(6)

Euroopa Toiduohutusamet on vastu võtnud kaks arvamust teatavate loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektide kohta: „Olulisemate kaubanduslike loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid” 2004. aastal ja „Tehistingimustes kaubanduslikul eesmärgil peetavate hirvede, kitsede, küülikute, jaanalindude, partide, hanede ja vuttide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid” 2006. aastal. Ühenduse õigusakte kõnealuses valdkonnas tuleks ajakohastada, võttes seejuures arvesse nimetatud teaduslikke arvamusi. Ettepanek ei hõlma soovitusi lõpetada järkjärguliselt süsinikdioksiidi kasutamine sigade ja kodulindude puhul ning veevannis uimastamine kodulindude puhul , sest mõju hindamine näitas, et käesoleval hetkel ei ole need soovitused Euroopa Liidus majanduslikult otstarbekad. Teatavaid soovitusi ei kaasatud ettepanekusse põhjusel, et need käsitlevad tehnilisi parameetreid, mis peaksid olema hõlmatud rakendusmeetmete või heade tavade juhistega. Samuti ei kaasatud ettepanekusse kalakasvandustes kasvatatavate kalade kohta tehtud soovitusi, sest see valdkond vajab täiendavat teaduslikku arvamust ja majanduslikku hindamist.

(6)

Euroopa Toiduohutusamet on vastu võtnud kaks arvamust teatavate loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektide kohta: „Olulisemate kaubanduslike loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid” 2004. aastal ja „Tehistingimustes kaubanduslikul eesmärgil peetavate hirvede, kitsede, küülikute, jaanalindude, partide, hanede ja vuttide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid” 2006. aastal. Loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee võttis 2001. aastal vastu aruande karusnaha tootmiseks peetavate loomade heaolu kohta, mis hõlmas karusloomakasvandustes kasutatavate surmamismeetodite analüüsi. Ühenduse õigusakte kõnealuses valdkonnas tuleks ajakohastada, võttes seejuures arvesse nimetatud teaduslikke arvamusi. Ettepanek ei hõlma soovitusi lõpetada järkjärguliselt süsinikdioksiidi kasutamine sigade ja kodulindude puhul, sest mõju hindamine näitas, et käesoleval hetkel ei ole need soovitused Euroopa Liidus majanduslikult otstarbekad. Teatavaid soovitusi ei kaasatud ettepanekusse põhjusel, et need käsitlevad tehnilisi parameetreid, mis peaksid olema hõlmatud rakendusmeetmete või heade tavade juhistega. Samuti ei kaasatud ettepanekusse kalakasvandustes kasvatatavate kalade kohta tehtud soovitusi, sest see valdkond vajab täiendavat teaduslikku arvamust ja majanduslikku hindamist.

(15)

Protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta rõhutatakse vajadust austada ühenduse põllumajandus- ja siseturupoliitika kujundamisel ja elluviimisel muu hulgas ka liikmesriikide õigus- ja haldusnorme ning tavasid, eriti kui need on seotud usuliste riituste, kultuuritraditsioonide ja piirkondliku pärandiga. Seetõttu on asjakohane jätta määruse reguleerimisalast välja kultuurisündmused , mille puhul vastavuse saavutamine loomade heaolu käsitlevate nõuetega mõjutaks ebasoodsalt kõnealuse sündmuse põhiolemust.

(15)

Protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta rõhutatakse vajadust austada ühenduse põllumajandus- ja siseturupoliitika kujundamisel ja elluviimisel muu hulgas ka liikmesriikide õigus- ja haldusnorme ning tavasid, eriti kui need on seotud usuliste riituste, kultuuri- või usulise päritoluga traditsioonide ja piirkondliku pärandiga. Seetõttu on asjakohane jätta määruse reguleerimisalast välja kultuuri- ja ususündmused ning traditsioonid , mille puhul vastavuse saavutamine loomade heaolu käsitlevate nõuetega mõjutaks ebasoodsalt kõnealuse sündmuse põhiolemust.

(16)

Lisaks viitavad kultuuritraditsioonid päritud, väljakujunenud või tavadel põhinevale mõtte-, tegutsemis- või käitumismallidele, mis sisaldavad tegelikult ka millegi eelkäijate loodu edasiandmise või omandamise kontseptsiooni. Traditsioonid aitavad luua pikaajalisi sotsiaalseid sidemeid sugupõlvede vahel. Tingimusel, et nimetatud tegevus ei mõjuta loomsete toodete turgu ega ole ajendatud tootmistegevusest , on asjakohane jätta loomade surmamine selliste sündmuste ajal käesoleva määruse kohaldamisalast välja.

(16)

Lisaks viitavad kultuuri- või usulise päritoluga traditsioonid päritud, väljakujunenud või tavadel põhinevale mõtte-, tegutsemis- või käitumismallidele, mis sisaldavad tegelikult ka millegi eelkäijate loodu edasiandmise või omandamise kontseptsiooni. Traditsioonid aitavad luua pikaajalisi sotsiaalseid sidemeid sugupõlvede vahel. Tingimusel, et nimetatud tegevus ei mõjuta loomsete toodete turgu, on asjakohane jätta loomade tapmine selliste sündmuste ajal käesoleva määruse kohaldamisalast välja.

(22 a)

Eespool nimetud uued ülesanded avaldavad paratamatult olulist finantsmõju ELi käitajatele. Käesoleva määrusega kehtestatud eekirjade täitmise tagamiseks tuleks ELi rahalistest vahenditest eraldada piisavat finantstoetust, et liit saavutaks rahvusvahelise juhtrolli loomade heaolu valdkonnas.

(24)

Sõltuvalt sellest, kuidas neid kasutatakse tapa- või surmamistoimingute ajal, toovad mõned uimastamise meetodid kaasa looma surma ilma talle valu tegemata ja põhjustades minimaalset ärritust või kannatusi. Seepärast ei ole vaja teha vahet pöördumatute ja pöörduvate uimastamise meetodite vahel.

(24)

Sõltuvalt sellest, kuidas neid kasutatakse tapa- või surmamistoimingute ajal, toovad mõned uimastamise meetodid kaasa looma surma ilma talle valu tegemata ja põhjustades minimaalset ärritust või kannatusi.

(32)

Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on ette nähtud loetelud ettevõtetest, kust on lubatud ühendusse importida teatavaid loomseid saadusi. Nimetatud loetelude puhul tuleks arvesse võtta tapamajade suhtes kohaldatavaid üld- ja lisanõudeid, mis on sätestatud käesolevas määruses.

(32)

Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on ette nähtud loetelud ettevõtetest, kust on lubatud ühendusse importida teatavaid loomseid saadusi. Nimetatud loetelude puhul tuleks arvesse võtta tapamajade suhtes kohaldatavaid üld- ja lisanõudeid, mis on sätestatud käesolevas määruses. Komisjon peaks tagama, et siseturu jaoks mõeldud liha ja lihatoodete import kolmandatest riikidest vastaks selle määrusega kehtestatud üldeeskirjadele.

(33)

Tapamajad ja nende sisseseade on projekteeritud konkreetsete loomakategooriate ja tootmismahtude jaoks. Kui neid mahtusid ületatakse või kui seadmeid kasutatakse mittesihipäraselt, avaldab see negatiivset mõju loomade heaolule. Seepärast tuleb selliseid aspekte käsitlev teave edastada pädevatele asutustele ja seda tuleb kasutada tapamaja heakskiitmismenetluses.

(33)

Tapamajad ja nende sisseseade on projekteeritud konkreetsete loomakategooriate ja tootmismahtude jaoks. Kui neid mahtusid ületatakse või kui seadmeid kasutatakse mittesihipäraselt, avaldab see negatiivset mõju loomade heaolule. Seepärast tuleb selliseid aspekte käsitlev teave edastada pädevatele asutustele ja seda tuleb kasutada tapamaja heakskiitmismenetluses. Väikeste, korrapäraselt kontrollitavate tapamajade suhtes, mille tapavõimsus on kuni 50 loomühikut nädalas või kuni 150 000 ühikut kodulindusid aastas ja mis müüvad toitu peamiselt otse lõpptarbijale, ei ole käesoleva määruse üldpõhimõtete täitmiseks vaja rakendada kulukat loamenetlust.

(34 a)

Tuleb vältida loomade kannatusi, mis on tingitud tapaeelsest hirmust ja stressist. Seetõttu on kohane projekteerida tapamajade konstruktsioon, kavandada tapamajade tootmisprotsess ja koolitada töötajad välja sellisel viisil, et vältida loomade stressist, hirmust ja valust põhjustatud kannatusi mahalaadimise ja tapmise vahel.

(35)

Tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes rakendatakse järjepidevalt teaduse ja tehnika arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme säilitamise eesmärgil komisjonile loa muuta tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes kohaldatavaid nõudeid.

(35)

Tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes rakendatakse järjepidevalt teaduse ja tehnika arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme säilitamise eesmärgil komisjonile loa muuta tapamajade konstruktsiooni, planeeringu ja sisseseade suhtes kohaldatavaid nõudeid. Pidevalt tuleks teha jõupingutusi paremate uimastamismeetodite väljatöötamiseks. Samuti tuleks kiirendada uurimistööd alternatiivide otsimisel ülemääraste tibude tapmisele.

(37)

Uimastuseta surmamisel tuleb kannatuste minimaalseks muutmise eesmärgil kõri täpselt läbi lõigata. Lisaks aeglustub loomadel, kelle liikumist pärast kõri läbilõikamist mehaaniliselt ei piirata, tõenäoliselt ka veretustamise protsess, pikendades tarbetult loomade kannatusi. Seetõttu tuleb iga uimastuseta tapetava looma liikumist individuaalselt piirata.

(37)

Uimastuseta tapmisel tuleb kannatuste minimaalseks muutmise eesmärgil kõri täpselt läbi lõigata. Lisaks aeglustub loomadel, kelle liikumist pärast kõri läbilõikamist mehaaniliselt ei piirata, tõenäoliselt ka veretustamise protsess, pikendades tarbetult loomade kannatusi. Seetõttu tuleb iga uimastuseta tapetava looma liikumist individuaalselt piirata ja saavutada kohe pärast kõri läbilõikamist tõhus uimastus .

(38)

Tapamajades kohaldatakse loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise suhtes järjepidevalt teaduse ja tehnilise arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks komisjonile volituse muuta loomade tapaeelset käitlemist ja liikumise piiramist käsitlevaid nõudeid, säilitades loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme.

(38)

Tapamajades ja karusloomakasvatustes kohaldatakse loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise suhtes järjepidevalt teaduse ja tehnilise arengu saavutusi. Seetõttu on oluline, et ühendus annaks komisjonile volituse muuta loomade surmamise eelset käitlemist ja liikumise piiramist käsitlevaid nõudeid, säilitades loomade kaitse ühtlase ja kõrge taseme.

i)

pädeva asutuse järelevalve all teaduslike ja tehniliste katsete käigus;

i)

tegevuse käigus, mille suhtes kohaldatakse nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiivi 86/609/EMÜ katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (1);

ii)

jahitegevuse käigus;

ii)

jahitegevuse või sportkalapüügi käigus;

iv a)

suuremate religioossete pidustuste käigus, millega kaasnevad traditsioonilised ohverdamised isikliku tarbimise eesmärgil, näiteks jõulude ja lihavõtete ajal ning ainult kümne päeva jooksul enne vastavaid kuupäevi;

b a)

looduses lastud poolkodustatud hirvede suhtes, mis lähevad töötlemisele jahifarmi rajatises.

b)

„seotud toimingud” – tapmisega seoses ja tapmiseks ettenähtud kohas sooritatavad toimingud, näiteks loomade käitlemine, tapaeelne pidamine, liikumise piiramine, uimastamine ja veretustamine;

b)

„seotud toimingud” – tapmisega seoses ja tapmiseks ettenähtud kohas sooritatavad toimingud, näiteks loomade käitlemine, mahalaadimine , tapaeelne pidamine, liikumise piiramine, uimastamine ja veretustamine;

b a)

„pädev asutus” – liikmesriigi keskasutus, mille ülesanne on tagada käesoleva määruse nõuete järgimine, või mõni muu asutus, millele keskasutus on nimetatud pädevuse delegeerinud;

d a)

„teadvusetus” – teadvuseta olek, mille puhul ajutegevus on ajutiselt või jäädavalt häiritud ja mille järel loom ei ole võimeline reageerima tavapärastele ärritajatele, sealhulgas valule;

f)

„uimastamine” – tahtlikult käivitatud protsess, mis ilma valu tekitamata põhjustab teadvuse ja tundlikkuse kaotust, sealhulgas igasugune silmapilkse surmaga lõppev protsess;

f)

„uimastamine” – tahtlikult käivitatud protsess, mis põhjustab teadvuse ja tundlikkuse kaotust, sealhulgas igasugune silmapilkse surmaga lõppev protsess;

g)

„riitus” – loomade tapmisega seotud toimingute rida, mis on ette nähtud selliste usundite raames nagu islam või judaism ;

g)

„riitus” – loomade tapmisega seotud toimingute rida, mis on ette nähtud usundite raames või tuleneb teatavatest religioossetest pidustustest ;

k)

„tapamaja” – ettevõte maismaaloomade tapmiseks ;

k)

„tapamaja” – ettevõte selliste loomade tapmiseks ja korrastamiseks, mille liha on mõeldud inimtoiduks ;

m)

„karusloomad” – imetajate liikidesse kuuluvad loomad, keda kasvatatakse esmajoones karusnaha tootmise eesmärgil, näiteks naaritsad, tuhkrud, rebased, kährikud, nutriad ja tšintšiljad;

m)

„karusloomad” – imetajate liikidesse kuuluvad loomad, keda kasvatatakse esmajoones karusnaha tootmise eesmärgil, näiteks naaritsad, tuhkrud, rebased, pesukarud, kährikud, nutriad, küülikud ja tšintšiljad;

a)

loomadele oleks tagatud füüsiline mugavus ja kaitse, eriti nende hoidmine puhtana ja termiliselt mugavates tingimustes, ning kukkumise ja libisemise vältimine;

a)

loomadele oleks tagatud füüsiline mugavus ja kaitse, eriti nende hoidmine termiliselt mugavates tingimustes, ning kukkumise ja libisemise vältimine;

d)

loomadel ei esineks valu, hirmu, agressiivsuse või muu ebanormaalse käitumise tunnuseid;

d)

loomadel ei esineks valu, agressiivsuse või muu ebanormaalse käitumise tunnuseid;

f)

vältida kahjulikku vastastikust mõju.

a)

loomade käitlemine ja hooldamine enne nende liikumise piiramist ;

a)

loomade ajamine liikumise piiramise, uimastamise või tapmise eesmärgil ;

f)

elusloomade veretustamine.

f)

elusloomade veretustamine ja/või käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud tapmismeetodid .

f a)

karusloomade surmamine.

a)

loomakategooriad või kaal, mille jaoks seade on ette nähtud;

a)

loomaliigid või kaal, mille jaoks seade on ette nähtud;

c a)

nende seadmete hoolduse ja kalibreerimise meetodid.

a)

iga tootmisliini maksimaalse läbilaskevõime;

c)

iga tapaeelse pidamise ala maksimaalse mahutavuse hobuslaste ning veiste, lammaste, kitsede ja sigade ning kodulindude ja jäneseliste jaoks.

c)

iga tapaeelse pidamise ala maksimaalne mahutavus hobuslaste ning veiste, lammaste, kitsede ja sigade ning kodulindude, silerinnaliste lindude ja jäneseliste jaoks.

e)

elektrivoolu kasutamine, nii et see ei uimasta ega surma loomi kontrollitult, eriti kui kasutatav elektrivool ei läbista peaaju.

a)

loomade arvu vähendamise põhjused;

b)

surmatud loomade liik ja arv;

c)

kasutatud uimastamise ja surmamise meetodid;

d)

tekkinud probleemide kirjeldused ja kui see on asjakohane, siis ka lahendused, mis aitasid asjaomaste loomade kannatusi leevendada või minimeerida;

e)

kõik lõike 3 kohaselt tehtud erandid.

a)

tapamajade heakskiitmiseks vajaliku teadusliku ja tehnilise eksperdiabi andmine;

b)

uute uimastamise meetodite hindamine;

c)

käitajate ja muude huvitatud isikute aktiivne toetamine käesoleva määruse rakendamiseks vajalike heade tavade juhiste väljatöötamisel ning selliste juhiste avaldamine ja levitamine ning nende rakendamise seire;

d)

käesoleva määruse kohaldamiseks vajalike juhiste väljatöötamine pädevate asutuste jaoks;

e)

pädevustunnistusi väljastavate organisatsioonide ja üksuste akrediteerimine vastavalt artiklile 18;

f)

koostöö ja suhtlemine komisjoniga ning teiste tugikeskustega, et jagada tehnilist ja teaduslikku teavet ning parimaid tavasid seoses käesoleva määruse rakendamisega.

b)

väljastab pädevustunnistusi, mis kinnitavad, et on sooritatud sõltumatu lõpueksam, mis hõlmab asjakohaseid loomakategooriaid ja artikli 7 lõikes 2 loetletud toiminguid ning IV lisas esitatud teemasid;

b)

tagab, et käesoleva määruse artiklis 6 ette nähtud standardse töökorra väljatöötamise või järgimise eest vastutavad isikud on saanud asjakohase väljaõppe;

c)

kiidab heaks punktis a osutatud koolituskursuste õppekavad ning punktis b osutatud eksamite sisu ja läbiviimise korra.

a)

omab selleks vajalikke kogemusi, personali ja vahendeid;

b)

on sõltumatu ning tema tegevus seoses pädevustunnistuste väljastamisega ei too kaasa huvide konflikti;

c)

on tugikeskuse poolt akrediteeritud.

2.3

Loomapidamisrajatise ja uimastamispunkti viiva liikumistee vahel peab olema tasase põranda ja tugevate seintega ootetarandik, et oleks tagatud loomade pidev juurdevool uimastamis- ja tapmiskohta ning et loomaajajad ei peaks loomi pidamistarandikest liigselt kiirustades välja ajama. Ootetarandik peab olema projekteeritud nii, et loomad end kinni ei kiiluks ega üksteist jalge alla ei tallaks.

2.3

Loomapidamisrajatise ja uimastamispunkti viiva liikumistee vahel peab olema ootetarandik, et oleks tagatud loomade pidev juurdevool uimastamis- ja tapmiskohta ning et loomaajajad ei peaks loomi pidamistarandikest liigselt kiirustades välja ajama. Ootetarandik peab olema projekteeritud nii, et loomad end kinni ei kiiluks ega üksteist jalge alla ei tallaks.

3.2

3.3

4.1 a

4.2

7.2

Rajatised kodulindude jaoks peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et lindudele saaks manustada gaasisegu ilma neid transportimiskastidest välja laadimata.

7.2

Eluskodulindudele tuleks manustada gaasisegu nende transportimiskastides või konveierilindil.

1.2

Kodulindude ja jäneseliste puhul ei tohi ajaperiood, mis hõlmab transporti koos mahalaadimise ja tapmise vahelise ajavahemikuga, ületada 12 tundi.

Imetajate puhul, välja arvatud jäneselised, ei tohi transpordile kulunud aeg koos mahalaadimise ja tapmise vahelise ajavahemikuga ületada:

Kui need ajapiirid on ületatud, tuleb loomad viia tapaeelse pidamise rajatistesse, toita ja seejärel jätkata neile asjakohaste ajavahemike järel mõõdukate toidukoguste andmist. Sellisel juhul tuleb loomad varustada piisavas koguses allapanuga või sellega samaväärse materjaliga, mis tagab kõnealustele liikidele vajaliku ja loomade arvule vastava mugavuse. Selline materjal peab tagama uriini ja fekaalide piisava imendumise.

a)

lüpsta lüpsiloomi mitte üle 12-tunniste ajavahemike järel;

b)

kui emasloom on sünnitanud, luua vajalikud tingimused vastsündinu imetamiseks ja tema heaolu tagamiseks;

c)

varustada konteinerites tarnitud loomad veega.

c)

tõsta või vedada looma peast, kõrvadest, jalgadest, sabast või karvadest, põhjustades talle seeläbi tarbetut valu või kannatust;

c)

tõsta või vedada looma peast, kõrvadest, jalgadest (välja arvatud kodulinde ja jäneselisi) , sabast või karvadest, põhjustades talle seeläbi tarbetut valu või kannatust;

1. 8 a

1.8 b

2.1

Igal loomal peab olema piisavalt ruumi püstitõusmiseks, pikaliheitmiseks ja ümberpööramiseks.

2.1

Kui välja arvata veised, keda hoitakse üksikaedikutes ajavahemiku jooksul, mis ei ületa mõistlikke piire, peab igal loomal olema piisavalt ruumi püstitõusmiseks, pikaliheitmiseks ja ümberpööramiseks

2 a.

2 b.

Looma ei paigutata uimastamissulgu ja tema pead ei asetata liikumist piiravasse seadmesse enne, kui looma uimastav isik on valmis teda uimastama kohe, kui loom on paigutatud uimastamissulgu või tema pea on kinnitatud.

3.1

Kui loomade uimastamist, neile köidikkettide kinnitamist, nende ülesriputamist ja veretustamist teostab üks inimene, peab ta need toimingud ühe looma juures lõpetama enne, kui alustab samade toimingute sooritamist järgmisel loomal.

3.1

Kui loomade uimastamist, neile köidikkettide kinnitamist, nende ülesriputamist ja veretustamist teostab üks inimene, peab ta need toimingud ühe looma juures lõpetama enne, kui alustab samade toimingute sooritamist järgmisel loomal. Käesolevat nõuet ei kohaldata, kui kasutatakse rühma kaupa uimastamist.

3.1 a

3.2 a

3.2 b.

Tapamajadel peavad olema käepärast sobivad vahendid protseduuri koheseks teostamiseks, kui see peaks olema vajalik.

3.3

Linde ei tohi tappa kaela automaatse läbilõikamise teel, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas automaat on veresooned korralikult läbi lõiganud. Kui kaela automaatse läbilõikamise seade ei toimi tõhusalt, tuleb linnud viivitamata surmata .

3.3

Linde ei tohi tappa kaela automaatse läbilõikamise teel, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas automaat on veresooned korralikult läbi lõiganud. Kui kaela automaatse läbilõikamise seade ei toimi tõhusalt, tuleb linnud viivitamata tappa .

f a)

Loomade käitlemise ja nende liikumise piiramise praktilised aspektid.

Uimastamise tehnikate praktilised aspektid.

Uimastamise ja/või tapmise varumeetodid.

Uimastamise ja/või tapmise seadmete hooldus.

Uimastamise tõhususe seire.