52008IE1206

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52008IE1206 - EN

Document 52008IE1206

Help

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Muude kui energiat andvate maavarade kaevandamine Euroopas

OJ C 27, 3.2.2009, p. 82–87 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

3.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 27/82

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Muude kui energiat andvate maavarade kaevandamine Euroopas”

(2009/C 27/19)

17. jaanuaril 2008 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

„Muude kui energiat andvate maavarade kaevandamine Euroopas”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööstuse muutuste nõuandekomisjon võttis arvamuse vastu 24. juunil 2008. Raportöör oli Dumitru Fornea ja kaasraportöör Ion Pop.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 446. istungjärgul 9.–10. juulil 2008 (9. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 135, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 10.

1. Järeldused ja soovitused

1.1

Toormaterjalide tulevase varustuskindluse peamised sambad Euroopas on kodumaine tarne, rahvusvaheline tarne, suutlikkuse suurendamine ja ressursside tõhus kasutamine.

—

Toormaterjalide kodumaise tarne poliitikas tuleks integreeritud lähenemisviisi raames arvestada tööstust, keskkonnapoliitikat ja maakasutuse planeerimist. Häid tavasid selles valdkonnas tuleks laiendada uutele potentsiaalsetele sektoritele. Liikmesriikides tuleks soodustada kodumaiste maavarade kättesaadavust, tagades vajaliku tasakaalu keskkonna- ja tööstusarengu poliitika vahel ning pakkudes ühtseid stiimuleid, et arendada ja kaitsta olemasolevate kaevanduste laiendamist ning uute avamist, kui need on nii majanduslikult ja sotsiaalselt elujõulised ja soovitavad kui ka keskkonda säästvad.

—

EL ja liikmesriigid peaksid hoolikalt hindama globaliseerumise mõju maavarade rahvusvahelisele tarnele, kui toormaterjalide importimine kolmandatest riikidest ületab ELi-sisese tarne. Investeerimispoliitikas ja tööstuse ümberpaigutamise valdkonnas tuleks järgida Euroopa keskkonna- ja sotsiaalnorme. Euroopa kasutajatele tuleks tagada toormaterjalide kättesaadavus ning tuleks vähendada ELi strateegilist sõltuvust.

—	Suutlikkuse suurendamine Euroopa muude kui energiat andvate maavarade kaevandamise sektoris on silmitsi mitmete väljakutsetega, nagu haldustõkked, vajadus parandada sektori mainet, vajadus kvalifitseeritud tööjõu, juhtimisviiside, hariduse ja koolituse järele.

—	Maavarade kaevandamise tõhususe parandamine sõltub edusammudest, mida tehakse teistes maavarade kaevandamisel ja muudel aladel aktiivsetes sektorites, ning eeldab Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide koostööd.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni ja liikmesriike arvestama järgmiste soovitustega (üksikasjalikud soovitused on esitatud punktis 3.2):

—

parem õigusloome õigusraamistiku ja lubade väljastamise süsteemi parandamise kaudu; heade tavade tutvustamine planeerimispoliitikas; liigse halduskoormuse vähendamine lubade väljastamisel; uuringute teostamise lihtsustamine; säästva arengu edendamine laiendatavates kaevandustes; maardlate kindlustamine (1);

—	kaevandamise ja keskkonnakaitse kooskõlastatuse tugevdamine järgmiste meetmete abil: heade tavade laiendamine Natura 2000 võrgustiku paikades ja nende läheduses; läheduspõhimõtte soodustamine transpordis, et vähendada saastamist ja kulusid; maavarade kättesaadavuse parandamine (2);

—	maavaradealaste teadmiste suurendamine ELi tasandil, luues Euroopa geoloogilise suutlikkuse ameti ja Euroopa maavarade teabesüsteemi liikmesriikide riiklike geoloogiliste uuringute suutlikkuse alusel.

2. Ülevaade sektorist

2.1

Maavarad on hädavajalikud arenguks ning seega ka elukvaliteediks ja jätkusuutlike kogukondade loomiseks. Muud kui energiat andvad maavarad (3) on igapäevases elus kasutatavad põhimaterjalid: ühes majas võib olla kuni 150 tonni maavarasid sellistes ainetes nagu tsement, savi, kips, kaltsiumkarbonaat, komposiitmaterjalid, klaas, värv, keraamika, ehituskivid ja mitu tonni metalle. Ühes autos võib kummis, plastis, klaasis ja üle ühe tonni metallides olla kuni 150 kilo maavarasid. 50 % värvidest ja paberist koosneb maavaradest ning klaas ja keraamika võib koosneda kuni 100 % maavaradest (4). Maavarade haldamise planeerimisega tagatakse, et sotsiaalseid ja majanduslikke vajadusi ning kaevandamise ja töötlemise mõju inimestele ja keskkonnale hallatakse integreeritult, võttes arvesse kaevanduse või karjääri tervet elutsüklit kaevandusprotsessi algusest ning hõlmates planeerimisel ka kaevandamise lõpetamise ja lõpetamisjärgse hoolduse. Toormaterjalide turgude globaliseerumise ja suurenenud konkurentsi valguses suureneb kaevandussektori strateegiline väärtus pidevalt. Kaevandustehnoloogias on Euroopa jõudnud ülemaailmselt juhtivale positsioonile, aga edasiste arengute valguses tuleb seda positsiooni tugevdada.

2.2

Praegu sõltub kaevandatud maavaradest 70 % Euroopa töötlevast tööstusest. Samas seisavad ELi 27 liikmesriiki vastamisi kaevandussektori ulatusliku ümberkorraldamisega ning metallide hind maailmaturul kasvab pidevalt. Et sellega toime tulla, tuleb Euroopa tööstuspoliitikas arvestada asjaoluga, et toormaterjalide tarnekindlust ja nõudlust mõjutavad vaba turu jõud.

2.3

Euroopa muude kui energiat andvate maavarade kaevandamise sektor tagab töökohad 295 000 töötajale umbes 18 300 ettevõttes, mille käive on kokku 45,9 miljardi eurot ja mille hulgas on mitmed VKEd (5). Kõnealune tööstusharu edendab keskkonnaalast vastutust ja säästvat arengut oma liikmeorganisatsioonide kaudu ja pühendumisega ettevõtete sotsiaalsele vastutusele.

2.4

Paljud eurooplased ei tunnista kaevandustööstuse olulisust, aga tulevikus sõltub Euroopa säästev majanduskasv suurel määral kohalikult kaevandatud maavaradest. Samas võib suurel nõudlusel maavarade järele, mis on kaevandatud riikides, nagu Hiina ja India, tulevikus olla tugev mõju ELi tarnekindlusele (6). Ülemaailmse lähenemisviisi raames püüavad need riigid saada endale lõviosa toormaterjalidest ja finantsressurssidest ning selle tulemusena toimub tööstuse ümberkorraldamine ja investeeringute ümberpaigutamine rahvusvahelises mastaabis.

2.5

Globaliseerumise ja kliimamuutustega toimetulemisel on hädavajalikud strateegilised elemendid ELi Euroopale suunatud energiapoliitika ja integreeritud kaevanduspoliitika. Seda tunnistati juba Euroopa ühenduste loomisel (7). Kuna liikmeriigid on otsustanud toetada ELi jõupingutusi taastuvate energiaallikate ja energia tõhusa kasutamise edendamisel, tuleb mõista, et seda on võimalik saavutada ainult juhul, kui Euroopa tööstusel on turvaline juurdepääs muudele kui energiat andvatele maavaradele, eelkõige mitteväärismetallidele ja kõrgtehnoloogilise väärtusega metallidele ja mineraalidele, mis on keskkonnasäästlikus majanduses hädavajalikud. Käitumistavade muutumine, energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad on kaasa toonud uued tehnoloogiad ning teadus- ja arendustegevuse arendamise. On üldteada, et tehnoloogilistes seadmetes on suurtes kogustes metalle, millest enamik on haruldased või väärismetallid, mis on Euroopas peaaegu kättesaamatud (8).

2.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle avaldada 2008. aastal teatis selle kohta, kuidas parandada jätkusuutlikku juurdepääsu toormaterjalidele. Teatises tuleks soovitada mõistlikke, realistlikke ja kasulikke meetmeid, mille kaudu tööstus saaks parema jätkusuutliku juurdepääsu maavaradele. See on eriti oluline, sest tööstus seisab silmitsi suurte tarneprobleemidega:

—	maavarade kaevandamiseks sobivate, hästi juurdepääsetavate maardlate kättesaadavuse vähenemine, mis tuleneb maakasutuse ebapiisavast või lühiajalisest planeerimisest või sellest, et ei ole piisavalt arvesse võetud geoloogilisi teadmisi;

—	suur halduskoormus ja kaevandamislubade saamise suur kulu täiendavate eeskirjade ja aegavõtvate eeluuringute tõttu;

—	probleemid kaevandamislubade saamisel uute karjääride ja kaevanduste jaoks ning käimasoleva kaevandustegevuse lubade pikendamisel.

2.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindab komisjoni spetsialistide panust komisjoni töödokumendis „ELi muude kui energiat andvate maavarade kaevandamise sektori konkurentsivõimelisuse analüüs” (9) ning rõhutab, et Euroopa suutlikkus tagada metallimaakidega varustatus kodumaise kaevandamise kaudu on hoolimata ELi laienemisest veel piiratud.

2.7.1

Euroopa tööstusharude tarnekindlust on võimalik parandada sel teel, et märkimisväärselt suurendatakse investeeringuid geoloogilise potentsiaaliga uute liikmesriikide kaevandussektorisse, kasutades ja parandades ELi olemasolevaid abimehhanisme.

2.7.2

Ida-Euroopa riikides, kus geoloogiline struktuur on alati võimaldanud kaevandustööstust arendada, on saadaval suured maavarade varud. Ent kuna nende uute ELi riikide kaevandustööstus on olnud riigi poolt alarahastatud, siis praegune olukord ei näita muude kui energiat andvate maavarade kaevandamise tegelikku potentsiaali. Sellest vaatenurgast on hädavajalik, et neisse kaevandusettevõtetesse investeeritaks erakapitali, et tagada rahalised vahendid, mida siiamaani pakkus peamiselt riik.

2.7.3

Et tagada Euroopa tööstuse varustamine toormaterjalidega ning tugevdada tööstuse konkurentsivõimet, tuleb kindlasti lahendada probleemid ebavõrdsete turutingimustega maavarade jätkusuutliku tarne ja neile ligipääsu osas. Nende väljakutsetega tuleb tegeleda kõrgel tasandil ja tervikliku lähenemisviisi kaudu, mis kaasab paljud poliitikavaldkonnad, nagu kaubandus-, arengu-, energia-, infrastruktuuri-, transpordi-, ettevõtlus- ja tarbijapoliitika.

2.7.4

Kaevandustööstus on seotud paljude teiste tööstusharudega, nt tehnoloogia ja seadmed, teadustegevus, konsulteerimine, finants- ja keskkonnateenused jt (10). Seepärast annab kaevandus tavaliselt keskmiselt neli korda rohkem kaudseid kui otseseid töökohti piirkonnas, kus see asub. Piirkondliku majanduskasvu potentsiaal on märkimisväärne, eriti piirkondades, kus muu majandusareng on probleemne.

2.7.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni üles vaatama läbi head tavad ja eeskujulikud kaevandustoimingud liikmesriikide tasandil, et arendada ja edendada neid ELi tasandil, võttes arvesse mitte ainult praktilisi küsimusi tehnoloogia valdkonnas, vaid ka liikmesriikide kogemusi geoloogiliste uuringuste korraldamisel ning kaevanduste ja karjääride haldamisel (11).

Rahvusvahelisel tasandil on töötatud välja maavarade halduse arendamise projekt (Resource Endowment Project) (12), mis pakub juhiseid ja juhtumiuuringuid selle kohta, kuidas saab maavarasid majanduse arendamiseks kõige paremini kasutada. Sellise juhtumiuuringute projekti võiks teha ka ELis.

3. Peamised tegurid toormaterjalidega varustamisel tulevikus ja sellealased soovitused

3.1 Kodumaine tarne

3.1.1

Piiratud juurdepääs ressurssidele, suur halduskoormus ja suurenev kulu lubade taotlemisel on põhjustanud investeeringute vähenemise ELi muude kui energiat andvate maavarade kaevandamisse isegi suure nõudlusega piirkondades. Euroopa toormaterjalide tarnepoliitikas tuleb arvestada tööstust ja keskkonnapoliitikat ning samuti maakasutuse planeerimist, et tagada parem kooskõlastamine riiklike planeerimisasutuste ja Euroopa poliitikatasandite vahel.

3.1.2

Mõned liikmesriikide algatused maavarade haldamise planeerimise alal kogukondadele ja kohalike omavalitsustele võivad pakkuda häid näiteid selle kohta, kuidas integreeritult toime tulla ühiskonna ja majanduse nõudlusega maavarade järele ning teisalt kaevandamise ja töötlemise mõjuga inimestele ja keskkonnale.

3.2	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni üles esitama teatise ettepanekus järgmised soovitused.

3.2.1

Õigusraamistiku ja lubade andmise süsteemi parandamine (parem õigusloome) järgmiste meetmete abil:

—

parandada maavarade haldamise planeerimise poliitikat heade tavade levitamise abil ELi toormaterjalide hanke grupis (13); see puudutab eelkõige geoloogiliste uuringute kaasamist ja maardlatealase asjatundlikkuse ja teadmiste kasutamist ning samuti konsultatsioone ettevõtetega, mis juba tegutsevad infrastruktuuri ja looduskaitse alase planeerimisega hõlmatud aladel;

—

välja töötada keskse kontaktpunkti süsteem (kõiki lubade väljastamisega seotud osapooli hõlmav üks kontaktpunkt, mis peab suutma hinnata majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaküsimusi), et parandada maakasutuse planeerimist ning lubade väljastamise protsessi. Sellise süsteemi väljatöötamine on iga ELi liikmesriigi pädevuses;

—

lihtsustada uuringuid, soodustades uuringute teostamist Euroopas parema riikliku reguleerimise teel,

—	pakkudes uuringuid läbi viivatele ettevõtetele stiimuleid teostatud uurimistööde eest,

—	parandades õiguskindlust maavaldustel, kus uuringuid teostatakse, et suurendada investorite usaldust,

—	vähendades aega, mis kulub maavalduste saamiseks, kus uuringuid soovitakse teostada,

—	viies läbi kampaaniaid, mille abil julgustatakse uuringuid teostavate ettevõtete loomist ja meelitatakse kolmandate riikide ettevõtteid teostama uuringuid ELis (14);

—	lihtsustada uuringute teostamist ja kaevandamist, vaadates läbi kehtivad õigusaktid ning tagades parema rakendamise tõhusama menetluse ja tähtaegade kaudu;

—	tagada järjekindlus looduskaitse eesmärkide kooskõlastamisel maavarade kaevandamisega;

—	hinnata säästvuse aspekte, kui otsustatakse, kas laiendada tegutsevat toormaterjalide kaevandust või avada teises kohas uus kaevandus, et rahuldada nõudlus ning saavutada majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnakaitse eesmärgid;

—	lihtsustada kehtivaid õigusakte ja kaotada liigne halduskoormus, nt mitmekordne aruandlus;

—

kindlustada maardlad, muutes maavarad ELi poliitikavaldkondades (konkurentsi-, arengu-, keskkonna-, teadus-, tööstus-, regionaalarengupoliitika) prioriteetsemaks, et muude kui mineraalide arendamine ei muudaks juba teadaolevaid maardlaid asjatult kasutuskõlbmatuks. Selleks tuleks:

—	tagada, et igal ELi liikmesriigil on riiklik tarnepoliitika, mis avaldatakse regulaarselt ja täispikkuses inglise keeles;

—	kindlaks määrata ELi praegune ja tulevane maavarade potentsiaal, ajakohastada seda teavet regulaarselt ning muuta see kergesti kättesaadavaks;

—	määratleda ELi strateegilised maavarad ning kooskõlastada liikmesriikide poliitika nende tarne osas.

3.2.2

Kaevandamise ja keskkonnakaitse kooskõlastuse tugevdamine järgmiste meetmete abil:

—	välja töötada GIS-põhine (15) teabesüsteem maismaal ja avamerel asuvate ELi maavarade asukoha, omaduste ja varude kohta, et lihtsustada maavarade potentsiaali kaasamist maakasutuse planeerimisse, sh kaitsealade valimisel ja määratlemisel;

—	tutvustada heade tavadega juhtumiuuringuid Natura 2000 direktiivi artikli 6 rakendamiseks;

—

parandada keskkonnaalase ja sotsiaalse mõju hindamise tõhusust ja tulemuslikkust, töötades liikmesriikide jaoks välja paremad ja selgemad rakendussuunised, et

—	tagada kogu ELis ühtlustatud lähenemisviis,

—	lühendada hindamisaruannete esitamisele ning ametivõimude reageerimisele seatud tähtaegu, pakkudes sel viisil investoritele suuremat õiguslikku stabiilsust ja prognoositavust;

—	edendada heade tavade kasutust kaevandamisel, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine;

—	soodustada läheduspõhimõtet ELi maavarade tarnes seal, kus see on mõistlik, et vähendada transpordi mahtu ja sellega seotud saastamist ja müra;

—	võimaldada ligipääs kaugetele aladele, lisades maardlate kättesaadavuse aspekti Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide infrastruktuurialasesse planeerimisse ning pakkudes samas vajadusel suurtele mahtlastidele keskkonnasäästlikumaid transpordiviise, nt raudtee- ja praamivedu ning meretransporti;

—	merepõhjast saadavad täitematerjalid;

—	vähendada „mitte-minu-õue-peal” suhtumist kogukondades, viies läbi uurimisprogrammi häirivate tegurite vähendamise kohta, et kogukonnad oleksid kaevandustegevuse suhtes aktsepteerivamad.

3.2.3

Maavaradealaste teadmiste suurendamine ELi tasandil järgmiste meetmete abil:

—	võimaldada poliitikakujundajatele juurdepääs maavaradega seotud põhjalikele andmetele valdkondades, nagu tootmine, töötajad, saadud tulu, kaevandamiseks kasutatud maa ja muuks kasutuseks tagastatud maa, et tagada otsuste tegemine parimate võimalike andmete alusel;

—	pöörata suuremat tähelepanu Euroopa metallide, tööstuslike mineraalide ja täitematerjalide kasvavale tähtsusele nii Euroopa kui ka riiklikul poliitilisel ja õigusloome tasandil;

—

tagada geoloogilise teabe arvessevõtmine maakasutuse planeerimisel ja võtta prioriteediks esmajärjekorras teabe edastamine maardlate kohta maakasutuse andmebaasidele ning tõsiselt kaaluda riiklikel ja piirkondlikel geoloogilistel uuringutel ja nende suutlikkusel põhineva Euroopa geoloogilise suutlikkuse ameti loomist. Euroopa geoloogilise suutlikkuse ameti pädevusse võiks kuuluda:

—	strateegiliste ressursside määratlemine ja nende soovitamine liikmesriikidele peamiste prioriteetidena maakasutuse planeerimisel;

—	maavarade kättesaadavuse ELi perspektiivi integreerimine Euroopa ruumi arenguplaani (16) (poliitikaraamistik, mis on seisnud 1999. aastast alates) ja vahendamine ELi liikmesriikide maavarade planeerimise poliitikasse;

—	kliimamuutuste alase poliitika mõju analüüsimine maavarade tarne ja omavarustatuse aspektist;

—	teadmiste parandamine ELi maavarade jaotumise ja kvaliteedi ning nende strateegilise tähtsuse kohta ja nende potentsiaali hindamine globaalse keskkonna- ja turvaseire süsteemi (GMES) raames;

—

üleeuroopalise geoloogilise andmebaasi väljatöötamine, mis tugineks INSPIRE (17) põhimõttele ning varjatud metalli- ja mineraalimaardlate potentsiaali hindamisele metallogeensete ja mineraalsete maavarade peamistes kaevandamispiirkondades;

—

maapinnavaatlustest tuleneva teabe ja teenuste, nagu GMES, kasutamine. GMES on ühenduse algatus, mis käivitati 2001. aasta Göteborgi ülemkogul koos Euroopa säästva arengu strateegiaga. GMESi maaseire põhiteenuse (Land Monitoring Core Service — LMCS) ühe osana alustatakse alates 2008. aastast digitaalsete vektorkaartide pakkumist tegeliku maakasutuse ja maakatte kohta üle kogu Euroopa (38 riiki, sh Türgi) järjepidevalt ja järjest suurema täpsusega (väikseim kaardistusüksus 1 ha; praeguse Corine maakatte kaardi väikseim kaardistusüksus on 25 ha). Maaseire põhiteenuse teine osa valib linnu ja muid nn tulipunkte veel suurema täpsusega (0,25 ha) ning selle sisu on kohandatud intensiivse kasutusega ja muutuvate alade haldamisele.

Samuti suuremate teadmiste omandamine Euroopa peamiste metallogeense sisaldusega alade sügavamate osade maavarade potentsiaali kohta: kui geoloogiline teave ja teadmised maapinnaaluse esimese 100 meetri kohta on suurema osa Euroopa kohta väga head, siis teadmised ja ruumiline teave nimetatud alade sügavama osa kohta jääb piiratuks, kuigi seal paiknevad tõenäoliselt maavarade maardlad, mida Euroopa vajab oma tulevikuvajaduste rahuldamiseks. Sügaval asuvate maardlate kasutamisel on arvukaid eeliseid: väga väike jälg maapinnal, sellest tulenevalt suurem ühiskonna toetus ning piiratud keskkonnamõju;

—

Praegu tegeletakse ka ELi välispoliitika toetamisele suunatud globaalse komponendi väljatöötamisega. Selline teave võimaldab:

—	koguda piisavaid, ruumiliselt esindavaid ja prognoositavaid kaevandamisandmeid;

—	määratleda ja kvantifitseerida avatud šahtiga kaevanduste ja/või kaevanduste infrastruktuuride alad;

—	määratleda võimalikud konfliktipiirkonnad (nt looduskaitsealad) või hüvitist saavad piirkonnad;

—	jälgida mõjusid majapidamisveele ja saastumise tagajärgi;

—	jälgida loodusliku taastamise protsessi pärast kaevanduse sulgemist;

—	võtta kiirloomulisi meetmeid õnnetusjuhtumite korral.

4. Rahvusvaheline tarne

4.1

Ei EL ega selle liikmesriigid ei ole hinnanud globaliseerumise täielikku mõju maavarade nõudlusele ja pakkumisele (18). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnistab, et toormaterjalide impordiks väljastpoolt ELi on palju põhjuseid. Siiski võib asjaolu, et imporditud tooted ei pruukinud tootmisprotsessi jooksul vastata Euroopa keskkonna- ja sotsiaalnormidele, lisaks ELi majanduse konkurentsivõime vähendamisele kaasa tuua ka keskkonna- ja sotsiaalprobleemide ümberpaigutumise.

4.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni üles esitama teatise ettepanekus järgmised soovitused:

—	määratleda strateegilised ressursid ja soovitada liikmesriikidele pidada neid peamisteks prioriteetideks maakasutuse planeerimisel;

—	luua Euroopa kaevandustööstuse konkurentsivõimet stimuleerivad tingimused, kasutades ära teadus- ja uuendustegevuse saavutusi ning edendades investeeringuid;

—	määratleda ja dokumenteerida toormaterjalide impordi- ja ekspordivood ning hinnata pikaajalist poliitilist ja majanduslikku usaldusväärsust;

—	luua uusi programme Euroopa fondide kaudu maavarade säästva kaevandamise, transportimise ja kasutamise parandamiseks hea ressursipotentsiaaliga piirkondades;

—	tagada Euroopa Komisjoni, OECD ja UNEP toormaterjalide säästva kasutamise foorumi kaudu, et imporditavaid materjale toodetakse säästval viisil;

—	innustada ELi investeeringuid väljaspool ELi asuvatesse riikidesse erilise rõhuasetusega Ladina-Ameerikal, Aafrikal, Venemaal ja Kesk-Aasia riikidel (19);

—	edendada koostööprogrammide kaudu Euroopa standardite rakendamist päritoluriikides;

—	ELi välispoliitika kujundamisel tuleb päevakorda võtta tarnevoogude kättesaadavuse ja pikaajalise stabiilsuse parandamine ning ELi ametnikud peaksid sellele tähelepanu pöörama kõrgetasemelistel kahepoolsetel kohtumistel ja tippkohtumistel.

5. Suutlikkuse suurendamine

5.1

Euroopa muude kui energiat andvate maavarade kaevandamise tööstus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega seoses suutlikkuse suurendamisega, mis hõlmab olemasoleva suutlikkuse suurendamist ja uue loomist. Selle üks oluline osa on sektori maine parandamine. Siiski ei ole see ainus meede, mida peab võtma uute ja noorte inimeste ligimeelitamiseks, olemasoleva Euroopa tööjõu säilitamiseks kõnealuses sektoris ning selle suutlikkuse suurendamiseks sektori kaasajastamisega toimetulekuks.

5.2

Komitee kutsub komisjoni üles innustama teatise ettepanekus järgmist:

—	ELi või riiklikult toetatava oskuste täiendamise programmi väljatöötamine olemasoleva koolitatud tööjõu jaoks, kes vajab täiendkoolitust ja -haridust, ning tõhusa elukestva õppe poliitika väljatöötamine;

—

ELi eriprogrammide käivitamine, et tulevaste töökohtade täitmiseks kasutada Euroopa tasandil maksimaalselt olemasolevat kvalifitseeritud tööjõudu, ning investeerimine potentsiaalsetesse kaevanduspiirkondadesse üle maailma, sest see on üks peamine tegur (tehnoloogia, oskusteadmised, maavaradealased teadmised) juurdepääsu võimaldamisel olulistele maardlatele üle kogu maailma;

—

investeerimine ülikoolidesse ja haridusprogrammidesse, et suurendada üldist suutlikkust kõnealuses valdkonnas, vaadates läbi praegu kaevandamise, maavarade töötlemise ja geoloogiaga seotud teaduskondadele pakutava riikliku toetuse, et suurendada nii üliõpilaste arvu kui ka teadusuuringuid kõnealuses valdkonnas;

—	otsuselangetajatepoolne innustus klastrite ja tehnoloogiaparkide loomisele kaevanduspiirkondades, kuna kaevandussektor on tugevasti seotud teiste tööstuste ja teenusepakkujatega ning on teada, et üks kaevanduses loodud töökoht toob kaasa veel neli töökohta;

—

teadlikkuse tõstmine maavarade rollist ja säästvast tööstusest kursuste, seminaride, aruelude, konverentside kaudu — selline valdkondadevaheline lähenemisviis hõlmaks näiteks selliste kontseptsioonide tutvustamist koolides ja ülikoolides nagu ökoloogiline kaevandamine, majandusgeoloogia, maavarade vastutustundlik kasutus jms;

—	tervise- ja ohutusküsimuste uurimise edendamine, mis on äärmiselt vajalik maavarade sektori jätkusuutlikkuse seisukohast;

—	erilist tähelepanu tuleb osutada tööohutusriskide vältimisele ja ennetavatele meditsiinilistele meetmetele.

6. Ressursside tõhus kasutamine

6.1	Ressursside tõhusaks kasutamiseks on äärmiselt vajalik kaasata teised maavarade kaevandamise protsessis aktiivsed sektorid. Rõhutatakse, et aktiivne kaevandustööstus Euroopas on ka maailmatasemel Euroopa tehnoloogia ja teenuseosutajate arengu tõukejõud.

6.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni üles esitama teatise ettepanekus järgmised soovitused:

—	innustada komisjoni täielikult toetama maavarade säästva kasutamise Euroopa tehnoloogiaplatvormi (20), mis pälvis alles hiljuti ametliku tunnustuse;

—	edendada tööstuse osalemist koostöös Euroopa Komisjoniga elluviidavates ELi ja riiklikes teadus- ja arendusprogrammides, millega edendatakse säästvat kaevandamist, ning programmis, millega edendatakse toormaterjalide kasutamist tehnoloogilise arengu abil;

—

kaasata sellisesse programmi masinaehitajad, et veelgi vähendada

—	müra ja samas suurendada ohutust;

—	tolmu, koostöös filtrite tootjatega;

—	CO2 heitkoguseid ja energiatarbimist, samuti koostöös energiaettevõtetega;

—	vibratsiooni töökohal;

—	veekasutust kogu tööstuses;

—

parandada maavarade majandamist ja kaevandustegevuse vastuvõetavust järgmiste meetmetega:

—	ringlussevõtt;

—	maavarade töötlemine tõhususe suurendamiseks (st teeme rohkem vähema vaevaga);

—	maavarade kasutamine väärtuslike ja väheste ressursside säästmiseks;

—	alternatiivsete toormaterjalide, sealhulgas võimaluse korral teiseste toormaterjalide ja jäätmete kasutamine;

—	tööstuste elutsüklimõjude edendamine;

—	edendada keskkonnaalast koostoimet, st toota kohapeal, et vältida transpordiprobleeme;

—	innustada komisjoni direktoraatide kaudu veokulustruktuuride (raudtee- ja praamivedu, meretransport) hetkeolukorra ja konkurentsivõime hindamist rahvusvahelises kontekstis, nagu seda tehakse energiasektoris;

—	innustada bioloogilise mitmekesisuse uuringuid kaevandus- ja mäetööstuse keskkonnas;

—	edendada teiseste materjalide kasutamist kooskõlas säästva arengu põhimõttega.

Brüssel, 9. juuli 2008

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Dimitris DIMITRIADIS

(1) Punktis 3.2.1 on esitatud üksikasjalikud soovitused.

(2) Punktis 3.2.2 on esitatud üksikasjalikud soovitused.

(3) Dokumendi SEK(2007) 771 kohaselt liigitatakse muud kui energiat andvad maavarad järgmiselt: metallimaagid (vask, raud, hõbe jt), tööstuslikud mineraalid (sool, päevakivi, kaoliin jt) ja ehitusmaterjalina kasutatavad mineraalid. Dokumendi IP-07-767 kohaselt on Euroopa suutlikkus tagada varustatus metallimaakidega kodumaise kaevandamise kaudu väga piiratud. Näiteks võib tuua fakti, et 2004. aastal imporditi Euroopa Liitu 177 miljonit tonni metallimaake koguväärtusega 10,4 miljardit eurot, samas kui ELi kodumaine toodang oli umbes 30 miljonit tonni.

(4) Euromines.

(5) Eurostat.

(6) Uurimus „China's commodity hunger. Implications for Africa and Latin America”, Deutsche Bank.

(7) 1951. aastal allakirjastatud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping.

(8) See lähenemisviis on näha konkurentsivõime, energeetika ja keskkonna kõrgetasemelise rühma 27. novembri 2007. aasta neljandas aruandes ja 6.–8. juunil 2007. aastal toimunud G8 Heiligendammi kohtumisel. Konkurentsivõime, energeetika ja keskkonna kõrgetasemeline rühm on platvorm, mille kaudu innustatakse võtma poliitilist kohustust käivitada sidus strateegia, millega lihtsustataks toormaterjalide kättesaadavust.

(9) SEK(2007) 771.

(10) Näiteks on tänapäeval kaevandamissektoris kaevanduse arenguks äärmiselt olulised finantsteenused. Finantsteenused erinevad vastavalt etapile: uuringute teostamine, tasuvusanalüüs, kaevanduse arendamine, kaevandustegevus, kaevanduse sulgemine.

(11) Need on näha Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis ja teistes Euroopa riikides teostatud juhtumiuuringutes.

(12) Algatuse käivitas 2004. aastal Rahvusvaheline Kaevanduse ja Metallide Nõukogu. Algatuse eesmärk on määratleda riikliku, piirkondliku ja ettevõtete tasandi head poliitikatavad arenguriikide kaevandustesse ja metallidesse investeerimisel.

(13) Toormaterjalide hanke grupp on sidusrühmade grupp, mis koondab kokku tööstuse, keskkonnaalased valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud, liikmesriigid ja Euroopa Komisjoni.

(14) Metallide majandusgrupi 18. iga-aastase ettevõtete uuringustrateegiate väljaande kohaselt on kõrged toormehinnad suurendanud ülemaailmse mitteraudmetallide uuringute kogukulusid 2007. aastal 10,5 miljardi dollarini. Kümme kõige suurema kaevandamisuuringute eelarvega riiki on Kanada (19 %), Austraalia (12 %), USA (7 %), Venemaa (6 %), Mehhiko (6 %), Peruu (5 %), Tšiili (4 %), Lõuna-Aafrika (4 %), Hiina (3 %), Brasiilia (3 %).

(15) Geographic Information System (geograafiline infosüsteem).

(16) Vastavalt 10.–11. mail 1999 Potsdamis toimunud ruumilise planeerimise eest vastutavate ELi ministrite mitteametlikul kohtumisel määratletule on ruumilise planeerimise poliitika eesmärk tegutseda Euroopa Liidu territooriumi tasakaalustatud ja säästva arengu suunas, et saavutada ELi majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, loodusvarade ja kultuuripärandi säilimine ja haldamine ning tasakaalustatud konkurentsivõime.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE).

(18) ÜRO kaubanduse ja arengu konverents avaldas hinnangu kõnealuse küsimuse kohta globaalsel tasandil oma maailma investeeringute aruande (2007) teises osas.

(19) Toormaterjalide kohta avaldatud andmetel (jaanuar 2008, Stockholm) ulatusid kaevandustööstuse ülemaailmsed investeeringud 2007. aasta lõpul 308 miljardi USA dollarini. See oli 50 % rohkem kui 2006. aastal, mis oli omakorda 20 % rohkem kui 2005. aastal.

(20) European Technology Platform on Sustainable Mineral Resources (ETP SMR), veebileht: http://www.etpsmr.org/

Top