14.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/61

1.1

Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoiu ja tarbijakaitseküsimustega tegelev nõukogu võttis 20. oktoobril 2003 vastu otsuse registreerimata töötamise kohta (1). Antud otsusega soovib nõukogu kaasata liikmesriike registreerimata töötamise vastase ja läbimõeldud strateegia väljatöötamisesse Euroopa Liidus. Kõnealune strateegia on Euroopa tööhõivestrateegia kindel osa. Terve 2003. aasta tööhõivepoliitika üheksas suunis käsitleb ebaseadusliku töötamise küsimusi (2).

1.2

Oma üleskutses liikmesriikidele soovitab nõukogu näha nimetatud otsuses raamistikku, mille ulatuses liikmesriigid arendavad ja võtavad kasutusele meetmeid Euroopa tööhõivestrateegia kontekstis, arvestades seejuures rahvuslikke prioriteete ja asjaolusid. Otsus rajaneb paljuski komitee samateemalisele teatisele aastast 1998 (3).

1.3

Lisaks kutsutakse liikmesriike üles arvestama oma tulevastes siseriiklikes tegevuskavades olulisi tööhõivepoliitilisi meetmeid (mida nad on võtnud oma tööhõivepoliitika elluviimisel spetsiifilise tööhõivepoliitika alase, registreerimata töötamist käsitleva suunise raames) kajastavate aruannete koostamisel otsuses toodud suunistega.

1.4

Eeldatakse koostööd, et uurida liikmesriikides registreerimata töötamise ühiseid tunnusjooni. Parim lähenemisviis oleks ühine kontseptsioon Euroopa tööhõivestrateegia raames.

1.5

Ennetusmeetmete ja sanktsioonide osas soovitab nõukogu kooskõlas Euroopa tööhõivestrateegiaga välja arendada ulatusliku kontseptsiooni, mis toetub ennetusmeetmetele ja ajendab kõiki tööandjaid ja töövõtjaid olema tegev ametliku majanduse ning seadusliku töötamise raamides; antud abinõud, mis peavad arvestama riigi rahanduse ja sotsiaalkaitsesüsteemi säästmisega, võivad sisaldada järgmist:

1.6

Peab tugevdama järelevalvet kehtestatud korrast kinnipidamise üle, kaasates sellesse vajaduse korral aktiivselt sotsiaalpartnerid ning karmistama sanktsioone eelkõige ebaseadusliku töötamise korraldajate või sellest kasu saajate suhtes. Suurendamaks meetmete mõju, tuleb edendada sotsiaalset teadlikkust registreerimata töötamise negatiivsetest mõjudest sotsiaalsele kindlustatusele ning käsitleda solidaarsuse ja õigluse aspekti. Tõsta tuleb teadlikkuse taset ebaseaduslikult töötamise negatiivsetest tagajärgedest.

1.7

Ebaseaduslikust töötamisest parema pildi saamiseks, tuleb igas riigis hinnata varimajanduse ja ebaseadusliku tööturu ulatust. Seda saab teha toetudes sotsiaalkindlustuse institutsioonidele, maksuametitele, ministeeriumidele või statistikaametitele kättesaadavatele andmetele. On oluline, et liikmesriigid annaksid oma panuse menetluste väljatöötamisel, millega määrataks kindlaks registreerimata töötamise ulatus ELi tasandil, nii et oleks võimalik kindlaks teha, milliseid edusamme on saavutatud ebaseadusliku töötamise asendamisel seadusliku töötamisega. Eesmärgiks on arendada riikidevahelist statistikaametite koostööd metoodika vallas ning intensiivistada teadmiste ja kogemuste vahetamist.

1.8

Lõpuks palub nõukogu sotsiaalpartneritel käsitleda registreerimata töötamise probleemi Euroopa tasandil järjekindlalt ühiste mitmeaastaste tööprogrammide kontekstis ning tegeleda ebaseadusliku tööhõive küsimustega valdkondade tasandil vastavate sotsiaalse dialoogi komiteede töö kontekstis. Rahvuslikul tasandil peaksid sotsiaalpartnerid taotlema majandustegevuse ja töötamise registreerimise edendamist ja ebaseadusliku tööhõive ulatuse vähendamist. Seda peaks saavutama teadlikkuse tõstmise kampaaniate ja teiste meetmete abil (nagu näiteks rahvuslike traditsioonide ja tavadega kooskõlas olevad kollektiivläbirääkimised) ning ühtlasi tuleks kaasa aidata äritegevuse lihtsustamisele väikse- ja keskmise suurusega ettevõtetes.

2.1

Ebaseadusliku töötamise tulemusel jääb üldsusel saamata osa maksudest ja sotsiaalmaksetest. Sissetulekuid ei märgita äridokumentidesse ja seega neid ka ei maksustata. Käibemaksu ei näidata ega tasuta. Töö teostatakse ebaseaduslikult. Ebaseadusliku töötamise korral ei tasuta ka tööandja poolt makstavaid makse. Ka töötajad ei deklareeri sissetulekuid — seega jääb tasumata tulumaks.

2.2

Tulemuseks jäävad üldsusel saamata vahendid, millest muuhulgas finantseeritakse sotsiaalkindlustuse süsteeme. Igal aastal on tegu miljarditesse ulatuvate summadega.

2.3

Edukad ja ausad ettevõtted muutuvad konkurentsivõimetuks või satuvad surve alla, samal ajal kui “mustad lambad” end turul maksma panevad või koguni laienevad. Majanduse suutlikkusele on ebaseaduslik tööhõive kahjulik. Pidurdub ka tootlikkuse kasv, mis on sotsiaalriigi püsimise eeldus.

2.4

Registreerimata töötamine on kogu ühiskonna probleem, mida esineb nii tööandja kui töövõtja poolel. Seda on põhimõtteliselt võimalik liigitada kolmeks:

2.5

Esimesse rühma kuuluvad ettevõtted, kes kasutavad regulaarselt ebaseaduslikku tööjõudu, tihti tehakse seda paralleelselt registreeritud töötamisega. Nad maksavad oma töötajatele tihti “mustalt”, registreerimata palkasid.

2.6

Teise rühma moodustavad isikud, kellel on kaks või enam tegevusala, millest üks on registreerimata. Kõnealusesse rühma kuuluvad tihti väga hea väljaõppega töövõtjad, kes soovivad oma seaduslikust tööst saadavaid sissetulekuid parandada ebaseadusliku teenistusega.

2.7

Kolmanda rühma moodustavad töötud töövõtjad, kes on erinevatel põhjustel sunnitud tegema ebaseaduslikku tööd, kuna nad ei suuda leida endale rakendust seaduslikul tööturul. Antud rühm on eriti haavatav. Need töövõtjad töötavad tihti väga halbades tingimustes ja madala palga eest. Reeglina ei kuulu nad sotsiaalkindlustussüsteemidesse.

2.8

Lisaks kolmele eeltoodud eristatavale rühmale esineb registreerimata tööd ka muul kujul:

2.9

Isikud, kes saavad näiteks töötu abiraha või haigusraha, ent töötavad samal ajal registreerimata ja saavad sellest ebaseaduslikku tulu.

2.10

Maja- või korteriomanikud tellivad väikesemahulisi remonttöid töötajatelt, kes sel viisil teenitud tulu ei registreeri. Sama kehtib näiteks ka kolimiste suhtes. Sellise ebaseadusliku töö põhjuseid tuleb otsida sealt, et vastavad ettevõtted ei pea antud töötellimusi piisavalt kasutoovaks. Selle asemel suunavad nad kliendid töötajate juurde, kes on valmis teostama antud tööd oma vabast ajast ja ebaseaduslikult.

2.11

Kõnealune olukord uutes liikmesriikides on sarnane olukorraga 15-liikmelises ELis. 2004. aasta mais avaldatud aruandes juhitakse eelkõige tähelepanu ühele fenomenile: tööandjad registreerivad ametkondades vaid ühe teatud osa palgast. Ülejäänud osa makstakse töövõtjale ebaseadusliku ümbrikupalgana (4).

2.12

Oluline on viidata sellele, et kõigil neil juhtudel on tegu registreerimata töötamisega, mis sisaldab märkimisväärset maksude maksmata jätmist.

2.13

Selline ebaaus käitumine õõnestab ühiskonna moraali ja vastutust. Viimased moodustavad aga aluse kogukonnale, mis kasutab olulise osa oma vahenditest sotsiaalteenuste osutamiseks. Maksudest kõrvalehoidumine on lisaks veel ühiskondlike pingete allikaks. Suur osa elanikkonnast maksab makse, aga mõned isikud võtavad endale õiguse omavoliliselt otsustada maksude ja maksete määra üle.

2.14

Ebaseaduslik töötamine tekitab ühiskonnale olulist kahju, mille suurus ületab pelgalt finantsilise kahju: usaldatavus väheneb igal tasandil. Laiades ringkondades on ebaseaduslik töötamine aktsepteeritud ja seda õigustatakse asjaoluga, et töötu abirahad on madalad ja seaduslikud teenused erakliendile liiga kallid jne.

2.15

Õigusriik ja sotsiaalne kindlustatus satuvad küsimärgi alla, kui ei suudeta säilitada respekti õigus- ja halduseeskirjade ees. Seetõttu tuleb neid probleeme käsitleda ulatuslike eesmärgikindlate meetmete abil. Sotsiaalpartnerite ja poliitikute seas ning ühiskonnas kasvab siiski arusaam ebaseadusliku töötamise negatiivsetest mõjudest. Järjest enam tunnistatakse vajadust asendada ebaseaduslik töötamine seadusliku tööhõivega.

3.1

Komitee avaldas 1999. aastal põhjaliku arvamuse komisjoni vastavasisulise teatise kohta (5). Teatise eesmärk oli ärgitada ELis ja liikmesriikides ulatuslikku arutelu. Teatisele järgnes hiljem komisjoni tellitud uurimus (6).

3.2

Komitee avaldab heameelt selle üle, et nõukogu soovib kõnealust küsimust otsusega edasi arendada.

3.3

Komitee märgib, et komisjon viis 2003. aastal läbi laialdase uuringu registreerimata töötamise kohta laienenud ELis. 2004. aasta mais avaldatud uurimuse (7) tulemused on komitee arvates oluline panus ebaseadusliku töötamise fenomeni mõistmiseks ja tõkestamiseks. Seega kujutab uurimus endast liikmesriikide valitsustele ja ametkondadele olulist lähtepunkti otsustamaks, kuidas valida asjakohased meetodid ebaseadusliku töötamise tõkestamiseks.

3.4.1

Ebaseadusliku töötamise vastu võitlemine peab nõukogu arvates olema Euroopa tööhõivestrateegia oluline osa. Tööhõivestrateegia eesmärk on luua rohkem ja paremaid töökohti. Ka komisjon on antud mõttekäiku jälginud ja see sai kinnitust 2003. aastal Vareses toimunud töö- ja sotsiaalministrite teabepäeval. Ministrid osutasid, et ebaseadusliku töötamise asendamine seadusliku tööhõivega on panus täistööhõive saavutamisel, töö kvaliteedi ja tootlikkuse parandamisel, sotsiaalse solidaarsuse ja lõimumise edendamisel, samuti vaesumise vastu võitlemisel ja turumoonutuste vältimisel.

3.4.2

Komisjoni 1998. aasta teatist käsitlevas arvamuses toetas komitee ebaseadusliku töötamise probleemi käsitlemist tööhõive perspektiivist lähtudes. Komitee jääb endiselt selle seisukoha juurde.

3.4.3

Eesmärk, milleks on registreerimata töötamise muutmine seadusele vastavaks registreeritud töötamiseks või ebaseadusliku töötamise muutmine seaduslikuks nõuab ulatuslikke meetmeid.

3.4.4

Esmalt tuleb teha vahet isikute vahel, kes on valmis hakkama tegutsema seaduslikul tööturul ja nende vahel, kes sihilikult end ei registreeri.

3.4.5

Lisaks peab valitsema selgus selle osas, milliseid varimajanduse valdkonda kuuluvad tegevused on võimalik üle viia seaduslikku sektorisse.

3.4.6

Tuleb lähtuda sellest, et teatud ebaseaduslikult teostavate tegevuste või teenuste järgi ei valitse seaduslikul turul mitte mingit nõudlust. Komitee arvates tuleks kõnealusele olukorrale pöörata erilist tähelepanu, sest on võimalik, et vastavate toetusmeetmete olemasolu korral on võimalik ametlikku sektorisse üle viia ka nimetatud tegevusi.

3.4.7

Lissaboni strateegia rakendamise üheks eeltingimuseks on muu hulgas see, et ELis luuakse ja arendatakse elu- ja konkurentsivõimelised ettevõtteid, mis hoolitsevad uute töökohtade loomise eest.

3.4.8

Tee ideest toimiva ja tootva ettevõtteni, millel on kindel töötajaskond, on ülimalt pikk ja keerukas protsess.

3.4.9

Seepärast on vältimatu vastloodud ettevõttele nõutavaid eeldusi pakkuva, kasvu ja arengut toetava keskkonna loomine.

3.4.10

Töövõtjatel peab olema võimalik nõuda, et tööandja peab hästi tundma ja rakendama kehtivaid tööturgu ja maksusätteid puudutavaid eeskirju.

3.4.11

Eelnimetatud kahe nõudmise vahel tuleb leida tasakaal. Vastasel juhul on oht, et paljud ettevõtted jäävad rajamata ja paljud head ideed realiseerimata.

3.4.12

Visionaarne mulje, mis tekkis töö- ja sotsiaalministrite sõnavõttudest 2003 juulis Vareses, võib viia mõttele, et registreerimata töötamise muutmisel seaduslikeks töösuheteks on tegemist on eelkõige puhtalt tööhõivepoliitika alase probleemiga. Ebaseaduslik töötamine, eelkõige kui seda tehakse süstemaatiliselt ja organiseeritult, käib tihti käsikäes majanduskuritegude teiste vormidega Kõnealune kuritegevus nõuab erilisi ühiskondlikke pingutusi ning selle vastu tuleb võidelda tavapäraste meetmetega.

3.5.1

Registreerimata töötamise määratlemiseks ja selle eristamiseks teist laadi majanduskuritegudest kasutab nõukogu sama definitsiooni, mida komisjon kasutas oma teatises 1998. aastal. Arvestades asjaolu, et vajalik on kõikide liikmesriikide jaoks kehtivat määratlust, pidas komitee õigustatuks registreerimata töö definitsiooni: “iga liiki tasustatud tegevused, mis olemuselt ei ole seaduserikkumised, kuid pole teatavaks tehtud riiklikes ametkondades”. Komitee jääb endiselt selle seisukoha juurde.

3.6.1

Komitee on juba mitmeid kordi tegelenud ebaseadusliku sisserände fenomeni ja põhjuste küsimusega ning süvenes seejuures ka ebaseadusliku sisserände ning ebaseadusliku töötamise omavahelistesse seostesse. Kuna ebaseaduslikele sisserändajatele ei ole avatud ei seaduslik tööturg ega sotsiaalkaitse süsteemid, peavad nad teenima elatist teisel viisil. Seega on ebaseaduslikud sisserändajad suunatud eelkõige ebaseaduslikule tööturule. See on muuhulgas iseloomulik ehitustegevuse, põllumajanduse ja aiandussektori mitmetes valdkondades. Sel teel võivad paljudel juhtudel välja kujuneda registreerimata töösuhted, mida ebaausad tööandjad ära kasutavad.

3.6.2

Liikmesriikide üks meede peaks olema ebaseadusliku sisserände piiramine ühise sisserändepoliitika raames (8). See toimub erinevate strateegiate kasutamisega, mis varieeruvad liikmesriigiti. Üks strateegia on loomulikult hoolt kanda selle eest, et ebaseaduslikud sisserändajad pöörduksid tagasi oma päritolumaale. Teine võimalus on oluliselt tugevdada piirikontrolli.

3.6.3

Inimest, kes on valmis loobuma oma kodumaast ja alustama elu uues kohas, viib edasi võimas jõud, mida on väga raske pidurdada.

3.6.4

Tuleb arvestada seda, et on olemas ka selliseid inimesi, kellelt varastati või võeti ära dokumendid, et sundida neid maksma nende üle piiri toimetamise “kulutuste” eest. Sellest tulenev orjapidamine võimaldab isikute üle piiride toimetajate võrgustikel nõuda oma ohvritelt “võlad” sisse. Selline saatus võib tabada isikuid, kelle tööandjaks on kas eraisikud (nt koduabiliste puhul) või ehituse, laevanduse, põllumajanduse, hotellinduse, toitlustamise teenuseid osutavad ja teiste valdkondade ettevõtjad. On hirmutav tõdeda, et kuritegevust on võimalik organiseerida ühiskonna erinevatel tasanditel vahetult meie silmi ees. Sellest tuleb endale aru anda ja seda tunnistada, et olla võimeline ja suuteline käivitama kõnealuse probleemi vastase võitluse ning tagama kõigi ohvrite kaitsmise, andes neile õigusi ja tagades nende õiguste austamist.

3.6.5

Humaansetel, õiguslikel ja praktilistel kaalutlustel ei ole sageli võimalik sisserändajat tema kodumaale tagasi saata. Sellistel juhtudel tuleb loomulikult üritada ta ühiskonda lõimida, kasutades selleks erinevaid meetmeid.

3.6.6

Töötajate vaba liikumist või täpsemalt 1. mail 2004 ELiga liitunud liikmesriikide kodanike vaba liikumise puudumist puudutavate üleminekumeetmete hindamisel on asjakohane käsitleda tööandjatele ja töötajatele tekitatud asjatuid raskusi, kusjuures arvesse tuleb võtta muutuvaid kvalifikatsioone, demograafilisi ja kultuurilisi muutusi ning muutuvaid vajadusi mobiilsuse järele.

3.6.7

Vastasel juhul riskitakse sellega, et välja kujuneb ebaseaduslikult töötavate inimeste reserv, mis mõjub halvasti seaduslikule tööturule.

3.6.8

Ebaseadusliku töötamise vastu võitlemise meetmete olulise täiendusena nimetas komitee oma omaalgatuslikus arvamuses teemal “Sisseränne, inkorporatsioon ja organiseeritud kodanikuühiskonna roll” järgmist: sisserändajate lõimimine erinevate meetmete abil, mille sihiks on liitumine kodanikuühiskonnaga kodakondsuse andmisel (9).

3.6.9

Ametkonnad on kohustatud sisserändajale arusaadavalt selgitama talle tema õigusi ja kohustusi ning looma talle juurdepääsu seaduslikule tööturule ning välja- ja täiendõppele. Tervishoiusüsteem ja teised üldhuviteenused peavad olema sisserändajale ligipääsetavad samadel tingimustel kui kohalikule elanikkonnale. Vältida tuleb getode kujunemist elamurajoonides.

3.7.1

Oma otsuses kutsub nõukogu liikmesriike muuhulgas üles looma õiguslikku ja haldusalast keskkonda, mis soodustaks majandustegevuse ja tööhõive registreerimist. Põhimõtteliselt on eesmärgiks ebaseadusliku töö atraktiivsuse vähendamine.

3.7.2

Komitee soovib esile tõsta mõningaid mõeldavaid alternatiive, mis võivad viia eesmärgini kas iseseisvalt või teineteist täiendades.

3.7.3

Võrdlusuuringud peaksid näitama, millised maksustamise põhimõtted on ebaseadusliku töö suhtes eriti vastuvõtlikud ja millised võimalused on välja pakkuda nende probleemide kõrvaldamiseks.

3.7.4

Liikmesriikidel on vaja hästi toimivat õigussüsteemi, et jõuda ebaseaduslikele töötajatele jälile, alustada nende suhtes kriminaalmenetlust ja neid karistada. See kehtib eriti siis, kui tegu on süsteemse ebaseadusliku töötamisega või kui töövõtjaid ära kasutatakse.

3.7.5

Tuleb teha ulatuslikke pingutusi teabe- ja haridusvaldkonnas, et näidata registreerimata töötamise negatiivset mõju nii ühiskonnale kui ka üksikule kodanikule.

3.8.1

Ebaseadusliku töötamise kohta tehtud uuringutes lähtutakse üldjoontes probleemist, mis on tingitud maksude mittelaekumisest.

3.8.2

Paljudes maades ebaseadusliku töötamise kohta läbi viidud uurimused ei anna siiski pidepunkte ebaseadusliku töötamise ulatuse ja maksukoorma vahelise statistilise seose tuvastamiseks.

3.8.3

Seos ebaseadusliku töötamise ja maksukoormuse vahel on keeruline. Komitee arvates ei ole antud juhul tegemist lihtsa põhjusliku seosega, mille alusel madalamad maksumäärad vähendaksid automaatselt maksude tasumata jätmist. Ka madalate maksude ja maksetega riikides tehakse ebaseaduslikku tööd.

3.8.4

Komitee näeks meelsasti sügavuti minevat uuringut, mis selgitaks maksude ja maksete ning ebaseadusliku töö esinemise vahel olevaid seoseid.

3.8.5

Kogemuste põhjal võib öelda, et registreerimata tööd tehakse tihti pigem piiratud haldusvõimalusega väga väikestes ettevõtetes. Sellest kerkivad küsimused: kas põhjuseks on kehtiva korra mittetundmine, kas eeskirjad on liiga keerukad või on tegemist sihipärase konkurentsieelise taotlemisega?

3.8.6

Tänapäeval seatakse ühiskonnas kõrged nõudmised õiglusele, mis kajastub ka üksikasjalikes regulatsioonides. Selle üheks näiteks on maksusüsteemid. Õiglusele esitatavad kõrged nõuded viivad ressursside sidumisele, sealhulgas ametkondades, mis peavad kontrollima kehtiva korra järgimist.

3.8.7

Kui teatud osa tööandjatest ja töövõtjatest ei deklareeri sissetulekuid ja palkasid ebaseaduslikule töötamisele vastuvõtlikus valdkonnas, siis peavad ausad tööandjad maksusüsteemi ebaõiglaseks või on koguni sunnitud oma äritegevuse ebaausa konkurentsi tingimustes lõpetama.

3.8.8

Seepärast tuleb uurida võimalusi, mis viiksid süsteemi lihtsustumiseni ja mis oleks paremini mõistetav nii ametkondadele kui ka üksikisikutele. Seeläbi piiratakse süsteemiga manipuleerimise võimalusi. Sellega paralleelselt vabaneksid ametkondades töötajad, keda on vaja raskete majanduskuritegude vastu võitlemisel.

3.9.1

Nõukogu otsuse, mis käsitleb ebaseadusliku töötamise kujundamist seaduslikuks majandustegevuseks keskne teema on järelevalve tõhustamine ja karistamine. Komitee on sellega seoses ka arvamusel, et loomulikult tuleb ebaseadusliku töötamise vastu võidelda ka tugevdatud riikliku reguleerimise ja kontrolli abil. Töötamise registreerimata jätmine ei tohiks olla kuritegu, mis leiab ühiskonna silmis mõistmist. Vastavalt tööhõivepoliitika suunistes sätestatule, tuleb välja arendada vastavad kriminaalmenetlusteks vajalikud mahud ja need tuleb siduda tõhusate sanktsioonidega, nii et ebaseaduslik töö ei tasuks end ära. Registreerimata töötamise piiramiseks mõeldud abinõud peavad alati tuginema kahele sambale: karistamine ja ennetamine. Need ei välista teineteist, vaid peaksid teineteist täiendama. Antud kahekordse strateegia, kontrollimeetmete ja stiimulite kombinatsiooni järgitakse ka nõukogu otsuses ja päevakajalistes tööhõivepoliitika suunistes. Komitee jagab kõnealust seisukohta.

3.9.2

Osa ettevõtjaid näeb reeglites ja kontrollis tahtevabaduse piiramist. Olukorra parenemist moraalses mõttes ei saavutata ainuüksi enamate riiklike ettekirjutuste teel. Paljudel aladel haaratakse initsiatiiv ja eetikaküsimused omandavad erinevates organisatsioonides üha suuremat tähtsust. Sellised vabatahtlikud ebaseadusliku töötamise vastased meetmed on tervitatavad, ent need ei saa siiski asendada vastavate ametkondade poolt teostatavat kontrolli.

3.10.1

Ebaseaduslik töötamine on töötaja jaoks tihti ebakindel ja lühiajaline ega paku arenguvõimalusi. Ettevõtted, kus kasutatakse ebaseaduslikku tööd, ei saa rikkumise avastamise hirmus nimetamisväärset kasvada. Ebaseadusliku töö tegijail ei ole võimalusi karjääri teha. Palkade areng ei vasta ametlikul tööturul toimuvale palkade arengule, samuti ei tasuta tervisekindlustuse ja pensioni osamakseid.

3.10.2

Registreerimata töötaval isikul või registreerimata töötamise organiseerijal on reeglina üks eesmärk: ta ei soovi maksta makse ja sotsiaalmakseid. Seepärast tuleb tulevikus ilmtingimata enam teadvustada sotsiaalmaksete maksmise ja tulevaste sotsiaalteenuste vahelist seost.

3.10.3

Komitee arvates viitavad mõlemad näited selgelt sellele, et teavitamise ja väljaõppe valdkonnas on vajalikud ulatuslikud pingutused. Ebaseadusliku töötamisega lähi- ja pikas perspektiivis kaasnevaid negatiivseid tagajärgi on vaja selgitada nii üksikisikule kui ühiskonnale.

3.10.4

Sotsiaalpartnerid ja äriorganisatsioonid võivad etendada selles kontekstis olulist rolli. Kui sotsiaalpartnerid peaksid korrektselt kinni kollektiivlepingutest ja hoolitseksid koos ettevõtte erinevate töötajate esindustega selle eest, et ebaseaduslikult töötavaid isikuid tööle ei võetaks, siis võiks see kaasa aidata ebaseadusliku töötamise kasvupinna vähendamisele. Tööandjate ühendused ja äriorganisatsioonid peaksid kutsuma oma liikmeid üles pidama kinni käitumiskoodeksist, kusjuures liiga vähene nõudlikkus peaks kaasa tooma erinevaid sanktsioone.

3.10.5

Aususe hind ei tohi aga olla liiga kõrge, sest vastasel juhul tekib oht, et ebaseadusliku töötamise fenomen saavutab ülekaalu. Mõnedes valdkondades on ebaseaduslik töötamine enam levinud kui teistes. Mõned valdkonnad on jäänud stereotüüpselt “mustaks lambaks” seetõttu, et seal on ebaseaduslikku töötamist lihtsam avastada kui teistes majandusharudes.

3.10.6

Lõpuks tuleb igal isikul endal otsustada moraali, eetika ja õiguse küsimuste üle.

4.1

Registreerimata töötamist võib leida kõigis ühiskonna valdkondades. Ebaseadusliku töötamise kogu ulatust on siiski väga raske numbrites väljendada. Mõnede uurimuste hinnangute kohaselt moodustab see 7 kuni 16 % Euroopa Liidu SKT-st. Seega on registreerimata töötamise ja selle põhjustega võitlemisel palju võita.

4.2

Siinkohal viitab komitee valdkondadele, mida tuleb probleemi edukaks lahendamiseks põhjalikumalt uurida ja silmas pidada:

4.3

Lõpetuseks soovib komitee toonitada, et kõige olulisem on liikmesriikide töötuse määra alandamine nii palju kui võimalik, sest just töötus on suures osas ebaseaduslike töötajate allikaks ning see, mis toidab registreerimata tööd. Seepärast on oluline, et siseriikike tegevuskavade abil leiaks Euroopa tööhõivestrateegia tõepoolest rakendamist. Hästitoimiv tööturg koos täistööhõivega ja kõrge kvaliteediga töökohad on parim kaitse ebaseadusliku töötamise ja registreerimata töötamise vastu.