(1)

Schengeni acquis’, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (2) (Schengeni piirieeskirjad) kohaselt võivad liidus seaduslikult viibivad või elavad kolmandate riikide kodanikud ja liikmesriigi territooriumile seaduslikult sisenenud kolmandate riikide kodanikud liikuda vabalt ka kõigi teiste liikmesriikide territooriumil 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.

(2)

ELi digitaalne COVID-tõend kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/953, (3) mis kehtestas koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise ühise raamistiku, selleks et hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal liidu kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumise õiguse kasutamist. Koos nimetatud määrusega võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/954, (4) millega laiendati ELi digitaalsete COVID-tõendite raamistikku kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumidel ja kellel on liidu õiguse kohaselt õigus reisida teistesse liikmesriikidesse.

(3)

Määrused (EL) 2021/953 ja (EL) 2021/954 kaotavad kehtivuse 30. juunil 2022. COVID-19 pandeemia kestab aga edasi ja murettekitavate viirusevariantide puhangud võivad liidusisesele reisimisele jätkuvalt negatiivset mõju avaldada. Sellest tulenevalt tuleks pikendada nimetatud määruste kohaldamisaega, et ELi digitaalset COVID-tõendit saaks jätkuvalt kasutada.

(4)

Määruse (EL) 2021/953 kohaldamisaega pikendatakse 12 kuu võrra. Kuna määruse (EL) 2021/954 eesmärk on laiendada määruse (EL) 2021/953 kohaldamist liidus seaduslikult viibivate või elavate kolmandate riikide kodanike teatavatele kategooriatele, peaks selle kohaldamise kestus olema otseselt seotud määruse (EL) 2021/953 kehtivusajaga. Seetõttu tuleks määrust (EL) 2021/954 vastavalt muuta.

(5)

Käesolevat määrust ei tuleks käsitada COVID-19 pandeemia ajal vaba liikumise või muude põhiõiguste piirangute kehtestamise hõlbustamise või soodustamisena. Lisaks ei saa määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud tõendite kontrollimise nõuded iseenesest õigustada piirikontrolli ajutist taaskehtestamist sisepiiridel. Kontroll sisepiiridel peaks jääma viimaseks abinõuks, mida rakendatakse Schengeni piirieeskirjades sätestatud erieeskirjade kohaselt.

(6)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.

(7)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (5); seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Selleks et liikmesriigid saaksid määruse (EL) 2021/953 tingimuste kohaselt aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille Iirimaa on välja andnud oma territooriumil seaduslikult viibivatele või elavatele kolmandate riikide kodanikele, et hõlbustada reisimist liikmesriikide territooriumil, peaks Iirimaa kõnealustele kolmandate riikide kodanikele välja andma COVID-19 tõendid, mis vastavad ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistiku nõuetele. Iirimaa ja teised liikmesriigid peaksid tunnustama käesoleva määrusega hõlmatud kolmandate riikide kodanikele välja antud tõendeid vastastikkuse põhimõtte alusel.

(8)

Küprose, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(9)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (6) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (7) artikli 1 punktis C osutatud valdkonda.

(10)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (8) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (9) artikliga 3.

(11)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (10) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (11) artikliga 3.

(12)

Määrust (EL) 2021/954 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(13)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal liikmesriikide territooriumil seaduslikult viibivate või elavate kolmandate riikide kodanike reisimist, kehtestades isikute COVID-19 vastu vaktsineerimist, testitulemust või läbipõdemist kinnitavate koostalitlusvõimeliste COVID-19 tõendite väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistiku, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)

Et käesolevat määrust saaks viivitamata ja õigeaegselt kohaldada, et tagada ELi digitaalse COVID-tõendi järjepidevus, peaks see jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(15)

Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (12) artikli 42 lõigetega 1 ja 2 ning nad esitasid ühisarvamuse 14. märtsil 2022 (13),