(1)

Otsusega 96/228/EÜ (1) kiitis komisjon heaks põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava Rootsi põhjapoolsetes piirkondades (edaspidi „põhjapiirkondade abikava“), nagu Rootsi on ühinemisakti artikli 143 kohaselt teatanud, et saada luba ühinemisakti artikli 142 alusel. Otsus 96/228/EÜ asendati komisjoni otsusega K(2010) 6050 (2). Kõnealune otsus asendati komisjoni otsusega (EL) 2018/479 (3).

(2)

Kuna otsusega (EL) 2018/479 Rootsile antud luba rakendada põhjapiirkondade abikava aegub 31. detsembril 2022, tuleb vastu võtta uus otsus.

(3)

1. juuli 2022. aasta kirjas esitas Rootsi komisjonile oma ettepaneku põhjapiirkondade abikava pikendada. Rootsi tegi ettepaneku, et komisjon muudaks otsust (EL) 2018/479 nii, et pikendataks kava jätkamise kehtivusaega ühe aasta võrra, suurendataks aastast üldist kontrollväärtust, millega kaasneks toetustasemete teatav kohandamine, ning muudetaks kuupäeva, mil Rootsi peaks esitama ettepanekud kava muutmiseks ja pikendamiseks.

(4)

Ühinemisakti artiklis 142 osutatud pikaajalist riiklikku abi antakse selleks, et tagada põllumajandusliku tegevuse säilimine põhjapoolsetes piirkondades, mille komisjon on kindlaks määranud.

(5)

Võttes arvesse ühinemisakti artikli 142 lõigetes 1 ja 2 osutatud tegureid, on asjakohane täpsustada allpiirkondadeks rühmitatud haldusüksused, mis asuvad 62. paralleelist põhja pool või kõnealuse paralleeli lähialal ja mida mõjutavad võrreldavad ilmastikuolud, mis muudavad põllumajandusliku tegevuse eriti keeruliseks. Kõnealuste allpiirkondade asustustihedus on kuni 10 inimest/km2, kasutatava põllumajandusmaa osa omavalitsusüksuse kogupindalast on 10 % või väiksem ning inimtoiduks ettenähtud kultuuride kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa osa on 20 % või väiksem. Eespool nimetatud piirkondades asuvad ja muudest allpiirkondadest ümbritsetud allpiirkonnad tuleks lisada isegi siis, kui need ei vasta samadele tingimustele.

(6)

Selleks et hõlbustada kava haldamist ja koordineerida seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (4) kohase toetusega, on asjakohane lisada Rootsi 2023.–2027. aasta ühise põllumajanduspoliitika rakendamise ÜPP strateegiakavasse käesoleva otsuse alusel toetust saavatele aladele samad vallad, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (5) artikli 32 lõike 2 teise lõigu ja määruse (EL) 2021/2115 artikli 71 lõike 2 kohaselt piiritletud alale.

(7)

Võrdlusperiood, mille suhtes tuleb arvesse võtta põllumajandusliku tootmise arengut ja üldist toetustaset, kasutades alusena olemasolevat riiklikku statistikat ning pidades silmas ühetaolist kohaldamist kõigi tootmissektorite suhtes, peaks olema 1993. aasta.

(8)

Ühinemisakti artikli 142 kohaselt peaks antava abi kogusumma olema piisav selleks, et Rootsi põhjapoolsetes piirkondades säiliks põllumajanduslik tegevus, kuid see ei tohi viia olukorrani, kus abi kokku ületab toetuse määra ühinemiseelsel võrdlusperioodil, mis on vaja kindlaks määrata. Võttes arvesse praegusi tootmiskulusid, ja selleks, et mitte ületada ühinemiseelse võrdlusperioodi abitaset, on ühinemisakti artikli 142 kohase piisaval tasemel abi andmiseks asjakohane võtta kõnealuse artikli kohase maksimaalse lubatud abitaseme kindlaksmääramisel arvesse tarbijahinnaindeksi arengut Rootsis ajavahemikul 1993–2022.

(9)

Seega tuleks ajavahemikku 1993–2022. aasta aprilli lõpp hõlmavate andmete alusel kehtestada ajavahemikus 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2028 suurimaks aastaseks abisummaks 473,75 miljonit Rootsi krooni, mis on arvutatud kuueaastase perioodi keskmisena.

(10)

Selleks et lihtsustada põhjapiirkondade abikava ning lubada Rootsil suunata abi paindlikult eri tootmissektoritesse, tuleks kogutoetuse puhul sätestada üks suurim keskmine aastane abisumma, sh eraldi lehmapiima tootmise ja transpordiga seotud suurim toetus, et tagada toetuse tasakaalustatud jagamine.

(11)

Käesolevas otsuses sätestatud piirnormide raames tuleks abi anda igal aastal tootmistegurite (loomühikud ja hektarid) alusel, v.a lehmapiim, mille puhul tuleks abi anda tootmisühikute alusel (kilogrammid).

(12)

Selleks et võimaldada viivitamatult reageerida põllumajandustoodangu hindade volatiilsusele ja säilitada põllumajanduslik tegevus Rootsi põhjapoolsetes piirkondades, on asjakohane lubada Rootsil kehtestada igaks kalendriaastaks abisumma sektori kohta abikategooria ja tootmisühiku kaupa.

(13)

Rootsi peaks oma põhjapoolsetes piirkondades abi diferentseerima ja määrama kindlaks aastased abisummad vastavalt ebasoodsate looduslike tingimuste raskusastmele ning muudele objektiivsetele, läbipaistvatele ja õigustatud kriteeriumidele, mis on seotud ühinemisakti artikli 142 lõike 3 kolmandas lõigus sätestatud eesmärkidega: säilitada asjaomaste piirkondade kliimatingimustega sobiv traditsiooniline esmatootmine ja -töötlemine, täiustada põllumajandustoodete tootmis-, turustus- ja töötlemisstruktuure, hõlbustada selliste toodete müümist ning tagada keskkonnakaitse ja maaelu alalhoidmine.

(14)

Abi makstakse igal aastal rahastamiskõlblike tootmistegurite tegeliku arvu alusel. Rootsil peaks siiski olema lubatud maksta toetust igakuiste maksetena lehmapiima, munakanade ja tapasigade ning lehmapiima transportimise eest. Selleks et tagada tootmise järjepidevus, peaks abi lehmapiima eest põhinema tegelikul tootmisel.

(15)

Tootjate ülemäärast hüvitamist tuleks vältida alusetute maksete kiire sissenõudmisega hiljemalt enne järgmise aasta 1. juunit.

(16)

Vastavalt ühinemisakti artikli 142 lõikele 2 ei tohiks käesoleva otsuse kohaselt antud abi põhjustada seda, et põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud piirkonnas ületaks üldise tootmise tase traditsioonilise tootmise taset.

(17)

Seepärast on vaja kehtestada iga abikategooria kohta rahastamiskõlblike tootmistegurite aastane maksimumarv ning lehmapiima tootmise maksimaalne rahastamiskõlblik summa, mis ei ületa võrdlusperioodide summat.

(18)

Kui kategooria tootmistegurite arv või lehmapiima tootmise summa ületab asjaomase aasta maksimummäära, siis tuleks viieaastaste perioodide keskmiste arvessevõtmiseks vähendada rahastamiskõlblike tootmistegurite arvu või lehmapiima tootmise summat tootmistegurite vastava arvu võrra sel kalendriaastal, mis järgnes maksimummäära ületamise aastale; see ei kehti lehmapiima transportimise, munakanade ja tapasigade ning lehmapiima tootmise puhul antava abi suhtes, sest rahastamiskõlblikku summat võib vähendada sellise summa võrra, mis vastab ületamise summale selle aasta viimasel kuul, mil maksimumäär ületati.

(19)

Kuna komisjonile käesoleva otsuse alusel lubatud abi pikendamise ja muutmise ettepanekutest teatamine peaks võimaldama kava hindamise õigeaegset ettevalmistamist, on vaja lubada sellist teatamist viieaastast perioodi käsitleva aruandega samal aastal ning pikendada põhjapiirkondade abikavale antud loa kehtivusaega viielt aastalt kuuele.

(20)

Vastavalt ühinemisakti artikli 143 lõikele 2 peab Rootsi edastama komisjonile teavet abi rakendamise ja mõjude kohta. Abi pikaajaliste mõjude paremaks hindamiseks ning võttes arvesse, et abimäärad on vaja kehtestada mitmeaastaste perioodide keskmisena, on asjakohane iga viie aasta järel anda aru abi sotsiaalmajanduslike mõjude kohta ning esitada aastaaruanded, mis sisaldavad finants- ja muud rakendusega seotud teavet, mis on vajalik käesolevas otsuses sätestatud tingimuste täitmise tagamiseks.

(21)

Asjakohane on täpsustada eeskirju, mida kohaldatakse kava selliste muudatuste suhtes, mida komisjon on teinud või Rootsi kavandanud, et kaitsta abisaajate õiguspäraste ootuste täitumist ja tagada abikava järjepidevus, et tõhusalt järgida ühinemisakti artiklis 142 sätestatud eesmärke.

(22)

Rootsi peaks tagama, et abisaajate suhtes võetakse asjakohased kontrollmeetmed. Kõnealuste meetmete tõhususe ja põhjapiirkondade abikava rakendamise läbipaistvuse tagamiseks peaksid kõnealused kontrollmeetmed olema võimalikult täpselt kohandatud selliste kontrollmeetmetega, mida on võetud ühise põllumajanduspoliitika alusel.

(23)

Ühinemisakti artiklis 142 osutatud tootmise säilitamisega seotud eesmärgi saavutamiseks ja haldustoetuse hõlbustamiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2023.

(24)

Selguse huvides tuleks otsus (EL) 2018/479 kehtetuks tunnistada. Asjakohane on näha ette üleminekumeetmed seoses aruandlusega ühinemisakti artikli 142 kohase sellise toetuse kohta, mida 2018.–2022. aastal maksti vastavalt komisjoni otsusele (EL) 2018/479,