This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62021CN0511
Case C-511/21 P: Appeal brought on 19 August 2021 by the European Commission against the judgment of the General Court (First Chamber) delivered on 9 June 2021 in Case T-202/17, Calhau Correia de Paiva v Commission
Kohtuasi C-511/21 P: Euroopa Komisjoni 19. augustil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 9. juuni 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-202/17: Calhau Correia de Paiva versus komisjon
Kohtuasi C-511/21 P: Euroopa Komisjoni 19. augustil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 9. juuni 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-202/17: Calhau Correia de Paiva versus komisjon
ELT C 2, 3.1.2022, p. 16–17
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
3.1.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 2/16 |
Euroopa Komisjoni 19. augustil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 9. juuni 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-202/17: Calhau Correia de Paiva versus komisjon
(Kohtuasi C-511/21 P)
(2022/C 2/20)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Schima, I. Melo Sampaio ja L. Vernier)
Teine menetlusosaline: Ana Calhau Correia de Paiva
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
— |
tühistada edasikaevatud kohtuotsus; |
— |
lükata tagasi esimese kohtuastme hageja esitatud hagi teine, kolmas ja neljas väide; |
— |
saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse, et ta teeks otsuse esimese kohtuastme hageja esitatud hagi esimese ja viienda väite üle; ning |
— |
otsustada kohtukulude kandmine edaspidi. |
Väited ja peamised argumendid
Käesolevas apellatsioonkaebuses on vaidlustatud edasikaevatud kohtuotsuse punktid 54-58, st see osa kohtuotsusest, mis käsitleb küsimust, kas õigusvastasuse väide, mille hageja kõnesoleva konkursi keeltekasutuse korra kohta esitas, oli vastuvõetav.
Komisjon esitab oma apellatsioonkaebuses üheainsa väite, mille kohaselt Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et oli olemas tihe seos vaidlustatud otsuse põhistuse ja konkursiteates paika pandud keeltekasutuse korra vahel, tunnistades sellega, et selle keeltekasutuse korra peale esitatud õigusvastasuse väide oli vastuvõetav.
Apellatsioonkaebuse ainus väide on jagatud kolme ossa.
1. |
Esiteks kvalifitseeris Üldkohus asjaolud edasikaevatud kohtuotsuse punktis 54 õiguslikult vääralt, kui ta tuletas hindest, mille hageja sai üldpädevuse „Kommunikatsioon“ eest, tiheda seose kõnesoleva konkursi keeltekasutuse korra ja vaidlusaluse otsuse põhistuse vahel. |
2. |
Teiseks kvalifitseeris Üldkohus asjaolud edasikaevatud kohtuotsuse punktides 55-57 õiguslikult vääralt, tunnistades tiheda seose olemasolu sel alusel, et võrreldes emakeelega on kandidaadil on raskem teha test oma teises keeles. Samuti moonutas Üldkohus tõendeid, jättes tähelepanuta asjaolu, et kõnesoleval juhtumil olid inglise ja prantsuse keel need kaks muud keelt, mida hageja kõige paremini valdas. Teise keele valiku piiramine inglise, prantsuse ja saksa keelega ei saanud teda seega kuidagi ebasoodsamasse olukorda panna. |
3. |
Kolmandaks ja viimaseks kvalifitseeris Üldkohus asjaolud edasikaevatud kohtuotsuse punktis 58 vääralt, põhjendades tiheda seose olemasolu samuti asjaoluga, et hagejal tuli teha kirjalik test muud klaviatuuri abil kui QWERTY-PT, millega ta oli harjunud. Esiteks ei ole see seotud vaidlusaluse otsuse põhistusega. Teiseks, ehkki EPSO teeb kättesaadavaks piiratud hulga klaviatuurikonfiguratsioone (AZERTY, QWERTY-EN ja QWERTZ-DE), on see konkursi keelte kasutuse korrast eraldiseisev küsimus. |