31980L0068

Nõukogu direktiiv,

17. detsember 1979,

põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest

(80/68/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 100 ja 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

vaja on viivitamata võtta meetmeid ühenduse põhjavee kaitseks reostuse, eelkõige teatavatest mürgistest, püsivatest ja bioakumuleeruvatest ainetest lähtuva reostuse eest;

Euroopa ühenduste 1973. aasta keskkonnaalase tegevusprogrammiga, [4] mida täiendab 1977. aasta tegevusprogramm, [5] nähakse ette rida meetmeid põhjavee kaitsmiseks teatavate saasteainete eest;

nõukogu 4. mai 1976. aasta direktiiviga 76/464/EMÜ (teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta) [6] nähakse ette põhjavett käsitleva eraldi direktiivi rakendamine;

teatavate ohtlike ainete põhjavette laskmist käsitlevate liikmesriikides juba kehtivate või ettevalmistatavate sätete erinevus võib kaasa tuua ebavõrdsed konkurentsitingimused ning seega otseselt mõjutada ühisturu toimimist; seepärast on tarvis kõnealuse valdkonna õigusakte ühtlustada, nagu on ette nähtud asutamislepingu artikliga 100;

kõnealuse õigusaktide ühtlustamisega peaksid kaasnema ühenduse meetmed keskkonnakaitse ning elukvaliteedi parandamise vallas; seepärast tuleks kõnealusel eesmärgil ette näha mõningad erisätted; tuleks tugineda asutamislepingu artiklile 235, kuna selleks vajalikke volitusi ei ole asutamislepinguga ette nähtud;

käesoleva direktiivi reguleerimisalast tuleks välja jätta: mõningate eraldiasetsevate elamute olmeheitvesi ning I või II loendis märgitud aineid väga väikestes kogustes ja väga madalates kontsentratsioonides sisaldavad heitmed, kuna saasteoht on väga madal ning kõnealuse heitvee heidet on raske kontrollida; välja tuleks jätta ka radioaktiivseid aineid sisaldava materjali ärajuhtimine, mida käsitletakse eraldi ühenduse õigusaktis;

ühenduse põhjavee tõhusaks kaitsmiseks on tarvis I loendis märgitud ainete heidet vältida ning II loendis märgitud ainete heidet piirata;

tuleks eristada ohtlike ainete otseheidet põhjavette ning tegevust, mis tõenäoliselt toob kaasa kaudse heite;

välja arvatud I loendis märgitud ainete otseheite puhul, mis on automaatselt keelatud, tuleb kõik heited allutada loasüsteemile; kõnealuseid lubasid võib väljastada üksnes pärast vastuvõtva keskkonna uurimist;

tuleks sätestada pärast vastuvõtva keskkonna uurimist ja eelneva loa väljaandmist tehtavad erandid reeglitest, mis keelavad I loendis sisalduvate ainete heidet põhjavette, tingimusel, et heide tehakse põhjavette, mis on püsivalt kõlbmatu mistahes muuks otstarbeks, eelkõige olme- või põllumajanduskasutuseks;

ühisveevärgis kasutatavate põhjaveevarude kunstlik taastamine tuleks allutada erieeskirjadele;

liikmesriikide pädevad asutused peaksid jälgima lubades sätestatud tingimuste täitmist ning heidete mõju põhjaveele;

tuleks pidada nimistut I lisas märgitud ainete põhjavette juhtimise lubadest ning II loendis märgitud ainete otse põhjavette juhtimise lubadest ning nimistut põhjavee majandamiseks mõeldud kunstliku taastamise lubadest;

kuivõrd Kreeka Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise tingimusi käsitleva akti ning asutamislepingutes tehtud muudatuste kohaselt saab Kreeka Vabariik 1. jaanuaril 1981. aastal Euroopa Majandusühenduse liikmeks, näib olevat vajalik liikmesriikidele käesoleva direktiivi täitmiseks vajalike õigusaktide jõustamiseks ettenähtud tähtaega kõnealuse riigi puhul pikendada kahelt aastalt neljale, võttes arvesse nimetatud riigi ebapiisavat tehnilist ja haldusinfrastruktuuri,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on vältida põhjavee reostamist lisa I või II loendis märgitud ainete perekondadesse ja gruppidesse kuuluvate ainetega, edaspidi "I või II loendi ained", ning nii palju kui võimalik üle kontrollida või likvideerida juba aset leidnud saastamise tulemused.

2. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) põhjavesi – kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega;

b) otseheide – I või II loendi ainete juhtimine põhjavette ilma perkolatsioonita läbi pinnase või aluspinnase;

c) kaudne heide – I või II loendi ainete juhtimine põhjavette pärast perkolatsiooni läbi pinnase või aluspinnase;

d) reostamine – inimese poolt otse või kaudselt ainete või energia juhtimine põhjavette, mille tulemusena satuvad ohtu inimeste tervis või veevarud, kahjustatakse elusressursse ja veeökosüsteemi või häiritakse muud liiki õiguspärast veekasutust.

Artikkel 2

Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a) olmeheitvee heide eraldiasetsevatest elamutest, mis ei ole ühendatud kanalisatsioonisüsteemiga ning asuvad väljaspool piirkondi, mida inimtarbimiseks vee võtmise eesmärgil kaitstakse;

b) heited, milles asjassepuutuva liikmesriigi pädev asutus leiab I või II loendi aineid olevat sedavõrd väikeses koguses ja kontsentratsioonis, et vastuvõtva põhjavee kvaliteedi halvenemise ohtu hetkel ega tulevikus ei ole;

c) radioaktiivseid aineid sisaldava materjali heited.

Artikkel 3

Liikmesriigid astuvad vajalikke samme, et:

a) ennetada I loendi ainete sattumist põhjavette; ja

b) piirata II loendi ainete sattumist põhjavette, et takistada kõnealuse vee reostamist nende ainetega.

Artikkel 4

1. Et artikli 3 punktis a nimetatud kohustust täita, võtavad liikmesriigid järgmisi meetmeid:

- keelavad igasuguse I loendi ainete otseheite,

- allutavad eelnevale uurimisele kõnealuste ainete kõrvaldamise või kõrvaldamise eesmärgil kogumiskohta viimise, mis võib kaasa tuua kaudse heite. Kõnealust uurimist arvesse võttes liikmesriigid kas keelavad sellise tegevuse või annavad selleks loa, kui võetakse kõik nimetatud heite vältimiseks vajalikud tehnilised ettevaatusabinõud,

- võtavad kõik vajalikuks peetavad asjakohased meetmed vältimaks I loendi ainete mistahes kaudset heidet seoses teises taandes nimetamata maapealse või maa-aluse tegevusega. Nad teevad kõnealused meetmed teatavaks komisjonile, kes seda teavet silmas pidades võib teha nõukogule ettepanekuid käesoleva direktiivi muutmiseks.

2. Kui aga eelnev uurimine näitab, et põhjavesi, millesse I loendi aineid kavatsetakse lasta, on muudeks otstarveteks, eelkõige olme- või põllumajanduskasutuseks kõlbmatu, võib liikmesriik nimetatud ainete heidet lubada tingimusel, et nende olemasolu ei takista maavarade kasutamist.

Kõnealuseid lube võib anda üksnes juhul, kui on võetud kõik tehnilised ettevaatusabinõud vältimaks nende ainete jõudmist teistesse veeökosüsteemidesse või teiste ökosüsteemide kahjustamist nende poolt.

3. Liikmesriigid võivad pärast eelnevat uurimist anda loa heideteks, mis seonduvad geotermilistel eesmärkidel kasutatud vee tagasijuhtimisega samasse põhjaveekihti, kaevandustest ja karjääridest välja pumbatud veega või ehitustöödeks välja pumbatud veega.

Artikkel 5

1. Et artikli 3 punktis b nimetatud kohustust täita, allutavad liikmesriigid eelnevale uurimisele:

- mistahes II lisa ainete otseheite, et kõnealuseid heiteid piirata,

- kõnealuste ainete kõrvaldamise või kõrvaldamise eesmärgil kogumiskohta viimise, mis võib kaasa tuua kaudse heite.

Selle uurimise tulemusi arvesse võttes võivad liikmesriigid anda loa, kui võetakse kõik tehnilised ettevaatusabinõud, et vältida põhjavee reostamist nende ainetega.

2. Lisaks võtavad liikmesriigid vajalikuks peetavad asjakohased meetmed piiramaks II loendi ainete mistahes kaudset heidet seoses esimeses lõikes nimetamata maapealse või maa-aluse tegevusega.

Artikkel 6

Olenemata artiklitest 4 ja 5 peab põhjavee majandamisega seotud kunstlikuks taastamiseks olema eriluba, mille liikmesriik väljastab iga juhtumi puhul eraldi. Kõnealune luba antakse üksnes juhul, kui ei ole põhjavee reostamise ohtu.

Artikkel 7

Artiklites 4 ja 5 nimetatud eelnev uurimine hõlmab asjassepuutuva piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste ülevaatust, pinnase ja aluspinnase võimalikku puhastusvõimet ning heitest tulenevat põhjaveereostuse ja selle kvaliteedi muutumise ohtu ning sellega tehakse kindlaks, kas ainete heide põhjavette on keskkonna seisukohast rahuldav lahendus.

Artikkel 8

Liikmesriigi pädev asutus ei tohi artiklites 4, 5 ja 6 nimetatud lubasid välja anda enne, kui on kontrollitud, et põhjavee ning eelkõige selle kvaliteedi suhtes rakendatakse nõuetekohast järelevalvet.

Artikkel 9

Kui artikli 4 lõigete 2 või 3 või artikli 5 alusel antakse otseheite luba või kui artikli 5 alusel antakse luba heitvee ärajuhtimiseks, mis vältimatult põhjustab kaudse heite, märgitakse loas eelkõige:

- heite koht,

- heite viis,

- olulised ettevaatusabinõud, pöörates tähelepanu eelkõige heitvees sisalduvate ainete iseloomule ja kontsentratsioonile, vastuvõtva keskkonna omadustele ning veehaardealade lähedusele, eriti joogi-, termaal- ja mineraalvee osas,

- heitvees sisalduva aine lubatud maksimumkogus ühe või mitme kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ning asjakohased nõuded kõnealuste ainete kontsentratsiooni kohta,

- abinõud, mis võimaldavad põhjavette lastavat heitvett jälgida,

- vajadusel meetmed põhjavee, eelkõige selle kvaliteedi seireks.

Artikkel 10

Kui artikli 4 või 5 alusel antakse luba kõrvaldamiseks või kõrvaldamise eesmärgil kogumiskohta viimiseks, mis võib kaasa tuua kaudse heite, märgitakse loas eelkõige:

- koht, kus kõnealune kõrvaldamine või kogumiskohta viimine toimub,

- kasutatav kõrvaldamise või kogumiskohta viimise meetod,

- olulised ettevaatusabinõud, pöörates tähelepanu eelkõige kõrvaldatavas või kogumiskohta viidavates heitmetes sisalduvate ainete iseloomule ja kontsentratsioonile, vastuvõtva keskkonna omadustele ning veehaardealade lähedusele, eriti joogi-, termaal- ja mineraalvee osas,

- I või II loendi aineid sisaldavate heitmete lubatud maksimumkogus ühe või mitme kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ning võimalusel ka nende ainete kogused, ja asjakohased nõuded kõnealuste ainete kontsentratsiooni kohta,

- artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 nimetatud juhtudel tehnilised ettevaatusabinõud, mida tuleb rakendada vältimaks I loendi ainete juhtimist põhjavette ning kõnealuse vee reostamist II loendi ainetega,

- vajadusel meetmed põhjavee, eelkõige selle kvaliteedi seireks.

Artikkel 11

Artiklites 4 ja 5 nimetatud lube võib anda üksnes piiratud ajaks ning need vaadatakse läbi hiljemalt iga nelja aasta järel. Neid võib uuendada, muuta või tühistada.

Artikkel 12

1. Kui artiklites 4 või 5 nimetatud luba taotlev isik avaldab, et ta ei ole võimeline ettenähtud tingimusi täitma või kui nimetatud olukord on asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele selgesti nähtav, keeldutakse loa andmisest.

2. Kui loas sätestatud tingimusi ei täideta, võtab asjaomase liikmesriigi pädev asutus asjakohaseid meetmeid nende tingimuste täitmise tagamiseks; vajadusel võtab ta loa tagasi.

Artikkel 13

Liikmesriikide pädevad asutused jälgivad lubades sätestatud tingimuste täitmist ning heidete mõju põhjaveele.

Artikkel 14

I või II loendi ainete heidete osas, mis käesoleva direktiivi teatavakstegemise ajal juba toimuvad, võivad liikmesriigid ette näha artikli 21 lõikes 1 nimetatud sätete jõustumisest alates kuni nelja-aastase tähtaja, mille lõppemisel peavad kõnealused heited vastama käesolevale direktiivile.

Artikkel 15

Liikmesriikide pädevad asutused peavad artiklis 4 nimetatud I loendi ainete heitelubade nimistut, artiklis 5 nimetatud II loendi ainete kaudse heite lubade nimistut ning artiklis 6 nimetatud lubade nimistut.

Artikkel 16

1. Käesoleva direktiivi rakendamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile, kui viimane seda nõuab ning iga juhtumi puhul eraldi, kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a) artiklites 4 ja 5 nimetatud eelnevate uurimiste tulemused;

b) üksikasjalikud andmed väljaantud lubade kohta;

c) teostatud seire ja kontrollide tulemused;

d) artiklis 15 sätestatud nimistute andmed.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel saadud infot kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks seda nõuti.

3. Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused, nende ametnikud ega teised teenistujad ei tohi avaldada käesoleva direktiivi kohaldamise tulemusena neile teatavaks saanud infot, mis oma laadilt on ametisaladus.

4. Lõigete 2 ja 3 sätted ei takista avaldamast üldist infot ja ülevaateid, mis ei sisalda infot üksikute ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohta.

Artikkel 17

Heite puhul piiriülesesse põhjavette teavitab selle liikmesriigi pädev asutus, kes kavatseb loa välja anda, enne loa väljaandmist teisi asjassepuutuvaid liikmesriike. Asjassepuutuva liikmesriigi taotlusel võib enne loa väljaandmist läbi viia konsultatsioone, milles võib osaleda komisjon.

Artikkel 18

Käesoleva direktiivi alusel võetavate meetmete kohaldamine ei tohi mingil juhul otseselt ega kaudselt põhjustada artiklis 1 nimetatud vee reostamist.

Artikkel 19

Vajadusel võivad liikmesriigid üksi või ühiselt võtta rangemaid meetmeid, kui on ette nähtud käesoleva direktiiviga.

Artikkel 20

Nõukogu, tegutsedes komisjoni ettepanekul, võib kogemusi arvesse võttes I ja II loendi üle vaadata ning neid vajadusel täiendada, viies teatavad ained üle II loendist I loendisse.

Artikkel 21

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kreeka Vabariigi osas, kui see 1. jaanuaril 1981 ühineb, pikendatakse seda tähtaega aga nelja aastani.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

3. Kui liikmesriik on lõikes 1 nimetatud meetmed ellu rakendanud, ei kehti selle liikmesriigi suhtes enam direktiivi 76/464/EMÜ põhjavett käsitlevad sätted.

Artikkel 22

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. detsember 1979

Nõukogu nimel

eesistuja

S. Barrett

[1] EÜT C 37, 14.2.1978, lk 3.

[2] EÜT C 296, 11.12.1978, lk 35.

[3] EÜT C 283, 27.11.1978, lk 39.

[4] EÜT C 112, 20.12.1973, lk 3.

[5] EÜT C 139, 13.6.1977, lk 3.

[6] EÜT L 129, 18.5.1976, lk 23.

--------------------------------------------------

LISA

AINETE PEREKONDADE JA RÜHMADE LOEND I

I loend sisaldab üksikuid aineid, mis kuuluvad allpool järjestatud ainete perekondadesse ja rühmadesse, välja arvatud ained, mida mürgisuse, püsivuse ja bioakumulatsiooni ohu vähesuse tõttu ei peeta I loendisse sobivaks.

Kõnealused ained, mis mürgisusest, püsivusest ja bioakumuleeruvusest lähtuvalt sobivad II loendisse, klassifitseeritakse II loendis.

1. Halogeenorgaanilised ühendid ja ained, mis võivad vesikeskkonnas selliseid ühendeid moodustada

2. Fosfororgaanilised ühendid

3. Tinaorgaanilised ühendid

4. Ained, millel veekeskkonnas või selle vahendusel on kantserogeensed, mutageensed või teratogeensed omadused [1]

5. Elavhõbe ja selle ühendid

6. Kaadmium ja selle ühendid

7. Mineraalõlid ja süsivesinikud

8. Tsüaniidid.

AINETE PEREKONDADE JA RÜHMADE LOEND II

II loend sisaldab üksikuid aineid ning allpool loetletud ainete perekondadesse ja rühmadesse kuuluvate ainete liike, mis võivad põhjavett kahjustada.

1. Järgmised metalloidid ja metallid ning nende ühendid:

1. Tsink

2. Vask

3. Nikkel

4. Kroom

5. Plii

6. Seleen

7. Arseen

8. Antimon

9. Molübdeen

10. Titaan

11. Tina

12. Baarium

13. Berüllium

14. Boor

15. Uraan

16. Vanaadium

17. Koobalt

18. Tallium

19. Telluur

20. Hõbe.

2. I loendis nimetamata biotsiidid ja nende derivaadid.

3. Ained, mis halvendavad põhjavee maitset ja/või lõhna ning ühendid, mis võivad põhjustada selliste ainete teket nimetatud vees ning muuta selle inimtarbimiseks kõlbmatuks.

4. Mürgised ja püsivad orgaanilised silikooniühendid ning ained, mis võivad põhjustada selliste ühendite teket vees, välja arvatud bioloogiliselt kahjutud või vees kiiresti kahjutuks muutuvad ühendid ning ained.

5. Anorgaanilised fosfori- ja elementaarse fosfori ühendid.

6. Fluoriidid.

7. Ammoniaak ja nitritid.

[1] Kui mõni II loendi aine on kantserogeenne, mutageenne või teratogeenne, lisatakse see käes-oleva loendi 4. kategooriasse.

--------------------------------------------------