EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32018R0968

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/968, 30. aprill 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1143/2014 seoses invasiivseid võõrliike käsitlevate riskihindamistega

C/2018/2526

ELT L 174, 10.7.2018, p. 5–11 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2018/968/oj

10.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 174/5


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/968,

30. aprill 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1143/2014 seoses invasiivseid võõrliike käsitlevate riskihindamistega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on kooskõlas määruse (EL) nr 1143/2014 artikliga 4 vastu võtnud liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekirja (edaspidi „liidu nimekiri“), mida tuleb korrapäraselt ajakohastada. Uus liik kantakse liidu nimekirja eeldusel, et on tehtud kõnealuse määruse artikli 5 kohane riskihindamine. Määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 5 lõike 1 punktides a–h on sätestatud ühised elemendid, mida tuleb riski hindamisel arvesse võtta (edaspidi „ühised elemendid“).

(2)

Liikmesriigid võivad kooskõlas määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 4 lõikega 4 esitada taotluse invasiivse võõrliigi kandmiseks liidu nimekirja. Kõnealuse taotlusega peab olema kaasas riskihinnang. Juba on olemas mitmesuguseid riskihindamismeetodeid ja -eeskirju, mis on teadusringkondades tunnustatud ja kasutusel bioloogilise invasiooni valdkonnas. Tuleks tunnustada nende meetodite ja eeskirjade väärtust ning teaduslikku usaldusväärsust. Olemasolevate teadmiste tõhusa kasutamise huvides tuleks riskihindamise ettevalmistamisel vastuvõetavaks pidada mis tahes meetodit või eeskirja, mis hõlmab kõiki ühiseid elemente. Selleks, et kõik liikide nimekirja kandmise otsused põhineksid ühtlaselt kvaliteetsetel ja usaldusväärsetel riskihinnangutel ning et anda riski hindajatele suuniseid, kuidas tagada ühiste elementide nõuetekohane arvessevõtmine, on vaja sätestada ühiste elementide üksikasjalik kirjeldus ning riski hindamisel kasutatav metoodika, mida olemasolevad meetodid ja eeskirjad peaksid järgima.

(3)

Selleks, et riskihinnang toetaks liidu tasandil otsuste tegemist, peaks see olema oluline kogu liidu jaoks, välja arvatud äärepoolseimad piirkonnad („riskihindamispiirkond“).

(4)

Et riskihinnang annaks usaldusväärse teadusliku aluse ja kindlad tõendid, mis toetavad otsuse tegemist, peaks kogu riskihinnangus esitatud teavet, kaasa arvatud teavet, mis on seotud liikide keskkonnas püsimajäämise ja levimise võimega määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 4 lõike 3 punkti b kohaselt, toetama parimad kättesaavad teaduslikud tõendid. Riskihindamiseks kasutatavas metoodikas tuleks seda aspekti arvesse võtta.

(5)

Invasiivsed võõrliigid on tõsine keskkonnaoht, kuid kõiki liike ei ole võrdselt põhjalikult uuritud. Kui liik riskihindamispiirkonnas puudub või esineb väikesearvuliselt, võib teave kõnealuse liigi kohta olla ebapiisav või üldse puududa. Selleks ajaks, kui liigi kohta saadakse põhjalikud teadmised, võib see juba olla riskihindamispiirkonda sisse toodud või seal levinud. Seega peaks riski hindamisel olema võimalik arvestada niisuguse teadmiste ja andmete puudumisega ning suure ebaselgusega asjaomaste liikide sissetoomise ja leviku tagajärgede suhtes.

(6)

Selleks, et riskihinnang annaks usaldusväärse aluse, mis toetaks otsuse tegemist, tuleks selle kvaliteeti rangelt kontrollida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühiste elementide kohaldamine

Käesoleva määruse lisas esitatakse määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 5 lõike 1 punktides a–h sätestatud ühiste elementide (edaspidi „ühised elemendid“) kohaldamise üksikasjalik kirjeldus.

Artikkel 2

Riskihindamiseks kasutatav metoodika

1.   Riskihindamine peab hõlmama käesoleva määruse lisas esitatud ühiseid elemente ning vastama käesolevas artiklis sätestatud metoodikale. Riski hindamise aluseks võib olla mis tahes eeskiri või meetod, tingimusel et kõik käesolevas määruses ja määruses (EL) nr 1143/2014 sätestatud nõuded on täidetud.

2.   Riskihindamine peab katma kogu liidu territooriumi, välja arvatud äärepoolseimad piirkonnad („riskihindamispiirkond“).

3.   Riskihindamine peab toetuma kõige usaldusväärsematele kättesaadavatele teadusandmetele, sealhulgas rahvusvaheliste uuringute uusimatele tulemustele, ja seda peavad toetama vastastikuse eksperdihinnangu läbinud teaduspublikatsioonid. Kogutud teabe täiendamiseks või kui vastastikuse eksperdihinnangu läbinud teaduspublikatsioonid puuduvad või nendes esitatud teave on ebapiisav, võib teaduslik tõendusmaterjal sisaldada ka muid publikatsioone, eksperdiarvamusi, liikmesriikide asutuste kogutud teavet, ametlikke teatisi ja andmebaasidest pärit teavet, sealhulgas kodanike teadusalgatuste kaudu kogutud teavet. Kõik allikad peavad olema tunnustatud ja neile tuleb viidata.

4.   Kasutatav meetod või eeskiri peab võimaldama riskihinnangut koostada ka juhul, kui teatavate liikide kohta teave puudub või on teave liigi kohta ebapiisav. Kui teave on puudulik, tuleb seda asjaolu riskihinnangus selgesõnaliselt kajastada, nii et ükski küsimus ei jää riskihinnangus vastuseta.

5.   Iga riskihinnangus antud vastus peab hõlmama vastusega seotud ebakindluse või usaldusväärsuse taseme hinnangut, kajastades võimalust, et vastamiseks vajalik teave ei ole kättesaadav või on ebapiisav või on kättesaadavad tõendid vasturääkivad. Vastusele lisatud ebakindluse või usaldusväärsuse taseme hinnang peab põhinema dokumenteeritud meetodil või eeskirjal. Riskihinnangus peab olema esitatud viide kõnealusele dokumenteeritud meetodile või eeskirjale.

6.   Riskihinnangus peavad selgelt ja ühtselt olema esitatud selle eri osade kokkuvõte ning üldjäreldus.

7.   Kvaliteedi kontrollimise protsess peab olema riskihindamise lahutamatu osa ja hõlmama vähemalt kahe eksperdi-hindaja koostatud hinnangut riskihinnangu kohta. Riskihinnangus peab olema esitatud kvaliteedi kontrollimise protsessi kirjeldus.

8.   Riskihinnangu autor(id) ja eksperdid-hindajad peavad olema sõltumatud ja neil peavad olema asjakohased teaduslikud eriteadmised.

9.   Riskihinnangu autor(id) ja eksperdid-hindajad ei tohi olla seotud sama institutsiooniga.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 317, 4.11.2014, lk 35.


LISA

Ühiste elementide üksikasjalik kirjeldus

Ühised elemendid

Üksikasjalik kirjeldus

Artikli 5 lõike 1 punkt a: liigi kirjeldus, sealhulgas selle taksonoomiline identiteet, selle ajalugu ja selle looduslik ja võimalik levila

1)

Liigi kirjeldus peab andma piisavalt teavet, et tagada liigitunnuste kohane määramine ilma täiendavatele dokumentidele viitamata.

2)

Riskihindamise ulatus peab olema selgelt piiritletud. Üldreeglina tuleks iga üksiku liigi jaoks koostada üks riskihinnang, kuid võib esineda juhtumeid, kus võib olla õigustatud ühe mitut liiki hõlmava riskihinnangu koostamine (näiteks samasse perekonda kuuluvate ning sarnaste omaduste ja mõjuga liikide korral). Kui riskihindamine hõlmab rohkem kui ühe liigi või kui sealt on välja jäetud või sellega hõlmatud teatavad alamliigid, madalamad taksonid, hübriidid, sordid või tõud, tuleb see selgesõnaliselt ära märkida (samuti see, millised alamliigid, madalamad taksonid, hübriidid, sordid või tõud on hõlmatud või välja jäetud). Iga sellist valikut tuleb nõuetekohaselt põhjendada.

3)

Liigi taksonoomilise identiteedi kirjeldus peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

taksonoomiline sugukond, selts ja klass, kuhu liik kuulub;

liigi kehtiv teaduslik nimi ja selle autor;

kehtiva teadusliku nime enimlevinud sünonüümide loend;

kaubanduslikud nimetused;

enimlevinud alamliikide, madalamate taksonite, hübriidide, sortide või tõugude loend;

teave teiste väga sarnase välimusega liikide olemasolu kohta:

muud võõrliigid, millel on sarnased invasiivsed omadused ja mida tuleb asendusliikidena vältida (sellisel juhul võib kaaluda riskihinnangu koostamist kokku rohkem kui ühe liigi kohta, vt punkt 2);

muud võõrliigid, millel ei ole sarnaseid invasiivseid omadusi ja mida võib kasutada võimalike asendusliikidena;

pärismaised liigid, et vältida võimalikku valesti tuvastamist ja meetmete võtmist vale liigi suhtes.

4)

Liigi varasema käitumise ja levimise kirjeldus peab hõlmama teavet liigi varasema invasiooni kohta, sealhulgas teavet nende riikide kohta, kuhu liik on sisse tunginud (riskihindamispiirkonnas ja vajaduse korral ka mujal), ning ajajoont, millel on näidatud esimeste leidude, püsima jäämise ja levimise aeg.

5)

liigi loodusliku ja võimaliku levila kirjeldus peab hõlmama kontinendi või selle osa, kliimavööndi ja elupaiga, kus liik looduslikult esineb. Kui see on asjakohane, tuleks selgitada, kas liik võis levida riskihindamispiirkonda looduslikul teel.

Artikli 5 lõike 1 punkt b: liigi paljunemise, levimisviiside ja -dünaamika kirjeldus, sealhulgas hinnang selle kohta, kas on olemas sobivad keskkonnatingimused paljunemiseks ja levimiseks

1)

Paljunemise ja levimise seaduspärade kirjeldused peavad hõlmama liigi elutsüklit ja käitumisharjumusi, mis annavad teavet liigi püsimajäämise ja levimisvõime kohta, sealhulgas paljunemisstrateegiat, levimisvõimet, eluiga, keskkonna- ja kliimanõudeid, spetsiaalseid ja üldisi omadusi ning muud kättesaadavat asjakohast teavet.

2)

Paljunemise seaduspärade ja dünaamika kirjeldus peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

liigi paljunemismehhanismide loend koos kirjeldusega;

hinnang selle kohta, kas riskihindamispiirkonnas on liigi paljunemiseks sobivad keskkonnatingimused;

teave liigi leviste surve kohta (nt gameetide, seemnete, munade või leviste hulk, paljunemistsüklite arv aastas) iga paljunemismehhanismi puhul, arvestades seost riskihindamispiirkonnas valitsevate keskkonnatingimustega.

3)

Levimise seaduspärade ja dünaamika kirjeldus peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

liigi levimismehhanismide loend koos kirjeldusega;

hinnang selle kohta, kas riskihindamispiirkonnas on liigi levimiseks sobivad keskkonnatingimused;

teave levimiskiiruse kohta iga levimismehhanismi puhul, arvestades seost riskihindamispiirkonnas valitsevate keskkonnatingimustega.

Artikli 5 lõike 1 punkt c: liigi võimalike tahtliku ja tahtmatu sissetoomise ning levimise teede kirjeldus, sealhulgas, kui see on asjakohane, kaubad, millega liik on tavaliselt seotud

1)

Arvesse tuleb võtta kõiki asjakohaseid sissetoomise ja levimise teid. Aluseks võetakse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (1) raames koostatud liikumisteede klassifikatsioon.

2)

Tahtliku sissetoomise teede kirjeldus peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

liikumisteede loend koos kirjeldusega, kus on märgitud nende olulisus ja nendega seotud riskid (näiteks riskihindamispiirkonda sissetoomise tõenäosus kõnealuste liikumisteede kaudu, ellujäämise või paljunemise tõenäosus transpordi ja ladustamise ajal, kõnealustelt liikumisteedelt sobivasse elupaika või sobivale peremeesorganismile kandumise võime ja tõenäosus), sealhulgas võimaluse korral liikumisteede konkreetsed lähte- ja sihtkohad;

teave leviste surve kohta (st isendite hinnanguline kogus või arv või kõnealuste liikumisteede läbimissagedus), sealhulgas likvideerimisjärgse uue invasiooni tõenäosus.

3)

Tahtmatu sissetoomise teede kirjeldus peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

liikumisteede loend koos kirjeldusega, kus on märgitud nende olulisus ja nendega seotud riskid (näiteks riskihindamispiirkonda sissetoomise tõenäosus kõnealuste liikumisteede kaudu, ellujäämise või paljunemise tõenäosus transpordi ja ladustamise ajal, tõenäosus, et sisenemiskohta ei ole võimalik kindlaks teha; kõnealustelt liikumisteedelt sobivasse elupaika või sobivale peremeesorganismile kandumise võime ja tõenäosus), sealhulgas võimaluse korral liikumisteed konkreetsed lähte- ja sihtkohad;

teave leviste surve kohta (st isendite hinnanguline kogus või arv või kõnealuste liikumisteede läbimissagedus), sealhulgas likvideerimisjärgse uue invasiooni tõenäosus.

4)

Nende kaupade kirjeldus, millega liigi sissetoomist üldiselt seostatakse, peab hõlmama kaupade loendit koos kirjeldusega, kus on märgitud seotud riskid (näiteks kaubavoo maht, kauba saastatuse või liigi edasikandjana toimimise tõenäosus).

5)

Tahtliku levitamise teede kirjeldus peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

liikumisteede loend koos kirjeldusega, kus on märgitud nende olulisus ja nendega seotud riskid (näiteks riskihindamispiirkonnas levimise tõenäosus kõnealuste liikumisteede kaudu, ellujäämise või paljunemise tõenäosus transpordi ja ladustamise ajal, kõnealustelt liikumisteedelt sobivasse elupaika või sobivale peremeesorganismile kandumise võime ja tõenäosus), sealhulgas võimaluse korral liikumisteed konkreetsed lähte- ja sihtkohad;

teave leviste surve kohta (st isendite hinnanguline kogus või arv või kõnealuste liikumisteede läbimissagedus), sealhulgas likvideerimisjärgse uue invasiooni tõenäosus.

6)

Tahtmatu levitamise teede kirjeldus peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

liikumisteede loend koos kirjeldusega, kus on märgitud nende olulisus ja nendega seotud riskid (näiteks riskihindamispiirkonnas levimise tõenäosus kõnealuste liikumisteede kaudu, ellujäämise või paljunemise tõenäosus transpordi ja ladustamise ajal, avastamise lihtsus; kõnealustelt liikumisteedelt sobivasse elupaika või sobivale peremeesorganismile kandumise võime ja tõenäosus), sealhulgas võimaluse korral liikumisteed konkreetsed lähte- ja sihtkohad;

teave leviste surve kohta (st isendite hinnanguline kogus või arv või kõnealuste liikumisteede läbimissagedus), sealhulgas likvideerimisjärgse uue invasiooni tõenäosus.

7)

Nende kaupade kirjeldus, millega liigi levimist üldiselt seostatakse, peab hõlmama kaupade loendit koos kirjeldusega, kus on märgitud seotud riskid (näiteks kauba kogus, kauba saastatuse või liigi edasikandjana toimimise tõenäosus).

Artikli 5 lõike 1 punkt d: põhjalik hinnang sissetoomis-, püsimajäämis- ja levimisriski kohta asjaomases biogeograafilises piirkonnas nii praegustes tingimustes kui ka prognoositava kliimamuutuse tingimustes

1)

Põhjalik hinnang peab andma teadmisi riskihindamispiirkonnas olevasse asjakohasesse biogeograafilisse piirkonda liigi sissetoomise, seal püsimajäämise ja levimise riskide kohta, selgitades, kuidas prognoositavad kliimamuutused kõnealuseid riske mõjutavad.

2)

Kõnealuste riskide põhjalik hinnang ei pea sisaldama kõiki kliimamuutuste stsenaariumite alusel koostatud simulatsioone, kui on esitatud hinnang tõenäolise sissetoomise, püsimajäämise ja levimise kohta keskmise ajavahemikuga (nt 30–50 aastat) stsenaariumi korral ning samuti selgesõnalised selgitused eelduste kohta.

3)

Punktis 1 osutatud riske võib näiteks väljendada tõenäosuse või kiirusena.

Artikli 5 lõike 1 punkt e: liigi praeguse leviku kirjeldus, sealhulgas teave selle kohta, kas kõnealust liiki juba esineb liidus või naaberriikides, ning prognoos selle tõenäolise levila kohta tulevikus

1)

Praeguse leviku kirjeldus riskihindamispiirkonnas või naaberriikides peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

riskihindamispiirkonnas asuvate biogeograafilise piirkonna või piirkondade või mere alampiirkonna või alampiirkondade loend, kus liik esineb ja on püsima jäänud;

liigi populatsiooni püsimise hetkeseisund igas liikmesriigis ning, kui see on asjakohane, naaberriikides.

2)

Tulevikus riskihindamispiirkonnas või naaberriikides tõenäoliselt toimuva leviku kirjeldus peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

riskihindamispiirkonnas asuvate biogeograafilise piirkonna või piirkondade või mere alampiirkonna või alampiirkondade loend, kus liik võib püsima jääda, eriti prognoositavate kliimamuutuste tingimustes;

nende liikmesriikide ja, kui see on asjakohane, naaberriikide loend, kus liik võib püsima jääda, eriti prognoositavate kliimamuutuste tingimustes.

Artikli 5 lõike 1 punkt f: bioloogilisele mitmekesisusele ja sellega seotud ökosüsteemi teenustele avalduva kahjuliku mõju kirjeldus, sealhulgas mõju pärismaistele liikidele, kaitsealadele, ohustatud elupaikadele ja inimese tervisele, ohutusele ning majandusele, sealhulgas hinnang võimaliku tulevase mõju kohta, võttes arvesse olemasolevaid teaduslikke teadmisi

1)

Kirjelduses tuleb eristada bioloogilisele mitmekesisusele ja sellega seotud ökosüsteemi teenustele avalduvat teadaolevat mõju ja võimalikku mõju tulevikus. Teadaolevat mõju kirjeldatakse riskihindamispiirkonna suhtes ja kolmandate riikide suhtes, kui see on asjakohane (nt on sarnased ökoloogilis-klimaatilised tingimused). Võimalikku tulevikus avalduvat mõju hinnatakse ainult riskihindamispiirkonna suhtes.

2)

Teadaoleva mõju kirjeldus ja võimaliku tulevikus avalduva mõju hinnang peavad põhinema parimatele kättesaadavatel kvantitatiivsetel või kvalitatiivsetel tõenditel. Mõju ulatust tuleb hinnata numbrilisel skaalal või muul viisil klassifitseerida. Mõju numbriliseks hindamiseks või klassifitseerimiseks kasutatav süsteem peab sisaldama viidet selle aluseks olevale publikatsioonile.

3)

Bioloogilisele mitmekesisusele avalduva teadaoleva mõju kirjeldus ja võimaliku tulevikus avalduva mõju hinnang peavad viitama kõigile järgmistele elementidele:

eri biogeograafilised piirkonnad või mere alampiirkonnad, kus liik võib püsima jääda;

mõjutatud pärismaised liigid, kaasa arvatud punasesse raamatusse kantud liigid ja liigid, mis on loetletud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (2) lisades, samuti liigid, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ (3);

mõjutatud elupaigad, kaasa arvatud punasesse raamatusse kantud elupaigad ja elupaigad, mis on loetletud direktiivi 92/43/EMÜ lisades;

mõjutatud kaitsealad;

ökosüsteemide mõjutatud keemilised, füüsikalised ja struktuuriomadused ja talitlused;

veeökosüsteemi mõjutatud ökoloogiline seisund või merealade mõjutatud keskkonnaseisund.

4)

Seotud ökosüsteemi teenustele avalduva teadaoleva mõju kirjeldus ja võimaliku tulevikus avalduva mõju hinnang peavad viitama kõigile järgmistele elementidele:

varustavad teenused;

reguleerivad teenused;

kultuurilised teenused.

5)

Inimese tervisele, ohutusele ja majandusele avalduva teadaoleva mõju kirjeldus ja võimaliku tulevikus avalduva mõju hinnang peab, kui see on asjakohane, sisaldama järgmist teavet:

haigused, allergiad ja muud inimesele avalduvad mõjud, mis võivad otseselt või kaudselt liigist tuleneda;

liigi poolt otseselt või kaudselt põhjustatud kahjustused, millel on mõju inimeste, vara või taristute ohutusele;

majandus- või sotsiaalse tegevuse otsene või kaudne katkestus või muu tagajärg kõnealuse tegevuse suhtes, mis on põhjustatud liigi kohalolust.

Artikli 5 lõike 1 punkt g: kahjuga seotud võimalike kulude hindamine

1)

Bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele tekkiva kahjuga seotud võimalike kulude hinnang rahalises väärtuses või muul viisil väljendatuna peab olenevalt kättesaadava teabe laadist neid kulusid kvantitatiivselt ja/või kvalitatiivselt kirjeldama. Kui kättesaadav teave ei ole kogu riskihindamispiirkonnaga seotud kulude hindamiseks piisav, kasutatakse kogu liidu või kolmandate riikide kvalitatiivseid andmeid või mitmesuguseid juhtumiuuringuid, kui need on kättesaadavad.

2)

Inimese tervisele, ohutusele ja majandusele tekkiva kahjuga seotud võimalike kulude hinnang peab olenevalt kättesaadava teabe iseloomust neid kulusid kvantitatiivselt ja/või kvalitatiivselt kirjeldama. Kui kättesaadav teave ei ole kogu riskihindamispiirkonnaga seotud kulude hindamiseks piisav, kasutatakse kogu liidu või kolmandate riikide kvalitatiivseid andmeid või mitmesuguseid juhtumiuuringuid, kui need on kättesaadavad.

Artikli 5 lõike 1 punkt h: liikide teadaolevate kasutusviiside ja nendest tuleneva sotsiaalse ja majandusliku kasu kirjeldus

1)

Liigi teadaolevate kasutusviiside kirjeldus peab sisaldama liidus ja mujal (kui see on asjakohane) teadaolevate kasutusviiside loendit ja kirjeldust.

2)

Liigi teadaolevatest kasutusviisidest tuleneva sotsiaalse ja majandusliku kasu kirjeldus peab sisaldama iga kõnealuse kasutusviisi keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku tähtsust ning selles peavad olema märgitud seotud kasusaajad; kirjeldus peab olenevalt kättesaadava teabe iseloomust olema kvantitatiivne ja/või kvalitatiivne. Kui kättesaadav teave ei ole kogu riskihindamispiirkonnaga seotud kasu kirjeldamiseks piisav, kasutatakse kogu liidu või kolmandate riikide kvalitatiivseid andmeid või mitmesuguseid juhtumiuuringuid, kui need on kättesaadavad.


(1)  UNEP/CBD/SBSTTA/18/9/Add.1. – viited bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames koostatud liikumisteede klassifikatsioonile esitatakse viidetena kõnealuse klassifikatsiooni uusimale muudetud versioonile.

(2)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).


Top