4.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/24

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Naisettevõtjad – spetsiaalsed poliitikameetmed ELi majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks” (omaalgatuslik arvamus)

2012/C 299/05

Raportöör: Madi SHARMA

19. jaanuaril 2012 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

„Naisettevõtjad – spetsiaalsed poliitikameetmed ELi majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 28. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 121, vastu hääletas 7, erapooletuks jäi 4.

1.   Järeldused ja soovitused naiste ettevõtluse arendamiseks Euroopas

1.1   Käesolevas arvamuses tehakse neli olulist konkreetset ettepanekut poliitilisteks meetmeteks, mille abil edendada ja arendada naiste ettevõtlust, et toetada jätkusuutlikku majanduskasvu Euroopas. Arvamuses keskendutakse üksnes naiste ettevõtlusele ega tegelda naiste tööturul või otsustamisprotsessis osalemise laiema mõõtmega.

1.2   Poliitilised soovitused ei ole kulude suhtes neutraalsed, kuid Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide väikesi investeeringud peaks tasakaalustama lisanduva majandusliku kasu investeeringutasuvus, mis tekib naiste omandis olevate ettevõtete ja neis ettevõtetes loodavate töökohtade arvu suurenemise tulemusel. Võib ka väita, et eesmärkide paremaks toetamiseks võiks ümber suunata väikese mõjuga projektide vahendeid.

1.3   Lisaks ei nõua poliitilised soovitused ühtki uut struktuuri ja neid on võimalik integreerida olemasolevatesse majandusarengu ministeeriumidesse, kuid mitte soolise võrdõiguslikkuse ministeeriumidesse, sest naiste ettevõtlus on „majandusküsimus”.

1.4   Neid soovitusi toetavad tõendid samasuguste meetmete investeeringutasuvuse kohta USAs, kus naisettevõtjate arv kahekordistus, loodi rohkem töökohti ja suurenes majanduse panus ühiskonda. See oli andmekogumise ja hankepoliitika kohustuslik osa, mis avaldas tohutut mõju (1).

1.5   Tuleb luua Euroopa Naiste Äriomandi büroo Euroopa Komisjonis ja pädevates ministeeriumides (eelistatavalt mitte soolise võrdõiguslikkuse ministeeriumides, et vahet teha majandustegevusel ja soolise võrdõiguslikkuse kohustustel) liikmesriikide tasandil, kehtestamata täiesti uut struktuuri.

1.6   Tuleb nimetada naiste ettevõtluse direktor/saadik või kõrgetasemeline esindaja Euroopa Komisjonis ja liikmesriikide ettevõtlusministeeriumides, kellel oleks osakondadeülene roll suurendada teadlikkust majanduslikust kasust, mida saadakse, julgustades üha enamaid naisi äriettevõtteid looma ja arendama.

1.7   Tuleb koguda teavet ning esitada iga-aastasi ajakohastatud poliitilisi ja teaduslikke andmeid naiste ettevõtluse kohta kõigis Euroopa piirkondades, suurendades valitsusasutuste ja ametite soolise statistika kättesaadavust.

1.8   Tuleb tõhusamalt jõustada kehtivaid õigusakte soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Samuti tuleks keskenduda kontrollile, kas vahendite eraldamist soolisest seisukohast analüüsitakse, et tagada läbipaistvus, vastutustundlikkus ja rangem reeglite järgmine, mis oleks soolise võrdõiguslikkuse nõuetega tegelikus vastavuses.

1.9   Naisettevõtjatele soodsa keskkonna loomiseks tuleks kaaluda ka järgmist:

—	kaasata mehi aruteludesse ja teabevahetusse;

—	kaotada soolised stereotüübid, eelkõige hariduses ja karjääris;

—	soodustada akadeemilisi õpinguid, mis võivad innustada naisi idufirmasid looma;

—	tagada võrdsetel tingimustel juurdepääs rahastamisele ja vahenditele ning

—	parandada füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalset kaitset.

2.   Taust

2.1   ELi majanduskasv ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)

2.1.1   Euroopa Parlamendi resolutsioonis naisettevõtluse kohta väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes (2) on tunnistatud, et „arvestades liikmesriikide naisettevõtjate arvu erinevusi; arvestades, et ettevõtlusega alustamist võimaliku karjäärivalikuna kaalub vähem naisi kui mehi ja vaatamata VKEsid juhtivate naiste arvu kasvule viimase aastakümne jooksul, on Euroopa Liidus ettevõtjaks vaid iga kümnes naine, samal ajal kui meestest on ettevõtja iga neljas; arvestades, et naised moodustavad kõigist ülikoolilõpetajatest ligi 60 %, kuid tööturul, eriti ettevõtluses, ei ole nad täistööajaga töötajate hulgas võrdselt esindatud; arvestades, et naiste ergutamine ja ettevõtlusse kaasamine on keskse tähtsusega sugudevahelise ebavõrdsuse vähendamisel”.

2.1.2   Euroopa finantskriisi taustal on kriisist väljapääsu otsimisel võtmesõnaks saanud kokkuhoid. Kokkuhoiust kõnelemist on alles hiljuti hakanud täiendama jutt investeerimisest. Peatähelepanu tuleb suunata poliitikameetmetele, mis soodustavad majanduskasvu.

2.1.3   Ülemaailmselt muutuval maastikul, mida iseloomustavad ebakindlus, pidevad muudatused ja tugevasti kasvanud ülemaailmne konkurents, on ettevõtjate rolli tunnustamine investeeringute suunamisel majanduse elavdamisse üks olulisi tegureid konkurentsivõimelise ja dünaamilise majanduse kindlustamiseks Euroopas. VKEde rolli tunnustamisega meie ühiskonnas on Euroopa Komisjon nüüd juhtinud põhitähelepanu VKEde potentsiaali rakendamisele.

2.1.4   Ettevõtjad on muutunud veelgi olulisemaks, sest neid nähakse töövõimaluste pakkujaina ning kohalike ja piirkondlike kogukondade heaolu tagajatena (3). Euroopa Liit on seega majanduskasvu ja tööhõive Lissaboni strateegia, Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act”, strateegia „Euroopa 2020” ja uue COSME programmi (4) abil kindlalt paigutanud VKEde vajadused oma positiivseid tulemusi taotlevate tegevuste keskpunkti.

2.1.5   Riiklik ja kohalik keskkond, kus VKEd tegutsevad, on väga mitmekesine ning samasugune on ka VKEde olemus. Seetõttu tuleb kõnealust mitmekesisust VKEde vajadustele suunatud poliitilistes meetmetes täielikult arvestada ja subsidiaarsuse põhimõtet täielikult järgida (Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”).

2.1.6   Komitee märgib oma hiljutises arvamuses teatise kohta teemal „Väike ettevõte, suured ideed – uus partnerlus, et aidata VKEdel saada osa üleilmsetest võimalustest” (5), et komisjon eeldab ettevõtluses soolist võrdõiguslikkust, ent ei soovita midagi konkreetset naiste omanduses olevate VKEde rahvusvahelisemaks muutumise toetuseks.

2.1.7   Euroopas puudub infrastruktuur, mis toetaks konkreetselt just naiste ettevõtlust. Ükski eespool nimetatud poliitika, järelmeede või säte pole täielikult tunnustanud ettevõtte omamisega seonduvat soolist mõõdet nagu nad pole märganud ka majanduskasvu võimalusi ega mitmekesisust ettevõtluses (kodus asuvad ettevõtted, mikroettevõtted, pereettevõtted).

2.2   Praegune poliitika naiste omandis olevate ettevõtete suhtes

2.2.1   Naiste omandis olevad ettevõtted on Euroopa majanduse tervisele eluliselt tähtsad. Üle kümne aasta on riikide valitsused ning paljud avaliku, era- ja akadeemilise sektori organisatsioonid tunnustanud naiste ettevõtluse toetamise väärtust nii poliitilisest kui ka praktilisest seisukohast. Tulemuseks on olnud kasvanud teadlikkus nende ettevõtete panusest majandusse.

2.2.2   Komisjon koostöös liikmesriikidega otsib praegu mooduseid üle saamaks teguritest, mis võtavad naistelt julguse hakata ettevõtlusega tegelema ja on käivitatud mitmeid algatusi, sealhulgas:

—

Euroopa juhendajate võrgustik naisettevõtjate toetuseks, mis loodi Poola eesistumise ajal 15. novembril 2011. See võrgustik on üks meetmetest, milleks tehti ettepanek 2011. aasta Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” läbivaatamisdokumendis, ning see tugevdab ja täiendab naiste ettevõtluse edendamise, toetamise ja ergutamise meetmeid;

—	Euroopa poliitikakujundajate võrgustik naiste ettevõtluse edendamiseks (WES);

—	naiste ettevõtluse portaal (6).

3.   Majanduslik potentsiaal

3.1   Julgustavatest edusammudest hoolimata peab EL siiski võtma väga olulisi täiendavaid meetmeid, et vallandada naistele kuuluvate ettevõtete, eelkõige VKEde täispotentsiaal. Naised jäävad liigagi sageli ettevõtlusareenil nähtamatuks – neid ei ole näha meedias, ettevõtjate esindajate organisatsioonides ning poliitika mõjutamisel.

3.2   Ettevõtlust iseloomustab püsiv sooline ebavõrdsus, mis tähendab, et naisettevõtjate arv on väiksem. Praegu on Euroopas naisettevõtjaid ainult 30 % ettevõtjate üldarvust. See on majanduskasvu kasutamata potentsiaal.

3.3   2012. aastal on naiste omandis olevad ettevõtted tähtsamad kui kunagi varem; igas valdkonnas leidub kogu Euroopas ja sellistes naaberpiirkondades nagu Euroopa – Vahemere piirkond tegutsevaid ettevõtteid (7), mille roll majanduse hoogustamisel ning uute töökohtade loomisel ja säilitamisel on majanduse elavdamiseks ja majanduskasvu soodustamiseks määrava tähtsusega.

3.4   Kõige murettekitavam on see, et ajal, mil ettevõtluse riigipoolset rahastamist on paljudes riikides kärbitud ning paljud ettevõtted ellujäämise ja arenemise eest võitlevad, on naiste omandis olevatele ettevõtetele suunatud poliitikameetmed kiiduväärt lubadustest hoolimata päevakorrast maha võetud. Naiste omandis olevad ettevõtted on „miljardeid eurosid väärt võimalus” (8), mida tuleb tähele panna ja mitte käest lasta.

3.5   Üks suurimaid probleeme naiste ettevõtluse hindamisel Euroopas on nii kvantitatiivse kui kvalitatiivse teabe puudujääk. Äriregistrid ja paljud riikide statistikaallikad (sealhulgas käibemaksukohustuslaste register) pole sooliselt liigendatud. Samamoodi pole sooline teave hõlpsasti kättesaadav pankadest ega ettevõtlust toetavatest organisatsioonidest.

3.6   Hoolimata neist vajakajäämistest pakuvad mõned sobivad teabeallikad ettevõtete ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta teavet seoses meeste ja naiste äritegevusega. Nende hulka kuuluvad Global Entrepreneurship Monitor (GEM) ja iga-aastased rahvastiku-uuringud enamikus Euroopa riikides (rahvaloendus). Andmete kogumine USAs toob esile, millised on Euroopa võimalused (9).

3.7   Uuringud näitavad (10), et naiste omandis olevad ettevõtted investeerivad töötajate koolitusse rohkem kui tööandjad üldiselt ning et kaks kolmandikku sellest on suunatud nende juhtivate töötajate juhioskuste suurendamiseks. Seega on investeeringud naiste omandis olevate, majanduskasvule orienteeritud ettevõtete toetamisse tõenäoliselt tasuvamad kui investeeringud ettevõtetesse üldiselt.

3.8   Enamik statistikast moodustavad konservatiivsed prognoosid ning esineb tähelepanuväärseid uuringutulemusi, mis näitavad veelgi tugevamat arengusoovi naisettevõtjate (sealhulgas ka nende, kes on emad) hulgas (11). Ühendkuningriigi Natwest Banki läbiviidud uuringus leiti, et 88 % naistest prognoosisid oma ettevõtte majanduskasvu vastandina 74 %-le meestest. Kasvu suuruseks eeldati keskmiselt 25 %.

4.   Sooline võrdõiguslikkus ettevõtluses

4.1   Euroopa Liidul on eetiline kohustus anda naistele seda, mida nad tegelikult väärivad. Sooline võrdõiguslikkus peab ELi otsustamisprotsessis alati esmatähtsaks jääma. Kriisiaegadel muutub „sooline õiglus” isegi veel olulisemaks. Arutelus peavad osalema nii naised kui ka mehed, sest liigagi tihti toovad naistega seotud probleemid ümarlaua äärde üksnes naisi.

4.2   Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise poliitikad, sealhulgas õigusaktid, on Euroopa ulatuses paika pandud, ent ei sisalda keskendumist kontrollile, kas vahendite eraldamist analüüsitakse soolisest seisukohast. Tuleb tagada läbipaistvus, vastutustundlikkus ja rangem reeglite järgimine, mis oleks tegelikus vastavuses soolise võrdõiguslikkuse nõuetega.

4.3   Ühendkuningriigis peavad kõik ametiasutused oma töö tegemisel kohaselt silmas pidama järgmisi õiguslikke nõudeid (12):

—	kõrvaldada ebaseaduslik sooline diskrimineerimine ja ahistamine,

—	edendada meeste ja naiste võrdseid võimalusi.

Soolise neutraalsuse tõestamiseks tuleks teha vahendite eraldamise analüüs.

4.4   Soolise võrdõiguslikkuse kohustuse põhimõte on oluline soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks, toetudes vastutustundele, vahendite eraldamise hindamisele ja soolise statistika kogumisele. See aitaks poliitikakujundajatel hinnata naiste ettevõtluse tegelikku mõju. (Näide: regionaalarengu fond (ERDF) või sotsiaalfond (ESF): EL eraldab rahalisi vahendeid liikmesriikidele, kes jaotavad neid vahendeid piirkondlikul tasandil. Sageli kasutatakse rahalisi vahendeid uute töökohtade loomiseks ettevõtete loomise kaudu, ent ühelgi juhul pole lähtutud soolisest kuuluvusest.) Soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas läbipaistvuse tagamiseks peaksid poliitikakujundajad igal tasandil uurima ja analüüsima, kuidas on raha soolisest seisukohast lähtudes jagatud.

4.5   Sooline kuuluvus võiks olla „suurendusklaas”, mis aitaks mõista ja likvideerida muudki ebavõrdsust (rassi, puude või vanuse alusel). Et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine saaks Euroopa ulatuses olla tõhus, on tarvis integreeritud lähenemisviisi, eelkõige sellist, nagu on esile tõstetud OECD aruandes „Tackle gender gap to boost growth” (13). Soolisele kuuluvusele keskendumine hõlmab kõiki võrdsuse aspekte ning mõjutab kõiki, nii mehi kui ka naisi. Soolisele kuuluvusele keskendumine tunnistab, et ebavõrdsus naiste ja meeste vahel tuleneb ebaõiglusest või stereotüüpimisest, mis mõjutab kõiki.

4.6   Soolist analüüsi on tarvis selleks, et ära hoida vahendite raiskamist hariduses ja koolituses, terviseprobleemide kõrgemat taset ning majanduskulusid ettevõtetes, kus naiste oskusi ei väärtustata ning nende potentsiaali ja andeid ei tunnustata. Peale selle on toetus karjäärinõustamisel, stereotüüpidest ülesaamine ja nähtamatu barjääri purustamine olulise tähtsusega kõigis vanuses naiste kaasamisel. Ka naissoost eeskujusid ja juhtivtöötajaid on tarvis meedias ja ühiskonnas nähtavamalt kujutada, et edendada positiivseid muutusi, mida naised majandusse toovad.

5.   Soovitused

5.1   Poliitilised meetmed

5.1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mõistab, et Euroopa on kokkuhoiumeetmete ajajärgus, kuid lihtsa konkreetse poliitikaga naiste omandis olevate ettevõtete heaks võib saavutada investeeringutasuvuse, mis kaalub üles ELi ja liikmesriikide väikesed panused nelja ettepaneku elluviimiseks.

5.1.2   Need ettepanekud pole valitud juhuslikult, vaid need on koostatud konsulteerimisel naisettevõtjate ja äriühendustega. Sarnaseid ettepanekuid on tehtud Euroopa Parlamendi resolutsioonis (14). Mis veelgi tähtsam, sarnaseid meetmeid on võetud USAs vastavalt Naiste Äriomandi seadusele (1988). Kõige suurem mõju oli andmekogumise ja hankepoliitika kohustuslikuks tegemisel. Nais- ja meesettevõtjate suhe USAs on nüüd umbes 2:1 (naiste omandis olevate ettevõtete arv USAs protsentuaalselt kõigist ettevõtetest üldse tõusis 26 %-lt 1992. aastal 57 %-le 2002. aastal). See kahekordistas naisettevõtjate arvu, tõstis loodud töökohtade arvu ja suurendas majanduslikku panust ühiskonda.

5.1.3   Ettepanekud on järgmised.

5.1.3.1

Luua Euroopa Naiste Äriomandi büroo Euroopa Komisjonis ja liikmesriikide pädevates ministeeriumides. Eelistatavalt ei peaks see olema soolise võrdõiguslikkuse ministeeriumi alluvuses, et teha selget vahet majandustegevusel ja soolise võrdõiguslikkuse kohustustel. Bürool peaksid olema ulatuslikud volitused eesmärkide ja vahendite osas. Ettevõtluse peadirektoraadis on üksnes naiste ettevõtlusele Euroopas pühendunud praegu üks töötaja 900-st!

5.1.3.2

Nimetada naiste ettevõtluse direktor/saadik või kõrgetasemeline esindaja Euroopa Komisjonis ja liikmesriikide ettevõtlusministeeriumides, kellel oleks aga osakondadeülene roll teadlikkuse suurendamisel majanduslikust kasust, mida saadakse, julgustades üha enamaid naisi äriettevõtteid looma ja arendama. Need ametikohad peaksid olema kindla ametiajaga (4–10 aastat, olenevalt majandus- ja rahastamisstruktuurist) ja neil peaks olema väga selge töövaldkond konkreetsete eesmärkide ja aruandekohustusega. Naiste ettevõtluse direktor/saadik või kõrgetasemeline esindaja peaks vastutama ka tööstuse ja teaduse nende suundade edendamise eest, mis viiksid naiste ettevõtluse tõusuteele, näiteks uurimis- ja teadustegevuse, kõrgtehnoloogia, otsemüügi, veebipõhise süsteemi ja infotehnoloogia arendamine.

5.1.3.3

Koguda olulist teavet, mis võimaldaks mõõta ja kvantifitseerida naisettevõtjatele eraldatavaid vahendeid – see on peamine põhjus, miks naistele saab ettevõtluses osaks diskrimineerimine, eriti ettevõtte loomise staadiumis. Toetada iga-aastaste ajakohastatud poliitiliste ja teaduslike andmete esitamist naiste ettevõtete kohta kõigis Euroopa piirkondades. Suurendada valitsusasutustes ja ametites soolise statistika kogumist ja kättesaadavust. On tähtis, et ettevõtluse peadirektoraat ja liikmesriikide majandusarengu ministeeriumid viiksid läbi soolise mõju hindamise, kogudes asjakohaseid andmeid, mis sisaldavad naisettevõtjate arvu, naiste omandis olevate ettevõtete arvu, nende ettevõtete töötajate arvu, neile ettevõtetele ja ettevõtjatele eraldatavaid vahendeid. On oluline tähele panna, et sellised riigid nagu Austraalia, Kanada ja USA on niisuguse teabe kogumise ja analüüsimise abil naiste ettevõtluse taset edukalt tõstnud.

5.1.3.4

Jõustada kehtivaid õigusakte soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Uusimad andmed näitavad, et kogu Euroopas on praegu naiste töötus saavutanud 23 aasta kõrgeima taseme. Rekordiline on ka selliste noorte hulk, kes pole majanduslikult aktiivsed; nende hulgas on palju kõrgharidusega naisi. Eksisteerib sooline palgalõhe, samuti on naised puudulikult esindatud otsuste tegemise protsessis kogu Euroopas. On tähtis, et EL ja liikmesriigid täidaksid oma kohustusi soolise võrdõiguslikkuse alal, liigitades teavet soolise kuuluvuse alusel, eelkõige andmete kogumisel ja vahendite eraldamisel.

5.2   Kodanikuühiskonna meetmed

5.2.1   Tehakse järgmine ettepanek.

5.2.1.1

Kuna kõik naiste ettevõtluse ja naiste omandis olevate ettevõtete edendamisega seotud meetmed toovad kõigile sotsiaalset ja majanduslikku kasu, tuleb mehi innustada sellest arutelust osa võtma ning tunnistama lisaväärtust, mis tekib, kui edendada naiste tegevust ettevõtjatena. Asjakohane teabevahetus, võrgustikud ja koolitus peaksid hõlmama mõlemat sugu ning ka sotsiaalne kaitse peaks tagama, et ühiskonnas saavad kõik võrdse kohtlemise osaliseks.

5.2.1.2

Kõigile tuleb võimaldada juurdepääs ettevõtlusele, tagades, et kõigil haridusastmetel kõrvaldataks ettevõtjate sooline stereotüüpimine, ning reguleerides keelekasutust ja väljendeid ettevõtjatest rääkimisel. Samas tuleb tagada, et ettevõtjatele praegu ülikoolides ja täiendõppes pakutav haridus oleks noortele naistele atraktiivne ja kasulik, kahandades erinevust oma ettevõtet asutavate noorte meeste ja noorte naiste arvus.

5.2.1.3

Igas vanuses naiste traditsioonilisi ja ebatraditsioonilisi karjäärivõimalusi tuleb soodustada soolisest aspektist neutraalsete vahenditega. Euroopas on palju kõrgharidusega kõrge kvalifikatsiooniga naisi, kellest paljud on kriisi tõttu hiljuti töötuks jäänud ja kes pole ehk kaalunudki oma ettevõtte asutamist kui üht võimalust.

5.2.1.4

Tuleb luua sihtotstarbelised naiste ettevõtluskeskused, kus pakutakse põhilist ettevõtlusalast teavet, võrgustikke, teadmiste jagamist, koolitust ja nõustamist. Mitmes ELi riigis puuduvad sellised keskused üldse või kannatavad need kogu ELi äriühenduste või kaubanduskodade alluvuses sageli finantsressursside piiratuse all. Need keskused aga, kus kohaldatakse eriotstarbelisi vahendeid, võivad naiste ettevõtluse soodustamisel siiski ülimalt tõhusad olla. Mitmeid parimate tavade näiteid võib leida Saksamaalt.

5.2.1.5

Naistele, kes soovivad asutada oma uurimis-, teadus- ja tehnoloogiaettevõtte või arendada uurimis- ja innovatsioonitegevust tuleb tagada toetus ja teabe kättesaadavus, rahalised vahendid ning ressursid.

5.2.1.6

Finantsasutused peaksid revideerima laenuteabe avaldamist seoses soolise kuuluvusega. On tehtud uuring, mis näitab, et naistele laenatakse vähe ning sageli palju kõrgema intressimääraga kui meestele (15).

5.2.1.7

Tuleb läbi vaadata kõigi ettevõtjate kohta käivad sotsiaalkindlustussätted, aga eelkõige naisettevõtjate kohta käivate sätete praktilised aspektid, mis on seotud raseduse, ning ema- või hooldajakohustustega. Komisjoni tegevuskavas Euroopa ettevõtluse programm (16) pööratakse tähelepanu vajadusele paremate sotsiaalkindlustusskeemide järele, ent ei minda asjakohaste ettepanekute tegemisel piisavalt kaugele.

5.2.1.8

Tuleb välja töötada ja rakendada kogu ELi hõlmav avalik-õigusliku ringhäälingu kokkulepe, et innustada liikmesriikide avalik-õiguslikke ringhäälinguorganisatsioone võtma endale eesmärgiks ettevõtluse sooliselt tasakaalustatud kajastamine meedias – naised tuleb ära võtta „naistelehekülgedelt” ja paigutada ärilehekülgedele! Uuringud näitavad, et meedias kajastamine võib märkimisväärselt ja positiivselt mõjutada ettekujutusi naisettevõtjatest ja hoiakuid nende suhtes. Meedia kasvanud huvil edukate naisettevõtjate kui positiivsete eeskujude vastu võib olla mõõdetav mõju ühiskonna hoiakutele naiste ettevõtluse suhtes.

---

(1)  1988: Women's Business Ownership Act (HR5050) http://www.nwbc.gov/sites/default/files/nwbc05.pdf.

(2)  (2010/2275(INI)).

(3)  EMSK arvamus teemal „Tööalane konkurentsivõime ja ettevõtlikkus – kodanikuühiskonna, tööturu osapoolte ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste roll soolisest vaatenurgast” (ELT C 256, 27.10.2007, lk 114).

(4)  Ettevõtete ning VKEde konkurentsivõime programm (COSME) 2014–2020.

(5)  COM(2011) 702 final

(6)  Vt. http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/promoting-entrepreneurship/women/portal/.

(7)  EMSK arvamus teemal „Naiste ettevõtluse edendamine Euroopa – Vahemere piirkonnas” (ELT C 256, 27.10.2007).

(8)  http://womeninbusiness.about.com/od/wibtrendsandstatistics/a/statswibindustr.htm

(9)  http://www.bis.gov.uk/assets/biscore/enterprise/docs/b/11-1078-bis-small-business-survey-2010-women-led-businesses-boost.pdf.

(10)  http://www.bis.gov.uk/assets/biscore/enterprise/docs/b/11-1078-bis-small-business-survey-2010-women-led-businesses-boost.pdf

(11)  http://www.enterprising-women.org/static/ew_growthreport.pdf

(12)  http://freedownload.is/doc/overview-of-the-gender-equality-duty-11622854.html

(13)  http://www.oecd.org/document/0,3746,fr_21571361_44315115_50401407_1_1_1_1,00.html

(14)  (2010/2275(INI)).

(15)  Vt näiteks IPPRi 2011. aasta novembri raportit teemal „Naised ja pangad – kas naiskliente diskrimineeritakse?” aadressil http://www.wireuk.org/uploads/files/women-banks_Nov2011_8186.pdf ning teemal „Naiste omandis olevad ettevõtted: ülevaade akadeemilisest, populaarteaduslikust ja internetikirjandusest” aadressil http://www.bis.gov.uk/files/file38362.pdf

(16)  COM(2004) 70 final.

---