ja rapsiseemne ja teatavate teiste seemnekategooriate sordisegude süsteem; tuleks täpsustada toiduks kasutatavate päevalilleseemnete sordid;

(6) liikmesriigid, kus maisi traditsiooniliselt ei kasvatata, võivad määrata kindlaks rohusilo valmistamiseks kasutatavate taimede baaskülvipinna; on vaja määratleda silotaimede mõiste;

(7) oleks vaja sätestada normid ja analüüsid maguslupiinide jaoks, et proovi alusel kindlaks määrata, kas tegemist on maguslupiiniga;

(8) määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikkel 5 näeb ette tavapärastes tootmispiirkondades kõva nisu kasvatajatele lisaks pindalatoetusele lisatoetuse maksmise iga asjaomase liikmesriigi jaoks kindlaksmääratud tagatud maksimumala piires; kõnealuse tagatud maksimumala võib jagada tootmispiirkondade vahel; et vältida selliste tootmispiirkondade killustumist ja tagada proportsionaalsuse põhimõtte järgimine pindala ületamise eest määratud sanktsioonide kohaldamisel, tuleks kehtestada tootmispiirkondade minimaalne suurus; teatavates liikmesriikides on kõvanisu eriabi saamise tingimustele vastavaid alasid eraldatud muudele kui tavapärastele piirkondadele; tuleks määratleda liikmesriikide piirkonnad, kuhu need alad on eraldatud; määrusega (EÜ) nr 1251/1999 sätestatakse, et kasutatav kõvanisu seeme peab olema sertifitseeritud; sellise seemne kasutamise tagamiseks tuleks võtta erimeetmeid; tarneraskuste või sertifitseeritud seemne turul häirete vältimiseks tuleb sätestada miinimumkogus ja üleminekuperiood, mille jooksul kõnealune kasutatav seemnekogus tuleb saavutada; arvestades liikmesriikide ja nende piirkondade põllumajanduse mitmekesisust, tuleks miinimumkoguse sätestamine ja vajalike üleminekumeetmete võtmine jätta asjaomaste liikmesriikide pädevusse;

(9) määrusega (EÜ) nr 1251/1999 nähakse muuhulgas ette, et pindalatoetuse kava kohaldatakse piirkondliku külvipinna süsteemi raames; arvestades vajalikku läbipaistvust ja nende alade rahuldavat majandamist on vaja kindlaks määrata pindalatoetuse kava tingimustele vastav hektarite arv ja nende jaotus iga liikmesriigi jaoks;

(10) määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklis 3 lubab piirkonnajaotuskavades eristada niisutatud ja niisutamata alasid; tuleb määratleda, mida tähendab mõiste "niisutamine"; maisi jaoks võib kehtestada eraldi baaskülvipinna; mõnedes liikmesriikides võib see pind olla põhiliselt seotud maisisilo valmistamiseks kasutatava maisiga; silomaisi omaduste tõttu ei väljendata selle saagist tonnides hektari kohta; seetõttu tuleks määratleda sel puhul kohaldatav saagis; liikmesriikidele tuleks anda võimalus sätestada kohaldatav silomaisi saagis vastavalt asjaomase piirkonna võrreldavate põllukultuuride saagisele;

(11) tuleks täpsustada alad, mis võetakse arvesse baaskülvipinna ületamise hindamiseks ja eeskirjad selle ületamise ulatuse kindlakstegemiseks; kui maisi, niisutatud alade või rohusilo taimede jaoks on kehtestatud eraldi baaskülvipind, tuleb sätestada erieeskirjad seoses kõnealuse baaskülvipinna ületamise arvutamisel arvesse võetavate aladega; baaskülvipinna ületamise kindlakstegemise eeskirjad peavad igal juhul tagama baaskülvipinna järgimise; samuti tuleb täpsustada pindala ületamise arvutamise viis kõvanisu tagatud maksimumalade puhul;

(12) selle vältimiseks, et keerukate piirkonnajaotuskavade tulemusena ületavad tegelikud saagised oluliselt võrdlussaagiseid, on määruses (EÜ) nr 1251/1999 sätestatud pindalatoetuste kohandamine järgmise majandusaasta jooksul võrdeliselt piirkonnajaotuskavadest tuleneva keskmise saagise ületamisega; võrdlussaagise ületamise arvutamiseks vajalikud andmed peavad olema aegsasti kättesaadavad; tuleks täpsustada ületamise tuvastamisel järgitav kord ja kindlaks määrata nimetatud määruse artiklis 3 sätestatud kriteeriumide kohaselt kinnitatud piirkonnajaotuskavadest tulenevad keskmised saagised;

(13) vastavalt määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklile 2 on pindalatoetuse saamise tingimuseks asjaomaste tootjate kohustus kõrvaldada tootmisest osa haritavast maast; tagamaks, et maa tootmisest kõrvaldamine soodustab turu tasakaalu, tuleks sätestada üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad, millega kindlustatakse nimetatud kava tõhusus ja säilitatakse vastavus määrusega (EÜ) nr 1251/1999 kehtestatud üldise süsteemiga; seetõttu tuleks sätestada, et tootmisest kõrvaldatuna vaadeldavad maa-alad peaksid olema võrreldavad piirkondliku külvipinna arvutamisel arvessevõetud aladega, ilma et kavast arvataks lõplikult välja muid alasid peale nende, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 7; kava tõhusust saab suurendada nähes ette, et tootmisest jäetakse kõrvale ka minimaalse suurusega terviklikke alasid; samuti tuleks sätestada tootmisest kõrvaldatavate alade keskkonnakaitse, kasutamine ja hooldus; määrus (EÜ) nr 1251/1999 vabastab maa tootmisest kõrvalejätmise kohustusest tootjad, kelle taotlus ei ületa toodangut, mis on võrdne 92 tonni teraviljaga; tuleb täpsustada 92 tonni toodangu piirmäära arvutamise meetod; selguse huvides tuleb ette näha sätted juhuks, kui tootmisest kõrvalejätmise kohustust ei täideta;

(14) maa tootmisest kõrvaldamise miinimumaeg peab vastama vähemalt määrusega (EÜ) nr 1251/1999 hõlmatud põllukultuuride kasvutsüklile; teatud eritingimusi arvestades tuleks siiski võimaldada tootmisest kõrvaldatud maa kasutamist enne nimetatud miinimumaja lõppu;

(15) tuleks sätestada eeskirjad, mis tagaksid, et talupidajad, kes on võtnud kohustuse jätta teatavad alad tootmisest kõrvale kuni viieks majandusaastaks, saavad miinimummakse; tuleks sätestada kava raames kohaldatavad kohandamised ja karistused;

(16) nõukogu 11. detsembri 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 3653/90, millega kehtestatakse Portugali teravilja- ja riisituru ühist korraldust reguleerivad üleminekumeetmed [19] (muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1664/95 [20]), sätestatakse teatavate üleminekuperioodil Portugalis kasvatatud teraviljade otsetoetus hektari kohta; vastavalt määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 6 lõikele 4 võib sellist abi võtta arvesse ainult kohustusliku maa tootmisest kõrvaldamise eest kompensatsiooni arvutamisel;

(17) määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 8 lõikes 2 nõutakse teraviljade, õlitaimede ja valgukultuuride tootjatelt, et külv oleks lõpetatud hiljemalt 31. maiks; teatavatel juhtudel võib külv ilmastikutingimuste tõttu toimuda pärast 31. maid; teatavates piirkondades ja teatavate kultuuride puhul tuleks külvamise ja taotluste esitamise tähtpäeva edasi lükata; selline edasilükkamine ei tohiks kahjustada toetussüsteemi tõhusust ega piirata kontrollisüsteemi, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3508/92, [21] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1036/1999 [22];

(18) selleks, et tagada suhkrumaisi regulaarne tarnimine ümbertöötajatele kogu majandusaasta jooksul, on vaja lubada tootjatel pikendada külviperioodi; seetõttu tuleks suhkrumaisi külvamise tähtpäeva edasi lükata 15. juunini;

(19) määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 10 lõige 7 näeb ette, et neis liikmesriikides, kus on oht, et võrdlusala oluliselt ületatakse, võidakse piirata seda maa-ala, mille kohta individuaaltootja võib taotleda õliseemnekultuuridele ettenähtud pindalatoetust; see piirang tuleks kehtestada objektiivsete kriteeriumide alusel ja väljendada protsendina tootja põllumaast, mis vastab toetuse taotlemise tingimustele; see piirang võib erineda piirkondlikust külvipinnast sõltuvalt; piirang tuleb tootjatele teatavaks teha kindlaksmääratud kuupäevaks enne õliseemne külvi algust; maa, millel kasvatatavate õlikultuuride eest tootja taotleb pindalatoetust ja mis ületab kehtestatud piirangu, jäetakse taotlusest välja; maa-ala pindala, mille kohta antakse tootmisest kõrvaldamise toetust, võib vastavalt vähendada;

(20) pindalatoetuse süsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks majandusaasta jooksul tuleb süsteemi rakendamist antud aastal statistiliselt uurida; ühenduse tasandil ettenähtud eelarveliste vahendite planeerimiseks peavad esialgsed andmed olema kättesaadavad hiljemalt jooksva aasta 15. septembriks; tuleb kindlaks määrata pindala ületamise lõplikust ulatusest teatamise kuupäev; baaskülvipinna ja kõvanisu tagatud maksimumala ületamise ja viimase osa-baaskülvipindadeks jaotamise arvutamisel kasutatavad andmed peavad olema aegsasti kättesaadavad;

(21) määrusega (EÜ) nr 1251/1999 kehtestatud kava jõustub 2000/01. majandusaastast; võimaldamaks asjaomastel tootjatel külvata ja maad tootmisest kõrvale jätta ning esitada pindalatoetuse taotlused nimetatud majandusaasta kohta teadlikuna uue kava rakendamise eeskirjadest ja neid järgides, peaks käesolev määrus jõustuma niipea, kui see on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas;

(22) teraviljaturu korralduskomitee ei ole oma eesistuja poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul arvamust avaldanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Vastavus pindalatoetuse saamise tingimustele

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 1

1. Määruses (EÜ) nr 1251/1999 sätestatud pindalatoetused antakse vastavalt käesolevas määruses ettenähtud tingimustele.

2. Iga haritava maatüki kohta võib asjaomasel majandusaastal esitada ainult ühe pindalatoetuse taotluse.

3. Pindalatoetust ei anta haritud maatüki eest, mille kohta on samal majandusaastal esitatud taotlus vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1258/1999 [23] artikli 1 lõike 2 punktile b rahastatud kava alusel hektaritoetuse saamiseks muude kui määrusega (EÜ) nr 1251/1999 hõlmatud põllukultuuride jaoks.

Artikkel 2

1. Määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 7 kohaldamiseks sätestatakse "pikaajalise kultuurkarjamaa", "pikaajaliste kultuuride", "mitmeaastaste kultuuride" ja "ümberkorraldamisprogrammi" määratlused I lisas.

2. Määruse (EMÜ) nr 2328/91 [24] I jaotise või nõukogu määruse (EMÜ) nr 3766/91 [25] alusel abi saanud või Soomes ja Rootsis maa tootmisest kõrvaldamise riikliku kava raames tootmisest kõrvale jäetud maad käsitatakse pindalatoetuse saamise tingimustele vastavana.

3. Maa, mida liikmesriigid ümberkorraldamisprogrammi alusel uuena tunnistavad toetuse saamise tingimustele vastavaks, ei tohi pindalalt olla üle 5 % suurem sama kava alusel toetuse saamise tingimustele mittevastavaks tunnistatud maast. Eespool nimetatud pindala suurenemise kindlaksmääramisel ei võeta siiski arvesse:

a) Saksamaa uutes liidumaades 1. jaanuarist kuni 30. juunini 1992 põllumajandusmaade ümberkorraldamisega hõlmatud 2 500 hektarit, millele külvati põllukultuurid 1993. aasta saagikoristuseks;

b) ülejäänud maid, mida hõlmavad nõukogu määruste (EMÜ) nr 1442/88 [26] ja (EMÜ) nr 2239/86 [27] alusel veiniaastaks 1991/92 enne 31. detsembrit 1991 heakskiidetud ja nendes määrustes ettenähtud ajavahemiku jooksul täidetud viinamarjaistanduste väljajuurimiskavad.

4. Määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 7 kolmanda lõigu alusel ei tohi liikmesriik toetuse saamise tingimustele vastava maa kogupindala suurendada ei ajutiselt ega püsivalt rohkem kui 0,1 % võrra liikmesriigi kogu baaskülvipinnast.

Liikmesriigid saadavad komisjonile igal aastal vastavalt määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 7 kolmandale lõigule väljaantud lubade nimekirja, märkides põllumeeste arvu, asjaomased alad ja lubade väljaandmise alused.

Nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel võidakse esimeses lõigus osutatud piirang üle vaadata vastavalt määruse (EMÜ) nr 1766/92 [28] artiklis 23 ettenähtud korrale.

5. Määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 7 neljandas lõigus osutatud juhud on need, kus tootja esitab asjakohased ja objektiivsed põhjused talumajapidamises toetuse saamise tingimustele mittevastava maa vahetamise kohta toetuse saamise tingimustele vastava maa vastu, tingimusel et liikmesriik on teinud kindlaks, et sellisest vahetusest keeldumiseks ei ole mõjuvaid põhjuseid, eelkõige keskkonnariskide seisukohalt. Selle talumajapidamise toetuse saamise tingimustele vastava põllumaa kogupindala ei tohi vahetuse tulemusel mitte mingil juhul suureneda. Liikmesriigid kehtestavad sellistest vahetustest etteteatamise ja nende heakskiitmise süsteemi.

Liikmesriigid saadavad komisjonile igal aastal hiljemalt 31. maiks kava, mis sisaldab kriteeriumide loetelu, millele vastavalt vahetused kiidetakse heaks, ning tõendusmaterjali selle kohta, et nende vahetuste tulemusel ei suurene kompensatsiooni saamise tingimustele vastava põllumaa kogupindala.

Artikkel 3

1. Põllukultuuride pindalatoetusi makstakse ainult alade suhtes,

a) mis asuvad piirkondades, mida liikmesriik on tunnistanud põllukultuuride kasvatamiseks ilmastikutingimuste poolest ja põllumajandusega tegelemiseks sobivaks. Liikmesriigid on volitatud otsustama, et piirkond ei sobi teatavate põllukultuuride tootmiseks;

b) mis on täis külvatud vastavalt kohalikele normidele. Kui teraviljad on külvatud koos õlitaimede või valgurikaste taimedega või kui õlitaimed on külvatud koos valgurikaste taimedega, kohaldatakse pindalatoetuse alammäära;

c) kus põllukultuuri kasvatakse normaalsetes kasvutingimustes vähemalt kuni õitsemisperioodi alguseni. Õlitaimede, valgurikaste taimede, linaseemne ning kõva nisu puhul tuleb kultuuri kasvatada vastavalt kohalikele normidele vähemalt kuni 30. juunini enne kõnealust majandusaastat, kui saaki ei koristata täisküpsena enne seda kuupäeva. Valgurikaste taimede puhul tohib saaki koristada alles pärast piimküpsusastet;

d) kus taotlus on esitatud vähemalt 0,3 hektari kohta ja iga haritud maatükk on suurem liikmesriigi poolt asjaomase piirkonna jaoks määratud miinimumsuurusest.

2. Kui tootja kompensatsiooni saamise tingimustele vastavad alad asuvad mitmes tootmispiirkonnas, määratakse makstav summa kindlaks iga taotluses sisalduva ala asukoha põhjal.

3. Liikmesriikidel, kes käsitlevad maisi eraldi piirkondades, kus maisi kasvatatakse peamiselt silo tootmiseks, on lubatud kohaldada selle piirkonna söödateravilja saagist kõnealuse piirkonna kõikide maisi kasvatusalade suhtes.

2. JAGU

Erisätted teatavate põllukultuuride suhtes

Artikkel 4

1. Liikmesriigid kohaldavad kvaliteedipoliitikat rüpsi- ja rapsiseemne suhtes, käsitades pindalatoetuse saamise nõuetele vastavate aladena alasid, kuhu on külvatud 00-tüüpi rüpsi- ja rapsisortide sertifitseeritud seemneid, millest on enne toetuse maksmist teatatud ja mis on kantud direktiiviga 70/457/EMÜ kehtestatud ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi. 00-tüüpi sortide seemnetes on maksimaalne glükosinolaadisisaldus 25 μmol/g 9 % niiskusesisalduse juures, määratud EN ISO 9167-1: 1995 järgi, ning eruukahappesisaldus kuni 2 % kogu rasvhappesisaldusest, määratud EN ISO 5508:1995 järgi.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid pindalatoetuse saamise tingimustele vastavate alade hulka lugeda ka alasid, kuhu on külvatud ühe või mitme järgmise kategooria rapsi- ja rüpsiseemneid:

a) 00-tüüpi sortide segu sertifitseeritud seeme, mille komponentidest on teatatud ja mis on vajaduse korral kantud 00-sortidena ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi;

b) 00-tüüpi sortide segu sertifitseeritud seemne saagist samas talumajapidamises saadud seeme, mille glükosinolaadisisaldus on pädeva riigiasutuse määratud esindaja poolt võetud representatiivse proovi analüüsi alusel kuni 18,0 μmol/g 9 % niiskusesisalduse juures;

c) enne külvamist inspekteerimiseks ja kontrollimiseks registreeritud sortide seeme, mille saak on mõeldud kasutamiseks külviks aretusseemne, algseemne, supereliitseemne või sertifitseeritud seemnena, uurimistegevuse või katsete eesmärgil, et kindlaks määrata, kas selle sordi võib lisada liikmesriigi riiklikku sordinimekirja ja seejärel ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi 00-tüüpi sordina;

d) sortide "Bienvenu" ja "Jet Neuf" sertifitseeritud seeme, mille kohta tootja ja liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt spetsiaalselt heakskiidetud ostja on enne külvi sõlminud lepingu, et saada seemneid teatava toidu- või söödaõli tootmiseks;

e) sortide seeme, mille eruukahappesisaldus on suurem kui 40 % kogu rasvhappesisaldusest ja mille kohta heakskiidetud esmaostjaga on enne külvi sõlmitud leping seemnete tootmiseks, mida kasutatakse teatavaks muuks otstarbeks kui toiduks või sellise kultuuri külvamiseks.

3. Kui liikmesriik peab lõike 2 punktis b osutatud seemnega külvatud alasid toetuse saamise tingimustele vastavaks, võtab ta enne külvamist kõik sobivad meetmed, et tagada seemne nõuetekohasuse kindlakstegemine. Glükosinolaadisisaldus määratakse EN ISO meetodi 9167-1: 1995(x) või EN ISO 9167-2: 1997 alusel. Esimene meetod on ainuke meetod glükosinolaadisisaldust puudutavate vaidluste lahendamiseks.

4. Määruse (EÜ) nr 658/96 II lisas loetletud sortide ja sordisegude sertifitseeritud seemnetega külvatud alad vastavad 2000/01. majandusaastal pindalatoetuse saamise tingimustele.

5. Määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 10 lõike 9 kohaldamisel toiduks kasutatavad päevalilleseemnete sordid on loetletud II lisas.

Artikkel 5

Magusad lupiinid on lupiinid, mille seemne hulgas on vähem kui 5 % kibedat seemet. Kibeda seemne sisaldus arvutatakse III lisas sätestatud analüüsi abil.

Artikkel 6

1. Määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 5 lõike 1 kohaldamisel saavad nimetatud määruse II lisas loetletud kõvanisu tootjad pindalatoetuse lisatoetust nimetatud määruse III lisas sätestatud tagatud maksimumala piires.

Määruse (EÜ) nr 1251/1999 II lisa kohaldamisel hõlmab Pannoonia Austrias käesoleva määruse IV lisas loetletud piirkondi.

2. Kui tagatud maksimumala jaotub tootmisvööndite ja -piirkondade vahel vastavalt määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklile 5, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) kui tootmispiirkonna pindala on alla 500 hektari, võivad asjaomased liikmesriigid ühendada kõnealuse piirkonna külgneva tootmispiirkonnaga;

b) Itaalias võib arvesse võtta traditsioonilisi kõvanisu kasvatusalasid, mis on aastatel 1993—1997 tootmisest kõrvale jäetud viie aasta kava alusel;

c) hiljemalt 15. septembriks majandusaastal, mis eelneb sellele majandusaastale, mille suhtes pindalatoetust taotletakse, teatavad asjaomased liikmesriigid tootjatele ja komisjonile tagatud maksimumalade jaotuse.

3. Määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklis 1 sätestatud põllukultuuride jaoks kõvanisu all oleva maa eest antava toetuse saamise tingimustele vastavate maatükkide jaoks antakse määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 5 neljandas lõigus ettenähtud eriabi käesoleva määruse V lisas loetletud piirkondades määruse (EÜ) nr 1251/1999 IV lisas sätestatud hektarite ülemmäära piires.

4. Kõva nisu jaoks lõigetes 1 ja 3 osutatud toetuse andmiseks peavad komisjoni määruse (EMÜ) nr 3887/92 [29] artiklis 4 nimetatud pindalatoetuse taotlused sisaldama kogu kõvanisu all olevate maatükkide kindlakstegemiseks vajalikku teavet ja tõendit sertifitseeritud seemne kasutamise kohta.

Abitaotlused kõvanisu jaoks kehtivad ainult siis, kui:

a) sama arvu kõvanisu all olevate hektarite kohta on esitatud ka pindalatoetuse taotlus;

b) on kasutatud vastavalt nõukogu direktiivile 66/402/EMÜ [30] sertifitseeritud seemneid.

5. Liikmesriigid määravad kasutatava sertifitseeritud seemne miinimumkoguse kindlaks, arvestades asjaomase liikmesriigi põllumajandustavasid.

Sellise seemne kasutamise miinimumini viimiseks võib lubada kuni kolmeaastast üleminekuperioodi algusega 1. juulil 1998 vastavalt erimeetmetele, millest liikmesriigid on komisjonile teatanud hiljemalt 30. juuniks 1998.

6. Kõva nisu pindalatoetuse lisatoetus ja eriabi makstakse välja samal ajal kui pindalatoetus.

Artikkel 7

1. Määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 1 lõike 3 kohaldamisel tähendavad silotaimed peamiselt kõrrelistest heintaimedest koosnevat vähemalt kord aastas haljasmassina koristatud ja suletud keskkonnas anaeroobse käärimise teel säilitamiseks mõeldud kultuuri.

2. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse silotaimede suhtes, välja arvatud artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud õitsemist käsitlev tingimus.

3. VI lisa kohaselt silotaimede jaoks konkreetsed piirkonnad sätestanud liikmesriikide tootjad vastavad silotaimedega seotud pindalatoetuse andmise tingimustele.

II PEATÜKK

Baaskülvipinnad ja võrdlussaagised

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 8

Määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklites 2 ja 3 osutatud baaskülvipinnad sätestatakse käesoleva määruse VI lisas.

Artikkel 9

1. Kui piirkonnajaotuskavad näevad vastavalt määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 3 lõikele 3 ette erinevad saagised niisutatud ja niisutamata maa puhul, sätestavad liikmesriigid eeskirjad, mille abil määratakse kindlaks, kas alasid majandusaasta jooksul niisutatakse. Eelkõige sätestatakse:

a) põllukultuuride nimekiri, mille jaoks võib maksta pindalatoetusi niisutatud maadelt saadud saagi puhul ettenähtud määra alusel;

b) talupidaja niisutusseadmete kirjeldus; seadmete ulatus peab olema vastavuses asjaomase niisutatava alaga ja võimaldama piisava veevarustuse taimede normaalseks arenguks kasvuperioodil;

c) asjakohane niisutusperiood.

2. Lõiget 1 ei kohaldata aladel, kus maatükkide niisutamine on ajalooline eripära ning võimaldab neid eristada ja loetleda, nt "regadío" tootmispiirkonnad Hispaanias.

2. JAGU

Pindala ületamine

Artikkel 10

1. Määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 2 lõikes 4 osutatud piirkondliku baaskülvipinna võimaliku ületamise kindlaksmääramiseks võtab liikmesriigi pädev asutus arvesse ühelt poolt VI lisas kindlaksmääratud piirkondlikku baaskülvipinda ja teiselt poolt nende alade summat, mille kohta iga teravilja osas on kõnealuses piirkonnas esitatud pindalatoetuse taotlused koos vastava kohustusliku tootmisest kõrvalejätmisega. Vabatahtlikult tootmisest kõrvalejäetud alad loetakse muudeks kui niisutatud või maisi ja/või silotaimede all olevateks aladeks.

2. Nende alade summa, mille kohta on esitatud toetusetaotlused, ei hõlma alasid või alade osi, mille kohta esitatud taotlused on halduskontrolli tulemusena osutunud selgelt õigustamatuks.

Vajaduse korral võetakse arvesse ala, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 3887/92 artiklile 6 tehtud kohapealse kontrolli käigus.

3. Alad, millele on vastavalt määrusele (EÜ) nr 1251/1999 külvatud põllukultuure ja mida on kasutatud abitaotluste alusena vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1254/1999, [31] lisatakse esitatud taotlustega hõlmatud alade hulka pärast kohandamist vastavalt lõikele 2.

4. Pindala ületamine arvutatakse vastavalt VII lisas esitatud tabelile.

Artikkel 11

1. Pindalatoetuse lisatoetuse saamise tingimustele vastava kõvanisu tagatud maksimumala ületamise kindlaksmääramiseks võtavad liikmesriigi pädevad asutused arvesse ühelt poolt määruse (EÜ) nr 1251/1999 III lisas sätestatud tagatud maksimumala, vajaduse korral piirkondade kaupa, ja teiselt poolt nende alade summat, mille kohta on esitatud kõvanisu pindalatoetuse lisatoetuse taotlused ja mida on kohaldatud vastavalt käesoleva määruse artikli 10 lõikele 2 ning mida on vajaduse korral vähendatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 2 lõikele 4.

2. Lõiget 1 kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1251/1999 IV lisas sätestatud kõvanisu eriabi andmise tingimustele vastava tagatud maksimumala ületamise kindlaksmääramisel.

Artikkel 12

1. Kui leitakse, et artiklites 10 ja 11 osutatud alasid on ületatud, määrab asjaomane liikmesriik asjaomase majandusaasta 31. oktoobriks kindlaks ületamise lõpliku määra sajandikeni ümardatuna.

2. Sel viisil kindlaksmääratud ületamise lõplikku määra kasutatakse

a) vastavalt määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 2 lõike 4 esimesele lõigule pindalatoetuse ja

b) pärast määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 2 lõike 4 esimese lõigu kohaldamist pindalatoetuse lisatoetuse ja kõvanisu eriabi tingimustele vastava ala proportsionaalseks vähendamiseks.

Artikkel 13

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 2 lõikele 6 määravad liikmesriigid hiljemalt 15. septembriks sellel majandusaastal, mille jaoks pindalatoetust taotletakse, kindlaks ja teatavad komisjonile

a) jaotatava riikliku baaskülvipinna;

b) kriteeriumid, mille kohaselt liikmesriigid kehtestavad osa-baaskülvipinnad;

c) osa-baaskülvipinna numbri, nime ja pindala;

d) üksikasjalikud eeskirjad ületamise korral kohaldatavate meetmete koondamiseks.

3. JAGU

Võrdlussaagise ületamine

Artikkel 14

Määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 3 lõike 7 kohaldamisel esitab liikmesriik toetusetaotlusi ja nendega seotud saagiseid käsitlevad koondaruanded vastavalt käesoleva määruse artiklile 26.

Sel otstarbel kasutatavad võrdlussaagised on sätestatud käesoleva määruse VIII lisas.

Artikkel 15

Kõnealuse majandusaasta abitaotlustest tuleneva keskmise saagise arvutamisel

a) vähendatakse alasid vajaduse korral kõigepealt proportsionaalselt vastavalt määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 2 lõike 4 esimesele lõigule;

b) kasutatakse piirkonna keskmist teraviljasaagist õlitaimede kasvatusalade puhul, kui 2000/01. ja 2001/02. majandusaastate toetused põhinevad õlitaimede varasematel piirkondlikel saagistel;

c) kasutatakse veise- ning lambalihale ettenähtud lisatasude saamise eesmärgil loomasöödaaladena deklareeritud põllukultuuride kasvatusalade puhul niisutamata alade keskmist teraviljasaagist.

Artikkel 16

Komisjon teeb enne iga aasta 31. maid artiklites 14 ja 15 osutatud teavet käsitleva võrdleva uurimise ning määrab kindlaks vajalikud paranduskoefitsiendid vastavalt määruse (EMÜ) nr 1766/92 artiklis 23 sätestatud korrale.

Artikkel 17

Artiklis 16 osutatud koefitsiente kohaldatakse kõigi pindalatoetuste suhtes, välja arvatud pindalatoetuse lisatoetus ja kõvanisu eriabi, liikmesriigis või piirkonnas, kus asub kõnealune baaskülvipind.

III PEATÜKK

Maa tootmisest kõrvalejätmine

Artikkel 18

"Kõrvalejätmine" tähendab sellise maa söötijätmist, mis eelmisel aastal

a) hariti saagikoristuse eesmärgil,

b) oli tootmisest kõrvalejäetud vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1765/92 või määrusele (EÜ) nr 1251/1999 või

c) oli jäetud kõrvale põllukultuuride tootmisest või metsastatud vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2078/92, [32] nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2080/92 [33] või nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 [34] artiklitele 22, 23, 24 ja 31.

Artikkel 19

1. Käesoleva peatüki kohaselt tootmisest kõrvalejäetud alad peavad olema terviklikud, pindalaga vähemalt 0,3 hektarit ja vähemalt 20 meetrit laiad.

Liikmesriigid võivad aktsepteerida

a) väiksemaid alasid, kui need hõlmavad selliste püsivate piiride nagu müüride, hekkide või vooluveekoguga ümbritsetud terviklikke maatükke;

b) terviklikke maatükke, mis on vähem kui 20 meetrit laiad piirkondades, kus sellise suurusega maatükid on tavapärased;

c) püsivate vooluveekogude või järvede ääres asuvaid vähemalt 10 meetri laiuseid maatükke, mida kontrollitakse eraldi keskkonnakaitsenõuete järgimise tagamiseks.

2. Tootmisest kõrvalejäetud alad peavad jääma tootmisest kõrvale hiljemalt 15. jaanuarist vähemalt 31. augustini. Liikmesriigid määravad siiski kindlaks tingimused, mille järgi alates 15. juulist võidakse tootjatel lubada järgmise aasta saagi seemne külvi, ja tingimused, mis peavad olema täidetud, et lubada alates 15. juulist karjatamist neis liikmesriikides, kus tavapäraselt tegeldakse rändkarjatamisega.

3. Tootmisest kõrvalejäetud alasid ei või kasutada määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 6 lõikes 3 osutatust erinevaks põllumajanduslikuks tootmiseks või kasu saamise eesmärgil põllukultuuride kasvatamisega kokkusobimatul viisil.

4. Liikmesriigid kohaldavad tootmisest kõrvaldatud maa eriseisundile vastavaid vajalikke meetmeid, et tagada alade säilimine ja keskkonna kaitse. Kõnealused meetmed võivad käsitleda ka taimkatet; sel juhul peavad meetmed nägema ette, et taimkatet ei tohi kasutada seemnetootmiseks ja et enne 31. augustit ei tohi seda mingil juhul kasutada põllumajanduslikel eesmärkidel või enne järgmise aasta 15. jaanuari turustamiseks ettenähtud põllukultuuride tootmiseks.

5. Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklitele 22, 23, 24 ja 31 tootmisest kõrvaldatud või metsastatud alade puhul, mida hõlmab maa tootmisest kõrvaldamise kohustus, kui need alad ei vasta kõnealuste artiklitega kehtestatud keskkonnakaitse- või metsastamisnõuetele.

Artikkel 20

1. Määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 6 lõike 6 kohaldamiseks võivad liikmesriigid anda tootmisest kõrvaldamise toetust mitmeks aastaks, kõige rohkem viieaastaseks ajavahemikuks.

2. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 2 lõike 4 kohaldamist ja sellest tulenevat artikli 4 lõikes 3 kinnitatud põhisummade suurenemist, antakse tootjatele, kes kohustuvad samad maatükid lõikes 1 osutatud ajavahemikuks tootmisest kõrvaldama, selle ajavahemiku eest pindalatoetust, mis arvutatakse põhisumma ja kohustuse võtmise ajal kehtinud piirkonnajaotuskavas märgitud saagiste põhjal.

3. Kui tootja ei täida enne lõikes 1 nimetatud ajavahemiku lõppu tahtlikult oma pindalatoetuse taotlusega võetud kohustust, peab ta hüvitama 5 % eelmisel majandusaastal tootmisest kõrvaldatud maa eest saadud pindalatoetusest, mis on korrutatud nende aastate arvuga, mil ta oma esialgset kohustust ei täitnud.

4. Tootjad, kes on valinud lõikes 2 ettenähtud korra, võivad oma kohutusest taganeda, ilma et sellest tuleneks lõikes 3 ettenähtud sanktsioone:

a) juhul, kui nad otsustavad jätta tootmisest kõrvale või metsastada kõnealused alad määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklites 22, 23, 24 ja 31 ettenähtud kava alusel;

b) liikmesriikide poolt lubatud erijuhtudel, mis hõlmavad maavalduse struktuuris tootja tahtest sõltumatuid muutusi, nagu näiteks ümberkruntimise puhul.

5. Kui kohustuse kehtimise ajal käesoleva artikli alusel kõrvaldatud ala pindala maavalduse struktuuri muutumise tõttu ületab vastavalt määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 6 lõikele 5 liikmesriigi sätestatud protsendimäära, kohandatakse nimetatud kohustusega hõlmatud alasid vastavalt sellele protsendimäärale.

Artikkel 21

1. Kui deklareeritud tootmisest kõrvalejäetud ala on väiksem kui kõnealuse majandusaasta jaoks sätestatud kohustuslikult tootmisest kõrvalejäetavate maade määr, arvutatakse ala, mille eest maa tootmisest kõrvalejätmiseks kohustatud põllukultuuride tootjad on õigustatud saama pindalatoetust, deklareeritud tootmisest kõrvalejäetud ala ja erinevate kultuuride, sealhulgas silotaimede, protsendimäärade põhjal; ala ei või siiski vähendada väiksemaks alaks kui see, mis on nõutav määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 6 lõikes 7 osutatud 92 tonni teravilja tootmiseks.

1. Lõikes 1 osutatud teraviljatoodang arvutatakse pindalatoetuse puhul kasutatava saagise põhjal. Kui liikmesriik on otsustanud kasutada õlitaimede varasemaid piirkondlikke saagiseid, korrutatakse toodang 1,95 ga.

Artikkel 22

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 6 lõikele 4 suurendatakse tootmisest kõrvaldatud maa suhtes makstavat pindalatoetust Portugali puhul IX lisas esitatud summade võrra. Nimetatud summasid rahastatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 3653/90 artiklile 5.

Artikkel 23

1. Määruses (EMÜ) nr 3887/92 nimetatud pindalatoetuse taotlused rühmitatakse piirkonniti vastavalt määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklile 3.

2. Igale pindalatoetuse taotlusele peab vähemalt asjaomases tootmispiirkonnas haritavate hektarite arvu poolest vastama samas tootmispiirkonnas maa tootmisest kõrvalejätmise deklaratsioon.

3. Vastavalt liikmesriikide kehtestatud objektiivsetele kriteeriumidele võib sätestada erandi lõikest 2.

4. Erandina lõikest 2 võib pindalatoetuse taotlusele vastav kohustuslik maa tootmisest kõrvalejätmine toimuda täielikult või osaliselt:

a) Hispaanias "secano" piirkonnas "secano" ja "regadío" tootmispiirkondades asuvate põllumajandusettevõtete puhul;

b) teistes tootmispiirkondades, kui tootmisest kõrvalejäetavad alad asuvad nende tootmispiirkondade naabruses, kus asuvad haritavad alad.

5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tuleb tootmisest kõrvalejäetavaid alasid kohandada, et võtta arvesse toetuse arvutamiseks kasutatavate saagiste erinevusi seoses tootmisest kõrvalejätmisega asjaomastes piirkondades. Selle lõike kohaldamine ei tohi siiski põhjustada vastavalt kohustusele nõutavast vähema arvu hektarite tootmisest kõrvalejätmist.

IV PEATÜKK

Erisätted

Artikkel 24

Erandina määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 8 lõikest 2 võivad liikmesriigid edasi lükata X lisas loetletud kultuuride külvi lõppkuupäeva asjaomaste liikmesriikide määratletud ja nimetatud lisas täpsustatud piirkondades asuvates vööndites, ent mitte hilisemaks kui 15. juunini.

Kui külvi lõppkuupäeva edasilükkamine puudutab kõiki põllukultuure, võivad liikmesriigid edasi lükata ka asjaomaste vööndite tootjate pindalatoetuse taotluse esitamise tähtaega kõige enam 15. juunini või külvamise tähtpäevani, olenevalt sellest, kumb on varasem.

Artikkel 25

1. Määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 10 lõikes 7 sätestatud piirang kehtestatakse, võttes arvesse riigi võrdlusala, pindalatoetuse saamise tingimustele vastava põllumaa kogupindala ja eesmärki vältida külvamist ulatuses, mis põhjustaks õliseemnekultuuridele antavate pindalatoetuste ülemäärast vähendamist.

2. Määrast ja selle kindlakstegemiseks kasutatud kriteeriumidest teatatakse komisjonile niipea kui võimalik, hiljemalt 31. juuliks enne seda majandusaastat, mille jaoks pindalatoetust taotletakse.

3. Hindamaks, kas tootjad vastavad pindalatoetuse saamise tingimustele, kontrollivad pädevad asutused toetuse taotluste vastavust kehtestatud piirangule. Taotlust ei rahuldata maa osas, millel kasvatatavate õlikultuuride eest taotletakse pindalatoetust ja mis ületab kehtestatud piirangu.

4. Kui lõikele 3 vastavate alade taotlusest väljajätmise tõttu ületab tootja poolt tootmisest kõrvalejäetud maa määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 6 lõike 5 kehtestatud ja asjaomases liikmesriigis rakendatava määra, vähendatakse tootmisest kõrvalejäetavat ja pindalatoetuse taotlusega hõlmatud ala nii, et see ei ületaks kõnealust määra.

5. Maad, mis on lõigete 3 ja 4 alusel jäetud välja tootja abitaotlusest, ei võeta arvesse määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 2 lõigete 4 ja 6 kohaldamisel.

V PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 26

Teatised

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile XI lisas esitatud tabelites loetletud andmed tootmispiirkonna, baaskülvipinna ning kogu riigi kohta sealsamas esitatud standardvormis ja vastavalt järgmisele ajakavale:

a) jooksva majandusaasta 15. septembriks: juba tehtud kontrollimiste ja järelevalve teel saadud andmed;

b) hiljemalt 31. oktoobriks: artiklis 12 osutatud pindala ületamise lõpliku määra arvutamisel kasutatud andmetele vastavad lõplikud andmed; ja

c) hiljemalt 15. veebruariks: lõplikud andmed alade kohta, mille jaoks on tegelikult toetust makstud pärast määruse (EMÜ) nr 3887/92 artiklis 9 ettenähtud pindala vähendamist.

2. Kui leitakse, et artiklites 10 ja 11 osutatud alasid on ületatud, teatab kõnealune liikmesriik komisjonile viivitamatult ja hiljemalt jooksva majandusaasta 31. oktoobriks ületamise lõpliku määra. Baaskülvipinna ületamise määra arvutamisel kasutatavad andmed edastatakse VII lisas esitatud vormis.

3. Kui ületamise määr on jagatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 2 lõikele 6 ja artikli 5 kolmandale lõigule, teatab asjaomane liikmesriik sellest jagamisest komisjonile hiljemalt 31. oktoobriks.

Artikkel 27

Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud meetmed ja teatavad nende vastuvõtmisest või muutmisest komisjonile ühe kuu jooksul.

Artikkel 28

Määrused (EMÜ) nr 2467/92, (EMÜ) nr 2836/93, (EÜ) nr 762/94, (EÜ) nr 1098/94, (EÜ) nr 1237/95, (EÜ) nr 658/96 ja (EÜ) nr 1577/98 tunnistatakse alates 1. juulist 2000 kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele loetakse viideteks käesolevale määrusele.

Artikkel 29

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse teatavate põllukultuuride tootjate toetuseks alates 2000/01. majandusaastast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. oktoober 1999

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 1.

[2] EÜT L 181, 1.7.1992, lk 12.

[3] EÜT L 210, 28.7.1998, lk 3.

[4] EÜT L 246, 27.8.1992, lk 11.

[5] EÜT L 380, 24.12.1992, lk 24.

[6] EÜT L 260, 19.10.1993, lk 3.

[7] EÜT L 202, 30.7.1997, lk 48.

[8] EÜT L 90, 7.4.1994, lk 8.

[9] EÜT L 256, 19.9.1998, lk 8.

[10] EÜT L 121, 12.5.1994, lk 12.

[11] EÜT L 241, 11.9.1999, lk 14.

[12] EÜT L 121, 1.6.1995, lk 29.

[13] EÜT L 284, 16.10.1997, lk 36.

[14] EÜT L 91, 12.4.1996, lk 46.

[15] EÜT L 75, 20.3.1999, lk 24.

[16] EÜT L 206, 23.7.1998, lk 17.

[17] EÜT L 225, 12.10.1970, lk 1.

[18] EÜT L 25, 1.2.1999, lk 27.

[19] EÜT L 362, 27.12.1990, lk 28.

[20] EÜT L 158, 8.7.1995, lk 13.

[21] EÜT L 355, 5.12.1992, lk 1.

[22] EÜT L 127, 21.5.1999, lk 4.

[23] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

[24] EÜT L 218, 6.8.1991, lk 1.

[25] EÜT L 356, 24.12.1991, lk 17.

[26] EÜT L 132, 28.5.1988, lk 3.

[27] EÜT L 196, 18.7.1986, lk 1.

[28] EÜT L 181, 1.7.1992, lk 21.

[29] EÜT L 391, 31.12.1992, lk 36.

[30] EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66.

[31] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21.

[32] EÜT L 215, 30.7.1992, lk 85.

[33] EÜT L 215, 30.7.1992, lk 96.

[34] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

--------------------------------------------------

I LISA

(Artikli 2 lõige 1)

MÕISTED

1. Pikaajaline kultuurkarjamaa

Külvikorraväline maa, mida pidevalt (vähemalt viie aasta jooksul) kasutatakse külvatud või loodusliku heina tootmiseks.

2. Pikaajalised kultuurid

Külvikorravälised kultuurid, v.a püsirohumaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks ja annavad korduvat saaki, välja arvatud mitmeaastased kultuurid.

3. Mitmeaastased kultuurid

CN-kood | |

07091000 | Artišokid |

07092000 | Spargel |

ex07099090 | Rabarber |

081020 | Vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, Logani murakad |

081030 | Mustad, valged ja punased sõstrad, karusmarjad |

081040 | Jõhvikad, mustikad ja muud perekonda Vaccinium kuuluvad viljad |

4. Ümberkorraldamisprogramm

Ametiasutuste kehtestatud muudatus talumajapidamise struktuuris ja/või maa-alal, mis vastab toetuse saamise tingimustele.

--------------------------------------------------

II LISA

(Artikli 4 lõige 5)

Toiduks kasutatavate päevalilleseemnete sordid

Agripro 3450

Agrosur

Dahlgren D-131 (Toma)

Dahlgren D-151

Dahlgren D-171

Dahlgren D-181

Dahlgren 954

Dahlgren D-1950

Dahlgren D-1998

Diset

Hagen Seed SG 9011

Hagen Seed SG 9054

Hagen Seed SG 9211

Interstate (IS)8004

Kelisur

Royal Hybrid 381

Royal Hybrid 2141

Royal Hybrid 3801

Royal Hybrid 3831

Royal Hybrid 4381

RRC 995

RRC 2211

RRC 2232

RRC 4211

SIGCO 826

SIGCO 828

SIGCO 829

SIGCO 830

SIGCO 954

SIGCO 964

SIGCO 974

SIGCO 995

Toma

Triumph 660C

Triumph 505C+

Triumph 520C

Triumph 515C

USDA Hybrid 924

--------------------------------------------------

III LISA

(Artikkel 5)

LUPIINI KIBEDUSE ANALÜÜS

Analüüsiks kasutatakse 200 terast koosnevat proovi, mis on võetud 1 kg kogusest iga maksimaalselt 20tonnise partii puhul.

Test on ette nähtud proovis leiduvate kibedate terade kvaliteedi kindlakstegemiseks. Homogeensushälve on 1 kibe tera 100 tera kohta. Kasutatakse von Sengbuschi (1942), Ivanovi ja Smirnova (1932) ning Eggebrechti (1949) tera poolitamise meetodit. Kuivad või paisunud terad lõigatakse risti pooleks. Poolikud terad kastetakse sõelal 10 sekundiks joodilahusesse ning seejärel loputatakse neid veega 5 sekundit. Kibedate terade lõikepinnad värvuvad pruuniks, vähe alkaloide sisaldavad terad jäävad kollaseks.

Joodilahuse valmistamiseks lahustatakse 14 g kaaliumjodiidi võimalikult väheses vees, lisatakse 10 g joodi ning lahjendatakse veega kuni 1000 cm3-ni. Lahusel lastakse enne kasutamist üks nädal seista. Säilitatakse pruunides pudelites. Põhilahust lahjendatakse enne kasutamist kolm kuni viis korda.

--------------------------------------------------

IV LISA

(Artikli 6 lõike 1 teine lõik)

KÕVANISU LISATOETUSE SAAMISE TINGIMUSTELE VASTAVAD PIIRKONNAD AUSTRIAS

Pannonia:

1. Gebiete der Bezirksbauernkammern

2046 Atzenbrugg

2054 Baden

2062 Bruck/Leitha

2089 Ebreichsdorf

2101 Gänserndorf

2241 Hollabrunn

2275 Kirchberg/Wagram

2305 Korneuburg

2321 Laa/Thaya

2330 Langenlois

2364 Marchfeld

2399 Mistelbach

2402 Mödling

2470 Poysdorf

2500 Ravelsbach

2518 Retz

2551 Schwechat

2585 Tulln

2623 Wr. Neustadt

2631 Wolkersdorf

2658 Zistersdorf

2. Gebiete der Bezirksreferate

3018 Neusiedl/See

3026 Eisenstadt

3034 Mattersburg

3042 Oberpullendorf

3. Gebiete der Landwirtschaftskammer

1007 Wien

--------------------------------------------------

V LISA

(Artikli 6 lõige 3)

KÕVANISU TOETUSE SAAMISE TINGIMUSTELE VASTAVAD VÖÖNDID

SAKSAMAA

Kreise und Kreisfreie Städte:

Baden-Württemberg:

Stadt Stuttgart, Ludwigsburg, Rems-Murr-Kreis, Stadt Heilbronn, Heilbronn, Hohenlohekreis, Main-Tauber-Kreis, Stadt Karlsruhe, Karlsruhe, Stadt Baden-Baden, Rastatt, Stadt Heidelberg, Stadt Mannheim, Rhein-Neckar-Kreis, Stadt Pforzheim, Enzkreis, Ortenaukreis.

Bayern:

Stadt Ingolstadt, Dachau, Eichstätt, Freising, Fürstenfeldbrück, Neuburg-Schrobenhausen, Pfaffenhofen a.d.Ilm, Kelheim, Stadt Ansbach, Ansbach, Neustadt-Bad Winsheim, Stadt Aschaffenburg, Aschaffenburg, Bad Kissingen, Rhön-Grabfeld, Haßberge, Kitzingen, Main-Spessart, Stadt Schweinfurt, Schweinfurt, Stadt Würzburg, Würzburg.

Rheinland-Pfalz:

Ahrweiler, Stadt Koblenz, Mayen-Koblenz, Bad Kreuznach, Rhein-Lahn-Kreis, Westerwald-Kreis, Bernkastel-Wittlich, Bitburg-Prüm, Daun, Trier-Saarburg, Stadt Trier, Stadt Frankenthal, Landau i.d.P., Ludwigshafen, Mainz, Neustadt/Weinstr., Speyer, Worms, Alzey-Worms, Bad Dürkheim, Donnersbergkreis, Germersheim, Südl. Weinstraße, Ludwigshafen, Mainz-Bingen.

Hessen:

Stadt Frankfurt/Main, Wiesbaden, Bergstraße, Stadt Darmstadt, Darmstadt-Dieburg, Groß-Gerau, Hochtaunuskreis, Main-Kinzig-Kreis, Main-Taunus-Kreis, Stadt Offenbach, Offenbach, Rheingau-Taunus-Kreis, Wetteraukreis, Lahn-Dill-Kreis, Limburg-Weilburg.

Saarland:

Stadt Saarbrücken, Merzig-Wadern, Neunkirchen, Saarlouis, Sankt Wendel.

Sachsen:

Mittweida, Muldentalkreis.

Sachsen-Anhalt:

Bernburg, Köthen, Burgenlandkreis, Mansfelder Land, Merseburg-Querfurt, Saalkreis, Sangerhausen, Aschersleben-Straßfurt, Halberstadt, Jerichower Land, Quedlinburg, Schönebeck.

Thüringen:

Unstrut-Hainich-Kreis, Kyffhäuserkreis, Gotha, Sömmerda, Hildburghausen, Stadt Weimar, Weimarer Land, Altenburger Land, Stadt Erfurt.

HISPAANIA

Comarcas agrícolas

Almazán (SO), Bajo Aragón (TE), Campiña (GU), Campo de Gómara (SO), Centro (AB), El Cerrato (P), Hoya de Huesca (HU), La Montaña (A), Las Vegas (M), Logrosán (CC), Monegros (HU), Noroeste (MU), Requena-Utiel (V), Rioja Baja (LO), Segría (L), Sierra Rioja Baja (LO), Sur (VA), Suroeste y Valle de Guadalentín (MU), Trujillo (CC), Urgel (L), Valle de Ayora (V).

PRANTSUSMAA

Départements

Aisne, Aube, Charente, Charente-Maritime, Cher, Deux-Sèvres, Essonne, Eure, Eure-et-Loir, Indre, Indre-et-Loire, Loir-et-Cher, Loiret, Lot-et-Garonne, Maine-et-Loire, Marne, Nièvre, Orne, Sarthe, Seine-et-Marne, Vendée, Vienne, Yonne, Yvelines.

ITAALIA

Province

Alessandria, Bologna, Brescia, Cremona, Ferrara, Forlì, Gorizia, Lodi, Mantova, Milano, Modena, Padova, Parma, Pavia, Piacenza, Pordenone, Ravenna, Reggio Emilia, Rimini, Rovigo, Torino, Treviso, Udine, Venezia, Vercelli, Verona, Vicenza.

ÜHENDKUNINGRIIK

England.

--------------------------------------------------

VI LISA

(Artikkel 8)

BAASKÜLVIPINNAD

(1000 hektarit) |

Piirkond | Kõik kultuurid | sellest mais | sellest silotaimed |

BELGIA

Kokku | 478,6 | | |

Vöönd I | | 97,0 | |

TAANI | 2018,0 | | |

SAKSAMAA | 10155,6 | 540,3 | |

Schleswig-Holstein | 505,6 | | |

Hamburg | 5,1 | | |

Alam-Saksi | 1424,4 | | |

Bremen | 1,8 | | |

Nordrhein-Westfalen | 948,3 | | |

Rheinland-Pfalz | 368,4 | | |

Hessen | 461,2 | 122,1 | |

Baden-Württemberg | 735,4 | 418,2 | |

Baieri | 1775,9 | | |

Saarimaa | 36,5 | | |

Berliin | 2,9 | | |

Brandenburg | 888,5 | | |

Mecklenburg-Vorpommern | 967,9 | | |

Saksimaa | 598,8 | | |

Saksi-Anhalt | 880,7 | | |

Tüüringi | 554,2 | | |

KREEKA

Vöönd I | 1396,3 | 218,0 | |

Vöönd II | 95,4 | 4,1 | |

HISPAANIA

Regadío | 1371,1 | 403,4 | |

Secano | 7848,6 | | |

PRANTSUSMAA

Kokku | 13526,0 | | |

Maisi baaskülvipind | | 613,8 | |

Niisutatud baaskülvipind | 1209,7 | | |

IIRIMAA | 345,5 | 0,2 | |

ITAALIA | 5801,2 | 1200,0 | |

LUKSEMBURG | 42,8 | | |

HOLLAND | 436,5 | 208,3 | |

AUSTRIA | 1203,0 | | |

PORTUGAL

Assoorid | 9,7 | | |

Madeira

—Regadío | 0,31 | 0,29 | |

—Muud | 0,30 | | |

Mandriosa

—Regadío | 293,4 | 221,4 | |

—Muud | 718,0 | | |

SOOME | 1591,0 | | 200,0 |

ROOTSI | 1737,0 | | 130,0 |

ÜHENDKUNINGRIIK

Inglismaa | 3794,6 | 33,2 | |

Šotimaa | 551,6 | | |

Põhja-Iirimaa | 52,9 | 1,2 | |

Wales | 61,4 | | |

--------------------------------------------------

VII LISA

(Artikli 10 lõige 4)

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

VIII LISA

(Artikli 14 teine lõik)

MÄÄRUSE (EÜ) NR 1251/1999 ARTIKLI 3 LÕIKES 7 OSUTATUD VÕRDLUSSAAGISED

Belgia | 6,24 |

Taani | 5,22 |

Saksamaa | 5,66 |

—Schleswig-Holstein | 6,81 |

—Hamburg | 6,01 |

—Alam-Saksi | 5,33 |

—Bremen | 5,34 |

—Nordrhein-Westfalen | 5,81 |

—Hessen | 5,50 |

—Rheinland-Pfalz | 4,78 |

—Baden-Württemberg | 5,48 |

—Baieri | 5,94 |

—Saarimaa | 4,38 |

—Berliin | 4,52 |

—Brandenburg | 4,54 |

—Mecklenburg-Vorpommern | 5,45 |

—Saksimaa | 6,23 |

—Saksi-Anhalt | 6,14 |

—Tüüringi | 6,13 |

Kreeka | 3,39 |

Hispaania | 2,9 |

Prantsusmaa | 6,02 |

Iirimaa | 6,08 |

Itaalia | 3,9 |

Luksemburg | 4,26 |

Holland | 6,66 |

Portugal | 2,90 |

Ühendkuningriik | 5,83 |

Austria | 5,27 |

Rootsi | 4,02 |

Soome | 2,82 |

--------------------------------------------------

IX LISA

(Artikkel 22)

TOOTMISEST KÕRVALEJÄETUD MAA EEST MAKSTAV LISATOETUS PORTUGALIS

(EUR) |

Majandusaasta | 2000/01 | 2001/02 | 2002/03 |

Lisatoetus | 9,64 | 6,57 | 3,41 |

--------------------------------------------------

X LISA

(Artikli 24 esimene lõik)

Külvamise lõppkuupäev: 15. juuni

Kultuur | Liikmesriik | Piirkond |

Kõik kultuurid | Soome | Kogu territoorium |

Rootsi | Kogu territoorium |

Suhkrumais | Kõik liikmesriigid | Kogu territoorium |

--------------------------------------------------

XI LISA

(Artikli 26 lõige 1)

KOMISJONILE EDASTATAV TEAVE

Teave tuleb esitada tabeliseeriana, mis on koostatud vastavalt allpool kirjeldatud näidisele:

- esimene rühm tabeleid sisaldab teavet tootmispiirkonna tasandi kohta määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklis 3 määratletud tähenduses,

- teine rühm tabeleid sisaldab teavet iga baasala piirkonna kohta käesoleva määruse VI lisa tähenduses,

- üks tabel sisaldab iga liikmesriigi teabe kokkuvõtet.

Tabelid tuleb saata nii trükitud kui elektroonilises vormis.

Kasutatavad valemid: | 5 = 1 + 2 + 3 + 4 |

10 = 7 + 8 + 9 |

14 = 15 + 16 |

19 = 5 + 10 + 11 + 12 + 13 + 14 + 18 |

Märkused:

Igas tabelis peab olema kõnealuse piirkonna nimi.

Saagis on see, mida kasutatakse pindalatoetuse arvutamisel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1251/1999.

Niisutamata ja niisutatud alasid eristatakse ainult piirkondade puhul, kus esineb mõlemaid. Sellisel juhul:

d = e + f

j = k + l

Rida 1 käsitleb ainult määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 5 esimeses lõikes osutatud pindalatoetuse lisatoetuse saamise tingimustele vastavat kõvanisu.

Rida 2 käsitleb ainult määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 5 neljandas lõikes osutatud eriabi saamise tingimustele vastavat kõvanisu.

Rida 17 käsitleb ainult nõukogu määruste (EÜ) nr 1257/1999 artiklite 22, 23, 24 ja 31 alusel tootmisest kõrvalejäetud või metsastatud maad, mida käsitatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 6 lõikele 8 tootmisest kõrvalejäetud põllumaana.

Rida 18 käsitleb määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 2 lõike 4 teises taandes osutatud alasid.

Teave tuleb edastada ka nende tootjate kohta, kes ei taotle teatavate põllukultuuride toetussüsteemi (määrus (EÜ) nr 1251/1999) alusel toetust hektari kohta. See teave tuleb esitada pealkirja "Muu" all tulpades m ja n ning see käsitleb peamiselt veise- ning lambaliha lisatasude saamise eesmärgil loomasöödaaladena deklareeritud aladel kasvatatavaid põllukultuure.

Rida 21 käsitleb maa tootmisest kõrvalejätmist toiduks mittekasutatavate kultuuride tootmiseks, mille eest määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 6 lõike 3 alusel toetust ei maksta (näiteks suhkrupeet, maapirnid ja sigurijuured).

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------