28.9.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 258/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 909/2013,
10. september 2013,
milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/44/EÜ osutatud siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi (sisevee-ECDIS) tehnilisi kirjeldusi
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel, (1) eriti selle artikli 5 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Jõeteabeteenuseid tuleks arendada ja rakendada ühtlustatud, koostalitlusvõimelisel ja avatud moel. |
(2) |
Tuleks kindlaks määrata siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi (edaspidi „sisevee-ECDIS”) tehnilised kirjeldused. |
(3) |
Sisevee-ECDISi tehnilised kirjeldused peaksid põhinema direktiivi 2005/44/EÜ II lisas esitatud tehnilistel põhimõtetel. |
(4) |
Tehnilistes kirjeldustes tuleks hoolikalt arvesse võtta asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides tehtud tööd, eriti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjonis (UNECE) vastu võetud resolutsiooni nr 48 „Soovitus siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi kohta (sisevee-ECDIS)” ning ka Reini Navigatsiooni Keskkomisjoni (CCNR) koostatud asjakohaseid eeskirju. |
(5) |
Eelkõige siseveelaevanduse elektrooniliste navigatsioonikaartide (sisevee-ENCde) sisevee-ECDISi tootekirjelduse versioon 2.3 ning sisevee-ENCde ühtlustamise töörühmas ja sisevee-ECDISi eksperdirühma esitatud soovituste järel UNECEs vastu võetud UNECE resolutsiooni nr 48 „Soovitus siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi kohta (sisevee-ECDIS)” esitusteegi staatus. |
(6) |
Samuti tuleks tehnilistes kirjeldustes hoolikalt arvesse võtta tööd, mida on teinud sisevee-ECDISi eksperdirühm, mis koosneb liikmesriikides sisevee-ECDISi rakendamise eest vastutavate asutuste esindajatest, teiste valitsusasutuste ametlikest liikmetest ning kõnealuse valdkonna ettevõtete määratud vaatlejatest. |
(7) |
Tehnilised kirjeldused peaksid vastama praegusele tehnika tasemele. Tehniliste kirjelduste koostamisel tuleks arvesse võtta direktiivi 2005/44/EÜ kohaldamisest saadud kogemusi ning tehnika arengut. Tehniliste kirjelduste muudatustes tuleks hoolikalt arvesse võtta sisevee-ECDISi eksperdirühma ning ka UNECE ja CCNRi tööd. |
(8) |
Käesolevas määruses esitatud viited UNECE standarditele ei tohiks luua pretsedente seoses siseveelaevanduse, RISi ja ECDISiga seotud tulevaste ELi standarditega. Komisjon on alustanud RISi poliitika rakendamise hindamist. Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi ning CCNRi vahelist halduskokkulepet võidakse laiendada RISi valdkonna standardite koostamisele sõltuvalt kõnealuse hindamise tulemustest, mis avaldatakse 2014. aastal. Nende tulemuste avaldamisel peaks komisjon vajaduse korral käesolevat määrust muutma. |
(9) |
Kooskõlas direktiivi 2005/44/EÜ artikli 12 lõikega 2 peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, et täita käesolevas määruses sätestatud nõuded mitte hiljem kui 30 kuud pärast määruse jõustumist. |
(10) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/672/EMÜ (siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta) (2) artikli 7 kohaselt loodud komitee arvamusega. |
(11) |
Direktiivi 2005/44/EÜ artikli 12 lõikega 2 on ette nähtud, et tehnilised suunised ja kirjeldused jõustuvad pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi (edaspidi „sisevee-ECDIS”) tehnilised spetsifikatsioonid on kindlaks määratud lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. september 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 255, 30.9.2005, lk 152.
(2) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29.
LISA
SISEVEELAEVANDUSE ELEKTROONILISTE KAARTIDE KUVAMIS- JA TEABESÜSTEEM
(sisevee-ECDIS)
SISUKORD
1. JAGU. SISEVEE-ECDISi JÕUDLUSSTANDARD
1. |
Sissejuhatus |
2. |
Viited |
3. |
Kaarditeabe sisu, esitamine ja uuendamine |
3.1. |
Siseveelaevanduse elektrooniliste navigatsioonikaartide sisu ja esitamine |
3.2. |
Ajakohastamine |
4. |
Teabeesitus |
4.1. |
Kuvamisnõuded |
4.2. |
Kuva tööulatused (skaalad) |
4.3. |
Kujutise positsioonimine ja orientatsioon |
4.4. |
SENC teabe kuvamine |
4.5. |
Radariteabe kuvamine |
4.6. |
Muu navigeerimisteabe kuvamine |
4.7. |
Värvid ja sümbolid |
4.8. |
Andmete ja kuva täpsus |
5. |
Tegevus |
5.1. |
Teaberežiim |
5.2. |
Laevajuhtimisrežiim |
5.3. |
Juhtimis- ja kontrollielemendid |
6. |
Ühendus teiste seadmetega |
7. |
Näidud ja häiresignaalid |
7.1. |
Sisseehitatud katseseadmed (BITE) |
7.2. |
Rikked |
8. |
Häiretele reageerimine |
8.1. |
SENC-positsioonimise ebapiisav täpsus |
8.2. |
Puudused |
9. |
Laevajuhtimisrežiimi energiavarustus |
2. JAGU. SISEVEE-ENCde ANDMESTANDARD
1. |
Sissejuhatus |
2. |
Teoreetiline andmemudel |
3. |
Andmestruktuur |
4. |
Sisevee-ENCde tootekirjeldus |
5. |
Mõisted |
2.A JAGU. PAKKUJATE JA VEETEEDE KOODID (LISAKS IHO DOKUMENDIS S-62 ESITATUD ENCde PAKKUJATE KOODIDELE)
3. JAGU. SISEVEE-ECDISi ESITUSSTANDARD
1. |
Sissejuhatus |
2. |
Sisevee-ECDISi esitusteek |
2.1. |
S-52 ja sisevee-ECDISi esitusteegi komponendid |
2.2. |
Teatmetabelid |
2.3. |
Tingimusliku sümboloogia menetlused |
2.4. |
Värvid |
2.5. |
Ohutusmärkide esitus |
4. JAGU. KASUTAMIS- JA JÕUDLUSNÕUDED, KATSEMEETODID JA NÕUTAVAD KATSETULEMUSED
1. |
Sissejuhatus |
1.1. |
Käesoleva jao sisu |
1.2. |
Viited normidele |
2. |
Töörežiimid ja süsteemi konfiguratsioon |
2.1. |
Töörežiimid |
2.2. |
Süsteemi konfiguratsioonid |
2.2.1. |
Sisevee-ECDISi seadmed, iseseisev süsteem ilma radariühenduseta |
2.2.2. |
Sisevee-ECDISi seadmed, paralleelne paigaldus ja radariühendus |
2.2.3. |
Sisevee-ECDISi seadmed, mis jagavad monitori ühendatud radariseadmetega |
2.2.4. |
Radariseadmed integreeritud sisevee-ECDISi funktsionaalsusega |
3. |
Jõudlusnõuded |
3.1. |
Riistvara jõudlus |
3.2. |
Tarkvara jõudlus |
3.3. |
Juhtimisseadiste jõudlus |
3.4. |
Kuvari jõudlus |
3.4.1. |
Kuvariekraani mõõtmed |
3.4.2. |
Kuvari asend |
3.4.3. |
Kuvariekraani eraldusvõime |
3.4.4. |
Kuvariekraani värvid |
3.4.5. |
Kuvariekraani eredus |
3.4.6. |
Pildi uuendamine |
3.4.7. |
Kuvamistehnoloogia |
4. |
Kasutusfunktsioonid |
4.1. |
Töörežiim |
4.2. |
Seadme eelseadistus (salvestamine ja taaste) |
4.3. |
SENC teabe esitus |
4.4. |
Kaardi orientatsioon, positsioon ja nihe |
4.5. |
Oma laeva asukoht ja kurss |
4.6. |
Teabetihedus |
4.7. |
Kaugused ja kaugusringid |
4.8. |
Pildi eredus |
4.9. |
Pildi värvid |
4.10. |
Valitud nähtuse raport |
4.11. |
Mõõtmisfunktsioonid |
4.12. |
Kipri enda kaardikannete sisestamine ja muutmine |
4.13. |
SENCde laadimine ja uuendamine |
4.14. |
Radaripildi esitus ja katmine |
4.15. |
Sisevee-ECDISi vahetu juurdepääsuga funktsioonid |
4.16. |
Alati nähtavad funktsiooniparameetrid |
5. |
Hooldusfunktsioonid |
5.1. |
Kaardi asukoha staatiline korrigeerimine |
5.2. |
Kaardi orientatsiooni staatiline korrigeerimine |
5.3. |
Liideste konfigureerimine |
6. |
Riistvarakatse ja nõutavad tõendid |
6.1. |
Vastavus keskkonnanõuetele |
6.2. |
Seadmete dokumentatsioon |
6.3. |
Liidesed |
6.4. |
Juhtimisseadiste omadused |
6.5. |
Kuva omadused |
7. |
Kaardi esituse, toimimise ja funktsionaalsuse katse |
7.1. |
Katsetatavate seadmete ettevalmistus |
7.2. |
Töörežiimide katse |
7.3. |
Kuvatavate nähtuste katse |
7.4. |
Skaalast sõltuva teabetiheduse (SCAMIN) katse |
7.5. |
Ereduse varieeruvuse katse |
7.6. |
Värvide katse |
7.7. |
Mõõtmisfunktsioonide katse |
7.8. |
Kaardi uuendamisfunktsiooni katse |
7.9. |
Kuvatavate nähtuste katse enam kui ühe sama piirkonna lahtri puhul |
8. |
Radaripildi esituse ja toimimise katse |
8.1. |
Ettevalmistused |
8.2. |
Radaripildi katse ilma aluskihina kuvatava kaardita |
8.3. |
Radaripildi, teisi laevu kirjeldava teabe kihi ja aluskihina kuvatava kaardi katse |
8.3.1. |
Radaripildi ülemise kihi katse |
8.3.2. |
Kaardi positsioonimise ja orienteerimise katse |
8.3.3. |
Skaala vastavuse katse |
9. |
Häiresignaalide ja näitude katse |
10. |
Häiretele reageerimise katse |
4.A JAGU. TARKVARA KVALITEEDI TAGAMISE MEETMED
1. |
Üldised nõuded |
1.1. |
Tarkvara väljatöötamisele esitatavad nõuded |
1.2. |
Rakendusnõuded |
1.3. |
Katsenõuded |
1.4. |
Kolmandate osapoolte komponentidele esitatavad nõuded |
1.5. |
Laevajuhtimisrežiimis kasutatavatele lisateenustele esitatavad nõuded |
1.6. |
Keel |
1.7. |
Kasutajatele antavale dokumentatsioonile esitatavad nõuded |
2. |
Katsemeetodid ja nõutavad tulemused |
2.1. |
Laevajuhtimisrežiimi töökindluskatse |
2.1.1. |
Jõudlusnõuded |
2.1.1.1. |
Asend |
2.1.1.2. |
Suund |
2.1.2. |
Anduri talitlushäire |
2.1.3. |
Jõudluskatse liides |
2.2. |
Üldised tarkvarakatsed |
2.2.1. |
Seadmete dokumentatsioon |
2.2.2. |
Kulumiskatse |
3. |
Sertifitseeritud süsteemide muutmine |
3.1. |
Üldised nõuded |
3.2. |
Riistvara- ja tarkvaramuudatused |
4.B JAGU. SÜSTEEMI KONFIGURATSIOONID (JOONISED)
5. JAGU. KASUTATUD TERMINID
1. JAGU. SISEVEE-ECDISi JÕUDLUSSTANDARD
1. SISSEJUHATUS
a) |
Sisevee-ECDIS aitab tagada siseveelaevanduse ohutust ja tõhusust ning seega kaitsta keskkonda. |
b) |
Sisevee-ECDIS vähendab võrreldes traditsiooniliste laevajuhtimis- ja teavitusmeetoditega laevajuhtimisega seotud töökoormust. |
c) |
Sisevee-ECDISi saab arendada kas teabe- ja laevajuhtimisrežiimiks või ainult teaberežiimiks. |
d) |
Tehniliste kirjelduste 4. jaos kirjeldatud laevajuhtimisrežiimi puhul peab sisevee-ECDIS (operatsioonisüsteem, rakendustarkvara ja riistvara) olema usaldusväärne ja kättesaadav ning vähemalt samal tasemel kui teised laevajuhtimisviisid. |
e) |
Sisevee-ECDIS kasutab kaarditeavet tehniliste kirjelduste 2. ja 3. jaos kirjeldatud viisil. |
f) |
Sisevee-ECDIS hõlbustab siseveelaevanduse elektroonilise navigatsioonikaardi lihtsat ja usaldusväärset uuendamist. |
g) |
Sisevee-ECDIS annab esitatava teabe või seadmete talitlushäire korral asjakohaseid märguandeid. |
h) |
Sisevee-ECDIS peab vastama käesoleva jõudlusstandardi nõuetele. |
2. VIITED
a) |
IHO eriväljaanne nr S-57 „Digitaalsete hüdrograafiliste andmete edastusstandard”, väljaanne 3.1, kaasanne nr 2, juuni 2009 |
b) |
IHO eriväljaanne nr S-62 „ENC pakkujate koodid”, väljaanne 2.5, detsember 2009 |
c) |
IHO eriväljaanne nr S-52 „ECDISi kaardi sisu ja kuvasuhete kirjeldus”, väljaanne 6, märts 2010, sh
|
d) |
IMO resolutsioon MSC.232(82) „Elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi (ECDIS) läbivaadatud jõudlusstandardid”, detsember 2006 |
e) |
IEC suunis 61174, väljaanne 3.0 „ECDIS – kasutamis- ja jõudlusnõuded, katsemeetodid ja nõutavad katsetulemused”, 2008-9 |
f) |
ELi direktiivi 2006/87/EÜ IX lisa III–VI osa: radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite suhtes kohaldatavad nõuded |
g) |
IHO eriväljaande nr S-32 1. liide „ECDISiga seotud terminite sõnastik” |
h) |
UNECE resolutsiooni nr 48 „Soovitus siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi kohta (sisevee-ECDIS)” 1. liite „Sisevee-ENC tootekirjeldus” väljaanne 2.3, sh 1.1. liide „Sisevee-ENC nähtuste kataloog” ja 1.2. liide „Sisevee elektroonilise navigatsioonikaardi kodeerimisjuhis” |
i) |
UNECE määruse nr 48 „Soovitus siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi kohta (sisevee-ECDIS)” 2. liite „Sisevee-ECDIS esitusteegi staatus” väljaanne 2.3 |
3. KAARDITEABE SISU, ESITAMINE JA UUENDAMINE
3.1. Siseveelaevanduse elektrooniliste navigatsioonikaartide sisu ja esitamine
a) |
Sisevee-ECDISis kasutatav kaarditeave peab olema selle teabe viimane versioon. |
b) |
Tuleb määrata tingimused, mis ei võimalda kasutajal sisevee-ENCde originaalversioonide sisu muuta. |
c) |
Kui kaart on mõeldud kasutamiseks laevajuhtimisrežiimis (vt käesoleva jao punkt 5.2), peab ENC hõlmama vähemalt järgmist:
|
d) |
Kui kaart on mõeldud kasutamiseks laevajuhtimisrežiimis (vt käesoleva jao punkt 5.2), otsustab vastav pädev asutus iga enda geograafilisse piirkonda kuuluva veetee ja sadama puhul, milliseid eespool nimetatud nähtusi tuleb kontrollida. Vastav pädev asutus teatab, millised sisevee-ENCd on laevajuhtimisrežiimi jaoks tema geograafilises vastutusalas heaks kiidetud (üksikasjalikum teave on esitatud tehniliste kirjelduste 2.A jaos). |
3.2. Ajakohastamine
a) |
Sisevee-ECDIS peab suutma vastu võtta sisevee-ENC andmetesse kokkulepitud standardite kohaselt tehtavaid uuendusi. Need uuendused tuleb lisada SENCsse automaatselt. Kõnealune toiming ei tohi segada kasutatavat kuva. |
b) |
Sisevee-ECDIS peab võimaldama kuvada uuendusi, et kipper saaks nende sisu läbi vaadata ja veenduda, et need on lisatud SENCsse. |
c) |
Sisevee-ECDIS peab suutma tühistada automaatselt sisevee-ENC andmetesse tehtud uuendusi. |
d) |
Sisevee-ENC originaalversioone ja hilisemaid uuendusi ei liideta kunagi. |
e) |
Sisevee-ENCd ja kõiki selle uuendusi tuleb kuvada ilma nende sisu halvenemiseta. |
f) |
Sisevee-ENC andmed ja selle uuendused peavad olema muust teabest selgelt eristatavad. |
g) |
Sisevee-ECDIS peab tagama, et sisevee-ENC ja kõik selle uuendused on SENCsse õigesti laetud. |
h) |
Sisevee-ECDIS peab uuenduste, sh nende SENCsse rakendamise üle arvet. |
i) |
Kasutatava SENC sisu peab olema kavandatava sõidu jaoks piisav ja ajakohane. |
4. TEABEESITUS
4.1. Kuvamisnõuded
a) |
Kuvamismeetod peab tagama, et kuvatav teave on laeva roolikambris päeval ja öösel esinevates tavalistes valgustingimustes selgelt nähtav rohkem kui ühele vaatlejale. |
b) |
Kaardiesitluse kuva suurus peab laevajuhtimisrežiimi rakendamiseks kavandatud ja kasutusele võetud seadme puhul olema vähemalt 270 × 270 mm. Teaberežiimi puhul määravad suuruse ergonoomilised aspektid. |
c) |
Kuvamisnõuded peavad olema täidetud nii horisontaal- kui ka vertikaalformaadis. |
4.2. Kuva tööulatused (skaalad)
a) |
Teaberežiimis (vt käesoleva jao punkt 5.1) soovitatakse kasutada samu tööulatusi, kui on ette nähtud laevajuhtimisrežiimi puhul. |
b) |
Laevajuhtimisrežiimis (vt käesoleva jao punkt 5.2) on lubatud ainult tehniliste kirjelduste 4. jao punktis 4.7 kirjeldatud järjestikused ümberlülitatavad tööulatused (skaalad). |
4.3. Kujutise positsioonimine ja orientatsioon
a) |
Teaberežiimis on lubatud kõik kaardi orientatsioonid (vt käesoleva jao punkt 5.1) |
b) |
Laevajuhtimisrežiimis positsioonitakse kaart automaatselt ja paigutatakse suhtelise liikumise ja kurss ülal suunaliselt, kus oma laeva asukoht on ekraani keskel või keskmest väljas (vt käesoleva jao punkt 5.2). |
4.4. SENC teabe kuvamine
a) |
SENC teabe kuvamine peab olema jaotatud järgmisse kolme kategooriasse:
Nähtuste klasside eraldamine kuvakategooriatesse on üksikasjalikult esitatud tehniliste kirjelduste 2. liite „Sisevee-ECDISi esitusteek” teatmetabelites. |
b) |
Baaskuva peab sisaldama vähemalt järgmist:
|
c) |
Standardkuva peab sisaldama vähemalt järgmist:
|
d) |
Kogu teabe kuva peab näitama nõudmisel kõiki sisevee-SENCs sisalduvaid nähtusi. |
e) |
Sisevee-ECDISi sisselülitamisel peab see olema standardse teabetiheduse režiimil, mis näidatakse kuvatava piirkonna jaoks sobivas SENCs saadaolevas ulatuses. |
f) |
Sisevee-ECDISi peab saama igal ajal ühe liigutusega standardsele teabetiheduse režiimile ümber lülitada. |
g) |
Sisevee-ECDIS peab igal ajal näitama parasjagu kasutatavat teabetihedust. |
h) |
ENC ajas muutuvat sügavusteavet tuleb kuvada ülalnimetatud kolmest kuvamiskategooriast sõltumatult. |
4.5. Radariteabe kuvamine
a) |
Laevajuhtimisrežiimis peab radaripildil olema kõrgeim kuvaprioriteet ja seda tohib esitada ainult suhtelise liikumise ja kurss üleval suunaliselt. Kui süsteemil on tüübikinnitus ka mere-ECDISina, võib rakendada ka tõelise liikumise ja põhi ülal (meridiaani järgi) režiimi. Kui sellist süsteemi kasutatakse Euroopa siseveeteedel tõelise liikumise ja/või põhi üleval režiimis, käsitatakse seda töötavana teaberežiimis. |
b) |
Kõige all asetsev SENC peab sobima asukoha, ulatuse ja suuna poolest. Radaripilt ja positsioonianduri esitatav asukoht peavad olema kohandatavad, et võtta arvesse antenni nihet juhtimiskoha suhtes. |
c) |
Kattuv radaripilt peab vastama tehniliste kirjelduste 4. jao punktis 4.14 sätestatud miinimumnõuetele. |
d) |
Kattuv radaripilt võib sisaldada täiendavat navigeerimisteavet. Täiendav navigeerimisteave ja laevade liikumistee kindlakstegemise ja nende jälgimisega seotud sümbolid ei tohi siiski kuidagi halvendada algse radarisisu kuvamist. |
4.6. Muu navigeerimisteabe kuvamine
a) |
Sisevee-ECDISi ja täiendava navigeerimisteabe puhul kasutatakse ühist viitesüsteemi. |
b) |
Ekraanil peab olema võimalik kuvada kipri enda laeva asukohta. |
c) |
Kipril peab olema võimalik valida turvalisuse nõudeid. |
d) |
Sisevee-ECDIS peab näitama turvalisusnõuete mittetäitmist. |
4.7. Värvid ja sümbolid
a) |
SENC teavet kajastavate värvide ja sümbolite kuva peab vastama vähemalt tehniliste kirjelduste 3. jao nõuetele. Lisaks on lubatud muud kasutaja valitavad sümbolite kogumid. |
b) |
IMO resolutsiooni MSC.232(82) 3. liites loetletud navigeerimiselementide ja -parameetrite esitamiseks tuleb kasutada muid värve ja sümboleid kui punkti 4.7 alapunktis a nimetatud. |
4.8. Andmete ja kuva täpsus
a) |
Esitatavate arvutatud andmete täpsus peab olema kuva omadustest sõltumatu ning kooskõlas SENC täpsusega. |
b) |
Sisevee-ECDIS peab näitama, kas kuva kasutab väiksemat kuva ulatust, kui sisevee-ENC andmete täpsus võimaldab (skaala ületamise märguanne). |
c) |
Sisevee-ECDISi tehtavate arvutuste täpsus peab olema väljundseadme omadustest sõltumatu ning kooskõlas SENC täpsusega. |
d) |
Kuvarile joonestuvad kursid ja vahemaad või juba kuvarile joonestunud nähtuste vahel mõõdetavad kursid ja vahemaad ei tohi olla vähem täpsed, kui kuva eraldusvõime võimaldab. |
5. TEGEVUS
5.1. Teaberežiim
a) |
Teaberežiimi kasutatakse ainult teabe saamiseks ja mitte laeva juhtimiseks. |
b) |
Teaberežiimis on lubatud kõikvõimalikud kaardi paigutused, pööramised, suurendamine ja panoraamimine. Soovitatav on siiski kasutada laevajuhtimisrežiimiga samu fikseeritud ulatusi ja paigutusi kas
|
c) |
Kaarti peab olema võimalik ekraanil käsitsi kerida, kui faarvaatri telg on kohakuti ekraani vertikaalteljega. |
d) |
Sisevee-ECDISi võib ühendada positsioonianduriga, et kerida kaardipilti automaatselt ja kuvada kaardi osa, mis vastab tegelikule ümbrusele, nimelt operaatori valitud ulatuses. |
e) |
Teavet teiste laevade asukoha ja suuna kohta, mida kogutakse selliste sidepidamisvahenditega nagu AIS, tuleb kuvada ainult juhul, kui see on ajakohane (peaaegu reaalajas toimuv) ja täpne. Teiste laevade asukoha ja orientatsiooni esitamine
ei ole asjakohane, kui nende laevade suund ei ole teada. Soovitatakse kasutada üldist sümbolit. Soovitatakse järgmisi ajalõpu väärtusi (IEC 62388):
AIS-sihtmärgid tuleks märkida vananenuks, kui liikuva laeva asukohateave on vanem kui 30 sekundit. Võidakse kuvada sisevee-AISi kaudu saadud teavet muude laevade kavatsuste (sinine märk) või siniste koonuste arvu, signaalide staatuse, ilmahoiatuste (EMMA) ja veetaseme kohta. Teavet kavatsuse kohta (sinine märk) kuvatakse paremal pool sümbolit üksnes siis, kui laeva suund on teada. Kui puudub teave suuna kohta, kuvatakse teave üksnes suunast sõltumatul vormil. Järgmises tabelis on esitatud kuva näidis.
|
5.2. Laevajuhtimisrežiim
a) |
Laevajuhtimisrežiimis on sisevee-ECDISi kuva integreeritud oma laeva radariteabega. Radariteave peab olema selgelt eristatav SENC teabest. |
b) |
Integreeritud kuva peab vastama tehniliste kirjelduste 4. jao punktis 4.14 sätestatud siseveeteedel kasutatavatele radarile esitavatele nõuetele. |
c) |
Kaardi- ja radaripilt peavad sobima suuruse, asukoha ja orientatsiooni poolest tehniliste kirjelduste 4. jao punktides 3.4 ja 8.3.2 sätestatud piirides. |
d) |
Integreeritud kuva näidatakse ainult kurss üleval suunaliselt. Teised suunad on lubatud süsteemide puhul, millel on täiendav mere-ECDISi tüübikinnitus. Kui sellist süsteemi kasutatakse Euroopa siseveeteedel tõelise liikumise ja/või põhi üleval režiimis, käsitatakse seda töötavana teaberežiimis. |
e) |
Kasutajal peab olema võimalik reguleerida asukohasensori ja laeva radariantenni vahelisi nihkeväärtusi nii, et SENC-kuva vastaks radaripildile. |
f) |
Nii ECDISi kui ka radariteavet peab olema võimalik ühe liigutusega ajutiselt kõrvaldada. |
g) |
Laeva asukoht tuletatakse pidevast positsioonimissüsteemist, mille täpsus vastab ohutu laevajuhtimise nõuetele. |
h) |
Laevajuhtimisrežiim peab andma märku asukoha fikseerimise süsteemist saadava sisendi kadumisest. Laevajuhtimisrežiim peab ka kordama, aga ainult näiduna, asukoha fikseerimise süsteemi saadetavaid mis tahes häiresignaale või näitusid. |
i) |
Positsioonimissüsteem ja SENC peavad põhinema samal geodeetilisel daatumil. |
j) |
Käesoleva jao punkti 3.1 alapunkti c kohased andmed peavad laevajuhtimisrežiimis olema alati nähtavad ega tohi olla kaetud teiste objektidega. |
k) |
Teavet teiste laevade asukoha ja suuna kohta, mida kogutakse muude sidepidamisvahenditega peale oma radari, tohib kuvada ainult juhul, kui see on ajakohane (peaaegu reaalajas toimuv) ning vastab taktikalise ja operatiivse laevajuhtimise toetamiseks nõutavale täpsusele. Oma laeva asukohateavet, mis saadakse repiiterjaamast, ei kuvata. |
l) |
Kuna laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise teave (näiteks AIS) on kasulik möödumise kavandamisel, aga mitte möödumise enda ajal, ei tohi liikumistee kindlakstegemise ja jälgimisega (AIS) seotud sümbolid radaripilti möödumise ajal segada ning need tuleb seega peita. Eelistatavalt peaks rakendus võimaldama kipril määrata ala, kus sümbol peidetakse. |
m) |
Teiste laevade asukoha ja orientatsiooni esitamine
on lubatud ainult siis, kui nende laevade suund on teada. Kõigil muudel juhtudel tuleb kasutada üldist sümbolit (soovitatav on kaheksanurk, ringi ei kasutata nende rakenduste puhul, mis on sertifitseeritud merestandardite järgi). |
n) |
Teavet, et teine laev kannab siniseid koonuseid või tulesid, võib kuvada laevasümboli eri värviga. Siniste koonuste/tulede arvu kuvatakse üksnes valitud nähtuse raportis. |
o) |
Teavet teise laeva kavatsuse kohta tüürpoordist mööduda (sinine märk) võib kuvada üksnes paremal pool suunatud kolmnurgast või skaalaga kujundist, kui laeva suund on teada. Kui puudub teave suuna kohta, kuvatakse teave üksnes suunast sõltumatul vormil. |
p) |
Teavet AIS-baasjaamade asukoha, AISi navigatsiooniabi (ATON) ja AISi otsingu- ja päästetransmitterite (SART) kohta võib kuvada, kui kõnealuseid sümboleid on võimalik eristada teistest sümbolitest (nt sümbolid, mis on esitatud dokumendi IEC 62288 Ed. 1 tabeli A.1 punktides 2.10 ja 2.11). |
5.3. Juhtimis- ja kontrollielemendid
a) |
Sisevee-ECDISit välja töötades tuleb kasutajasõbraliku toimimise nimel järgida ergonoomilisi põhimõtteid. |
b) |
Sisevee-ECDISil peavad olema minimaalsed juhtimis- ja kontrollielemendid (vt tehniliste kirjelduste 4. jagu). |
c) |
Juhtimis- ja kontrollielemendid ning ühendatud andurite näidikud võib integreerida sisevee-ECDISisse. |
d) |
Standardseadistused ja kasutaja määratud seadistused peavad olema kergesti taastatavad. |
6. ÜHENDUS TEISTE SEADMETEGA
a) |
Sisevee-ECDIS ei tohi mõjutada negatiivselt ühegi ühendatud seadme toimimist. Samamoodi ei tohi lisaseadmete ühendamine halvendada sisevee-ECDISi toimimist. |
b) |
Sisevee-ECDIS peab suutma anda teavet teiste süsteemide jaoks, näiteks elektroonilise suhtlemise jaoks. |
c) |
Ühendatud seadmete puhul peavad olema täidetud asjakohased juhtimisseadmetele ja näidikutele esitatavad nõuded. |
7. NÄIDUD JA HÄIRESIGNAALID
7.1. Sisseehitatud katseseadmed (BITE)
Sisevee-ECDIS peab olema varustatud vahenditega, mille abil saaks peamisi funktsioone pardal automaatselt või käsitsi katsetada. Rikke korral tuleb näidata rikkega moodulit.
7.2. Rikked
Sisevee-ECDIS peab andma süsteemi talitlushäiretest märku sobiva häiresignaali või näiduga (vt tehniliste kirjelduste 4. jao punkt 9).
8. HÄIRETELE REAGEERIMINE
8.1. SENC-positsioonimise ebapiisav täpsus
Laevajuhtimisrežiimis peab SENC automaatselt välja lülituma, kui SENCi abil positsioonimine ei vasta radaripildile tehniliste kirjelduste 4. jao punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud piirides.
8.2. Puudused
a) |
Kui sisevee-ECDISis on ilmne rike, peab ta andma sobiva häiresignaali (vt tehniliste kirjelduste 4. jao punktid 4.16 ja 9). |
b) |
Olemas peavad olema sisevee-ECDISi funktsioonide ohutu ülevõtmise vahendid, et tagada, et sisevee-ECDISi rike ei põhjusta ohtlikku olukorda. |
9. LAEVAJUHTIMISREŽIIMI ENERGIAVARUSTUS
Sisevee-ECDISil peab olema oma eraldi kaitsmega toiteallikas.
2. JAGU. SISEVEE-ENCde ANDMESTANDARD
1. SISSEJUHATUS
a) |
Sisevee-ENC andmestandardis esitatakse järgmisel otstarbel kasutatavad tehnilised kirjeldused:
|
b) |
Sisevee-ENCde koostamisel tuleb kasutada käesolevat andmestandardit. Edastamine ja levitamine peab toimuma nii, et teave ei läheks kaduma. |
c) |
Käesoleva andmestandardi aluseks on IHO „Digitaalsete hüdrograafiliste andmete edastusstandard”, eriväljaanne nr 57, versioon 3.1, kaasanne nr 2 koos kõigi liidete ja lisadega (vt 1. liites esitatud võrdlustabel sisevee-ECDISi tehniliste kirjelduste alguses) (edaspidi „S-57”). |
d) |
Käesolev andmestandard kirjeldab S-57s tehtavaid vajalikke täiendusi ja täpsustusi ning selle kohaldamist sisevee-ECDISi rakendustes. |
e) |
Käesolev andmestandard sisaldab viidet 1. jao punkti 2 alapunktis h esitatud kohaldatavatele standarditele ja eeskirjadele. |
2. TEOREETILINE ANDMEMUDEL
Sisevee-ENCde teoreetilise andmemudeli suhtes kohaldatakse S-57 2. osas esitatud teoreetilise andmemudeli kirjeldust.
3. ANDMESTRUKTUUR
Sisevee-ENCde andmestruktuuri suhtes kohaldatakse S-57 3. osas esitatud andmestruktuuri kirjeldust.
4. SISEVEE-ENCde TOOTEKIRJELDUS
Sisevee-ENCde tootekirjeldus on kirjelduste kogum, mis võimaldab kaartide pakkujatel koostada ühtseid sisevee-ENCsid ning valmistajatel kasutada neid andmeid tõhusalt sisevee-ECDISis, mis rahuldavad sisevee-ECDISi jõudlusstandardit (vt tehniliste kirjelduste 1. jagu).
ENCdele vajalikud andmed tehakse kättesaadavaks kõigile rakenduste pakkujatele. Sisevee-ENC koostatakse kooskõlas eeskirjadega, mis on kindlaks määratud 1. jao punkti 2 alapunktis h osutatud sisevee-ECDISi käsitlevas UNECE resolutsioonis, ja nende kodeerimiseks kasutatakse:
a) |
sisevee-ENC nähtuste kataloogi ja |
b) |
selles osutatud sisevee-ENC kodeerimisjuhendis kirjeldatud eeskirju. |
Ametlikud sisevee-ENCd tuleb koostada vastavalt andmestandardi, sh tootekirjelduse, kõige hilisemale versioonile. Ametlikud sisevee-ENCd, mis on koostatud vastavalt sisevee-ECDISi standardi väljaandele 1.02 ja enne tehniliste kirjelduste jõustumist, kehtivad kuni uute ametlike sisevee-ENCde versioonide avaldamiseni vastavalt tehnilistele kirjeldustele.
5. MÕISTED
Terminite määratlused on esitatud järgmistes dokumentides:
a) |
IHO eriväljaanne nr S-57 „Digitaalsete hüdrograafiliste andmete edastusstandard”, 1. osa punkt 5, millele on osutatud 1. jao punkti 2 alapunktis a; |
b) |
ECDISiga seotud terminite sõnastik, S-32, 1. liide, millele on osutatud 1. jao punkti 2 alapunktis g; |
c) |
tehniliste kirjelduste 5. jaos esitatud terminite sõnastik. |
2.A JAGU. PAKKUJATE JA VEETEEDE KOODID (LISAKS IHO DOKUMENDIS S-62 ESITATUD ENCde PAKKUJATE KOODIDELE)
Sisevee-ENCde pakkujate koodid ja registreerimiskord on esitatud dokumendis IHO S-62.
Ametiasutus või eraettevõtja, kes koostab sisevee-ENC, millele ei ole osutatud dokumendis IHO-S-62, ning sisevee-ENCi koostada kavatsevad ametiasutused või eraettevõtjad peavad registreerima pakkuja koodi IHO S-100 registris http://registry.iho.int/s100_gi_registry/home.php.
Kuna pakkuja kood üksi ei ole piisav, et otsustada, kas sisevee-ENC sobib laevajuhtimisrežiimiga, peavad direktiivi 2005/44/EÜ artiklis 8 osutatud pädevad asutused oma ametlikul veebilehel oma geograafilises vastutusalas laevajuhtimisrežiimi rakendamiseks heaks kiidetud ametlike sisevee-ENCde ajakohast loendit. Loend sisaldab lahtri failinime, hõlmatava siseveetee ulatust, väljaande numbrit, väljaandmise kuupäeva ja saadaolevate kehtivate väljaannete uuenduste loetelu koos nende väljaandmise kuupäevadega. Loend sisaldab kõiki sisevee-ENCsid, mille puhul lahter vastab miinimumsisu nõuetele ja mis on laevajuhtimisrežiimi jaoks heaks kiidetud.
Direktiivi 2005/44/EÜ artikli 8 kohane teade pädevate asutuste kohta peab sisaldama teavet geograafilise vastutuspiirkonna ja pädeva asutuse ametliku veebilehe kohta. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõigist muudatustest.
Sisevee-ENCde failinimedes soovitatakse kasutada järgmisi veeteede koode.
Veetee kood |
Veetee nimi |
Märkus |
BA |
Balaton |
|
BK |
Boudewijn Kanaal |
|
BSK |
Berlin-Spandauer Schifffahrtskanal |
koos Westhafenkanali ja Charlottenburger Verbindungskanaliga |
BZ |
Beneden Zeeschelde |
|
D |
Danube |
koos Sulina suudmeharuga |
DA |
Danube Chilia branch |
|
DB |
Dunare Borcea |
|
DCC |
Danube Cernovoda canal |
|
DE |
Dortmund-Ems Kanal |
|
DD |
Desna |
|
DN |
Dnipro |
|
DNP |
Prypiat |
|
DNS |
Sula |
|
DNV |
Vorskla |
|
DR |
Drava |
|
DUK |
Ráckevei-Duna |
|
DUM |
Mosoni-Duna |
|
DUS |
Szentendrei-Duna |
|
DV |
Dunarea Veche |
|
EL |
Elbe |
|
EH |
Elbe-Havel-Kanal |
|
EMS |
Ems |
|
ES |
Elbe-Seiten-Kanal |
|
EV |
Estuaire Vaart |
laevatamine suudmes, Zeebrugge ja Madalmaade piiril |
GA |
Sf. Gheorghe-Arm |
|
HO |
Havel-Oder-Wasserstraße |
koos Westoderiga |
KGT |
Kanaal Gent-Terneuzen |
|
MA |
Main |
|
MD |
Main-Donau-Kanal |
|
ME |
Mueritz-Elde- Wasserstraße |
|
ML |
Mittelland-Kanal |
|
MO |
Mosel |
|
NE |
Neckar |
|
NOK |
Nord-Ostsee-Kanal |
|
OD |
Oder |
|
OL |
Olt |
|
PK |
Plassendale Kanaal |
|
RH |
Rhine |
|
RHK |
Rhein-Herne-Kanal |
|
RL |
Nederrijn/Lek |
|
RU |
Ruhr |
|
SA |
Sava |
|
SE |
Schelde |
|
SI |
Sió-csatorna |
|
SL |
Saale |
|
SO |
Spree-Oder-Wasserstraße |
|
SR |
Saar |
praegu kasutatakse koodi SA, mis asendatakse järgmises väljaandes koodiga SR |
TI |
Tisza |
|
UH |
Untere Havel-Wasserstraße |
|
UWE |
Unterweser |
alates km Uwe 0,00 |
WA |
Waal |
|
WE |
Mittelweser |
kuni km 366,65/UWe 0,00 |
Täiendavaid veetee koode saab registreerida aadressil http://ienc.openecdis.org.
3. JAGU. SISEVEE-ECDISi ESITUSSTANDARD
1. SISSEJUHATUS
a) |
Sisevee-ECDISi esitusstandardiga kehtestatakse sisevee-ECDISi andmete esitamise tehnilised kirjeldused. Esitus peab toimuma nii, et teave ei läheks kaduma. |
b) |
Esitusstandardi aluseks on dokument S-52 „ECDISi kaardi sisu ja kuvasuhete kirjeldus”, IHO, väljaanne 6, märts 2010, koos kõigi liidete ja lisadega (vt 1. liide). |
c) |
Käesolev esitusstandard kirjeldab S-52s tehtavaid vajalikke täiendusi ja täpsustusi ning selle kohaldamist kasutamiseks sisevee-ECDISi rakendustes. |
d) |
Käesolev esitusstandard sisaldab viidet 1. jao punkti 2 alapunktis i esitatud kohaldatavatele standarditele ja eeskirjadele. |
e) |
Terminite määratlused on esitatud:
|
2. SISEVEE-ECDISi ESITUSTEEK
S-57 andmekogumid ei sisalda teavet selle kohta, kuidas andmeid esitatakse. Kaardi esitus luuakse võrgus sisevee-ECDISi rakenduses. Sel eesmärgil kasutab sisevee-ECDIS iga ekraanile kuvatava nähtuse puhul masinloetavat sümboliseerimisjuhendit. ENCde esituse korral on IHO standard S-52 kohustuslik. Standard S-52 sisaldab kõiki ENCde ekraanil esitamiseks vajalikke sümboliseerimis- ja esituseeskirju.
Kuna ENCde nähtusi, atribuute, atribuutide väärtusi laiendati sisevee-ENCdele, tuleb laiendada ka standardit S-52, et oleks võimalik kuvada ka siseveeteede spetsiifilisi nähtusi. Kõiki laiendusi kohaldatakse IHO ECDISi esitusteegi versiooni 3.4 (S-52 A lisa) suhtes.
2.1. S-52 ja sisevee-ECDISi esitusteegi komponendid
2.1.1. |
S-52 esitusteegi põhikomponendid on järgmised:
|
2.1.2. |
Sisevee-ECDIS kasutab kõiki S-52 komponente koos järgmiste laiendustega:
Laiendusi on kirjeldatud 1. jao punkti 2 alapunktis i osutatud sisevee-ECDISi käsitlevas UNECE resolutsiooni 2. liites „Sisevee-ECDISi esitusteek”. |
2.2. Teatmetabelid
2.2.1. |
Iga geomeetria tüübi (punkt, joon, pind) jaoks on eraldi teatmetabel. Iga teatmetabeli kanne koosneb järgmistest väljadest:
Joonis 1 Teatmetabeli kande näide "LNDMRK","CATLMK17|","SY(TOWERS01)","7","O","OTHER","32250" Sellisel juhul esitatakse nähtus LNDMRK sümboliga TOWERS01 ja prioriteediga 7, kui atribuut CATLMK võrdub 17-ga. Nähtus katab radaripildi. Konkreetse piirkonna selliste nähtuste esitamisel, mis sisalduvad erinevates sama kasutusega lahtrites, järgitakse teatmetabelite kandeid. |
2.2.2. |
Esitusteek sisaldab viit teatmetabelit:
|
2.3. Tingimusliku sümboloogia menetlused
Tingimuslik sümboloogia luuakse nähtuste jaoks, mille sümbol:
— |
sõltub rakenduse seadistustest, nt ohutuskontuur, |
— |
sõltub teistest nähtustest, nt topimärgid ja nende struktuur, |
— |
on liiga keeruline, et määratleda seda teatmetabeli kandes. |
Tingimusliku sümboloogia menetlusi, mida muudetakse või rakendatakse 1. jao punkti 2 alapunktis i osutatud UNECE resolutsiooni sisevee-ECDISis peale S-52 tingimusliku sümboloogia menetluste, kirjeldatakse 2. liites „Sisevee-ECDISi esitusteek”.
2.4. Värvid
ECDISis kasutatavad värvid on määratletud absoluutsetena ja monitorist sõltumatul viisil (Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) koordinaatidega). See tagab, et ECDISi kaardid on eri tootjate monitoridel sarnased. Värvide kalibreerimise tarkvara abil, mida valmistaja peab kasutama, muundatakse CIE väärtused RGB väärtusteks.
Kaubanduses pakutavaid kuvareid käsitatakse vastavatena nendele nõuetele.
Sillal valitsevate eri valgustingimuste tõttu on vaja pakkuda eri eredusastmega esitusi. Iga taseme jaoks on olemas eraldi värvitabel.
Kasutatav värviskeem valitakse ergonoomiliste ja füsioloogiliste tegurite alusel ning näitude esitamine eri värvides ei tohi kaasa tuua värvide segunemist kattumise tõttu.
2.5. Ohutusmärkide esitus
Jõekaldal asuvaid ohutusmärke tähistatakse kaardil üldiste sümbolitega (notmrk01, notmrk02 ja notmrk03). See ei kehti sildadel asuvate ohutusmärkide kohta.
Lisaks peavad rakendused suutma kuvada üksikasjalikku sümbolit, mis on sarnane reaalse näiduga, ning kogu teavet kasutaja valitud ohutusmärgi kohta.
Sildadel asuvaid ohutusmärke sümboliseeritakse vastavalt silla orientatsioonile.
Vahemaid või kiirusi kirjeldavaid ohutusmärke ei sümboliseerita arvu endaga, vaid ainult sümboliga, mis annab üldise korralduse või teabe.
4. JAGU. KASUTAMIS- JA JÕUDLUSNÕUDED, KATSEMEETODID JA NÕUTAVAD KATSETULEMUSED
1. SISSEJUHATUS
1.1. Käesoleva jao sisu
Käesolevas jaos täpsustatakse tehniliste kirjelduste 1. jaos sisalduvaid miinimumnõudeid ning kirjeldatakse riistvara, tarkvara, funktsioonide, kasutamise, kuva ja muude laevapardal olevate seadmete liidestega seotud katsemenetlusi ning nõutavaid tulemusi.
1.2. Viited normidele
Lisaks 1. jao punktis 2 esitatud viidetele osutatakse käesolevas dokumendis veel järgmistele normdokumentidele:
EN 60945 (2002) |
Navigatsioonivahendid; üldnõuded – katsemeetodid ja nõutavad katsetulemused |
IEC 61174 väljaanne 3.0 |
ECDIS – toimimis- ja jõudlusnõuded, katsemeetodid ja nõutavad katsetulemused |
ISO 9000 (2005) |
Kvaliteedijuhtimise ja kvaliteeditagamise standard |
ELi direktiiv 2006/87/EÜ |
IX lisa III–VI osa: radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite suhtes kohaldatavad nõuded |
CCNRi otsus 2008-II-11 |
Reini politsei määruste ja Reini laevakontrolli määruse muudatused seoses Reinil kasutatavate radariseadmete ja pöördeseadmete näiturite ja nende paigaldamise miinimumnõuete ja katsetingimustega, et viia need kooskõlla elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate Euroopa direktiivide ja asjakohaste Euroopa ja maailma standarditega ning selleks et restruktureerida keskkonnakomisjoni määrused, koos 1. ja 2. liitega, mis, jõustusid 1. detsembril 2009. |
ELi direktiiv 1999/5/EÜ |
Raadioseadmed ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed ning nende nõuetekohasuse vastastikune tunnustamine |
2. TÖÖREŽIIMID JA SÜSTEEMI KONFIGURATSIOON
2.1. Töörežiimid
a) |
Sisevee-ECDISi tehnilistes kirjeldustes eristatakse kahte töörežiimi: laevajuhtimisrežiim ja teaberežiim. |
b) |
Laevajuhtimisrežiimis kasutamiseks mõeldud sisevee-ECDISi seadmed peavad vastama tehnilistes kirjeldustes esitatud nõuetele ning navigatsiooniradarite ja pöördekiiruse näiturite standarditele, mida tuleb tõestada vastavuskatsetega. |
c) |
Ainult teaberežiimi jaoks projekteeritud sisevee-ECDISi seadmete puhul tuleb käesoleva 4. jao nõudeid käsitada soovituslikena. |
2.2. Süsteemi konfiguratsioonid
2.2.1. Sisevee-ECDISi seadmed, iseseisev süsteem ilma radariühenduseta
Selles konfiguratsioonis saab süsteemi kasutada ainult teaberežiimis (vt 4.B jagu, joonis 1).
2.2.2. Sisevee-ECDISi seadmed, paralleelne paigaldus ja radariühendus
See konfiguratsioon võimaldab süsteemi kasutamist nii teaberežiimis kui ka laevajuhtimisrežiimis (vt 4.B jagu, joonis 2).
2.2.3. Sisevee-ECDISi seadmed, mis jagavad monitori ühendatud radariseadmetega
Sel juhul jagavad sisevee-ECDISi seadmed monitori ühendatud radariseadmetega. Selle eeltingimus on mõlema videosignaali jaoks sobivate graafiliste parameetritega monitori ja sellise videolüliti olemasolu, mis võimaldab kiiret ümberlülitust pildiallikate vahel (vt 4.B jagu, joonis 3).
See konfiguratsioon võimaldab süsteemi kasutamist nii teaberežiimis kui ka laevajuhtimisrežiimis.
2.2.4. Radariseadmed integreeritud sisevee-ECDISi funktsionaalsusega
See on radari paigaldus integreeritud sisevee-ECDISi funktsionaalsusega, mida saab kasutada nii teaberežiimis kui ka laevajuhtimisrežiimis (vt 4.B jagu, joonis 4).
3. JÕUDLUSNÕUDED
3.1. Riistvara jõudlus
a) |
Sisevee-ECDISi seadmed tuleb projekteerida ja valmistada nii, et nad peaksid vastu laevapardal tavaliselt valitsevates oludes, ilma et nende kvaliteet või töökindlus halveneks. Peale selle ei tohi seade segada muid sidepidamis- ja navigatsiooniseadmeid. |
b) |
Käesoleva jao punktis 2.2.4 kirjeldatud konfiguratsiooni puhul peavad kõik roolikambrisse paigaldatud sisevee-ECDISi seadme komponendid vastama standardis EN 60945 sätestatud b klassi – ilmastiku eest kaitstud – seadmetele esitatavatele tingimustele selle erandiga, et katsetemperatuur peab jääma vahemikku 0 °C kuni +40 °C (samal ajal kui standardis EN 60945 on katsetemperatuuri vahemik –15 °C kuni +55 °C), kui tehnilistes kirjeldustes ei ole teisiti määratud. Käesoleva jao punktides 2.2.2 ja 2.2.3 kirjeldatud konfiguratsioonide puhul piisab CE-vastavusest. |
3.2. Tarkvara jõudlus
Sisevee-ECDISi kasutamiseks, visualiseerimiseks ja funktsionaalsuse jaoks vajalik tarkvara tuleb kavandada, välja töötada, rakendada ja katsetada vastavalt tehniliste kirjelduste 4.A jaos esitatud tarkvaranõuetele.
3.3. Juhtimisseadiste jõudlus
a) |
Süsteemi kasutamine peab olema lihtne ja asjakohane ning vastama üldistele kasutajaliidesele esitatavatele nõuetele. |
b) |
Juhtimisseadiste arv peab olema nii väike kui võimalik ja piiratud nõutava arvuga. |
c) |
Traadita kaugjuhtimisseadised ei ole lubatud. |
d) |
Sisse-välja-lüliti peab toimima ja olema asetatud selliselt, et tahtmatu lülitamine ei ole võimalik. |
e) |
Juhtimisseadiste sümbolite kõrgus peab olema vähemalt 4 mm ja need peavad olema loetavad kõigis roolikambris esineda võivates tingimustes. |
f) |
Juhtimisseadiste eredust ja valgustust peab saama reguleerida vajalikule tasemele. |
3.4. Kuvari jõudlus
3.4.1. Kuvariekraani mõõtmed
Laevajuhtimisrežiimis peab kaardi ja radari kuvariekraani miinimumpindala olema vähemalt 270 × 270 mm.
3.4.2. Kuvari asend
a) |
Ristkülikukujulise kuvari võib paigutada horisontaal- või vertikaalsuunaliselt tingimusel, et see vastab eespool nimetatud miinimummõõtmetele. |
b) |
Tüüpilise siseveelaeva roolikambri piiratud ruumi ja asjaolu tõttu, et tavaliselt järgib laev faarvaatri telge, tuleks kuvar soovitatavalt paigaldada vertikaalasendisse. |
3.4.3. Kuvariekraani eraldusvõime
Nõutavaks kuvariekraani eraldusvõimeks on 5 m suurendusastmega 1 200 m. See tähendab, et piksli maksimumsuurus on 2,5 × 2,5 m, s.o ekraani lühemal serval umbes 1 000 pikslit.
3.4.4. Kuvariekraani värvid
Süsteem peab suutma kuvada ergonoomiliselt tõestatud värvikombinatsioone päevasel ja öisel ajal.
3.4.5. Kuvariekraani eredus
Kuvariekraani eredust peab saama reguleerida kõigi kasutamisel vajalike väärtuste järgi. Eelkõige on see seotud madalaima väärtusega, mida kasutatakse öisel ajal.
3.4.6. Pildi uuendamine
a) |
Pildi uuendamise kiirus ei tohi olla radaripildi omast (≥ 24 pilti minutis) aeglasem. |
b) |
Kahe järjestikuse uuendamise vahel ei tohi esineda ereduse kõikumisi. |
c) |
Rasterlaotusega kuvarite puhul ei tohi kaadri uuendamise sagedus olla väiksem kui 60 Hz. |
3.4.7. Kuvamistehnoloogia
Eelistada tuleks kuvamissüsteeme, mis ei ole tundlikud siseveelaeva roolikambris esineda võivate magnetväljade suhtes.
4. KASUTUSFUNKTSIOONID
4.1. Töörežiim
a) |
Kui seade suudab töötada mõlemas töörežiimis, peab seda saama ümber lülitada laevajuhtimisrežiimist teaberežiimi ja vastupidi. |
b) |
Kasutatav töörežiim kuvatakse ekraanil. |
c) |
Tuleb rakendada sobivaid meetmeid, et hoida ära laevajuhtimisrežiimi tahtmatut väljalülimist. |
4.2. Seadme eelseadistus (salvestamine ja taaste)
a) |
Sisselülitamisel peab sisevee-ECDISi seade käivituma eelseadistatud mõõduka eredusega, mis ei pimesta pimeduses ega tee eredas valguses pilti nähtamatuks. |
b) |
Teiste parameetrite väärtused võivad sisselülitamisel olla samad nagu enne väljalülitamist või tuleneda salvestatud seadistustest. |
4.3. SENC teabe esitus
a) |
Radaripilt peab olema kaardist selgesti eristatav, olenemata valitud värvitabelist. |
b) |
Tegelikku radaripilti on lubatud esitada ainult ühevärvilisena. |
c) |
Kaarditeabe esitus ei tohi varjata ega halvendada radaripildi tähtsaid osi. See tagatakse asjakohaste kannetega teatmetabelitesse (vt tehniliste kirjelduste 3. jao punkti 2.2 väli „radarikood”). |
d) |
Laevajuhtimisrežiimis peab kaardi- ja radaripildil olema sama mõõtkava. |
e) |
Suunajoon peab olema alati nähtav. |
f) |
Peale selle võib lisada enda laeva kontuurid ja ohutuskontuurid. |
4.4. Kaardi orientatsioon, positsioon ja nihe
a) |
Laevajuhtimisrežiimis võib kaart olla orienteeritud ainult suhtelise liikumise, kurss üleval suunaliselt ning keskel või keskmest väljas, nagu radaripilt nõuab. |
b) |
Teaberežiimis on soovitatavad vähemalt kaardi orientatsioonid põhja ja paralleelselt veetee teljega ning positsioonimine. Positsioonianduri ühendamise korral võib kuvatav kaardi osa järgida automaatselt enda laeva asukohta. |
4.5. Oma laeva asukoht ja kurss
a) |
Laevajuhtimisrežiimis peab oma laeva asukoht olema kuvariekraanil alati selgelt nähtav, see peab olema kas keskel või keskmest väljas, nagu on sätestatud CCNRi radarinõuetes. |
b) |
Suunajoon, mis jookseb kuva keskpunktist ülemise ääreni ja mis peab olema alati nähtav, peab näitama oma laeva suunda. |
4.6. Teabetihedus
Teabetihedust peab saama seada vähemalt kolmele tasemele: väikseim, standardne ja suurim. Viimane kuvab nõudmise korral lisaks standardkuvale ka kõiki muid nähtusi. Kõik vastavad nähtavad nähtused on määratletud jõudlusstandardis ja esitusstandardis (sh sisevee-ECDISi esitusstandardis) (tehniliste kirjelduste 1. ja 3. jagu).
4.7. Kaugused ja kaugusringid
a) |
Laevajuhtimisrežiimis on radarimääruste kohaselt ette nähtud järgmised fikseeritud kaugused ja kaugusringid:
|
b) |
Lubatud on minimaalselt nelja ja maksimaalselt kuue kaugusringiga väiksemad ja suuremad kaugused. |
c) |
Sisevee-ECDISi seadmel peavad laevajuhtimisrežiimis olema fikseeritud eespool nimetatud kaugusringid ja vähemalt üks muudetav kaugusmarker (VRM). |
d) |
Fikseeritud ja muudetavate kaugusmarkerite sisse- ja väljalülitamine peab toimuma üksteisest sõltumatult ja nende kuva peab olema selgesti eristatav. |
e) |
Muudetava kaugusmarkeri positsioon ja vastav näidatav kaugus peavad kasutama sama suurendus- ja eraldusvõimet. |
f) |
Muudetava kaugusmarkeri ja elektroonilise peilingujoone funktsioone võib täiendavalt realiseerida kursori ja vastava arvulise kujutisega, mis näitab kursori asukoha kaugust ja kurssi. |
g) |
Teaberežiimi jaoks soovitatakse samu kaugusi. |
4.8. Pildi eredus
a) |
Kuvariekraani eredust peab saama reguleerida vastavalt vajadusele. Eelkõige puudutab see töötamist pimedas. |
b) |
Kaardi- ja radaripiltidel peavad olema eraldi ereduse reguleerimise seadised. |
c) |
Päeval ja öösel valitsevate väga erinevate valgusolude tõttu peab lisaks menüü värvitabelitele olema seadis ekraani üldise ereduse reguleerimiseks. |
4.9. Pildi värvid
Süsteem peab toetama vähemalt IHO-S-52 esitusteegi punktides 4 ja 13 (värvitabelid) esitatud värvikombinatsioone ereda päevavalguse, heleda päevavalguse, vähese päevavalguse, hämaruse ja öö jaoks.
4.10. Valitud nähtuse raport
a) |
Laevajuhtimisrežiimis peab olema võimalik saada kasutaja valitud kuvatud nähtuste kohta kogu sellega seotud tekstilist ja/või graafilist teavet. |
b) |
Kõnealune tekstiline ja/või graafiline teave ei tohi varjata veetee vaadet navigatsioonikaardil. |
4.11. Mõõtmisfunktsioonid
a) |
Vahemaade ja kursside mõõtmisfunktsioonid on nõutavad. |
b) |
Eraldusvõime ja täpsus peavad olema vähemalt samad kui kuvariekraanil, kuid ei tohi välja pakkuda kaardiandmetest paremaid. |
4.12. Kipri enda kaardikannete sisestamine ja muutmine
a) |
Sisevee-ECDISi seade peab võimaldama kipril sisestada, salvestada, muuta ja kustutada täiendavat kaarditeavet (kipri enda nähtused). |
b) |
Kõnealused kaardikanded peavad olema SENC andmetest eristatavad ega tohi radaripilti katta või halvendada. |
4.13. SENCde laadimine ja uuendamine
a) |
Kõik kaartide laadimise ja uuendamisega seotud käsitsi tehtavad tegevused peavad olema võimalikud ainult väljaspool laevajuhtimisrežiimi. |
b) |
Automaatne uuendamine ei tohi halvendada navigatsioonikuva toimimist. |
c) |
Viimase töötava kombinatsiooni taastamiseks tuleb rakendada tagasikerimisfunktsiooni. |
4.14. Radaripildi esitus ja katmine
a) |
Laevajuhtimisrežiimis on radaripildi näitamine kohustuslik. |
b) |
Radaripildi esitamise mõõtmed, eraldusvõime ja atribuudid peavad vastama asjakohastele radariga seotud nõuetele. |
c) |
Muu pildi sisu ei tohi radaripilti halvendada (vt ka käesoleva jao punkti 4.3 alapunkt c). |
d) |
Kui funktsionaalsed tingimused on täidetud, on lubatud eri teabekihtide katmine. |
e) |
Teiste laevade asukoha ja orientatsiooniga seotud teabe katmine on lubatud ainult juhul, kui
|
f) |
Pealiskihina näidatav teiste laevade asukoha ja orientatsiooniga seotud teave, mis pärineb laeva liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise seadmetest, tuleb kasutaja määratud ulatuses peita. |
g) |
Teiste laevade asukoha ja orientatsiooni esitamine
on lubatud ainult siis, kui nende laevade suund on teada. Kõigil muudel juhtudel tuleb kasutada üldist sümbolit (soovitatav on kaheksanurk, ringi tohib kasutada ainult sisevete rakenduste puhul). |
h) |
Kaarti ja teisi teabekihte peab olema võimalik ühe kergesti ligipääsetava juhtimisseadisega või menüükäsuga välja lülitada ja näidata ainult radaripilti. |
i) |
Kui sisevee-ECDISi seadmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse seirel avastatakse, et kaarti ei saa tehnilistes kirjeldustes nõutava täpsusega orienteerida või positsioonida, näidatakse ekraanil häiret ja kaart lülitatakse automaatselt välja. |
4.15. Sisevee-ECDISi vahetu juurdepääsuga funktsioonid
a) |
Järgmistele kasutusfunktsioonidele peab olema tagatud vahetu juurdepääs:
|
b) |
Neil funktsioonidel peavad olema kas oma juhtimisseadised või oma menüükäsud, mis paiknevad kõige kõrgemal menüütasemel ja on pidevalt nähtavad. |
4.16. Alati nähtavad funktsiooniparameetrid
Järgmised funktsiooniparameetrid peavad olema alati nähtavad:
— |
tegelik KAUGUS |
— |
anduri SEISUND (radari häälestus, asukoha kvaliteet, häired) |
— |
valitud VEETASE (võimaluse korral) |
— |
valitud OHUTU SÜGAVUS (võimaluse korral) |
— |
valitud TEABETIHEDUS |
5. HOOLDUSFUNKTSIOONID
Hooldusfunktsioonid peavad olema kaitstud volitamata juurdepääsu eest parooli või muude sobivate meetmetega ning neid ei tohiks olla võimalik valida laevajuhtimisrežiimis.
5.1. Kaardi asukoha staatiline korrigeerimine
a) |
Vastavalt radarile esitatavatele nõuetele kuvatakse oma laeva asukoht keskel või keskmest väljas. Kaardi asukoht peab klappima radaripildiga. Absoluutse asukoha sisendi eeldamisel ei tohi lubatud staatiline erinevus tegeliku radari asukoha ja kuvatava radari keskme vahel ületada 1 m. |
b) |
Nihkeviga (vahemaa positsioonianduri ja radarianduri asukohtade vahel) peab olema võimalik korrigeerida. |
5.2. Kaardi orientatsiooni staatiline korrigeerimine
a) |
Suunajoone orientatsiooni ja laeva telje vaheline erinevus ei tohi ületada ±1,0 kraadi. |
b) |
Kaardil ja radaripildil peab olema sama orientatsioon. Staatiline suunaerinevus suunajoone ja kaardi orientatsiooni vahel peab olema väiksem kui ±0,5 kraadi. |
5.3. Liideste konfigureerimine
a) |
Ühendatud andurite, muundurite ja signaalide liideseid peab olema võimalik konfigureerida. (Muundur muundab elektrilise suuruse muuks füüsikaliseks suuruseks (näiteks optiliseks). Muundur vastandub andurile.) |
b) |
Liidesed peavad vastama olemasolevatele liideste kirjeldustele, nagu standard NMEA 01/83, ja pöördekiiruse näiturite kirjeldustele (20 mV/deg/min). |
6. RIISTVARAKATSE JA NÕUTAVAD TÕENDID
a) |
Katse seisneb katsetatava seadme ja tehniliste kirjelduste võrdluses. |
b) |
Tõendatud samaväärseid katseid ning tõendatud ja dokumenteeritud katsetulemusi aktsepteeritakse ilma uute katseteta. |
6.1. Vastavus keskkonnanõuetele
a) |
Käesoleva jao punktis 2.2.4 kirjeldatud sisevee-ECDISi seadmed peavad vastama standardis EN 60945 sätestatud keskkonnaalastele nõuetele (niiskus, vibratsioon ja temperatuur; viimase vahemikku on vähendatud vastavalt käesoleva jao punktile 3.1) ning elektromagnetilise ühilduvusega seotud nõuetele. |
b) |
Pakkuja või tema esindaja peab esitama asjakohase akrediteeritud labori vastavustõendi. |
6.2. Seadmete dokumentatsioon
Kontrollitakse, kas tehniline dokumentatsioon on täielik, eesmärgipärane, arusaadav ning piisav seadme probleemideta paigalduseks, konfigureerimiseks ja kasutamiseks.
6.3. Liidesed
a) |
Kõik liidesed tuleb õigesti ja täielikult dokumenteerida. |
b) |
Elektronlülitused tuleb projekteerida nii mehaaniliselt kui ka elektrooniliselt tõrkekindlatena ning neil ei tohi olla halvendavaid mõjusid ühendatud seadmetele. |
6.4. Juhtimisseadiste omadused
Kõiki juhtimisseadiseid tuleb kontrollida töörežiimi ergonoomilisuse ja funktsionaalsuse seisukohast ja need peavad vastama tehniliste kirjelduste nõuetele.
6.5. Kuva omadused
Kuva peab vastama kõigile tehnilistes kirjeldustes esitatud mõõtmete, kuvatavate värvide, eraldusvõime ning ereduse reguleeritavusega seotud nõuetele.
7. KAARDI ESITUSE, TOIMIMISE JA FUNKTSIONAALSUSE KATSE
7.1. Katsetatavate seadmete ettevalmistus
Katsetatav seade tuleb paigaldada, kokku panna ja ühendada vastavalt paigaldusjuhendile. Pärast sisselülitamist laaditakse katse-SENC.
7.2. Töörežiimide katse
Kõiki kasutusjuhendis kirjeldatud töörežiime tuleb üksteise järel sisse lülitada ja katsetada. Käesoleva jao punkti 4 nõuded peavad olema täidetud.
7.3. Kuvatavate nähtuste katse
Katsetatakse, kas kõik katse-SENCs sisalduvad nähtused on nähtavad ja kas need kuvatakse õigesti. Selleks katseks lülitatakse teabetihedus kogu teabe režiimile. Süsteem peab suutma kuvada vähemalt kõiki sisevee-ECDISi esitusstandardiga nõutavaid nähtusi (tehniliste kirjelduste 3. jagu). Lisaks on lubatud muud kasutaja valitavad sümbolite kogumid.
Kui mis tahes kaarditeabe esitamiseks kasutatakse 1. jao punkti 2 alapunktis i osutatud sisevee-ECDISi käsitleva UNECE resolutsiooni 2. liitest „Sisevee-ECDISi esitusteek” saadud sümboleid, on need:
— |
loetavad, |
— |
kindla- ja ühetähenduslikud, |
— |
piisava suurusega tavapärase vaatamiskauguse seisukohast. |
ECDISi esitusteeki lisatud sümbolid on selgelt eristatavad esitusteegi sümbolitest.
7.4. Skaalast sõltuva teabetiheduse (SCAMIN) katse
a) |
Katsetada tuleb, kas SCAMINi funktsioon (minimaalne skaala, mille puhul võib nähtust ECDISi esituses kasutada) on õigesti paigaldatud. |
b) |
Selleks katseks kasutatakse tööulatust, mille puhul peab nähtus vastavalt oma SCAMINi loendile olema nähtav (vt 1. jao punkti 2 alapunktis h osutatud sisevee-ECDISi käsitlev UNECE resolutsiooni 1.1.liide, sisevee-ENC nähtuste kataloog ning IHO-S-52 esitusteegi kasutusjuhend, punkt 8.4). |
7.5. Ereduse varieeruvuse katse
Sisevee-ECDISi seadet kasutatakse pimedas ruumis ja eredus viiakse madalaimale tasemele. Nähtuste eredus ei tohi ületada 15 cd/m2 ja taust 0,5 cd/m2.
7.6. Värvide katse
Kõiki kasutaja valitavaid S-52 värvitabeleid katsetatakse üksteise järel, et tõendada nende vastavust tehnilistele kirjeldustele.
7.7. Mõõtmisfunktsioonide katse
a) |
Kõik elektroonilise peilingujoone ja muudetava kaugusmarkeri arvudena kuvatavad väärtused peavad sobima elektroonilise peilingujoone ja muudetava kaugusmarkeri analoogiliste positsioonidega (või vastama kursori koordinaatidele). |
b) |
Arvulise kuva eraldusvõime ja muutused peavad olema identsed analoogiliste elektroonilise peilingujoone ja muudetava kaugusmarkeri väärtustega. |
7.8. Kaardi uuendamisfunktsiooni katse
Enne ja pärast iga etappi tuleb laaditud SENCde ja uuenduste versioonide numbrid taastada kasutusjuhendis kirjeldatud viisil ning need ekraanile kuvada.
— |
1. etapp: katse-SENC laadimine, |
— |
2. etapp: katse-SENC uuendamine, |
— |
3. etapp: tagasikerimisfunktsiooni katsetamine, |
— |
4. etapp: uue SENC laadimine. |
Pärast uuendamist peab olema võimalik kõiki asjaomaseid nähtusi taastada ja kuvada.
7.9. Kuvatavate nähtuste katse enam kui ühe sama piirkonna lahtri puhul
a) |
Katsetatakse, kas kõik katse-SENCs ja täiendavas katvas katse-SENCs sisalduvad nähtused on nähtavad ja õigesti kuvatud. Selleks katseks lülitatakse teabetihedus kogu teabe režiimile. |
b) |
Katsetatakse, kas on võimalik valida kuvamiseks ühte või mitut konkreetset lahtrit, kui sama piirkonna jaoks pakuvad eri pakkujad mitut sama otstarbega lahtrit. |
8. RADARIPILDI ESITUSE JA TOIMIMISE KATSE
8.1. Ettevalmistused
a) |
Katseteks peab valmistaja või pakkuja andma heakskiidetava süsteemiga kaasa jadaliidese, mis tagab samad tegelikud positsiooni ja suuna väärtused (NMEA 01/83 stringidena), mida kasutatakse kaardi positsioonimiseks ja orienteerimiseks. |
b) |
Katse ajal kasutatakse viitesüsteemi, mille positsiooni ja suuna väärtuseid võrreldakse katsetatava seadme omadega. |
c) |
Katsetatav seade peab olema ühendatud mis tahes tüübikinnitusega radariseadmega (pakkuja valikul). |
d) |
Radaripilti reguleeritakse kauguse ja kursi osas suunajoone järgi. |
8.2. Radaripildi katse ilma aluskihina kuvatava kaardita
a) |
Kui sisevee-ECDISi seade kuvab radaripilti, kuid radari juhtimisseadis on radariseadmel (4.B jao joonised 2 ja 3), käsitatakse sisevee-ECDISi seadme radaripilti radariseadme tütarkuvana. Sel juhul peab radaripilt vastama radaritele ja pöördekiiruse näituritele esitatavatele ekraani ja pildiga seotud olulistele nõuetele. |
b) |
Kui katsetatav seade on integreeritud sisevee-ECDISi funktsionaalsusega radariseade (4.B jao joonis 4), tuleb täita kõiki radariseadmete ja pöördekiiruse näiturite standardite nõudeid. |
8.3. Radaripildi, teisi laevu kirjeldava teabe kihi ja aluskihina kuvatava kaardi katse
Sisevee-ECDISi seade tuleb paigaldada võrreldavasse keskkonda. See võib olla tegelik (laeval) või matkitud. (Sisevee-AISi tehnilistele kirjeldustele vastavat) teiste laevade asukoha ja orientatsiooniga seotud teavet rakendatakse eri vanusega teabe puhul.
8.3.1. Radaripildi ülemise kihi katse
a) |
Kaardipilt ei tohi radaripilti halvendada (vt käesoleva jao punkti 4.3 alapunkt c). |
b) |
Teiste laevade asukohta ja orientatsiooni käsitlevat kihti näidatakse ainult juhul,
|
c) |
Pealiskihina näidatav teiste laevade asukoha ja orientatsiooniga seotud teave, mis on pärit liikumisteede kindlakstegemise ja jälgimise seadmetest, tuleb kasutaja määratud ulatuses peita. |
d) |
Teiste laevade asukoha ja orientatsiooni esitamine
on lubatud ainult siis, kui nende laevade suund on teada. Kõigi muude laevade puhul tuleb kasutada üldist sümbolit (soovitatav on kaheksanurk, ringi tohib kasutada ainult sisevete rakenduste korral). |
e) |
Kaarti ja teisi teabekihte peab olema võimalik ühe kergesti ligipääsetava juhtimisseadisega või menüükäsuga välja lülitada ja näidata ainult radaripilti. |
f) |
Kaardipilti ei tohi uuendada hiljem kui radaripilti. |
8.3.2. Kaardi positsioonimise ja orienteerimise katse
a) |
Kaardi positsiooni staatiline nihe peab kõigi kuni 2 000 m kauguste puhul olema väiksem kui ±5 m. |
b) |
Staatiline asimuudi orientatsiooni nihkeviga radari- ja kaardipildi vahel peab olema väiksem kui ±0,5 deg. |
c) |
Nende parameetrite korrigeerimist tuleb hooldusrežiimis demonstreerida. |
d) |
Kaardi orientatsiooni dünaamiline hälve peab väiksemate kui ±60 deg/min pöördekiiruste puhul olema väiksem kui ±3 deg. |
e) |
Need katsed tehakse visuaalselt või hinnates mõõdetud andmeid. |
8.3.3. Skaala vastavuse katse
Kaarditeavet võrreldakse radaripildil sisalduvate üldtuntud võrdluspunktidega, et katsetada, kas kaardi skaala vastab piisavalt radari skaalale.
9. HÄIRESIGNAALIDE JA NÄITUDE KATSE
a) |
Katsetatakse sisevee-ECDISi seadme enda antud häiresignaale ja ühendatud anduritelt ECDISisse edastatud häiresignaale. |
b) |
Katsemenetlus hõlmab järgmisi olukordi:
|
10. HÄIRETELE REAGEERIMISE KATSE
a) |
Selle katsega demonstreeritakse sisevee-ECDISi seadme reaktsiooni mis tahes sisemise või välise komponendi tõrkele ning kasutaja võimalikke ja nõutavaid tegevusi. |
b) |
Lisaks kontrollitakse kasutusjuhendit, et teha kindlaks, kas kasutajalt nõutavaid meetmeid on kirjeldatud piisavalt ja nõuetekohaselt. |
4.A JAGU. TARKVARA KVALITEEDI TAGAMISE MEETMED
1. ÜLDISED NÕUDED
Laevajuhtimisrežiimis kasutatav tarkvara on oluline navigatsioonisüsteemi ohutuse seisukohalt. Navigatsioonisüsteemide pakkujad peavad tagama, et kõik laevajuhtimisrežiimis kasutatavad tarkvarakomponendid võimaldavad igas olukorras ohutut navigeerimist.
1.1. Tarkvara väljatöötamisele esitatavad nõuded
Tarkvarakomponendid tuleb projekteerida selgelt, kasutades väljakujunenud tarkvara projekteerimise meetodeid. Projekteerimistingimustes tuleb selgitada, kuidas võeti tarkvara projekteerimisel arvesse ohutusnõudeid.
Tarkvara kohta peab esitama stiilijuhendi, mis kirjeldab koodikirjutamise stiili, dokumenteerimise stiili, modulariseerimist, konfliktide analüüsi ja tarkvarakomponentide katsetamist. Iga tarkvarakomponendi kohta peavad olemas olema selle spetsifikatsiooni ja projekteerimist kirjeldavad dokumendid.
1.2. Rakendusnõuded
Tarkvaramooduleid peavad rakendama kvalifitseeritud tarkvaraarendajad, kes tunnevad hästi projekteerimis- ja ohutusnõudeid.
Kui navigatsioonisüsteemi tarkvaraga töötab mitu arendajat, tuleb kasutada versioonihaldussüsteemi, mis tagab konfliktivaba arenduse.
Rakendamine peab toimuma vastavalt projekteerimistingimustele ja kajastama tarkvara stiilijuhendit. Lisaks tuleb rakendamisel käsitleda tuntud rakendusprobleeme (olenevalt kasutatavast keelest). See hõlmab peamiselt järgmist:
— |
tühjade viidete käsitlemine, |
— |
algväärtustamata muutujad, |
— |
kauguse kontroll, |
— |
massiivi suuruse kontroll, |
— |
mälujaotus ja mälukoondus, |
— |
eranditöötlus. |
Paralleeltöötluse (näiteks mitme lõime, tegumi või protsessi) kasutamise korral tuleb rakendamisel käsitleda konfliktivaba töötlemise probleeme. See hõlmab peamiselt järgmist:
— |
konkurentsitingimused, |
— |
taassisenemisega seotud probleemid, |
— |
prioriteedi vähenemine, |
— |
tupikud. |
1.3. Katsenõuded
Tarkvaramooduleid katsetatakse vastavalt projekteerimistingimustele. Katsetulemusi võrreldakse projekteerimissuunistega ja dokumenteeritakse katsearuannetes.
Katsed peavad hõlmama nii mooduli- kui ka süsteemikatsetusi. Navigatsioonisüsteemide pakkujad peavad süsteemide stabiilsuse tagamiseks tegema ulatuslikke imitaatoritel põhinevaid katseid. Imitaator peab võimaldama täieliku navigeerimiskeskkonna, sh kõigi nõutavate väliste andurite matkimist.
1.4. Kolmandate osapoolte komponentidele esitatavad nõuded
Kolmandate osapoolte komponendid [originaalseadme valmistaja tooted] sisaldavad tarkvara, mida ei ole loonud navigatsioonisüsteemi pakkuja. See hõlmab peamiselt järgmist:
— |
staatiliselt või dünaamiliselt lingitavad teegid, |
— |
lähte- ja objektkoodi loovad arvutipõhised tarkvara projekteerimise ja teostamise vahendid, |
— |
operatsioonisüsteemid. |
Kolmandate osapoolte tarkvara komponente tuleb valida vastavalt üldistele ohutusnõuetele. Navigatsioonisüsteemi pakkuja peab tõestama kas aktsepteeritavate kvaliteedisertifikaatide või ulatusliku tõendatava komponentide katsetamise abil, et kolmandate osapoolte komponendid vastavad ohutuks laevajuhtimiseks vajalikele kõrgetele nõuetele.
1.5. Laevajuhtimisrežiimis kasutatavatele lisateenustele esitatavad nõuded
Navigatsioonisüsteemid võivad laevajuhtimisrežiimis toetada lisateenuseid, kui need on kasulikud. Need teenused ei tohi segada laevajuhtimisrežiimi tööd.
Navigatsioonisüsteemi pakkuja vastutab liidese spetsifikatsiooni ja protokolli spetsifikatsiooni kontrollimiseks ning sisevee-ECDISi tehnilistele kirjeldustele vastavuse katsete jaoks vajalike täiendavate katseseadmete eest.
1.6. Keel
Tüübikinnitusega sisevee-ECDISi täiendavatele muukeelsetele versioonidele tuleb kasutajaliidese tõlke kontrollimiseks taotleda uued tüübikinnitused.
1.7. Kasutajatele antavale dokumentatsioonile esitatavad nõuded
Dokumentatsioon (kasutusjuhendid) peab sisaldama põhjalikku teavet navigatsioonisüsteemi paigalduse, kasutamise ja hoolduse kohta. Kasutajale olulise teabe esitus peab olema selge, arusaadav ja ebaoluliste tehniliste terminiteta. Kasutusjuhend peab olema kättesaadav vähemalt inglise, prantsuse, saksa ja hollandi keeles. Tehnilise dokumentatsiooni võib esitada ainult inglise keeles.
2. KATSEMEETODID JA NÕUTAVAD TULEMUSED
2.1. Laevajuhtimisrežiimi töökindluskatse
2.1.1. Jõudlusnõuded
Navigatsioonisüsteem peab esitama usaldusväärse teabe asukoha ja suuna kohta. Peale selle peab süsteem kontrollima teavet asukoha ja suuna kohta, et teha kindlaks nende vastavus nõutud täpsusele.
Asukohta ja suunda käsitlev teave arvutatakse ja kuvatakse sama viitepositsiooni jaoks. Üldjuhul peab selleks olema radariantenni keskpunkt. Uus asukohamäärang tuleks esitada vähemalt iga radariantenni pöördel.
2.1.1.1.
Navigatsioonisüsteem peab kindlaks määrama ja kuvama laeva asukoha. Tavalistes töötingimustes tuleb täita järgmised miinimumnõuded:
a) |
keskmine asukohamäärang ei tohi hälbida tegelikust asukohast üle 5 m ja peab hõlmama kõik süstemaatilised vead; |
b) |
standardhälve σ peab olema vähem kui 5 m ja põhinema ainult juhuslikel vigadel; |
c) |
süsteem peab suutma avastada 30 sekundi jooksul need hälbed, mis on suuremad kui 3σ. |
Neid tulemusi tuleb kinnitada vähemalt 60-minutilise reaalse katsega.
2.1.1.2.
Navigatsioonisüsteem peab kindlaks määrama ja kuvama laeva kursi. Täita tuleb järgmised miinimumnõuded:
a) |
keskmine kursinurga määrang ei tohi hälbida radari kursi suunast üle 1 kraadi ja peab katma kõik süstemaatilised vead. Laeva kursi suuna ja radari kursi vaheline nihe peab olema väiksem kui 1 kraad; |
b) |
standardhälve σ peab olema vähem kui 2 kraadi ja põhinema ainult juhuslikel vigadel. |
Neid tulemusi tuleb kinnitada vähemalt 60-minutilise reaalse katsega.
2.1.2. Anduri talitlushäire
Navigatsioonisüsteem kontrollib asukoha ja kursi määramise korrakohast toimimist võrgus. Probleemid tuleb avastada 30 sekundi jooksul. Talitlushäire korral peab navigatsioonisüsteem teavitama kasutajat probleemist ja selle mõjust navigeerimisele.
Kui kriitiline ohuandur annab märku, et positsioon või suund ei vasta nõutud täpsusele, lülitub navigatsioonikaart välja.
2.1.3. Jõudluskatse liides
Navigatsioonisüsteemi pakkuja varustab navigatsioonisüsteemi vastavuskatsete ajaks standardse NMEA liidesega, mis edastab navigatsioonisüsteemi poolt kasutatavat asukohta ja kurssi käsitlevat teavet. See teave kodeeritakse NMEA lausete abil, mis on tuntud nimetustega GGA ja HDT. Täiendavad sellised laused nagu RMC, ROT ja VTG on lubatud.
Need stringid saadetakse soovitavalt iga 0,1 sekundi tagant ja vähemalt iga sekundi tagant. Asukoht ja kurss peavad vastama käesoleva jao punktidele 2.1.1.1 ja 2.1.1.2.
2.2. Üldised tarkvarakatsed
2.2.1. Seadmete dokumentatsioon
Heakskiitmiseks tuleb esitada ja iga navigatsioonisüsteemiga peavad olema kaasas järgmised dokumendid:
— |
kasutusjuhend, |
— |
paigaldusjuhend, |
— |
hooldusjuhend. |
Heakskiitmismenetluse ajal tuleb esitada järgmised dokumendid, mida lõppkasutajatel ei ole vaja:
— |
projekteerimistingimused, |
— |
tarkvara stiilijuhend, |
— |
kolmandate osapoolte tarkvarakomponentide katsete tõendid ja matkimisprotokollid. |
Esitatud dokumendid ja failid peavad võimaldama sisevee-ECDISi tehniliste kirjelduste järgimise täielikku kontrolli.
2.2.2. Kulumiskatse
Navigatsioonisüsteem peab läbima tavalistes töötingimustes tehtava 48-tunnise katkematu kulumiskatse. Süsteemil peavad olema standardsed liidesed toimimise ja ressursside seireks töötamise vältel. Süsteemi kontrollimisel ei tohi ilmneda süsteemi ebastabiilsust, mälu leket ega mis tahes ajalist kadu. Navigatsioonisüsteemiga, mis toetab lisateenuseid laevajuhtimisrežiimi kasutamise ajal, peavad olema kaasas vajalikud katseseadmed koos kõigi käesoleva jao punktis 1.7 nimetatud dokumentidega.
3. SERTIFITSEERITUD SÜSTEEMIDE MUUTMINE
3.1. Üldised nõuded
Pardale paigaldatud navigatsioonisüsteemid peavad olema samaväärse toimega kui ametiasutuste sertifitseeritud süsteemid. Navigatsioonisüsteemi pakkuja peab andma iga süsteemiga kaasa tõendi sisevee-ECDISi tehnilistele kirjeldustele vastavuse kohta ja selle kohta, et see on samaväärse toimega kui sertifitseeritud süsteem.
Pädeval asutusel on igal ajal õigus kontrollida paigaldatud süsteemide nõuetelevastavust.
3.2. Riistvara- ja tarkvaramuudatused
Navigatsioonisüsteemi pakkuja võib muuta tarkvara või riistvara, kui seejuures säilitatakse vastavus sisevee-ECDISile esitatavatele nõuetele. Muudatused tuleb täielikult dokumenteerida ja esitada pädevale asutusele koos selgitusega selle kohta, kuidas need mõjutavad navigatsioonisüsteemi. Pädev asutus võib, kui ta peab seda vajalikuks, nõuda sertifikaadi osalist või täielikku uuendamist. Eelkirjeldatu kehtib ka heakskiidetud sisevee-ECDISi kasutamise kohta operatsioonisüsteemi muukeelse versiooniga.
Järgmised muudatused ei mõjuta süsteemi sertifitseerimist ja nende puhul nõutakse ainult pädeva asutuse teavitamist:
— |
kolmandate osapoolte komponentide väikesed muudatused (näiteks operatsioonisüsteemide või teekide uuendused); |
— |
samaväärsete või paremate riistvarakomponentide (näiteks kiirem mikroprotsessor, kiipide uuemad versioonid, samaväärne graafikakaart jne) kasutamine; |
— |
lähtekoodi või dokumentatsiooni väikesed muudatused. |
4.B JAGU. SÜSTEEMI KONFIGURATSIOONID (JOONISED)
Joonis 1
Sisevee-ECDISi seadmed, iseseisev süsteem ilma radariühenduseta
Joonis 2
Sisevee-ECDISi seadmed, paralleelne paigaldus ja radariühendus
Joonis 3
Sisevee-ECDISi seadmed ühendatud radari ja jagatud monitoriga
Joonis 4
Navigatsiooniradar integreeritud sisevee-ECDISi toimega
5. JAGU. KASUTATUD TERMINID
Tekstis kasutatud mõistete ja lühendite määratluste allikad.
1. |
IMO resolutsioon MSC.232 (82) |
2. |
IHO S-52 ja IHO S-32 1. liide „ECDISiga seotud terminite sõnastik”. |
3. |
IHO S-57 (eriti 1. osa „Üldine sissejuhatus” punkt 5 „Määratlused”) |
4. |
Sisevee-ECDISi tehnilised kirjeldused
|
5. |
IENC domeen S-100 registris |
6. |
IEHG sisevee-ENCde tootekirjeldus |
7. |
IEHG sisevee-ENC nähtuste kataloog |
8. |
IEC suunise 61174 väljaanne 3.0 |
9. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/87/EÜ (1) IX lisa III–VI osa: radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite suhtes kohaldatavad nõuded. |
10. |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 414/2007 (2) seoses jõeteabeteenuste kavandamise, rakendamise ja tegeliku kasutamise tehniliste suunistega. |
Nähtuste ja atribuutide määratlused saab tuletada 1. jao punkti 2 alapunktis h osutatud sisevee-ECDISi käsitleva UNECE resolutsiooni sisevee-ENCde nähtuste kataloogist.
Mõiste või lühend |
Määratlus |
Allikas |
||||
Akronüüm |
Kuuekohaline nähtuse või atribuudi kood |
3 |
||||
AIS |
Automaatne identifitseerimissüsteem: automaatne side- ja identifitseerimissüsteem, mis on ette nähtud laevajuhtimise ohutuse parandamiseks, toetades laevaliikluse juhtimise keskuse tõhusat tööd, laevade raporteerimist ning laevadevahelist ning laeva ja kalda vahelist suhtlust. |
2 |
||||
Suurim teabetihedus |
Suurim teabetihedus (kogu teabe kuva) tähendab maksimaalset SENC teabe hulka. Siin näidatakse lisaks standardkuvale nõudmise korral ka kõiki muid objekte. |
4.1 |
||||
Atribuut |
Üksuse (nt valguskategooria, sektoripiiride, valgusomaduste jne) määratletud omadus. |
3 |
||||
Kopeeritud atribuut |
S-57/S-100 atribuut (koos täieliku atribuutide väärtuste loendiga), mida on laiendatud vastavalt sisevee-ECDISi nõuetele. Kõigil uutel atribuutidel on oma allikaga ühesugune nimi, kuid selle erinevusega, et see kirjutatakse väiketähtedega. |
7 |
||||
Reini jõel navigeerimise keskkomisjon (CCNR/ZKR) |
Reini jõel navigeerimise keskkomisjon; Mannheimi konventsiooni alusel moodustatud rahvusvaheline komisjon. Praegused liikmesriigid on Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad ja Šveits. Keskkomisjoni tähtsaimad ja püsivad eesmärgid on:
|
|
||||
Lahter (kaardi lahter) |
Lahter on sisevee-ENC andmeid sisaldav geograafiline ala. |
3 |
||||
CIE värvi kalibreerimine |
Menetlus, millega kontrollitakse, kas IHO S-52s märgitud värv taasesitatakse õigesti ECDISi kuval. |
2 |
||||
Koondnähtus |
Nähtus, mis sisaldab teavet muude nähtuste vaheliste suhete kohta. |
3 |
||||
Koondskaala |
Skaala, mille puhul kaarditeave vastab kaardi täpsusega seotud IHO nõuetele. Selle töötab välja kaarti koostav hüdrograafiaamet ja see kodeeritakse ENCs. |
6 |
||||
Daatum |
Parameetrite kogum, mis määrab kindlaks maal asuvate punktide koordinaatide arvutamisel geodeetilise kontrolli jaoks kasutatava nullnivoo või koordinaatsüsteemi aluse. Üldiselt määratakse daatumid eraldi kindlaks horisontaalsete ja vertikaalsete daatumitena. Daatumi praktiliseks kasutamiseks on vaja ühte või mitut hästi eristuvat punkti, millele on selle daatumi alusel koordinaadid antud. |
2 |
||||
Horisontaalne daatum |
Parameetrite kogum, mis määrab kindlaks horisontaalse geodeetilise kontrolli aluse, tavaliselt referentsellipsoidi mõõtmed ja asukoha (horisontaalne daatum peab olema WGS 84). |
6 |
||||
Vertikaalne daatum |
Pind, millele viidatakse kõrguseid ja/või sügavusi määrates (sügavused ja tõusud). Kõrguste puhul kasutatakse tavaliselt umbes keskmist meretasapinda (samapotentsiaalset pinda), sügavuste puhul paljudel juhtudel mõõna. |
6 |
||||
Diferentsiaalne globaalne positsioo- nimissüsteem (DGPS) |
Globaalse positsioonimissüsteemi vorm, mille puhul usaldusväärsust ja täpsust tõstetakse ajas muutuvate parandussõnumite edastamisega kaldal teadaolevas kohas asuvalt GPSi seiravalt vastuvõtjalt (diferentsiaalses režiimis). Parandused sisestatakse automaatselt pardal olevasse GPSi vastuvõtjasse ning neid kasutatakse korrigeeritud asukoha arvutamiseks. |
4 |
||||
Baaskuva |
Väikseim teabetihedus; minimaalne esitatav SENC teabe hulk, mida kasutaja vähendada ei saa ja mis sisaldab teavet, mis on nõutav igal ajal kõigis geograafilistes piirkondades ja igas olukorras. |
1 |
||||
Näiduskaala |
Kuvatava kauguse ja tegeliku kauguse vaheline suhe, normitud ja väljendatud suhtena, nt 1 : 10 000. |
2 |
||||
EBL |
Elektrooniline peilingujoon |
4.5 |
||||
ECDIS |
Elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteem (ECDIS)– navigeerimisteabesüsteem, mida võib pidada kooskõlas olevaks 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel määrusega V/19 ja määrusega V/27 (nagu seda on muudetud) nõutava ajakohase kaardiga, kuna see näitab süsteemselt elektrooniliselt navigatsioonikaardilt pärit valitud teavet koos navigeerimisanduritelt saadava asukohateabega, et aidata meremehel kavandada marsruuti ja seirata seda, näidates soovi korral ka täiendavat laevajuhtimisega seotud teavet. |
1 |
||||
Serv |
Ühemõõtmeline maastikuobjekt, mille asukoht on määratud kahe või enama koordinaatide paariga (või kahe ühendatud sõlmpunktiga) ja võimalike interpoleerimisparameetritega. |
3 |
||||
Elektrooniline kaart |
Väga lai mõiste, mis hõlmab andmeid, tarkvara ja elektroonilist süsteemi, mis suudab kuvada kaarditeavet. Elektrooniline kaart võib olla või mitte olla ekvivalentne rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõutava paberkaardiga. |
2 |
||||
ENC |
Elektrooniline navigatsioonikaart: sisu, ülesehituse ja vormingu poolest standardne andmebaas, mida antakse välja valitsuse volitatud hüdrograafiaametite loal kasutamiseks koos sisevee-ECDISiga. Sisevee-ENC sisaldab kogu ohutuks laevajuhtimiseks hädavajalikku kaarditeavet ja võib sisaldada täiendavat teavet lisaks paberkaardil esitatule (näiteks lootsiraamat), mida peetakse ohutu laevajuhtimise jaoks vajalikuks. |
1 |
||||
ENC lahter |
Levitatavate ENC andmete geograafiline jaotusühik. |
8 |
||||
Loend |
Atribuudile (näiteks „juhttuli”, piirnurgad, tule värvi märkiv kood – vt atribuudi määratlust) omistatud konkreetne kvaliteet või kvantiteet. |
7 |
||||
Teabevahetuse vorming |
Andmete struktuuri ja organiseerimise kirjeldus hõlbustamaks arvutisüsteemide vahelist andmevahetust. |
2 |
||||
Andmevahetusfailid |
Selliste failide kogum, mis moodustavad täieliku, ühe eesmärgiga (näiteks tootespetsiifilise) andmeedastuse. Näiteks ENC tootekirjeldus määratleb vahetusfailid, mis sisaldavad ühte kataloogifaili ja vähemalt ühte andmerühmafaili. |
2 |
||||
Nähtus |
Kindlaksmääratav teabehulk. Nähtusel võib olla atribuute ja see võib olla seotud teiste nähtustega. Üksuse või selle osa digitaalne esitus tema omaduste (atribuutide), geomeetria ja (mittekohustuslikult) suhete kaudu teiste nähtustega (näiteks valgussektori digitaalne esitus, mis kirjeldab muu hulgas sektori piire, valguse värvust, nähtavusulatust jne, ning võimaluse korral ühendust tuletorniga). |
2 |
||||
Nähtuste kataloog |
Sisevee-ENCdes kasutada lubatavate hetkel kindlaksmääratud nähtuste, atribuutide ja loendite põhjalik loetelu. |
7 |
||||
Nähtus kopeeritud |
S-57 nähtused (koos täieliku atribuutide kogumiga), mida on laiendatud vastavalt sisevee-ECDISi nõuetele. Kõigil uutel nähtustel on oma allikaga ühesugune nimi, kuid selle erinevusega, et see kirjutatakse väiketähtedega. |
7 |
||||
Nähtuste andmesõnastik |
Nähtuste andmesõnastik kirjeldab nähtuste ja atribuutide sõltumatuid kogumeid, mida võib kasutada geograafiliste andmete kirjeldamiseks konkreetses kontekstis. Nähtuste andmesõnastikku võib kasutada nähtuste kataloogi väljatöötamisel. |
|
||||
Fail |
Kindlal eesmärgil koondatud S-57 kannete kindlaksmääratud kogum. Faili sisu ja ülesehitus peavad olema määratletud tootekirjelduses. |
2 |
||||
Geoloogiline nähtus |
Nähtus, mis sisaldab reaalmaailma üksust kirjeldavaid omadusi. |
2 |
||||
Geomeetriline primitiiv |
Üks kolmest geomeetrilisest alusüksusest: punkt, joon või ala. |
2 |
||||
Suund |
Suund, kuhu on suunatud aluse pikitelg, tavaliselt väljendatuna nurgakaugusena põhjast pärisuunas 360 kraadi ulatuses (tegelik, magnetiline või kompassiga määratud). |
2 |
||||
Kurss üleval kuva |
Kuval näidatav teave (radari või ECDISi teave) on suunatud nii, et laeva kurss on alati suunaga ettepoole. See orientatsioon vastab visuaalsele vaatele sillalt laeva kursi suunas. See orientatsioon võib nõuda kuvasisu sagedast pööramist. Laeva kursi muutmine või kursilt kõrvale kaldumine võib muuta selle stabiliseerimata orientatsioonirežiimi loetamatuks. |
2 |
||||
IEC |
Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon: rahvusvaheline (valitsusväline) organisatsioon, mis töötab välja ülemaailmseid elektri ja elektroonika valdkonna standardeid eesmärgiga hõlbustada rahvusvahelist kaubandust. |
2 |
||||
IHO |
Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon: koordineerib riikide hüdrograafiaametite tööd; edendab standardeid ja annab arengumaadele nõu hüdrograafiliste uuringute ning merekaartide ja väljaannete koostamise kohta. |
2 |
||||
IHO arhiiv |
IHO georuumilise teabe infrastruktuuri register. Register on teabesüsteem, mille kohta registrit peetakse. Registri S-100 puhul majutab IHO registrit, mis võimaldab hoida hüdrograafiaga seotud eri registreid. |
5 |
||||
(IHO-)S-32, 1. liide |
Hüdrograafiline sõnastik – ECDISiga seotud terminite sõnastik |
2 |
||||
(IHO-)S-52 |
ECDISi kaardi sisu ja kuvasuhete kirjeldus |
2 |
||||
(IHO-)S-52, 1. liide |
Elektroonilise kaardi uuendamise suunis |
2 |
||||
(IHO-)S-57 |
IHO digitaalsete hüdrograafiliste andmete edastusstandard |
3 |
||||
(IHO-)S-57, A liide |
IHO objektide kataloog |
3 |
||||
(IHO-)S-57, B liide |
ENC tootekirjeldused |
3 |
||||
(IHO-)S-62 |
ENC pakkujate koodid |
|
||||
IMO |
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon: endise nimetusega Valitsustevaheline Nõuandev Merendusorganisatsioon, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutus, mis tegeleb mereohutuse ja navigeerimise tõhususe tagamisega ning laevadelt tuleneva merereostuse ärahoidmisega. |
2 |
||||
Teaberežiim |
Sisevee-ECDISi kasutamine ainult teavitamise eesmärgil ja ilma kattuva radaripildita. |
4.1 |
||||
Sisevee-AIS |
Siseveelaevanduses kasutatav ja (mere-)AISiga koostalitlusvõimeline AIS, mida võimaldavad tehniliselt (mere-)AISi muudatused ja laiendused. |
|
||||
Sisevee-ECDIS |
Siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteem, mis näitab siseveelaevanduse süsteemselt elektrooniliselt navigatsioonikaardilt pärit valitud teavet ning teistelt laevajuhtimisanduritelt pärit mittekohustuslikku teavet |
4.1 |
||||
Sisevee-ENC |
Siseveelaevanduse elektrooniline kaart (IENC) on andmebaas, mille sisu, struktuur ja vorming on standarditud kasutamiseks siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemdes, mida kasutatakse siseveeteid läbivatel laevadel. IENC väljastab pädev valitsusasutus või see väljastatakse tema nimel ning see vastab algselt Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni (IHO) poolt loodud ja sisevee-ENCde ühtlustamise töörühmas viimistletud standarditele. IENC sisaldab siseveeteedel kogu ohutuks laevajuhtimiseks hädavajalikku kaarditeavet ja võib sisaldada täiendavat teavet lisaks paberkaardil esitatule (näiteks lootsiraamat, masinloetavad käitamiskavad jne), mida peetakse ohutu laevajuhtimise ja reisikavandamise jaoks vajalikuks. |
4.1 |
||||
Sisevee-ENC domeen |
IHO georuumilisse infostruktuuri kuuluv sisevee-ENCga seotud kannete jaoks ette nähtud domeen. |
5 |
||||
Sisevee-SENC |
Siseveelaevanduse süsteemne elektrooniline navigatsioonikaart: andmebaas, mis tuleneb sisevee-ECDISi-poolsest sisevee-ENC muundamisest sobivaks kasutuseks, sisevee-ENC uuendustest sobival viisil ning muudest kipri lisatud andmetest. Praktikas pöördub sisevee-ECDIS kuva loomiseks ja muude laevajuhtimisfunktsioonide jaoks selle andmebaasi poole. Sisevee-SENC võib sisaldada ka muudest allikatest pärinevat teavet. |
4.1 |
||||
INT 1 |
Rahvusvaheline kaart 1: IHO rahvusvaheliste kaartide seerias kasutatavate sümbolite, lühendite ja terminite kirjeldus. (On kaardikasutajale vastavalt „IHO kaartide kirjeldustele” koostatud kaartides kasutatavate sümbolite, lühendite ja terminite seletamise vahendiks.) Sisaldab nähtusi ja atribuute kirjeldavaid kandeid. Seda võib käsitada viitena paberkaartide legendile. |
2 |
||||
Integreeritud kuva |
Kurss üleval suunaline ja suhtelise liikumise pilt, mis koosneb SENC teabest, millel on pealiskihina sobiva skaala, nihke ja orientatsiooniga radaripilt. |
4.1 |
||||
Teatmetabel |
Tabel, mis esitab sümboliseerimisjuhendi SENC objektide sidumiseks punkti, joone või ala sümboliga, ning kirjeldab kuvamise ja radari prioriteetsust, IMO kategooriat ja mittekohustuslikku vaaterühma. |
2 |
||||
M-4 |
IHO merekaartide koostamise nõuded koos liikmesriikide poolt üldise kasutuse eesmärgil kokkulepitud sümbolite ja lühenditega. Sisaldab ka regulatsioone INT-kaartide kohta. Sisaldab nähtusi ja atribuute kirjeldavaid kandeid. |
3 |
||||
Metaobjekt |
Nähtus, mis sisaldab teavet teiste nähtuste kohta. |
2 |
||||
Laevajuhtimisrežiim |
Sisevee-ECDISi kasutamine laeva juhtimiseks kattuva radaripildiga. |
4.1 |
||||
Põhi ülal suunaline kuva |
Kuvariekraanil näidatud teave (radari või ECDISi teave) on suunatud nii, et põhi on üleval. |
2 |
||||
Muu navigeerimisteave |
SENCs mittesisalduv navigeerimisteave, mida võib ECDISis kuvada, näiteks radariteave. |
2 |
||||
Skaala ületamine |
Andmete kuvamine ettenähtust suuremas mastaabis. |
2 |
||||
Oma laev |
Selle terminiga tähistatakse laeva, millel ECDIS töötab. |
2 |
||||
Oma laeva ohutuskontuur |
Oma laevaga seotud kontuur, mille meremees valib SENC pakutavate kontuuride seast, et ECDIS kasutaks seda kuvariekraanil ohutu ja mitteohutu vee eristamiseks ning madalikule sõitmise eest hoiatavate häiresignaalide andmiseks. |
2 |
||||
ECDISi jõudlusstandard |
IMO volitusel välja töötatud standard, mis kirjeldab rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel (SOLAS) nõutavatele navigeerimisseadmetele ja muule varustusele esitatavaid minimaalseid jõudlusnõudeid. IMO võttis selle vastu 5. detsembril 2006 ja avaldas resolutsioonina MSC.232(82). |
2 |
||||
Valitud nähtuse raport |
Kuvatud punkti sümbolil, joonel või alal sümboliga kajastamata andmete kohta tehtud andmebaasipäringu vastus. |
2 |
||||
ECDISi esitusteek |
Peamiselt digitaalsete kirjelduste kogum, mis koosneb sümbolite teekidest, värviskeemidest, teatmetabelitest ning seob iga SENC nähtuse ja atribuudi sobiva esitusega ECDISi kuval. Selle avaldas IHO oma eriväljaande nr 52 (S-52) A liitena. |
2 |
||||
Spetsifikaat |
Kirjelduste määratletud alarühm koos eeskirjadega, mis on välja töötatud edastatavate andmete määratud kasutuse jaoks. (ENC tootekirjeldus kirjeldab ENC sisu, ülesehitust ja teisi kohustuslikke aspekte.) |
2 |
||||
(Radari) tööulatus |
Kaugus radariantennist. Siseveeteedel navigeerimisel peab radari tööulatus olema Reini jõel navigeerimise keskkomisjoni radarimääruste kohaselt järjestikku ümberlülitatav. |
9 |
||||
Suhtelise liikumise kuva |
Suhtelise liikumise kuva näitab kaarditeavet ja radari sihtmärke liikumas ekraanil fikseeritud laeva asukoha suhtes. |
2 |
||||
Marsruudi kavandamine |
ECDISi funktsioon, mille puhul kuvatakse kavandatava marsruudi uurimiseks vajalikku piirkonda, et valida kavandatav tee ning märkida see koos kontrollpunktide ja navigeerimismärkustega. |
1 |
||||
SCAMIN |
Minimaalne skaala, mille puhul võib nähtust kasutada, näiteks ECDISi esituses. |
3 |
||||
SENC |
Süsteemne elektrooniline navigatsioonikaart (SENC): andmebaas, mis tuleneb ECDISi-poolseks ENC muundamisest sobivaks kasutuseks, ENC uuendustest sobival viisil ning muudest kipri lisatud andmetest. Praktikas pöördub ECDIS kuva loomiseks ja muude laevajuhtimisfunktsioonide jaoks selle andmebaasi poole. Sisevee-SENC võib sisaldada ka muudest allikatest pärinevat teavet. |
2 |
||||
Ruumiobjekt |
Reaalmaailma üksuste asukohateavet sisaldav objekt. |
2 |
||||
Standardkuva |
Standardne teabetihedus: vaikimisi nähtav SENC teabe hulk kaardi esmakordsel kuvamisel sisevee ECDISis. |
4.1 |
||||
[Laevade] liikumistee kindlakstegemine ja jälgimine |
Laeva staatust käsitleva teabega kursis olemise funktsioon, vajaduse korral koos teabega lasti ja kaubasaadetiste kohta (kindlakstegemine) ning teabe saamine laeva asukoha kohta ning vajaduse korral lasti, kaubasaadetiste ja seadmete kohta (jälgimine). |
10 |
||||
Tõelise liikumise kuva |
Kuva, kus oma laev ja kõik radari sihtmärgid liiguvad vastavalt oma tõelisele liikumisele, samal ajal kui kogu kaarditeabe asend jääb fikseerituks. |
2 |
||||
Kasutaja määratud seaded |
Võimalus kasutada ja salvestada kuva ning juhtimisseadistuste profiili. |
4.1 |
||||
VRM |
Muudetav kaugusmarker |
4.5 |
||||
WGS84 |
Rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem: geodeetiline alus ajastamisele ja kauguse määramisele navigatsioonisatelliidi abil – globaalsele positsioonimissüsteemile, mis võimaldab uurida maad ja selle üksusi ning mille töötas välja Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium. IHO soovitab kasutada seda ülemaailmset geodeetilist viitesüsteemi hüdrograafias ja kartograafias. |
6 |
(1) ELT L 389, 30.12.2006, lk 1.
(2) ELT L 105, 23.4.2007, lk 1.
1. liide
Mere-ECDISi standardi ja sisevee-ECDISi tehniliste kirjelduste ülesehituste võrdlus
(Mere-)ECDIS |
Sisevee-ECDIS |
AVATUD ECDISi FOORUM http://ienc.openecdis.org |
||
IMO MSC.232(82) läbivaadatud ECDISi jõudlusstandardid, detsember 2006 |
|
|
||
|
||||
|
||||
|
||||
|
||||
|
||||
|
||||
|
||||
IHO S-57. Digitaalsete hüdrograafiliste andmete edastusstandard, väljaanne 3.1, kaasanne nr 2, juuni 2009 |
|
|
||
|
||||
|
||||
|
||||
|
Sisevee-ENC nähtuste kataloog |
|||
Sissejuhatus |
|
|||
|
||||
|
||||
|
|
|||
|
Sisevee-ENCde tootekirjeldus |
|||
|
||||
|
Sisevee-ENC kodeerimisjuhend |
|||
|
|
|||
|
||||
IHO S-62 ENC pakkujate koodid, väljaanne 2.5, detsember 2009 |
|
OEF (http://registry.iho.int/s100_gi_registry/home.php) Pakkujate ja veeteede koodid (ei ole sisevee-ECDISi tehniliste kirjelduste osa) |
||
IHO S-52 ECDISi kaardi sisu ja kuvasuhete kirjeldus, |
|
|
||
väljaanne 6, märts 2010 |
Sisevee-ECDISi esitusteek |
|||
|
Teatmetabelid |
|||
|
Tähised |
|||
|
tingimusliku sümboloogia toimingud |
|||
|
|
|||
|
||||
|
||||
|
||||
IEC 61174 väljaanne 3.0 ECDIS – kasutamis- ja jõudlusnõuded, katsemeetodid ja nõutavad katsetulemused, 2008–09 |
|
|
||
|
||||
|
||||
Dokumendi S-32 1. liide – ECDISiga seotud terminite sõnastik |
|
|