Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016TN0875

    Kohtuasi T-875/16: 12. detsembril 2016 esitatud hagi – Falcon Technologies International versus komisjon

    ELT C 46, 13.2.2017, p. 23–24 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    13.2.2017   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 46/23


    12. detsembril 2016 esitatud hagi – Falcon Technologies International versus komisjon

    (Kohtuasi T-875/16)

    (2017/C 046/26)

    Kohtumenetluse keel: itaalia

    Pooled

    Hageja: Falcon Technologies International LLC (Ras Al Khaymah, Araabia Ühendemiraadid) (esindajad: advokaadid R. Sciaudone ja G. Arpea)

    Kostja: Euroopa Komisjon

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    kohustada komisjoni esitama lõpparuanne;

    tühistada vaidlustatud otsus ja

    mõista kohtukulud välja komisjonilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Käesolev hagi on esitatud komisjoni 14. oktoobri 2016. aasta otsuse peale, millega komisjon jättis rahuldamata hageja kordustaotluse, milles paluti tutvuda dokumendiga „Final report of an assessment of ICIM (NB 0425), carried out in the framework of the joint assessment process for notified bodies (DG (SANTE) 2015-7552)“.

    Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

    1.

    Esimene väide, et rikutud on määruse nr 1049/2001 (1) artikli 4 lõike 2 esimest taanet.

    Esiteks väidab hageja, et komisjon kohaldas vääralt „ärihuvide“ mõistet, mida kasutatakse määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes. Mingit sellist teavet, mida tavaliselt peetakse äriliseks, ei sisalda lõpparuandest tulenev otsus, mis võeti vastu niisuguse tervikliku haldusmenetluse lõpus, mis puudutas ICIMi poolset nõuetele vastavust – st vastavust rakendusmäärusele (EL) nr 920/2013 (2) – mida kohaldatakse teavitatud asutustele. Igal juhul ei piisa määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 sätestatud erandi kohaldamiseks ainult väidetavast maine kahjustamisest lõpparuande avalikustamise tõttu. Teiseks ei nähtu vaidlustatud otsusest selgelt, analüütiliselt ja ühemõtteliselt neid asjaolusid, mille alusel järeldas komisjon, et ICIMile oleks kahjulik see, kui FTI saaks lõpparuandega tutvuda, ja veelgi vähem sisaldab see teavet ICIMi ja väidetavate ärihuvide ja tema äripartnerite, sealhulgas hageja huvide kaalumise tulemuste kohta, teades teavitatud asutuse usaldusväärsust ja usutavust.

    2.

    Teine väide, et vääralt on jäetud kohaldamata ülekaaluka üldise huvi kriteerium ning vääralt tõlgendatud ja kohaldatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimast osa.

    Vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles komisjon otsustab, et avalikustamiseks puuduvad ülekaalukad üldised huvid ja puuduvad muud üldised huvid, mis võiksid kaaluda üle huvid, mida kaitstakse määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taandega. Hageja märgib, et erinevalt kohtupraktikast, mis tuleneb kohtuotsusest komisjon vs. EnBW (3), jäeti tähelepanuta lõpparuande põhisisu siseriiklikus kohtus kohtuliku kaitse saamise seisukohast ja seda ei vaadeldud ülekaaluka üldise huvina. Igal juhul on vaidlustatud otsuses rikutud õigusnormi veel sellega, et komisjon ei käsitlenud ülekaaluka üldise huvina ka konkurentsi ja rahvatervise kaitset.

    3.

    Kolmas väide, et vääralt on tõlgendatud ja kohaldatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6.

    Viimaks ei analüüsinud komisjon nõuetekohaselt võimalust lubada lõpparuandega tutvumist osaliselt, rikkudes sellega proportsionaalsuse põhimõtet. Komisjoni tehtud haldusotsust võib salastada siis, kui see sisaldab tundlikku või objektiivselt salastatud teavet. Kuid miski ei takistanud lõpparuandest mittekonfidentsiaalse versiooni koostamist, mis oleks võimaldanud FTI-l piisavalt mõista ICIMi hinnangut, avaldamata seejuures viimase (ebatõenäolisi) ärisaladusi.


    (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 1/3, lk 331).

    (2)  Komisjoni 24. septembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 920/2013, milles käsitletakse teavitatud asutuste määramist ja järelevalvet kooskõlas nõukogu direktiiviga 90/385/EMÜ aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete kohta ja nõukogu direktiiviga 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta.

    (3)  Vt Euroopa Kohtu 27. veebruari 2014. aasta otsus kohtuasjas C-365/12 P: komisjon vs. EnBW, punkt 107.


    Top