5.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 42/40

—

võtta kodukorra artikli 88 lõike 1 ja artikli 89 lõike 3 punkti d kohaselt menetlust korraldav meede, et komisjon esitaks DAFi ja Iveco vastuväiteteatise suhtes kirjalikud seisukohad;

—

tühistada Euroopa Komisjoni 27. septembri 2017. aasta otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohast menetlust (AT.39824 – veokid) (edaspidi „vaidlustatud otsus“);

—

teise võimalusena osaliselt tühistada vaidlustatud otsus ja vähendada hagejatele ELTL artikli 261 ja määruse nr 1/2003 artikli 31 alusel määratud trahvi;

—

igal juhul asendada komisjoni hinnang trahvi summa kohta enda hinnanguga ning vähendada hagejatele ELTL artikli 261 ja määruse nr 1/2003 artikli 31 alusel määratud trahvi; ja

—

mõista kohtukulud vastavalt kodukorra artiklile 134 välja komisjonilt.

1.

Esimene väide, et vaidlustatud otsus rikub hagejate kaitseõigusi, mis tulenevad EL-i põhiõiguste harta artikli 48 lõikest 2, määruse nr 1/2003 artikli 27 lõigetest 1 ja 2, liidu institutsioonide kohustust viia läbi erapooletu uurimine, mis tuleneb põhiõiguste harta artikli 41 lõikest 1, ning süütuse presumptsiooni, mis on sätestatud põhiõiguste harta artikli 48 lõikes 1.

2.

Teine väide, et komisjon rikkus määruse nr 1/2003 artikli 27 lõikeid 1 ja 2 ning põhiõiguste harta artikli 48 lõiget 2 sellega, et ei võimaldanud Scanial tutvuda võimalike uute süüst vabastavate tõenditega, mida sisaldasid DAFi ja Iveco vastused vastuväiteteatisele.

3.

Kolmas väide, et vaidlustatud otsuses on vääralt kohaldatud ELTL artiklit 101 ning EMP lepingu artiklit 53 kuna selles leiti, et teabevahetus Test & Drive ringkonnas kujutab endast rikkumist.

4.

Neljas väide, et vaidlustatud otsus rikub ELTL artiklit 296, sest selles on vastuoluliselt põhjendatud väidetavat kokkulepet või kooskõlastatud tegevust seoses heidetega seotud tehnoloogiate turuletoomisega ning vääralt kohaldatud ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, kuna selles leiti, et hagejad on sõlminud omavahel kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse seoses heidetega seotud tehnoloogiate turuletoomisega.

5.

Viies väide, et vaidlustatud otsuses on vääralt kohaldatud ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53 seetõttu, et teabevahetust Saksamaa ringkonnas on ebaõigesti käsitatud „eesmärgil põhinevaks“ rikkumisena.

6.

Kuues väide, et vaidlustatud otsuses on vääralt kohaldatud ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, kuna leides, et Saksamaa ringkonda puudutava rikkumise geograafiline ulatus hõlmab kogu EMPd, on tehtud ilmne viga faktiliste asjaolude hindamisel ja õiguslikul kvalifitseerimisel.

7.

Seitsmes väide, et vaidlustatud otsuses on vääralt kohaldatud ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, kuna leides, et tuvastatud teguviis kujutab endast ühte ja pidevat rikkumist, ning tuvastades, et hagejad on selle eest vastutavad, on tehtud ilmne viga faktiliste asjaolude hindamisel ja õiguslikul kvalifitseerimisel.

8.

Kaheksas väide, et vaidlustatud otsuses on vääralt kohaldatud ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, samuti määruse nr 1/2003 artiklit 25, kuna sellega määrati trahv aegunud teguviisi eest ja igal juhul jäeti arvesse võtmata, et see teguviis ei olnud pidev.

9.

Üheksas väide, et vaidlusalune otsus rikub trahvi määra osas proportsionaalsuse põhimõtet ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning Üldkohus peaks igal juhul ELTL artiklit 261 ja määruse nr 1/2003 artiklit 31 kohaldades selle trahvi summat vähendama.