20.12.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/884

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1311/2013,

2. detsember 2013,

millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 312,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)	Käesoleva määrusega kehtestatud iga-aastased kulukohustuste assigneeringute ülemmäärad iga kululiigi kohta ning maksete assigneeringute iga-aastased ülemmäärad peavad järgima kulukohustuste assigneeringute ja omavahendite ülemmäärasid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2007/436/EÜ, Euratom (1).

(2)

Võttes arvesse piisava prognoositavuse vajadust keskpika tähtajaga investeeringute ettevalmistamisel ja rakendamisel, peaks mitmeaastase finantsraamistiku kestus olema alates 1. jaanuarist 2014. seitse aastat. See vaadatakse läbi hiljemalt 2016. aastal pärast Euroopa Parlamendi valimisi. See võimaldab institutsioonidel, sealhulgas 2014. aastal valitaval Euroopa Parlamendil prioriteete ümber hinnata. Nimetatud läbivaatamise tulemusi tuleks käesoleva määruse mis tahes muutmise korral mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud eelseisvaid aastaid silmas pidades arvesse võtta. Seda menetlust nimetatakse edaspidi „läbivaatamiseks/muutmiseks”.

(3)

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon lepivad seoses mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise/muutmisega kokku, et enne komisjoni ettepanekute esitamist kaalutakse ühiselt, milline oleks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kõige sobivam kestus, et leida õige tasakaal Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vastavate ametiaegade kestuse ning vajaduse vahel tagada programmitöö tsüklite stabiilsus ja investeeringute prognoositavus.

(4)	Tagada tuleks konkreetne ja võimalikult suur paindlikkus, et võimaldada liidul täita Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklist 323 tulenevad kohustused.

(5)

Selleks, et liit saaks reageerida ettenägematutele asjaoludele või rahastada selgelt kindlaksmääratud kulutusi, mida ei ole võimalik rahastada mitmeaastases finantsraamistikus kehtestatud ühe või enama rubriigi ülemmäära piires, ning mis lihtsustavad seeläbi eelarvemenetlust, on vajalikud järgmised erivahendid: hädaabireserv, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, paindlikkusinstrument, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, ettenägemata kulude varu, eriline paindlikkus noorte töötuse vähendamiseks ja teadusuuringute tõhustamiseks ning majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive suurendamisega seotud kulukohustuste koguvaru. Seepärast on vajalikud erisätted, et juhul, kui on vaja kasutada erivahendeid, oleks võimalus kanda kulukohustuste assigneeringud eelarvesse suurematena, kui mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud ülemmäärades ette nähtud.

(6)

Juhul kui on vaja kasutada liidu üldeelarve kohaseid tagatisi laenude puhul, mis on antud maksebilansi toetamise mehhanismi või Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi kaudu, mis on sätestatud vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 332/2002 (2) ning nõukogu määrus (EÜ) nr 407/2010 (3) võib kasutatav summa ületada mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute ülempiire, kuid mitte omavahendite ülemmäära.

(7)	Mitmeaastane finantsraamistik tuleks kindlaks määrata 2011. aasta hindades. Kindlaks tuleks määrata ka mitmeaastase finantsraamistiku tehnilise kohandamise eeskirjad, et oleks võimalik ümber arvutada ülemmäärad ja kasutada jäänud varud.

(8)	Mitmeaastases finantsraamistikus ei tuleks arvesse võtta eelarvepunkte, mida rahastatakse sihtotstarbelistest tuludest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) (edaspidi „finantsmäärus”) tähenduses.

(9)	Käesolevat määrust võib olla vaja muuta ettenägematutel asjaoludel, millega ei ole võimalik tegeleda mitmeaastase finantsraamistiku osana ettenähtud ülemmäärade piires. Seepärast on sellisteks juhtudeks vaja ette näha mitmeaastase finantsraamistiku muutmine.

(10)

Kindlaks tuleks määrata eeskirjad muudeks olukordadeks, mille puhul võib olla vaja mitmeaastast finantsraamistikku kohandada või muuta. Nimetatud kohandused või muudatused võivad olla seotud eelarve täitmisega, meetmetega fondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, aluslepingute läbivaatamise, laienemise, Küprose taasühendamise või teatavaid poliitikavaldkondi reguleerivate uute eeskirjade hilinenud vastuvõtmisega.

(11)

Liikmesriikidele eraldatavad vahendid, millega toetatakse ühtekuuluvuspoliitikat, määratakse kindlaks käesoleva määruse aluseks oleva komisjoni 2012. aasta juuli ajakohastatud ettepanekus kasutatud statistiliste andmete ja prognooside alusel. Seoses prognooside ebakindluse ja neile liikmesriikidele avalduva mõjuga, kelle vahendeid on piiratud, ning võtmaks arvesse kriisi käes kannatavate riikide eriti rasket olukorda, vaatab komisjon 2016. aastal läbi kõik liikmesriikidele 2017.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika majanduskasvu ja töökohtade loomisse investeerimise eesmärgi raames tehtud eraldised.

(12)	Eelarvemenetluse käigus tehtava institutsioonidevahelise koostöö reguleerimiseks tuleks sätestada üldeeskirjad.

(13)

Erieeskirjad on vajalikud ka selliste suuremahuliste infrastruktuuriprojektidega tegelemiseks, mis kestavad mitmeaastasest finantsraamistikust oluliselt kauem. Vaja on kindlaks määrata maksimumsummad, mida makstakse nendele projektidele liidu üldeelarvest, tagades seeläbi, et neile eraldatavad summad ei mõjuta muid kõnealusest eelarvest rahastatavaid projekte.

(14)

Komisjon peaks esitama uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku enne 1. jaanuari 2018, et institutsioonidel oleks võimalik see heaks kiita piisavalt aegsasti enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algust. Käesolevat määrust tuleks jätkuvalt kohaldada juhul, kui uut mitmeaastast finantsraamistikku ei võeta vastu enne käesoleva määrusega kehtestatud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse lõppemist.

(15)	Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega on konsulteeritud ning nad on vastu võtnud arvamused (5),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1.   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Mitmeaastane finantsraamistik

Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (edaspidi „finantsraamistik”) esitatakse lisas.

Artikkel 2

Finantsraamistiku läbivaatamine/muutmine

Komisjon esitab hiljemalt 2016. aasta lõpuks finantsraamistiku toimimise läbivaatamise, võttes täielikult arvesse valitsevat majandusolukorda ja viimaseid makromajanduslikke prognoose. Kõnealusele kohustuslikule läbivaatamisele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks ELi toimimise lepingus sätestatud korras. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 5 kohaldamist, ei vähenda selline muutmine eelnevalt kindlaks määratud riiklikke assigneeringuid.

Artikkel 3

Vastavus finantsraamistiku ülemmääradele

1.   Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon järgivad iga eelarvemenetluse puhul ja asjaomase aasta eelarve täitmisel finantsraamistikus sätestatud iga-aastaste kulude ülemmäärasid.

Lisas esitatud rubriigi 2 vaheülemmäär ei mõjuta ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kahe samba vahelist paindlikkust. ÜPP esimese samba suhtes pärast Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja otsetoetuste vahelisi ülekandeid kohaldatav kohandatud ülemmäär sätestatakse asjakohases õigusaktis ning finantsraamistikku kohandatakse vastavalt sellele käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 kohase tehnilise kohandamise raames.

2.   Artiklites 9–15 ette nähtud erivahendid tagavad finantsraamistiku paindlikkuse ning need sätestatakse eelarvemenetluse sujuva toimimise võimaldamiseks. Kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringud võib eelarvesse kanda finantsraamistiku asjaomaste rubriikide ülemmääradest suurematena, kui on vaja kasutada hädaabireservi, Euroopa Liidu Solidaarsusfondi, paindlikkusinstrumendi, Euroopa Globaliseerumisega Kohenemise Fondi, ettenägemata kulude varu, noorte töötuse vähendamiseks ja teadusuuringute tõhustamiseks ette nähtud erilise paindlikkuse või majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive suurendamisega seotud kulukohustuste koguvaru vahendeid vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2012/2002 (6), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1927/2006 (7), ning … institutsioonidevahelisele kokkuleppele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (8)

3.   Kui tuleb kasutada tagatist sellise laenu puhul, mis on kaetud liidu üldeelarvega vastavalt määrusele (EÜ) nr 332/2002 või määrusele (EÜ) nr 407/2010, siis võib kasutatav summa ületada finantsraamistikus sätestatud ülemmäärasid.

Artikkel 4

Omavahendite ülemmäära järgimine

1.   Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalikeks makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ning muid kohandusi või muudatusi ja artikli 3 lõigete 2 ja 3 kohaldamist arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab otsuse 2007/436/EÜ, Euratom kohaselt omavahenditele kehtestatud ülemmäära.

2.   Vajaduse korral alandatakse muutmise teel finantsraamistikus esitatud ülemmäärasid, et tagada otsuse 2007/436/EÜ, Euratom kohaselt omavahenditele kehtestatud ülemmäära järgimine.

Artikkel 5

Maksete koguvaru

1.   Komisjon korrigeerib alates 2015. aastast igal aastal artiklis 6 osutatud tehnilise kohandamise raames aastate 2015–2020 maksete ülemmäära ülespoole summa võrra, mis võrdub sooritatud maksete ja finantsraamistiku aasta n-1 maksete ülemmäära vahega.

2.   Iga-aastased kohandused võrrelduna aastate 2018–2020 algsete maksete ülemmääradega ei tohi ületada järgmisi maksimumsummasid (2011. aasta hindades):

2018 – 7 miljardit eurot,

2019 – 9 miljardit eurot,

2020 – 10 miljardit eurot.

3.   Iga ülespoole korrigeerimine kompenseeritakse täielikult aasta n-1 maksete ülemmäära vastava vähendamisega.

Artikkel 6

Tehnilised kohandused

1.   Komisjon teeb igal aastal enne aasta n+1 eelarvemenetlust finantsraamistikku järgmised tehnilised kohandused:

a)	hindab ülemmäärad ja kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute üldsummad ümber aasta n+1 hindades,

b)	arvutab otsuse 2007/436/EÜ, Euratom kohaselt kehtestatud omavahendite ülemmäära piiresse jääva varu,

c)	arvutab artiklis 13 sätestatud ettenägemata kulude varu absoluutsumma,

d)	arvutab artiklis 5 sätestatud maksete koguvaru,

e)	arvutab artiklis 14 sätestatud kulukohustuste koguvaru.

2.   Komisjon teeb lõikes 1 osutatud tehnilised kohandused, tuginedes 2 % suurusele aastadeflaatorile.

3.   Komisjon edastab lõikes 1 osutatud tehniliste kohanduste tulemused ja nende aluseks olevad majandusprognoosid Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.   Ilma et see piiraks artiklite 7 ja 8 kohaldamist, ei saa asjaomase aasta suhtes teha kõnealuse aasta jooksul või siis järgnevatel aastatel tagantjärele täiendavaid tehnilisi kohandusi.

Artikkel 7

Ühtekuuluvuspoliitikale eraldatavate vahendite kohandamine

1.   Võtmaks arvesse kriisi käes kannatavate liikmesriikide eriti rasket olukorda, vaatab komisjon 2016. aastal koos 2017. aasta tehnilise kohandusega läbi kõik liikmesriikidele 2017.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika majanduskasvu ja töökohtade loomisse investeerimise eesmärgi raames tehtud eraldised, kohaldades asjaomases alusaktis määratletud eraldamismeetodit ja võttes aluseks sel ajal kättesaadava kõige hiljutisema statistika ning nende liikmesriikide puhul, kelle vahendeid on piiratud, võrdluse 2014. ja 2015. aasta summeeritud SKP ja 2012. aastal prognoositud summeeritud SKP vahel. Komisjon kohandab neid kogueraldisi iga kord, kui summeeritud erinevus on suurem kui +/–5 %.

2.   Nõutavad kohandused jaotatakse võrdsete osadena aastatele 2017–2020 ning finantsraamistiku vastavaid ülemmäärasid muudetakse vastavalt. Ka maksete ülemmäärasid muudetakse vastavalt, et tagada nende korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes.

3.   Pärast liikmesriikide Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavuse läbivaatamist, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembrit 2013 määruse (EL) nr 1303/2013 (9) artikli [90 lõikes 5], ning juhul, kui liikmesriik tunnistatakse alles Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaks või neile tingimustele enam mitte vastavaks, lisab komisjon 2017. aasta tehnilise kohanduse tulemusel saadavad summad liikmesriikidele 2017.–2020. aastaks eraldatavatele vahenditele või arvab need summad neist vahenditest maha.

4.   Lõikest 3 tulenevad nõutavad kohandused jaotatakse võrdsete osadena aastatele 2017–2020 ning finantsraamistiku vastavaid ülemmäärasid muudetakse vastavalt. Ka maksete ülemmäärasid muudetakse vastavalt, et tagada nende korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes.

5.   Lõigetes 1 ja 3 osutatud kohanduste positiivne või negatiivne summaarne netomõju ei või olla suurem kui 4 miljardit eurot.

Artikkel 8

Kohandused, mis on seotud meetmetega fondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega

Juhul kui komisjon tühistab otsuse peatada Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seotud eelarveliste kulukohustuste täitmise meetmete tõttu, mis seovad fondide tõhususe usaldusväärse majandusjuhtimisega, kannab komisjon vastavalt asjaomasele alusaktile peatatud kulukohustused üle järgmistesse aastatesse. Aastal n peatatud kulukohustusi ei saa üle kanda kaugemale kui aastasse n+3.

2.   PEATÜKK

Erivahendid

Artikkel 9

Hädaabireserv

1.   Hädaabireserv on ette nähtud kiireks reageerimiseks kolmandate riikide konkreetsetele abivajadustele selliste sündmuste järel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha, eelkõige humanitaaroperatsioonideks, aga vastava olukorra kujunedes ka tsiviilkriisiohjeks ja kodanikukaitse eesmärgil ning liidu välispiiridel rändevoogudest tekkiva erakorralise surve korral.

2.   Reserviks on igal aastal ette nähtud 280 miljonit eurot (2011. aasta hindades) ja seda võib finantsmääruse kohaselt kasutada kuni aastani n+1. See reserv kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmistest aastatest tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.

Artikkel 10

Euroopa Liidu Solidaarsusfond

1.   Euroopa Liidu Solidaarsusfond on vastavalt asjaomasele alusaktile ette nähtud finantsabi andmiseks katastroofide korral, mis leiavad aset liikmesriigi või kandidaatriigi territooriumil. Kõnealuse fondi jaoks eraldatava summa ülemmäär on 500 miljonit eurot aastas (2011. aasta hindades). Iga aasta 1. oktoobril jääb aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks kasutada vähemalt veerand aastasummast. Eelarvesse kandmata iga-aastast summat võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmistest aastatest tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.

2.   Erandjuhtudel ning juhul, kui Euroopa Liidu Solidaarsusfondi olemasolevatest rahalistest vahenditest ei piisa asjaomase alusaktiga määratletud katastroofi toimumise aastal abi andmiseks sellises suuruses, nagu Euroopa Parlament ja nõukogu vajalikuks peavad, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks järgmiseks aastaks ette nähtud vahenditest.

Artikkel 11

Paindlikkusinstrument

1.   Paindlikkusinstrumendi eesmärk on teataval eelarveaastal rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 471 miljonit eurot aastas (2011. aasta hindades).

2.   Paindlikkusinstrumendi iga-aastase summa ärakasutamata osa võib kasutada kuni aastani n+3. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmistest aastatest tulenev osa iga-aastasest summast, alustades kõige varasemast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+3, tühistatakse.

Artikkel 12

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

1.   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, mille eesmärgid ja reguleerimisala on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1927/2006, ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

2.   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

Artikkel 13

Ettenägemata kulude varu

1.   Ettenägematule olukorrale reageerimiseks ja viimase võimalusena kasutamiseks luuakse ettenägemata kulude varu, mille suurus on kuni 0,03 % liidu kogurahvatulust ning mis jääb välja finantsraamistiku ülemmäärade hulgast. Selle võib kasutusele võtta üksnes seoses paranduseelarve või aastaeelarvega.

2.   Ettenägemata kulude varu ei tohi ühelgi eelarveaastal kasutada suuremas ulatuses kui finantsraamistikus tehtavates iga-aastastes tehnilistes kohandustes ette nähtud maksimaalne summa ning see peab olema kooskõlas omavahendite ülemmääraga.

3.   Ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmisega kättesaadavaks tehtud summad tuleb täielikult kompenseerida jooksva eelarveaasta või tulevaste eelarveaastate finantsraamistiku ühe või mitme rubriigi varuga.

4.   Selliselt kompenseeritud summasid ei võeta enam kasutusele finantsraamistiku kontekstis. Ettenägemata kulude varu kasutamisel ei tohi ületada finantsraamistikus jooksvaks eelarveaastaks või tulevasteks eelarveaastateks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärasid.

Artikkel 14

Majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive suurendamisega seotud kulukohustuste koguvaru

1.   Finantsraamistiku aastate 2014–2017 kulukohustuste assigneeringute ülemmäära raames olemas olevad varud moodustavad finantsraamistiku kulukohustuste koguvaru, mis tuleb teha kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastate 2016–2020 kohta kindlaks määratud ülemmääradele majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive suurendamisega seotud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

2.   Komisjon arvutab olemasoleva summa igal aastal artiklis 4 sätestatud tehnilise kohandamise osana. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kasutada koguvaru või selle osa ELi toimimise lepingu artikli 314 kohase eelarvemenetluse raames.

Artikkel 15

Eriline paindlikkus noorte töötuse vähendamiseks ja teadusuuringute tõhustamiseks

Kuni 2 543 miljonit eurot (2011. aasta hindades) võib iga-aastase eelarvemenetluse osana võtta varem kasutusele juba aastatel 2014 ja 2015 noorte tööhõive, teadusuuringute, Erasmuse programmi, eelkõige Erasmuse praktikaprojekti, ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega seotud konkreetsete poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. See summa kompenseeritakse täielikult assigneeringutega rubriikide sees ja/või vahel, et aastate 2014–2020 iga-aastased koguülemmäärad ning kõnealusel ajavahemikul rubriigi või alamrubriigi raames eraldatav kogusumma jääksid samaks.

Artikkel 16

Suuremahuliste projektide rahastamise toetamine

1.   Euroopa satelliitnavigatsiooni programmidele (EGNOS ja Galileo) eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2014–2020 kuni 6 300 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

2.   Rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projektile eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2014–2020 kuni 2 707 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

3.   Maa seire Euroopa programmile Copernicus eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2014–2020 kuni 3 786 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

3.   PEATÜKK

Muutmine

Artikkel 17

Finantsraamistiku muutmine

1.   Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2, artiklite 18–22 ja artikli 25 kohaldamist, võib ettenägemata asjaoludel finantsraamistikku muuta, pidades seejuures kinni otsuse 2007/436/EÜ, Euratom kohaselt sätestatud omavahendite ülemmäärast.

2.   Üldjuhul tuleb kõik ettepanekud finantsraamistiku muutmiseks lõike 1 kohaselt esitada ja vastu võtta enne asjaomase aasta või esimese asjaomase aasta eelarvemenetluse algust.

3.   Igas lõike 1 kohast finantsraamistiku muutmist käsitlevas ettepanekus uuritakse võimalust kulud muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahel ümber jaotada, pidades eeskätt silmas assigneeringute mis tahes eeldatavat alakasutamist. Eesmärk peaks olema, et oluline osa uutest kavandatud kuludest nii absoluutsuurusena kui ka protsendimäärana jääb rubriigi kehtiva ülemmäära piiresse.

4.   Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 võetakse arvesse võimalust tasakaalustada ühe rubriigi ülemmäära suurendamine mõne muu rubriigi ülemmäära vähendamise abil.

5.   Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 säilib asjakohane suhe kulukohustuste ja maksete vahel.

Artikkel 18

Rakendamisega seotud muutmine

Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsraamistiku tehniliste kohanduste tulemuste teatamisel esitab komisjon ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma muutmiseks, mida ta peab rakendamisest lähtuvalt vajalikuks, et tagada iga-aastaste maksete ülemmäärade nõuetekohane haldamine ja eelkõige nende korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad kõnealuseid ettepanekuid käsitlevad otsused enne aasta n 1. maid.

Artikkel 19

Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi uutest eeskirjadest või programmidest tingitud muutmine

1.   Kui pärast 1. jaanuari 2014 võetakse vastu uued struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi eeskirjad või programmid, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, muudetakse finantsraamistikku, et kanda järgmistesse aastatesse üle 2014. aastal kasutamata jäänud vahendite osa, mis ületab asjaomaseid kulude ülemmäärasid.

2.   Muutmine seoses 2014. aastal kasutamata jäänud vahendite ülekandmisega kinnitatakse enne 1. maid 2015.

Artikkel 20

Finantsraamistiku muutmine aluslepingute läbivaatamise korral

Kui ajavahemikul 2014–2020 vaadatakse aluslepingud läbi nii, et see avaldab mõju eelarvele, muudetakse finantsraamistikku vastavalt.

Artikkel 21

Finantsraamistiku muutmine liidu laienemise korral

Kui ajavahemikul 2014–2020 liit laieneb, muudetakse finantsraamistikku, et võtta arvesse sellest tulenevaid kulutusi.

Artikkel 22

Finantsraamistiku muutmine Küprose taasühendamise korral

Kui ajavahemikul 2014–2020 Küpros taasühendatakse, muudetakse finantsraamistikku, et võtta arvesse Küprose küsimuse terviklikku lahendust ja taasühendamisest tulenevaid täiendavaid rahalisi vajadusi.

Artikkel 23

Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi „institutsioonid”) võtavad iga-aastase eelarvemenetluse lihtsustamiseks meetmeid.

Institutsioonid teevad kogu menetluse vältel heas usus koostööd oma seisukohtade lähendamiseks. Institutsioonid teevad menetluse kõikidel etappidel asjakohaste institutsioonidevaheliste kontaktide abil koostööd, et jälgida töö edenemist ja analüüsida oma seisukohtade lähedust.

Institutsioonid tagavad nii palju kui võimalik oma tööde ajakava kooskõlastamise, et võimaldada menetluste läbiviimist ühtsel ja kooskõlastatud viisil, mille lõpptulemuseks on liidu üldeelarve lõplik vastuvõtmine.

Kolmepoolseid kohtumisi võib korraldada menetluse kõikidel etappidel ja erineval esindatuse tasemel, sõltuvalt kavandatava arutelu olemusest. Iga institutsioon nimetab kooskõlas oma kodukorraga kohtumisel osalejad, määrab kindlaks oma läbirääkimismandaadi ja teavitab õigeaegselt teisi institutsioone kohtumiste korrast.

Artikkel 24

Eelarve ühtsus

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 7 kantakse liidu üldeelarvesse kõik liidu ja Euratomi kulud ja tulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad nõukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt tehtud mis tahes asjaomastest otsustest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 332.

Artikkel 25

Üleminek järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku

Komisjon esitab enne 1. jaanuari 2018 uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku.

Juhul kui enne 31. detsembrit 2020 ei võeta vastu nõukogu määrust uue mitmeaastase finantsraamistiku kindlaksmääramise kohta, kohaldatakse finantsraamistikuga hõlmatud viimase aasta ülemmäärasid ja muid sätteid nii kaua, kuni võetakse vastu uut finantsraamistikku kindlaksmäärav määrus. Kui pärast 2020. aastat ühineb liiduga uus liikmesriik, tehakse laiendatud finantsraamistikus vajaduse korral ühinemise tulemuste arvessevõtmiseks vajalikud muudatused.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

---

(1)  Nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17).

(2)  Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

(3)  Nõukogu 11. mai 2010. aasta määrus (EÜ) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (ELT L 118, 12.5.2010, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(5)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020” (ELT C 229, 31.7.2012, lk 32), Regioonide Komitee arvamus „Uus mitmeaastane finantsraamistik pärast 2013. aastat” (ELT C 391, 18.12.2012, lk 31).

(6)  Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 406, 30.12.2006, lk 1).

(8)  2. detsembrit 2013 institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembrit 2013 määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, ning kehtestatakse üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 320).

---

---