4.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/148

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Kõrgjõudlusega andmetöötlus: Euroopa koht üleilmses võidujooksus”

COM(2012) 45 final

2012/C 299/27

Raportöör: Isabel CAÑO AGUILAR

18. aprillil 2012 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Kõrgjõudlusega andmetöötlus: Euroopa koht üleilmses võidujooksus”

COM(2012) 45 final.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 25. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 143, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 3.

1.   Kokkuvõte ja soovitused

1.1   Komitee kiidab komisjoni teatise põhimõtteliselt heaks ja toetab selle eesmärke. Kõrgjõudlusega andmetöötlus on uute teadmiste eeltingimus ja paljude innovaatiliste toodete, meetodite ja teenuste väljatöötamise alus.

1.2   Kõrgjõudlusega andmetöötlus on digitaalarengu tegevuskava osa ning sellest on saanud kaasaegsete uuringukeskkondade ja rahvamajanduste, kaasa arvatud nt energia-, kliima-, tervishoiu-, majandus-, ühiskonna- ja kaitsepoliitika vältimatult vajalik vahend. Kõrgjõudlusega andmetöötlus on strateegia „Euroopa 2020” jaoks strateegilise tähtsusega.

1.3   Komitee toetab Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluskeskkonna edasiarendamist ja sel otstarbel juba kindlalt kasutuses olevat teadusinfrastruktuuri PRACE, mille eesmärk on tagada kõrgjõudlusega andmetöötlusressursside laialdane kättesaadavus võrdsetel kasutustingimustel kõikide potentsiaalsete kasutajate ja osalejate jaoks ELis, eelkõige ka nende jaoks, kes tegutsevad ülikoolides ja VKEdes.

1.4   Lisaks võimsa kõrgjõudlusega andmetöötluskeskkonna lepinguõiguslikule ja finantsküljele kaasneb kõrgjõudlusega andmetöötluse edasiarendamisega kaks võrdselt tähtsat ülesannet: ühelt poolt riistvara väljatöötamine järgmise põlvkonna arvutite jaoks, mida nimetatakse Exascale arvutiteks, ja teiselt poolt nende kasutamiseks vajalike väga nõudlike vahendite, nimelt tarkvara väljatöötamine ja levitamine. Mõlema ülesandega tuleks tegeleda võrdsel määral.

1.5   Seepärast toetab komitee ettepanekut kahekordistada ELis kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnas seni saavutatud investeerimistase ligikaudu 1,2 miljardi euroni aastas. Selleks oleks aastas vaja täiendavalt 600 miljonit eurot, mis jaguneks eelkõige EL, liikmesriikide ja tööstustarbijate vahel. Sel viisil saavutataks maailma teiste piirkondadega vastavuses olev investeerimismaht. Üldjoontes kasutataks pool neist täiendavatest vahenditest kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide ja testimissüsteemide hangeteks, teine pool võrdselt inimeste koolituseks ning kõrgjõudlusega andmetöötlustarkvara arendamiseks ja laiemaks kasutuselevõtuks.

1.6   See eeldab ühelt poolt koostööd teadusasutuste, ülikoolide ja tööstuse vahel. Komitee arvamuse kohaselt on avaliku ja erasektori partnerlused selleks eriti sobiv ja juba järeleproovitud vahend. Üksikjuhtudel võiks kõne alla tulla ka kommertskasutusele eelnevad hanked, kuid komisjon ei tohiks neid kindlasti ainsa võimalusena siduvalt kehtestada.

1.7   Teiselt poolt on vajalikud liikmesriikide ja ELi eraldatavad märkimisväärsed toetusvahendid. Need on vajalikud nii otseselt eespool nimetatud võimsa kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemi edasiarendamise ülesannete täitmiseks kui ka kaudselt, vajalike kõrg- ja kesktasemel spetsialistide koolitamiseks, st ülikoolide ja nende töötajate jaoks.

1.8   Komitee pöördub majandus- ja finantskriisi silmas pidades nõukogu ja liikmesriikide poole üleskutsega mitte jätta võtmata eespool nimetatud, kõrgjõudlusega andmetöötluse jaoks vajalikke meetmeid, mis on vajalikud just majandusjõu ja konkurentsivõime tugevdamiseks. Vastasel korral käivituks ohtlik allakäiguspiraal.

1.9   Komitee arvamuse kohaselt on esmane prioriteet konkurentsivõimelise kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemi kättesaadavus Euroopas ja Euroopa jaoks. See eesmärk ei tähenda protektsionistlikku tööstuspoliitikat. Jõupingutused tuleks suunata pigem kõrgjõudlusega andmetöötluse arendamiseks ja kasutamiseks vajaliku oskusteabe, vastavate töökohtade ja otsustustasandite säilitamisele või loomisele ka Euroopas. Selle käigus võiks edasine koostöö seni tehnoloogia alal juhtivate ja ka Euroopas tegutsevate või siin teadus- ja arendustegevusega seotud globaalsete osalejatega või Euroopa ettevõtetega, kellel on tipptasemel teadmised kõrgjõudlusega andmetöötluse konkreetsetes segmentides, luua samal ajal vajaliku kriitilise massi, mis suudab konkureerida Hiina oodatava tulevase juhtrolliga turul.

2.   Komisjoni teatise põhisisu

2.1   Teatises kirjeldatakse kõrgjõudlusega andmetöötluse (High-Performance Computing, HPC) strateegilisust (teatises kasutatakse terminit „kõrgjõudlusega andmetöötlus”„tipptaseme infotöötluse”, „superarvutirakenduste”, „maailmatasemel andmetöötluse” jms sünonüümina, et eristada seda hajusandmetöötlusest, pilvandmetöötlusest ja arvutusserveritest). Teatis põhineb e-teaduse info- ja sidetehnoloogia infrastruktuure käsitleval teatisel ning nõukogu järeldustel, milles kutsutakse üles täiendavalt arendama arvutiinfrastruktuure, nagu Partnership for Advanced Computing in Europe (PRACE www.prace-ri.eu) ning ühendama investeeringud kõrgjõudlusega andmetöötluseks PRACE raames.

2.2   Liikmesriike, tööstust ja teadusringkondi kutsutakse üles suurendama koostöös komisjoniga ühiseid püüdlusi, et tagada 2020. aastaks Euroopa juhtpositsioon kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide ja -teenuste tarnimises ja kasutuses.

2.3   Kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide arendamine on kannustatud ühelt poolt nii vajadusest lahendada senisest tõhusamalt ühiskondlikke ja suuri teaduslikke probleeme, nagu näiteks haiguste varajane avastamine ja ravimine, selle mõistmine, kuidas inimaju töötab, kliima arengu ennustamine või ulatuslike katastroofide ennetamine, teiselt poolt vajadusest toodete ja teenustega seotud tööstusuuenduste järele.

2.4   Võimsamate kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide edasiarendamisel tekkivaid probleeme ei saa lahendada üksnes ekstrapoleerimise teel, vaid need nõuavad radikaalsete uuenduste tegemist paljudes tehnoloogiates. See annab ELi tööstus- ja akadeemilise ringkonna osalistele võimaluse endale valdkonnas uue positsiooni leidmiseks.

2.5   ELis investeeritakse teiste piirkondadega võrreldes palju vähem rahalisi vahendeid tipptasemel andmetöötlussüsteemide hankimisse (USAga võrreldes üksnes pool, sarnasel SKP-tasemel). Seetõttu on ELis kättesaadavate andmetöötlussüsteemide hulk ja jõudlus liiga võrreldes maailma muude piirkondadega väikesed, ning teadus- ja arendustegevuse eelarvest kõrgjõudlusega andmetöötlusele suunatud vahendid on vähesed.

2.6   Teatise teised aspektid puudutavad järgmist:

—	Partnership for Advanced Computing in Europe (PRACE)

—	Euroopa kogemused kogu tarneahelas

—	kõrgjõudlusega andmetöötluse elavdamisest saadav kasu Euroopa jaoks

—	eesseisvad ülesanded

—	kõrgjõudlusega andmetöötluse Euroopa tegevuskava

—	juhtimine ELi tasandil

—	kommertskasutusele eelnevad hankemehhanismid ja vahendite koondamine

—	Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluskeskkonna edasiarendamine

3.   Üldised märkused

3.1   Põhimõtteline heakskiit

3.1.1   Komitee kiidab komisjoni teatise põhimõtteliselt heaks ja toetab kindlalt selle eesmärke. Kõrgjõudlusega andmetöötlus on paljude toodete, meetodite ja teenuste väljatöötamise alus. See ei kuulu mitte üksnes kõige tähtsamate võtmetehnoloogiate hulka, vaid on ka keerukate süsteemide uurimise eeltingimus. Kõrgjõudlusega andmetöötlus on seega strateegia „Euroopa 2020” väga oluline osa.

3.1.2   Üha võimsamate arvutite väljaarendamise ja kasutamise tulemusena on kõrgjõudlusega andmetöötlus muutunud viimastel kümnenditel teadus- ja arendustegevuse oluliseks kolmandaks sambaks, mis mitte üksnes ei täienda nn klassikalisi sambaid, milleks on katsed (kaasa arvatud tutvustamis- ja testimisseadmed) ja teooria, vaid mida nendes valdkondades samal ajal üha enam kasutatakse. Sealjuures on tekkinud uus teadusharu – simulatsiooniteadus. Lisaks on kõrgjõudlusega andmetöötlus keerukate andmekogumis- ning analüüsi- ja prognoosisüsteemide oluline vahend. Kõrgjõudlusega andmetöötlus on digitaalse tegevuskava osa ning sellest on saanud nüüdisaegsete teadusuuringukeskkondade ja rahvamajanduste, sh nt energia-, kliima-, tervishoiu-, majandus-, ühiskonna- ja kaitsepoliitika vältimatult vajalik vahend.

3.2   Superarvutid

Kõrgjõudlusega andmetöötluse otsustavad riistvaravahendid on nn superarvutid, millel on kaks iseloomulikku tunnust:

—

nende võimsus on võimalik saavutada ainult tohutu suure arvu üheaegselt, st üksteisega paralleelselt kasutatavate üksikarvutitega (protsessoritega). Nüüdseks kavandatakse superarvutid kuni ühe miljoni sellise üksiku protsessoriga. Selleks, et taolisi ülikeerukaid arvutusvahendeid saaks optimaalselt kasutada, tuleb välja töötada väga nõudlikud ja keerulised arvutiprogrammid (tarkvara) ja teha need kasutajatele kättesaadavaks. See on seni laialdaselt alahinnatud, väga kõrgel tasemel spetsialiseerumist nõudev arendusülesanne;

—

veel võimsamate arvutite kasutamiseks vajalik elektrivõimsus kasvab mõõtmetes, mida ei ole praeguse arvamuse kohaselt võimalik kättesaadavaks teha. Ilma täiesti uuelaadsete komponentide väljaarendamiseta, mille võimsusvajadus on 99 % (!) võrra vähendatud, oleks järgmise põlvkonna superarvuti (Exascale arvuti) jaoks vaja vähemalt eraldi elektrijaama võimsusega 1 000 MW. Selle vajaduse realistliku väärtuseni langetamine on ülisuur tehnoloogiline probleem, mida ei ole lihtne lahendada.

3.3   Euroopa toetuspoliitika aspektid

Komitee märgib, et kõnealuses teatises ei käsitleta niivõrd teaduslik-tehnilisi küsimusi, vaid komisjoni arvates selleks vajaliku Euroopa toetus- ja arenduspoliitika aspekte, ja esitatakse ettepanekud kasutatavate vahendite kohta. Selles osas on komiteel siiski veel kahtlusi ja ta soovitab järgmist aruteluvooru (vt punkt 4.4).

3.4   Riist- ja tarkvara vaheline tasakaal

Komitee üks kõige olulisemaid soovitusi on käsitleda tarkvara aspekte probleemi võrdselt olulisena osana ja valmistada ette lahendusi, eelkõige mis puudutab vajalike kasutajaprogrammide arendust, katsetamist ja levitamist. Siin valitseb koolitus- ja kasutajasüsteemi eri tasanditel märkimisväärne uurimis-, arendus-, õppe- ja koolitusvajadus. See nõuab ajaomaste meetmete piisavat toetamist ülikoolide, teadusasutuste ja tööstuse tasandil. Komitee soovitab komisjonil see puudus kõrvaldada.

3.5   Kvalifitseeritud töötajad – ülikoolid ja vahendid

Otsustav kitsaskoht on piisava kvalifikatsiooniga töötajate koolitamine ja kättesaadavus (nt http://www.hpcwire.com/hpcwire/2012-04-04/supercomputing_education_in_russia.html) ning seda nii vajalikeks teadus- ja arendustegevusteks kui ka kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide tõhusaks kasutamiseks. Asjaomased jõupingutused peaksid olema samuti toetusmeetmete osa. Üks otsustav eeldus on asjakohaste rahaliste vahendite ja piisava hulga töötajatega ülikoolid, kus õpetab ning teostab uuringuid piisav hulk rahvusvaheliselt tunnustatud tarkvaraeksperte ja arendusinsenere ning kus on võimalik teadus- ja arendustegevuse kogemuste põhjal anda kvaliteetset haridust.

3.6   Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluskeskkond – PRACE

3.6.1   Mis on PRACE?

Kõikide partnerite jaoks kasutatava Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse infrastruktuuri vajalikkust tunnustasid ja propageerisid 2005. aastal riiklike kõrgjõudlusega andmetöötluse keskuste käitajad ja kasutajad. PRACE partnerluse asutasid algselt 14 Euroopa riiki eesmärgiga kõrgjõudlusega andmetöötlust Euroopas edendada, kasutada ja edasi arendada.

See tõi kaasa kõrgjõudlusega andmetöötluse lisamise esimesse ESFRI nimekirja ühena väljavalitud teadusinfrastruktuuridest (1). Pärast õiguslike, rahaliste, korralduslike ja tehniliste eeltingimuste loomist asutati 2010. aastal PRACE AISBL (Association International Sans But Lucrativ – rahvusvaheline mittetulundusühing). asukohaga Brüsselis, et pakkuda kõikide partnerite kasutajatele juurdepääsu Euroopa viiele võimsaimale, riikide poolt hangitud kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemidele. PRACE-l on nüüdseks 24 liiget, sealhulgas ka Iisraelist ja Türgist. Teadusuuringute seitsmendas raamprogrammis toetatakse PRACE'i rahaliselt kolme projekti raames, eelkõige rakenduste portimise, optimeerimise ja skaleerimise ning kasutajate tõhusa koolituse ja õpetamise eesmärgil. Praeguseks on neli partnerriiki (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania) lubanud igaüks andmetöötlusvõimsust väärtuses 100 miljonit eurot. Kasutuskvootide jagamine toimub üleeuroopalise vastastikuse hindamise protsessi raames sõltumatu teadusliku juhtkomitee kaudu.

3.6.2   Komitee seiskoht PRACE'i kohta

Komitee toetab Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluskeskkonna edasiarendamist ja sel otstarbel juba kindlalt kasutuses olevat teadusinfrastruktuuri, mis tagab või mille eesmärk on tagada kõrgjõudlusega andmetöötlusressursside laialdane kättesaadavus võrdsetel kasutustingimustel. Sealjuures on vaja tagada, et kõikidele potentsiaalsetele kasutajatele ja osalejatele ELis, eelkõige nendele, kes tegutsevad PRACE'i organisatsiooniga otseselt mitteseotud ülikoolides või VKEdes, võimaldataks osaleda väljaarendamises ning kasutada ressursse võrdselt kõikide ülejäänud osalejatega. Küsimus ei ole aga kergemas ja ilmselt lahendatavas probleemis, kuidas tagada olemasolevate kõrgjõudlusega andmetöötlusressursside võrdsed kasutustingimused, vaid uuelaadse, mitme suurusjärgu võrra võimsama, kesksete vahenditena Exascale arvuteid (vt selle kohta punkt 4.1) kasutava tulevase kõrgjõudlusega andmetöötluskeskkonna uurimises, väljaarendamises ja lõpuks hankimises, sealhulgas selleks vajaliku nõudliku tarkvara väljatöötamises. Komitee soovitab sellega seoses vältida ennatlikke koondumisprotsesse ja teatud kindla üldsüsteemi siduvat määratlemist, et võimaldada potentsiaalsete lähenemisviiside ja ideede konkurentsi ja eduka andmetöötluskeskkonna jaoks vajalikku pluralismi, mida on vaja väga ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks. Järgmise peatüki märkused ongi pühendatud sellele tasakaalustatud uurimis-, arendus- ja konkurentsipoliitika delikaatsele küsimusele. Siin näeb komitee veel vajadust täiendavate arutelude järele potentsiaalsete osalejate vahel.

3.7   Üleskutse nõukogule ja liikmesriikidele

3.7.1   Tulenevalt paljude ELi liikmesriikide kriisis majandusolukorrast ilmneb sundolukorras isegi mõistetav suundumus teha kärpeid just koolituse, uuringute ja arenduse valdkonnas. See tooks aga kaasa saatusliku allakäiguspiraali, kuna majanduskasvu ja konkurentsivõime tugevdamiseks on vaja just nimelt uusi tehnoloogiaid, innovatsiooni ja sellega seotud oskusi.

3.7.2   Seepärast kutsub komitee nõukogu ja liikmesriike tungivalt üles mitte andma järele kiusatusele kasutada lihtsamaid tegutsemisviise, vaid investeerima just selles valdkonnas uuendustesse ja selleks vajalikesse tingimustesse, seega kõnealust valdkonda kärpimise asemel veelgi rohkem toetama. Tulevikku ei tohi maha mängida!

4.   Komitee erimärkused

4.1   Projekt Exascale

Järgmise põlvkonna superarvutite väljaarendamist nimetatakse projektiks Exascale. Selleks tuleb kogusüsteemi kõikidel tasanditel otsustavalt parandada eelkõige elektrivõimsuse jaoks määravaid üksikkomponente, tõenäoliselt tuleb välja töötada koguni päris uued. See on keeruline ülesanne teadusasutuste ja tööstuse koostöös – ja nende pingeväljas.

4.2   Teaduse ja tööstuse koostöö

Komitee on selle keerulise üldise teemaderingi kohta juba korduvalt oma seisukohti avaldanud (nt CESE 330/2009). Muuhulgas soovitas komitee hiljutises arvamuses programmi „Horisont 2020” kohta (CESE 806/2012): „Tuleks järele mõelda tööstus- ja konkurentsipoliitika uute lähenemisviiside üle.

Seejuures on küsitav, kas kommertskasutusele eelnevad hanked on sobiv vahend teaduskeskuste ja ettevõtete koostööks. Seetõttu soovitab komitee, et teaduspoliitika, innovatsioonipoliitika ja tööstuspoliitika erinevad, kohati üksteisele vasturääkivad eesmärgid ja nõudmised tehtaks kindlaks ning neid arutataks ja selgitataks erinevate sidusrühmadega – võimalik, et üksikjuhtudel osutuvad vajalikuks isegi erandlikud eeskirjad.” (vt ka punkt 4.4).

4.3   Exascale arendustööd

Konkreetselt Exascale'iga seoses tähendab see, et kooskõlas nüüdisaegse teadus- ja arendustegevuse stiiliga tuleb kaasata teaduse ja tööstuse vahelisteks partnerlusteks erinevate valdkondade (nt protsessorid ja mitmesugused muud komponendid) nii suured kui ka väikesed ettevõtted, sh globaalselt kõige edukamad osalejad (vt ka punkt 4.5), ja samal ajal vältida ennatlikke siduvaid määratlusi. Lõpuks on võimalik kogusüsteemi optimeeritud projekt koostada alles siis, kui on teada, millise võimsusega millised komponendid suudeti või suudetakse välja arendada. Kahjuks on minevikust näiteid, kus selle vastu eksiti ja tulemuseks oli ebaõnnestumine.

4.4   Toetuskava – avaliku ja erasektori partnerlus

Silmas pidades võimsa kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemi suurt tähtsust Euroopas ja Euroopa jaoks, soovitab komitee seetõttu töötada ühiselt koos paljude potentsiaalsete osalejatega, eelkõige PRACE'i platvormi kasutajatega, välja ja esitada ettepanek soovitava komisjoni toetuskava kohta, enne kui siinkohal kõne all olevas teatises kirjeldatud lähenemisviisid ellu rakendatakse. Komitee arvates on eeskätt avaliku ja erasektori partnerlus kõrgjõudlusega andmetöötluse arenduseesmärkide jaoks end sobiva vahendina juba väga hästi tõestanud. Seepärast ei tohiks komisjoni ettepanekus eelistatud kommertskasutusele eelnevaid hankeid, mis võivad olla küll sobivad üksikjuhtudel, kehtestada üldiselt.

4.5   Globaalsed osalejad

Samuti on vaja teha selgeks, et esmane prioriteet on konkurentsivõimelise võimsa kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemi tulevane kättesaadavus Euroopas ja Euroopa jaoks. Kuna kõnealuses sektoris domineerivad seni globaalsed osalejad (nt IBM, CRAY, INTEL) ning nende omandisuhted, tootmisüksused ja teaduslaborid on hajutatud üle kogu maailma hajutatud, siis on komitee jaoks siinkohal oluline, et kõrgjõudlusega andmetöötluse arendamiseks ja kasutamiseks vajalik oskusteave, vastavad töökohad ja otsustustasandid oleksid olemas või loodaks ka Euroopas. Selle käigus võiks näiteks edasine koostöö seni juhtivate firmadega, ent samuti tärkavate ettevõtetega, kellest võivad saada tulevased liidrid, luua samal ajal vajaliku kriitilise massi, mis peab vastu ka Hiina oodatavale tulevasele juhtrollile turul.

4.6   Suuremad rahalised vahendid

Komitee toetab ettepanekut kahekordistada ELis kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnas seni saavutatud investeerimistase ligikaudu 1,2 miljardi euroni aastas. Selleks oleks aastas vaja täiendavalt 600 miljonit eurot, mis jaguneks eelkõige EL, liikmesriikide ja tööstustarbijate vahel. Sel viisil saavutataks maailma teiste piirkondadega vastavuses olev investeerimismäär. Tehakse ettepanek kasutada üldjoontes pool neist täiendavatest vahenditest kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide ja testimissüsteemide hangeteks, neljandik inimeste koolituseks ning viimane neljandik kõrgjõudlusega andmetöötlustarkvara arendamiseks ja laiemaks kasutuselevõtuks.

Suured rahalised nõudmised tulenevad kõrgjõudlusega andmetöötluse suurtest kuludest. Kõrgjõudlusega arvuti soetamine maksab üle 100 miljoni euro ning hoolduse ja käitamise eest lisandub igal aastal veel kuni vähemalt 20 miljonit eurot. Seetõttu on vajalikud avaliku ja erasektori ühendused, mille kohta on kõrgjõudlusega andmetöötluse alal juhtivates riikides olemas ka näited.

4.7   Võrdsed võimalused ja intellektuaalomand

Teatises juhitakse tähelepanu sellele, et Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemi tarnijatel on väga keeruline müüa oma tooteid selliste kolmandate riikide avalikule sektorile, kellel on olemas süsteemide riiklikud tarnijad. Kõrgjõudlusega andmetöötluse kasutamine strateegiliselt olulistes valdkondades, nagu tuumaenergia, sõjatööstus, nafta- ja maagaasitööstus, peab igasuguse kahtluseta vastama kõrgetele turvanõuetele. Raamprogrammi raames välja töötatud Euroopa teadusprojektid võivad kaudselt kasu tuua kolmandate riikide ettevõtetele.

Meeles pidades, et WTO riigihankeid käsitleva lepingu kõik lepinguosalised peavad järgima võrdse rahvusliku kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid (artikkel III), toetab komitee komisjoni ettepanekut võtta kaubandussuhetes kolmandate riikidega kõne alla võrdne juurdepääs kõrgjõudlusega andmetöötluse turule.

Seega toetab komitee komisjoni ettepanekus programmi „Horisont 2020” kohta (COM(2011) 809 final, 30.11.2011.) esitatud kavatsust selgitada ja kaitsta intellektuaalomandi õigusi.

4.8   Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja energiatarbimine

Tulevaste probleemide määratlemise raames tuleb takistava tegurina arvesse võtta ka kõrgjõudlusega andmetöötluse energiatarbimist (The Greening of HPC – Will Power Consumption Become the Limiting Factor for Future Growth in HPC?”, München, 10. oktoober 2008. http://www.hpcuserforum.com/presentations/Germany/EnergyandComputing_Stgt.pdf) (vt ka punkt 3.2). Praegu kättesaadava tehnoloogiaga tarbiksid Exascale süsteemid tohutus koguses energiat, mis suurendaks märkimisväärselt käituskulusid – energiakulud moodustaksid hinnanguliselt 50 % käituskuludest – ja koormaks keskkonda.

Energiatõhusate tehnoloogiate jaoks on erinevaid kavasid, nagu näiteks hübriid-superarvutid, kuid ka need tekitavad küsimusi („[…]Progress in lower-power devices may make it feasible to build future systems with Exascale performance […] However […] how do we exploit […] this disruptive technology?”, „A Strategy for Research and Innovation Through High Performance Computing” Edinburghi Ülikool 2011). Arhitektuuriga seoses on välja töötatud mitmeid energiasäästustrateegiaid, näiteks erinevate toitepingetega eraldiseisvate üksuste loomine (mida on võimalik isegi välja lülitada), energiatõhusate salvestite (drowsy cache) ning elementide selektiivne väljalülitamine. Mitmetuumaliste protsessorite, multi-hargtöötluse ja klastrite abil on võimalik andmetöötluskoormus energiatarbimise ja soojuse tekke vähendamise eesmärgiga kooskõlla viia („Green IT: Tecnologías para la Eficiencia Energética en los Sistemas TI”, Madridi Polütehniline Ülikool, 2008).

Komitee teeb seetõttu ettepaneku lisada energiasäästlike tehnoloogiate edendamine olulise aspektina ELi kõrgjõudlusega andmetöötluse projekti.

---

(1)  Vt ELT C 182, 4.08.2009, lk 40.

---