23. juulil 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-284/09)

2009/C 256/15

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: R. Layal ja B.-R. Killmann)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagi ese on Saksa dividendide maksustamist reguleerivad õigusnormid. Saksa tulumaksuseaduse sätted näevad ette, et Saksamaa emaettevõtjad, kellel on üldine maksukohustus, võivad maksunõude esitamise menetluses tulumaksu tasumisel arvestada maha kinnipeetava maksu. Nii vabastatakse Saksa emaettevõtjad majanduslikult kinnipeetavast maksust. Emaettevõtjatel, kellel on Saksamaal piiratud maksukohustus, on seevastu võimalus end kinnipeetavast maksust täielikult vabastada üksnes siis, kui kõnealusel emaettevõtjal on direktiivis 90/435 ette nähtud minimaalne osalus tütarettevõtjas. Kui osalus on sellest minimaalsest osalusest väiksem, siis ei ole Saksa õiguse kohaselt piiratud maksukohustusega emaettevõtjatel võimalik saada samasugust maksuvabastust kui emaettevõtjatel, kelle suhtes kehtib üldine maksukohustus. Selle regulatsiooni alusel koheldakse Saksamaal makstavaid dividende teiste liikmesriikide emaettevõtjatele maksuõiguslikult teisiti kui emaettevõtjatele, kellel on Saksamaal üldine maksukohustus.

Komisjon peab sellist erinevat kohtlemist kapitali vaba liikumise põhimõtetega vastuolus olevaks, kuivõrd sellega võidakse eemale tõrjuda teistest liikmesriikidest või EMP-st pärit maksukohustuslasi investeeringute tegemisest Saksamaal.

EÜ asutamislepingu ja EMP lepinguga tagatud kapitali liikumise vabadusest järeldub, et kui liikmesriik võimaldab dividendide maksustamisel soodustusi, siis ei tohi need soodustused piirduda oma riigi dividendisaajatega. See ei tohi kaasa tuua oma riigi ja teiste liikmesriikide või EMP riikide dividendisaajate maksuõiguslikult erinevat kohtlemist; liikmesriigis antavaid maksusoodustusi tuleb võimaldada ka teiste liikmesriikide või EMP riikide osanikele. Kui ka asjaomane liikmesriik, nagu käesoleval juhul, on sõlminud teiste liikmesriikidega topeltmaksustamise vältimise lepinguid, siis võib esimesena nimetatud liikmesriik tugineda neile lepingutele üksnes siis, kui nende lepingute mahaarvamise tingimused tasakaalustavad teiste liikmesriikide või EMP riikide osanike võimalikku majanduslikku mitmekordset maksustamist samal viisil nagu seda tehakse kodumaiste osanike puhul oma maksusüsteemi kaudu.

Lepingute osas, mis Saksamaa on sõlminud teiste liikmesriikidega, ei ole see aga nii; need lepingud näevad küll topeltmaksustamise vältimiseks ette Saksamaal kinnipeetava maksu mahaarvestamist emaettevõtja liikmesriigis makstavates maksudest, mahaarvatav summa ei tohi aga ületada enne mahaarvamist deklareeritud maksusumma seda osa, mis arvestatakse maha Saksamaalt saadavalt tulult. Seetõttu on mahaarvamine piiratud, selle võimaliku vahe hüvitamist, mis tekib asjaomases liikmesriigis makstavate maksude ja Saksamaal kinnipeetava maksu vahel, ei näe need lepingud ette, mistõttu on see välistatud.

Seoses käesoleva rikkumise võimaliku õigustusega tuleb märkida, et Saksamaa ei ole kohtueelses menetluses toonud välja üldise huvi kaalukat põhjust, mis õigustaks vaidlustatud maksusüsteemi.

(1)  Nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiiv eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 255, lk 6; ELT eriväljaanne 09/01, lk 147).