This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52008IE1206
Opinion of the European Economic and Social Committee on the Non-energy mining industry in Europe
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Muude kui energiat andvate maavarade kaevandamine Euroopas
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Muude kui energiat andvate maavarade kaevandamine Euroopas
ELT C 27, 3.2.2009, p. 82–87
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
3.2.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 27/82 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Muude kui energiat andvate maavarade kaevandamine Euroopas”
(2009/C 27/19)
17. jaanuaril 2008 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:
„Muude kui energiat andvate maavarade kaevandamine Euroopas”.
Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööstuse muutuste nõuandekomisjon võttis arvamuse vastu 24. juunil 2008. Raportöör oli Dumitru Fornea ja kaasraportöör Ion Pop.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 446. istungjärgul 9.–10. juulil 2008 (9. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 135, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 10.
1. Järeldused ja soovitused
1.1 |
Toormaterjalide tulevase varustuskindluse peamised sambad Euroopas on kodumaine tarne, rahvusvaheline tarne, suutlikkuse suurendamine ja ressursside tõhus kasutamine.
|
1.2 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni ja liikmesriike arvestama järgmiste soovitustega (üksikasjalikud soovitused on esitatud punktis 3.2):
|
2. Ülevaade sektorist
2.1 |
Maavarad on hädavajalikud arenguks ning seega ka elukvaliteediks ja jätkusuutlike kogukondade loomiseks. Muud kui energiat andvad maavarad (3) on igapäevases elus kasutatavad põhimaterjalid: ühes majas võib olla kuni 150 tonni maavarasid sellistes ainetes nagu tsement, savi, kips, kaltsiumkarbonaat, komposiitmaterjalid, klaas, värv, keraamika, ehituskivid ja mitu tonni metalle. Ühes autos võib kummis, plastis, klaasis ja üle ühe tonni metallides olla kuni 150 kilo maavarasid. 50 % värvidest ja paberist koosneb maavaradest ning klaas ja keraamika võib koosneda kuni 100 % maavaradest (4). Maavarade haldamise planeerimisega tagatakse, et sotsiaalseid ja majanduslikke vajadusi ning kaevandamise ja töötlemise mõju inimestele ja keskkonnale hallatakse integreeritult, võttes arvesse kaevanduse või karjääri tervet elutsüklit kaevandusprotsessi algusest ning hõlmates planeerimisel ka kaevandamise lõpetamise ja lõpetamisjärgse hoolduse. Toormaterjalide turgude globaliseerumise ja suurenenud konkurentsi valguses suureneb kaevandussektori strateegiline väärtus pidevalt. Kaevandustehnoloogias on Euroopa jõudnud ülemaailmselt juhtivale positsioonile, aga edasiste arengute valguses tuleb seda positsiooni tugevdada. |
2.2 |
Praegu sõltub kaevandatud maavaradest 70 % Euroopa töötlevast tööstusest. Samas seisavad ELi 27 liikmesriiki vastamisi kaevandussektori ulatusliku ümberkorraldamisega ning metallide hind maailmaturul kasvab pidevalt. Et sellega toime tulla, tuleb Euroopa tööstuspoliitikas arvestada asjaoluga, et toormaterjalide tarnekindlust ja nõudlust mõjutavad vaba turu jõud. |
2.3 |
Euroopa muude kui energiat andvate maavarade kaevandamise sektor tagab töökohad 295 000 töötajale umbes 18 300 ettevõttes, mille käive on kokku 45,9 miljardi eurot ja mille hulgas on mitmed VKEd (5). Kõnealune tööstusharu edendab keskkonnaalast vastutust ja säästvat arengut oma liikmeorganisatsioonide kaudu ja pühendumisega ettevõtete sotsiaalsele vastutusele. |
2.4 |
Paljud eurooplased ei tunnista kaevandustööstuse olulisust, aga tulevikus sõltub Euroopa säästev majanduskasv suurel määral kohalikult kaevandatud maavaradest. Samas võib suurel nõudlusel maavarade järele, mis on kaevandatud riikides, nagu Hiina ja India, tulevikus olla tugev mõju ELi tarnekindlusele (6). Ülemaailmse lähenemisviisi raames püüavad need riigid saada endale lõviosa toormaterjalidest ja finantsressurssidest ning selle tulemusena toimub tööstuse ümberkorraldamine ja investeeringute ümberpaigutamine rahvusvahelises mastaabis. |
2.5 |
Globaliseerumise ja kliimamuutustega toimetulemisel on hädavajalikud strateegilised elemendid ELi Euroopale suunatud energiapoliitika ja integreeritud kaevanduspoliitika. Seda tunnistati juba Euroopa ühenduste loomisel (7). Kuna liikmeriigid on otsustanud toetada ELi jõupingutusi taastuvate energiaallikate ja energia tõhusa kasutamise edendamisel, tuleb mõista, et seda on võimalik saavutada ainult juhul, kui Euroopa tööstusel on turvaline juurdepääs muudele kui energiat andvatele maavaradele, eelkõige mitteväärismetallidele ja kõrgtehnoloogilise väärtusega metallidele ja mineraalidele, mis on keskkonnasäästlikus majanduses hädavajalikud. Käitumistavade muutumine, energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad on kaasa toonud uued tehnoloogiad ning teadus- ja arendustegevuse arendamise. On üldteada, et tehnoloogilistes seadmetes on suurtes kogustes metalle, millest enamik on haruldased või väärismetallid, mis on Euroopas peaaegu kättesaamatud (8). |
2.6 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle avaldada 2008. aastal teatis selle kohta, kuidas parandada jätkusuutlikku juurdepääsu toormaterjalidele. Teatises tuleks soovitada mõistlikke, realistlikke ja kasulikke meetmeid, mille kaudu tööstus saaks parema jätkusuutliku juurdepääsu maavaradele. See on eriti oluline, sest tööstus seisab silmitsi suurte tarneprobleemidega:
|
2.7 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindab komisjoni spetsialistide panust komisjoni töödokumendis „ELi muude kui energiat andvate maavarade kaevandamise sektori konkurentsivõimelisuse analüüs” (9) ning rõhutab, et Euroopa suutlikkus tagada metallimaakidega varustatus kodumaise kaevandamise kaudu on hoolimata ELi laienemisest veel piiratud. |
2.7.1 |
Euroopa tööstusharude tarnekindlust on võimalik parandada sel teel, et märkimisväärselt suurendatakse investeeringuid geoloogilise potentsiaaliga uute liikmesriikide kaevandussektorisse, kasutades ja parandades ELi olemasolevaid abimehhanisme. |
2.7.2 |
Ida-Euroopa riikides, kus geoloogiline struktuur on alati võimaldanud kaevandustööstust arendada, on saadaval suured maavarade varud. Ent kuna nende uute ELi riikide kaevandustööstus on olnud riigi poolt alarahastatud, siis praegune olukord ei näita muude kui energiat andvate maavarade kaevandamise tegelikku potentsiaali. Sellest vaatenurgast on hädavajalik, et neisse kaevandusettevõtetesse investeeritaks erakapitali, et tagada rahalised vahendid, mida siiamaani pakkus peamiselt riik. |
2.7.3 |
Et tagada Euroopa tööstuse varustamine toormaterjalidega ning tugevdada tööstuse konkurentsivõimet, tuleb kindlasti lahendada probleemid ebavõrdsete turutingimustega maavarade jätkusuutliku tarne ja neile ligipääsu osas. Nende väljakutsetega tuleb tegeleda kõrgel tasandil ja tervikliku lähenemisviisi kaudu, mis kaasab paljud poliitikavaldkonnad, nagu kaubandus-, arengu-, energia-, infrastruktuuri-, transpordi-, ettevõtlus- ja tarbijapoliitika. |
2.7.4 |
Kaevandustööstus on seotud paljude teiste tööstusharudega, nt tehnoloogia ja seadmed, teadustegevus, konsulteerimine, finants- ja keskkonnateenused jt (10). Seepärast annab kaevandus tavaliselt keskmiselt neli korda rohkem kaudseid kui otseseid töökohti piirkonnas, kus see asub. Piirkondliku majanduskasvu potentsiaal on märkimisväärne, eriti piirkondades, kus muu majandusareng on probleemne. |
2.7.5 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni üles vaatama läbi head tavad ja eeskujulikud kaevandustoimingud liikmesriikide tasandil, et arendada ja edendada neid ELi tasandil, võttes arvesse mitte ainult praktilisi küsimusi tehnoloogia valdkonnas, vaid ka liikmesriikide kogemusi geoloogiliste uuringuste korraldamisel ning kaevanduste ja karjääride haldamisel (11). Rahvusvahelisel tasandil on töötatud välja maavarade halduse arendamise projekt (Resource Endowment Project) (12), mis pakub juhiseid ja juhtumiuuringuid selle kohta, kuidas saab maavarasid majanduse arendamiseks kõige paremini kasutada. Sellise juhtumiuuringute projekti võiks teha ka ELis. |
3. Peamised tegurid toormaterjalidega varustamisel tulevikus ja sellealased soovitused
3.1 Kodumaine tarne
3.1.1 |
Piiratud juurdepääs ressurssidele, suur halduskoormus ja suurenev kulu lubade taotlemisel on põhjustanud investeeringute vähenemise ELi muude kui energiat andvate maavarade kaevandamisse isegi suure nõudlusega piirkondades. Euroopa toormaterjalide tarnepoliitikas tuleb arvestada tööstust ja keskkonnapoliitikat ning samuti maakasutuse planeerimist, et tagada parem kooskõlastamine riiklike planeerimisasutuste ja Euroopa poliitikatasandite vahel. |
3.1.2 |
Mõned liikmesriikide algatused maavarade haldamise planeerimise alal kogukondadele ja kohalike omavalitsustele võivad pakkuda häid näiteid selle kohta, kuidas integreeritult toime tulla ühiskonna ja majanduse nõudlusega maavarade järele ning teisalt kaevandamise ja töötlemise mõjuga inimestele ja keskkonnale. |
3.2 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni üles esitama teatise ettepanekus järgmised soovitused. |
3.2.1 |
Õigusraamistiku ja lubade andmise süsteemi parandamine (parem õigusloome) järgmiste meetmete abil:
|
3.2.2 |
Kaevandamise ja keskkonnakaitse kooskõlastuse tugevdamine järgmiste meetmete abil:
|
3.2.3 |
Maavaradealaste teadmiste suurendamine ELi tasandil järgmiste meetmete abil:
|
4. Rahvusvaheline tarne
4.1 |
Ei EL ega selle liikmesriigid ei ole hinnanud globaliseerumise täielikku mõju maavarade nõudlusele ja pakkumisele (18). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnistab, et toormaterjalide impordiks väljastpoolt ELi on palju põhjuseid. Siiski võib asjaolu, et imporditud tooted ei pruukinud tootmisprotsessi jooksul vastata Euroopa keskkonna- ja sotsiaalnormidele, lisaks ELi majanduse konkurentsivõime vähendamisele kaasa tuua ka keskkonna- ja sotsiaalprobleemide ümberpaigutumise. |
4.2 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni üles esitama teatise ettepanekus järgmised soovitused:
|
5. Suutlikkuse suurendamine
5.1 |
Euroopa muude kui energiat andvate maavarade kaevandamise tööstus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega seoses suutlikkuse suurendamisega, mis hõlmab olemasoleva suutlikkuse suurendamist ja uue loomist. Selle üks oluline osa on sektori maine parandamine. Siiski ei ole see ainus meede, mida peab võtma uute ja noorte inimeste ligimeelitamiseks, olemasoleva Euroopa tööjõu säilitamiseks kõnealuses sektoris ning selle suutlikkuse suurendamiseks sektori kaasajastamisega toimetulekuks. |
5.2 |
Komitee kutsub komisjoni üles innustama teatise ettepanekus järgmist:
|
6. Ressursside tõhus kasutamine
6.1 |
Ressursside tõhusaks kasutamiseks on äärmiselt vajalik kaasata teised maavarade kaevandamise protsessis aktiivsed sektorid. Rõhutatakse, et aktiivne kaevandustööstus Euroopas on ka maailmatasemel Euroopa tehnoloogia ja teenuseosutajate arengu tõukejõud. |
6.2 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni üles esitama teatise ettepanekus järgmised soovitused:
|
Brüssel, 9. juuli 2008
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
president
Dimitris DIMITRIADIS
(1) Punktis 3.2.1 on esitatud üksikasjalikud soovitused.
(2) Punktis 3.2.2 on esitatud üksikasjalikud soovitused.
(3) Dokumendi SEK(2007) 771 kohaselt liigitatakse muud kui energiat andvad maavarad järgmiselt: metallimaagid (vask, raud, hõbe jt), tööstuslikud mineraalid (sool, päevakivi, kaoliin jt) ja ehitusmaterjalina kasutatavad mineraalid. Dokumendi IP-07-767 kohaselt on Euroopa suutlikkus tagada varustatus metallimaakidega kodumaise kaevandamise kaudu väga piiratud. Näiteks võib tuua fakti, et 2004. aastal imporditi Euroopa Liitu 177 miljonit tonni metallimaake koguväärtusega 10,4 miljardit eurot, samas kui ELi kodumaine toodang oli umbes 30 miljonit tonni.
(4) Euromines.
(5) Eurostat.
(6) Uurimus „China's commodity hunger. Implications for Africa and Latin America”, Deutsche Bank.
(7) 1951. aastal allakirjastatud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping.
(8) See lähenemisviis on näha konkurentsivõime, energeetika ja keskkonna kõrgetasemelise rühma 27. novembri 2007. aasta neljandas aruandes ja 6.–8. juunil 2007. aastal toimunud G8 Heiligendammi kohtumisel. Konkurentsivõime, energeetika ja keskkonna kõrgetasemeline rühm on platvorm, mille kaudu innustatakse võtma poliitilist kohustust käivitada sidus strateegia, millega lihtsustataks toormaterjalide kättesaadavust.
(9) SEK(2007) 771.
(10) Näiteks on tänapäeval kaevandamissektoris kaevanduse arenguks äärmiselt olulised finantsteenused. Finantsteenused erinevad vastavalt etapile: uuringute teostamine, tasuvusanalüüs, kaevanduse arendamine, kaevandustegevus, kaevanduse sulgemine.
(11) Need on näha Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis ja teistes Euroopa riikides teostatud juhtumiuuringutes.
(12) Algatuse käivitas 2004. aastal Rahvusvaheline Kaevanduse ja Metallide Nõukogu. Algatuse eesmärk on määratleda riikliku, piirkondliku ja ettevõtete tasandi head poliitikatavad arenguriikide kaevandustesse ja metallidesse investeerimisel.
(13) Toormaterjalide hanke grupp on sidusrühmade grupp, mis koondab kokku tööstuse, keskkonnaalased valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud, liikmesriigid ja Euroopa Komisjoni.
(14) Metallide majandusgrupi 18. iga-aastase ettevõtete uuringustrateegiate väljaande kohaselt on kõrged toormehinnad suurendanud ülemaailmse mitteraudmetallide uuringute kogukulusid 2007. aastal 10,5 miljardi dollarini. Kümme kõige suurema kaevandamisuuringute eelarvega riiki on Kanada (19 %), Austraalia (12 %), USA (7 %), Venemaa (6 %), Mehhiko (6 %), Peruu (5 %), Tšiili (4 %), Lõuna-Aafrika (4 %), Hiina (3 %), Brasiilia (3 %).
(15) Geographic Information System (geograafiline infosüsteem).
(16) Vastavalt 10.–11. mail 1999 Potsdamis toimunud ruumilise planeerimise eest vastutavate ELi ministrite mitteametlikul kohtumisel määratletule on ruumilise planeerimise poliitika eesmärk tegutseda Euroopa Liidu territooriumi tasakaalustatud ja säästva arengu suunas, et saavutada ELi majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, loodusvarade ja kultuuripärandi säilimine ja haldamine ning tasakaalustatud konkurentsivõime.
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE).
(18) ÜRO kaubanduse ja arengu konverents avaldas hinnangu kõnealuse küsimuse kohta globaalsel tasandil oma maailma investeeringute aruande (2007) teises osas.
(19) Toormaterjalide kohta avaldatud andmetel (jaanuar 2008, Stockholm) ulatusid kaevandustööstuse ülemaailmsed investeeringud 2007. aasta lõpul 308 miljardi USA dollarini. See oli 50 % rohkem kui 2006. aastal, mis oli omakorda 20 % rohkem kui 2005. aastal.
(20) European Technology Platform on Sustainable Mineral Resources (ETP SMR), veebileht: http://www.etpsmr.org/