Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62019CN0662

    kohtuasi C-662/19 P: NRW.Banki 29. jaanuaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda laiendatud koosseisus) 26. juuni 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-466/16: NRW.Bank versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

    ELT C 399, 25.11.2019, p. 30–31 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Date of document:
    04/09/2019
    Date lodged:
    04/09/2019
    Author:
    Euroopa Kohus
    Form:
    Õigusalane teave
    Authentic language:
    saksa keel
    Type of procedure:
    Tühistamishagi, Apellatsioonkaebus
    Other parties to the proceedings:
    Ühtne kriisilahendusnõukogu
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Case affecting:
    Instruments cited in case law:
    Link

    25.11.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 399/30

    NRW.Banki 29. jaanuaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda laiendatud koosseisus) 26. juuni 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-466/16: NRW.Bank versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

    (kohtuasi C-662/19 P)

    (2019/C 399/35)

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Pooled

    Apellant: NRW.Bank (esindajad: advokaadid J. Seitz, J. Witte ja D. Flore)

    Teised menetlusosalised: Ühtne Kriisilahendusnõukogu, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon

    Apellandi nõuded

    1.

    tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 26. juuni 2019. aasta otsus kohtuasjas T-466/16 ning tühistada kostja ja vastustaja otsus hageja aastase sissemakse kohta ümberkorraldusfondi sissemakseaastal 2016;

    2.

    teise võimalusena tühistada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse;

    3.

    mõista kohtukulud välja vastustajalt.

    Väited ja peamised argumendid

    Apellant esitab kaks väidet.

    Esiteks, vastupidi sellele, mida leidis Üldkohus, ei ole ületatud tühistamishagi esitamise tähtaega ELTL artikli 263 kuuenda lõigu tähenduses. Vastustaja otsus apellandi aastase sissemakse kohta ümberkorraldusfondi sissemakseaastal 2016 põhineb nimelt kahel järjestikusel vastustaja otsusel, st „esimesel kriisilahendusnõukogu otsusel“ ja „teisel kriisilahendusnõukogu otsusel“. Mõlemad kriisilahendusnõukogu otsused on adresseeritud üksnes riiklikule kriisilahendusasutusele (Bundesanstalt für Finanzmarktstabilisierung, edaspidi „FMSA“) ning nendest ei informeeritud apellanti otse ja talle ei edastatud neid. Võimalikest kriisilahendusnõukogu otsustest (kuid mitte nende sisust) sai apellant teada vaid FMSA maksuteadete – FMSA esimese teate ja FMSA teise teate kaudu.

    Vastupidi sellele, mida leidis Üldkohus, on tühistamishagi esitamise tähtaja arvutamisel otsustava tähtsusega kuupäev, mil apellant sai kätte FMSA teise teate. Nimelt asendas teine kriisilahendusnõukogu otsus esimese kriisilahendusnõukogu otsuse.

    Ent isegi kui eeldada, et teine kriisilahendusnõukogu otsus ei asendanud täielikult esimest kriisilahendusnõukogu otsust, vaid kõigest muutis seda, hakkab hagi esitamise tähtaeg kohtupraktika kohaselt samuti kulgema alles kuupäevast, mil apellant sai kätte FMSA teise teate.

    Veel väidab apellant, et vastupidi sellele, mida leidis Üldkohus, ei olnud ta käesoleva asja eripära arvestades kohustatud nõudma esimest kriisilahendusnõukogu otsust ning saama niiviisi teada selle sisust ja põhjendustest. Niisugune kohustus puudub, kui – nagu käesoleval juhul – ei ole selge ei puudutatud isik ega sellise nõude esitamist puudutava nõudmise ese.

    Hagi tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks juba õiguspärase ootuse tõttu, aga igal juhul ka vabandatava vea tõttu.

    Teiseks on Üldkohus rikkunud õigusnormi, kui ta järeldas, et apellant ei ole esitanud väiteid ega argumente teise kriisilahendusnõukogu otsuse kohta. See järeldus rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklil 47 põhinevat apellandi õigust olla ära kuulatud. Üldkohus jättis tähelepanuta mitu apellandi seisukohta ega võtnud neid oma otsuses arvesse, jättes apellandi ilma õiglasest menetlusest.

    Top