Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32007R0754

    Nõukogu määrus (EÜ) nr 754/2007, 28. juuni 2007 , millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1941/2006, (EÜ) nr 2015/2006 ja (EÜ) nr 41/2007 teatavate kalavarude püügivõimaluste ning -tingimuste osas

    ELT L 172, 30.6.2007, p. 26–38 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/01/2007

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/754/oj

    30.6.2007   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 172/26


    NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 754/2007,

    28. juuni 2007,

    millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1941/2006, (EÜ) nr 2015/2006 ja (EÜ) nr 41/2007 teatavate kalavarude püügivõimaluste ning -tingimuste osas

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 20,

    võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks, (2) eriti selle artiklit 8,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1941/2006 (3) määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2007. aastaks.

    (2)

    Määruses (EÜ) nr 1941/2006 on sätestatud, et liikmesriikide poolt Läänemere teatavates alarajoonides täiendavalt määratud püügikeelu ajad tuleks jagada ajavahemikeks, mis ei ole lühemad kui viis päeva. Seda sätet ei tuleks siiski kohaldada, juhul kui need täiendavad püügikeelu ajad on ühendatud ühe kõnealuses määruses sätestatud keeluajaga, nii et keeluaja üldine kestus on viis või enam päeva. Täiendavate püügikeelu päevade määramist on vaja tagasiulatuvalt selgitada.

    (3)

    Tuleks selgitada sätteid määratud sadamate kohta.

    (4)

    Püügikoormuse piirangutes tuleks triivivad õngejadad asjaomaste püügivahendite hulgast sel ajal, kui neid ei kasutata tursa püüdmiseks, välja arvata.

    (5)

    Ei peeta vajalikuks osutada alarajoonile 27 seoses Läänemere püügikoormuse piirangutega, kuna nimetatud alarajoonis on tursapüük minimaalne, viide sellele alarajoonile tuleks välja jätta.

    (6)

    Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2015/2006 (4) on ühenduse kalalaevadele kehtestatud 2007. ja 2008. aastaks püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega.

    (7)

    Teatavate püügipiirkondade kirjeldusi kõnealuses määruses tuleks selgitada, et tagada piirkonna, kus kvoodi alusel võib kalastada, õige määratlemine.

    (8)

    Kõnealuses määruses olid teatud kalaliikide puhul teatavad kvoodid ja joonealused märkused valesti esitatud ning need tuleks parandada.

    (9)

    Nõukogu määrusega (EÜ) nr 41/2007 (5) on 2007. aastaks kindlaks määratud teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ja ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.

    (10)

    Tuleks selgitada teatavaid erisätteid NEAFCi konventsiooni piirkonnas kolmandate riikide kalalaevade püütud ja külmutatud kala lossimise ja ümberlaadimise kohta.

    (11)

    Määruse (EÜ) nr 41/2007 IA lisa pealkirja ja teatavaid kalastusvööndite kirjeldusi tuleks selgitada, et tagada piirkonna, kus kvoodi alusel võib kalastada, õige määratlemine.

    (12)

    Lõplikud tobiapüügi limiidid ICESi vööndites IIIa ja IV ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes kehtestatakse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuannete alusel ning määruse (EÜ) nr 41/2007 IID lisa punktis 8 sätestatud korras. Põhjamere tobiavarud on Norraga ühised, aga neid ei majandata praegu ühiselt. Lõplikud püügilimiidid on kooskõlas Norraga peetud kalandusalaste nõupidamiste 22. mai 2007. aasta lõppotsustega.

    (13)

    Railaste kaaspüügi kvooti tuleks rakendada vaid nimetatud liikide suuremate kui 200 kg suuruste koguste korral.

    (14)

    Asjaomaste laevastike püügikoormuse kvantifitseerimise suhtes rakendatav võrdlusperiood kalapüügitegevuse lõpetamise täiendavate päevade määramisel on valesti esitatud ja tuleks ära parandada.

    (15)

    Iiri meres rakendatavate tehniliste meetme piirkonda näitavad koordinaadid on III lisas valesti esitatud ja nad tuleks ära parandada.

    (16)

    11.–15. detsembrini 2006 toimunud kolmandal aastakoosolekul võttis Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon muu hulgas vastu tuunivarude kaitset käsitlevad meetmed ja mõõkkala püüki teatavates piirkondades reguleerivad meetmed. Tuleks tagada nende meetmete rakendamine ühenduse õiguskorras.

    (17)

    Ühenduse ja Fääri saarte, Islandi, Norra ja Venemaa Föderatsiooni vahel 18. jaanuaril 2007 toimunud läbirääkimistel jõuti kokkuleppele atlandi-skandinaavia kevadheeringa (norra heeringas) Kirde-Atlandi varude püügivõimalustes. Kõnealuse kokkuleppe kohaselt suurendatakse ühenduse litsentside arvu 77-lt 93-le. Seda kokkulepet tuleks rakendada ühenduse õiguses.

    (18)

    Määrusi (EÜ) nr 1941/2006, (EÜ) nr 2015/2006 ja (EÜ) nr 41/2007 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määruse (EÜ) nr 1941/2006 muudatused

    Määruse (EÜ) nr 1941/2006 I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

    Artikkel 2

    Määruse (EÜ) nr 2015/2006 muudatused

    Määruse (EÜ) nr 2015/2006 lisa 2. osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

    Artikkel 3

    Määruse (EÜ) nr 41/2007 muudatused

    Määrust (EÜ) nr 41/2007 muudetakse järgmiselt.

    1.

    Artikli 51 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 28e lõikest 1 teavitab iga kalalaeva, mille pardal on artiklis 49 osutatud kala, kapten või tema esindaja vähemalt kolm päeva enne kavandatud saabumisaega selle sadama liikmesriigi pädevat asutust, kuhu ta kavatseb saabuda oma kavatsusest siseneda sadamasse, lossida või ümber laadida.”

    2.

    Artiklit 52 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „1.   Sadama liikmesriigi pädev asutus võib lubada lossimist või ümberlaadimist vaid siis, kui selle kalalaeva lipuriik, kes kavatseb lossida või ümber laadida, või, kui kalalaev on väljaspool sadamat kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuriik (-riigid), millelt saak ümber laaditi, on tõendanud järgmist, saates korralikult täidetuna tagasi talle (neile) artikli 51 lõike 3 kohaselt edastatud vormi B osa:”

    b)

    lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Sadama liikmesriigi pädev asutus teatab oma otsusest lossimise või ümberlaadimise lubamise kohta viivitamatult komisjonile ja NEAFCi sekretärile, saates neile koopia IV lisa I osas ettenähtud vormist, olles korralikult täitnud osa C, kui lossitud või ümberlaaditud kala oli püütud NEAFCi konventsiooni piirkonnas.”

    3.

    Artikli 53 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Liikmesriikide pädevad asutused kontrollivad oma sadamates igal aastal vähemalt 15 % artiklis 49 viidatud kolmandate riikide kalalaevade lossimistest ja ümberlaadimistest.”

    4.

    Määruse (EÜ) nr 41/2007 IA, IIA, III ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

    Artikkel 4

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Artiklit 1 kohaldatakse seevastu käesoleva määruse I lisa punktides 1 ja 2 esitatud muudatuste osas alates 1. jaanuarist 2007.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Luxembourg, 28. juuni 2007

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    S. GABRIEL


    (1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

    (2)  ELT L 70, 9.3.2004, lk 8. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 441/2007 (ELT L 104, 21.4.2007, lk 28).

    (3)  ELT L 367, 22.12.2006, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 609/2007 (ELT L 141, 2.6.2007, lk 33).

    (4)  ELT L 384, 29.12.2006, lk 28. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 609/2007.

    (5)  ELT L 15, 20.1.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 643/2007 (ELT L 151, 13.6.2007, lk 1).


    I LISA

    Määruse (EÜ) nr 1941/2006 lisasid muudetakse järgmiselt.

    1)

    I lisa muudetakse järgmiselt:

    a)

    joonealune märkus 1 kannete all, mis käsitlevad tursa liiki alarajoonides 25–32 (EÜ veed) ja tursa liiki alarajoonides 22–24 (EÜ veed) jäetakse välja; ja

    b)

    I lisa I liide jäetakse välja.

    2)

    II lisa muudetakse järgmiselt:

    a)

    punkt 1.1 asendatakse järgmisega:

    „1.1.

    Kalastamine traalide, nootade või muude samalaadsete püünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, või seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, või põhjapüügivahendite või õngejadadega, välja arvatud triivivate õngejadadega, on keelatud:

    a)

    1. jaanuarist kuni 7. jaanuarini, 31. märtsist kuni 1. maini ning 31. detsembril alarajoonides 22–24, ja

    b)

    1. jaanuarist kuni 7. jaanuarini, 5. aprillist kuni 10. aprillini, 1. juulist kuni 31. augustini ning 31. detsembril alarajoonides 25–26.”;

    b)

    punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

    „1.2.

    Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvatele kalalaevadele, kes kalastavad traalide, nootade või muude samalaadsete püünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, või seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, või põhjapüügivahendite või õngejadadega, välja arvatud triivivate õngejadadega, on samuti keelatud püük:

    a)

    77 kalendripäeval alarajoonides 22–24 väljaspool punkti 1.1 alapunktis a osutatud ajavahemikku, ja

    b)

    67 kalendripäeval alarajoonides 25–26 väljaspool punkti 1.1 alapunktis b osutatud ajavahemikku.

    Liikmesriigid jagavad punktides a ja b osutatud päevad ajavahemikeks, mis ei ole lühemad kui viis päeva, välja arvatud juhul, kui punktides a ja b osutatud päevad lisatakse vastavalt punkti 1.1 alapunktides a ja b osutatud ajavahemikele, v.a 31. detsember.”;

    c)

    lisatakse järgmine punkt:

    „1.3.

    Punktides 1.1 ja 1.2 sätestatud ajavahemikel ja päevadel ei tohi triivivate õngejadadega püüdmisel turska pardal hoida.”

    3)

    III lisa punkt 2.7.1 asendatakse järgmisega:

    „2.7.1.

    Kui liikmesriik on määranud kindlaks sadamad tursa lossimiseks, võivad kalalaevad, mille pardal on üle 750 kg eluskaalus turska, turska lossida üksnes nimetatud kindlaksmääratud sadamates.”


    II LISA

    Määruse (EÜ) nr 2015/2006 lisa 2. osa muudetakse järgmiselt.

    1)

    Kanne, mis käsitleb limapea püüki ICESi piirkondades I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed), asendatakse järgmisega:

    „Liik

    :

    Limapead

    Beryx spp.

    Piirkond

    :

    III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

    Aasta

    2007

    2008

     

    Hispaania

    74

    74

     

    Prantsusmaa

    20

    20

     

    Iirimaa

    10

    10

     

    Portugal

    214

    214

     

    Ühendkuningriik

    10

    10

     

    328

    328”

     

    2)

    Kanne, mis käsitleb kalju-tömppeakala püüki ICESi piirkondades IIIa ja ühenduse vetes ICESi piirkondades IIIb, IIIc ja IIId, asendatakse järgmisega:

    „Liik

    :

    Kalju-tömppeakala

    Coryphaenoides rupestris

    Piirkond

    :

    IIIa ja ühenduse veed IIIb, IIIc ja IIId

    Aasta

    2007

    2008

     

    Taani

    1 002

    946

     

    Saksamaa

    6

    5

     

    Rootsi

    52

    49

     

    1 060

    1 000”

     

    3)

    Kanne, mis käsitleb kalju-tömppeakala püüki ICESi piirkondades VIII, IX, X, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) ning V (Gröönimaa veed) asendatakse järgmisega:

    „Liik

    :

    Kalju-tömppeakala

    Coryphaenoides rupestris

    Piirkond

    :

    VIII, IX, X, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

    Aasta

    2007

    2008

     

    Saksamaa

    40

    40

     

    Hispaania

    4 391

    4 391

     

    Prantsusmaa

    202

    202

     

    Iirimaa

    9

    9

     

    Ühendkuningriik

    18

    18

     

    Läti

    71

    71

     

    Leedu

    9

    9

     

    Poola

    1 374

    1 374

     

    6 114

    6 114”

     

    4)

    Kanne, mis käsitleb Atlandi karekala püüki ICESi piirkondades I, II, III, IV, V, VIII, IX, X, XI, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed), asendatakse järgmisega:

    „Liik

    :

    Atlandi karekala

    Hoplostethus atlanticus

    Piirkond

    :

    I, II, III, IV, V, VIII, IX, X, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

    Aasta

    2007

    2008

     

    Hispaania

    4

    3

     

    Prantsusmaa

    23

    15

     

    Iirimaa

    6

    4

     

    Portugal

    7

    5

     

    Ühendkuningriik

    4

    3

     

    44

    30”

     

    5)

    Kanne, mis käsitleb sinise molva püüki ICESi piirkondades VI ja VII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed), asendatakse järgmisega:

    „Liik

    :

    Sinine molva

    Molva dypterygia

    Piirkond

    :

    VI ja VII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) (2)

    Aasta

    2007

    2008

     

    Saksamaa

    26

    21

     

    Eesti

    4

    3

     

    Hispaania

    83

    67

     

    Prantsusmaa

    1 898

    1 518

     

    Iirimaa

    7

    6

     

    Leedu

    2

    1

     

    Poola

    1

    1

     

    Ühendkuningriik

    482

    386

     

    Muud (1)

    7

    6

     

    2 510

    2 009

     

    6)

    Kanne, mis käsitleb besuugo püüki ühenduse vetes ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvates vetes, asendatakse järgmisega:

    „Liik

    :

    Besuugo

    Pagellus bogaraveo

    Piirkond

    :

    X (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

    Aasta

    2007

    2008

     

    Hispaania (3)

    10

    10

     

    Portugal (3)

    1 116

    1 116

     

    Ühendkuningriik (3)

    10

    10

     

     (3)

    1 136

    1 136

     


    (1)  Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

    (2)  Liikmesriigid tagavad, et sinise molva püüki jälgitakse teaduslikult, eriti nende kalalaevade tegevust, kes lossisid 2005. aastal üle 30 tonni sinise molva. Kõik laevad peavad rohkem kui viie tonni sinise molva lossimisest eelnevalt teatama ja ei tohi ühegi püügireisi lõpus lossida üle 25 tonni sinise molva.”

    (3)  Kuni 10 % 2008. aasta kvootidest võib kasutada detsembris 2007.”


    III LISA

    Määruse (EÜ) nr 41/2007 lisasid muudetakse järgmiselt.

    1)

    IA lisa muudetakse järgmiselt:

    a)

    pealkiri asendatakse järgmisega:

    b)

    kanne, mis käsitleb tobiapüüki ICESi piirkonnas IIIa, ICESi piirkondade IIa ja IV EÜ vetes, asendatakse järgmisega:

    „Liik

    :

    Tobiaslased

    Ammodytidae

    Piirkond

    :

    IIIa; IIa ja IV EÜ veed (1)

    SAN/2A3A4.

    Taani

    144 324 (2)

    Analüütiline TAC.

    Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

    Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

    Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

    Ühendkuningriik

    3 155 (3)

    Kõik liikmesriigid

    5 521 (4)  (5)

    153 000 (6)

    Norra

    20 000 (7)

    Lubatud kogupüük (TAC)

    Ei kohaldata (8)

    c)

    kanne, mis käsitleb heeringat ICESi vööndis IV põhja pool 53° 30' N, asendatakse järgmisega:

    „Liik

    :

    Heeringas (9)

    Clupea harengus

    Piirkond

    :

    EÜ ja Norra veed IV põhja pool 53° 30′ N

    HER/04A., HER/04B.

    Taani

    50 349

    Analüütiline TAC.

    Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

    Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

    Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

    Saksamaa

    34 118

    Prantsusmaa

    19 232

    Madalmaad

    47 190

    Rootsi

    3 470

    Ühendkuningriik

    50 279

    204 638

    Norra

    50 000 (10)

    Lubatud kogupüük (TAC)

    341 063

    Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi osutatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

     

    Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-)

    50 000”

    d)

    kanne, mis käsitleb heeringat ICESi vööndites Vb ja VIb ning ICESi vööndi VIaN EÜ vetes, asendatakse järgmisega:

    „Liik

    :

    Heeringas

    Clupea harengus

    Piirkond

    :

    Vööndite Vb, VIb ja ViaN EÜ ja rahvusvahelised veed (11)

    HER/5B6ANB.

    Saksamaa

    3 727

    Ennetuslik TAC.

    Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

    Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

    Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

    Prantsusmaa

    705

    Iirimaa

    5 036

    Madalmaad

    3 727

    Ühendkuningriik

    20 145

    33 340

    Fääri saared

    660 (12)

    Lubatud kogupüük (TAC)

    34 000

    e)

    kanne, mis käsitleb kiltturska ICESi vööndites VIb, XII ja XIV, asendatakse järgmisega:

    „Liik

    :

    Kilttursk

    Melanogrammus aeglefinus

    Piirkond

    :

    Vööndite VIb, XII ja XIV EÜ ja rahvusvahelised veed

    HAD/6B1214

    Belgia

    10

    Analüütiline TAC.

    Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

    Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

    Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

    Saksamaa

    12

    Prantsusmaa

    509

    Iirimaa

    363

    Ühendkuningriik

    3 721

    4 615

    Lubatud kogupüük (TAC)

    4 615”

    f)

    kanne, mis käsitleb railasi vööndite IIa ja IV EÜ vetes, asendatakse järgmisega:

    „Liik

    :

    Railased

    Rajidae

    Piirkond

    :

    IIa ja IV EÜ veed

    SRX/2AC4-C

    Belgia

    369 (13)

    Ennetuslik TAC.

    Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

    Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

    Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

    Taani

    14 (13)

    Saksamaa

    18 (13)

    Prantsusmaa

    58 (13)

    Madalmaad

    314 (13)

    Ühendkuningriik

    1 417 (13)

    2 190 (13)

    Lubatud kogupüük (TAC)

    2 190

    2)

    IIA lisa muudetakse järgmiselt:

    a)

    punkt 10.1 asendatakse järgmisega:

    „10.1.

    Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu päevi, mille jooksul võib püügipiirkonnas viibida laev, mille pardal on mõni punktis 4.1 nimetatud püügivahenditest, võttes aluseks kalapüügitegevuse lõpetamisel alates 1. jaanuarist 2002 saavutatud tulemused. Määratakse kõnealuses püügipiirkonnas kõnealuseid püügivahendeid kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2001. aasta püügikoormuse ja kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2001. aasta püügikoormuse suhe. Lisapäevade arv arvutatakse seejärel nii, et leitud suhe korrutatakse algselt eraldatud päevade arvuga. Arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani. Käesolevat punkti ei kohaldata kui laev on punkti 5.2 kohaselt asendatud või kui püügikvoodi äravõtmist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.”;

    b)

    punkt 11.4 asendatakse järgmisega:

    „11.4.

    Komisjon võib tõhustatud andmekogumise katseprojekti alusel eraldada liikmesriikidele ajavahemikus 1. veebruarist 2007 kuni 31. jaanuarini 2008 kuus täiendavat päeva, mille jooksul laev, mille pardal on punkti 4.1 alapunkti a alapunktides iv ja v osutatud püügivahendid, võib viibida punkti 2.1 alapunktis c osutatud piirkonnas.”;

    c)

    punkt 11.5 asendatakse järgmisega:

    „11.5.

    Komisjon võib tõhustatud andmekogumise katseprojekti alusel eraldada liikmesriikidele ajavahemikus 1. veebruarist 2007 kuni 31. jaanuarini 2008 kaksteist täiendavat päeva, mille jooksul laev, mille pardal on punktis 4.1 (välja arvatud alapunkti a alapunktides iv ja v) osutatud püügivahendid, võib viibida punkti 2.1 alapunktis c osutatud piirkonnas.”

    3)

    III lisa muudetakse järgmiselt:

    a)

    punkt 8.1 asendatakse järgmisega:

    „8.1.

    Ajavahemikul 14. veebruar 2007–30. aprill 2007 on keelatud kasutada mis tahes põhjatraali, noota või samalaadset veetavat püügivahendit, seisevvõrku ja nakkevõrku või samalaadset passiivset püügivahendit ja ka konksudega püügivahendeid ICESi vööndi VIIa osas, mis on piiratud järgmiste joontega:

    Iirimaa idarannik ja Põhja-Iirimaa idarannik; ja

    sirgjooned, mis ühendavad järjest järgmisi geograafilisi koordinaate;

    punkt Põhja-Iirimaa idarannikul Ardsi poolsaarel laiusel 54° 30′ N;

    54° 30′ N, 04° 50′ W;

    53° 15′ N, 04° 50′ W;

    punkt Iirimaa idarannikul laiusel 53° 15′ N.”;

    b)

    punkt 9.4 asendatakse järgmisega:

    „9.4.

    Erandina punktist 9.3 on lubatud kasutada järgmisi püügivahendeid:

    a)

    lõpusvõrgud silma suurusega üle 120 mm ja alla 150 mm tingimusel, et neid kasutatakse vees, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri, et nende vertikaalne ulatus ei ole üle 100 võrgusilma, et nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,5 ja need on laiali tõmmatud ujukite või samaväärse ujuvseadise abil. Võrgud võivad olla kuni 2,5 km pikkused ja kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei tohi ületada 25 km kalalaeva kohta. Püünis võib vees olla kuni 24 tundi; või

    b)

    takervõrgud silma suurusega üle 250 mm tingimusel, et neid kasutatakse vees, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri, et nende vertikaalne ulatus ei ole üle 15 võrgusilma, et nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,33 ja need ei ole laiali tõmmatud ujukite või muu ujuvseadise abil. Võrgu pikkus võib olla kuni 10 km. Kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei ole üle 100 km kalalaeva kohta. Püünis võib vees olla kuni 72 tundi.

    Kuid nimetatud erandit ei kohaldata NEAFCi reguleerimispiirkonnas.”;

    c)

    punkt 21 asendatakse järgmisega:

    „21.   Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

    21.1.

    Liikmesriigid tagavad, et suursilmtuuni, kulduimtuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuimtuuni püügikoormus Vaikse ookeani kesk- ja lääneosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga reguleeritavas alas Vaikse ookeani lääne- ja keskosas (konventsiooniala) piirdub üksnes nende püügikoormustega, mille suhtes ühendus on sõlminud kalanduse partnerluslepingud kõnealuse piirkonna rannikuriikidega.

    21.2.

    Liikmesriigid, kelle laevadel on luba kala püüda konventsioonialas, koostavad halduskavad ankurdatud või triivivate peibutuspüügivahendite kasutamiseks. Kõnealused halduskavad sisaldavad strateegiaid, mille abil piirata kulduim-tuuni ja suursilm-tuuni noorkalade häirimist.

    21.3.

    Punktis 21.2 osutatud halduskavad esitatakse komisjonile hiljemalt 15. oktoobril 2007. Komisjon koostab nende halduskavade põhjal ühenduse halduskava ja esitab selle Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) sekretariaadile hiljemalt 31. detsembril 2007.

    21.4.

    Mõõkkala püüdvate ühenduse kalalaevade arv konventsioonialast lõuna pool 20° S ei või ületada 14 laeva. Ühenduse osalus piirdub Hispaania lipu all sõitvate laevadega.”

    4)

    IV lisa muudetakse järgmiselt:

    a)

    I osa asendatakse alljärgnevaga:

    „I   OSA

    Kolmanda riigi vetes kalastavate ühenduse laevade kalalaevatunnistuste ja püügilubadega seotud koguselised piirangud

    Püügipiirkond

    Püügiliik

    Kalalaevatunnistuste arv

    Kalalaevatunnistuste jaotamine liikmesriikide vahel

    Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

    Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse kalastusvöönd

    Heeringas, põhja pool 62° 00′ N

    93

    DK: 32, DE: 6, FR: 1, IRL: 9, NL: 11, SW: 12, UK: 21, PL: 1

    69

    Põhjalähedased liigid, põhja pool 62° 00′ N

    80

    FR: 18, PT: 9, DE: 16, ES: 20, UK: 14, IRL: 1

    50

    Makrell, lõuna pool 62° 00′ N, seinnoodapüük

    11

    DE: 1, (14) DK: 26, (14) FR: 2, (14) NL: 1 (14)

    ei kohaldata

    Makrell, lõuna pool 62° 00′ N, traalnoodapüük

    19

    ei kohaldata

    Makrell, põhja pool 62° 00′ N, seinnoodapüük

    11 (15)

    DK: 11

    ei kohaldata

    Tehniliseks otstarbeks ettenähtud liigid, lõuna pool 62° 00' N

    480

    DK: 450, UK: 30

    150

    Fääri saarte veed

    Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusele ulatuvas vööndis

    26

    BE: 0, DE: 4, FR: 4, UK: 18

    13

    Tursa ja kilttursa spetsialiseeritud püük väikseima silmasuurusega 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62°28′ N ja ida pool 6°30′ W.

    8 (16)

     

    4

     

    Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. Ajavahemikul 1. märts – 31. mai ning 1. oktoober – 31. detsember võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61° 20′ N ja 62° 00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal.

    70

    BE: 0, DE: 10, FR: 40, UK: 20

    26

     

    Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61° 30′ N ja lääne pool 9° 00′ W ning piirkonnas 7° 00′ W ja 9° 00′ W vahel, lõuna pool 60° 30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60° 30′ N, 7° 00′ W ning 60° 00′ N, 6° 00′ W vahel kulgevat joont.

    70

    DE: 8, (17) FR: 12, (17) UK: 0 (17)

    20 (18)

     

    Süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid.

    70

     

    22 (18)

    Põhjaputassuu püük. Litsentsiga laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond”

    36

    DE: 3, DK: 19, FR: 2, UK: 5, NL: 5

    20

    Õngepüük

    10

    UK: 10

    6

    Makrellipüük

    12

    DK: 12

    12

    Heeringapüük põhja pool 62° N

    21

    DE: 1, DK: 7, FR: 0, UK: 5, IRL: 2, NL: 3, SW: 3

    21

    b)

    II osa asendatakse järgmisega:

    „II   OSA

    Ühenduse vetes kalastavate kolmandate riikide kalalaevade litsentside ja püügilubadega seotud koguselised piirangud

    Lipuriik

    Püügiliik

    Kalalaevatunnistuste arv

    Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

    Norra

    Heeringas, põhja pool 62° 00′ N

    20

    20

    Fääri saared

    Makrell, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIIe, f, h, harilik stauriid, IV, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIIe, f, h; heeringas, VIa (põhja pool 56° 30′ N)

    14

    14

    Heeringas, põhja pool 62° 00′ N

    21

    21

    Heeringas, IIIa

    4

    4

    Tursiku- ja kilupüük tehnilisel otstarbel, IV, VIa (põhja pool 56° 30' N); tobiapüük, IV (k.a hariliku stauriidi vältimatu kaaspüük)

    15

    15

    Molva ja meriluts

    20

    10

    Põhjaputassuu, II, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIb, VII (lääne pool 12° 00′ W)

    20

    20

    Sinine molva

    16

    16

    Venetsueela

    Riffahvenlased (19) (Prantsuse Guajaana veed)

    41

    pm

    Haid (Prantsuse Guajaana veed)

    4

    pm


    (1)  Välja arvatud 6 miili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle'i ja Foula lähedal asuvad veed.

    (2)  Millest 125 459 tonni võib püüda ICESi piirkondade IIa ja IV EÜ vetes. Ülejäänud 18 865 tonni võib püüda ainult ICESi piirkonnas IIIa.

    (3)  Millest 2 742 tonni võib püüda ICESi piirkondade IIa ja IV EÜ vetes. Ülejäänud 413 tonni võib püüda ainult ICESi piirkonna IIIa EÜ vetes.

    (4)  Millest kuni 4 799 tonni võib püüda ICESi piirkondade IIa ja IV EÜ vetes. Ülejäänud 722 tonni võib püüda ainult ICESi piirkonnas IIIa; liikmesriigid, välja arvatud Rootsi, võivad püüda ICESi piirkonna IIIa EÜ vetes.

    (5)  Välja arvatud Taani ja Ühendkuningriik.

    (6)  Millest kuni 133 000 tonni võib püüda ICESi piirkondade IIa ja IV EÜ vetes. Ülejäänud 20 000 tonni võib püüda ainult ICESi piirkonnas IIIa.

    (7)  Püüda ICESi piirkonnas IV.

    (8)  Kooskõlas Norraga peetud nõupidamiste 22. mai 2007. aasta lõppotsustega võib kuni 170 000 tonni püüda ICESi piirkondades IIa ja IV.”

    (9)  Lossitud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid peavad komisjonile eraldi teatama ICESi vöönditest IVa ja IVb püütud heeringa lossitud kogused.

    (10)  Võib püüda EÜ vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast.

    Eritingimused

    Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi osutatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

     

    Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-)

    50 000”

    (11)  Viide heeringavarudele ICESi vööndis VIa, põhja pool 56° 00′ N ning vööndi VIa osas, mis paikneb ida pool 07° 00′ W ja põhja pool 55° 00′ N, välja arvatud Clyde.

    (12)  Selle kvoodi alusel võib kalastada ainult ICESi vööndis VIa, põhja pool 56° 30′ N.”

    (13)  Kaaspüügi kvoot. Kui ükskõik, millise 24tunnise ajavahemiku jooksul püütakse nimetatud liike üle 200 kg, ei moodusta need rohkem, kui 25 % laeval oleva kogusaagi eluskaalust.”

    (14)  Selline jaotus kehtib sein- ja traalnoodapüügi puhul.

    (15)  Valitakse 11 seinnoodapüügilitsentsi seast, mis on mõeldud makrelli püüdmiseks lõuna pool 62° 00′ N

    (16)  Vastavalt 1999. aasta osas kokkulepitud protokollile kajastatakse tursa ja kilttursa spetsialiseeritud püüki käsitlevaid arve nende arvude hulgas, mis käsitlevad „igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoontest 12–21 miili kaugusel asuvas kalastusvööndis.”

    (17)  Need arvud viitavad korraga kohalviibivate laevade maksimaalsele arvule.

    (18)  Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest.”. ”

    (19)  Püütakse ainult õngejadade või mõrraga (riffahvenad) või õngejadade ja võrkudega, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, sügavusel üle 30 m (ogahailased). Kõnealuste litsentside saamiseks tuleb tõendada, et litsentsi taotleva reederi ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist või 50 % kogu ogahailaste püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes.

    Eespool nimetatud lepingu peavad olema kinnitanud Prantsuse asutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse litsentsitaotlusele.

    Eespool nimetatud kinnitamisest keeldumise korral teatavad Prantsuse asutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.”


    Top