EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31979L1072

Nõukogu kaheksas direktiiv, 6. detsember 1979, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord

EÜT L 331, 27.12.1979, p. 11–19 (DA, DE, EN, FR, IT, NL)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (EL, ES, PT, FI, SV, CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2009; kehtetuks tunnistatud 32008L0009

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1979/1072/oj

31979L1072



Euroopa Liidu Teataja L 331 , 27/12/1979 Lk 0011 - 0019
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 9 Köide 1 Lk 0084
Kreekakeelne eriväljaanne: Peatükk 09 Köide 1 Lk 0111
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 9 Köide 1 Lk 0084
Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 09 Köide 1 Lk 0116
Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 09 Köide 1 Lk 0116


Nõukogu kaheksas direktiiv,

6. detsember 1979,

kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord

(79/1072/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuendat direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem (ühtne maksubaas), [1] eriti selle artikli 17 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [2]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [3]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [4]

ning arvestades, et:

vastavalt direktiivi 77/388/EMÜ artikli 17 lõikele 4 peab nõukogu vastu võtma eeskirjad, mis reguleerivad nimetatud artikli lõikes 3 nimetatud käibemaksu tagastamist maksukohustuslastele, kes on registreeritud väljaspool riigi territooriumi;

vaja on norme tagamaks, et ühe liikmesriigi territooriumil registreeritud maksukohustuslane saaks temalt teises liikmesriigis kaupade tarnimisel või teenuste osutamisel võetud käibemaksu või kõnealusesse teise liikmesriiki importimisel võetud käibemaksu tagasi nõuda, vältides seeläbi topeltmaksustamist;

tuleks kõrvaldada praegu liikmesriikides kehtivate kordade lahknevused, mis mõningatel juhtudel põhjustavad kaubandushäireid ja konkurentsimoonutusi;

ühenduse normide kehtestamine kõnealuses valdkonnas oleks edasiminek isikute, kaupade ja teenuste liikumise tõhusa liberaliseerimise suunas, aidates lõpule viia majandusliku integratsiooni protsessi;

nimetatud normid ei tohi kaasa tuua maksukohustuslaste kohtlemise erinevusi olenevalt liikmesriigist või territooriumist, kus see on registreeritud;

tuleks vältida teatavaid maksude tasumisest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vorme;

vastavalt direktiivi 77/388/EMÜ artikli 17 lõikele 4 võivad liikmesriigid tagastamisest keelduda või kehtestada täiendavaid tingimusi, kui maksukohustuslane ei ole registreeritud ühenduse territooriumil; siiski tuleks astuda samme tagamaks, et kõnealustele isikutele ei tagastataks käibemaksu soodsamatel tingimustel, kui on ette nähtud ühenduse maksukohustuslaste jaoks;

esialgu tuleks vastu võtta üksnes käesolevas direktiivis sisalduv ühenduse kord; nimetatud korraga nähakse eelkõige ette, et otsused tagastamistaotluste kohta tuleb teatavaks teha kuue kuu jooksul alates nimetatud taotluste esitamise kuupäevast; tagastamine peaks toimuma sama tähtaja jooksul; ühe aasta jooksul alates nimetatud korra ellurakendamise lõpptähtajast tuleks Itaalia Vabariigil lubada pädevate asutuste poolt väljaspool tema territooriumi registreeritud maksukohustuslaste esitatud taotluste osas tehtud otsused teatavaks teha ning asjaomased tagasimaksed sooritada üheksa kuu jooksul, et võimaldada Itaalia Vabariigil oma praegu kasutatav süsteem ühenduse süsteemi kasutuselevõtuks ümber korraldada;

nõukogu peab ühenduse süsteemi täiendamiseks vastu võtma täiendavaid meetmeid; kuni viimatinimetatud meetmete jõustumiseni tagastavad liikmesriigid käesoleva direktiiviga hõlmamata teenustelt ja kaupadelt võetud käibemaksu vastavalt eeskirjadele, mille nad võtavad vastu direktiivi 77/388/EMÜ artikli 17 lõike 4 alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse "väljaspool riigi territooriumi registreeritud maksukohustuslasena" direktiivi 77/388/EMÜ artikli 4 lõikes 1 nimetatud isikut, kes artikli 7 lõike 1 esimese lõigu esimeses ja teises lõigus osutatud ajavahemikul ei ole selles riigis omanud asukohta majandustegevuseks või püsiasukohta, kus äritehinguid teostatakse, või sellise majandustegevuse asukoha või püsiasukoha puudumise korral omanud seal alalist elu- või asukohta, ja kes ei ole sellesama ajavahemiku jooksul selles riigis tarninud kaupu või pakkunud teenuseid, mis oleks käsitatavad selles riigis tarnitute või pakututena, välja arvatud:

a) veoteenused ja nende lisateenused, mis on maksust vabastatud direktiivi 77/388/EMÜ artikli 14 lõike 1 punkti i, artikli 15 või artikli 16 lõike 1 punktide B, C ja D kohaselt;

b) teenused, mille puhul kohustub direktiivi 77/388/EMÜ artikli 21 lõike 1 punkti b kohaselt maksu maksma ainult teenuse saaja.

Artikkel 2

Iga liikmesriik tagastab väljaspool riigi territooriumi registreeritud maksukohustuslasele, kes ei ole registreeritud teise liikmesriigi territooriumil, vastavalt allpool toodud sätetele käibemaksu, mis on võetud tema poolt kõnealuse riigi territooriumil osutatud teenustelt või tarnitud vallasvaralt või kauba impordilt selle riigi territooriumile, kui kõnealuseid kaupu või teenuseid kasutatakse direktiivi 77/388/EMÜ artikli 17 lõike 3 punktides a ja b nimetatud tehinguteks ja artikli 1 punktis b nimetatud teenuste osutamiseks.

Artikkel 3

Tagastamiseks peab artiklis 2 nimetatud maksukohustuslane, kes ei tarni kaupu ega osuta teenuseid, mida võiks käsitada riigi territooriumil tarnitute või osutatutena:

a) esitama artikli 9 esimeses lõigus osutatud pädevale asutusele taotluse, mis on koostatud vastavalt A lisas toodud näidisele, lisades sellele arvete või impordidokumentide originaalid. Liikmesriigid teevad taotlejatele kättesaadavaks selgitava teatise, mis sisaldab igal juhul vähemalt C lisas sätestatud minimaalset teavet;

b) oma registrijärgse asukohariigi ametiasutuse poolt väljastatud tõendi abil tõendama, et ta on nimetatud riigis käibemaksukohustuslane. Seevastu juhul, kui artikli 9 esimeses lõigus nimetatud pädeval asutusel juba on kõnealune tõend, ei pea maksukohustuslane uut tõendit esitama ühe aasta jooksul alates esimese tõendi väljastamisest selle riigi ametiasutuse poolt, kus ta on registreeritud. Liikmesriigid ei anna tõendeid maksukohustuslastele, kes on direktiivi 77/388/EMÜ artikli 24 lõike 2 alusel maksust vabastatud;

c) kirjaliku deklaratsiooniga tõendama, et ta ei ole artikli 7 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud ajavahemiku jooksul tarninud kaupu ega osutanud teenuseid, mida võiks käsitada kõnealuses riigis tarnitute või osutatutena;

d) kohustuma tagasi maksma kõik eksikombel saadud summad.

Artikkel 4

Tagastamiseks peab artiklis 2 viidatud maksukohustuslane, kes ei ole riigi territooriumil tarninud kaupu ega osutanud teenuseid, mida võiks käsitada kõnealuses riigis tarnitute või osutatutena, välja arvatud artikli 1 punktides a ja b nimetatud teenused:

a) vastama artikli 3 punktides a, b ja d sätestatud tingimustele;

b) kirjaliku deklaratsiooniga tõendama, et artikli 7 lõike 1 esimeses ja teises lauses nimetatud ajavahemikul ei ole ta riigi territooriumil tarninud kaupu ega osutanud teenuseid, mida võiks käsitada kõnealuses riigis tarnitute või osutatutena, välja arvatud artikli 1 punktides a ja b nimetatud teenused.

Artikkel 5

Käesoleva direktiivi kohaldamisel peavad kaubad ja teenused, mille osas võib käibemaksu tagastada, vastama direktiivi 77/388/EMÜ artiklis 17 sätestatud tingimustele, mida kohaldatakse liikmesriigis käibemaksu tagastamise puhul.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata kaubatarnete suhtes, mis on maksust vabastatud või mida võib maksust vabastada direktiivi 77/388/EMÜ artikli 15 punkti 2 kohaselt.

Artikkel 6

Liikmesriigid ei kehtesta artiklis 2 nimetatud maksukohustuslaste suhtes artiklites 3 ja 4 nimetamata kohustusi, välja arvatud kohustus esitada teatavatel juhtudel andmeid, mis on vajalikud tagastamistaotluse põhjendatuse kontrollimiseks.

Artikkel 7

1. Artiklites 3 ja 4 sätestatud tagastamistaotlus esitatakse vähemalt kolmekuulise ja maksimaalselt üheaastase ajavahemiku jooksul tarnitud ning arvetega kaetud kaupade või teenuste või impordi kohta. Taotlused võivad siiski hõlmata vähem kui kolmekuulist ajavahemikku, kui see hõlmab kalendriaasta lõpuni jäänud aega. Sellised taotlused võib esitada ka arvete või impordidokumentide kohta, mida eelmised taotlused ei hõlma, ning kõnealuse kalendriaasta jooksul tehtud tehingute kohta. Taotlused esitatakse artikli 9 esimeses lõikes nimetatud pädevale asutusele kuue kuu jooksul alates selle kalendriaasta lõpust, mil maks sissenõutavaks muutus.

Kui taotlus hõlmab alla ühe kalendriaasta pikkust, kuid enam kui kolmekuulist ajavahemikku, ei või taotleda summat, mis riigi vääringus on väiksem kui 200 Euroopa arvestusühikut; kui taotlus hõlmab kalendriaasta osa või kalendriaasta lõpuni jäänud aega, ei või taotleda summat, mis riigi vääringus on väiksem kui 25 Euroopa arvestusühikut.

2. Kasutatav Euroopa arvestusühik on 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruses [5] määratletud arvestusühik, mis on kindlaks määratud lõike 1 esimese lõigu esimeses ja teises lauses nimetatud ajavahemiku aasta 1. jaanuaril. Liikmesriigid võivad riigi vääringusse ümberarvestamisel saadud arve 10 % võrra suuremaks või väiksemaks ümardada.

3. Artikli 9 esimeses lõigus nimetatud pädev asutus paneb igale arvele ja/või impordidokumendile templi, vältimaks nende kasutamist edasistes taotlustes, ning tagastab need ühe kuu jooksul.

4. Tagastamistaotluste kohta tehtud otsused tehakse teatavaks kuue kuu jooksul alates taotluse ning kõikide käesoleva direktiivi alusel taotluse läbivaatamiseks nõutavate dokumentide esitamisest lõikes 3 nimetatud pädevale asutusele. Tagastamine toimub enne nimetatud ajavahemiku lõppu vastavalt taotleja avaldusele kas tagastavas liikmesriigis või riigis, kus taotleja on registreeritud. Viimasel juhul tasub panga ülekandetasud taotleja.

Otsuses tuleb esitada taotluse rahuldamatajätmise põhjused. Rahuldamatajätmise osas võib asjassepuutuva liikmesriigi pädevale asutusele esitada kaebuse samadel tingimustel ja vormis ning sama aja jooksul, mis on selles riigis registreeritud maksukohustuslastele ette nähtud tagastamistaotluste osas.

5. Kui tagastamise aluseks on pettus või tagastamine on muul viisil ebaõige, asub lõikes 3 osutatud pädev asutus vastavalt kõnealuses riigis kohaldatavale menetlusele viivitamata valesti makstud summasid tagasi nõudma ja sanktsioone rakendama, ilma et see mõjutaks käibemaksu tagasinõudmisel vastastikuse abi osutamist käsitlevate sätete kohaldamist.

Ebaausate taotluste puhul, mille osas ei saa vastavalt siseriiklikele õigusaktidele rakendada halduskaristust, võib asjassepuutuv liikmesriik kuni kahe aasta jooksul alates ebaausa taotluse esitamisest keelduda edaspidistest tagastamistest kõnealusele maksukohustuslasele. Kui määratud on halduskaristus, kuid see on tasumata, võib asjassepuutuv liikmesriik kuni tasumiseni peatada edaspidised tagasimaksed kõnealusele maksukohustuslasele.

Artikkel 8

Kui maksukohustuslane on registreeritud väljaspool ühendust, võivad liikmesriigid tagastamisest keelduda või kehtestada lisatingimusi.

Tagastamine ei tohi toimuda soodsamatel tingimustel, kui kohaldatakse ühenduses registreeritud maksukohustuslaste suhtes.

Artikkel 9

Liikmesriigid teevad nõuetekohasel viisil teatavaks pädeva asutuse, kellele tuleb artikli 3 punktis a ja artikli 4 punktis a nimetatud taotlus esitada.

Artikli 3 punktis b ja artikli 4 punktis a nimetatud tõendid, mis tõendavad, et asjaomane isik on maksukohustuslane, koostatakse vastavalt B lisas esitatud näidistele.

Artikkel 10

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 1981. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ainult nende tagastamistaotluste suhtes, mis käsitlevad pärast kõnealust kuupäeva väljastatud arvega ostetud kaupadelt või teenustelt või toimunud impordilt makstud käibemaksu.

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

Artikkel 11

Erandina artikli 7 lõikest 4 võib Itaalia Vabariik kuni 1. jaanuarini 1982 pikendada kõnealuses lõikes nimetatud tähtaega kuuelt kuult üheksa kuuni.

Artikkel 12

Kolm aastat pärast artiklis 10 nimetatud kuupäeva esitab komisjon, olles konsulteerinud liikmesriikidega, nõukogule aruande käesoleva direktiivi ning eelkõige selle artiklite 3, 4 ja 7 rakendamise kohta.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. detsember 1979

Nõukogu nimel

eesistuja

L. Preti

[1] EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1.

[2] EÜT C 26, 1.2.1978, lk 5.

[3] EÜT C 39, 12.2.1979, lk 14.

[4] EÜT C 269, 13.11.1978, lk 51.

[5] EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1.

--------------------------------------------------

A LISA

NÄIDIS

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

B LISA

NÄIDIS

MAKSUKOHUSTUSLUSE TÕEND

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

C LISA

Selgitavates märkustes antav minimaalne teave

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

Top