This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32009R0494
Commission Regulation (EC) No 494/2009 of 3 June 2009 amending Regulation (EC) No 1126/2008 adopting certain international accounting standards in accordance with Regulation (EC) No 1606/2002 of the European Parliament and of the Council as regards International Accounting Standard (IAS) 27 (Text with EEA relevance )
Komisjoni määrus (EÜ) nr 494/2009, 3. juuni 2009 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 27 (EMPs kohaldatav tekst )
Komisjoni määrus (EÜ) nr 494/2009, 3. juuni 2009 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 27 (EMPs kohaldatav tekst )
ELT L 149, 12.6.2009, p. 6–21
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
No longer in force, Date of end of validity: 15/10/2023; mõjud tunnistatud kehtetuks 32023R1803
12.6.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 149/6 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 494/2009,
3. juuni 2009,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 27
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused. |
(2) |
Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) avaldas 10. jaanuaril 2008 rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 27 „Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded” muudatused (edaspidi „IAS 27 muudatused”). IAS 27 muudatustega täpsustatakse, millistel tingimustel peab (majandus)üksus koostama konsolideeritud finantsaruanded, kuidas emaettevõtted peavad kajastama osaluse muutust tütarettevõtetes ning kuidas tütarettevõtte kahjum jaotatakse kontrolliva ja mittekontrolliva osaluse vahel. |
(3) |
Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et standardi IAS 27 muudatused vastavad vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega nr 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas komisjoni, et see on hästi tasakaalustatud ja objektiivne. |
(4) |
Seoses IAS 27 muudatuste vastuvõtmisega tuleb muuta rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS) 1, IFRS 4, IFRS 5, IAS 1, IAS 7, IAS 14, IAS 21, IAS 28, IAS 31, IAS 32, IAS 33, IAS 39 ja Standardite Tõlgendamise Alalise Komitee (SIC) tõlgendust 7, et tagada rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kooskõla. |
(5) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta. |
(6) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt:
1. |
Rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 27 „Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded” muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
2. |
Rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS) 1, IFRS 4, IFRS 5, IAS 1, IAS 7, IAS 14, IAS 21, IAS 28, IAS 31, IAS 32, IAS 33, IAS 39 ja Standardite Tõlgendamise Alalise Komitee (SIC) tõlgendust 7 muudetakse kooskõlas IAS 27 muudatustega vastavalt käesoleva määruse lisale. |
Artikkel 2
Kõik ettevõtted peavad rakendama IAS 27 muudatusi, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas, finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad pärast 30. juunit 2009 algavaid finantsaastaid.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 3. juuni 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Charlie McCREEVY
(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.
(3) ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.
LISA
RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID
IAS 27 |
Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded |
Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org
RAHVUSVAHELINE RAAMATUPIDAMISSTANDARD IAS 27
Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded
RAKENDUSALA
1 |
Käesolevat standardit rakendatakse emaettevõtte kontrolli all olevate (majandus)üksuste rühma konsolideeritud finantsaruannete koostamisel ja esitamisel. |
2 |
Käesolevas standardis ei käsitleta äriühenduste arvestusmeetodeid ega nende mõjusid konsolideerimisele, sealhulgas äriühenduses tekkivale firmaväärtusele (vt IFRS 3 Äriühendused). |
3 |
Käesolevat standardit rakendatakse ka tütarettevõtetesse, ühiselt kontrollitavatesse (majandus)üksustesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamisel, kui (majandus)üksus on otsustanud esitada või on kohaliku seadusandluse kohaselt kohustatud esitama konsolideerimata finantsaruanded. |
MÕISTED
4 |
Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:
Konsolideeritud finantsaruanded on kontserni finantsaruanded, mis on esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe (majandus)üksusega. Kontroll on võime mõjutada (majandus)üksuse finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle tegevusest kasu. Kontsern on emaettevõte ja selle kõik tütarettevõtted. Mittekontrolliv osalus on tütarettevõtte omakapital, mis ei ole otseselt ega kaudselt emaettevõttele omistatav. Emaettevõte on (majandus)üksus, millel on üks või mitu tütarettevõtet. Konsolideerimata finantsaruanded on aruanded, mille esitavad emaettevõte, investor sidusettevõttes või ühisettevõtja ühiselt kontrollitavas (majandus)üksuses, kus investeeringuid arvestatakse pigem otsese omakapitaliosaluse kui investeerimisobjektide avaldatud tulemuste ja netovara alusel. Tütarettevõte on (majandus)üksus, kaasa arvatud juriidilise isiku õigusteta (majandus)üksus, nagu näiteks seltsing, mille tegevust kontrollib teine (majandus)üksus (mida nimetatakse emaettevõtteks). |
5 |
Emaettevõte või tema tütarettevõte võib olla investor sidusettevõttes või ühisettevõtja ühiselt kontrollitavas (majandus)üksuses. Sellistel juhtudel koostatakse käesoleva standardiga kooskõlas koostatud ja esitatud konsolideeritud finantsaruanded selliselt, et need oleksid vastavuses ka IAS 28-ga Investeeringud sidusettevõtetesse ja IAS 31-ga Osalemised ühisettevõtmistes. |
6 |
Paragrahvis 5 kirjeldatud (majandus)üksuse konsolideerimata finantsaruannetena käsitatakse aruandeid, mida koostatakse ja esitatakse lisaks paragrahvis 5 nimetatud finantsaruannetele. Nendele aruannetele ei ole vaja lisada konsolideerimata finantsaruandeid |
7 |
Konsolideerimata finantsaruannetena ei käsitata sellise (majandus)üksuse finantsaruandeid, millel ei ole tütarettevõtet, sidusettevõtet või kes ei osale ühisettevõtjana ühiselt kontrollitavas (majandus)üksuses. |
8 |
Emaettevõte, kes vastavalt paragrahvile 10 on vabastatud konsolideeritud finantsaruannete esitamisest, võib finantsaruannete esitamisel piirduda ainult konsolideerimata finantsaruannetega. |
KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANNETE ESITAMINE
9 |
Emaettevõte, välja arvatud paragrahvis 10 kirjeldatud emaettevõte, esitab konsolideeritud finantsaruanded, milles ta konsolideerib oma investeeringud tütarettevõtetesse kooskõlas käesoleva standardiga. |
10 |
Emaettevõte ei pea esitama konsolideeritud finantsaruandeid ainult järgmistel juhtudel:
|
11 |
Emaettevõte, kes vastavalt paragrahvile 10 otsustab mitte esitada konsolideeritud finantsaruanded ning esitab ainult konsolideerimata finantsaruanded, järgib paragrahve 38–43. |
KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANNETE ULATUS
12 |
Konsolideeritud finantsaruanded hõlmavad kõiki emaettevõtte tütarettevõtteid. (1) |
13 |
Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõttele kuulub kas otseselt või tütarettevõtete kaudu enam kui pool (majandus)üksuse hääleõigusest, välja arvatud erandjuhtudel, mil on võimalik selgelt näidata, et sellise hääleõiguse omamisega kontrolli ei kaasne. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõttele kuulub pool või vähem kui pool (majandus)üksuse hääleõigusest, kui tal on: (2)
|
14 |
(Majandus)üksus võib omada aktsia ostutähti, aktsia ostuoptsioone, võla- või omakapitaliinstrumente, mida on võimalik konverteerida lihtaktsiateks või muudeks samalaadseteks instrumentideks, mis võimaldavad kasutamisel või konverteerimisel anda (majandus)üksusele hääleõiguse või vähendada kolmanda osapoole hääleõigust teise (majandus)üksuse finants- ja tegevuspoliitikat käsitlevate küsimuste suhtes (potentsiaalsed hääleõigused). Hetkel kasutatavate või konverteeritavate potentsiaalsete hääleõiguste olemasolu ja mõju, kaasa arvatud kolmanda osapoole potentsiaalsed hääleõigused, võetakse arvesse, kui hinnatakse, kas antud (majandus)üksus on võimeline juhtima teise (majandus)üksuse finants- ja tegevuspoliitikat. Potentsiaalsed hääleõigused ei ole hetkel kasutatavad ega konverteeritavad näiteks siis, kui neid ei saa kasutada ega konverteerida enne teatud kuupäeva või enne mingit sündmust tulevikus. |
15 |
Hinnates, kas potentsiaalsed hääleõigused toetavad kontrolli olemasolu, analüüsib (majandus)üksus kõiki asjaolusid ja tingimusi (kaasa arvatud potentsiaalsete hääleõiguste kasutamistingimused ja muud lepingupõhised kokkulepped kas eraldi- või koosvõetuna), mis mõjutavad potentsiaalseid hääleõigusi, arvestamata juhtkonna kavatsusi ja selliste õiguste kasutamiseks või konverteerimiseks vajalikku finantssuutlikkust. |
16 |
See, et investor on riskikapitalil põhinev organisatsioon, ühisfond, avatud investeerimisfond või mõni muu sarnane (majandus)üksus, ei ole piisav põhjus tütarettevõtte konsolideerimata jätmiseks. |
17 |
Tütarettevõtte tegevusvaldkondade erinemine teiste kontserni kuuluvate (majandus)üksuste tegevusest ei ole piisav põhjus tütarettevõtte konsolideerimata jätmiseks. Selliste tütarettevõtete konsolideerimine ja täiendava teabe avalikustamine tütarettevõtete erinevate tegevusvaldkondade kohta konsolideeritud finantsaruannetes annab asjakohast teavet. Näiteks aitavad IFRS 8-s Tegevussegmendid kehtestatud avalikustamisnõuded selgitada kontserni erinevate tegevusvaldkondade tähtsust. |
KONSOLIDEERIMISPROTSEDUURID
18 |
Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel ühendab (majandus)üksus rida-realt emaettevõtte ja selle tütarettevõtete finantsaruanded, liites ühesuguste varade, kohustiste, omakapitali, tulude ja kulude kirjed. Selleks, et konsolideeritud finantsaruanded esitaksid kontserni kohta finantsteavet nii, nagu oleks tegemist ühe (majandus)üksusega, tehakse järgmist:
|
19 |
Kui eksisteerivad potentsiaalsed hääleõigused, määratakse emaettevõttele ja mittekontrollivatele osalustele jaotatavad proportsionaalsed osad kasumist või kahjumist ning omakapitali muutustest kindlaks kehtivate osaluste alusel ning need ei kajasta potentsiaalsete hääleõiguste võimalikku kasutamist või konverteerimist. |
20 |
Kontsernisisesed saldod, tehingud, tulud ja kulud elimineeritakse täies ulatuses. |
21 |
Kontsernisisesed saldod ja tehingud, sealhulgas tulud, kulud ja dividendid, elimineeritakse täies ulatuses. Täies ulatuses elimineeritakse ka kontsernisisestest tehingutest tulenevad kasumid ja kahjumid, mida kajastatakse sellistes varades, nagu varud ja põhivarad. Kontsernisisesed kahjumid võivad viidata vara väärtuse langusele, mida tuleb kajastada konsolideeritud finantsaruannetes. Kontsernisiseste tehingute tulemusena tekkinud kasumite ja kahjumite elimineerimisest tulenevate tulumaksu ajutiste erinevuste puhul rakendatakse IAS 12 Tulumaks. |
22 |
Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatavad emaettevõtte ja tütarettevõtete finantsaruanded koostatakse sama kuupäeva seisuga. Kui emaettevõtte aruandeperioodi lõpp erineb tütarettevõtte omast, siis koostab tütarettevõte konsolideerimise eesmärgil täiendavad finantsaruanded emaettevõtte finantsaruannetega sama kuupäeva seisuga, välja arvatud juhul, kui see on teostamatu. |
23 |
Kui paragrahvi 22 kohaselt on konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatavad tütarettevõtte finantsaruanded koostatud emaettevõtte finantsaruannetest erineva kuupäeva seisuga, siis korrigeeritakse finantsaruandeid arvestades selle kuupäeva ja emaettevõtte aruandekuupäeva vahelisel perioodil toimunud oluliste tehingute ja sündmuste mõjusid. Ühelgi juhul ei tohi erinevus tütarettevõtte aruandeperioodi lõpu ja emaettevõtte aruandeperioodi lõpu vahel olla pikem kui kolm kuud. Aruandeperioodide pikkus ja erinevused aruandeperioodide lõppude vahel peavad olema ühesugused perioodist perioodi. |
24 |
Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatakse sarnastes tingimustes toimunud samalaadsete tehingute ja sündmuste puhul ühtseid arvestusmeetodeid. |
25 |
Kui kontserni liige kasutab arvestusmeetodeid, mis erinevad konsolideeritud finantsaruannetes sarnastes tingimustes toimunud samalaadsete tehingute ja sündmuste kajastamiseks kasutatavatest arvestusmeetoditest, tehakse konsolideeritud finantsaruannete koostamise eesmärgil selle finantsaruannetesse vastavad korrigeerimised. |
26 |
Tütarettevõtte tulusid ja kulusid kajastatakse konsolideeritud finantsaruannetes alates omandamiskuupäevast, nagu on määratletud IFRS 3-s. Tütarettevõtte tulud ja kulud põhinevad emaettevõtte konsolideeritud finantsaruannetes omandamiskuupäeval kajastatud varade ja kohustiste väärtustel. Näiteks põhineb omandamiskuupäeva järgselt koondkasumiaruandes kajastatud amortisatsioonikulu sellega seotud amortiseeritavate varade õiglastel väärtustel, mis kajastati konsolideeritud finantsaruannetes omandamiskuupäeval. Tütarettevõtte tulusid ja kulusid kajastatakse konsolideeritud finantsaruannetes kuni kuupäevani, mil lõpeb emaettevõtte kontroll tütarettevõtte üle. |
27 |
Mittekontrollivaid osalusi kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes omakapitali koosseisus, eraldi emaettevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist. |
28 |
Kasum või kahjum ja muu koondkasumi iga komponent omistatakse emaettevõtte omanikele ja mittekontrollivatele osalustele. Koondkasum omistatakse emaettevõtte omanikele ja mittekontrollivatele osalustele isegi juhul, kui tulemuseks on kontrolliõiguseta osaluste negatiivne saldo. |
29 |
Kui tütarettevõte on emiteerinud kumulatiivseid eelisaktsiaid, mis liigitatakse omakapitaliks ja mis kuuluvad mittekontrollivatele osalustele, siis arvutab emaettevõte oma osa kasumist või kahjumist pärast selle korrigeerimist nimetatud aktsiate dividendidega, olenemata sellest, kas dividendid on välja kuulutatud või mitte. |
30 |
Muutusi emaettevõttele kuuluvas tütarettevõtte osaluses, mille tulemusena kontroll ei kao, arvestatakse omakapitali tehingutena (s.t tehingud oma omanikeõigusi rakendavate omanikega). |
31 |
Sellistel juhtudel korrigeeritakse kontrollivate ja mittekontrollivate osaluste bilansilisi (jääk)maksumusi peegeldamaks muutusi neile kuuluvates tütarettevõtte suhtelistes osalustes.. Erinevus mittekontrollivate osaluste korrigeeriva summa ja saadud või saadaoleva tasu õiglase väärtuse vahel kajastatakse otse omakapitalis ning omistatakse emaettevõtte omanikele. |
KONTROLLI KADUMINE
32 |
Emaettevõte võib kaotada kontrolli tütarettevõtte üle siis, kui sellega kaasneb muutus omandiõiguse tegelikes või suhtelistes tasemetes kui ka siis, kui seda ei toimu. See võib toimuda näiteks siis, kui tütarettevõte läheb valitsuse, kohtu, haldaja või järelvalveorgani kontrolli alla. See või toimuda ka lepingupõhise kokkuleppe tulemusena. |
33 |
Emaettevõte võib kaotada kontrolli tütarettevõtte üle kahes või enamas kokkuleppes (tehingus). Kuid mõnikord viitavad asjaolud sellele, et mitut kokkulepet peaks arvestama ühe tehinguna. Otsustamaks, kas arvestada kokkuleppeid ühe tehinguna, võtab emaettevõtte arvesse kokkulepete kõiki tingimusi ja asjaolusid ning nende majanduslikke mõjusid. Üks või mitu alljärgnevat asjaolu võivad viidata emaettevõtte vajadusele arvestada mitut kokkulepet ühe tehinguna:
|
34 |
Kui emaettevõte kaotab kontrolli tütarettevõtte üle, siis ta:
|
35 |
Kui emaettevõtja kaotab kontrolli tütarettevõtte üle, arvestab emaettevõte kõiki muus koondkasumis kajastatud summasid selle tütarettevõtte suhtes samal alusel, mis oleks nõutav siis, kui emaettevõte oleks seotud varad või kohustised otse võõrandanud. Seega, kui eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kasum või kahjum liigitatakse ümber kasumiaruandesse seotud varade või kohustiste võõrandamisel, liigitab emaettevõte kasumi või kahjumi omakapitalist ümber kasumiaruandesse (ümberliigitamiskandena) tütarettevõtte üle kontrolli kaotamisel. Näiteks kui tütarettevõtte omab müügivalmis finantsvarasid ja emaettevõte kaotab tütarettevõtte üle kontrolli, liigitab emaettevõte eelnevalt muus koondkasumis nende varade suhtes kajastatud kasumi või kahjumi ümber kasumiaruandesse. Sarnaselt, kui eelnevalt muus koondkasumis kajastatud ümberhindluse reserv kantakse vara võõrandamisel otse üle jaotamata kasumisse, kannab emaettevõte ümberhindluse reservi üle otse jaotamata kasumisse tütarettevõtte üle kontrolli kaotamisel. |
36 |
Tütarettevõtte üle kontrolli kaotamisel arvestatakse endises tütarettevõttes allesjäänud investeeringuid ning endise tütarettevõtte poolt või talle võlgu olevaid summasid kooskõlas teiste IFRSidega alates kuupäevast, mil kaotatakse kontroll. |
37 |
Endises tütarettevõttes allesjäänud investeeringute õiglast väärtust kuupäeval, mil kaotatakse kontroll, peetakse õiglaseks väärtuseks finantsvara esmasel kajastamisel kooskõlas IAS 39-ga Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine või kui see on asjakohane, sidusettevõttesse või ühiselt kontrollitavasse (majandus)üksusesse tehtud investeeringu soetusmaksumuseks esmasel kajastamisel. |
TÜTARETTEVÕTETESSE, ÜHISELT KONTROLLITAVATESSE (MAJANDUS)ÜKSUSTESSE JA SIDUSETTEVÕTETESSE TEHTUD INVESTEERINGUTE ARVESTUS KONSOLIDEERIMATA FINANTSARUANNETES
38 |
Kui (majandus)üksus koostab konsolideerimata finantsaruanded, kajastab ta investeeringud tütarettevõtetesse, ühiselt kontrollitavatesse (majandus)üksustesse ja sidusettevõtetesse:
(Majandus)üksus rakendab samasugust arvestust investeeringute kõigi kategooriate puhul. Soetusmaksumuses arvestatud investeeringuid arvestatakse kooskõlas IFRS 5-ga Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad, kui neid liigitatakse müügiks hoitavaks (või kuuluvad müügigruppi, mis on liigitatud müügiks hoitavaks) kooskõlas IFRS 5-ga. IAS 39 kohaselt arvestatud investeeringute mõõtmine ei muutu sellisel juhul. |
38A |
(Majandus)üksus kajastab tütarettevõttest, ühiselt kontrollitavast (majandus)üksusest või sidusettevõttest saadavat dividendi oma konsolideerimata finantsaruannete kasumiaruandes siis, kui tal tekib õigus dividendi saada. |
38B |
Kui emaettevõte korraldab oma kontserni struktuuri ümber, asutades uue (majandus)üksuse oma emaettevõttena viisil, mis vastab järgmistele kriteeriumitele:
ja uus emaettevõte arvestab algsesse emaettevõttesse tehtud investeeringut oma konsolideerimata finantsaruannetes kooskõlas paragrahvi 38 punktiga a, siis uus emaettevõte mõõdab soetusmaksumust algse emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes esitatud omakapitalikirjetest talle kuuluva osa bilansilises (jääk)maksumuses ümberkorralduse kuupäeval. |
38C |
Sarnaselt, (majandus)üksus, mis ei ole emaettevõte, võib asutada uue (majandus)üksuse oma emaettevõttena viisil, mis vastab paragrahvis 38B esitatud kriteeriumitele. Paragrahvis 38B esitatud nõudeid rakendatakse võrdväärselt selliste ümberkorralduste puhul. Sellistel juhtudel loetakse viited „algsele emaettevõttele” ja „algsele kontsernile” viideteks „algsele (majandus)üksusele”. |
39 |
Käesolevas standardis ei sätestata, millised (majandus)üksused koostavad avalikuks kasutamiseks mõeldud konsolideerimata finantsaruandeid. Paragrahvide 38 ja 40–43 sätted kehtivad siis, kui (majandus)üksus koostab rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega kooskõlas olevaid konsolideerimata finantsaruandeid. (Majandus)üksus koostab vastavalt paragrahvile 9 ka avalikuks kasutamiseks mõeldud konsolideeritud finantsaruandeid, välja arvatud juhul, kui paragrahvis 10 sätestatud vabastust saab rakendada. |
40 |
Konsolideeritud finantsaruannetes kooskõlas IAS 39-ga arvestatavaid investeeringuid ühiselt kontrollitavatesse (majandus)üksustesse ja sidusettevõtetesse arvestatakse sarnaselt ka investori konsolideerimata finantsaruannetes. |
AVALIKUSTAMINE
41 |
Konsolideeritud finantsaruannetes avalikustatakse järgmine teave:
|
42 |
Kui konsolideerimata finantsaruandeid koostab emaettevõte, kes otsustab kooskõlas paragrahviga 10 mitte koostada konsolideeritud finantsaruandeid, avalikustatakse nendes konsolideerimata finantsaruannetes:
|
43 |
Kui emaettevõte (välja arvatud paragrahvis 42 määratletud emaettevõte), ühiselt kontrollitavas (majandus)üksuses osalust omav ühisettevõtja või investor sidusettevõttes koostab konsolideerimata finantsaruanded, avalikustatakse nendes konsolideerimata finantsaruannetes:
ja määratletakse nendega seotud finantsaruanded, mis on koostatud kooskõlas käesoleva standardi paragrahviga 9 või IAS 28-ga ja IAS 31-ga. |
JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK
44 |
(Majandus)üksus rakendab käesolevat standardit 1. jaanuaril 2005 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui (majandus)üksus rakendab käesolevat standardit enne 1. jaanuari 2005 algava perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
45 |
(Majandus)üksus rakendab Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu 2008. aastal tehtud IAS 27 paragrahvide 4, 18, 19, 26–37 ja paragrahvi 41 punktide e ning f muudatusi 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kuid (majandus)üksusel ei ole lubatud neid muudatusi rakendada enne 1. juulit 2009 algavate aruandeaastate suhtes, välja arvatud juhul, kui ta rakendab ka IFRS 3 (parandanud Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu 2008. aastal). Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi enne 1. juulit 2009, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi tagasiulatuvalt, välja arvatud järgmised erandid:
|
45A |
2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 38. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes edasiulatuvalt alates kuupäevast, mil ta rakendas esmakordselt IFRS 5. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab seda muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
45B |
2008. aasta mais välja antud Tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse (majandus)üksusesse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu soetusmaksumus (IFRS 1 ja IAS 27 muudatused) muutis kehtetuks paragrahvis 4 esitatud soetusmaksumuse meetodi mõiste ja lisas paragrahvi 38A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui majandusüksus rakendab muutusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab samaaegselt IAS 18-ga, IAS 21-ga ja IAS 36-ga seotud muudatusi. |
45C |
2008. aasta mais välja antud Tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse (majandus)üksusesse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu soetusmaksumus (IFRS 1 ja IAS 27 muudatused) lisas paragrahvid 38B ja 38C. Majandusüksus rakendab neid paragrahve edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavatel aruandeaastatel toimuvate ümberkorralduste suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Lisaks võib (majandus)üksus rakendada tagasiulatuvalt paragrahve 38B ja 38C varasemate ümberkorralduste suhtes, mis kuuluvad nende paragrahvide rakendusalasse. Kui (majandus)üksus korrigeerib mingi ümberkorralduse vastamaks paragrahvidele 38B või 38C, korrigeerib ta kõiki hilisemaid ümberkorraldusi, mis kuuluvad nende paragrahvide rakendusalasse. Kui (majandus)üksus rakendab paragrahve 38B või 38C varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
IAS 27 (2003) TAGASIVÕTMINE
46 |
Käesoleva standardiga asendatakse IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded (parandatud 2003). |
(1) Kui tütarettevõte vastab omandamisel müügiks hoitavaks liigitamise kriteeriumitele kooskõlas IFRS 5-ga Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad, kajastatakse seda kooskõlas nimetatud standardiga.
(2) Vt samuti SIC 12 Konsolideerimine—eriotstarbelised (majandus)üksused.
Liide
Muudatused teistes IFRSides
Käesolevas lisas esitatud muudatusi rakendatakse 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 27 muudatusi varasema perioodi suhtes, rakendatakse käesolevaid muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes. Muudetud paragrahvides on kehtetuks muudetud tekst maha tõmmatud ja uus tekst alla joonitud.
A1 |
Järgmistes rahvusvahelistes finantsaruandlusstandardites, mida rakendatakse 1. juulil 2009, on alljärgnevates paragrahvides viited „vähemusosalusele” muudetud viideteks „mittekontrollivale osalusele”:
|
IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt
A2 |
IFRS 1 muudetakse vastavalt allpool kirjeldatule. Paragrahv 26 muudetakse järgmiselt:
Paragrahvi 34B järel lisatakse uus pealkiri ja paragrahv 34C järgmiselt:
Paragrahv 47J lisatakse järgmiselt:
|
IFRS 5 Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad
A3 |
IFRS 5 muudetakse vastavalt allpool kirjeldatule. Paragrahv 33 muudetakse järgmiselt:
Paragrahv 44B lisatakse järgmiselt:
|
IAS 1 Finantsaruannete esitamine
A4 |
IAS 1 (parandatud 2007) paragrahv 106 muudetakse järgmiselt:
Paragrahv 139A lisatakse järgmiselt:
|
IAS 7 Rahavoogude aruanne
A5 |
IAS 7 muudetakse vastavalt allpool kirjeldatule. Pealkiri paragrahvi 39 kohal ja paragrahvid 39–42 muudetakse järgmiselt:
Paragrahvid 42A ja 42B lisatakse järgmiselt:
Paragrahv 54 lisatakse järgmiselt:
|
IAS 21 Valuutakursside muutuste mõjud
A6 |
IAS 21 muudetakse vastavalt allpool kirjeldatule. Pealkiri enne paragrahvi 48 muudetakse ning paragrahvid 48A–48D lisatakse järgmiselt:
Paragrahv 60B lisatakse järgmiselt:
|
IAS 28 Investeeringud sidusettevõtetesse
A7 |
IAS 28 muudetakse vastavalt allpool kirjeldatule. Paragrahvid 18 ja 19 muudetakse järgmiselt:
Paragrahv 19A lisatakse järgmiselt:
Paragrahv 41B lisatakse järgmiselt:
|
IAS 31 Osalemised ühisettevõtmistes
A8 |
IAS 31 muudetakse vastavalt allpool kirjeldatule. Paragrahv 45 muudetakse järgmiselt:
Paragrahvid 45A ja 45B lisatakse järgmiselt:
Paragrahv 58A lisatakse järgmiselt:
|
IAS 39 Finantsinstrumendid: Kajastamine ja mõõtmine
A9 |
IAS 39 muudetakse vastavalt allpool kirjeldatule. Paragrahvi 102 viimane lause muudetakse järgmiselt:
Paragrahv 103E lisatakse järgmiselt:
|
SIC-7 Euro kasutuselevõtt
A10 |
SIC-7 muudetakse alljärgnevalt. Osas „Viited” lisatakse „IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded (muudetud 2008)”. Paragrahv 4 muudetakse järgmiselt:
Pealkirja „Jõustumiskuupäev” all IAS 1 muudatuste jõustumiskuupäeva kirjeldava paragrahvi järel lisatakse uus paragrahv järgmiselt: „IAS 27-ga (muutnud Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu 2008. aastal) muudeti paragrahvi 4 punkt b. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 27 (muudetud 2008) varasema perioodi suhtes, rakendatakse seda muudatust ka selle varasema perioodi suhtes.” |