Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008L0119

Nõukogu direktiiv 2008/119/EÜ, 18. detsember 2008 , milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (kodifitseeritud versioon)

ELT L 10, 15.1.2009, p. 7–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 14/12/2019

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/119/oj

15.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/7


NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/119/EÜ,

18. detsember 2008,

milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 19. novembri 1991 aasta direktiivi 91/629/EMÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded, (3) on korduvalt (4) oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Enamik liikmesriike on ratifitseerinud põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni; ühendus on samuti nimetatud konventsiooni heaks kiitnud nõukogu otsusega 78/923/EMÜ. (5)

(3)

Vasikad kuuluvad elusloomadena asutamislepingu I lisas esitatud toodete loetelusse.

(4)

Vasikate pidamine on põllumajanduse lahutamatu osa; see on osa põllumajandusega tegeleva elanikkonna jaoks tuluallikaks.

(5)

Konkurentsitingimusi moonutada võivad erinevused takistavad vasikate ja vasikasaaduste ühisturu korralduse tõrgeteta toimimist.

(6)

Seega on vaja kehtestada ühised miinimumnõuded tarbevasikate või nuumvasikate kaitseks, et tagada tootmise ratsionaalne areng.

(7)

On teaduslikult tunnustatud, et vasikaid tuleb kasvatada karjas elava liigi vajadustele vastavas keskkonnas; seetõttu tuleks vasikaid kasvatada rühmadena; nii rühmas kui ka üksinda aedikus kasvatatavatel vasikatel peaks olema piisavalt liikumisruumi, kontakti muu karjaga, neil peab olema võimalik normaalselt üles tõusta ja pikali heita.

(8)

Ametkondadel, tootjatel, tarbijatel ja teistel on vaja saada informatsiooni valdkonna arengust; seetõttu peaks komisjon Euroopa Toiduohutusameti arvamuse alusel jätkama aktiivselt vasikate heaolu seisukohalt efektiivse(te) kasvatussüsteemi(de) teaduslikke uuringud; komisjonile tuleks kehtestada vaheperiood käesoleva ülesande edukaks täitmiseks.

(9)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (6)

(10)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tarbe- ja nuumvasikate kaitse miinimumnõuded.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„vasikas” – kuni kuue kuu vanune veis;

2)

„pädev asutus” – nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ (milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle) (7) artikli 2 punktis 6 määratletud pädev asutus.

Artikkel 3

1.   Alates 1. jaanuarist 1998 kehtivad uute või ümberehitatud ning pärast nimetatud kuupäeva kasutusele võetud majandite hoonete suhtes järgmised sätted:

a)

ükski vasikas ei tohi pärast kaheksanädalaseks saamist olla üksinda aedikus, kui veterinaararst ei ole kinnitanud, et tema tervis või käitumine nõuab ravi saamiseks isoleerimist. Üksikaediku laius peab olema vähemalt võrdne vasika seisuasendis mõõdetud turja kõrgusega ning pikkus vähemalt võrdne vasika pikkusega ninaotsast ristluu sabapoolse otsani korrutatuna 1,1-ga.

Vasikate üksikaedikutel (välja arvatud haigete loomade isoleerimiseks mõeldud aedikud) ei tohi olla monoliitseid vaheseinu, vaid perforeeritud vaheseinad, mis võimaldavad vasikatel otsest pilk- ja puutekontakti;

b)

rühmades kasvatatavatel vasikatel peab iga vasika jaoks olema vaba ruumi, mis on vähemalt 1,5 m2 iga alla 150-kilogrammise eluskaaluga vasika kohta, vähemalt 1,7 m2 iga 150-kilogrammise või suurema, kuid alla 220-kilogrammise eluskaaluga vasika kohta, ning vähemalt 1,8 m2 iga 220-kilogrammise või suurema eluskaaluga vasika kohta.

Esimese lõike sätteid ei kohaldata:

a)

vähem kui kuue vasikaga majandite suhtes;

b)

emaloomaga koos peetavate imevate vasikate suhtes.

2.   Alates 31. detsembrist 2006 kohaldatakse lõikes 1 esitatud sätteid kõikide majandite suhtes.

Artikkel 4

Liikmesriigid peavad tagama, et vasikate pidamine vastab I lisas toodud üldsätetele.

Artikkel 5

I lisa üldsätteid võib muuta vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud korrale teaduse arenguga arvestamiseks.

Artikkel 6

Hiljemalt 1. jaanuaril 2006 esitab komisjon nõukogule Euroopa Toiduohutusameti arvamuse alusel koostatud aruande intensiivse põllumajandustootmise süsteemi(de) kohta, mis vastab (vastavad) vasikate heaolu nõuetele patoloogia, zootehnika, füsioloogia ja käitumise seisukohast, samuti erinevate süsteemide sotsiaalmajanduslike tagajärgede kohta koos aruande järeldusi arvestavate asjakohaste ettepanekutega.

Artikkel 7

1.   Liikmesriigid peavad tagama, et pädeva asutuse vastutusel viiakse läbi käesoleva direktiivi sätete täitmise kontrolle.

Nimetatud kontrollid, mida võidakse viia läbi teistel eesmärkidel teostatavate kontrollide käigus, hõlmavad iga aasta statistiliselt esindusliku valimi igas liikmesriigis kasutatavatest erinevatest põllumajandustootmise süsteemidest.

2.   Komisjon kinnitab vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud menetlusele eeskirjad, mida tuleb järgida käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kontrollide läbiviimisel.

3.   Iga kahe aasta tagant aprilli viimaseks tööpäevaks ja esimest korda 30. aprilliks 1996 peavad liikmesriigid teatama komisjonile kahe eelmise aasta jooksul vastavalt käesolevale artiklile läbi viidud kontrollide tulemustest, sealhulgas läbi viidud kontrollide arv võrreldes nende territooriumil olevate majandite arvuga.

Artikkel 8

Kolmandast riigist ühendusse imporditavate loomadega peab olema kaasas kõnealuse riigi pädeva asutuse poolt väljastatud sertifikaat, mis kinnitab, et neid on koheldud vähemalt samaväärselt käesolevas direktiivis ühendusest pärit loomade kohta sätestatuga.

Artikkel 9

Kui käesoleva direktiivi ühtseks kohaldamiseks vajalik, võivad komisjoni veterinaareksperdid koostöös pädevate asutustega teha kohapealseid kontrolle. Neid kontrolle läbi viivad isikud peavad täitma spetsiaalseid isikliku hügieeni meetmeid igasuguse haiguste edasikandumise riski välistamiseks.

Liikmesriik, mille territooriumil kontrolli läbi viiakse, peab andma ekspertidele nende töös kogu vajaliku abi. Komisjon teatab kontrolli tulemustest asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed kontrolli tulemuste arvessevõtmiseks.

Suhetes kolmandate riikidega kohaldatakse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ (millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted) (8) III peatüki sätteid.

Käesoleva artikli üldised rakenduseeskirjad võetakse vastu käesoleva direktiivi artikli 10 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 10

1.   Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (9) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 11

Liikmesriigid võivad vastavalt asutamislepingu üldsätetele siiski säilitada või kohaldada vasikate kaitseks rangemaid sätteid, kui on ette nähtud käesoleva direktiiviga. Liikmesriigid peavad teatama komisjonile kõigist sellistest meetmetest.

Artikkel 12

Direktiiv 91/629/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud õigusaktidega tunnistatakse kehtetuks, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. detsember 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER


(1)  11. detsembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 324, 30.12.2006, lk 26.

(3)  EÜT L 340, 11.12.1991, lk 28.

(4)  Vt II lisa A osa.

(5)  EÜT L 323, 17.11.1978, lk 12.

(6)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(7)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(8)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.

(9)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.


I LISA

1.

Vasikate pidamise ruumide ning eriti nende bokside ja seadmete ehitamisel kasutatud materjalid, millega vasikad võivad kokku puutuda, ei tohi olla vasikatele kahjulikud ning neid peab olema võimalik põhjalikult puhastada ja desinfitseerida.

2.

Kuni antud küsimuses EÜ eeskirjade kinnitamiseni tuleb elektrisüsteemid ja -seadmed paigaldada vastavalt kehtivatele siseriiklikele eeskirjadele nii, et vältida elektrilööke.

3.

Hoone soojustuse, kütte ja ventilatsiooniga tuleb tagada, et õhuringlus, tolmusisaldus, temperatuur, suhteline õhuniiskus ja gaasisisaldus püsiksid tasemel, mis ei kahjusta vasikate tervist.

4.

Kõiki vasikate tervise ja heaolu seisukohalt olulisi automaatseid või mehaanilisi seadmeid tuleb kontrollida vähemalt kord päevas. Defektide avastamisel tuleb need viivitamatult kõrvaldada, või kui see on võimatu, rakendada vajalikke meetmeid vasikate tervise ja heaolu tagamiseks, kuni defektid on kõrvaldatud, kasutades alternatiivseid söötmismeetodeid ja säilitades rahuldava keskkonna.

Kunstliku ventilatsioonisüsteemi puhul peab olema tagavarasüsteem piisava õhuvahetuse jaoks, et säilitada vasikate tervis ja heaolu süsteemi rikke korral, samuti alarmsüsteem karjaku hoiatamiseks elektrikatkestuse korral. Alarmsüsteemi tuleb regulaarselt kontrollida.

5.

Vasikaid ei tohi hoida pidevalt pimedas. Vastavalt nende käitumis- ja füsioloogilistele vajadustele ning arvestades liikmesriikide erinevaid kliimatingimusi tuleb neile võimaldada sobivat päeva- või kunstlikku valgust; viimase puhul peab see töötama vähemalt sama pika perioodi vältel kui loomulik valgus tavaliselt kella 9.00 ja 17.00 vahel. Lisaks peab olema kasutusel nõuetekohane (statsionaarne või portatiivne) piisavalt tugev valgustus, et vasikaid oleks võimalik millal tahes uurida.

6.

Kõiki siseruumides peetavaid vasikaid peab omanik või loomade eest vastutav isik kontrollima vähemalt kaks korda päevas ja väljas peetavaid vasikaid vähemalt üks kord päevas. Iga haiget või vigastatud vasikat peab viivitamatult asjakohaselt ravima ning kui mõni vasikas karjaku hoolitsuse tulemusel ei parane, peab võimalikult kiiresti pöörduma veterinaari poole. Haiged või vigastatud vasikad tuleb vajaduse korral paigutada isoleeritult sobivasse ruumi kuiva ja mugava allapanuga.

7.

Vasikate pidamiseks mõeldud ruumid peavad olema ehitatud nii, et need võimaldaksid igal vasikal raskusteta maha heita, puhata, üles tõusta ja end puhastada.

8.

Vasikaid ei tohi lõastada, välja arvatud gruppides peetavad vasikad, keda võib lõastada mitte kauemaks kui üheks tunniks korraga piima või piimaasendajatega söötmise ajal. Lõastamise kasutamisel ei tohi see põhjustada vasikatele vigastusi ning lõastusvahendeid tuleb regulaarselt kontrollida ja reguleerida, et need oleksid mugavad ja parajad. Kõik lõad peavad olema sellised, et nende abil oleks võimalik vältida lämbumis- või vigastusohtu ning need võimaldaksid vasikal liikuda, nagu on ette nähtud lõikes 7.

9.

Vasikate hoidmiseks ette nähtud laudad, aedikud, seadmed ja vahendid peavad olema nõuetekohaselt puhastatud ja desinfitseeritud, et vältida nakkuste levikut ning haigusekandjate tekkimist. Fekaalid, uriin ning söömata jäänud või mahapudenenud toit tuleb eemaldada nii sageli kui vaja, et vähendada haisu tekkimist ning vältida kärbeste või näriliste ligimeelitamist.

10.

Põrandad peavad olema siledad, aga mitte libedad, et vältida vasikatel vigastusi, ning kujundatud nii, et need ei põhjustaks vasikatele seistes või lamades vigastusi ega kannatusi. Põrandad peavad vastama vasikate suurusele ja kaalule; põrandapind peab olema jäik, tasane ja kindel. Lamamispind peab olema mugav, puhas ja piisava drenaažiga ning ei tohi vasikatele kahjulikult mõjuda. Sobiv allapanu peab olema kõigil alla kahe nädala vanustel vasikatel.

11.

Kõigile vasikatele peab andma vanuse, kehakaalu, käitumis- ja füsioloogilistele vajadustele kohandatud sobivat sööta hea tervise ja heaolu võimaldamiseks. Selleks peab nende sööt sisaldama piisavalt rauda, et tagada vere keskmine hemoglobiinitase vähemalt 4,5 mmol/l, ning igale üle kahe nädala vanusele vasikale antakse kiudaineid sisaldava sööda minimaalne päevane kogus, 8–20 nädalat vanade vasikate puhul suurendatakse minimaalset kiudaineid sisaldava sööda kogust 50 grammilt 250 grammini. Vasikaid ei tohi suukorvistada.

12.

Kõiki vasikaid tuleb sööta vähemalt kaks korda päevas. Kui vasikaid peetakse gruppides ning nad ei saa sööta soovi kohaselt või söödetakse neid automaatse söötmissüsteemiga, peab iga vasikas söödale juurde pääsema teiste vasikatega samal ajal.

13.

Kõigil üle kahe nädala vanadel vasikatel peab olema juurdepääs piisavale hulgale mageveele või neil peab olema võimalik rahuldada oma vedelikuvajadus muude vedelike joomisega. Kuumades ilmastikutingimustes või haigetele vasikatele peab siiski mage joogivesi olema kättesaadav igal ajal.

14.

Söötmis- ja jootmisseadmed peavad olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja hooldatud nii, et vasikate sööda ja joogivee saastumine oleks minimaalne.

15.

Iga vasikas peab saama veise ternespiima võimalikult kiiresti pärast sündi ja igal juhul esimese kuue elutunni jooksul.


II LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(viidatud artiklis 12)

Nõukogu direktiiv 91/629/EMÜ

(EÜT L 340, 11.12.1991, lk 28)

 

Nõukogu direktiiv 97/2/EÜ

(EÜT L 25, 28.1.1997, lk 24)

 

Komisjoni otsus 97/182/EÜ

(EÜT L 76, 18.3.1997, lk 30)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 806/2003

(ELT L 122, 16.5.2003, lk 1)

ainult III lisa punkt 25

B   OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(viidatud artiklis 12)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

91/629/EMÜ

1. jaanuar 1994

97/2/EÜ

31. detsember 1997


III LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 91/629/EMÜ

Käesolev direktiiv

Artiklid 1 ja 2

Artiklid 1 ja 2

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõike 3 esimene lõik

Artikli 3 lõike 1 esimene lõik

Artikli 3 lõike 3 teise lõigu sissejuhatavad sõnad

Artikli 3 lõike 1 teise lõigu sissejuhatavad sõnad

Artikli 3 lõike 3 teise lõigu esimene taane

Artikli 3 lõike 1 teise lõigu punkt a

Artikli 3 lõike 3 teise lõigu teine taane

Artikli 3 lõike 1 teise lõigu punkt b

Artikli 3 lõike 3 kolmas lõik

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 4

Artikli 4 lõige 1

Artikkel 4

Artiklid 5–10

Artiklid 5–10

Artikli 11 lõige 1

Artikli 11 lõige 2

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 12

Artikkel 14

Lisa

I lisa

II lisa

III lisa


Top