32021R2087

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
Delegeeritud määrus - 2021/2087 - EN - EUR-Lex

Document 32021R2087

Help

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2087, 6. juuli 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1009 II, III ja IV lisa, et lisada nendesse termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid ja nende derivaadid ELi väetisetoodete koostisainete kategooriana (EMPs kohaldatav tekst)

C/2021/4751

ELT L 427, 30.11.2021, p. 130–139 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2021/2087/oj

HTML

PDF

Official Journal

30.11.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 427/130

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2087,

6. juuli 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1009 II, III ja IV lisa, et lisada nendesse termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid ja nende derivaadid ELi väetisetoodete koostisainete kategooriana

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003, (1) eriti selle artikli 42 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) 2019/1009 on sätestatud ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded. ELi väetisetooted sisaldavad ühe või mitme kõnealuse määruse II lisas loetletud kategooria koostisaineid.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2019/1009 artikli 42 lõikele 2 koostoimes kõnealuse määruse artikli 42 lõike 1 esimese lõigu punktiga b, peab komisjon hindama tuhasaaduseid põhjendamatu viivituseta pärast 15. juulit 2019 ja lisama selle kõnealuse määruse II lisasse, kui hindamise käigus jõutakse järeldusele, et kõnealust materjali sisaldavad ELi väetisetooted ei kujuta endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele ega keskkonnale ning et need tagavad agronoomilise tõhususe.

(3)

Tuhasaadused võivad kuuluda jäätmete hulka ja võivad vastavalt määruse (EL) 2019/1009 artiklile 19 lakata olemast jääde, kui see sisaldub nõuetele vastavas ELi väetisetootes. Vastavalt määruse (EL) 2019/1009 artikli 42 lõikele 3 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (2) artikliga 6, võib komisjon seetõttu kanda tuhasaadused määruse (EL) 2019/1009 II lisasse üksnes juhul, kui kõnealuse lisa taaskasutamiseeskirjadega on tagatud, et seda materjali kasutatakse konkreetsel otstarbel, et selle jaoks on olemas turg või nõudlus ning et selle kasutamine ei avalda üldist kahjulikku mõju keskkonnale ega inimeste tervisele.

(4)	Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus alustas tuhasaaduste hindamist enne määruse (EL) 2019/1009 vastuvõtmist ja lõpetas selle 2019. aastal. Hindamise käigus laiendati kohaldamisala nii, et see hõlmaks nii termilise oksüdatsiooni käigus tekkivate materjalide kui ka nende derivaatide laia spektrit.

(5)

Teadusuuringute Ühiskeskuse hindamisaruandes (3) järeldatakse, et termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid ja nende derivaadid varustavad taimi toitainetega või parandavad nende toitainete omastamise tõhusust ja tagavad seega agronoomilise tõhususe, kui neid toodetakse vastavalt aruandes soovitatud taaskasutamiseeskirjadele.

(6)

Teadusuuringute Ühiskeskuse hindamisaruandes järeldatakse veel, et turul on nõudlus termilise oksüdatsiooni käigus tekkivate materjalide ja nende derivaatide järele ja see suureneb ning et neid materjale kasutatakse tõenäoliselt Euroopa põllumajanduses toitainete lisamiseks. Lisaks jõutakse selles järeldusele, et aruandes soovitatud taaskasutamiseeskirjade kohaselt toodetud termilise oksüdatsiooni käigus tekkivate materjalide ja nende derivaatide kasutamine ei avalda üldist kahjulikku mõju keskkonnale ega inimeste tervisele.

(7)

Teadusuuringute Ühiskeskuse hindamisaruandes soovitatud taaskasutamiseeskirjad hõlmavad saasteainete ringlussevõtu või tekitamisega seotud riskide piiramise meetmeid, näiteks lubatud sisendmaterjalide täieliku loetelu koostamine, segaolmejäätmete väljajätmine ning konkreetsete töötlemistingimuste ja tootekvaliteedi nõuete kehtestamine. Hindamisaruandes jõutakse ka järeldusele, et termilise oksüdatsiooni käigus tekkivaid materjale ja nende derivaate sisaldavate väetisetoodete suhtes tuleb kohaldada spetsiifilisi märgistamisnõudeid ning nende suhtes kohaldatavad vastavushindamiseeskirjad peaksid sisaldama teavitatud asutuse poolt hinnatud ja heaks kiidetud kvaliteedisüsteemi.

(8)

Eespool esitatu põhjal järeldab komisjon, et termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid ja nende derivaadid tagavad agronoomilise tõhususe määruse (EL) 2019/1009 artikli 42 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunkti ii tähenduses, kui need on toodetud vastavalt Teadusuuringute Ühiskeskuse hindamisaruandes soovitatud taaskasutamiseeskirjadele. Samuti vastavad need direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 6 sätestatud kriteeriumidele. Kui need vastavad muudele määruse (EL) 2019/1009 üldistele nõuetele ja eelkõige selle I lisas sätestatud nõuetele, ei kujuta need endast määruse (EL) 2019/1009 artikli 42 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunkti i tähenduses ohtu inim-, looma- ega taimetervisele, ohutusele ega keskkonnale. Seepärast tuleks termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid ja nende derivaadid kanda määruse (EL) 2019/1009 II lisasse tingimusel, et kohaldatakse kõnealuseid taaskasutamiseeskirju.

(9)

Eelkõige tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (4) tähenduses loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid lubada kasutada määrusega (EL) 2019/1009 reguleeritavate termilise oksüdatsiooni käigus tekkivate materjalide ja nende derivaatide sisendmaterjalina juhul, kui nende tootmisahela lõpp-punktid on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 kolmanda lõiguga ja kõnealustesse lõpp-punktidesse jõutakse hiljemalt termilise oksüdatsiooni käigus tekkivaid materjale või nende derivaate sisaldava ELi väetisetoote tootmisprotsessi lõpuks.

(10)

Võttes lisaks arvesse asjaolu, et termilise oksüdatsiooni käigus tekkivaid materjale ja nende derivaate võib pidada taaskasutusse võetud jäätmeteks või kõrvalsaadusteks direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, tuleks sellised materjalid määruse (EL) 2019/1009 II lisa koostisainete kategooriatest 1 ja 11 vastavalt kõnealuse määruse artikli 42 lõike 1 kolmandale lõigule välja jätta.

(11)

Oluline on tagada, et kui väetisetooted sisaldavad termilise oksüdatsiooni käigus tekkivaid materjale ja nende derivaate, peavad need järgima täiendavaid märgistamiseeskirju ja nende suhtes tuleb kohaldada vastavushindamismenetlust, mis sisaldab teavitatud asutuse poolt hinnatud ja heaks kiidetud kvaliteedisüsteemi. Seepärast on vaja muuta määruse (EL) 2019/1009 III ja IV lisa, et näha ette kõnealustele väetisetoodetele sobivad märgistamisnõuded ja vastavushindamine.

(12)	Võttes arvesse, et määruse (EL) 2019/1009 II ja III lisas sätestatud nõudeid ja kõnealuse määruse IV lisas sätestatud vastavushindamismenetlusi tuleb kohaldada alates 16. juulist 2022, on vaja käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata samale kuupäevale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2019/1009 muudetakse järgmiselt.

(1)	II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;

(2)	III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale;

(3)	IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 16. juulist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 170, 25.6.2019, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(3) Huygens D, Saveyn HGM, Tonini D, Eder P, Delgado Sancho L, „Technical proposals for selected new fertilising materials under the Fertilising Products Regulation (Regulation (EU) 2019/1009) – Process and quality criteria, and assessment of environmental and market impacts for precipitated phosphate salts & derivates, thermal oxidation materials & derivates and pyrolysis & gasification materials“, EUR 29841 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2019. ISBN 978–92-76-09888-1, doi:10.2760/186684, JRC117856.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

I LISA

Määruse (EL) 2019/1009 II lisa muudetakse järgmiselt.

(1)	I osasse lisatakse järgmine punkt: „CMC 13: termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid ja nende derivaadid“;

(2)

II osa muudetakse järgmiselt:

CMC 1 punkti 1 lisatakse järgmine alapunkt j:

„j)	termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid ja nende derivaadid, mis on jäätmetest taaskasutusse võetud või mis on kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, või“;

CMC 11 punkti 1 lisatakse järgmine alapunkt f:

„f)	termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid või nende derivaadid, mis on jäätmetest taaskasutusse võetud või mis on kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, või“;

Lisatakse järgmine CMC 13:

„CMC 13: TERMILISE OKSÜDATSIOONI KÄIGUS TEKKIVAD MATERJALID VÕI NENDE DERIVAADID

ELi väetisetoode võib sisaldada termilise oksüdatsiooni käigus tekkivaid materjale ja nende derivaate, mis on saadud üksnes ühe või enama järgmise sisendmaterjali termokeemilisel muundamisel sellistes tingimustes, kus hapniku määra ei piirata:

elus- või surnud organismid või nende osad, mis on töötlemata kujul või mida on töödeldud käsitsi, mehaaniliselt või gravitatsiooniliste meetoditega, vees lahustamise, flotatsiooni, veega ekstraheerimise, aurdestillatsiooni teel või kuumutamisega ainult vee eemaldamiseks, või mida saadakse õhust eraldamise teel mis tahes vahenditega, välja arvatud järgmised materjalid (*1):

—	segaolmejäätmetest pärit materjalid,

—	reoveesete, tööstussete või süvendustööde muda ning

—	määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse jäävad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted;

b)	toiduainetööstuse taimsed jäägid ja värske paberimassi tootmise ja pabermassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, kui neid ei ole keemiliselt modifitseeritud;

biojäätmete fraktsioon, mis on saadud direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses ringlussevõtuks liigiti kogutud biojäätmete töötlemisel, mille puhul annab põletamine kõnealuse direktiivi artikli 4 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse, välja arvatud loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse;

d)	materjalid, mis on saadud kontrollitud tingimustes toimuva mikroorganismide abil või termokeemilise muundamise käigus, milles kasutatakse üksnes alapunktides a, b ja c osutatud sisendmaterjale;

e)	olmereovee puhastusjaamadest pärit reoveesete, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse kuuluvad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted;

materjalid, mis on läbinud sellise iseseisva reovee töötlemise, mis ei ole hõlmatud nõukogu direktiiviga 91/271/EMÜ (*2) ning mis on pärit toidutöötlemis-, lemmikloomatoidu-, sööda-, piima- ja joogitööstusest, välja arvatud loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse;

jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, välja arvatud (*1):

—	alapunktides a–f osutatud sisendmaterjalid;

—	ohtlikud jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 2 tähenduses;

—	segaolmejäätmetest pärit materjalid,

—	biojäätmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 4 tähenduses, mis on saadud biojäätmete liigiti kogumisest nende tekkekohas;

—	määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse jäävad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted;

h)	abikütused (maagaas, veeldatud gaas, maagaasi kondensaat, protsessigaasid ja nende komponendid, toornafta, süsi, koks ning nendest saadud materjalid), kui neid kasutatakse alapunktides a–g osutatud sisendmaterjalide töötlemiseks;

i)	raua- ja terasetööstuse tootmisprotsessides kasutatavad ained või

ained ja segud, välja arvatud (*1):

—	alapunktides a–i osutatud sisendmaterjalid;

—	jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 tähenduses;

—	ained või segud, mida direktiivi 2008/98/EÜ artiklit 6 ülevõtvate siseriiklike meetmete alusel ühes või enamas liikmesriigis enam jäätmetena ei käsitata;

—	ained, mis on saadud lähteainetest, mida direktiivi 2008/98/EÜ artiklit 6 ülevõtvate riigisiseste meetmete alusel ühes või enamas liikmesriigis enam jäätmetena ei käsitata, või neid aineid sisaldavad segud;

—	määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse jäävad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted.

Olenemata punktist 1 võib ELi väetisetoode sisaldada termilise oksüdatsiooni käigus tekkivaid materjale, mis on saadud 2. või 3. kategooria materjalide või nendest saadud toodete termokeemilisel muundamisel sellistes tingimustes, kus hapniku määra ei piirata, kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 32 lõigetes 1 ja 2 ning kõnealuse määruse artikli 32 lõikes 3 osutatud meetmetes sätestatud tingimustega, eraldi või segatuna punktis 1 osutatud sisendmaterjalidega, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)	tootmisahela lõpp-punkt on kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 kolmandale lõigule;

b)	punktides 3, 4 ja 5 sätestatud tingimused on täidetud.

Termiline oksüdatsioon sellistes tingimustes, kus hapniku määra ei piirata, peab toimuma nii, et termokeemilisel muundamisel tekkiv gaas kuumeneb pärast viimast põlemisõhu etteannet juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes vähemalt kaheks sekundiks temperatuurini vähemalt 850 °C. Need tingimused kehtivad kõigi sisendmaterjalide suhtes, välja arvatud:

a)	sisendmaterjalid, millele on osutatud punkti 1 alapunktides a, b ja h või mis on saadud kontrollitud tingimustes toimuva mikroorganismide abil või termokeemilise muundamise käigus, milles kasutatakse üksnes kõnealuseid materjale, ja

b)	punktis 2 osutatud sisendmaterjalid,

mille puhul kehtib tingimus, et vähemalt 0,2 sekundiks tuleb saavutada temperatuur vähemalt 450 °C.

Termiline oksüdatsioon peab toimuma põletusseadmes või põlemiskambris. Seadmes või kambris võib töödelda ainult muude materjalivoogudega saastumata sisendmaterjale või muid sisendmaterjale kui määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse kuuluvad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on tahtmatult saastunud muude materjalivoogudega ainukordse vahejuhtumi käigus, mille tõttu need sisaldavad eksogeenseid ühendeid ainult mikrokogustes.

Käitises, kus toimub termiline oksüdatsioon, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	punktides 1 ja 2 osutatud sisendmaterjalide töötlemisliinid peavad olema selgelt eraldatud töötlemisliinidest, kus töödeldakse muid sisendmaterjale;

b)	sisendmaterjal oksüdeeritakse nii, et saadud räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku (Corg) üldsisaldus on alla 3 % materjali kuivaine massist;

c)	välditakse sisend- ja väljundmaterjalide füüsilist kokkupuudet pärast termokeemilist muundamisprotsessi, sealhulgas ladustamise ajal.

Termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid peavad olema tuhk või räbu ning nende:

a)	PAH16 (*3) sisaldus ei ületa 6 mg/kuivaine kg;

b)	PCDD/F (4) sisaldus ei ületa 20 ng WHO toksilisusekvivalenti (5)/kuivaine kg.

ELi väetisetoode võib sisaldada punktides 1 ja 2 osutatud sisendmaterjalidest toodetud termilise oksüdatsiooni käigus tekkivate materjalide derivaate, mis vastavad punkti 5 tingimustele ja mis on toodetud termokeemilise muundamisprotsessi käigus vastavalt punktidele 3 ja 4.

Derivaatide tootmise protsess tuleb läbi viia nii, et termilise oksüdatsiooni käigus tekkiva materjali keemilist koostist muudetakse tahtlikult.

Derivaatide tootmise protsess peab olema järgmist laadi:

kemikaalide tootmine: derivaate toodetakse ühe või mitme keemilise tootmise etapi käigus, kus termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid reageerivad punkti 1 alapunktis j osutatud sisendmaterjalidega, mida tarbitakse või kasutatakse keemilisel töötlemisel, kusjuures mittebiolagunevaid polümeere ei tohi kasutada;

b)	termokeemiline tootmine: derivaate toodetakse ühe või mitme tootmisetapi käigus, kus termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid reageerivad termokeemiliselt punktides 1 ja 2 osutatud reagentidega, mida tarbitakse või kasutatakse keemilisel töötlemisel.

Termilise oksüdatsiooni käigus tekkivaid materjale, millel ilmneb üks või mitu direktiivi 2008/98/EÜ III lisas loetletud ohtlikest omadustest, ei tohi segada ega viia keemilisse reaktsiooni jäätmete, ainete ega materjalidega selleks, et vähendada ohtlike ainete sisaldust allapoole kõnealuse direktiivi III lisas asjaomase ohtliku omaduse suhtes kehtestatud piirnorme. Tootjad, kes kasutavad termilise oksüdatsiooni käigus tekkivaid ohtlike omadustega materjale, peavad massibilansi meetodit kasutades tõendama saasteainete kõrvaldamist või muundamist tasemeteni, mis jäävad allapoole direktiivi 2008/98/EÜ III lisas sätestatud piirnorme.

Saasteained, mis esinevad ELi väetisetootes, mis sisaldavad termilise oksüdatsiooni käigus tekkivaid materjale või nende derivaate või koosnevad nendest, ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

a)	kroomi (Cr) üldsisaldus: 400 mg/kuivaine kg, kui termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid või nende derivaadid on saadud punkti 1 alapunktis e, g või i osutatud sisendmaterjalidest;

b)	tallium (Tl): 2 mg/kuivaine kg, kui termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid või nende derivaadid on saadud punkti 1 alapunktis e, g, h või i osutatud sisendmaterjalidest;

kloori (Cl-) sisaldus ei tohi olla suurem kui 30 g/kuivaine kg. Seda piirnormi ei kohaldata siiski ELi väetisetoodete suhtes, mis on toodetud sellise tootmisprotsessi käigus, kus kloori sisaldav ühend on lisatud leelismetallide soolade või leelismuldmetallide soolade tootmiseks ja see deklareeritakse vastavalt III lisale;

vanaadiumi (V) sisaldus ei tohi olla üle 600 mg/kuivaine kg, kui termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid või nende derivaadid on saadud punkti 1 alapunktis g või i osutatud sisendmaterjalidest.

Termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid või nende derivaadid peavad olema registreeritud määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt toimikus, mis sisaldab:

a)	määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ettenähtud teavet ning

b)	määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetootena,

välja arvatud juhul, kui aine on sõnaselgelt hõlmatud ühe määruse (EÜ) nr 1907/2006 IV lisas või kõnealuse määruse V lisa punktis 6, 7, 8 või 9 ette nähtud vabastusega registreerimiskohustusest.

(*1) Sisendmaterjali väljajätmine alapunktist ei välista selle käsitamist lubatud sisendmaterjalina mõne teise alapunkti alusel."

(*2) Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40)."

(*1) Sisendmaterjali väljajätmine alapunktist ei välista selle käsitamist lubatud sisendmaterjalina mõne teise alapunkti alusel."

(*3) Naftaleeni, atsenaftüleeni, atsenafteeni, fluoreeni, fenantreeni, antratseeni, fluoranteeni, püreeni, benso[a]antratseeni, krüseeni, benso[b]fluoranteeni, benso[k]fluoranteeni, benso[a]püreeni, indeno[1,2,3-cd]püreeni, dibenso[a,h]antratseeni ja benso[ghi]perüleeni summaarne sisaldus."

(*4) van den Berg M., Birnbaum, L.S., Denison, M., De Vito, M., Farland, W. et al., „The 2005 World Health Organization Re-evaluation of Human and Mammalian Toxic Equivalency Factors for Dioxins and Dioxin-like Compounds, Toksikoloogiaühingu ametlik ajakiri Toxicological Sciences, nr 93, 2006, lk 223–241. doi:10.1093/toxsci/kfl055."

(*5) Polüklorodibenso-p-dioksiinid ja polüklorodibensofuraanid.“"

(*1) Sisendmaterjali väljajätmine alapunktist ei välista selle käsitamist lubatud sisendmaterjalina mõne teise alapunkti alusel.

(*2) Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

(*5) Polüklorodibenso-p-dioksiinid ja polüklorodibensofuraanid.““

II LISA

Määruse (EL) 2019/1009 III lisa 1. osasse lisatakse järgmine punkt:

„7a.	Kui ELi väetisetoode sisaldab II lisa II osa CMCs 13 osutatud termilise oksüdatsiooni käigus tekkivaid materjale või nende derivaate või koosneb nendest ning selle mangaani (Mn) sisaldus on suurem kui 3,5 massiprotsenti, deklareeritakse mangaanisisaldus.“

III LISA

Määruse (EL) 2019/1009 IV lisa II osas muudetakse moodulit D1 (tootmisprotsessi kvaliteedi tagamine) järgmiselt.

(1)

Punkti 2.2 muudetakse järgmiselt:

alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

joonised, skeemid, kirjeldused ja selgitused, mis on vajalikud ELi väetisetoote tootmisprotsessi mõistmiseks, ning II lisas kindlaks määratud CMCdesse 3, 5, 12 või 13 kuuluvate materjalide puhul tootmisprotsessi kirjalik kirjeldus ja diagramm, kus on selgelt määratud iga töötlus, hoiuanum ja -ala;“;

lisatakse järgmine alapunkt ga:

„ga)

ohtlike jäätmete arvutused ELi väetisetoodete puhul, mis sisaldavad CMC 13 või koosnevad sellest; II lisa II osa CMC 13 punktis 6 osutatud katsed tehakse vähemalt kord aastas või kavandatust varem, kui esineb olulisi muutusi, mis võivad mõjutada ELi väetisetoote ohutust või kvaliteeti (näiteks erineva koostisega sisendmaterjali partiide töötlemine, protsessitingimuste muutmine). Käitises töödeldava tüüpilise sisendmaterjali partii puhul mõõdetakse tuvastatud ohtlikku omadust (vastavalt punktile 5.1.3.1) ja kogumassi eri sisendmaterjalides (1, ..., n) ja ELi väetisetootesse lisatavas väljundmaterjalis. Seejärel arvutatakse ohtliku omaduse sisalduse määr väljundmaterjalis järgmiselt:

Kus:

HPC	=	ohtliku omaduse kontsentratsioon (mg/kg),
M	=	kogumass (kg) ja
i (1-n)	=	tootmisprotsessis kasutatud eri sisendmaterjalid.

Ohtliku omaduse eemaldamine tootmisprotsessi käigus peab olema selline, et iga sisendmaterjali ohtliku omaduse kontsentratsiooni korrutis sisalduse määraga on väiksem kui direktiivi 2008/98/EÜ III lisas asjaomase ohtliku omaduse jaoks sätestatud piirnorm;“.

(2)

Punkti 5.1.1.1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„5.1.1.1.

II lisas kindlaks määratud CMCdesse 3, 5, 12 ja 13 kuuluvate materjalide puhul teeb tootja organisatsiooni kõrgem juhtkond järgmist:“;

(3)

punkt 5.1.2.1 asendatakse järgmisega:

„5.1.2.1.

II lisas kindlaks määratud CMCdesse 3, 5, 12 ja 13 kuuluvate materjalide puhul tagatakse kvaliteedisüsteemiga vastavus kõnealuses lisas sätestatud kriteeriumidele.“;

(4)

punkti 5.1.3.1 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„5.1.3.1.

II lisas kindlaks määratud CMCdesse 3, 5, 12 ja 13 kuuluvate materjalide puhul hõlmavad uuringud ja katsed järgmist:“;

alapunktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)	kvalifitseeritud töötajad kontrollivad iga sisendmaterjalide saadetist visuaalselt ning kontrollivad vastavust II lisa CMCdes 3, 5, 12 ja 13 sätestatud sisendmaterjalide spetsifikatsioonidele;

tootja lükkab tagasi iga sisendmaterjali saadetise, kui visuaalse kontrolli tulemusel kahtlustatakse mõnda järgmistest:

i)	protsessi või lõpliku ELi väetisetoote kvaliteedi jaoks ohtlike või kahjulike ainete olemasolu;

ii)	mittevastavust II lisa CMCdes 3, 5, 12 ja 13 sätestatud spetsifikatsioonidele, eelkõige plastide esinemise tõttu, mis toob kaasa makroskoopiliste lisandite piirnormi ületamise;“;

alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)	väljundmaterjalidest võetakse proove, et kontrollida nende vastavust II lisas kindlaks määratud CMCdes 3, 5, 12 ja 13 sätestatud spetsifikatsioonidele ning tagada, et väljundmaterjali omadused ei ohustaks ELi väetisetoote vastavust I lisas sätestatud asjakohastele nõuetele;“;

alapunkti fa sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„fa)	CMCdesse 12 ja 13 kuuluvate materjalide puhul võetakse väljundmaterjalist proovid vähemalt järgmise tavasagedusega või kavandatust varem, kui esineb olulisi muutusi, mis võivad mõjutada ELi väetisetoote kvaliteeti:“;

alapunkt fb asendatakse järgmisega:

„fb)

CMCdesse 12 ja 13 kuuluvate materjalide puhul antakse igale partiile või toodangu osale kvaliteedijuhtimiseks kordumatu kood; kõnealustest materjalidest võetud vähemalt ühte proovi 3000 tonni kohta või ühte proovi kahe kuu kohta, olenevalt sellest, kumb tingimus täitub varem, säilitatakse heas seisundis vähemalt kaks aastat;“;

alapunkti g alapunkt iv asendatakse järgmisega:

„iv)	mõõdab CMCdesse 12 ja 13 kuuluvate materjalide puhul alapunktis fb osutatud säilitatavaid proove ja võtab vajalikud parandusmeetmed, et vältida kõnealuse materjali võimalikku edasist transportimist ja kasutamist.“;

(5)

punkti 5.1.4.1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„5.1.4.1.

II lisas kindlaks määratud CMCdesse 3, 5, 12 ja 13 kuuluvate materjalide puhul peavad kvaliteeti tõendavad dokumendid näitama sisendmaterjalide, tootmise ja ladustamise tõhusat kontrolli ning sisend- ja väljundmaterjalide vastavust käesoleva määruse asjaomastele nõuetele. Kõik dokumendid peavad olema loetavad ning oma vastavas kasutamiskohas (vastavates kasutamiskohtades) kättesaadavad ning kõik aegunud versioonid eemaldatakse koheselt kõigist kasutamiskohtadest või vähemalt tunnistatakse need aegunuks. Kvaliteedijuhtimise dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:“;

(6)

punkti 5.1.5.1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„5.1.5.1.

II lisas kindlaks määratud CMCdesse 3, 5, 12 ja 13 kuuluvate materjalide puhul kehtestab tootja kvaliteedisüsteemile vastavuse kontrollimiseks iga-aastase siseauditiprogrammi, millel on järgmised osad:“;

(7)

punkti 6.3.2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„6.3.2.

II lisas kindlaks määratud CMCdesse 3, 5, 12 ja 13 kuuluvate materjalide puhul võtab teavitatud asutus iga auditi vältel väljundmaterjali proove ja analüüsib neid ning need auditid viiakse läbi järgmise sagedusega:“.

Top