31999Q0531

Institutsioonidevaheline kokkulepe,

25. mai 1999,

Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust

EUROOPA PARLAMENT, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

viidates Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 1998. aasta resolutsioonile pettuste tõkestamise kooskõlastusüksuse (UCLAF) sõltumatuse, rolli ja seisundi kohta, [1]

viidates nõukogu 15. märtsi 1999. aasta järeldustele, mis võeti vastu pärast üksikasjalikke arutelusid Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindajatega,

märkides ära komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsuse 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet, [2]

ning arvestades, et:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/1999 [3] ning nõukogu määruses (Euratom) nr 1074/1999 [4] Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluse kohta on sätestatud, et amet peab algatama ja korraldama haldusjuurdluse EÜ või Euratomi asutamislepingutega või nende alusel asutatud institutsioonides ja asutustes;

(2) komisjoni moodustatud Euroopa Pettustevastase Ameti ülesannete hulka kuuluvad peale finantshuvide kaitse kõik meetmed, mis on seotud ühenduse huvide kaitsega eeskirjade eiramise eest, mis võib kaasa tuua haldus- või kriminaalmenetluse;

(3) pettustevastase võitluse ulatust tuleks avardada ja selle tõhusust suurendada, kasutades olemasolevaid kogemusi haldusjuurdluse valdkonnas;

(4) seetõttu peaksid kõik institutsioonid ja asutused oma haldusliku iseseisvuse alusel usaldama ametile sisehaldusjuurdluse korraldamise, mille eesmärk on avastada rasked olukorrad seoses ametikohustuste täitmisega, mis võivad endast kujutada ühenduste ametnike ja teenistujate selliste kohustuste täitmata jätmist, mis on nimetatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi "personalieeskirjad") artiklis 11, artikli 12 teises ja kolmandas lõigus, artiklites 13, 14 ja 16 ning artikli 17 esimeses lõigus, mis kahjustab ühenduste huve ja võib kaasa tuua distsiplinaar- või vajaduse korral kriminaalmenetluse, või tõsiseid üleastumisi, millele on osutatud personalieeskirjade artiklis 22, või personalieeskirjadega reguleerimata ühenduste institutsioonide ja asutuste liikmete, juhtide või töötajate samalaadsete kohustuste täitmata jätmist;

(5) sellist juurdlust korraldades tuleks täielikult järgida Euroopa ühenduste asutamislepingute asjakohaseid sätteid, eelkõige privileegide ja immuniteetide protokolli, ja nende rakendussätteid ning personalieeskirju;

(6) sellist juurdlust tuleks kõigis ühenduse institutsioonides ja asutustes korraldada samaväärsetes tingimustes; selle ülesande määramine ametile ei tohiks mõjutada institutsioonide ja asutuste endi kohustusi ega mingil viisil vähendada asjaomaste isikute õiguskaitset;

(7) kuni personalieeskirjade muutmiseni tuleks sätestada praktiline kord, mis näeb ette institutsioonide ja asutuste liikmete, juhtide, ametnike ja teenistujate koostöö sisejuurdluse tõrgeteta toimumiseks,

pärast mõttevahetust sel eesmärgil ühiseeskirjade koostamise teemal,

kutsudes muid institutsioone ja asutusi käesoleva kokkuleppega ühinema,

ON KÄESOLEVAGA KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1. Võtta vastu ühiseeskirjad, mis koosnevad rakendusmeetmetest, mis on vajalikud ameti korraldatud juurdluse tõrgeteta toimumise tagamiseks nende institutsioonis. Sellise juurdluse eesmärk on:

- võidelda pettuste, korruptsiooni ja Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastu,

- avastada rasked olukorrad seoses ametikohustuste täitmisega, mis võivad endast kujutada ühenduste ametnike ja muude teenistujate kohustuste täitmata jätmist, mis võib kaasa tuua distsiplinaar- või vajaduse korral kriminaalmenetluse, või personalieeskirjadega reguleerimata liikmete, juhtide või töötajate samalaadsete kohustuste täitmata jätmist.

Sellist juurdlust korraldades järgitakse täielikult Euroopa ühenduste asutamislepingute asjakohaseid sätteid, eelkõige privileegide ja immuniteetide protokolli, ja nende rakendussätteid ning personalieeskirju.

Samuti korraldatakse need vastavalt Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse määrustega sätestatud tingimustele.

2. Koostada sellised eeskirjad ja kohaldada neid viivitamata, võttes vastu siseotsuse kooskõlas käesolevale kokkuleppele lisatud näidisega, ja kalduda näidisest kõrvale ainult juhul, kui nende konkreetsed nõuded muudavad sellise kõrvalekalde tehnilistel põhjustel vajalikuks.

3. Tunnustada vajadust saata ametile arvamuse saamiseks kõik taotlused ametniku või teenistuja kohtulikust puutumatusest vabastamiseks seoses kõigi pettuse- või korruptsioonijuhtumite või muu ebaseadusliku tegevusega. Kui puutumatusest vabastamise taotlus käsitleb ameti liiget, teatatakse sellest ametile.

4. Edastada ametile käesoleva kokkuleppe rakendamiseks vastuvõetud sätted.

Käesolevat kokkulepet võib muuta ainult allakirjutanud institutsioonide selgelt väljendatud nõusolekul.

Teisi institutsioone ning asutusi, mis on asutatud EÜ või Euratomi asutamislepingutega või nende alusel, kutsutakse käesoleva kokkuleppega liituma, edastades deklaratsiooni, mis on adresseeritud ühiselt allakirjutanud institutsioonide presidentidele ja eesistujale.

Käesolev kokkulepe jõustub 1. juunil 1999.

Brüssel, 25. mai 1999

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. M. Gil-Robles

Euroopa Liidu Nõukogu nimel

eesistuja

H. Eichel

Euroopa Ühenduste Komisjoni nimel

president

J. Santer

[1] EÜT C 328, 26.10.1998, lk 95.

[2] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20.

[3] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[4] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8.

--------------------------------------------------

LISA

"NÄIDISOTSUS"

(Institutsiooni või Asutuse) otsus

(kuupäev)

sisejuurdluse tingimuste kohta seoses pettuste, korruptsiooni ja mis tahes ühenduste huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega

INSTITUTSIOON või ASUTUS,

pidades silmas (õiguslik alus)

ning arvestades, et:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/1999 [1] ja nõukogu määruses (Euratom) nr 1074/1999 [2] Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluse kohta on sätestatud, et amet peab algatama ja korraldama haldusjuurdluse EÜ või Euratomi asutamislepingutega või nende alusel asutatud institutsioonides ja asutustes;

(2) komisjoni moodustatud Euroopa Pettustevastase Ameti ülesannete hulka kuuluvad peale finantshuvide kaitse kõik meetmed, mis on seotud ühenduse huvide kaitsega eeskirjade eiramise eest, mis võib kaasa tuua haldus- või kriminaalmenetluse;

(3) pettustevastase võitluse ulatust tuleks avardada ja selle tõhusust suurendada, kasutades olemasolevat kogemust haldusjuurdluse valdkonnas;

(4) seetõttu peaksid kõik institutsioonid ja asutused oma haldusliku iseseisvuse alusel usaldama ametile sisehaldusjuurdluse korraldamise, mille eesmärk on avastada rasked olukorrad seoses ametikohustuste täitmisega, mis võivad endast kujutada ühenduste ametnike ja teenistujate selliste kohustuste täitmata jätmist, mis on nimetatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi "personalieeskirjad") artiklis 11, artikli 12 teises ja kolmandas lõigus, artiklites 13, 14 ja 16 ning artikli 17 esimeses lõigus, mis kahjustab ühenduste huve ja võib kaasa tuua distsiplinaar- või vajaduse korral kriminaalmenetluse, või tõsiseid üleastumisi, millele on osutatud personalieeskirjade artiklis 22, või personalieeskirjadega reguleerimata ühenduste institutsioonide ja asutuste liikmete, juhtide või töötajate samalaadsete kohustuste täitmata jätmist;

(5) sellist juurdlust korraldades tuleks täielikult järgida Euroopa ühenduste asutamislepingute asjakohaseid sätteid, eelkõige privileegide ja immuniteetide protokolli, ja nende rakendussätteid ning personalieeskirju;

(6) sellist juurdlust tuleks kõigis ühenduse institutsioonides ja asutustes korraldada samaväärsetes tingimustes; selle ülesande määramine ametile ei tohiks mõjutada institutsioonide ja asutuste endi kohustusi ega mingil viisil vähendada asjaomaste isikute õiguskaitset;

(7) kuni personalieeskirjade muutmiseni tuleks sätestada praktiline kord, mis näeb ette institutsioonide ja asutuste liikmete, juhtide, ametnike ja teenistujate koostöö sisejuurdluse tõrgeteta toimumiseks,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kohustus ametiga koostööd teha

(Institutsiooni või asutuse) peasekretärilt, teenistustelt ja kõigilt juhtidelt, ametnikelt või teenistujatelt nõutakse täielikku koostööd ameti esindajatega ja kogu juurdluseks vajaliku abi andmist. Sel eesmärgil esitavad nad ameti esindajatele kogu vajaliku teabe ja selgitused.

Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste asutamislepingute asjakohaseid sätteid, eelkõige privileegide ja immuniteetide protokolli, ja nende rakendussätteid, teevad liikmed ametiga täielikku koostööd.

Artikkel 2

Kohustus esitada teavet

(Institutsiooni või asutuse) ametnik või teenistuja, kes saab teada tõenditest, mille alusel võib eeldada võimalikke pettuse-, korruptsiooni- või muu ühenduste huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse juhtumeid või raskeid olukordi seoses ametikohustuste täitmisega, mis võivad endast kujutada ühenduste ametnike ja teenistujate kohustuste täitmata jätmist, mis võib kaasa tuua distsiplinaar- või vajaduse korral kriminaalmenetluse, või personalieeskirjadega reguleerimata liikmete, juhtide või töötajate samalaadsete kohustuste täitmata jätmist, teatab sellest viivitamata oma teenistuse juhile või peadirektorile või juhul, kui ta peab seda vajalikuks, oma peasekretärile või otse ametile.

(Institutsiooni või asutuse) peasekretär, peadirektorid, teenistuste juhid või juhid edastavad viivitamata ametile kõik neile teadaolevad tõendid, mille alusel võib eeldada esimeses lõigus nimetatud eeskirjade eiramist.

(Institutsiooni või asutuse) juhte, ametnikke ega teenistujaid ei tohi mingil juhul kohelda ebaõiglaselt või diskrimineerivalt esimeses ja teises lõigus nimetatud teabe edastamise tõttu.

Liikmed, kes saavad teada esimeses lõigus nimetatud asjaoludest, teatavad sellest institutsiooni eesistujale/presidendile või asutuse juhile või, kui nad peavad seda vajalikuks, otse ametile.

Artikkel 3

Julgeolekubüroo abi

Ameti direktori taotluse põhjal abistab (institutsiooni või asutuse) julgeolekubüroo ametit juurdluse praktilisel korraldamisel.

Artikkel 4

Huvitatud poolele teatamine

Kui kahtluse alla satub liige, juht, ametnik või teenistuja, teatatakse huvitatud poolele kiiresti, kui see ei kahjusta juurdlust. Mingil juhul ei tohi pärast juurdluse lõppemist teha nimeliselt (institutsiooni või asutuse) liikmele, juhile, ametnikule või teenistujale osutavat järeldust, ilma et huvitatud poolele oleks antud võimalust väljendada oma seisukohti kõigi temaga seotud asjaolude kohta.

Juhul kui juurdluse huvides on vajalik täielik salajasus ja on vaja kasutada siseriikliku õigusasutuse pädevusse kuuluvat juurdlusmenetlust, võib (institutsiooni või asutuse) liikme, juhi, ametniku või teenistuja oma seisukohti esitama kutsumise kohustuse täitmist vastavalt eesistuja/presidendi või peasekretäri nõusolekul edasi lükata.

Artikkel 5

Teave juurdluse lõpetamise kohta edasisi meetmeid võtmata

Kui pärast sisejuurdlust ei saa algatada kohtuasja (institutsiooni või asutuse) liikme, juhi, ametniku või teenistuja vastu, kelle vastu on esitatud väiteid, suletakse teda käsitlev sisejuurdlus edasisi meetmeid võtmata ameti direktori otsusega, kes teatab sellest huvitatud poolele kirjalikult.

Artikkel 6

Puutumatusest vabastamine

Iga siseriikliku politsei- või õigusasutuse taotlus (institutsiooni või asutuse) juhi, ametniku või teenistuja kohtupuutumatusest vabastamiseks seoses võimalike pettuse-, korruptsiooni- või muu ebaseadusliku tegevuse juhtumitega edastatakse arvamuse saamiseks ameti direktorile. Kui puutumatusest vabastamise taotlus käsitleb institutsiooni või asutuse liiget, teatatakse sellest ametile.

Artikkel 7

Jõustumiskuupäev

Käesolev otsus jõustub 1. juulil 1999.

Koostatud (kus)

[1] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[2] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8.

--------------------------------------------------