Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62011TN0526

    Kohtuasi T-526/11: 3. oktoobril 2011 esitatud hagi — Igcar Chemicals versus ECHA

    ELT C 347, 26.11.2011, p. 41–42 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    26.11.2011   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 347/41


    3. oktoobril 2011 esitatud hagi — Igcar Chemicals versus ECHA

    (Kohtuasi T-526/11)

    2011/C 347/74

    Kohtumenetluse keel: hispaania

    Pooled

    Hageja: Igcar Chemicals, SL (Rubí, Hispaania) (esindaja: advokaat L. Fernández Vaissieres)

    Kostja: Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    tunnistada hagi põhjendatuks ja vastuvõetavaks;

    tühistada osaliselt vaidlustatud otsus osas, milles see viitab haldustasu kohta arve saatmisele ning tühistada nimetatud arve;

    mõista kohtukulud välja ECHA-lt.

    Väited ja peamised argumendid

    Käesolev hagi on esitatud Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) 3. augusti 2011. aasta otsuse SME (2011) 0572 peale ning sellest tulenevalt nõutakse ka haldustasu arve tühistamist (5. augusti 2011. aasta arve nr 10028302).

    Selles osas tuletab hagejast ühing meelde, et ta eelregistreeris esiteks ained, mida ta kavatses registreerida. Enne registreerimist määratleti ta aga ekslikult mitte väikese suurusega ettevõtte, vaid suure ettevõttena.

    2011. aasta juunis nõudis amet komisjoni määruse (EÜ) nr 340/2008, Euroopa Kemikaaliametile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), makstavate tasude kohta (edaspidi „tasude määrus”), artikli 13 lõike 3 alusel hagejalt, et ta tõendaks, et tal oli õigus tema suhtes kohaldatud vähendatud registreerimistasu kohaldamisele. Hageja vastas sellele nõudele kinnitades asjaolu, et ta oli suuruselt keskmise suurusega ettevõte; ta oli selle vea REACH-IT süsteemis omal algatusel parandanud enne ECHA viidatud nõude kättesaamist.

    Oma hagi toetuseks viitab hageja viiele alusele:

    1.

    Esimene hagi alus tugineb sellele, et Euroopa Komisjon ei olnud pädev delegeerima ECHA-le haldustasu kehtestamise pädevust ning ECHA ei olnud pädev võtma vastu ECHA haldusnõukogu 12. detsembri 2010. aasta otsust MB/29/2010 („on the classification of charges for which services are levied”).

    Hageja väidab selles osas, et sätestades tasude määruse artikli 13 lõikes 4, et ECHA nõuab registreerimistasust — mis on ECHA asutamisnormide kohaselt ainus tasu, mida ta nõuda võib — erinevat tasu, läks komisjon kaugemale nimetatud asutamisnormidega sätestatust ning et selles küsimuses ei ole ELTL artikkel 114 piisav komisjoni ja ECHA pädevuse tekkimiseks.

    2.

    Teine hagi alus tugineb tasude määruse artikli 13 lõikes 4 sisalduva pädevuse delegeerimise ebaseaduslikkusele.

    Hageja väidab selles osas, et viidatud säte annab ECHA-le kaalutlusõiguse seoses haldustasu kehtestamisega, ilma et ta määratleks selle tasu eesmärke, olemust, ulatust ja kestust, mistõttu otsuse MB/29/2010 artikkel 2 ja eeskätt selle lisa 1. tabel on õigusvastased.

    3.

    Kolmas hagi alus tugineb otsuse MB/29/2010 karistavale laadile.

    Hageja väidab selles osas, et kuigi ametil on vastavalt ECHA alusmääruse artikli 74 lõikele 1 õigus nõuda oma teenuste eest tasu, siis on selle sama määruse artikli 74 lõikes 3 sätestatud, et tasu suurus määratakse nii, et oleks võimalik tagada, et nendest laekuvad summad koos ameti eelarve muudest allikatest laekuvate summadega oleks piisavad osutatavate teenuste eest tasumiseks. Kindlasummaline haldustasu summas 15 000 eurot ei ole siiski õigustatud arvestades ECHA kontrollülesannet, sest kõnealune summa on ebaproportsionaalselt suur võrreldes osutatud teenustega. Teiseks on kõnealused haldustasud tegelikult oma laadilt karistavad.

    4.

    Hagi neljas alus, mis tugineb õiguskindluse põhimõtte rikkumisele.

    Hageja väidab selles osas, et REACH-IT süsteem ei paku ettevõtetele piisavalt teavet neid ähvardavate sanktsioonide kohta seoses nende kohustusega kontrollida, et nende suurus on õige. Teiseks ei ole amet arvestanud asjaolu, et hageja tehtud viga ei olnud tahtlik, ega selle omaalgatuslikku parandamist.

    5.

    Hagi viies alus tugineb proportsionaalsuspõhimõtte rikkumisele kõnealuste haldustasude kehtestamisel.


    Top