1.

Kas Brüsseli I (1) määruse artikleid 34 ja 36 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 11 tuleb tõlgendada nii, et kui mõistetakse välja hüvitis selle eest, et spordiklubi ning ühe selle klubi meditsiinipersonali liikme mainet on ajalehes avaldatud teabega kahjustatud, rikub see ilmselgelt sõnavabadust ning on seega otsuse tunnustamisest ja täitmisele pööramisest keeldumise alus?

2.

Kui jah, siis kas neid sätteid tuleb tõlgendada nii, et taotluse saanud kohus võib välja mõistetud hüvitise ebaproportsionaalsuse tuvastada ainult siis, kui otsuse teinud kohus on kahjuhüvitise karistuslikuks kvalifitseerinud, mitte siis, kui see mõistetakse välja mittevaralise kahju hüvitamiseks?

3.

Kas kõnealuseid sätteid tuleb tõlgendada nii, et taotluse saanud kohus võib tugineda üksnes väljamõistetud hüvitise heidutavale mõjule, pidades silmas kohtuvaidluse kaotanu vahendeid, või võib ta arvesse võtta ka muid asjaolusid, näiteks rikkumise raskust või kahju ulatust?

4.

Kas ainuüksi ajalehe vahendite aspektist avalduv heidutav mõju võib olla otsuse tunnustamisest ja täitmisele pööramisest keeldumise aluseks ajakirjandusvabaduse aluspõhimõtte ilmselge rikkumise tõttu?

5.

Kas heidutavat mõju tuleb mõista nii, et see tähendab ajalehe finantstasakaalu ohustamist, või võib see seisneda üksnes hirmutamises?

6.

Kas heidutavat mõju tuleb nii ajalehe väljaandjast äriühingu kui ka füüsilisest isikust ajakirjaniku seisukohast hinnata ühtmoodi?

7.

Kas trükimeedia üldine majanduslik olukord on asjakohane tegur, kui hinnatakse, kas välja mõistetud hüvitisel võib asjaomase ajalehe käekäigu kõrval olla hirmutav mõju kogu meediale?