31985L0337

Nõukogu direktiiv,

27. juuni 1985,

teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta

(85/337/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 100 ja 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

Euroopa ühenduste 1973. aasta keskkonnaalases tegevusprogrammis [4] ja 1977. aasta keskkonnaalases tegevusprogrammis [5] ning 1983. aasta tegevusprogrammis, [6] mille põhimõtted Euroopa Ühenduste Nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajad on heaks kiitnud, rõhutatakse, et parim keskkonnapoliitika on pigem reostuse või saaste tekkimise takistamine nende tekkekohas kui pingutus nende mõju hilisemaks kõrvaldamiseks; neis programmides kinnitatakse vajadust võtta keskkonnale avaldatavat mõju arvesse kogu tehnilise kavandamise ja otsustamise võimalikult varajases etapis; selleks nähakse neis ette selliste mõjude hindamise korra rakendamine;

erinevused liikmesriikide riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju käsitlevates õigusaktides võivad tekitada ebasoodsaid konkurentsitingimusi ja mõjutada seega otseselt ühisturu toimimist; seetõttu tuleks seda valdkonda käsitlevad siseriiklikud õigusaktid ühtlustada asutamislepingu artikli 100 kohaselt;

samuti on vaja saavutada üks ühenduse eesmärkidest keskkonnakaitse ja elukvaliteedi alal;

kuna asutamislepingus ei ole ette nähtud selleks vajalikke volitusi, tuleks kohaldada asutamislepingu artiklit 235;

tuleks kehtestada keskkonnamõju hindamise üldpõhimõtted, et täiendada ja koordineerida suure keskkonnamõjuga riiklikke ja eraprojekte reguleerivaid teostusloa andmise menetlusi;

tõenäolise olulise keskkonnamõjuga riiklike ja eraprojektide teostusluba tuleks anda ainult pärast nende projektide tõenäoliste oluliste keskkonnamõju eelnevat hindamist; sellisel hindamisel tuleb lähtuda arendaja esitatud asjakohasest teabest, mida võivad täiendada kõnealuse projektiga võimalikult seotud asutused ja isikud;

tuleks ühtlustada need keskkonnamõju hindamise põhimõtted, mis on eeskätt seotud hindamisega hõlmatavate projektide, arendajate põhikohustuste ja hindamise sisuga;

teatavat liiki projektidel on oluline keskkonnamõju ja need projektid peaksid üldjuhul olema hõlmatud süstemaatilise hindamisega;

muud liiki projektidel ei tarvitse alati olla olulist keskkonnamõju ja neid projekte tuleks hinnata siis, kui nende omadused liikmesriikide arvates seda eeldavad;

hinnatavate projektide korral tuleb seoses projekti ja selle mõjudega anda teatav miinimumteave;

projekti keskkonnamõju tuleb hinnata selleks, et võtta arvesse soovi kaitsta inimeste tervist, mõjutada parema keskkonna abil elukvaliteeti, tagada liikide mitmekesisus ning säilitada ökosüsteemi kui peamise eluressursi paljunemisvõime;

käesolevat direktiivi ei tule kohaldada selliste projektide suhtes, mille üksikasjad võetakse vastu konkreetse siseriikliku õigusaktiga, sest käesoleva direktiivi eesmärgid, kaasa arvatud teabe andmine, saavutatakse seadusandliku tegevuse kaudu;

lisaks võib erandjuhtudel olla asjakohane vabastada konkreetne projekt käesoleva direktiiviga sätestatud hindamismenetlusest, kui komisjonile antakse asjakohane teave,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise suhtes.

2. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

projekt —

- ehitiste või muude käitiste püstitamine või kavade teostamine,

- muu sekkumine looduskeskkonda ja maastikku, kaasa arvatud maavarade kaevandamine;

arendaja —

eraprojekti loa taotleja või projekti algatav riigiasutus;

teostusluba —

pädeva asutuse või pädevate asutuste otsus, mis annab arendajale õiguse projekti teostamiseks.

3. Pädev asutus või pädevad asutused on need asutused, mille liikmesriigid on määranud vastutavaks käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest.

4. Käesolev direktiiv ei hõlma riigikaitse eesmärkidel teostatavaid projekte.

5. Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste projektide suhtes, mille üksikasjad võetakse vastu konkreetse siseriikliku õigusaktiga, sest käesoleva direktiivi eesmärgid, kaasa arvatud teabe andmine, saavutatakse seadusandliku tegevuse kaudu.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et enne loa andmist hinnatakse muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu keskkonda oluliselt mõjutada võivaid projekte.

Sellised projektid on määratletud artiklis 4.

2. Keskkonnamõju hindamise võib lisada liikmesriikide projektide loamenetlusse või kui see ei ole võimalik, muudesse menetlustesse või käesoleva direktiivi eesmärkide täitmiseks kehtestatud menetlustesse.

3. Liikmesriigid võivad erandjuhul vabastada konkreetse projekti kas täielikult või osaliselt käesoleva direktiivi sätete kohaldamisest.

Sel juhul toimivad liikmesriigid järgmiselt:

a) uurivad, kas asjakohane oleks mõni muu hindamisviis ja kas niiviisi kogutud teave tuleks teha üldsusele kättesaadavaks;

b) teevad asjaomasele üldsusele kättesaadavaks hindamisest vabastamisega seotud teabe ja vabastamisotsuse põhjused;

c) teatavad komisjonile enne loa andmist vabastamisotsuse põhjendused vajaduse korral koos oma kodanikele kättesaadavaks tehtud teabega.

Komisjon edastab saadud dokumendid viivitamata teistele liikmesriikidele.

Komisjon annab nõukogule käesoleva lõigu kohaldamisest aru üks kord aastas.

Artikkel 3

Keskkonnamõju hindamisel täpsustatakse projekti otsene ja kaudne mõju järgmistele teguritele ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid sobival viisil ning asjaolude ja artiklite 4-11 kohaselt:

- inimesed, loomastik ja taimestik,

- pinnas, vesi, õhk, ilmastik ja maastik,

- esimeses ja teises taandes nimetatud tegurite vastastikune mõju,

- aineline vara ja kultuuripärand.

Artikkel 4

1. Kui artikli 2 lõikest 3 ei tulene teisiti, hinnatakse I lisas loetletud klassidesse kuuluvaid projekte artiklite 5-10 kohaselt.

2. II lisas loetletud klassidesse kuuluvaid projekte hinnatakse artiklite 5-10 kohaselt, kui liikmesriigid leiavad, et nende omadused seda eeldavad.

Selleks võivad liikmesriigid muu hulgas täpsustada teatavad hinnatavate projektide liigid või kehtestada kriteeriumid ja/või künnised, mis on vajalikud selleks, et kindlaks määrata, milliseid II lisas loetletud klassidesse kuuluvaid projekte hinnatakse artiklite 5-10 kohaselt.

Artikkel 5

1. Projektide puhul, mille keskkonnamõju tuleb artikli 4 alusel hinnata artiklite 5-10 kohaselt, võtavad liikmesriigid vastu vajalikud meetmed tagamaks, et arendaja esitab sobivas vormis III lisas täpsustatud teabe, kui:

a) liikmesriigid leiavad, et see teave on loaandmismenetluse teatavas etapis ning konkreetse projekti või teatavat liiki projekti ja tõenäoliselt mõjutatavate keskkonnategurite eriomadusi silmas pidades asjakohane;

b) liikmesriigid leiavad, et on asjakohane nõuda arendajalt sellise teabe koostamist, võttes muu hulgas arvesse olemasolevaid teadmisi ja hindamismeetodeid.

2. Lõike 1 kohaselt arendaja esitatav teave sisaldab vähemalt:

- projekti kirjeldust, mis sisaldab teavet projekti koha, lahenduse ja mahu kohta,

- olulise kahjuliku mõju vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete kirjeldust,

- andmeid, mida on vaja nende põhimõjude täpsustamiseks ja hindamiseks, mida projekt keskkonnale tõenäoliselt avaldab,

- taanetes 1-3 nimetatud teabe üldarusaadavat kokkuvõtet.

3. Liikmesriigid tagavad vajaduse korral, et asjakohast teavet valdavad asutused teevad selle kättesaadavaks arendajale.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et asutustele, kes on oma teatavate keskkonnaülesannete tõttu tulevikus projektiga tõenäoliselt seotud, antakse võimalus avaldada oma arvamust teostusloa taotluse kohta. Liikmesriigid määravad asutused, kellega sel eesmärgil konsulteeritakse kas üldiselt või igal loataotluse esitamise juhul. Artikli 5 kohaselt kogutud teave edastatakse kõnealustele asutustele. Konsulteerimise üksikasjaliku korra sätestavad liikmesriigid.

2. Liikmesriigid tagavad, et:

- kõik teostusloa taotlused ja kogu artikli 5 kohaselt kogutud teave tehakse üldsusele kättesaadavaks,

- asjaomasele üldsusele antakse võimalus enne projekti algatamist arvamust avaldada.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks sellise teabe ja konsulteerimise üksikasjaliku korra ning võivad asjaomaste projektide või kohtade konkreetsete omaduste tõttu:

- kindlaks määrata asjaomase üldsuse,

- täpsustada teabe saamise kohad,

- täpsustada üldsuse teavitamise viisid (näiteks müürilehtede kasutamine teatavas ümbruskonnas, avaldamine kohalikes ajalehtedes, näituste korraldamine kavade, jooniste, tabelite, graafikute, näidiste väljapanemiseks),

- kindlaks määrata üldsuse konsulteerimise viisi (näiteks kirjalikud esildised, avalik küsitlus),

- kindlaks määrata asjakohased tähtajad menetluse eri etappideks, et tagada otsuse vastuvõtmine mõistliku aja jooksul.

Artikkel 7

Kui liikmesriik teab, et projekt tõenäoliselt avaldab olulist keskkonnamõju mõnes teises liikmesriigis, või kui tõenäoliselt oluliselt mõjutatav liikmesriik seda taotleb, edastab liikmesriik, kelle territooriumil kavatsetakse projekti teostada, artikli 5 kohaselt kogutud teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui ta selle oma kodanikele kättesaadavaks teeb. Selline teave on aluseks kõikidele konsultatsioonidele, mis on vajalikud kahe liikmesriigi vastastikuste ja võrdväärsete kahepoolsete suhete raames.

Artikkel 8

Teostusloa menetlemisel tuleb arvesse võtta artiklite 5-7 kohaselt kogutud teavet.

Artikkel 9

Kui otsus on tehtud, teavitab pädev asutus või teavitavad pädevad asutused asjaomast üldsust:

- otsuse sisust ja kõikidest sellele lisatud tingimustest,

- otsuse aluseks olevatest põhjustest ja seisukohtadest, kui liikmesriigi õigusaktides nii sätestatakse.

Sellise teavitamise üksikasjaliku korra määravad kindlaks liikmesriigid.

Kui teist liikmesriiki on teavitatud artikli 7 kohaselt, teavitatakse seda ka kõnealusest otsusest.

Artikkel 10

Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta pädevate asutuste kohustust järgida siseriiklike õigusnormide ja aktsepteeritud õiguslike tavadega ettenähtud piiranguid, mis käsitlevad tööstus- ja ärisaladusi ning avalike huvide kaitset.

Artikli 7 kohaldamisel rakendatakse teabe edastamise suhtes teisele liikmesriigile ja teabe vastuvõtmise suhtes sellises teises liikmesriigis piiranguid, mis kehtivad liikmesriigis, kus projekti kavandatakse.

Artikkel 11

1. Liikmesriigid ja komisjon vahetavad teavet käesoleva direktiivi kohaldamisel omandatud kogemuste kohta.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni eelkõige kõikidest artikli 4 lõike 2 kohaselt kõnealuste projektide valikuks vastuvõetud kriteeriumidest ja/või künnistest või sellistest kõnealuste projektide liikidest, mis kooskõlas artikli 4 lõikega 2 kohaselt kuuluvad artiklite 5 –10 kohasele hindamisele.

3. Viis aastat pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi kohaldamise ja tõhususe kohta. Aruanne koostatakse eespool nimetatud teabevahetuse alusel.

4. Selle teabevahetuse alusel esitab komisjon nõukogule vajaduse korral lisaettepanekuid, pidades silmas käesoleva direktiivi kohaldamist piisavalt koordineeritud viisil.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud meetmed kolme aasta jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest. [7]

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 13

Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta liikmesriikide õigust sätestada rangemaid eeskirju keskkonnamõju hindamise ulatuse ja korra suhtes.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 27. juuni 1985

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Biondi

[1] EÜT C 169, 9.7.1980, lk 14.

[2] EÜT C 66, 15.3.1982, lk 89.

[3] EÜT C 185, 27.7.1981, lk 8.

[4] EÜT C 112, 20.12.1973, lk 1.

[5] EÜT C 139, 13.6.1977, lk 3.

[6] EÜT C 46, 17.2.1983, lk 1.

[7] Käesolev direktiiv tehti liikmesriikidele teatavaks 3. juulil 1985.

--------------------------------------------------

I LISA

ARTIKLI 4 LÕIKE 1 KOHASED PROJEKTID

1. Naftatöötlusettevõtted (välja arvatud ettevõtted, kus toornaftast valmistatakse üksnes määrdeõlisid) ja päevas vähemalt 500 tonni sütt või bituumenkilti gaasistavad või vedeldavad rajatised.

2. Soojuselektrijaamad ja muud põletusrajatised, mille soojustootlus on vähemalt 300 megavatti, ja tuumaelektrijaamad ning muud tuumareaktorid (välja arvatud lõhustuvate ja muundmaterjalide tootmiseks ja muundamiseks mõeldud uurimisrajatised, mille suurim võimsus ei ületa 1 kilovatti pidevat soojusvõimsust).

3. Üksnes radioaktiivsete jäätmete püsi- või lõppladustamiseks kavandatud rajatised.

4. Kombinaadid malmi ja terase esmaseks sulatamiseks.

5. Rajatised asbesti tootmiseks ning asbesti ja asbesti sisaldavate toodete töötlemiseks ja muundamiseks, kui neis toodetakse: asbesttsemendist valmistooteid üle 20000 tonni aastas, hõõrdematerjale üle 50 tonni valmistooteid aastas ja muid tooteid, milles kasutatakse üle 200 tonni asbesti aastas.

6. Keemiakombinaadid.

7. Kiirteede, [1] pikamaavedudeks vajalike raudteede ja vähemalt 2100 m peamaandumisrajaga lennuväljade [2] ehitamine.

8. Kaubasadamad, samuti siseveeteed ja siseveeliikluseks mõeldud sadamad enam kui 1350 tonnistele laevadele.

9. Jäätmekõrvaldusrajatised mürgiste ja ohtlike jäätmete põletamiseks, keemiliseks töötlemiseks või ladestamiseks.

[1] Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab "kiirtee" teed, mis vastab peamisi rahvusvahelisi liiklussooni käsitlevas 15. novembri 1975. aasta Euroopa kokkuleppes sisalduvale määratlusele.

[2] Käesoleva direktiiv kohaldamisel tähendab "lennujaam" lennujaama, mis vastab 1944. aasta Chicago konventsioonis (millega asutati Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon) sisalduvale määratlusele.

--------------------------------------------------

II LISA

ARTIKLI 4 LÕIKE 2 KOHASED PROJEKTID

1. Põllumajandus

a) Maakorraldusprojektid.

b) Projektid harimata maa või poollooduslike alade intensiivpõllunduseks.

c) Põllumajanduse veeprojektid.

d) Esmakordne metsastamine, kui see ei põhjusta negatiivseid ökoloogilisi muutusi, ja maaparandus maakasutusviisi muutmiseks.

e) Linnukasvatusrajatised.

f) Seakasvatusrajatised.

g) Lõhekasvatus.

h) Merepõhja muutmine maaks.

2. Kaevandamine

a) Turba kaevandamine.

b) Süvapuurimine, välja arvatud puurimine pinnase püsivuse uurimiseks, ja eeskätt:

- puurimine maasoojuse kasutamiseks,

- puurimine tuumajäätmete ladustamiseks,

- puurimine veevarude kasutamiseks.

c) Muude kui metalli sisaldavate ja energiat andvate mineraalainete nagu marmori, liiva, kruusa, kiltsavi, soola, fosfaatide ja kaaliumkloriidi kaevandamine.

d) Kivi- ja pruunsöe allmaakaevandamine.

e) Kivi- ja pruunsöe pealmaakaevandamine.

f) Nafta tootmine.

g) Maagaasi tootmine.

h) Maakide kaevandamine.

i) Bituumenkildi tootmine.

j) Muude kui metalli sisaldavate ja energiat andvate mineraalainete pealmaakaevandamine.

k) Maapealsed tööstusrajatised kivisöe, nafta, maagaasi ja maakide ning bituumenkildi tootmiseks.

l) Koksiahjud (söe utmine).

m) Tsemenditehased.

3. Energiatööstus

a) Tööstusrajatised elektri, auru ja sooja vee tootmiseks (I lisaga hõlmamata).

b) Tööstusrajatised gaasi, auru ja sooja vee edastamiseks; elektri edastamine õhuliinide kaudu.

c) Maagaasi maapealne ladustamine.

d) Põlevate gaaside maa-alune ladustamine.

e) Fossiilkütuste maapealne ladustamine.

f) Kivi- ja pruunsöe tööstuslik kangideks pressimine.

g) Tuumkütuse tootmise või rikastamise rajatised.

h) Rajatised kasutatud tuumkütuse töötlemiseks.

i) Rajatised radioaktiivsete jäätmete kogumiseks ja töötlemiseks (I lisaga hõlmamata).

j) Hüdroelektrijaamad.

4. Metallide töötlemine

a) Raua- ja terasetehased, kaasa arvatud valutöökojad, sepistusmasinad, tõmbemasinad ja valtspingid (I lisaga hõlmamata).

b) Rajatised mitteraudmetallide, välja arvatud väärismetallid, tootmiseks, sealhulgas sulatamiseks, rafineerimiseks, tõmbamiseks ja valtsimiseks.

c) Suurte valude pressimine, tõmbamine ja stantsimine.

d) Metallide pinnatöötlus ja pindamine.

e) Katelde, reservuaaride, tsisternide ja muude lehtmetallist mahutite tootmine.

f) Mootorsõidukite tootmine ja kokkupanemine ning sõidukimootorite tootmine.

g) Laevatehased.

h) Rajatised õhusõidukite ehitamiseks ja parandamiseks.

i) Raudteetarvikute tootmine.

j) Kokkusurumine lõhkeainete abil.

k) Rajatised metallimaakide särdamiseks ja paagutamiseks.

5. Klaasi tootmine

6. Keemiatööstus

a) Vahesaaduste töötlemine ja kemikaalide tootmine (I lisaga hõlmamata).

b) Taimekaitsevahendite ja ravimite, värvide ja lakkide, elastomeeride ja peroksiidide tootmine.

c) Rajatised nafta, naftakeemia- ja keemiatoodete ladustamiseks.

7. Toiduainetööstus

a) Taimsete ja loomsete õlide ja rasvade tootmine.

b) Loomsete ja taimsete toodete pakendamine ja konservimine.

c) Piimatoodete tootmine.

d) Õlle- ja linnasetootmine.

e) Kondiitritoodete ja siirupi tootmine.

f) Tapamajad.

g) Rajatised tärklise tööstuslikuks tootmiseks.

h) Kalajahu- ja kalaõlivabrikud.

i) Suhkruvabrikud.

8. Tekstiili-, naha-, puidu- ja paberitööstus

a) Villa pesemise, rasvaärastuse ja pleegitamise vabrikud.

b) Puitkiudplaatide, puitlaastplaatide ja vineeri tootmine.

c) Tselluloosi, paberi ja papi tootmine.

d) Kiuvärvimisvabrikud.

e) Rajatised tselluloosi töötlemiseks ja tootmiseks.

f) Nahaparkimis- ja -viimistlusvabrikud.

9. Kummitööstus

Elastomeertoodete tootmine ja töötlemine.

10. Infrastruktuuriprojektid

a) Tööstuspiirkondade arendusprojektid.

b) Linnaarendusprojektid.

c) Suusatõstukid ja köisteed.

d) Teede, sadamate, kaasa arvatud kalasadamad, ja lennuväljade ehitamine (I lisaga hõlmamata projektid).

e) Kanalite ja tulvatõrjerajatiste ehitamine.

f) Tammid ja muud vee tõkestamiseks või pikaajaliseks hoidmiseks kavandatud rajatised.

g) Trammiteed, kõrgendatud ja maa-alused raudteed, rippteed või samalaadsed eriteed, mida kasutatakse üksnes või peaasjalikult reisijate veoks.

h) Nafta- ja gaasitorujuhtmed.

i) Pikkade akveduktide ehitamine.

j) Jahisadamad.

11. Muud projektid

a) Puhkekülad ja hotellikompleksid.

b) Alalised autode ja mootorrataste võidusõidu- ja katserajad.

c) Rajatised tööstus- ja olmereovee kõrvaldamiseks (I lisaga hõlmamata).

d) Heitveepuhastid.

e) Setteladestuskohad.

f) Metallijäätmete ladustamine.

g) Mootorite, turbiinide ja reaktorite katsetuspingid.

h) Tehismineraalkiudude tootmine.

i) Püssirohu ja lõhkeainete tootmine, pakendamine või padrunitesse panek.

j) Rajatised loomakorjuste käitlemiseks.

12. I lisaga hõlmatud arendusprojektide muudatused ja I lisaga hõlmatud projektid, mille eesmärk on üksnes või peamiselt uute meetodite või toodete arendamine ja katsetamine ning mida ei kasutata kauem kui üks aasta.

--------------------------------------------------

III LISA

ARTIKLI 5 LÕIKES 1 NIMETATUD TEAVE

1. Projekti kirjeldus, mis sisaldab eelkõige:

- kogu projekti füüsiliste omaduste ning ehitamise ja kasutamisega seotud maakasutusvajaduste kirjeldust,

- tootmismenetluste põhiomaduste, näiteks kasutatavate ainete laadi ja koguse kirjeldust,

- väljapakutud projekti tulemuste kasutamisel eeldatavasti tekkivaid jääke ja heitmeid (vee-, õhu- ja pinnasereostus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus jne) käsitlevat hinnangut liikide ja koguste kaupa.

2. Vajaduse korral lühikirjeldus muudest peamistest lahendusvõimalustest, mida projekti arendaja on uurinud, ja sellise valiku peamised põhjused, võttes arvesse keskkonnamõju.

3. Kirjeldus, mis käsitleb keskkonna neid aspekte, mida väljapakutud projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab, sealhulgas eelkõige elanikkonda, loomastikku, taimestikku, pinnast, vett, õhku, ilmastikku, ainelist vara, sealhulgas arhitektuurilist ja arheoloogilist pärandit, maastikku ning eespool nimetatud tegurite omavahelist mõju.

4. Kirjeldus [1] väljapakutud projekti tõenäolisest olulisest keskkonnamõjust, mis tuleneb:

- projektist endast,

- loodusvarade kasutamisest,

- saasteainete heitmetest, saaste tekitamisest ja jäätmete kõrvaldamisest

ja projekti arendaja koostatud kirjeldus keskkonnamõju hindamise meetoditest.

5. Oluliste keskkonnakahjustuste vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete kirjeldus.

6. Üldarusaadav kokkuvõte eespool olevates punktides sätestatud teabest.

7. Kirjeldus võimalikest raskustest (tehnilised puudused või oskusteabe puudumine), mis töö kavandajal tekkisid nõutava teabe koostamisel.

[1] See kirjeldus peaks hõlmama nii projekti otsest kui kaudset, teisest, kumulatiivset, lühiajalist, keskmise pikkusega ja pikaajalist, püsivat ja ajutist, positiivset ja negatiivset mõju.

--------------------------------------------------