1.

2.

3.

3.1.

3.2.

4.

4.1.

4.2.

4.3.

4.4.

4.5.

4.6.

4.7.

4.8.

5.

5.1.

5.2.

5.3.

6.

7.

7.1.

7.2.

8.

8.1.

8.2.

9.

1.

2.

3.

4.

5.

1.

2.

2.1.

2.2.

2.3.

2.4.

2.5.

1.

1.1.

1.2.

2.

2.1.

2.2.

2.2.1.

2.2.2.

2.2.3.

2.2.4.

3.

3.1.

3.2.

3.3.

3.4.

3.4.1.

3.4.2.

3.4.3.

3.4.4.

3.4.5.

3.4.6.

3.4.7.

4.

4.1.

4.2.

4.3.

4.4.

4.5.

4.6.

4.7.

4.8.

4.9.

4.10.

4.11.

4.12.

4.13.

4.14.

4.15.

4.16.

5.

5.1.

5.2.

5.3.

6.

6.1.

6.2.

6.3.

6.4.

6.5.

7.

7.1.

7.2.

7.3.

7.4.

7.5.

7.6.

7.7.

7.8.

7.9.

8.

8.1.

8.2.

8.3.

8.3.1.

8.3.2.

8.3.3.

9.

10.

1.

1.1.

1.2.

1.3.

1.4.

1.5.

1.6.

1.7.

2.

2.1.

2.1.1.

2.1.1.1.

2.1.1.2.

2.1.2.

2.1.3.

2.2.

2.2.1.

2.2.2.

3.

3.1.

3.2.

a)

Sisevee-ECDIS aitab tagada siseveelaevanduse ohutust ja tõhusust ning seega kaitsta keskkonda.

b)

Sisevee-ECDIS vähendab võrreldes traditsiooniliste laevajuhtimis- ja teavitusmeetoditega laevajuhtimisega seotud töökoormust.

c)

Sisevee-ECDISi saab arendada kas teabe- ja laevajuhtimisrežiimiks või ainult teaberežiimiks.

d)

Tehniliste kirjelduste 4. jaos kirjeldatud laevajuhtimisrežiimi puhul peab sisevee-ECDIS (operatsioonisüsteem, rakendustarkvara ja riistvara) olema usaldusväärne ja kättesaadav ning vähemalt samal tasemel kui teised laevajuhtimisviisid.

e)

Sisevee-ECDIS kasutab kaarditeavet tehniliste kirjelduste 2. ja 3. jaos kirjeldatud viisil.

f)

Sisevee-ECDIS hõlbustab siseveelaevanduse elektroonilise navigatsioonikaardi lihtsat ja usaldusväärset uuendamist.

g)

Sisevee-ECDIS annab esitatava teabe või seadmete talitlushäire korral asjakohaseid märguandeid.

h)

Sisevee-ECDIS peab vastama käesoleva jõudlusstandardi nõuetele.

a)

IHO eriväljaanne nr S-57 „Digitaalsete hüdrograafiliste andmete edastusstandard”, väljaanne 3.1, kaasanne nr 2, juuni 2009

b)

IHO eriväljaanne nr S-62 „ENC pakkujate koodid”, väljaanne 2.5, detsember 2009

c)

IHO eriväljaanne nr S-52 „ECDISi kaardi sisu ja kuvasuhete kirjeldus”, väljaanne 6, märts 2010, sh

d)

IMO resolutsioon MSC.232(82) „Elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi (ECDIS) läbivaadatud jõudlusstandardid”, detsember 2006

e)

IEC suunis 61174, väljaanne 3.0 „ECDIS – kasutamis- ja jõudlusnõuded, katsemeetodid ja nõutavad katsetulemused”, 2008-9

f)

ELi direktiivi 2006/87/EÜ IX lisa III–VI osa: radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite suhtes kohaldatavad nõuded

g)

IHO eriväljaande nr S-32 1. liide „ECDISiga seotud terminite sõnastik”

h)

UNECE resolutsiooni nr 48 „Soovitus siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi kohta (sisevee-ECDIS)” 1. liite „Sisevee-ENC tootekirjeldus” väljaanne 2.3, sh 1.1. liide „Sisevee-ENC nähtuste kataloog” ja 1.2. liide „Sisevee elektroonilise navigatsioonikaardi kodeerimisjuhis”

i)

UNECE määruse nr 48 „Soovitus siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi kohta (sisevee-ECDIS)” 2. liite „Sisevee-ECDIS esitusteegi staatus” väljaanne 2.3

a)

Sisevee-ECDISis kasutatav kaarditeave peab olema selle teabe viimane versioon.

b)

Tuleb määrata tingimused, mis ei võimalda kasutajal sisevee-ENCde originaalversioonide sisu muuta.

c)

Kui kaart on mõeldud kasutamiseks laevajuhtimisrežiimis (vt käesoleva jao punkt 5.2), peab ENC hõlmama vähemalt järgmist:

d)

Kui kaart on mõeldud kasutamiseks laevajuhtimisrežiimis (vt käesoleva jao punkt 5.2), otsustab vastav pädev asutus iga enda geograafilisse piirkonda kuuluva veetee ja sadama puhul, milliseid eespool nimetatud nähtusi tuleb kontrollida. Vastav pädev asutus teatab, millised sisevee-ENCd on laevajuhtimisrežiimi jaoks tema geograafilises vastutusalas heaks kiidetud (üksikasjalikum teave on esitatud tehniliste kirjelduste 2.A jaos).

a)

Sisevee-ECDIS peab suutma vastu võtta sisevee-ENC andmetesse kokkulepitud standardite kohaselt tehtavaid uuendusi. Need uuendused tuleb lisada SENCsse automaatselt. Kõnealune toiming ei tohi segada kasutatavat kuva.

b)

Sisevee-ECDIS peab võimaldama kuvada uuendusi, et kipper saaks nende sisu läbi vaadata ja veenduda, et need on lisatud SENCsse.

c)

Sisevee-ECDIS peab suutma tühistada automaatselt sisevee-ENC andmetesse tehtud uuendusi.

d)

Sisevee-ENC originaalversioone ja hilisemaid uuendusi ei liideta kunagi.

e)

Sisevee-ENCd ja kõiki selle uuendusi tuleb kuvada ilma nende sisu halvenemiseta.

f)

Sisevee-ENC andmed ja selle uuendused peavad olema muust teabest selgelt eristatavad.

g)

Sisevee-ECDIS peab tagama, et sisevee-ENC ja kõik selle uuendused on SENCsse õigesti laetud.

h)

Sisevee-ECDIS peab uuenduste, sh nende SENCsse rakendamise üle arvet.

i)

Kasutatava SENC sisu peab olema kavandatava sõidu jaoks piisav ja ajakohane.

a)

Kuvamismeetod peab tagama, et kuvatav teave on laeva roolikambris päeval ja öösel esinevates tavalistes valgustingimustes selgelt nähtav rohkem kui ühele vaatlejale.

b)

Kaardiesitluse kuva suurus peab laevajuhtimisrežiimi rakendamiseks kavandatud ja kasutusele võetud seadme puhul olema vähemalt 270 × 270 mm. Teaberežiimi puhul määravad suuruse ergonoomilised aspektid.

c)

Kuvamisnõuded peavad olema täidetud nii horisontaal- kui ka vertikaalformaadis.

a)

Teaberežiimis (vt käesoleva jao punkt 5.1) soovitatakse kasutada samu tööulatusi, kui on ette nähtud laevajuhtimisrežiimi puhul.

b)

Laevajuhtimisrežiimis (vt käesoleva jao punkt 5.2) on lubatud ainult tehniliste kirjelduste 4. jao punktis 4.7 kirjeldatud järjestikused ümberlülitatavad tööulatused (skaalad).

a)

Teaberežiimis on lubatud kõik kaardi orientatsioonid (vt käesoleva jao punkt 5.1)

b)

Laevajuhtimisrežiimis positsioonitakse kaart automaatselt ja paigutatakse suhtelise liikumise ja kurss ülal suunaliselt, kus oma laeva asukoht on ekraani keskel või keskmest väljas (vt käesoleva jao punkt 5.2).

a)

SENC teabe kuvamine peab olema jaotatud järgmisse kolme kategooriasse:

Nähtuste klasside eraldamine kuvakategooriatesse on üksikasjalikult esitatud tehniliste kirjelduste 2. liite „Sisevee-ECDISi esitusteek” teatmetabelites.

b)

Baaskuva peab sisaldama vähemalt järgmist:

c)

Standardkuva peab sisaldama vähemalt järgmist:

d)

Kogu teabe kuva peab näitama nõudmisel kõiki sisevee-SENCs sisalduvaid nähtusi.

e)

Sisevee-ECDISi sisselülitamisel peab see olema standardse teabetiheduse režiimil, mis näidatakse kuvatava piirkonna jaoks sobivas SENCs saadaolevas ulatuses.

f)

Sisevee-ECDISi peab saama igal ajal ühe liigutusega standardsele teabetiheduse režiimile ümber lülitada.

g)

Sisevee-ECDIS peab igal ajal näitama parasjagu kasutatavat teabetihedust.

h)

ENC ajas muutuvat sügavusteavet tuleb kuvada ülalnimetatud kolmest kuvamiskategooriast sõltumatult.

a)

Laevajuhtimisrežiimis peab radaripildil olema kõrgeim kuvaprioriteet ja seda tohib esitada ainult suhtelise liikumise ja kurss üleval suunaliselt. Kui süsteemil on tüübikinnitus ka mere-ECDISina, võib rakendada ka tõelise liikumise ja põhi ülal (meridiaani järgi) režiimi. Kui sellist süsteemi kasutatakse Euroopa siseveeteedel tõelise liikumise ja/või põhi üleval režiimis, käsitatakse seda töötavana teaberežiimis.

b)

Kõige all asetsev SENC peab sobima asukoha, ulatuse ja suuna poolest. Radaripilt ja positsioonianduri esitatav asukoht peavad olema kohandatavad, et võtta arvesse antenni nihet juhtimiskoha suhtes.

c)

Kattuv radaripilt peab vastama tehniliste kirjelduste 4. jao punktis 4.14 sätestatud miinimumnõuetele.

d)

Kattuv radaripilt võib sisaldada täiendavat navigeerimisteavet. Täiendav navigeerimisteave ja laevade liikumistee kindlakstegemise ja nende jälgimisega seotud sümbolid ei tohi siiski kuidagi halvendada algse radarisisu kuvamist.

a)

Sisevee-ECDISi ja täiendava navigeerimisteabe puhul kasutatakse ühist viitesüsteemi.

b)

Ekraanil peab olema võimalik kuvada kipri enda laeva asukohta.

c)

Kipril peab olema võimalik valida turvalisuse nõudeid.

d)

Sisevee-ECDIS peab näitama turvalisusnõuete mittetäitmist.

a)

SENC teavet kajastavate värvide ja sümbolite kuva peab vastama vähemalt tehniliste kirjelduste 3. jao nõuetele. Lisaks on lubatud muud kasutaja valitavad sümbolite kogumid.

b)

IMO resolutsiooni MSC.232(82) 3. liites loetletud navigeerimiselementide ja -parameetrite esitamiseks tuleb kasutada muid värve ja sümboleid kui punkti 4.7 alapunktis a nimetatud.

a)

Esitatavate arvutatud andmete täpsus peab olema kuva omadustest sõltumatu ning kooskõlas SENC täpsusega.

b)

Sisevee-ECDIS peab näitama, kas kuva kasutab väiksemat kuva ulatust, kui sisevee-ENC andmete täpsus võimaldab (skaala ületamise märguanne).

c)

Sisevee-ECDISi tehtavate arvutuste täpsus peab olema väljundseadme omadustest sõltumatu ning kooskõlas SENC täpsusega.

d)

Kuvarile joonestuvad kursid ja vahemaad või juba kuvarile joonestunud nähtuste vahel mõõdetavad kursid ja vahemaad ei tohi olla vähem täpsed, kui kuva eraldusvõime võimaldab.

a)

Teaberežiimi kasutatakse ainult teabe saamiseks ja mitte laeva juhtimiseks.

b)

Teaberežiimis on lubatud kõikvõimalikud kaardi paigutused, pööramised, suurendamine ja panoraamimine. Soovitatav on siiski kasutada laevajuhtimisrežiimiga samu fikseeritud ulatusi ja paigutusi kas

c)

Kaarti peab olema võimalik ekraanil käsitsi kerida, kui faarvaatri telg on kohakuti ekraani vertikaalteljega.

d)

Sisevee-ECDISi võib ühendada positsioonianduriga, et kerida kaardipilti automaatselt ja kuvada kaardi osa, mis vastab tegelikule ümbrusele, nimelt operaatori valitud ulatuses.

e)

Teavet teiste laevade asukoha ja suuna kohta, mida kogutakse selliste sidepidamisvahenditega nagu AIS, tuleb kuvada ainult juhul, kui see on ajakohane (peaaegu reaalajas toimuv) ja täpne. Teiste laevade asukoha ja orientatsiooni esitamine

ei ole asjakohane, kui nende laevade suund ei ole teada. Soovitatakse kasutada üldist sümbolit.

Soovitatakse järgmisi ajalõpu väärtusi (IEC 62388):

AIS-sihtmärgid tuleks märkida vananenuks, kui liikuva laeva asukohateave on vanem kui 30 sekundit.

Võidakse kuvada sisevee-AISi kaudu saadud teavet muude laevade kavatsuste (sinine märk) või siniste koonuste arvu, signaalide staatuse, ilmahoiatuste (EMMA) ja veetaseme kohta. Teavet kavatsuse kohta (sinine märk) kuvatakse paremal pool sümbolit üksnes siis, kui laeva suund on teada. Kui puudub teave suuna kohta, kuvatakse teave üksnes suunast sõltumatul vormil. Järgmises tabelis on esitatud kuva näidis.

a)

Laevajuhtimisrežiimis on sisevee-ECDISi kuva integreeritud oma laeva radariteabega. Radariteave peab olema selgelt eristatav SENC teabest.

b)

Integreeritud kuva peab vastama tehniliste kirjelduste 4. jao punktis 4.14 sätestatud siseveeteedel kasutatavatele radarile esitavatele nõuetele.

c)

Kaardi- ja radaripilt peavad sobima suuruse, asukoha ja orientatsiooni poolest tehniliste kirjelduste 4. jao punktides 3.4 ja 8.3.2 sätestatud piirides.

d)

Integreeritud kuva näidatakse ainult kurss üleval suunaliselt. Teised suunad on lubatud süsteemide puhul, millel on täiendav mere-ECDISi tüübikinnitus. Kui sellist süsteemi kasutatakse Euroopa siseveeteedel tõelise liikumise ja/või põhi üleval režiimis, käsitatakse seda töötavana teaberežiimis.

e)

Kasutajal peab olema võimalik reguleerida asukohasensori ja laeva radariantenni vahelisi nihkeväärtusi nii, et SENC-kuva vastaks radaripildile.

f)

Nii ECDISi kui ka radariteavet peab olema võimalik ühe liigutusega ajutiselt kõrvaldada.

g)

Laeva asukoht tuletatakse pidevast positsioonimissüsteemist, mille täpsus vastab ohutu laevajuhtimise nõuetele.

h)

Laevajuhtimisrežiim peab andma märku asukoha fikseerimise süsteemist saadava sisendi kadumisest. Laevajuhtimisrežiim peab ka kordama, aga ainult näiduna, asukoha fikseerimise süsteemi saadetavaid mis tahes häiresignaale või näitusid.

i)

Positsioonimissüsteem ja SENC peavad põhinema samal geodeetilisel daatumil.

j)

Käesoleva jao punkti 3.1 alapunkti c kohased andmed peavad laevajuhtimisrežiimis olema alati nähtavad ega tohi olla kaetud teiste objektidega.

k)

Teavet teiste laevade asukoha ja suuna kohta, mida kogutakse muude sidepidamisvahenditega peale oma radari, tohib kuvada ainult juhul, kui see on ajakohane (peaaegu reaalajas toimuv) ning vastab taktikalise ja operatiivse laevajuhtimise toetamiseks nõutavale täpsusele. Oma laeva asukohateavet, mis saadakse repiiterjaamast, ei kuvata.

l)

Kuna laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise teave (näiteks AIS) on kasulik möödumise kavandamisel, aga mitte möödumise enda ajal, ei tohi liikumistee kindlakstegemise ja jälgimisega (AIS) seotud sümbolid radaripilti möödumise ajal segada ning need tuleb seega peita. Eelistatavalt peaks rakendus võimaldama kipril määrata ala, kus sümbol peidetakse.

m)

Teiste laevade asukoha ja orientatsiooni esitamine

on lubatud ainult siis, kui nende laevade suund on teada. Kõigil muudel juhtudel tuleb kasutada üldist sümbolit (soovitatav on kaheksanurk, ringi ei kasutata nende rakenduste puhul, mis on sertifitseeritud merestandardite järgi).

n)

Teavet, et teine laev kannab siniseid koonuseid või tulesid, võib kuvada laevasümboli eri värviga. Siniste koonuste/tulede arvu kuvatakse üksnes valitud nähtuse raportis.

o)

Teavet teise laeva kavatsuse kohta tüürpoordist mööduda (sinine märk) võib kuvada üksnes paremal pool suunatud kolmnurgast või skaalaga kujundist, kui laeva suund on teada. Kui puudub teave suuna kohta, kuvatakse teave üksnes suunast sõltumatul vormil.

p)

Teavet AIS-baasjaamade asukoha, AISi navigatsiooniabi (ATON) ja AISi otsingu- ja päästetransmitterite (SART) kohta võib kuvada, kui kõnealuseid sümboleid on võimalik eristada teistest sümbolitest (nt sümbolid, mis on esitatud dokumendi IEC 62288 Ed. 1 tabeli A.1 punktides 2.10 ja 2.11).

a)

Sisevee-ECDISit välja töötades tuleb kasutajasõbraliku toimimise nimel järgida ergonoomilisi põhimõtteid.

b)

Sisevee-ECDISil peavad olema minimaalsed juhtimis- ja kontrollielemendid (vt tehniliste kirjelduste 4. jagu).

c)

Juhtimis- ja kontrollielemendid ning ühendatud andurite näidikud võib integreerida sisevee-ECDISisse.

d)

Standardseadistused ja kasutaja määratud seadistused peavad olema kergesti taastatavad.

a)

Sisevee-ECDIS ei tohi mõjutada negatiivselt ühegi ühendatud seadme toimimist. Samamoodi ei tohi lisaseadmete ühendamine halvendada sisevee-ECDISi toimimist.

b)

Sisevee-ECDIS peab suutma anda teavet teiste süsteemide jaoks, näiteks elektroonilise suhtlemise jaoks.

c)

Ühendatud seadmete puhul peavad olema täidetud asjakohased juhtimisseadmetele ja näidikutele esitatavad nõuded.

a)

Kui sisevee-ECDISis on ilmne rike, peab ta andma sobiva häiresignaali (vt tehniliste kirjelduste 4. jao punktid 4.16 ja 9).

b)

Olemas peavad olema sisevee-ECDISi funktsioonide ohutu ülevõtmise vahendid, et tagada, et sisevee-ECDISi rike ei põhjusta ohtlikku olukorda.

a)

Sisevee-ENC andmestandardis esitatakse järgmisel otstarbel kasutatavad tehnilised kirjeldused:

b)

Sisevee-ENCde koostamisel tuleb kasutada käesolevat andmestandardit. Edastamine ja levitamine peab toimuma nii, et teave ei läheks kaduma.

c)

Käesoleva andmestandardi aluseks on IHO „Digitaalsete hüdrograafiliste andmete edastusstandard”, eriväljaanne nr 57, versioon 3.1, kaasanne nr 2 koos kõigi liidete ja lisadega (vt 1. liites esitatud võrdlustabel sisevee-ECDISi tehniliste kirjelduste alguses) (edaspidi „S-57”).

d)

Käesolev andmestandard kirjeldab S-57s tehtavaid vajalikke täiendusi ja täpsustusi ning selle kohaldamist sisevee-ECDISi rakendustes.

e)

Käesolev andmestandard sisaldab viidet 1. jao punkti 2 alapunktis h esitatud kohaldatavatele standarditele ja eeskirjadele.

a)

sisevee-ENC nähtuste kataloogi ja

b)

selles osutatud sisevee-ENC kodeerimisjuhendis kirjeldatud eeskirju.

a)

IHO eriväljaanne nr S-57 „Digitaalsete hüdrograafiliste andmete edastusstandard”, 1. osa punkt 5, millele on osutatud 1. jao punkti 2 alapunktis a;

b)

ECDISiga seotud terminite sõnastik, S-32, 1. liide, millele on osutatud 1. jao punkti 2 alapunktis g;

c)

tehniliste kirjelduste 5. jaos esitatud terminite sõnastik.

a)

Sisevee-ECDISi esitusstandardiga kehtestatakse sisevee-ECDISi andmete esitamise tehnilised kirjeldused. Esitus peab toimuma nii, et teave ei läheks kaduma.

b)

Esitusstandardi aluseks on dokument S-52 „ECDISi kaardi sisu ja kuvasuhete kirjeldus”, IHO, väljaanne 6, märts 2010, koos kõigi liidete ja lisadega (vt 1. liide).

c)

Käesolev esitusstandard kirjeldab S-52s tehtavaid vajalikke täiendusi ja täpsustusi ning selle kohaldamist kasutamiseks sisevee-ECDISi rakendustes.

d)

Käesolev esitusstandard sisaldab viidet 1. jao punkti 2 alapunktis i esitatud kohaldatavatele standarditele ja eeskirjadele.

e)

Terminite määratlused on esitatud:

2.1.1.

S-52 esitusteegi põhikomponendid on järgmised:

2.1.2.

Sisevee-ECDIS kasutab kõiki S-52 komponente koos järgmiste laiendustega:

Laiendusi on kirjeldatud 1. jao punkti 2 alapunktis i osutatud sisevee-ECDISi käsitlevas UNECE resolutsiooni 2. liites „Sisevee-ECDISi esitusteek”.

2.2.1.

Iga geomeetria tüübi (punkt, joon, pind) jaoks on eraldi teatmetabel. Iga teatmetabeli kanne koosneb järgmistest väljadest:

Joonis 1

Teatmetabeli kande näide

"LNDMRK","CATLMK17|","SY(TOWERS01)","7","O","OTHER","32250"

Sellisel juhul esitatakse nähtus LNDMRK sümboliga TOWERS01 ja prioriteediga 7, kui atribuut CATLMK võrdub 17-ga. Nähtus katab radaripildi.

Konkreetse piirkonna selliste nähtuste esitamisel, mis sisalduvad erinevates sama kasutusega lahtrites, järgitakse teatmetabelite kandeid.

2.2.2.

Esitusteek sisaldab viit teatmetabelit:

—

sõltub rakenduse seadistustest, nt ohutuskontuur,

—

sõltub teistest nähtustest, nt topimärgid ja nende struktuur,

—

on liiga keeruline, et määratleda seda teatmetabeli kandes.

a)

Sisevee-ECDISi tehnilistes kirjeldustes eristatakse kahte töörežiimi: laevajuhtimisrežiim ja teaberežiim.

b)

Laevajuhtimisrežiimis kasutamiseks mõeldud sisevee-ECDISi seadmed peavad vastama tehnilistes kirjeldustes esitatud nõuetele ning navigatsiooniradarite ja pöördekiiruse näiturite standarditele, mida tuleb tõestada vastavuskatsetega.

c)

Ainult teaberežiimi jaoks projekteeritud sisevee-ECDISi seadmete puhul tuleb käesoleva 4. jao nõudeid käsitada soovituslikena.

a)

Sisevee-ECDISi seadmed tuleb projekteerida ja valmistada nii, et nad peaksid vastu laevapardal tavaliselt valitsevates oludes, ilma et nende kvaliteet või töökindlus halveneks. Peale selle ei tohi seade segada muid sidepidamis- ja navigatsiooniseadmeid.

b)

Käesoleva jao punktis 2.2.4 kirjeldatud konfiguratsiooni puhul peavad kõik roolikambrisse paigaldatud sisevee-ECDISi seadme komponendid vastama standardis EN 60945 sätestatud b klassi – ilmastiku eest kaitstud – seadmetele esitatavatele tingimustele selle erandiga, et katsetemperatuur peab jääma vahemikku 0 °C kuni +40 °C (samal ajal kui standardis EN 60945 on katsetemperatuuri vahemik –15 °C kuni +55 °C), kui tehnilistes kirjeldustes ei ole teisiti määratud. Käesoleva jao punktides 2.2.2 ja 2.2.3 kirjeldatud konfiguratsioonide puhul piisab CE-vastavusest.

a)

Süsteemi kasutamine peab olema lihtne ja asjakohane ning vastama üldistele kasutajaliidesele esitatavatele nõuetele.

b)

Juhtimisseadiste arv peab olema nii väike kui võimalik ja piiratud nõutava arvuga.

c)

Traadita kaugjuhtimisseadised ei ole lubatud.

d)

Sisse-välja-lüliti peab toimima ja olema asetatud selliselt, et tahtmatu lülitamine ei ole võimalik.

e)

Juhtimisseadiste sümbolite kõrgus peab olema vähemalt 4 mm ja need peavad olema loetavad kõigis roolikambris esineda võivates tingimustes.

f)

Juhtimisseadiste eredust ja valgustust peab saama reguleerida vajalikule tasemele.

a)

Ristkülikukujulise kuvari võib paigutada horisontaal- või vertikaalsuunaliselt tingimusel, et see vastab eespool nimetatud miinimummõõtmetele.

b)

Tüüpilise siseveelaeva roolikambri piiratud ruumi ja asjaolu tõttu, et tavaliselt järgib laev faarvaatri telge, tuleks kuvar soovitatavalt paigaldada vertikaalasendisse.

a)

Pildi uuendamise kiirus ei tohi olla radaripildi omast (≥ 24 pilti minutis) aeglasem.

b)

Kahe järjestikuse uuendamise vahel ei tohi esineda ereduse kõikumisi.

c)

Rasterlaotusega kuvarite puhul ei tohi kaadri uuendamise sagedus olla väiksem kui 60 Hz.

a)

Kui seade suudab töötada mõlemas töörežiimis, peab seda saama ümber lülitada laevajuhtimisrežiimist teaberežiimi ja vastupidi.

b)

Kasutatav töörežiim kuvatakse ekraanil.

c)

Tuleb rakendada sobivaid meetmeid, et hoida ära laevajuhtimisrežiimi tahtmatut väljalülimist.

a)

Sisselülitamisel peab sisevee-ECDISi seade käivituma eelseadistatud mõõduka eredusega, mis ei pimesta pimeduses ega tee eredas valguses pilti nähtamatuks.

b)

Teiste parameetrite väärtused võivad sisselülitamisel olla samad nagu enne väljalülitamist või tuleneda salvestatud seadistustest.

a)

Radaripilt peab olema kaardist selgesti eristatav, olenemata valitud värvitabelist.

b)

Tegelikku radaripilti on lubatud esitada ainult ühevärvilisena.

c)

Kaarditeabe esitus ei tohi varjata ega halvendada radaripildi tähtsaid osi. See tagatakse asjakohaste kannetega teatmetabelitesse (vt tehniliste kirjelduste 3. jao punkti 2.2 väli „radarikood”).

d)

Laevajuhtimisrežiimis peab kaardi- ja radaripildil olema sama mõõtkava.

e)

Suunajoon peab olema alati nähtav.

f)

Peale selle võib lisada enda laeva kontuurid ja ohutuskontuurid.

a)

Laevajuhtimisrežiimis võib kaart olla orienteeritud ainult suhtelise liikumise, kurss üleval suunaliselt ning keskel või keskmest väljas, nagu radaripilt nõuab.

b)

Teaberežiimis on soovitatavad vähemalt kaardi orientatsioonid põhja ja paralleelselt veetee teljega ning positsioonimine. Positsioonianduri ühendamise korral võib kuvatav kaardi osa järgida automaatselt enda laeva asukohta.

a)

Laevajuhtimisrežiimis peab oma laeva asukoht olema kuvariekraanil alati selgelt nähtav, see peab olema kas keskel või keskmest väljas, nagu on sätestatud CCNRi radarinõuetes.

b)

Suunajoon, mis jookseb kuva keskpunktist ülemise ääreni ja mis peab olema alati nähtav, peab näitama oma laeva suunda.

a)

Laevajuhtimisrežiimis on radarimääruste kohaselt ette nähtud järgmised fikseeritud kaugused ja kaugusringid:

b)

Lubatud on minimaalselt nelja ja maksimaalselt kuue kaugusringiga väiksemad ja suuremad kaugused.

c)

Sisevee-ECDISi seadmel peavad laevajuhtimisrežiimis olema fikseeritud eespool nimetatud kaugusringid ja vähemalt üks muudetav kaugusmarker (VRM).

d)

Fikseeritud ja muudetavate kaugusmarkerite sisse- ja väljalülitamine peab toimuma üksteisest sõltumatult ja nende kuva peab olema selgesti eristatav.

e)

Muudetava kaugusmarkeri positsioon ja vastav näidatav kaugus peavad kasutama sama suurendus- ja eraldusvõimet.

f)

Muudetava kaugusmarkeri ja elektroonilise peilingujoone funktsioone võib täiendavalt realiseerida kursori ja vastava arvulise kujutisega, mis näitab kursori asukoha kaugust ja kurssi.

g)

Teaberežiimi jaoks soovitatakse samu kaugusi.

a)

Kuvariekraani eredust peab saama reguleerida vastavalt vajadusele. Eelkõige puudutab see töötamist pimedas.

b)

Kaardi- ja radaripiltidel peavad olema eraldi ereduse reguleerimise seadised.

c)

Päeval ja öösel valitsevate väga erinevate valgusolude tõttu peab lisaks menüü värvitabelitele olema seadis ekraani üldise ereduse reguleerimiseks.

a)

Laevajuhtimisrežiimis peab olema võimalik saada kasutaja valitud kuvatud nähtuste kohta kogu sellega seotud tekstilist ja/või graafilist teavet.

b)

Kõnealune tekstiline ja/või graafiline teave ei tohi varjata veetee vaadet navigatsioonikaardil.

a)

Vahemaade ja kursside mõõtmisfunktsioonid on nõutavad.

b)

Eraldusvõime ja täpsus peavad olema vähemalt samad kui kuvariekraanil, kuid ei tohi välja pakkuda kaardiandmetest paremaid.

a)

Sisevee-ECDISi seade peab võimaldama kipril sisestada, salvestada, muuta ja kustutada täiendavat kaarditeavet (kipri enda nähtused).

b)

Kõnealused kaardikanded peavad olema SENC andmetest eristatavad ega tohi radaripilti katta või halvendada.

a)

Kõik kaartide laadimise ja uuendamisega seotud käsitsi tehtavad tegevused peavad olema võimalikud ainult väljaspool laevajuhtimisrežiimi.

b)

Automaatne uuendamine ei tohi halvendada navigatsioonikuva toimimist.

c)

Viimase töötava kombinatsiooni taastamiseks tuleb rakendada tagasikerimisfunktsiooni.

a)

Laevajuhtimisrežiimis on radaripildi näitamine kohustuslik.

b)

Radaripildi esitamise mõõtmed, eraldusvõime ja atribuudid peavad vastama asjakohastele radariga seotud nõuetele.

c)

Muu pildi sisu ei tohi radaripilti halvendada (vt ka käesoleva jao punkti 4.3 alapunkt c).

d)

Kui funktsionaalsed tingimused on täidetud, on lubatud eri teabekihtide katmine.

e)

Teiste laevade asukoha ja orientatsiooniga seotud teabe katmine on lubatud ainult juhul, kui

f)

Pealiskihina näidatav teiste laevade asukoha ja orientatsiooniga seotud teave, mis pärineb laeva liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise seadmetest, tuleb kasutaja määratud ulatuses peita.

g)

Teiste laevade asukoha ja orientatsiooni esitamine

on lubatud ainult siis, kui nende laevade suund on teada. Kõigil muudel juhtudel tuleb kasutada üldist sümbolit (soovitatav on kaheksanurk, ringi tohib kasutada ainult sisevete rakenduste puhul).

h)

Kaarti ja teisi teabekihte peab olema võimalik ühe kergesti ligipääsetava juhtimisseadisega või menüükäsuga välja lülitada ja näidata ainult radaripilti.

i)

Kui sisevee-ECDISi seadmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse seirel avastatakse, et kaarti ei saa tehnilistes kirjeldustes nõutava täpsusega orienteerida või positsioonida, näidatakse ekraanil häiret ja kaart lülitatakse automaatselt välja.

a)

Järgmistele kasutusfunktsioonidele peab olema tagatud vahetu juurdepääs:

b)

Neil funktsioonidel peavad olema kas oma juhtimisseadised või oma menüükäsud, mis paiknevad kõige kõrgemal menüütasemel ja on pidevalt nähtavad.

—

tegelik KAUGUS

—

anduri SEISUND (radari häälestus, asukoha kvaliteet, häired)

—

valitud VEETASE (võimaluse korral)

—

valitud OHUTU SÜGAVUS (võimaluse korral)

—

valitud TEABETIHEDUS

a)

Vastavalt radarile esitatavatele nõuetele kuvatakse oma laeva asukoht keskel või keskmest väljas. Kaardi asukoht peab klappima radaripildiga. Absoluutse asukoha sisendi eeldamisel ei tohi lubatud staatiline erinevus tegeliku radari asukoha ja kuvatava radari keskme vahel ületada 1 m.

b)

Nihkeviga (vahemaa positsioonianduri ja radarianduri asukohtade vahel) peab olema võimalik korrigeerida.

a)

Suunajoone orientatsiooni ja laeva telje vaheline erinevus ei tohi ületada ±1,0 kraadi.

b)

Kaardil ja radaripildil peab olema sama orientatsioon. Staatiline suunaerinevus suunajoone ja kaardi orientatsiooni vahel peab olema väiksem kui ±0,5 kraadi.

a)

Ühendatud andurite, muundurite ja signaalide liideseid peab olema võimalik konfigureerida. (Muundur muundab elektrilise suuruse muuks füüsikaliseks suuruseks (näiteks optiliseks). Muundur vastandub andurile.)

b)

Liidesed peavad vastama olemasolevatele liideste kirjeldustele, nagu standard NMEA 01/83, ja pöördekiiruse näiturite kirjeldustele (20 mV/deg/min).

a)

Katse seisneb katsetatava seadme ja tehniliste kirjelduste võrdluses.

b)

Tõendatud samaväärseid katseid ning tõendatud ja dokumenteeritud katsetulemusi aktsepteeritakse ilma uute katseteta.

a)

Käesoleva jao punktis 2.2.4 kirjeldatud sisevee-ECDISi seadmed peavad vastama standardis EN 60945 sätestatud keskkonnaalastele nõuetele (niiskus, vibratsioon ja temperatuur; viimase vahemikku on vähendatud vastavalt käesoleva jao punktile 3.1) ning elektromagnetilise ühilduvusega seotud nõuetele.

b)

Pakkuja või tema esindaja peab esitama asjakohase akrediteeritud labori vastavustõendi.

a)

Kõik liidesed tuleb õigesti ja täielikult dokumenteerida.

b)

Elektronlülitused tuleb projekteerida nii mehaaniliselt kui ka elektrooniliselt tõrkekindlatena ning neil ei tohi olla halvendavaid mõjusid ühendatud seadmetele.

—

loetavad,

—

kindla- ja ühetähenduslikud,

—

piisava suurusega tavapärase vaatamiskauguse seisukohast.

a)

Katsetada tuleb, kas SCAMINi funktsioon (minimaalne skaala, mille puhul võib nähtust ECDISi esituses kasutada) on õigesti paigaldatud.

b)

Selleks katseks kasutatakse tööulatust, mille puhul peab nähtus vastavalt oma SCAMINi loendile olema nähtav (vt 1. jao punkti 2 alapunktis h osutatud sisevee-ECDISi käsitlev UNECE resolutsiooni 1.1.liide, sisevee-ENC nähtuste kataloog ning IHO-S-52 esitusteegi kasutusjuhend, punkt 8.4).

a)

Kõik elektroonilise peilingujoone ja muudetava kaugusmarkeri arvudena kuvatavad väärtused peavad sobima elektroonilise peilingujoone ja muudetava kaugusmarkeri analoogiliste positsioonidega (või vastama kursori koordinaatidele).

b)

Arvulise kuva eraldusvõime ja muutused peavad olema identsed analoogiliste elektroonilise peilingujoone ja muudetava kaugusmarkeri väärtustega.

—

1. etapp: katse-SENC laadimine,

—

2. etapp: katse-SENC uuendamine,

—

3. etapp: tagasikerimisfunktsiooni katsetamine,

—

4. etapp: uue SENC laadimine.

a)

Katsetatakse, kas kõik katse-SENCs ja täiendavas katvas katse-SENCs sisalduvad nähtused on nähtavad ja õigesti kuvatud. Selleks katseks lülitatakse teabetihedus kogu teabe režiimile.

b)

Katsetatakse, kas on võimalik valida kuvamiseks ühte või mitut konkreetset lahtrit, kui sama piirkonna jaoks pakuvad eri pakkujad mitut sama otstarbega lahtrit.

a)

Katseteks peab valmistaja või pakkuja andma heakskiidetava süsteemiga kaasa jadaliidese, mis tagab samad tegelikud positsiooni ja suuna väärtused (NMEA 01/83 stringidena), mida kasutatakse kaardi positsioonimiseks ja orienteerimiseks.

b)

Katse ajal kasutatakse viitesüsteemi, mille positsiooni ja suuna väärtuseid võrreldakse katsetatava seadme omadega.

c)

Katsetatav seade peab olema ühendatud mis tahes tüübikinnitusega radariseadmega (pakkuja valikul).

d)

Radaripilti reguleeritakse kauguse ja kursi osas suunajoone järgi.

a)

Kui sisevee-ECDISi seade kuvab radaripilti, kuid radari juhtimisseadis on radariseadmel (4.B jao joonised 2 ja 3), käsitatakse sisevee-ECDISi seadme radaripilti radariseadme tütarkuvana. Sel juhul peab radaripilt vastama radaritele ja pöördekiiruse näituritele esitatavatele ekraani ja pildiga seotud olulistele nõuetele.

b)

Kui katsetatav seade on integreeritud sisevee-ECDISi funktsionaalsusega radariseade (4.B jao joonis 4), tuleb täita kõiki radariseadmete ja pöördekiiruse näiturite standardite nõudeid.

a)

Kaardipilt ei tohi radaripilti halvendada (vt käesoleva jao punkti 4.3 alapunkt c).

b)

Teiste laevade asukohta ja orientatsiooni käsitlevat kihti näidatakse ainult juhul,

c)

Pealiskihina näidatav teiste laevade asukoha ja orientatsiooniga seotud teave, mis on pärit liikumisteede kindlakstegemise ja jälgimise seadmetest, tuleb kasutaja määratud ulatuses peita.

d)

Teiste laevade asukoha ja orientatsiooni esitamine

on lubatud ainult siis, kui nende laevade suund on teada. Kõigi muude laevade puhul tuleb kasutada üldist sümbolit (soovitatav on kaheksanurk, ringi tohib kasutada ainult sisevete rakenduste korral).

e)

Kaarti ja teisi teabekihte peab olema võimalik ühe kergesti ligipääsetava juhtimisseadisega või menüükäsuga välja lülitada ja näidata ainult radaripilti.

f)

Kaardipilti ei tohi uuendada hiljem kui radaripilti.

a)

Kaardi positsiooni staatiline nihe peab kõigi kuni 2 000 m kauguste puhul olema väiksem kui ±5 m.

b)

Staatiline asimuudi orientatsiooni nihkeviga radari- ja kaardipildi vahel peab olema väiksem kui ±0,5 deg.

c)

Nende parameetrite korrigeerimist tuleb hooldusrežiimis demonstreerida.

d)

Kaardi orientatsiooni dünaamiline hälve peab väiksemate kui ±60 deg/min pöördekiiruste puhul olema väiksem kui ±3 deg.

e)

Need katsed tehakse visuaalselt või hinnates mõõdetud andmeid.

a)

Katsetatakse sisevee-ECDISi seadme enda antud häiresignaale ja ühendatud anduritelt ECDISisse edastatud häiresignaale.

b)

Katsemenetlus hõlmab järgmisi olukordi:

a)

Selle katsega demonstreeritakse sisevee-ECDISi seadme reaktsiooni mis tahes sisemise või välise komponendi tõrkele ning kasutaja võimalikke ja nõutavaid tegevusi.

b)

Lisaks kontrollitakse kasutusjuhendit, et teha kindlaks, kas kasutajalt nõutavaid meetmeid on kirjeldatud piisavalt ja nõuetekohaselt.

—

tühjade viidete käsitlemine,

—

algväärtustamata muutujad,

—

kauguse kontroll,

—

massiivi suuruse kontroll,

—

mälujaotus ja mälukoondus,

—

eranditöötlus.

—

konkurentsitingimused,

—

taassisenemisega seotud probleemid,

—

prioriteedi vähenemine,

—

tupikud.

—

staatiliselt või dünaamiliselt lingitavad teegid,

—

lähte- ja objektkoodi loovad arvutipõhised tarkvara projekteerimise ja teostamise vahendid,

—

operatsioonisüsteemid.

a)

keskmine asukohamäärang ei tohi hälbida tegelikust asukohast üle 5 m ja peab hõlmama kõik süstemaatilised vead;

b)

standardhälve σ peab olema vähem kui 5 m ja põhinema ainult juhuslikel vigadel;

c)

süsteem peab suutma avastada 30 sekundi jooksul need hälbed, mis on suuremad kui 3σ.

a)

keskmine kursinurga määrang ei tohi hälbida radari kursi suunast üle 1 kraadi ja peab katma kõik süstemaatilised vead. Laeva kursi suuna ja radari kursi vaheline nihe peab olema väiksem kui 1 kraad;

b)

standardhälve σ peab olema vähem kui 2 kraadi ja põhinema ainult juhuslikel vigadel.

—

kasutusjuhend,

—

paigaldusjuhend,

—

hooldusjuhend.

—

projekteerimistingimused,

—

tarkvara stiilijuhend,

—

kolmandate osapoolte tarkvarakomponentide katsete tõendid ja matkimisprotokollid.

—

kolmandate osapoolte komponentide väikesed muudatused (näiteks operatsioonisüsteemide või teekide uuendused);

—

samaväärsete või paremate riistvarakomponentide (näiteks kiirem mikroprotsessor, kiipide uuemad versioonid, samaväärne graafikakaart jne) kasutamine;

—

lähtekoodi või dokumentatsiooni väikesed muudatused.

1.

IMO resolutsioon MSC.232 (82)

2.

IHO S-52 ja IHO S-32 1. liide „ECDISiga seotud terminite sõnastik”.

3.

IHO S-57 (eriti 1. osa „Üldine sissejuhatus” punkt 5 „Määratlused”)

4.

Sisevee-ECDISi tehnilised kirjeldused

5.

IENC domeen S-100 registris

6.

IEHG sisevee-ENCde tootekirjeldus

7.

IEHG sisevee-ENC nähtuste kataloog

8.

IEC suunise 61174 väljaanne 3.0

9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/87/EÜ (1) IX lisa III–VI osa: radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite suhtes kohaldatavad nõuded.

10.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 414/2007 (2) seoses jõeteabeteenuste kavandamise, rakendamise ja tegeliku kasutamise tehniliste suunistega.