Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 42019X2141

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eeskiri nr 14: ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses turvavööde kinnituspunktidega [2019/2141]

ELT L 324, 13.12.2019, p. 14–46 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/2141/oj

13.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 324/14

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis järgmisel aadressil: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eeskiri nr 14: ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses turvavööde kinnituspunktidega [2019/2141]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

09-seeria muudatused – jõustumiskuupäev: 29. detsember 2018

SISUKORD

EESKIRI

1.   Kohaldamisala

2.   Mõisted

3.   Tüübikinnituse taotlemine

4.   Tüübikinnitus

5.   Tehniline kirjeldus

6.   Katsed

7.   Vaatlus turvavöö kinnituspunktide staatiliste koormuskatsete ajal ja järel

8.   Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

9.   Tootmise nõuetele vastavus

10.   Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

11.   Kasutusjuhend

12.   Tootmise lõpetamine

13.   Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

14.   Üleminekusätted

LISAD

1.   Teatis

2.   Tüübikinnitusmärkide kujundus

3.   Turvavöö toimivate kinnituspunktide asukoht

4.   Mootorsõidukite istekohtade H-punkti ja rindkere tegeliku kaldenurga kindlaksmääramise kord

5.   Tõmbeseade

6.   Kinnituspunktide minimaalne arv ja alakinnituspunktide asukoht

7.   Dünaamiline koormuskatse turvavöö kinnituspunktide staatiliste tugevuskatsete alternatiivina

8.   Mannekeeni tehniline kirjeldus

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse:

M- ja N-kategooria sõidukite (1) suhtes seoses näoga, seljaga või küljega sõidusuunas paiknevatel istmetel istuvatele täiskasvanud sõitjatele ette nähtud turvavööde kinnituspunktidega.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.

 „Sõiduki tüübikinnitus“ – kõnealust tüüpi turvavööde kinnituskonstruktsioonidega varustatud sõiduki tüübikinnitus.

2.2.

 „Sõidukitüüp“ – mootorsõidukite kategooriad, mille sõidukid ei erine üksteisest selliste oluliste omaduste poolest nagu mõõdud, kuju ja materjalid sõiduki kere või istmekonstruktsiooni nende osade puhul, kuhu kinnitatakse turvavööde kinnituspunktid, ning juhul kui kinnituspunktide tugevust katsetatakse dünaamilise koormuskatsega, turvasüsteemi kõik omadused, mis mõjutavad turvavööde kinnituspunktidele rakenduvaid jõude, eriti koormuse piiramise funktsioon.

2.3.

 „Turvavöö kinnituspunktid“ – sõiduki kere või istme osad või mõni muu sõidukiosa, mille külge turvavöökomplekt kinnitatakse.

2.4.

 „Turvavöö toimiv kinnituspunkt“ – koht, mida punkti 5.4 kohaselt kasutatakse turvavöö eri osade ja sõitja vahelise kaldenurga määramiseks; see on koht, kuhu turvavöö tuleks kinnitada, et selle asend ühtiks kasutamise ajal ettenähtud asendiga. Kõnealune punkt võib, aga ei tarvitse olla turvavöö tegelik kinnituspunkt; see oleneb turvavöö kinnituspunktiga ühendatud osade konstruktsioonist;

2.4.1.

 näiteks juhul:

2.4.1.1.

 kui sõiduki kere või selle istme konstruktsioonis kasutatakse turvavöö juhikut, tuleb turvavöö toimivaks kinnituspunktiks lugeda juhiku keskpunkti kohas, kus vöö väljub sõitja küljel juhikust; ning,

2.4.1.2.

 kui turvavöö kulgeb üle sõitja otse sõiduki kerele või istmekonstruktsioonile kinnitatud tõmburisse, ilma et nende vahel oleks juhikut, siis loetakse turvavöö toimivaks kinnituspunktiks rihma rulli telje ja rullil oleva rihma keskjoont läbiva tasapinna lõikumispunkt.

2.5.

 „Põhi“ – sõiduki seinu ühendav kere alaosa. Selles kontekstis hõlmab see risttalasid, stantse ja muid võimalikke tugevdusi, ka juhul, kui need asuvad põhja all (nt piki- ja põikteljelised osad).

2.6.

 „Iste“ – ühele täiskasvanule ette nähtud konstruktsioon koos istmekattega, mis võib, aga ei tarvitse olla sõiduki kerega lahutamatult ühendatud. Mõiste hõlmab nii üksikut istet kui ka ühele isikule ette nähtud pingiosa.

2.6.1.

 „Eesmine sõitjaiste“ – mis tahes iste, mille eespoolseim H-punkt asub juhi R-punkti läbival püsttasapinnal või sellest eespool.

2.6.2.

 „Näoga sõidusuunas paiknev iste“ – iste, mida saab kasutada siis, kui sõiduk sõidab, ja mis on näoga sõiduki esiosa suunas selliselt, et istme vertikaalne sümmeetriatasand moodustab väiksema kui +10° või –10° nurga sõiduki vertikaalse sümmeetriatasandi suhtes.

2.6.3.

 „Seljaga sõidusuunas paiknev iste“ iste, mida saab kasutada siis, kui sõiduk sõidab, ja mis on näoga sõiduki tagaosa suunas selliselt, et istme vertikaalne sümmeetriatasand moodustab väiksema kui +10° või –10° nurga sõiduki vertikaalse sümmeetriatasandi suhtes.

2.6.4.

 „Küljega sõidusuunas paiknev iste“ – iste, mida saab kasutada siis, kui sõiduk sõidab, ja mis on näoga sõiduki külje suunas selliselt, et istme vertikaalne sümmeetriatasand moodustab 90° (±10°) nurga sõiduki vertikaalse sümmeetriatasandi suhtes.

2.7.

 „Istmerühm“ – ühele või mitmele täiskasvanule ette nähtud pinkiste või üksteise kõrval paiknevad eraldi istmed (st kinnitatud nii, et ühe istme eesmised kinnituspunktid on samal joonel teise istme tagumiste kinnituspunktidega või neist eespool ning samal joonel teise istme eesmiste kinnituspunktidega või neist tagapool).

2.8.

 „Pinkiste“ – vähemalt kahele täiskasvanule ette nähtud konstruktsioon koos istmekattega.

2.9.

 „Istmetüüp“ – istmed, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

2.9.1.

 istme kuju, mõõtmed ja materjal;

2.9.2.

 reguleerimissüsteemide ja kõigi lukustussüsteemide tüübid ja mõõdud;

2.9.3.

 istme turvavöö kinnituspunktide, istme kinnituspunktide ja asjaomaste sõiduki kere osade tüübid ja mõõdud.

2.10.

 „Istme kinnituspunkt“ – süsteem, mille abil on iste kinnitatud sõiduki kere külge, sh sõiduki kere juurde kuuluvad asjaomased osad.

2.11.

 „Reguleerimissüsteem“ – seade istme või selle osade reguleerimiseks sõitjale sobivasse asendisse. Kõnealune seade võib eelkõige võimaldada istme nihutamist:

2.11.1.

 pikisuunas;

2.11.2.

 püstsuunas;

2.11.3.

 kaldenurga suhtes.

2.12.

 „Nihutussüsteem“ – seade, mis võimaldab istme või selle osa nihutamist või pööramist ilma vahepealses asendis fikseerimiseta, sõitjatele hõlpsa juurdepääsu võimaldamiseks kõnealuse istme taha.

2.13.

 „Lukustussüsteem“ – seade, mis tagab istme ja selle osade kasutusasendi püsimise; hõlmab seadmeid, millega lukustatakse nii seljatoe asend istme suhtes kui ka istme asend sõiduki suhtes.

2.14.

 „Võrdlusala“ – ruum kahe vertikaalse pikiteljelise tasapinna vahel, mis asuvad teineteisest 400 mm kaugusel, on sümmeetrilised H-punkti suhtes ja määratletakse eeskirja nr 21 1. lisa kohaselt peakujulise seadise pööramisega püstasendist rõhtasendisse. Seadis tuleb eeskirja nr 21 nimetatud lisas esitatud kirjelduse kohaselt asetada ning reguleerida maksimaalsele pikkusele 840 mm.

2.15.

 „Rindkere koormuse piiraja“ – turvavöö ja/või istme ja/või sõiduki mis tahes osa, mis on ette nähtud sõitja rindkerele rakenduvate jõudude piiramiseks kokkupõrke korral.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.

 Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses turvavööde kinnituspunktidega esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.

 Taotlusele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjad:

3.2.1.

 sobivas mõõtkavas sõiduki kere üldjoonised, millel on kujutatud turvavöö kinnituspunktide asukohad, turvavöö toimivate kinnituspunktide (vastavalt vajadusele) asukohad ja üksikasjalikud joonised turvavöö kinnituste kohta;

3.2.2.

 andmed kasutatud materjalide kohta, mis võivad mõjutada turvavöö kinnituspunktide tugevust;

3.2.3.

 turvavöö kinnituspunktide tehniline kirjeldus;

3.2.4.

 istmekonstruktsiooni külge kinnitatud kinnituspunktide puhul:

3.2.4.1.

 sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus seoses istmete väliskuju, istmete kinnituspunktide ning nende reguleerimis- ja lukustussüsteemidega;

3.2.4.2.

 istmete, nende kinnituspunktide ning reguleerimis- ja lukustussüsteemide piisavalt üksikasjalikud joonised sobivas mõõtkavas;

3.2.5.

 tõendusmaterjal selle kohta, et kinnituspunktide tüübikinnituskatses kasutatud turvavöö või turvasüsteem vastab ÜRO eeskirja nr 16 nõuetele, kui sõiduki tootja valib alternatiivse dünaamilise koormuskatse.

3.3.

 Tootja esitab tehnilisele teenistusele kas kinnitatava sõidukitüübi representatiivsõiduki või sõiduki need osad, mis tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutava tehnilise teenistuse otsuse kohaselt on vajalikud turvavöö kinnituspunktide katseks.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.

 Kui käesoleva eeskirja alusel kinnitamiseks esitatud sõiduk vastab käesoleva eeskirja nõuetele, antakse sellele tüübikinnitus.

4.2.

 Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 08, mis vastab 08-seeria muudatustele) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud suurimate tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele sõidukitüübile, nagu on sätestatud punktis 2.2.

4.3.

 Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, andmata jätmise, laiendamise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.4.

 Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tüübile vastavale sõidukile tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.4.1.

 ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber; (2)

4.4.2.

 käesoleva eeskirja number, mis asub punktis 4.4.1 nimetatud ringist paremal;

4.4.3.

 täht „e“, mis asub käesoleva eeskirja numbrist paremal, kui tüübikinnitus antakse vastavalt 7. lisas kirjeldatud dünaamilisele koormuskatsele.

4.5.

 Kui sõiduk vastab sõidukitüübile, mis on käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis saanud tüübikinnituse ühe või mitme asjaomasele kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel, ei ole punktis 4.4.1 sätestatud tähist vaja korrata; sel juhul paigutatakse kõikide käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis tüübikinnituse andmise aluseks olnud eeskirjade numbrid, tüübikinnitusnumbrid ning lisatähised tulpadena punktis 4.4.1 sätestatud tähisest paremale.

4.6.

 Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.

 Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja kinnitatud sõiduki andmeplaadile või selle lähedusse.

4.8.

 Näited tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5.   TEHNILINE KIRJELDUS

5.1.

 Määratlused (vt 3. lisa).

5.1.1.

 H-punkt on võrdluspunkt, mis määratakse kindlaks käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 2.3 ettenähtud korra kohaselt.

5.1.1.1.

 Punkt H on punktis 5.1.1 määratletud H-punktile vastav võrdluspunkt, mis määratakse istme iga kasutatava tavaasendi jaoks.

5.1.1.2.

 R-punkt on käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 2.4 määratletud istekoha võrdluspunkt.

5.1.2.

 Kolmemõõtmelise võrdlussüsteemi määratlus on käesoleva eeskirja 4. lisa 2. liites.

5.1.3.

 Punktid L1 ja L2 on turvavöö alumised toimivad kinnituspunktid.

5.1.4.

 Punkt C asub punktist R püstsuunas 450 mm kaugusel. Kui punktis 5.1.6 määratletud kaugus S ei ole väiksem kui 280 mm ja kui tootja on valinud punktis 5.4.3.3 määratud alternatiivse valemi BR = 260 mm +0,8 S, siis peab C- ja R-punkti püstteljeline vahekaugus olema 500 mm.

5.1.5.

 Nurgad α1 ja α2 on vastavalt nurgad horisontaalse tasapinna ja istme vertikaalse pikiteljelise kesktasapinnaga risti asuvate tasapindade vahel, mis läbivad R-punkti ning punkte L1 ja L2.

Kui iste on reguleeritav, tuleb see nõue täita ka kõikide tavaliste sõiduasendite H-punktide puhul sõiduki tootja poolt ettenähtud viisil.

5.1.6.

 S on toimiva ülakinnituspunkti kaugus (mm) võrdlustasapinnast P, mis on paralleelne sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga ja on määratletud järgmiselt:

5.1.6.1.

 kui istekoht on istme kuju tõttu selgelt määratletav, on tasapind P istme kesktasapind;

5.1.6.2.

 täpselt määratlemata istekoha puhul:

5.1.6.2.1.

 juhiistme tasapind P on sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga paralleelne vertikaaltasapind, mis kulgeb läbi rooliratta keskpunkti rooliratta ääre tasapinnal, kui rooliratas (kui see on reguleeritav) on oma keskasendis;

5.1.6.2.2.

 välimise esiistme tasapind P on sümmeetriline juhiistme tasapinnaga P;

5.1.6.2.3.

 välimise tagumise istekoha tasapinna P määrab tootja tingimusel, et sõiduki keskmise pikitasapinna ja tasapinna P vahelise kauguse A määramisel peetakse kinni järgmistest piirnormidest:

A

≥ 200 mm, kui pinkiste on ette nähtud ainult kahele sõitjale;

A

≥ 300 mm, kui pinkiste on ette nähtud rohkem kui kahele sõitjale.

5.2.

 Üldnõuded

5.2.1.

 Turvavööde kinnituspunktide konstruktsioon, teostus ja paigutus peavad võimaldama:

5.2.1.1.

 sobiva turvavöö paigaldamist. Välimise esiistme turvavöö kinnituspunktid peavad sobima inertsrulliga turvavöödele, pidades silmas eelkõige turvavöö kinnituspunktide tugevusomadusi, välja arvatud juhul, kui tootja on varustanud sõiduki muud tüüpi turvavöödega, mis sisaldavad tõmbureid. Kui kinnituspunktid sobivad vaid kindlat tüüpi turvavöödele, peavad need tüübid olema kindlaks määratud punktis 4.3 nimetatud vormil;

5.2.1.2.

 vähendada miinimumini õigesti asetatud turvavöö libisemise ohtu;

5.2.1.3.

 vähendada miinimumini vöö kahjustumise ohtu, mis tuleneb vöö kokkupuutest sõiduki kere või istmekonstruktsiooni teravate või jäikade osadega;

5.2.1.4.

 sõiduki tavakasutamist käesoleva eeskirja tingimuste kohaselt;

5.2.1.5.

 kinnituspunktide puhul, mis on eri asendites sõltuvalt sellest, kas see peab võimaldama isikutel sõidukisse siseneda või neid kinni hoidma, kohaldatakse käesoleva eeskirja nõudeid kinnituspunktide toimiva asendi suhtes.

5.3.

 Turvavöö kinnituspunktide vähim arv

5.3.1.

 Kõik M- või N-kategooria sõidukid (v.a M2- ja M3-kategooria sõidukid, mis kuuluvad I või A klassi1) peavad olema varustatud käesoleva eeskirja nõuetele vastavate turvavöö kinnituspunktidega.

Kui M2- või M3-kategooria sõidukid, mis kuuluvad I või A klassi1, on varustatud turvavöö kinnituspunktidega, peavad need kinnituspunktid vastama käesoleva eeskirja nõuetele.

5.3.1.1.

 Eeskirja nr 16 kohaste S-tüüpi turvavöö tüübikinnitusega traksvööde (tõmburi(te)ga või ilma) kinnituspunktid peavad vastama eeskirja nr 14 nõuetele, kuid täiendav(ad) jalgadevahelise rihma kinnituspunkt(id) on käesoleva eeskirjas sätestatud tugevus- ja paigutusnõuetest vabastatud.

5.3.2.

 Kõigi näoga, seljaga või küljega sõidusuunas paiknevate istekohtade turvavöö kinnituspunktide arv peab vastama 6. lisa sätetele.

5.3.3.

 N1-kategooria sõidukite välimiste istekohtade puhul, v.a eesmine sõitjaiste (kujutatud 6. lisas ja tähistatud tähisega Ø), on siiski lubatud kaks alakinnituspunkti, kui istme ja sõiduki lähima külgseina vahel on läbipääs, mis on ette nähtud sõitjatele juurdepääsu võimaldamiseks sõiduki muudele osadele.

Istme ja külgseina vahelist tühimikku loetakse läbipääsuks, kui kõigi suletud uste korral on külgseina ja kõnealuse istme keskjoont läbiva vertikaalse pikiteljelise tasapinna vaheline kaugus, mida mõõdetakse punktis R risti sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga, suurem kui 500 mm.

5.3.4.

 6. lisas kujutatud ja tähisega * tähistatud keskmise eesmise istekoha kaks alakinnituspunkti tuleb lugeda piisavaks juhul, kui tuuleklaas asub väljaspool eeskirja nr 21 1. lisas määratletud võrdlusala. Kui tuuleklaas asub võrdlusalas, on nõutav kolme kinnituspunkti olemasolu.

Rihma kinnituspunktidega seoses loetakse tuuleklaas võrdlusala osaks juhul, kui sellel võib eeskirja nr 21 1. lisas kirjeldatud katsemeetodi kohasel katsetamisel tekkida staatiline kokkupuude katsevarustusega.

5.3.5.

 Kõik 6. lisas tähisega Image 1 tähistatud istekohad peavad olema varustatud kolme kinnituspunktiga. Kaks kinnituspunkti võib olla järgmiste tingimuste korral:

5.3.5.1.

 kui vahetult ees on iste või muud sõiduki osad, mis vastavad eeskirja nr 80 1. liite punkti 3.5 nõuetele, või

5.3.5.2.

 kui võrdlusalas ei paikne sõiduki liikumisel ükski sõiduki osa ja kui ühelgi sõiduki osal ei ole võimalust seal paikneda, või

5.3.5.3.

 nimetatud võrdlusalas paiknevad sõidukiosad vastavad eeskirja nr 80 6. liites sätestatud energia neeldumise nõuetele.

5.3.5.4.

 Punktide 5.3.5.1–5.3.5.3 nõuded ei kehti juhiistmele.

5.3.6.

 Kõigi istmete või istekohtade puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes sõiduki paigal seistes, aga ka kõigi istmete puhul, mida ei käsitleta punktides 5.3.1–5.3.4, ei ole turvavöö kinnituspunktid vajalikud. Kui sellised istmed on siiski varustatud turvavöö kinnituspunktidega, peavad need vastama käesoleva eeskirja nõuetele. Kinnituspunkt, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult puuetega isiku turvavöö jaoks, või mis tahes muu 02-seeria muudatustega muudetud eeskirja nr 107 8. lisale vastav turvasüsteem, ei pea vastama käesoleva eeskirja nõuetele.

5.3.7.

 Kahekorruselise sõiduki ülakorrusel kohaldatakse välimiste eesmiste istekohtade suhtes keskmise eesmise istekoha nõudeid.

5.3.8.

 Istmete puhul, mida on sõiduki seisu ajal võimalik pöörata või viia muusse suunda, kohaldatakse käesoleva eeskirja kohaselt punkti 5.3.1 nõudeid vaid nende suundade suhtes, mis on ette nähtud tavakasutamiseks ajal, mil sõiduk sõidab maanteel. Vastavasisuline märkus peab sisalduma teabedokumendis.

5.4.

 Turvavöö kinnituspunktide asukoht (vt 3. lisa joonis 1)

5.4.1.

 Üldteave

5.4.1.1.

 Iga üksiku turvavöö kinnituspunktid võivad paikneda täielikult sõiduki kerel või istme konstruktsioonis või sõiduki mis tahes muus osas või olla jaotatud nende kohtade vahel.

5.4.1.2.

 Iga üksikut kinnituspunkti võib kasutada kahe külgneva turvavöö otste kinnitamiseks tingimusel, et nõuded katsele on täidetud.

5.4.2.

 Turvavöö toimiva alakinnituspunkti asukoht

5.4.2.1.

 M1-kategooria sõiduki esiistmed

M1-kategooria sõidukil peab nurk α1 (pandla vastasküljel) olema vahemikus 30°–80° ja nurk α2 (pandlapoolsel küljel) olema vahemikus 45°–80°. Mõlemad kaldenurgad peavad kehtima esiistmete kõigi tavasõidu asendite puhul. Kui vähemalt üks nurkadest α1 ja α2 on kõigi tavaliselt kasutatavate asendite puhul püsiv (nt istmele paigaldatud kinnituspunkti puhul), peab selle väärtus olema 60 ± 10°. Reguleerimissüsteemiga reguleeritavate istmete puhul, mille seljatoe nurk on väiksem kui 20° (vt 3. lisa joonis 1), võib nurk α1 olla väiksem eespool nõutud miinimumväärtusest (30°) tingimusel, et see ei ole üheski tavakasutuse asendis väiksem kui 20°.

5.4.2.2.

 M1-kategooria sõiduki tagaistmed

M1-kategooria sõiduki kõigi tagaistmete puhul peavad nurgad α1 ja α2 olema vahemikus 30°–80°. Kui tagaistmed on reguleeritavad, peavad nimetatud nurgad kehtima kõigi tavasõiduasendite korral.

5.4.2.3.

 Muude kui M1-kategooria sõidukite esiistmed

Muude kui M1-kategooria mootorsõidukite puhul peavad kõigi tavasõiduasendis paiknevate esiistmete nurgad α1 ja α2 olema vahemikus 30°–80°. Sõidukite puhul, mille maksimaalne mass ei ületa 3,5 tonni ja mille vähemalt üks nurkadest α1 ja α2 on kõigis tavasõidu asendites konstantne (nt istmele paigaldatud kinnituspunkti puhul), peab selle väärtus olema vahemikus 60 ± 10°.

5.4.2.4.

 Muude kui M1-kategooria sõidukite tagaistmed ja erilised esi- või tagaistmed

Muudel kui M1-kategooria sõidukitel, millel on:

a)

pinkistmed,

b)

reguleerimissüsteemiga reguleeritavad istmed (ees ja taga), mille seljatoe nurk on väiksem kui 20° (vt 3. lisa joonis 1), või

c)

muu tagaiste,

võivad nurgad α1 ja α2 olla kõigis tavakasutuse asendites vahemikus 20°–80°. Sõidukite puhul, mille maksimaalne mass ei ületa 3,5 tonni ja mille vähemalt üks nurkadest α1 ja α2 on kõigis tavasõidu asendites konstantne (nt istmele paigaldatud kinnituspunkti puhul), peab selle väärtus olema vahemikus 60 ± 10°.

M2-ja M3-kategooria sõidukite muude istmete kui esiistmete puhul peavad nurgad α1 ja α2 olema kõigis tavakasutuse asendites vahemikus 45°–90°.

5.4.2.5.

 Kaugus kahe vertikaalse tasapinna vahel, mis on paralleelsed vertikaalse pikiteljelise kesktasapinnaga ja läbivad kumbki sama turvavöö erinevat alakinnituspunkti L1 ja L2, peab olema vähemalt 350 mm. Küljega sõidusuunas paiknevate istmete puhul peab kaugus kahe vertikaalse tasapinna vahel, mis on paralleelsed istme vertikaalse pikiteljelise kesktasapinnaga ja läbivad kumbki sama turvavöö erinevat alakinnituspunkti L1 ja L2, olema vähemalt 350 mm. Kui M1- ja N1-kategooria sõidukitel on tagumises istmereas ainult üks keskmine istekoht, peab nimetatud kaugus selle keskmise istekoha puhul olema vähemalt 240 mm, tingimusel, et keskmist istet ei ole võimalik vahetada sõiduki ühegi muu istmega. Istme pikiteljeline kesktasapind peab asuma punktide L1 ja L2 vahel ja neist vähemalt 120 mm kaugusel.

5.4.3.

 Turvavöö toimivate ülakinnituspunktide asukoht (vt 3. lisa)

5.4.3.1.

 Kui kasutatakse rihmajuhikut või samalaadset seadet, mis mõjutab turvavöö toimivate ülakinnituspunktide asukohta, tuleb see asukoht määrata tavameetodil. Kinnituspunkti asukoht määratakse olukorras, kus vöö pikiteljeline keskjoon läbib J1-punkti, mis määratakse R-punktist lähtuvalt järgmise kolme segmendiga:

RZ

:

torsojoone segment pikkusega 530 mm, mis ulatub R-punktist ülespoole;

ZX

:

sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga risti olev segment pikkusega 120 mm, mis ulatub punktist Z kinnituspunktini;

XJ1

:

segmentidega RZ ja ZX määratud tasapinnaga risti olev segment pikkusega 60 mm, mis ulatub punktist X ettepoole.

Punkt J2 on sümmeetriline kõnealuses istmes paikneva mannekeeni punktis 5.1.2 kirjeldatud torsojoont läbiva vertikaalse pikiteljelise tasapinna suhtes punktiga J1.

Kui nii esi- kui ka tagaistmele juurdepääsemiseks kasutatakse kaheukselist kerekonfiguratsiooni ja ülakinnituspunkt paigaldatakse B-piilarile, ei tohi süsteemi konstruktsioon takistada sõidukisse sisenemist või sellest väljumist.

5.4.3.2.

 Toimiv ülakinnituspunkt peab asuma madalamal kui tasapind FN, mis on risti istme pikiteljelise kesktasapinnaga ja moodustab torsojoonega nurga 65°. Tagaistmete puhul võib seda nurka vähendada kuni 60°-ni. Tasapind FN peab paiknema nii, et see lõikuks torsojoonega punktis D, nii et DR = 315 mm +1,8 S. Kui S ≤ 200 mm, siis DR = 675 mm.

5.4.3.3.

 Turvavöö toimiv ülakinnituspunkt peab asuma tagapool tasapinda FK, mis on risti istme pikiteljelise kesktasapinnaga ja moodustab punktis B torsojoonega nurga 120°, nii et BR = 260 mm + S. Kui S ≥ 280 mm, võib tootja kasutada enda äranägemisel väärtust BR = 260 mm +0,8 S.

5.4.3.4.

 Väärtus S peab olema vähemalt 140 mm.

5.4.3.5.

 Turvavöö toimiv ülakinnituspunkt peab asuma tagapool vertikaaltasapinnast, mis on risti sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga ja läbib R-punkti, nii nagu on kujutatud 3. lisas.

5.4.3.6.

 Turvavöö toimiv ülakinnituspunkt peab asuma kõrgemal horisontaaltasapinnast, mis läbib punktis 5.1.4 kirjeldatud C-punkti.

5.4.3.6.1.

 Punktist 5.4.3.6 olenemata võib M2- ja M3-kategooria sõidukite sõitjaistmete toimiv ülakinnituspunkt olla reguleeritud ettenähtust väiksemaks, kui täidetud on järgmised tingimused.

a)

Turvavööl või istmel peab olema püsitähistus, mis võimaldab teha kindlaks toimiva ülakinnituspunkti asukoha, mis vastab punktis 5.4.3.6 sätestatud ülakinnituspunkti miinimumkõrguse nõudele. Tähistus peab kasutajale selgesti näitama, millal on kinnituspunkt keskmist kasvu täiskasvanule kasutamiseks sobivas asendis.

b)

Toimiva ülakinnituspunkti ehitus peab võimaldama selle kõrgust reguleerida käsireguleerseadisega, mis on turvavöö kandjale kergesti ligipääsetav ning mugav ja lihtne kasutada.

c)

Toimiva ülakinnituspunkti ehitus peab aitama vältida selle tahtmatut ülespoole liikumist, mis võiks piirata seadise toimivust tavakasutusel.

d)

Tootja annab sõiduki käsiraamatus selged juhised selliste süsteemide reguleerimise kohta koos nõuannetega sobivuse ja kasutuspiirangute kohta lühikest kasvu sõitjatele.

Kui aga õlakõrguse reguleerimisseade ei ole kinnitatud vahetult sõiduki või istme konstruktsiooni külge, vaid on kasutatud õlakõrguse paindlikku reguleerseadist:

e)

tuleb alapunktides a ja d nimetatud nõudeid eeskirja nr 14 kohase tüübikinnituse osana siiski täita, kasutades paigaldamiseks ettenähtud turvasüsteemi;

f)

tuleb tõestada, et turvavöö ja õlakõrguse paindlik reguleerseadis vastavad eeskirja nr 16 turvasüsteemide nõuetele; alapunktide b ja c nõudeid tuleb täita eeskirja nr 16 punkti 8.3 kohase tüübikinnituse puhul.

5.4.3.7.

 Lisaks punktis 5.4.3.1 kirjeldatud ülakinnituspunktile võib sõiduki varustada muude toimivate ülakinnituspunktidega, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest.

5.4.3.7.1.

 Lisakinnituspunktid vastavad punktide 5.4.3.1– 5.4.3.6 nõuetele.

5.4.3.7.2.

 Lisakinnituspunkte saab kasutada tööriistade abita, need vastavad punktide 5.4.3.5 ja 5.4.3.6 nõuetele ja asuvad ühes aladest, mis määratakse käesoleva eeskirja 1. lisa joonisel 3 kujutatud ala nihutamisega vertikaalsuunas 80 mm üles- või allapoole.

5.4.3.7.3.

 Kinnituspunkt(id) on ette nähtud traksvööle, vastab/vastavad punktis 5.4.3.6 kirjeldatud nõuetele, kui selle/nende asukoht on tagapool võrdlusjoont läbivast põiktasapinnast ja selle/nende asukoht on:

5.4.3.7.3.1.

 üksiku kinnituspunkti korral alas, mis moodustab ühisosa kahest kahetahulisest nurgast, mille moodustavad punktis 5.4.3.1 määratletud punkte J1 ja J2 läbivad vertikaalid ning mille horisontaallõige on kujutatud käesoleva eeskirja 3. lisa joonisel 2;

5.4.3.7.3.2.

 kahe kinnituspunkti korral ükskõik kummas eelkirjeldatud kahetahulise nurga alas, tingimusel et kumbki kinnituspunkt ei ole kaugemal kui 50 mm kõnealuse istme punktis 5.1.6 määratletud teise kinnituspunkti sümmeetrilisest peegelasendist tasapinna P suhtes.

5.5.

 Keermestatud kinnitusavade mõõdud

5.5.1.

 Kinnituspunktide keermestatud ava peab olema suurusega 7/16 (20 UNF 2B).

5.5.2.

 Kui tootja on varustanud sõiduki kõigisse kõnealusele istmele ettenähtud kinnituspunktidesse paigaldatud turvavöödega, ei pea need kinnituspunktid vastama punktis 5.5.1 määratud nõudele, tingimusel, et need vastavad käesoleva eeskirja muudele nõuetele. Lisaks ei rakendu punkti 5.5.1 nõue lisakinnituspunktidele, mis vastavad punkti 5.4.3.7.3 nõudele.

5.5.3.

 Turvavööd peab olema võimalik eemaldada kinnituspunkti kahjustamata.

6.   KATSED

6.1.

 Turvavöö kinnituspunktide üldkatsed

6.1.1.

 Sõltuvalt punkti 6.2 tingimuste rakendamisest ja tootja nõudel:

6.1.1.1.

 võib katsete tegemiseks kasutada kas sõiduki keret või täielikult valmisehitatud sõidukit;

6.1.1.2.

 võivad katsed piirduda vaid ühe istme või ühe istmerühmaga seotud kinnituspunktidega, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

nende kinnituspunktide konstruktsiooni omadused on samad mis muudel istmetel või muul istmerühmal ning

b)

kui sellised kinnituspunktid on täielikult või osaliselt paigaldatud istmele või istmerühmale, on istme või istmerühma konstruktsiooni omadused samad mis muudel istmetel või istmerühmadel;

6.1.1.3.

 võivad aknad ja uksed olla paigaldatud või mitte ja suletud või mitte;

6.1.1.4.

 võib olla paigaldatud mis tahes tavaline lisavarustus, mis tõenäoliselt mõjutab sõiduki kere jäikust.

6.1.2.

 Istmed peavad olema paigaldatud ja asuma sõiduks ettenähtud asendis või tüübikinnituskatseid korraldava tehnilise teenistuse valitud asendis, mis loob süsteemi tugevuse suhtes kõige ebasoodsamad tingimused. Istmete asend tuleb registreerida aruandes. Reguleeritava kaldega istme seljatugi peab olema lukustatud tootja kirjeldatud viisil või sellise kirjelduse puudumisel asendis, mis vastab M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul võimalikult täpselt seljatoe toimivale nurgale 25° ja kõigi muude kategooriate puhul nurgale 15°.

6.2.

 Sõiduki kinnitamine turvavöö kinnituspunktide katseteks

6.2.1.

 Sõiduki katseks kinnitamise meetod ei tohi tugevdada turvavöö kinnituspunkte ega nende kinnitusalasid või vähendada kere tavalist deformeerumist.

6.2.2.

 Kinnitusseade tuleb lugeda küllalt heaks, kui see ei mõjuta ala, mis ulatub kogu kere laiusesse, ja kui sõiduk või kere on blokeeritud või kinnitatud eest kohas, mis on vähemalt 500 mm kaugusel katsetatavast kinnituspunktist ja haaratud või kinnitatud tagant kohas, mis on sellest kinnituspunktist vähemalt 300 mm kaugusel.

6.2.3.

 Soovitav on paigutada kere tugedele, mis asuvad ligikaudu samal joonel rataste telgedega, või kui see ei ole võimalik, siis samal joonel vedrustuse kinnituskohtadega.

6.2.4.

 Punktides 6.2.1–6.2.3 kirjeldatud meetoditest erineva kinnituse korral tuleb tõendada, et see on samaväärne.

6.3.

 Üldnõuded turvavöö kinnituspunktide katsetele

6.3.1.

 Kõiki sama istmerühma turvavöö kinnituspunkte tuleb katsetada samaaegselt. Kui on aga oht, et istmete ja/või kinnituspunktide ebasümmeetrilise koormuse tagajärjeks võib olla katse ebaõnnestumine, võib teha ebasümmeetrilise koormusega lisakatse.

6.3.2.

 Tõmbejõudu tuleb rakendada nurga all 10° ±5° ülalpool horisontaaljoont, mis paikneb sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga paralleelsel tasapinnal.

Rakendatav eelkoormus peab moodustama sihtkoormusest 10 % lubatud hälbega ± 30 %; koormust suurendatakse 100 %ni kõnealusest sihtkoormusest.

6.3.3.

 Täiskoormuse rakendumine peab toimuma võimalikult kiiresti, maksimaalne rakendusaeg on 60 s.

Tootja võib aga nõuda, et koormuse rakendumine saavutatakse 4 sekundi jooksul.

Turvavöö kinnituspunktid peavad taluma määratud koormust vähemalt 0,2 sekundit.

6.3.4.

 Punktis 6.4 kirjeldatud katsetes kasutatavad tõmbeseadmed on kujutatud 5. lisas. 5. lisa joonisel 1 kujutatud seadmed paigaldatakse istmepadjale ja võimaluse korral surutakse seejärel vastu istme seljatuge, tõmmates samal ajal turvavöö tihedalt selle ümber. 5. lisa joonisel 2 kujutatud seade paigutatakse kohale, turvavöö pannakse selle ümber ja pingutatakse. Toimingu käigus ei tohi turvavöö kinnituspunktidele rakendatav eelkoormus ületada katseseadme õige asendi saavutamiseks vajalikku minimaalset väärtust.

Iga istekoha puhul kasutatav tõmbeseade mõõduga 254 mm või 406 mm peab olema selline, et selle laius oleks võimalikult lähedane alakinnituspunktide vahekaugusele.

Tõmbeseadme asend peab välistama tõmbekatse ajal mis tahes vastastikused mõjud, mis mõjutavad koormust ja selle jaotust ebasoodsalt.

6.3.5.

 Turvavöö ülakinnituspunktidega varustatud istmete turvavöö kinnituspunkte tuleb katsetada järgmistel tingimustel.

6.3.5.1.

 Välimised esiistmed.

Turvavöö kinnituspunkte tuleb katsetada punktis 6.4.1 ette nähtud viisil, koormates neid seadmega, mis jäljendab ülakinnituspunkti juures paikneva tõmburi või juhikuga kolmepunktivöö geomeetriat. Lisaks, kui turvavöö kinnituspunktide arv ületab punktis 5.3 ettenähtud arvu, tuleb neid kinnituspunkte katsetada punktis 6.4.5 ette nähtud viisil, koormates kinnituspunkte seadme abil, mis jäljendab nendele kinnituspunktidele ette nähtud turvavöö geomeetriat.

6.3.5.1.1.

 Kui tõmbur ei ole kinnitatud nõutud välimise alakinnituspunkti külge või kui tõmbur on kinnitatud vöö ülakinnituspunkti külge, siis tuleb ka alakinnituspunkte katsetada punktis 6.4.3 ettenähtud katse kohaselt.

6.3.5.1.2.

 Eelkirjeldatud juhul võib tootja nõudel teha punktides 6.4.1 ja 6.4.3 ette nähtud katsed kahe erineva kerega.

6.3.5.2.

 Välimised tagaistmed ja kõik keskmised istmed.

Turvavöö kinnituspunkte tuleb katsetada punktis 6.4.2 kirjeldatud viisil, koormates neid seadmega, mis jäljendab tõmburita kolmepunktivööd, ja punktis 6.4.3 kirjeldatud viisil, koormates kahte alumist kinnituspunkti kahepunktivöö geomeetriat jäljendava seadme abil. Need kaks katset võib tootja nõudel teha kahe erineva kerega.

6.3.5.3.

 Kui tootja varustab sõiduki turvavöödega, võib vastavaid turvavööde kinnituspunkte katsetada tootja nõudel vaid nendesse kinnituspunktidesse kinnitatavate turvavööde geomeetriat jäljendava seadme abil.

6.3.6.

 Kui välimistel ja keskmistel istmetel puuduvad ülemised turvavöö kinnituspunktid, katsetatakse punkti 6.4.3 kohaselt alumisi kinnituspunkte, kasutades kahepunktivöö geomeetriat jäljendavat seadet.

6.3.7.

 Kui sõiduki kere võimaldab paigaldada muid seadmeid, mis ei võimalda kinnitada vööd vahetult turvavöö kinnituspunktidesse, kasutamata selleks plokke vms, või mis vajavad punktis 5.3 mainitud kinnituspunktidele lisaks täiendavaid kinnituspunkte, tuleb turvavöö, trossid, plokirattad jms turvavöö seadme osad kinnitada sõiduki turvavöö kinnituspunktidesse nende seadmetega ja turvavöö kinnituspunkte tuleb vajadusel katsetada punkti 6.4 kohaselt.

6.3.8.

 Kasutada võib punktis 6.3 kirjeldatust erinevat katsemeetodit, kuid selle samaväärsust tuleb tõendada.

6.4.

 Erinõuded turvavöö kinnituspunktide katsetele

6.4.1.

 Katsetamine turvavöö ülemises kinnituspunktis asuvat plokiratast või rihmajuhikut sisaldava tõmburiga kolmepunktivöö puhul

6.4.1.1.

 Turvavöö ülakinnituspunkti tuleb paigaldada tootja hangitud eriline plokiratas, trossi- või rihmajuhik koormuse ülekandmiseks tõmbeseadmelt turvavöö ülakinnituspunkti.

6.4.1.2.

 Turvavöö kinnituspunktidesse kinnitatud tõmbeseadmele rakendatakse torso ülaosa turvavöö geomeetriat jäljendava seadme abil katsekoormus 1 350 ± 20 daN (vt 5. lisa joonis 2). Muude kui M1 - ja N1 -kategooria sõidukite puhul peab katsekoormus olema 675 ± 20 daN, välja arvatud M3 - ja N3 -kategooria sõidukid, mille puhul peab katsekoormus olema 450 ± 20 daN.

6.4.1.3.

 Samal ajal tuleb turvavöö kahte alumisse kinnituspunkti kinnitatud tõmbeseadmele (vt 5. lisa joonis 1) rakendada tõmbejõudu 1 350 ± 20 daN. Muude kui M1 - ja N1 -kategooria sõidukite puhul peab katsekoormus olema 675 ± 20 daN, välja arvatud M3 - ja N3 -kategooria sõidukid, mille puhul peab katsekoormus olema 450 ± 20 daN.

6.4.2.

 Katsetamine turvavöö ülemises kinnituspunktis asuva tõmburiga või tõmburita kolmepunktivöö puhul

6.4.2.1.

 Turvavöö ülemisse kinnituspunkti ja selle vastaspoolel olevasse alumisse kinnituspunkti kinnitatud tõmbeseadmele (vt 5. lisa joonis 2) rakendatakse katsekoormus 1 350 ± 20 daN, kasutades turvavöö ülemisse kinnituspunkti kinnitatud tõmburit (kui sõiduki tootja on sellise tarninud). Muude kui M1 - ja N1 -kategooria sõidukite puhul peab katsekoormus olema 675 ± 20 daN, välja arvatud M3 - ja N3 -kategooria sõidukid, mille puhul peab katsekoormus olema 450 ± 20 daN.

6.4.2.2.

 Samal ajal tuleb turvavöö alumistesse kinnituspunktidesse kinnitatud tõmbeseadmele (vt 5. lisa joonis 1) rakendada tõmbejõudu 1 350 ± 20 daN. Muude kui M1 - ja N1 -kategooria sõidukite puhul peab katsekoormus olema 675 ± 20 daN, välja arvatud M3 - ja N3 -kategooria sõidukid, mille puhul peab katsekoormus olema 450 ± 20 daN.

6.4.3.

 Katsetamine kahepunktivöö puhul

Turvavöö kahte alumisse kinnituspunkti kinnitatud tõmbeseadmele (vt 5. lisa joonis 1) tuleb rakendada katsekoormus 2 225 ± 20 daN. Muude kui M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul peab katsekoormus olema 1 110 ± 20 daN, välja arvatud M3- ja N3-kategooria sõidukid, mille puhul peab katsekoormus olema 740 ± 20 daN.

6.4.4.

 Katsetamine täielikult sõiduki keresiseste või sõiduki kere ja istmekonstruktsiooni vahel hajutatud turvavöö kinnituspunktide puhul

6.4.4.1.

 Vajadusel tehakse punktides 6.4.1, 6.4.2 ja 6.4.3 kirjeldatud katsed, rakendades iga istme ja istmerühma puhul allpool määratud koormusi.

6.4.4.2.

 Punktides 6.4.1, 6.4.2 ja 6.4.3 esitatud koormustele tuleb lisada jõud, mis vastab iga tervikliku istme 20kordsele massile. Istme või selle asjakohaste osade suhtes peab rakenduma inertskoormus, mis vastab kõnealuse istme massi füüsilisele mõjule istme kinnituspunktidele. Täiendavalt rakenduva koormuse või koormuste ja nende jaotuse määrab tootja kokkuleppel tehnilise teenistusega.

M2 - ja N2 -kategooria sõidukite korral peab see jõud võrduma tervikliku istme kümnekordse massiga; M3- ja N3-kategooria sõidukite puhul tervikliku istme 6,6-kordse massiga.

6.4.5.

 Katsetamine eritüüpi vöö puhul

6.4.5.1.

 Turvavöö kinnituspunktidesse kinnitatud tõmbeseadmele rakendatakse torso ülaosa turvavöö geomeetriat jäljendava seadme abil katsekoormus 1 350 ± 20 daN (vt 5. lisa joonis 2).

6.4.5.2.

 Samal ajal tuleb turvavöö kahte alumisse kinnituspunkti kinnitatud tõmbeseadme suhtes (vt 5. lisa joonis 3) rakendada tõmbejõudu 1 350 ± 20 daN.

6.4.5.3.

 Muude kui M1 - ja N1 -kategooria sõidukite puhul peab katsekoormus olema 675 ± 20 daN, välja arvatud M3 - ja N3 -kategooria sõidukid, mille puhul peab katsekoormus olema 450 ± 20 daN.

6.4.6.

 Katsetamine seljaga sõidusuunas paiknevate istmete puhul

6.4.6.1.

 Vajadusel katsetatakse kinnituspunkte punktides 6.4.1, 6.4.2 ja 6.4.3 määratud jõududega. Kõigil juhtudel peab katsekoormus vastama M3- ja N3-kategooria sõidukitele määratud koormustele.

6.4.6.2.

 Katsekoormus peab vastavalt punktis 6.3 kirjeldatud korrale olema suunatud kõnealuse istekoha suhtes ettepoole.

6.4.7.

 Katsetamine küljega sõidusuunas paiknevate istmete puhul

6.4.7.1.

 Kinnituspunkte katsetatakse M3-kategooria sõidukitel punktis 6.4.3 määratud jõududega.

6.4.7.2.

 Katsekoormus peab vastavalt punktis 6.3 kirjeldatud korrale olema suunatud sõiduki suhtes ettepoole. Juhul kui küljega sõidusuunas paiknevad istmed on rühmitatud koos põhistruktuurile, katsetatakse rühma iga istekoha turvavöö kinnituspunkte eraldi. Lisaks tuleb põhistruktuuri katsetada punkti 6.4.8 kohaselt.

6.4.7.3.

 Küljega sõidusuunas paiknevate istmete katsetamiseks kohandatud tõmbeseadet on kujutatud 5. lisa joonisel 1b.

6.4.8.

 Küljega sõidusuunas paiknevate istmete põhistruktuuri katse

6.4.8.1.

 Küljega sõidusuunas paikneva istme või nende istmete rühma põhistruktuuri katsetatakse punktis 6.4.3 M3-kategooria sõidukitele määratud jõududega.

6.4.8.2.

 Katsekoormus peab vastavalt punktis 6.3 kirjeldatud korrale olema suunatud sõiduki suhtes ettepoole. Juhul kui küljega sõidusuunas paiknevad istmed on rühmitatud, katsetatakse põhistruktuuri rühma kõigi istekohtade puhul üheaegselt.

6.4.8.3.

 Punktides 6.4.3 ja 6.4.4 määratud jõudude rakenduspunkt peab paiknema võimalikult lähedal H-punktile ning joonel, millel horisontaaltasapind ja püsttasapind läbivad iga istekoha H-punkte.

6.5.

 7. lisa punktis 1 kirjeldatud istmerühma puhul võib tootja valikul punktides 6.3 ja 6.4 kirjeldatud staatilise katse asemel teha 7. lisas kirjeldatud dünaamilise katse.

7.   VAATLUS TURVAVÖÖ KINNITUSPUNKTIDE STAATILISTE KOORMUSKATSETE AJAL JA JÄREL

7.1.

 Kõik kinnituspunktid peavad pidama vastu punktides 6.3 ja 6.4 kirjeldatud katsetele. Mis tahes kinnituspunkti või selle ümbruse jääv deformatsioon, osaline rebenemine või murdumine ei tähenda katse nurjumist, kui nõutud jõudu on rakendatud määratud aja jooksul. Katse ajal tuleb kinni pidada punktis 5.4.2.5 määratud turvavöö toimivate alakinnituspunktide vähimatest vahekaugustest ja punktis 5.4.3.6 määratud nõuetest toimivatele ülakinnituspunktidele.

7.1.1.

 M1-kategooria sõidukite puhul, mille lubatud kogumass ei ületa 2,5 tonni, ei tohi, juhul kui turvavöö ülakinnituspunkt moodustab terviku istmekonstruktsiooniga, turvavöö toimiv ülakinnituspunkt nihkuda ettepoole põiktasapinnast, mis läbib kõnealuse istme R-punkti ja C-punkti (vt käesoleva eeskirja 3. lisa joonist 1).

Muude sõidukite puhul ei tohi turvavöö toimiv ülakinnituspunkt nihkuda katse ajal ettepoole põiktasapinnast, mis läbib istme punkti R ja on ettepoole kaldu 10°.

Katse ajal mõõdetakse toimiva ülakinnituspunkti maksimaalne nihe.

Kui toimiva ülakinnituspunkti maksimaalne nihe ületab eelnimetatud piiranguid, peab tootja tõestama tehnilisele teenistusele, et sõitja on väljaspool ohtu. Näiteks võib piisava päästeruumi olemasolu tõestamiseks teha eeskirja nr 94 kohase katse või vastava impulsiga kelgukatse.

7.2.

 Kui sõidukis on kasutusel kõigil sõitjatel sõidukist lahkumist võimaldavad nihutus- ja lukustusseadmed, peavad need pärast tõmbejõu eemaldamist olema endiselt käsitsi kasutatavad.

7.3.

 Pärast katsetamist tuleb registreerida kõik kinnituspunktide ja koormuse tugikonstruktsioonide kahjustused.

7.4.

 Mööndusena ei pea M3-kategooria ja eeskirja nr 80 nõuete kohaste alla 3,5tonniste M2-kategooria sõidukite ühele või mitmele istmele paigaldatud ülakinnituspunktid vastama punkti 7.1 nõudele punktile 5.4.3.6 vastavuse osas.

8.   SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

8.1.

 Sõidukitüübi mis tahes muutmisest seoses käesoleva eeskirjaga antakse teada tüübikinnitusasutusele, kes on andnud sõidukitüübile tüübikinnituse. Sellisel juhul võib asutus:

8.1.1.

 võtta seisukoha, et tehtud muudatustel ei ole märgatavat ebasoovitavat mõju, ja leida, et sõiduk vastab endiselt nõuetele, või

8.1.2.

 nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

8.2.

 Tüübikinnituse andmisest või andmata jätmisest koos muudatuste loeteluga teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 kindlaks määratud korras.

8.3.

 Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ja teatab sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

9.   TOOTMISE NÕUETELE VASTAVUS

Tootmise nõuetele vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe liitega 1 (E/ECE/TRANS/505/Rev.3) ning see peab vastama järgmistele nõuetele.

9.1.

 Kõik käesolevas eeskirjas kirjeldatud tüübikinnitusmärgiga sõidukid peavad turvavööde kinnituspunktide omadusi puudutavate üksikasjade suhtes vastama tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile.

9.2.

 Punktis 9.1 kirjeldatud vastavuse kindlakstegemiseks kontrollitakse pisteliselt piisavat arvu käesolevas eeskirjas ettenähtud tüübikinnitusmärki kandvaid seeriasõidukeid.

9.3.

 Üldreeglina piirduvad katsed mõõtmistega. Vajaduse korral katsetatakse sõidukeid mõne punktis 6 kirjeldatud katse kohaselt, mille valib tüübikinnituskatseid tegev tehniline teenistus.

10.   KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

10.1.

 Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 9.1 sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui sõidukitüübi turvavöö kinnituspunktid ei läbi punkti 9 kohast kontrolli.

10.2.

 Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

11.   KASUTUSJUHEND

Riiklikud asutused võivad nõuda nende poolt riigis registreeritud sõidukite tootjatelt, et kasutusjuhendis oleks selgelt määratud:

11.1.

 kinnituspunktide asukohad ning

11.2.

 kinnituspunktidega sobivate turvavööde tüübid (vt 1. lisa punkt 5).

12.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud turvavöö kinnituspunktide tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast sellekohase teate saamist teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

13.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmata jätmise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta.

14.   ÜLEMINEKUSÄTTED

14.1.

 Alates 06-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda UNECE tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 06-seeria muudatustega.

14.2.

 2 aastat pärast käesoleva eeskirja 06-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised UNECE tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 06-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

14.3.

 7 aastat pärast käesoleva eeskirja 06-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda selliste tüübikinnituste tunnustamisest, mis ei ole antud vastavuses käesoleva eeskirja 06-seeria muudatustega. Siiski jäävad kehtima nende sõidukikategooriate olemasolevad tüübikinnitused, mida ei mõjuta käesoleva eeskirja 06-seeria muudatused, ja käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tunnustavad neid jätkuvalt.

14.4.

 Käesoleva eeskirja 04-seeria muudatuste kohaselt väljaspool punkti 7.1.1 mõjuala olevatele sõidukitele antud tüübikinnitused jäävad kehtima.

14.5.

 Väljaspool käesoleva eeskirja 05-seeria muudatuste 4. täienduse mõjuala olevatele sõidukitele antud tüübikinnitused jäävad kehtima, kui need on antud vastavuses 05-seeria muudatustega, kuni selle 3. täienduseni.

14.6.

 Alates 05-seeria muudatuste 5. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda UNECE tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 05-seeria muudatuste 5. täiendusega.

14.7.

 Väljaspool käesoleva eeskirja 05-seeria muudatuste 5. täienduse mõjuala olevatele sõidukitele antud tüübikinnitused jäävad kehtima, kui need on antud vastavuses 05-seeria muudatustega, kuni selle 3. täienduseni.

14.8.

 Alates 20. veebruarist 2005 saavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised anda M1-kategooria sõidukitele tüübikinnitusi vaid juhul, kui 05-seeria muudatuste 5. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuded on täidetud.

14.9.

 Alates 20. veebruarist 2007 võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda M1-kategooria sõidukite tüübikinnituse tunnustamisest, kui tüübikinnitus ei ole antud vastavuses käesoleva eeskirja 05-seeria muudatuste 5. täiendusega.

14.10.

 Alates 16. juulist 2006 saavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised anda N-kategooria sõidukitele tüübikinnitusi vaid juhul, kui sõidukitüüp vastab 05-seeria muudatuste 5. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

14.11.

 Alates 16. juulist 2008 võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda N-kategooria sõidukite tüübikinnituse tunnustamisest, kui need ei ole antud vastavuses käesoleva eeskirja 05-seeria muudatuste 5. täiendusega.

14.12.

 Alates 07-seeria muudatuste ametliku jõustumise kuupäevast ei tohi käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 07-seeria muudatustega.

14.13.

 24 kuud pärast 07-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 07-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

14.14.

 36 kuud pärast 07-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 07-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

14.15.

 Punktidest 14.13 ja 14.14 olenemata jäävad kehtima käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatuste kohased sõidukikategooriate tüübikinnitused, mida 07-seeria muudatused ei mõjuta, ning käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tunnustavad neid jätkuvalt.

14.16.

 Kui ajal, mil kokkuleppeosalised hakkavad käesolevat eeskirja kohaldama, ei ole nende riiklikes eeskirjades nõutud klappistmetele turvavöö kinnituspunktide paigaldamist, võivad kokkuleppeosalised jätkata riiklike tüübikinnituste andmist sõidukitele, mille klappistmetel ei ole turvavöö kinnituspunkte, kuid sellisel juhul ei saa nendele bussikategooriatele anda tüübikinnitust käesoleva eeskirja alusel.

14.17.

 Alates 07-seeria muudatuste 2. täienduse ametliku jõustumise kuupäevast ei tohi käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 07-seeria muudatuste 2. täiendusega.

14.18.

 12 kuud pärast 07-seeria muudatuste 2. täienduse jõustumise kuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse üksnes neile sõidukitüüpidele, mis vastavad käesoleva eeskirja nõuetele (muudetud 07-seeria muudatuste 2. täiendusega).

14.19.

 Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda tüübikinnituse laiendamisest isegi juhul, kui käesoleva eeskirja 07-seeria muudatuste 2. täienduse nõudeid ei täideta.

14.20.

 Alates 08-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest või selle tunnustamisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 08-seeria muudatustega.

14.21.

 Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda olemasolevate tüübikinnituse laiendamisest esialgse kinnituse andmise ajal kehtinud sätete alusel.

14.22.

 Kokkuleppeosalised, kes hakkavad kohaldama käesolevat eeskirja pärast 08-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva, ei ole kohustatud tunnustama käesoleva eeskirja mis tahes varasema seeria muudatuste kohaseid tüübikinnitusi.

14.23.

 Alates 09-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda ÜRO tüübikinnituse andmisest või selle tunnustamisest 09-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja alusel.

14.24.

 Alates 1. septembrist 2019 ei ole käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised kohustatud tunnustama ÜRO tüübikinnitusi, mis on antud eelmise muudatusseeria kohaselt esmakordselt pärast 1. septembrit 2019.

14.25.

 Kuni 1. septembrini 2025 on käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised kohustatud tunnustama ÜRO tüübikinnitusi, mis on antud eelmise muudatusseeria kohaselt esmakordselt enne 1. septembrit 2019.

14.26.

 Alates 1. septembrist 2025 ei ole käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised kohustatud tunnustama käesoleva eeskirja eelmise muudatusseeria kohaseid tüübikinnitusi.

14.27.

 Olenemata eespool esitatud üleminekusätetest, ei ole kokkuleppeosalised, kes hakkavad kohaldama käesolevat eeskirja pärast viimase seeria muudatuste jõustumiskuupäeva, kohustatud tunnustama käesoleva eeskirja mis tahes varasema seeria muudatuste kohaseid ÜRO tüübikinnitusi ning on kohustatud tunnustama vaid 09-seeria muudatustele vastavat tüübikinnitust.

14.28.

 Olenemata punktist 14.26 tunnustavad käesolevat ÜRO eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised jätkuvalt ÜRO tüübikinnitusi, mis on antud käesoleva ÜRO eeskirja varasemate muudatusseeriate kohaselt sõidukitele/sõidukisüsteemidele, mida 09-seeria muudatused ei mõjuta.

14.29.

 Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda andmast käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatuste kohaseid tüübikinnitusi või nende laiendusi.

(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6, punkt 2).

(2)  1958. aasta kokkuleppe osaliste tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6 - http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

1. LISA

TEATIS

Image 2 Image 3

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

NÄIDIS A

(vt käesoleva eeskirja punkt 4.4)

Image 4

a = vähemalt 8 mm

Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomase sõiduki tüüp on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) seoses turvavöö kinnituspunktidega ÜRO eeskirja nr 14 alusel ja numbri 092439 all. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et ÜRO eeskiri nr 14 sisaldas tüübikinnituse andmise ajal 09-seeria muudatusi.

NÄIDIS B

(vt käesoleva eeskirja punkt 4.5)

Image 5

a = vähemalt 8 mm

Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E 4) ÜRO eeskirjade nr 14 ja 24  (1) kohaselt. (Viimase eeskirja puhul on korrigeeritud neeldumistegur 1,30 m-1). Tüübikinnitusnumbrid näitavad, et nende andmise kuupäevadel sisaldas ÜRO eeskiri nr 14 09-seeria muudatusi ja ÜRO eeskiri nr 24 sisaldas 03-seeria muudatusi.

(1)  Teine number on esitatud vaid näitena.

3. LISA

TURVAVÖÖ TOIMIVATE KINNITUSPUNKTIDE ASUKOHT

(Joonisel esitatud näite puhul asub ülakinnituspunkt sõidukikere külgpaneelil)

Image 6

1.

 M1- ja N1-kategooria sõidukite keskmise tagumise istekoha puhul vähemalt 240 mm.

Image 7

4. LISA

Mootorsõidukite istekohtade H-punkti ja rindkere tegeliku kaldenurga kindlaksmääramise kord (1)

1. liide. Kolmemõõtmelise H-punkti masina kirjeldus (1)

2. liide. Kolmemõõtmeline taustsüsteem (1)

3. liide. Istekohtade võrdlusandmed (1)

(1)  Menetlust on kirjeldatud sõidukite tootmist käsitleva konsolideeritud otsuse (R.E.3) 1. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6.

5. LISA

TÕMBESEADE

Image 8

Kõik mõõtmed millimeetrites (mm)

Image 9

Image 10

Image 11

Kõik mõõtmed on millimeetrites

Õlavöö tõmbeseadme konstruktsiooni võib vöö kinnitamiseks muuta, lisades sellele kaks piiravat äärist ja/või mõned poldid, mis takistavad tõmbekatsel vöö äralibisemist tõmbeseadmelt.

Image 12

Kõik mõõtmed on millimeetrites

6. LISA

KINNITUSPUNKTIDE MINIMAALNE ARV JA ALAKINNITUSPUNKTIDE ASUKOHT

Sõidukikategooria

Näoga sõidusuunas paiknevad istekohad

Seljaga sõidusuunas

Küljega sõidusuunas

Välimised

Keskmised

 

 

 

Eesmised

Muud

Eesmised

Muud

 

 

M1

3

3

3

3

2

–

M2 ≤ 3,5 tonni

3

3

3

3

2

–

M2 > 3,5 tonni

 3

Image 13

3 või 2

Image 14

3 või 2

Image 15

3 või 2

Image 16

2

–

M3

3

Image 17

3 või 2

Image 18

3 või 2

Image 19

3 või 2

Image 20

2

2

N1

3

3 või 2 Ø

3 või 2 *

2

2

–

N2 & N3

3

2

3 või 2 *

2

2

–

Tähiste seletused:

2

:

kaks alakinnituspunkti, mis võimaldavad paigaldada B-tüüpi turvavööd või Br-, Br3-, Br4 m- või Br4Nm-tüüpi turvavöösid, kui see on vajalik sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3.) 13. lisa 1. liite kohaselt

3

:

kaks alakinnituspunkti ja üks ülakinnituspunkt, mis võimaldavad paigaldada A-tüüpi kolmepunktivööd või Ar-, Ar4 m- või Ar4Nm-tüüpi turvavöösid, kui see on vajalik sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3.) 13. lisa 1. liite kohaselt

Ø

:

vt punkt 5.3.3 (lubatud on kaks kinnituspunkti, kui iste asub seespool vahekäiku)

*

:

vt punkt 5.3.4 (lubatud on kaks kinnituspunkti, kui tuuleklaas asub väljaspool võrdlusala)

Image 21

:

vt punkt 5.3.5 (lubatud on kaks kinnituspunkti, kui võrdlusalas ei paikne midagi)

Image 22

:

vt punkt 5.3.7 (erisäte sõiduki ülakorruse jaoks)

LIIDE

ALAKINNITUSPUNKTIDE ASUKOHT – NÕUDED KALDENURKADELE

Asukoht

M1

Muu kui M1

Ees*

pandlapoolsel küljel (α2)

45°–80°

30°–80°

muu kui pandlapoolne (α1)

30°–80°

30°–80 °

nurga konstant

50°–70°

50°–70°

pink – pandlapoolsel küljel (α2)

45°–80°

20°–80 °

pink – pandla vastasküljel (α1)

30°–80°

20°–80 °

reguleeritav iste seljatoe nurgaga < 20°

45°–80° (α2)*

20°–80°(α1)*

20°–80 °

Taga ≠

 

30°–80°

20°–80° Ψ

Klappistmed

Turvavöö kinnituspunktid ei ole nõutavad.

Kui kinnituspunktid on olemas, vt nõudeid eesmiste ja tagumiste istmete nurkadele.

Tähiste seletused:

≠

:

välimine ja keskmine.

*

:

kui nurk ei ole konstantne, vt punkt 5.4.2.1.

Ψ

:

45°–90° M2- ja M3-kategooria sõidukite istmete korral.

7. LISA

DÜNAAMILINE KOORMUSKATSE TURVAVÖÖ KINNITUSPUNKTIDE STAATILISTE TUGEVUSKATSETE ALTERNATIIVINA

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevas lisas kirjeldatakse dünaamilist kelgukatset, mida võib teha käesoleva eeskirja punktides 6.3 ja 6.4 kirjeldatud turvavöö kinnituspunktide staatilise tugevuskatse alternatiivina.

Alternatiivi võib rakendada sõidukitootja soovil sellise istmerühma olemasolu korral, mille kõik istekohad on varustatud rindkere koormust piirava funktsiooniga kolmepunktivööga, ja kui istmerühm on lisaks varustatud istekohaga, mille turvavöö ülakinnituspunkt paikneb istmekonstruktsioonis.

2.   NÕUDED

2.1.

 Käesoleva lisa punktis 3 kirjeldatud dünaamilise katse tulemusel ei tohi ükski kinnituspunkt ega selle ümbrus rebeneda. Lubatud on ettekavatsetud rebenemine, mis on vajalik koormust piirava seadme toimimiseks.

Järgida tuleb käesoleva eeskirja punktis 5.4.2.5 määratud toimivate alakinnituspunktide vähimaid vahekaugusi ja punktis 5.4.3.6 määratud nõudeid toimivatele ülakinnituspunktidele, mida vajadusel täiendavad punkti 2.1.1 nõuded.

2.1.1.

 M1-kategooria sõidukite puhul, mille lubatud kogumass ei ületa 2,5 tonni, ei tohi juhul, kui turvavöö ülakinnituspunkt moodustab terviku istmekonstruktsiooniga, turvavöö toimiv ülakinnituspunkt nihkuda ettepoole põiktasapinnast, mis läbib kõnealuse istme R- ja C-punkti (vt käesoleva eeskirja 3. lisa joonist 1).

Muude sõidukite puhul ei tohi turvavöö ülakinnituspunkt nihkuda ettepoole põiktasapinnast, mis läbib istme punkti R ja on ettepoole kaldu 10°.

2.2.

 Kui sõidukis on kasutusel kõigil sõitjatel sõidukist lahkumist võimaldavad nihutus- ja lukustusseadmed, peavad need pärast katset olema endiselt käsitsi kasutatavad.

2.3.

 Sõiduki kasutusjuhendis peab olema märgitud, et kõiki turvavöösid võib asendada vaid sõiduki vastaval istekohal kasutamiseks tüübikinnitust omava turvavööga, ja selles peavad olema kindlaks määratud istekohad, millele võib paigaldada vaid koormuse piirajaga varustatud asjakohase turvavöö.

3.   DÜNAAMILISE KATSE TINGIMUSED

3.1.

 Üldtingimused

Käesolevas lisas kirjeldatud katsele rakenduvad eeskirja punktis 6.1 kirjeldatud üldtingimused.

3.2.

 Paigaldus ja ettevalmistus

3.2.1.

 Kelk

Kelgu konstruktsioon peab välistama jäävdeformatsioonide ilmnemise katse tagajärjel. Seda tuleb juhtida nii, et kokkupõrke faasis ei ületaks kelgu kõrvalekalle vertikaaltasapinnal 5° ja horisontaaltasapinnal 2°.

3.2.2.

 Sõiduki kere kinnitamine

Istmete kinnituspunktide ja turvavöö kinnituspunktide suhtes sõiduki jäikuseks oluline sõidukikere osa tuleb kinnitada kelgule vastavalt käesoleva eeskirja punktis 6.2 kirjeldatud juhistele.

3.2.3.

 Turvasüsteemid

3.2.3.1.

 Turvasüsteemid (istmekomplektid, turvavööseadmed ja koormust piiravad seadmed) peavad olema paigaldatud sõiduki kerele seeriatootmisega sõiduki nõuete kohaselt.

Katsekelgule võib paigaldada katsetatava istme vastas oleva sõidukiosa (armatuurlaud, iste jms, sõltuvalt katsetatavast istmest). Esiturvapadja olemasolu korral tuleb see välja lülitada.

3.2.3.2.

 Tootja soovil ja kokkuleppel katsete eest vastutava tehnilise teenistusega võib mõningaid turvasüsteemi osi peale istmekomplektide, turvavööseadmete ja koormust piiravate seadmete katsekelgule mitte paigaldada või neid võib asendada osadega, mis ei ole nii jäigad ja mis mõõtmete poolest mahuvad sõiduki interjööri, tingimusel, et katsetatav konfiguratsioon ei ole istmele ja turvavöö kinnituspunktidele rakenduvate jõudude suhtes soodsamas olukorras kui seeriatoodangu konfiguratsioon.

3.2.3.3.

 Istmed tuleb reguleerida vastavalt käesoleva eeskirja punktile 6.1.2 asendisse, mille valib katsete eest vastutav tehniline teenistus ning mis on kinnituspunktide tugevuse suhtes kõige ebasoodsam ja sobiks mannekeenide paigaldamiseks sõidukisse.

3.2.4.

 Mannekeenid

8. lisas määratletud mõõtmete ja massiga mannekeen paigutatakse igale istmele ja kinnitatakse sõiduki turvavööga.

Mannekeeni mõõteseadmed ei ole vajalikud.

3.3.

 Katse

3.3.1.

 Kelk pannakse liikuma nii, et selle kiirus oleks katse ajal 50 km/h. Kelgu aeglustumine peab jääma eeskirja nr 16 8. lisas määratud koridori.

3.3.2.

 Täiendavate turvaseadmete (turvavöö eelpingutid jm, v.a turvapadjad) olemasolu korral peavad need sisse lülituma vastavalt sõiduki tootja juhistele

3.3.3.

 Turvavöö kinnituspunktide nihkumine ei tohi ületada käesoleva lisa punktides 2.1 ja 2.1.1 määratud piirnorme.

8. LISA

MANNEKEENI TEHNILINE KIRJELDUS (*1)

Kaal

97,5 ± 5 kg

Kõrgus püstises isteasendis

965 mm

Puusalaius isteasendis

415 mm

Puusaümbermõõt isteasendis

1 200 mm

Vööümbermõõt isteasendis

1 080 mm

Rindkere sügavus

265 mm

Rinnaümbermõõt

1 130 mm

Õla kõrgus

680 mm

Kõigi pikkusmõõtude lubatud hälve

±5 protsenti

Märkus. Mõõtmeid selgitav visand on esitatud joonisel.

Image 23

(*1)  Australian Design Rule (ADR) 4/03 ja Federal Motor Vehicle Safety Standard (FMVSS) No. 208 sätetes kirjeldatud seadmeid loetakse samaväärseteks.

Top