EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32018R0968
Commission Delegated Regulation (EU) 2018/968 of 30 April 2018 supplementing Regulation (EU) No 1143/2014 of the European Parliament and of the Council with regard to risk assessments in relation to invasive alien species
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/968, 30. aprill 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1143/2014 seoses invasiivseid võõrliike käsitlevate riskihindamistega
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/968, 30. aprill 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1143/2014 seoses invasiivseid võõrliike käsitlevate riskihindamistega
C/2018/2526
ELT L 174, 10.7.2018, p. 5–11
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
10.7.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 174/5 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/968,
30. aprill 2018,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1143/2014 seoses invasiivseid võõrliike käsitlevate riskihindamistega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjon on kooskõlas määruse (EL) nr 1143/2014 artikliga 4 vastu võtnud liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekirja (edaspidi „liidu nimekiri“), mida tuleb korrapäraselt ajakohastada. Uus liik kantakse liidu nimekirja eeldusel, et on tehtud kõnealuse määruse artikli 5 kohane riskihindamine. Määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 5 lõike 1 punktides a–h on sätestatud ühised elemendid, mida tuleb riski hindamisel arvesse võtta (edaspidi „ühised elemendid“). |
(2) |
Liikmesriigid võivad kooskõlas määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 4 lõikega 4 esitada taotluse invasiivse võõrliigi kandmiseks liidu nimekirja. Kõnealuse taotlusega peab olema kaasas riskihinnang. Juba on olemas mitmesuguseid riskihindamismeetodeid ja -eeskirju, mis on teadusringkondades tunnustatud ja kasutusel bioloogilise invasiooni valdkonnas. Tuleks tunnustada nende meetodite ja eeskirjade väärtust ning teaduslikku usaldusväärsust. Olemasolevate teadmiste tõhusa kasutamise huvides tuleks riskihindamise ettevalmistamisel vastuvõetavaks pidada mis tahes meetodit või eeskirja, mis hõlmab kõiki ühiseid elemente. Selleks, et kõik liikide nimekirja kandmise otsused põhineksid ühtlaselt kvaliteetsetel ja usaldusväärsetel riskihinnangutel ning et anda riski hindajatele suuniseid, kuidas tagada ühiste elementide nõuetekohane arvessevõtmine, on vaja sätestada ühiste elementide üksikasjalik kirjeldus ning riski hindamisel kasutatav metoodika, mida olemasolevad meetodid ja eeskirjad peaksid järgima. |
(3) |
Selleks, et riskihinnang toetaks liidu tasandil otsuste tegemist, peaks see olema oluline kogu liidu jaoks, välja arvatud äärepoolseimad piirkonnad („riskihindamispiirkond“). |
(4) |
Et riskihinnang annaks usaldusväärse teadusliku aluse ja kindlad tõendid, mis toetavad otsuse tegemist, peaks kogu riskihinnangus esitatud teavet, kaasa arvatud teavet, mis on seotud liikide keskkonnas püsimajäämise ja levimise võimega määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 4 lõike 3 punkti b kohaselt, toetama parimad kättesaavad teaduslikud tõendid. Riskihindamiseks kasutatavas metoodikas tuleks seda aspekti arvesse võtta. |
(5) |
Invasiivsed võõrliigid on tõsine keskkonnaoht, kuid kõiki liike ei ole võrdselt põhjalikult uuritud. Kui liik riskihindamispiirkonnas puudub või esineb väikesearvuliselt, võib teave kõnealuse liigi kohta olla ebapiisav või üldse puududa. Selleks ajaks, kui liigi kohta saadakse põhjalikud teadmised, võib see juba olla riskihindamispiirkonda sisse toodud või seal levinud. Seega peaks riski hindamisel olema võimalik arvestada niisuguse teadmiste ja andmete puudumisega ning suure ebaselgusega asjaomaste liikide sissetoomise ja leviku tagajärgede suhtes. |
(6) |
Selleks, et riskihinnang annaks usaldusväärse aluse, mis toetaks otsuse tegemist, tuleks selle kvaliteeti rangelt kontrollida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Ühiste elementide kohaldamine
Käesoleva määruse lisas esitatakse määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 5 lõike 1 punktides a–h sätestatud ühiste elementide (edaspidi „ühised elemendid“) kohaldamise üksikasjalik kirjeldus.
Artikkel 2
Riskihindamiseks kasutatav metoodika
1. Riskihindamine peab hõlmama käesoleva määruse lisas esitatud ühiseid elemente ning vastama käesolevas artiklis sätestatud metoodikale. Riski hindamise aluseks võib olla mis tahes eeskiri või meetod, tingimusel et kõik käesolevas määruses ja määruses (EL) nr 1143/2014 sätestatud nõuded on täidetud.
2. Riskihindamine peab katma kogu liidu territooriumi, välja arvatud äärepoolseimad piirkonnad („riskihindamispiirkond“).
3. Riskihindamine peab toetuma kõige usaldusväärsematele kättesaadavatele teadusandmetele, sealhulgas rahvusvaheliste uuringute uusimatele tulemustele, ja seda peavad toetama vastastikuse eksperdihinnangu läbinud teaduspublikatsioonid. Kogutud teabe täiendamiseks või kui vastastikuse eksperdihinnangu läbinud teaduspublikatsioonid puuduvad või nendes esitatud teave on ebapiisav, võib teaduslik tõendusmaterjal sisaldada ka muid publikatsioone, eksperdiarvamusi, liikmesriikide asutuste kogutud teavet, ametlikke teatisi ja andmebaasidest pärit teavet, sealhulgas kodanike teadusalgatuste kaudu kogutud teavet. Kõik allikad peavad olema tunnustatud ja neile tuleb viidata.
4. Kasutatav meetod või eeskiri peab võimaldama riskihinnangut koostada ka juhul, kui teatavate liikide kohta teave puudub või on teave liigi kohta ebapiisav. Kui teave on puudulik, tuleb seda asjaolu riskihinnangus selgesõnaliselt kajastada, nii et ükski küsimus ei jää riskihinnangus vastuseta.
5. Iga riskihinnangus antud vastus peab hõlmama vastusega seotud ebakindluse või usaldusväärsuse taseme hinnangut, kajastades võimalust, et vastamiseks vajalik teave ei ole kättesaadav või on ebapiisav või on kättesaadavad tõendid vasturääkivad. Vastusele lisatud ebakindluse või usaldusväärsuse taseme hinnang peab põhinema dokumenteeritud meetodil või eeskirjal. Riskihinnangus peab olema esitatud viide kõnealusele dokumenteeritud meetodile või eeskirjale.
6. Riskihinnangus peavad selgelt ja ühtselt olema esitatud selle eri osade kokkuvõte ning üldjäreldus.
7. Kvaliteedi kontrollimise protsess peab olema riskihindamise lahutamatu osa ja hõlmama vähemalt kahe eksperdi-hindaja koostatud hinnangut riskihinnangu kohta. Riskihinnangus peab olema esitatud kvaliteedi kontrollimise protsessi kirjeldus.
8. Riskihinnangu autor(id) ja eksperdid-hindajad peavad olema sõltumatud ja neil peavad olema asjakohased teaduslikud eriteadmised.
9. Riskihinnangu autor(id) ja eksperdid-hindajad ei tohi olla seotud sama institutsiooniga.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. aprill 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 317, 4.11.2014, lk 35.
LISA
Ühiste elementide üksikasjalik kirjeldus
Ühised elemendid |
Üksikasjalik kirjeldus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Artikli 5 lõike 1 punkt a: liigi kirjeldus, sealhulgas selle taksonoomiline identiteet, selle ajalugu ja selle looduslik ja võimalik levila |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Artikli 5 lõike 1 punkt b: liigi paljunemise, levimisviiside ja -dünaamika kirjeldus, sealhulgas hinnang selle kohta, kas on olemas sobivad keskkonnatingimused paljunemiseks ja levimiseks |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Artikli 5 lõike 1 punkt c: liigi võimalike tahtliku ja tahtmatu sissetoomise ning levimise teede kirjeldus, sealhulgas, kui see on asjakohane, kaubad, millega liik on tavaliselt seotud |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Artikli 5 lõike 1 punkt d: põhjalik hinnang sissetoomis-, püsimajäämis- ja levimisriski kohta asjaomases biogeograafilises piirkonnas nii praegustes tingimustes kui ka prognoositava kliimamuutuse tingimustes |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Artikli 5 lõike 1 punkt e: liigi praeguse leviku kirjeldus, sealhulgas teave selle kohta, kas kõnealust liiki juba esineb liidus või naaberriikides, ning prognoos selle tõenäolise levila kohta tulevikus |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Artikli 5 lõike 1 punkt f: bioloogilisele mitmekesisusele ja sellega seotud ökosüsteemi teenustele avalduva kahjuliku mõju kirjeldus, sealhulgas mõju pärismaistele liikidele, kaitsealadele, ohustatud elupaikadele ja inimese tervisele, ohutusele ning majandusele, sealhulgas hinnang võimaliku tulevase mõju kohta, võttes arvesse olemasolevaid teaduslikke teadmisi |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Artikli 5 lõike 1 punkt g: kahjuga seotud võimalike kulude hindamine |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Artikli 5 lõike 1 punkt h: liikide teadaolevate kasutusviiside ja nendest tuleneva sotsiaalse ja majandusliku kasu kirjeldus |
|
(1) UNEP/CBD/SBSTTA/18/9/Add.1. – viited bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames koostatud liikumisteede klassifikatsioonile esitatakse viidetena kõnealuse klassifikatsiooni uusimale muudetud versioonile.
(2) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).