Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52012AE1411

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks”  ” KOM(2011) 870 lõplik

ELT C 351, 15.11.2012, p. 45–51 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

15.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 351/45

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks” ”

KOM(2011) 870 lõplik

2012/C 351/10

Raportöör: Anna Maria DARMANIN

Kaasraportöör: Ronny LANNOO

Euroopa Komisjon otsustas 7. detsembril 2011 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks””

COM(2011) 870 final.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 30. augustil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 483. istungjärgul 18.-19. septembril 2012 (19. septembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 174, erapooletuks jäi 3.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Komitee väljendab heameelt ELi tegevuskava üle parandada VKEde rahastamisvõimalusi ajal, mil paljude Euroopa riikide majanduslik väljavaade on ebakindel. Komitee leiab, et Euroopa majanduse elavdamine on võimalik ainult siis, kui VKE-poliitika on ELi otsusetegijate tegevuskavas olulisel kohal. Seetõttu toetab komitee tugevalt ELi institutsioonide püüdeid muuta finantssüsteem vastupidavamaks, et seda saaks kasutada reaalmajanduse kasutuses oleva vahendina.

1.2   Komitee märgib, et selle nimel võetavad meetmed ei saa olla edukad ilma liikmesriikide täie osaluseta. Komitee kutsub neid seetõttu üles tegevuskava ellu viima ja kõiki võimalikke toetusmehhanisme VKEde rahastamiseks ära kasutama ning keskenduma eelkõige strateegia „Euroopa 2020” prioriteetidele. Liikmesriigid peaksid näiteks arendama tagatisfonde ja kasutama finantsinstrumentide jaoks paremini struktuurifonde.

1.3   Komitee tunnistab, et laenu abil rahastamine on praegu ja ka edaspidi üks kõige laialdasemalt kasutatav vahend VKEde arengu toetamiseks. Sellega seoses toetab komitee täielikult regulatiivseid ja finantsmeetmeid, mille eesmärk on tugevdada laenuraha ja tagatisinstrumente VKEde kasvu toetamiseks.

1.4   Komitee rõhutab, et Basel III ettepanekuid tuleb Euroopas tulevase kapitalinõuete direktiiviga IV korralikult kohaldada, hoidmaks ära kahjulikku mõju reaalmajanduse rahastamisele.

1.5   Komitee kiidab komisjoni ettepanekuid riskikapitali edendamise kohta Euroopas. Uue hoo andmine Euroopa riskikapitaliturule on väga oluline, et kaotada turu puudused ja regulatiivsed tõkked ning muuta riskikapitali turusegment erainvestorite jaoks atraktiivsemaks.

1.6   Euroopa VKEd on mitmesugused ja heterogeensed. Rahastamisele juurdepääsu parandamise püüded peavad sisaldama mitmesuguseid uuenduslikke meetmeid, et jõuda selle mitmekesise rühmani tõhusalt ja nende eripära arvesse võttes. Näiteks sotsiaalettevõtete ja vabakutseliste tegutsemise õiguslikud vormid ja tegutsemisviisid erinevad traditsiooniliste ettevõtete omadest, mis muudab nende juurdepääsu rahastamisele veelgi keerumaks, kuna finantsvaldkonnas tegutsejad ei tunnista ega mõista alati neid tegutsemisvorme või -mudeleid.

1.7   Samuti tuleb edendada hübriidkapitali, mis on alternatiiv pangalaenule. Tuleks toetada uusi finantsvaldkonnas tegutsejaid nagu ka uusi vahendajaid, kes pakuvad uuenduslikke finantslahendusi ja ettevõtlusalast nõustamist. Üks nimetamist väärt näide on ühisrahastamisprojektid (crowd funding), teise võimalusena võiks kaaluda osalusel põhinevat pangandust (participative banking).

1.8   Komitee rõhutab, et Euroopa Investeerimispanga grupil peab tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga olema oluline roll VKEdesse investeerimisel, kasutades selleks mitmesuguseid üldisi ja sihtotstarbelisi vahendeid. Seoses Euroopa Investeerimispanga VKEdele antavate laenudega kutsutakse Euroopa Investeerimispanga vahendajaid üles tõhustama koostöös VKEde organisatsioonidega oma teavitustegevust, et tutvustada seda rahastamissüsteemi VKEde kogukonnale.

1.9   Komitee võtab teadmiseks ettepaneku muuta uue põlvkonna finantsinstrumendid (ELi laenupõhine rahastamisvahend ja ELi ühtse omakapitali rahastamisvahend) järgmises mitmeaastases finantsraamistiku programmis lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Komitee toetab ettepanekuid nende kahe süsteemi suure finantsvõimenduse tõttu.

1.10   Komitee väljendab heameelt komisjoni otsuse üle parandada eri sidusrühmade dialoogi, et jälgida turuarengut ja teha soovitusi selle kohta, kuidas parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele. Komitee loodab, et teda kutsutakse korrapäraselt VKEde finantsfoorumile, et arutada ja esitada konkreetseid ettepanekuid selle kohta, kuidas VKEde rahastamisprobleeme leevendada.

1.11   Komitee leiab, et innustada tuleks ettevõtjatele spetsiaalse koolituse, nt investeerimisvalmiduse programmide pakkumist.

1.12   Komitee rõhutab, et hõlbustada tuleb VKEde võimalusi osaleda VKEde rahastamise Euroopa toetusprogrammides, mida viiakse ellu Euroopa, riiklike või piirkondlike vahendajate kaudu. Nende programmide edukus sõltub läbipaistvatest, arusaadavatest ja sidusatest menetlustest kõikidel tasanditel.

2.   Komisjoni ettepanek

2.1   Tegevuskavas kirjeldatakse peamisi takistusi VKEde rahastamise toetamisel:

—

laenude kättesaadavus;

—

riskikapitali kättesaadavus;

—

juurdepääs kapitaliturgudele.

2.2   Lisaks kirjeldatakse dokumentides 2007.–2012. aastal võetud meetmeid, tagamaks, et raha jõuab VKEdeni. Kõnealused meetmed on:

—

konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm;

—

Euroopa Investeerimispanga eraldis VKEde rahastamiseks;

—

ühtekuuluvuspoliitika fondid;

—

riskijagamisvahend 7. raamprogrammis.

2.3   Komisjon on määratleb mitmed meetmed VKEde rahastamise lihtsustamiseks. Näiteks

—

reguleerivad meetmed;

—

finantsmeetmed VKEdele laenuandmise ja riskikapitalile juurdepääsu parandamiseks kogu ELis;

—

meetmed VKEde keskkonna parandamiseks.

3.   Üldised märkused ja kommentaarid

3.1   Euroopa Keskpank avaldab tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga korrapäraselt uuringu „Survey on the access to finance of small and medium-sized enterprises (SMEs) in the euro area” (uuring VKEde rahastamisvõimaluste kohta euroalas) (1) tulemusi. Viimase uuringu tulemustest selgub, et oktoobrist 2011 kuni märtsini 2012 suurenesid euroala VKEde välisfinantseerimisvajadused. Samal ajal nähtub tulemustest, et pangalaenude kättesaadavus halvenes jätkuvalt, kuigi see oli liikmesriigiti erinev (2). Seega on ettevõtete sõnul pangalaenude kättesaadavus vähenenud. Lisaks ilmneb uuringu tulemustest, et laenutaotluste mitterahuldamise määr on mõnevõrra kasvanud. Samas jäi üldiselt muutumatuks nende vastajate osakaal, kes nimetasid peamise probleemina juurdepääsu rahastamisele. Sellist olukorda silmas pidades kutsub komitee komisjoni üles tagama, et alternatiivseid rahastamisvõimalusi saaks täielikult ära kasutada.

3.2   Komitee rõhutab, et igat uuringut tuleb tähelepanelikult jälgida, et vastata kiiresti konkreetsete poliitikameetmete väljapakkumisega. VKEde finantsfoorumil, liikmesriikides ja VKEde organisatsioonides kättesaadav teave võib seda täiendada. Seda ülesannet peaks täitma komisjon komitee ja kodanikuühiskonna osalusel.

3.3   Komitee toetab uuringut, mille komisjon viib läbi VKEde määratluse hindamiseks ja palub pöörata eritähelepanu mikro- ja väikeettevõtetele. Arvestades VKEde mitmekesisust ja suurust (3) (vaid mõne näitena olgu nimetatud pereettevõtted, vabakutselised ja sotsiaalettevõtted), tuletab komitee komisjonile meelde, et neile mõeldud finantstoetuse meetmed peavad olema prioriteetsed. Seetõttu palutakse komisjonil nende ettevõtete arengu toetamiseks finantsprogramme ette valmistades neid eripärasid arvesse võtta ning pöörata eritähelepanu mikroettevõtetele. Komisjon peab vältima igasugust diskrimineerimist, sest nende vajaduste täitmiseks ei ole ühte kõigile sobivat mudelit.

4.   Konkreetsed märkused ja kommentaarid regulatiivsete meetmete kohta

4.1   Riskikapitali määrus

4.1.1

Komitee toetab ühtlustatud korra kasutuselevõttu riskikapitalifondide piiriülestele tehingutele. Ettepanek on kiiduväärne, kuna see leevendab tänu Euroopa passi loomisele tõenäoliselt turupuudujääke, võimaldades ELi riskikapitalifondidel tuua oma tooted turule ja koguda kapitali üleeuroopaliselt. Komitee esitas oma varasemas riskikapitali teemalises arvamuses (4) mitmeid märkusi ja palus komisjonil neid arvesse võtta.

4.1.2

Komitee toetab kindlalt seda, et komisjon viib 2012. aastal läbi uuringu, mis käsitleb usaldatavusnõuete ning pankade ja kindlustusettevõtjate tehtud riskikapitaliinvesteeringute vahelist seost. Uuringus tuleks hinnata, kas need vahendid looksid suurte rahvusvaheliste pankade oligopoli või tuleks neid keskpikas või pikaajalises perspektiivis muuta.

4.1.3

Kuna enamik VKEsid on väikeettevõtted (vähema kui 10 töötajaga), siis kutsub komitee komisjoni üles pöörama eritähelepanu mikroriskikapitalifondidele. Nendest fondidest investeeritakse ettevõtetesse, mille projektid ei ole piisavalt atraktiivsed, et tõmmata traditsiooniliste riskikapitali investorite tähelepanu, kuid on samas liiga suured või liiga riskantsed, et meelitada kapitali ligi traditsioonilistest laenuallikatest. Sellised fondid tugevdavad ettevõtte kapitalibaasi ja arendavad ettevõtja ärioskusi, kasutades kogu investeerimisperioodi jooksul juhendamismeetodeid (5). Liikmesriike kutsutakse üles pakkuma välja selliseid vahendeid nagu spetsiaalsed maksumeetmed, mis võiksid toetada nende fondide arengut rahastamislünga täitmiseks.

4.2   Maksureformid

4.2.1

Komitee kiidab komisjoni ettepanekuid piiriüleste riskikapitaliinvesteeringute maksureformide kohta. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma samal ajal välja selged meetmed maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste ära hoidmiseks.

4.2.2

Lisaks piiriüleste tehingute ees seisvate maksutõketega tegelemisele peaks komisjon tagama ka selle, et liikmesriigid toetavad VKEde rahastamissüsteemide jaoks oma riigis maksureforme.

4.2.3

Uurida tuleks mõnes liikmesriigis olemasolevaid häid tavasid, laiendada neid kogu ELile ja levitada VKEde seas (6). Paljudes riikides on juba maksustiimulite paketid. Ühe näitena võiks tuua Belgia/Flandria, kes võttis paar aastat tagasi kasutusele kõigile osapooltele kasuliku laenu (win-win-loan), mille puhul üksikisikud saavad VKEdele laenu anda, saades selle eest vastutasuks maksusoodustuse. Teine hea näide on Hollandi süsteem, mida tuntakse tädi Agaatha laenu nime all (Tante Agaath loan) (7).

4.2.4

Kiiresti kasvavad VKEd võivad saada tõelist kasu ka maksuvabastustest, nagu näiteks Prantsusmaal kehtiv ISF-PME seadus (maksusoodustus varandusele kohalduva solidaarsusmaksu osas VKEdesse investeerimisel) (8). Komitee toetab selliseid süsteeme tingimusel, et maksuvabastuse summa on mõistlik ega mõjuta teiste, sama oluliste sektorite panust.

4.3   Riigiabi eeskirjad

4.3.1

Komitee toetab kavandatud riigiabi ajakohastamise ettepanekut, et lihtsustada VKEde jaoks praegu kehtivaid riigiabi eeskirju. Komitee võtab teadmiseks, et komisjon vaatab läbi üldise grupierandi määruse ja mitmed riigiabisuunised, sealhulgas riskikapitali käsitlevad suunised, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid. Komitee kutsub üles neid eeskirju parandama, lihtsustama ja selgitama. Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et riigiabi kasutatakse ainult turutõrgete korrigeerimiseks.

4.4   VKEde turgude ja noteeritud VKEde nähtavuse suurendamine

4.4.1

Komitee tervitab seda, et finantsinstrumentide turgude direktiivis tehakse ettepanek luua homogeensed VKEde kasvuturud ja muuta need VKEde kasvuturu märgistuse abil investoritele atraktiivseks. Kuid komitee soovitab (9) kehtestada erisätted ja -meetmed, mis võimaldaksid seda tõhusalt ja tulemuslikult kohaldada.

4.5   Noteeritud VKEde aruandluskoormus

4.5.1

Komisjoni ja liikmesriike kutsutakse üles vähendama Euroopas noteeritud VKEde aruandluseeskirju ja -koormust. Komitee tunnistab seda, et komisjon esitas direktiivi ettepaneku, mis lihtsustab ja muudab raamatupidamisdirektiive ning samal ajal ettepaneku vaadata läbi läbipaistvusdirektiiv. Komitee tuletab komisjonile meelde, et viimane võtaks arvesse kahte komitee 2012. aasta alguses avaldatud arvamust (10) ning on seisukohal, et VKEd peavad oma ärisse investeerimiseks vabastama ressursse, et tagada äritegevuse jätkuv kasv.

4.6   Basel III edaspidine kohaldamine ja selle tagajärjed VKEde rahastamisele

4.6.1

EL peab jätkuvalt olema rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud finantsküsimusi reguleerivate reformide elluviimisel esirinnas. Komitee juhib siiski tähelepanu sellele, et mitmesugused BASEL III jõustumisel ELis kehtima hakkavad ja praegu arutlusel olevad kapitalinõuded (kapitalinõuete direktiiv IV ja kapitalinõuete määrus) võivad VKEdele mitmesuguseid probleeme tekitada (11).

4.6.2

Komitee toetab ELi institutsioonide püüdeid muuta finantssüsteem vastupidavamaks, et hoida ära edaspidised kriisid. Samas ei saa finantsturge veelgi rohkem reguleerida väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamise arvelt. Komitee toetab täielikult Euroopa Parlamendis 2012. aasta mais vastu võetud Othmar Karasi raportit, mis on uus samm õiges suunas, milleks on Basel III kapitalinõuete eeskirjade mõistlik ja toimiv kohaldamine ELis.

4.6.3

Komitee võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb 24 kuu jooksul pärast uue direktiivi (kapitalinõuete direktiiv IV) jõustumist konsulteerida Euroopa Pangandusjärelevalvega ja et viimane esitab aruande VKEdele ja füüsilistele isikutele laenuandmise kohta. Komitee kutsub komisjoni üles osalema täiel määral riskikaalu ülevaatamisel ning väljendama nõukogule ja Euroopa Parlamendile saadetava aruande kohta arvamust.

4.7   Hilinenud maksmist käsitlev direktiiv

4.7.1

Komisjon kavatseb selle direktiivi kohaldamist 16. märtsiks 2013. Ta soovitab liikmesriikidel tungivalt tagada, et VKEd saaksid süsteemi kiiremini kasutama hakata. Samuti on väga oluline, et komisjon jälgiks direktiivi õigeaegset kohaldamist kõikides liikmesriikides. Lisaks sellele peab komisjon väga korralikult jälgima, kuidas liikmesriigid kohaldavad artikli 4 lõiget 5, mis annab neile võimaluse pikendada kontrollimenetlust üle 30 päeva, välja arvatud juhul, kui see oleks võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Komisjon peaks liikmesriike korralikult jälgima, et viimased ei kasutaks seda artiklit maksete kunstlikuks viivitamiseks, eriti arvestades, et riigiasutuste makseviivitused avaldavad märkimisväärset mõju VKEde rahavoole ja likviidsuse haldamisele.

4.7.2

Komitee kutsub Euroopa Liidu institutsioone üles olema eeskujuks ja maksma oma alltöövõtjatele õigeaegselt ning vältima neile üleliigse haldus- ja finantskoorma panemist.

4.8   Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid

4.8.1

Komitee kiidab Euroopa Komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta ja tuletab komisjonile meelde, et sotsiaalettevõtete võimaluste suurendamine saada piisavalt kapitali tuleks seada päevakorras olulisele kohale. Komitee väljendas kõnealusel teemal arvamust (12) 2012. aasta alguses. Üks ülesanne on vajadus mõõta portfelliettevõtjate sotsiaalset ja ühiskondlikku mõju ning sellest aru anda. Komitee soovitab viia ELi tasandil läbi ühine uuring, et kujundada selliste küsimuste käsitlemiseks välja kriteeriumid ja näitajad. Komitee tuletab komisjonile meelde, et sellised fondid võivad olla ainult üks paljudest väga vajalikest finantsinstrumentidest, mis tuleb veel välja arendada.

4.8.2.

Lisaks kutsub komitee liikmesriike üles parandama eri liiki sotsiaalettevõtete tunnustamist. Kui neid tunnustataks rohkem, siis väheneks nende ettevõtete laenude riskikaal ja nad ei oleks selles küsimuses enam traditsiooniliste ettevõtetega võrreldes ebasoodsas olukorras.

5.   Konkreetsed märkused ja kommentaarid VKEdele mõeldud ELi finantsmeetmete kohta

5.1.   Komitee on täiesti teadlik sellest, et paljud VKEd, eriti väiksemad ettevõtted, sõltuvad välisrahastamisel jätkuvalt peamiselt laenudest.

5.2   Komitee väljendab heameelt, et Euroopa Investeerimispank jätkab VKEdele laenamist, mis on üks peamiseid VKEde laenuvõimalusi ELi tasandil, ning tunnistab rahalisi eeliseid, mida need vahendatud laenud VKEdele laenukulude vähendamisel pakuvad. Komitee kutsub Euroopa Investeerimispanka üles jätkama laenuandmist ja andma korrapäraselt aru saavutatud tulemustest. Oodatud tulemuste saavutamiseks peaksid vahendajapangad parandama teabevahetust, et neid laene koostöös VKEde organisatsioonidega VKEde kogukonnale paremini tutvustada.

5.3   Sama tähtis on toetada uusi vahendamisvorme, mis paljudel juhtudel vastavad paremini erisugustele VKEdele. Väärtuslikud on ka ühistu- ja sotsiaalpangandussektorite kogemused, kuna nemad pakuvad kohandatud rahalist toetust tihtipeale koos muude tugiteenustega.

5.4   Komitee kutsub komisjoni üles laiendama tihedas koostöös Euroopa Investeerimispanga grupiga riskijagamisvahendeid omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutele ning toetama ettevõtete ühiste võlakirjade emiteerimist. Kvaasiomakapitali turu osas kutsub komitee eelkõige komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga gruppi üles uurima vahefinantseerimise parandamise võimalusi ja tegelema uute vahefinantseerimistoodetega, nagu vahefinantseerimislaenude tagatised.

5.5   Komitee soovitab Euroopa Komisjonil jätkata koos VKEde organisatsioonidega ELi rahastamiskavade tutvustamist, et need vahendid oleksid nähtavamad ja et neid saaks kiiresti kasutada, eelkõige arengus endiselt maha jäänud liikmesriikides. Kuna VKEde tõhusat rahastamist võib käsitleda kasvupakti ühe olulisima vahendina, siis tuleks kõnealust teemat riiklikes reformikavades korralikult käsitleda.

5.6   Komitee on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleb pöörata VKEde toetamisele omakapitali- ja võlainstrumentide abil, mida pakuvad ettevõtete ning VKEde konkurentsivõime programm (COSME) ja programm „Horisont 2020”. Komitee toetab kindlalt COSME programmi alla kuuluva laenutagatisrahastu ülemmäära (150 000 eurot) tõstmist, nagu komitee soovitas juba oma varasemas arvamuses konkurentsivõime programmi kohta (13).

5.7   Komitee rõhutab vajadust kujundada ühtekuuluvuspoliitika eeskirjad välja nii, et need aitaksid VKEde programme sujuvalt ja tõhusalt ellu viia, kuna praegune raamistik ei ole piisavalt motiveeriv. Komitee avaldab kahetsust, et ELi praegused finantseeskirjad on liiga rasked või keerulised, mistõttu need tekitavad probleeme liikmesriikides tegutsevatele vahendajatele, kes peavad neid kohaldama. Ühtekuuluvuspoliitika finantskorraldusvahendite kasutuse parema jälgimise järele on tõepoolest selge vajadus (14).

5.8   Samuti on oluline liikuda projektide rahastamiselt jätkusuutlikemate finantskorraldusvahenditeni, et vältida sõltumist avaliku sektori vahenditest. Siinkohal peaks komisjon andma juhiseid heade tavade kohta eri allikatest pärit rahastamisvahendite kombineerimisel ja kasutamisel VKE elutsükli kõikidel etappidel.

5.9   Komitee võtab teadmiseks ettepaneku parandada pikas perspektiivis VKEde rahastamisvõimalusi uute finantsinstrumentidega (ELi laenupõhine rahastamisvahend ja ELi ühtse omakapitali rahastamisvahend). See toimub mitmeaastase finantsraamistiku raames selleks otstarbeks loodud platvormide abil. Komitee leiab, et eri allikatest pärit vahendite ühendamisel võivad finantsinstrumendid soodustada investeeringuid turul tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ning nende abil võib saavutada mastaabisäästu ja/või vähendada ebaõnnestumise ohtu aladel, kus üksikutel liikmesriikidel oleks raske saavutada nõutud kriitilist massi. Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles kohaldama uue põlvkonna finantsinstrumente olemasolevatest vahenditest (konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi rahastamisvahendid, riskijagamisrahastu) saadud kogemuste alusel. Tõhususe ja finantsdistsipliini edendamiseks on oluline kehtestada asjakohased eeskirjad, suunised ja standardid, mis oleksid kooskõlas turunõuete ja parimate tavadega, et vältida dubleerimist ja lihtsustada rakenduskorda. Komitee rõhutab, et asjakohane järelevalve, aruandlus, auditeerimine ja hea valitsemistava on äärmiselt olulised tagamaks, et ELi vahendeid kasutatakse ettenähtud otstarbel.

6.   Konkreetsed märkused ja kommentaarid meetmete kohta VKEde keskkonna parandamiseks

6.1   Parem teave ja teabevahetus VKEdele

6.1.1

Komitee kiidab ettepanekut parandada finantsvahendajatele teabe jagamist ja innustada pankasid ja finantsasutusi pakkuma klientidele kõik vajalikud vahendid, mis aitaksid neil rahastamisvahendeid leida. Lisaks sellele peab komitee oluliseks parandada VKEde finantsteadmisi. Liikmesriikidel soovitatakse tungivalt selles osaleda, luues VKEdele tihedas koostöös VKEde organisatsioonidega eraldi investeerimisvalmiduse programmid.

6.1.2

Suurema osa VKEde jaoks on üks põhiprobleeme spetsiaalselt nende jaoks kohandatud nõustamise puudumine. Komitee toetab Euroopa ettevõtlusvõrgustiku põhimõtet ja ülesannet, kuid on seisukohal, et selle potentsiaali tuleks täielikult ära kasutada (15). Seega soovitab komitee tugevdada ettevõtlusvõrgustiku suutlikkust pakkuda finantsnõu. Ta rõhutab siiski, et VKEde organisatsioonid peaksid samuti olema sellesse kampaaniasse tihedalt kaasatud ning see tuleks korraldada nii, et saaks rõhutada VKEde mitmekesisust.

6.2   VKEde finantseerimisturu järelevalve ja andmekorje tõhustamine

6.2.1

Komitee märgib, et komisjon on selle küsimusega juba tegelenud (VKEde rahastamisvõimalusi käsitlevad uuringud ja VKEde finantsindeks). Ta kiidab komisjoni ettepanekut teha tihedamalt koostööd pankade ühendustega ja küsida nõu teistelt institutsioonidelt (Euroopa Keskpank, Euroopa Pangandusjärelevalve). Komitee soovitab kaasata ka VKEde organisatsioonid ja liikmesriigi tasandi asutused. Komitee kahetseb, et tegevuskavas ei mainita koostöö tugevdamist selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu OECD, et esitada rahastamisvõimaluste kohta andmeid ja statistikat (16).

6.3   Kvalitatiivne reiting

6.3.1

Üksnes kvaliteetsed reitingumudelid ei sobi tihtipeale VKEde hindamiseks, kuna need on liiga jäigad. Siinkohal on väga tervitatav kvalitatiivsete tegurite kasutamine üldise kvantitatiivse analüüsi kõrval. Seetõttu võiksid pangad kaaluda VKEde krediidivõime hindamisel hindamismeetodite tasakaalustamist, jättes piisavalt ruumi suhtepangandusele. Selle küsimusega tegelemisel tuleb ka jagada parimaid tavasid. Komitee avaldab kahetsust, et mõned pangad tunduvad selle idee edendamise asemel sellest kaugenevat.

6.4   Nn äriinglid ja muud varajase etapi osalised

6.4.1

Komitee leiab näiteks, et oluline on arendada nn äriinglite ja varajase etapi riskikapitalifondide sidemeid hilisema etapi riskikapitalifondidega, et tagada innovatsiooni rahastamisahela toimimine. Lisaks toetab komitee kindlalt algatusi, millega suurendatakse äriinglite, riskikapitalifondide ja kohalike ettevõtjate dialoogi piirkondlikul tasandil.

6.4.2

Tuleks uurida ja kasutada uuenduslikke lähenemisviise riskikapitalile. Üheks neist on ühisrahastamisprojektid, mille raames üksikisikud (mitte pangad ega spetsialistid) investeerivad börsi asemel hoopis veebiplatvormi kaudu VKEdesse.

6.4.3

Samuti tuleks tugevdada spetsiaalselt kohandatud hübriidkapitali vorme (17), mis sisaldavad toetuste, omakapitali ja võlakapitali elemente (nt osaluslaenud), sest need sobivad VKEdele paremini nii varajases etapis kui ka kogu nende elutsükli kestel.

7.   Muud soovitused VKEde rahastamise tagamiseks

7.1   Parimad tavad pangandussektoris

7.1.1

Tuleks kaaluda raamistiku loomist, mis võimaldaks soodustada laenu andmist sellistes asutustes, mis järgivad oma tegevuses riski ja kasumi jagamise põhimõtet, sest VKEdele oleks see kahtlemata kasulik. Komisjon peaks tõsiselt kaaluma osalusel põhineva panganduse ideed. Komitee sooviks, et komisjon valmistaks ette rohelise raamatu, mille alusel käivitada arutelu osalusel põhineva panganduse üle Euroopa tasandil. Teatud riikide, nagu Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburgi ja Malta individuaalsed algatused on kiiduväärt, kuid need võivad takistada finantsteenuste sektori edasist integratsiooni ELis. Pealegi ei pruugi eraldiseisvad ja omavahel kooskõlastamata algatused anda parimaid võimalikke tulemusi, näiteks jagada riske ja kasumit ning kasutada sotsiaalseid rahastamisviise. Islami rahastamise stiilis eriinvesteerimispoliitikaga mikrorahastamise julgustamine võiks ka luua uusi ettevõtlustegevusi ja aidata samal ajal võidelda vaesusega teatud piirkondades. Sellele mõeldes peaks komisjon koostama teatise, milles kavandatakse ja käsitletakse alternatiivseid rahastamismeetodeid ja julgustatakse neid kasutama, et tagada neile võrdsed tingimused teiste, näiteks tavapäraste rahastamismeetoditega.

7.1.2

Komitee võtab teadmiseks, et komisjon on analüüsinud laenuvahendajate tööd ja saavutatud tulemusi ning VKEde probleeme laenu saamisel (18). Komitee kutsub kõiki liikmesriike üles looma sellise ameti, et parandada laenuandmisprotsessi läbipaistvust. Komitee märgib, et kapitalinõuete direktiivi (CRD III) artikli 145 lõige 4 ja kavandatud kapitalinõuete määruse (CRD IV) artikli 418 lõige 4 sisaldavad sätteid, mis võimaldavad VKEdel paluda pankadelt teavet nende reitingu ja hinnangute kohta. Nende õigusnormide täielik rakendamine on väga oluline.

7.1.3

Seoses konkurentsiga pangandussektoris palub komitee komisjonil uurida olukorda ja tagada, et pangandussektoris on liikmesriikide sees ja vahel piisavalt konkurentsi VKEdele mõeldud finantstoodete puhul. Näiteks võib mainida leppetasu probleemi (vt allpool); samal ajal on väikeettevõtete arvelduskrediidi intressid püsinud väga kõrgel tasemel, kuigi Euroopa Keskpanga refinantseerimise intressimäärad on enneolematult madalal tasemel. Suurettevõtted võivad kasutada alternatiive (nt otselaenud), kuid väikeettevõtted ei saa neid finantstooteid kasutada.

7.1.4

Leppetasu. Paljudes liikmesriikides võtavad pangad ettevõtetelt tasu selle eest, kui ettevõte maksab laenu kokkulepitud tähtajast varem tagasi. Kui laen makstakse lepingus ettenähtust varem tagasi, siis võtab pank nn leppetasu kompensatsioonina selle eest, et pank võib olla sunnitud raha uuesti investeerima madalama intressimääraga kui see, mille ta oleks saanud, kui laenu ei oleks oodatust varem tagasi makstud.

7.1.5

Probleem on aga selles, et leppetasu on tihtipeale küllaltki kõrge. Samuti ei ole see tasu lepingus tihtipeale selgelt kirjas, vaid lisaks on juttu tulevastest, veel teadmata intressimääradest. Seetõttu on ettevõtetel väga raske hinnata, milline võiks olla leppetasu varasema tagasimakse korral. Igal juhul ei ole enamik ettevõtteid isegi teadlikud kohustusest maksta leppetasu.

7.1.6

Seetõttu on väga oluline, et pangad annaksid selliste tasude kohta selgemat teavet enne laenulepingu sõlmimist. Pealegi peaks leppetasu suurus olema piiratud ja mõistlik.

7.2   VKEde rahastamiseks loodud ELi programmide tuntus ja haldamine

7.2.1

Komitee toetab ühtse mitmekeelse rahastamisallikate e-andmebaasi loomist, mis koondaks ühte Euroopa, liikmesriikide ja piirkondade meetmed VKEde rahastamisvõimaluste lihtsustamiseks. Komitee kutsub komisjoni üles levitama laialdaselt tema enda koostatud praktilist juhendit (19), milles antakse teavet selle kohta, kuidas taotleda rahastamist 27 liikmesriigis kasutada olevast 50 miljardi euro suurusest avaliku sektori rahastamisvahendist.

7.2.2

Komitee on arvamusel, et programmis „Horisont 2020” tuleb sellele eesmärgile eraldada kogu programmi eelarvest 15 % ja kohaldada ühtset juhtimisstruktuuri, et VKEde innovatsioonipotentsiaali maksimaalselt ära kasutada. Menetluses tuleb teha parandusi seoses finants- ja haldusküsimustega. Näiteks on paljudel ELi rahastatud uurimisprojektides osalevatel VKEdel oma riigis endiselt tõsiseid probleeme käibemaksuga. Tihtipeale on see peamine komistuskivi nende jaoks, kes osalevad projektis algusest peale. Seetõttu tuleks kõigis liikmesriikides kohaldada selgeid eeskirju, mis vabastaksid VKEd nendest kohustustest. Käibemaksu peaks ELi rahastatud projektide puhul igal juhul tagasi saama.

Brüssel, 19. september 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON

(1)  Seekordne uuringuvoor viidi läbi 29. veebruaril ja 29. märtsil 2012, mille käigus uuriti 7 511 ettevõtet euroalas.

(2)  Ibid, vt konkreetsed arvud lk 14–15.

(3)  ELT C 318, 23.12.2009, lk 22. ELT C 376, 22.12.2011, lk 51.

(4)  ELT C 191, 29.6.2012, lk 72.

(5)  Vt nt FinanCités: http://www.financites.fr/

(6)  Vt EBANi aruanne: „Tax Outlook 2010 Executive Summary”, http://www.eban.org/resource-center/publications/eban-publications.

(7)  Tante Agaath regeling (http://www.tanteagaath.nl/agaath_regeling.htm).

(8)  http://pme.service-public.fr/actualites/breves/reduction-isf-pour-investissements-pme.html

(9)  ELT C 191, 29.6.2012, lk 80.

(10)  ELT C 143, 22.5.2012, lk 78; ELT C 181, 21.6.2012, lk 84.

(11)  ELT C 68, 6.3.2012, lk 39.

(12)  ELT C 229, 31.7.2012, lk 55.

(13)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 125.

(14)  Eriaruanne nr 2/2012 „Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastatud VKEde finantskorraldusvahendid” – Euroopa Kontrollikoja aruanne; http://eca.europa.eu/portal/pls/portal/docs/1/13766742.PDF.

(15)  ELT C 376, 22.12.2011, lk 51; ELT C 181, 21.6.2012, lk 125.

(16)  Vt sellised näited nagu „Financing SMEs and Entrepreneurs 2012: an OECD scoreboard" (http://www.oecd-ilibrary.org/industry-and-services/financing-smes-and-entrepreneurship_9789264166769-en).

(17)  http://www.schwabfound.org/pdf/schwabfound/SocialInvestmentManual.pdf.

(18)  http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/10/1186&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en.

(19)  Final Report, Evaluation of Member State Policies to facilitate Access to Finance for SMEs, juuni 2012, http://ec.europa.eu/enterprise/policies/finance/guide-to-funding/indirect-funding/files/evaluation-of-national-financing-programmes-2012_en.pdf.

Top