30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 414/95

(1)

Euroopa Investeerimispank (“EIP”) on alates 1963. aastast teinud tehinguid väljaspool ühendust, et toetada ühenduse välispoliitikat.

(2)

Suurem osa nendest tehingutest on tehtud nõukogu soovil ja sellel on olnud ühenduse eelarvetagatis, mida haldab komisjon. Viimati anti ühenduse tagatis ajavahemikuks 2000–2007 nõukogu 22. detsembri 1999. aasta otsusega 2000/24/EÜ (millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse garantii ühendusevälistele projektidele antud laenudest tekkiva kahjumi puhuks (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika Vabariik)) (2) ning otsustega 2001/777/EÜ (3) ja 2005/48/EÜ (4) laenutegevuseks konkreetsetes piirkondades.

(3)

Et EIP saaks toetada ELi välistegevust, ilma et see mõjutaks EIP krediidiseisundit, tuleks EIP-le anda ühenduse eelarvetagatis tehingute tegemiseks väljaspool ühendust. EIP-d tuleks innustada laiendama oma ühendusevälist tegevust ilma ühenduse tagatiseta, eriti kandidaatriikides ja Vahemere piirkonna ning muude piirkondade investeerimiskõlblikes riikides, selgitades samaaegselt ühenduse tagatise olemust – sellega kaetakse poliitilisi riske ja riigi maksejõuetuse riski.

(4)

Ühenduse tagatis peaks katma ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga (5) (“IPA”), Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendiga (6) (“ENPI”) ning arengukoostöö rahastamisvahendiga (“DCI”) hõlmatud riikides EIP abistamiskriteeriumidele vastavatele investeerimisprojektidele antud laenudest ja laenutagatistest tekkiva kahjumi, kui sellise laenu rahastamine toimub või tagatis antakse kooskõlas sõlmitud lepinguga, mis ei ole aegunud ja mida ei ole tühistatud (“EIP finantstehingud”).

(5)

Käesoleva otsuse kohaselt ühenduse tagatisega kaetud summad peaksid olema maksimumsummad, mille ulatuses EIP võib ühenduse tagatisega finantstehinguid teostada. Need summad ei peaks olema EIP jaoks eesmärgiks.

(6)

Viimastel aastatel on ELi välispoliitikat läbi vaadatud ja laiendatud. Seda on eelkõige tehtud komisjoni 2005. aasta laienemise strateegiadokumendis sätestatud ühinemiseelse strateegia puhul, komisjoni 12. mai 2004. aasta strateegiadokumendis sätestatud Euroopa naabruspoliitika puhul, uuendatud partnerluste puhul Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasiaga ning ELi strateegilise partnerluste puhul Venemaa, Hiina ja Indiaga.

(7)

Alates 2007. aastast toetatakse ELi välissuhteid ka uute rahastamisvahenditega, nt IPA, ENPI, DCI ja stabiliseerimisvahendiga. (7)

(8)

EIP finantstehingud peaksid olema kooskõlas ELi välispoliitikaga, sealhulgas konkreetsete piirkondlike eesmärkidega, ja seda toetama. Tagades üldise ühtsuse ELi meetmetega, peaks EIP poolne rahastamine täiendama vastavat ühenduse antava abi poliitikat, programme ja vahendeid erinevates piirkondades. Lisaks sellele peaks keskkonnakaitse ja liikmesriikide energiavarustuse kindlus olema EIP rahastamiseesmärgi osaks kõigis abikõlblikes piirkondades. EIP finantstehingud peaksid toimuma riikides, mis vastavad poliitilisi ja makromajanduslikke aspekte käsitlevate ELi kõrgetasemeliste lepingute asjakohastele tingimustele.

(9)

Tõhustada tuleks komisjoni ja EIP vahelist poliitilist dialoogi, samuti strateegilist planeerimist ning EIP ja komisjoni rahastamise vahelist kooskõla. Väljaspool ühendust toimuva EIP tegevuse ja ELi poliitika vahelist seost tuleks tugevdada koostöö tihendamise kaudu EIP ja komisjoni vahel nii keskasutuste tasandil kui ka kohapeal. Tihedam koostöö peaks muu hulgas hõlmama varaseid vastastikuseid konsultatsioone poliitikaküsimustes, mõlemale poolele oluliste dokumentide koostamisel ja projektide kavandamisel. Varane konsulteerimine on eriti tähtis komisjoni või EIP strateegiliste programmdokumentide koostamisel, et võimalikult suurendada EIP ja komisjoni tegevuse koosmõju ja mõõta edusamme ELi asjakohaste poliitiliste eesmärkide saavutamisel.

(10)

Kandidaatriikidega seoses peaks EIP rahastamistegevuse puhul neis riikides arvestama ühinemis- ja Euroopa partnerluslepingutes, stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingutes ning ELiga peetud läbirääkimistel sätestatud prioriteete. ELi tegevus Lääne-Balkanil peaks järk-järgult nihkuma taastamistööde toetamiselt ühinemiseelse abi suunas. Seda arvestades peaks ka EIP tegevuse eesmärgiks olema samuti institutsioonide loomisele innustamine, vajaduse korral koostöös teiste piirkonnas tegutsevate rahvusvaheliste finantsasutustega. Aastatel 2007–2013 peaks kandidaatriikide (Horvaatia, Türgi ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik) rahastamine toimuma üha enam EIP pakutava ühinemiseelse rahastamisvahendi raames, mida tuleks aja jooksul laiendada võimalikele kandidaatriikidele Lääne-Balkanil vastavalt nende liikumisele ühinemise suunas.

(11)

Seoses Euroopa naaberriikide ja partnerlusabi programmiga hõlmatud riikidega peaks EIP jätkama ja koondama oma tegevust Vahemere piirkonnas, keskendudes erasektori arendamisele. Sellega seoses on samuti vaja koostööd partnerriikidega erasektori arendamise hõlbustamiseks ja struktuurireformi, eelkõige finantssektori reformi edendamiseks, samuti muid meetmeid EIP tegevuse hõlbustamiseks, eelkõige selleks, et EIP saaks emiteerida võlakirju kohalikel turgudel. Ida-Euroopa, Taga-Kaukaasia ja Venemaaga seoses peaks EIP tõhustama oma tegevust asjaomastes riikides, juhindudes asjaomase riigiga sõlmitud poliitilisi ja makromajanduslikke aspekte käsitlevate ELi kõrgetasemeliste lepingute asjakohastest tingimustest. Selles piirkonnas peaks EIP rahastama ELile olulist huvi pakkuvaid projekte transpordi, energeetika, telekommunikatsiooni ja keskkonna infrastruktuuri valdkonnas. Eelistada tuleks projekte, mis on seotud üleeuroopaliste võrkude tähtsamate telgedega, üht või mitut liikmesriiki hõlmavaid piiriülese mõjuga projekte ja suurprojekte, mis soodustavad piirkondlikku integratsiooni parema ühenduvuse kaudu. Keskkonnasektoris peaks EIP seadma Venemaal eriliseks prioriteediks Põhjadimensiooni keskkonnapartnerluse projektid. Energeetikasektoris on eriti olulised energia tootmise ja edastamise strateegilised projektid. EIP finantstehingud selles piirkonnas peaksid toimuma tihedas koostöös Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga (“EBRD”) vastavalt tingimustele, mis sätestatakse komisjoni, EBRD ja EIP vahel sõlmitavas kolmepoolses vastastikuse mõistmise memorandumis.

(12)

EIP rahastamistegevus Aasia ja Ladina-Ameerika riikides viiakse järk-järgult kooskõlla ELi koostööstrateegiaga nendes piirkondades ning see täiendab ühenduse eelarvest rahastatavaid vahendeid. EIP peaks seadma eesmärgiks oma tegevuse järkjärgulise laiendamise paljudesse nende piirkondade riikidesse, sealhulgas vaesematesse riikidesse. Toetades ELi eesmärke, peaks EIB rahastamistegevus Aasia ja Ladina-Ameerika riikides keskenduma keskkonnasäästlikkusele (kaasa arvatud kliimamuutuste leevendamine) ja energia varustuskindluse projektidele, samuti ELi jätkuvale kohalolekule Aasia ja Ladina-Ameerika riikides välismaiste otseinvesteeringute ning tehnoloogia ja oskusteabe edasiandmise kaudu. Võttes arvesse kulutasuvust, peaks EIP olema suuteline tegema tööd ka otse kohalike firmadega, eelkõige keskkonnasäästlikkuse ja energia varustuskindluse valdkondades. Vahekokkuvõttes vaadatakse uuesti läbi EIP rahastamiseesmärgid Aasias ja Ladina-Ameerikas.

(13)

Kesk-Aasias peaks EIP keskenduma suurematele energia tootmise ja edastamise projektidele, millel on piiriülene mõju. EIP rahastamine Kesk-Aasias peaks toimuma tihedas koostöös EBRDga vastavalt tingimustele, mis sätestatakse komisjoni, EIP ja EBRD vahel sõlmitavas kolmepoolses vastastikuse mõistmise memorandumis.

(14)

Täiendavalt EIP Cotonou lepingu kohasele tegevusele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides peaks EIP Lõuna-Aafrikas keskenduma avalikku huvi pakkuvatele infrastruktuuriprojektidele (sealhulgas omavalitsuste infrastruktuur, elektri- ja veevarustus) ning erasektori, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisele. ELi ja Lõuna-Aafrika kaubandus- ja arengukoostöö lepingu majanduskoostöö sätete rakendamine aitab kaasa EIP tegevusele selles piirkonnas.

(15)

Eesmärgiga edendada ELi üldise toetuse ühtsust asjaomastes piirkondades, tuleks vajadusel otsida võimalusi EIP rahastamistegevuse ühendamiseks ELi eelarvevahenditega toetuste, riskikapitali ja intressitoetuste vormis, lisaks tehnilisele abile projektide ettevalmistamisel ja rakendamisel ning õigusraamistiku täiustamisel IPA, ENPI, stabiliseerimisvahendi ning Lõuna-Aafrikas DCI kaudu.

(16)

EIP teeb juba tihedat koostööd rahvusvaheliste finantsasutuste ja Euroopa kahepoolsete asutustega. Nimetatud koostöö aluseks on piirkondlikud vastastikuse mõistmise memorandumid, mille peaksid heaks kiitma EIP juhtorganid. Käesoleva otsuse kohaldamisalasse kuuluvates ELi-välistes finantstehingutes peaks EIP püüdma veelgi tõhustada koordineerimist ja koostööd rahvusvaheliste finantsasutuste ja Euroopa kahepoolsete asutustega, sealhulgas vajadusel koostööd sektoripõhiste tingimuste, kaasrahastamise suurendamise ja muude rahvusvaheliste finantsasutustega koos ülemaailmsetes algatustes (näiteks abi koordineerimist ja tõhusust edendavad algatused) osalemise valdkonnas.

(17)

Rangemaks tuleks muuta EIP ja komisjoni aruandlus, mis käsitleb EIP finantstehinguid. Komisjon peaks EIP-lt saadud teabe alusel esitama käesoleva otsuse kohaselt toimuvate EIP finantstehingute kohta igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruandes peaks eelkõige sisalduma jaotis lisandväärtuse kohta kooskõlas ELi poliitikaga ning jaotis koostöö kohta komisjoni, muude rahvusvaheliste finantsasutuste ja kahepoolsete rahastajatega, sealhulgas kaasrahastamise kohta.

(18)

Käesoleva otsusega kehtestatav ühenduse tagatis peaks katma EIP finantstehingud, mis sõlmitakse ajavahemikul 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013. Selle ajavahemiku esimese poole jooksul toimunud tegevusest ülevaate saamiseks peaksid EIP ja komisjon koostama käesoleva otsuse täitmise kohta vahekokkuvõtte. Nimetatud kokkuvõttes peaks sisalduma eelkõige välishinnang, mille pädevus on täpsustatud käesoleva otsuse lisas.

(19)

EIP finantstehingud peaksid jätkuvalt toimuma EIP oma eeskirjade ja korra, sealhulgas asjakohaste kontrollimeetmete kohaselt, samuti kontrollikoja ja OLAFiga seotud asjakohaste eeskirjade ja korra kohaselt.

(20)

Nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta otsusega (EÜ, Euratom) nr 2728/94 loodud välistegevuse tagatisfond (“tagatisfond”) peaks jätkuvalt tagama ühenduse eelarve likviidsuse EIP finantstehingutest tuleneva kahjumi korral. (8)

(21)

EIP peaks koostöös komisjoniga valmistama ette mitmeaastase näidisprogrammi EIP finantstehingute sõlmimise mahtude kohta, et oleks tagatud vajalike tagatisfondi eraldiste kavandamine eelarvesse. Komisjon peaks kavandatud eraldisi oma eelarvepädevale institutsioonile esitatavas korrapärases eelarveprogrammis arvesse võtma,

a)

kindlaksmääratud maksimumsumma (25 800 miljonit eurot) baasülemmäär koos selle piirkondliku jaotusega, mis on määratletud lõikes 4, mis hõlmab kogu lõikes 6 osutatud perioodi;

b)

lisavolitus suuruses 2 000 miljonit eurot. Nimetatud lisasumma ja piirkondliku jaotise täieliku või osalise aktiveerimise kohta teeb otsuse nõukogu asutamislepingu artikli 181a lõikes 2 sätestatud korras. Kõnealune otsus põhineb artiklis 9 sätestatud vahekokkuvõtte tulemustel.

a)

kandidaatriigid: 8 700 miljonit eurot;

b)

naaber- ja partnerriigid: 12 400 miljonit eurot,

mis on jagatud järgmisteks soovituslikeks vaheülemmääradeks:

c)

Aasia ja Ladina-Ameerika: 3 800 miljonit eurot,

mis on jagatud järgmisteks soovituslikeks vaheülemmääradeks:

d)

Lõuna-Aafrika Vabariik: 900 miljonit eurot.

a)

komisjoni koostatavad strateegiadokumendid, näiteks riiki ja piirkonda käsitlevad strateegiadokumendid, tegevuskavad ja ühinemiseelsed dokumendid;

b)

EIP kavandamist käsitlevad strateegiadokumendid ja projektide kavandamine;

c)

muud poliitika ja tehingutega seotud asjaolud.

a)

rahaülekannete peatamine;

b)

sundvõõrandamine;

c)

sõda või rahvarahutused;

d)

kohtuliku arutuse mittevõimaldamine lepingu rikkumise korral.