(1)

Kuigi minevikus on esinenud lühiajalisi gaasitarnehäireid, on mitu tegurit, mis eristavad olukorda 2022. aastal varasematest gaasivarustuskindlusega seotud kriisidest. Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni eskaleerumine alates 2022. aasta veebruarist on toonud kaasa enneolematu hinnatõusu. Selline hinnatõus muudab tõenäoliselt põhjalikult liidus asuvate maa-aluste gaasihoidlate täitmise stiimuleid. Praeguses geopoliitilises olukorras ei saa edasisi gaasitarnehäireid välistada. Sellised tarnehäired võivad põhjustada kodanikele ja liidu majandusele tõsist kahju, sest liit sõltub endiselt olulisel määral välistest gaasitarnetest, mida konflikt võib mõjutada.

(2)

Hiljutiste sündmuste olemus ja tagajärjed on ulatuslikud ja tuntavad kogu liidus ning seetõttu tuleb liidul neile igakülgselt reageerida. Reageerimisel tuleks seada esikohale meetmed, millega saab tugevdada gaasivarustuskindlust liidu tasandil, eelkõige gaasitarneid kaitstud tarbijatele. Selle eesmärgi saavutamisel mängivad kõige suuremat rolli energiasääst ja energiatõhusus. Seetõttu on äärmiselt oluline, et liit tegutseks kooskõlastatult selleks, et vältida võimalikest gaasitarnehäiretest tuleneda võivaid riske, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust valida eri energiaallikate vahel ja määratleda oma energiavarustuse üldine struktuur kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 194.

(3)

Maa-alused gaasihoidlad aitavad tagada varustuskindlust; korralikult täidetud maa-aluste gaasihoidlatega loodud gaasivarustuskindlus võimaldab gaasi lisatarneid suure nõudluse või tarnehäirete korral. Kuna torugaasi tarnehäired võivad tekkida igal ajal, tuleks kehtestada liidu maa-aluste gaasihoidlate täituvusega seotud meetmed, et tagada gaasivarustuskindlus 2022.–2023. aasta talveks.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1938 (3) kehtestati solidaarsusmehhanism vahendina, mille abil leevendada sellise liidus esineva tõsise hädaolukorra mõju, mille puhul mõnes liikmesriigis on kaalul solidaarsuse alusel kaitstud tarbijate gaasiga varustamine kui oluline julgeolekuvajadus ja vajalik prioriteet. Liidus esineva hädaolukorra puhul tagab kohene reageerimine, et liikmesriigid suudavad tarbijaid tõhusalt kaitsta.

(5)

Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni mõju on näidanud, et kehtivad varustuskindluse normid ei ole kohased geopoliitilise olukorra ootamatult suurte muutuste korral, kus tarnehäired ja järsud hinnatõusud võivad tuleneda mitte ainult taristu rikkest või äärmuslikest ilmastikutingimustest, vaid ka ulatuslikest tahtlikest sündmustest ja pikemaajalistest või äkilistest tarnehäiretest. Seepärast on vaja tegeleda geopoliitilise olukorra praegustest muutustest tulenevate järsult suurenenud riskidega, sealhulgas liidu energiatarneid mitmekesistades.

(6)

Lähtudes komisjoni analüüsist muu hulgas gaasivarustuskindluse saavutamiseks vajalike meetmete piisavuse kohta ning määrusega (EL) 2017/1938 asutatud gaasikoordineerimisrühma ja komisjoni 2022. aasta veebruaris tehtud kogu liitu hõlmava tugevdatud ohuvalmiduse analüüsist, peaks iga liikmesriik põhimõtteliselt tagama, et tema territooriumil asuvad ja otse selle liikmesriigi turupiirkonnaga ühendatud maa-alused gaasihoidlad on iga aasta 1. novembriks täidetud tema liikmesriigi tasandi võimsusest vähemalt 90 % ulatuses (edaspidi „täituvuse sihttase“) ning igale liikmesriigile seatakse mitmed vahe-eesmärgid järgneva aasta maiks, juuliks, septembriks ja veebruariks (edaspidi „täitmistrajektoor“). Mõningaid liikmesriike, kellel on märkimisväärne maa-alune hoiustamisvõimsus, mõjutaks ebaproportsionaalselt kohustus saavutada oma territooriumil asuvate maa-aluste gaasihoidlate täituvuse sihttase. Kõnealuse olukorra kajastamiseks tuleks vähendada maa-aluste gaasihoidlate täitmise kohustust 35 %ni nende viimase viie aasta keskmisest aastasest gaasitarbimisest. See ei tohiks piirata teiste liikmesriikide kohustust asjaomaste maa-aluste gaasihoidlate täitmisse panustada. Teatavatel tingimustel peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada saavutada täituvuse sihttase osaliselt, võttes arvesse veeldatud maagaasi hoidlates hoitavaid veeldatud maagaasi varusid. Nende täituvuse sihttasemete saavutamine on vajalik, et tagada liidus tarbijate piisav kaitse gaasitarnehäirete eest. 2022. aastal peaks kehtima madalam täituvuse sihttase 80 % ja vähem vahe-eesmärke, võttes arvesse, et käesolev määrus jõustub alles pärast täitmishooaja algust ning liikmesriikidel on selle rakendamiseks vähe aega.

(7)

Hoidlate täitmisel peaksid liikmesriigid püüdma mitmekesistada oma gaasitarnijaid, et vähendada sõltuvust, kui see võib ohustada energiavarustuskindlust või liidu või liikmesriikide olulisi julgeolekuhuve.

(8)

Alates 2023. aastast tuleks gaasihoidlate täituvust eraldi seirata alates veebruarist, et vältida seda, et gaas viiakse talve keskel ootamatult maa-alustest gaasihoidlatest välja, mis võib põhjustada varustuskindluse probleeme enne talve lõppu. Täitmistrajektoorid peaksid võimaldama pidevat seiret kogu täitmishooaja jooksul.

(9)

Alates 2023. aastast peaks iga liikmesriik, kellel on maa-alused gaasihoidlad, esitama komisjonile korra aastas selliste oma territooriumil asuvate ja otse tema turupiirkonnaga ühendatud hoidlate kohta kokkuvõtlikul kujul esialgse täitmistrajektoori. Komisjon peaks tegema gaasikoordineerimisrühma hinnangut arvesse võttes otsuse igale liikmesriigile täitmistrajektooride kehtestamise kohta viisil, mis ei moonutaks põhjendamatult selle liikmesriigi maa-aluste gaasihoidlate konkurentsipositsiooni võrreldes naaberliikmesriikides asuvate maa-aluste gaasihoidlatega.

(10)

Selleks et määrata alates 2023. aastast igale liikmesriigile, kellel on maa-alused gaasihoidlad, kehtivad täitmistrajektoorid iga sellise liikmesriigi esitatud kavandatava täitmistrajektoori alusel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (4).

(11)

Iga liikmesriigi täitmistrajektoor, kellel on maa-alused gaasihoidlad, peaks koosnema mitmest vahe-eesmärgist ning põhinema kõnealuse liikmesriigi eelnenud viie aasta keskmisel täitmismääral. Liikmesriikide puhul, kelle maa-aluste gaasihoidlate täituvuse sihttaset vähendatakse 35 %-ni nende aastasest keskmisest gaasitarbimisest, tuleks vastavalt vähendada ka täitmistrajektoori vahe-eesmärke.

(12)

Kui liikmesriigid ei suuda tehniliste takistuste tõttu, nagu näiteks probleemid maa-alust gaasihoidlat varustavate torujuhtmetega või gaasi sissejuhtimisseadmetega, täituvuse sihttaset õigeks ajaks saavutada, tuleks liikmesriikidel lubada saavutada täituvuse sihttase hilisemas etapis. Iga täituvuse sihttase tuleks siiski saavutada niipea, kui see on tehniliselt võimalik, kuid mitte mingil juhul hiljem kui asjaomase aasta 1. detsembriks, et tagada gaasivarustuskindlus talveperioodil.

(13)

Võib juhtuda, et liikmesriigid ei suuda täituvuse sihttaset või vahe-eesmärke saavutada piirkondliku või liidu hädaolukorra (näiteks juhul, kui gaasivarustus on määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 lõike 1 punkti c osutatud tähenduses ebapiisav) korral, mille komisjon on välja kuulutanud olenevalt olukorrast ühe või mitme kõnealuse määruse tähenduses hädaolukorra välja kuulutanud liikmesriigi taotlusel. Seepärast ei tohiks täituvuse sihttasemeid, sealhulgas koormuse jagamise eesmärki kohaldada juhul, kui komisjon on vastavalt kõnealuse määruse artiklile 12 kuulutanud välja piirkondliku või liidu hädaolukorra, ja niikaua, kuni see hädaolukord kestab.

(14)

Tagamaks, et täitmistrajektoorist ei kaldutaks kõrvale, peaksid pädevad asutused pidevalt seirama maa-aluste gaasihoidlate täituvust. Täitmistrajektoorid tuleks määrata viie protsendipunkti täpsusega. Kui konkreetse liikmesriigi hoidlate täituvus on täitmistrajektoori tasemest rohkem kui viie protsendipunkti võrra väiksem, peaks pädev asutus võtma viivitamata tõhusaid meetmeid selle suurendamiseks. Liikmesriigid peaksid teatama sellistest meetmetest komisjonile ja gaasikoordineerimisrühmale.

(15)

Liikmesriigi märkimisväärne ja püsiv kõrvalekaldumine täitmistrajektoorist võib seada ohtu maa-aluste gaasihoidlate sellise piisava täituvuse ja täituvuse sihttaseme saavutamise, mis on vajalik, et tagada liidus solidaarsusest lähtuv gaasivarustuskindlus. Komisjonil peaks olema õigus võtta täitmistrajektoorist või täituvuse sihttasemest sellise märkimisväärse ja püsiva kõrvalekaldumise korral tõhusaid meetmeid hoidlate täitmatajätmisest tulenevate gaasivarustuskindluse probleemide ärahoidmiseks. Selliste tõhusate meetmete üle otsustamisel peaks komisjon võtma arvesse asjaomase liikmesriigi konkreetset olukorda, näiteks maa-aluste gaasihoidlate suurust võrreldes riigisisese gaasitarbimisega ja maa-aluste gaasihoidlate ja kõigi olemasolevate veeldatud maagaasi hoidlate tähtsust piirkonna gaasivarustuskindluse jaoks. Kuna käesolev määrus on kavandatud jõustuma pärast 2022. aasta täitmishooaja algust, tuleks kõigi meetmete puhul, mida komisjon võtab 2022. aasta täitmistrajektoorist kõrvalekaldumiste käsitlemiseks, võtta arvesse, et riikidel on olnud selle määruse rakendamiseks vähe aega. Komisjon peaks tagama, et meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik gaasivarustuskindluse säilitamiseks, ja nendega ei tekitata liikmesriikidele, gaasituru osalistele, hoidlate halduritele ega tarbijatele ebaproportsionaalselt suurt koormust.

(16)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et täituvuse sihttasemed saavutatakse. Seda tehes peaksid nad püüdma võimaluse korral võtta esmalt turupõhiseid meetmeid, et vältida tarbetuid turuhäireid. Liikmesriikidel peaks olema vabadus kehtestada kõrgem täituvuse sihttase, et liit saaks püüda 2022. aastaks ühiselt täita 85 % liidu maa-aluste gaasihoidlate võimsusest. Arvestades, et paljudes liikmesriikides on juba olemas erinevad regulatiivsed mehhanismid selleks, et hoidlate täitmist toetada, ei tuleks täitmistrajektoori järgimiseks või täituvuse sihttaseme saavutamiseks ette näha konkreetset vahendit. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus otsustada, milline vahend on nende riigi süsteemides kõige asjakohasem, eeldusel et teatud tingimused on täidetud. Liikmesriikidel või pädevatel reguleerivatel asutustel peaks seetõttu olema võimalus otsustada, millised turuosalised peaksid maa-aluste gaasihoidlate täitmise tagama. Samuti võiksid nad saada otsustada, kas regulatiivsed vahendid, mis on kehtivate liidu turunormide alusel võimalikud, nagu meetmed, millega kohustatakse hoiustamisvõimsuse valdajaid kasutamata võimsust vabastama, on täituvuse sihttasemete saavutamise tagamiseks piisavad või on vaja rahalisi stiimuleid või hoiustamistariifi soodustusi. Kui liikmesriik kehtestab oma territooriumil kaitstud tarbijatele gaasi tarnivatele gaasitarnijatele kohustuse hoiustada gaasi maa-alustes gaasihoidlates, tuleks hoiustatava gaasi kogus kindlaks määrata neile kaitstud tarbijatele tarnitud maagaasi koguse alusel. Liikmesriigid peaksid omavahel koordineeritult kasutama vahendeid, näiteks veeldatud maagaasi ostmise platvorme, et maksimeerida veeldatud maagaasi kasutamist hoidlate täitmiseks. Lisaks peaksid liikmesriigid vähendama taristust tulenevaid ja regulatiivseid tõkkeid, mis takistavad veeldatud maagaasi ühist kasutamist hoidlate täitmiseks.

(17)

Komisjoni 8. märtsi 2022. aasta teatises „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ on selgitatud, et liidu õiguse kohaselt võivad liikmesriigid anda tarnijatele abi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, näiteks tagatiste vormis (kahesuunaline hinnavaheleping), et tagada hoidlate täitmine.

(18)

Liikmesriikide kõik maa-aluste gaasihoidlate täitmise tagamiseks võetavad meetmed, sealhulgas tingimused, mis kehtestatakse koormuse jagamisel põhineva täitmise suhtes ning gaasi maa-alustest gaasihoidlatest väljaviimise suhtes, peavad olema vajalikud, selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad ning need ei tohiks põhjendamatult moonutada konkurentsi ega gaasi siseturu nõuetekohast toimimist ega ohustada gaasivarustuskindlust teistes liikmesriikides ega liidus. Eelkõige ei tohiks sellised meetmed kaasa tuua turgu valitseva seisundi tugevnemist ega ootamatut tulu sellistele ettevõtjatele, kes kontrollivad maa-aluseid gaasihoidlaid või kes on reserveerinud hoiustamisvõimsust, kuid pole seda kasutanud.

(19)

Solidaarsusest lähtuvaks gaasivarustuskindluse tagamiseks on oluline olemasoleva taristu, sealhulgas piiriüleste ülekandevõimsuste, maa-aluste gaasihoidlate ja maagaasi veeldusjaamade tõhus kasutamine. Gaasivarustuskindluse jaoks on esmatähtis energia vaba piiriülene liikumine, sealhulgas riigi, piirkonna või liidu tasandil toimuvate gaasitarnehäirete ajal. Seetõttu ei tohiks maa-aluste gaasihoidlate täitmise tagamiseks võetud meetmed takistada ega piirata piiriülest võimsust, mis on jaotatud kooskõlas komisjoni määrusega (EL) 2017/459 (5). Lisaks peaksid liikmesriigid tagama hoidla kättesaadavuse, sealhulgas naaberliikmesriikidele ning juhul, kui on välja kuulutatud määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud hädaolukord.

(20)

Hoiustamiskohustus paneb tõenäoliselt rahalise koormuse asjaomastele turuosalistele nendes liikmesriikides, kelle territooriumil on vastavad maa-alused gaasihoidlad, samas kui gaasivarustuskindluse suurendamine peaks olema kasulik kõigile liikmesriikidele, sealhulgas liikmesriikidele, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid. Selleks et jagada koormust selle tagamisel, et liidu maa-alused gaasihoidlad oleksid gaasivarustuskindluse tagamiseks piisavalt täidetud, peaksid need liikmesriigid, kelle territooriumil ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, täitma solidaarsuse vaimus kohustust kasutada maa-aluseid hoiustamisvõimalusi teistes liikmesriikides. Kui liikmesriigil puudub ühendus teiste liikmesriikide gaasitaristuga või kui liikmesriigi piiriülene ülekandevõimsus on piiratud või kui muudel tehnilistel põhjustel ei ole võimalik kasutada teistes liikmesriikides asuvaid maa-aluseid gaasihoidlaid, tuleks seda kohustust vastavalt vähendada.

(21)

Liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, peaksid tagama, et nende turuosalistel oleks liikmesriikides, kellel on maa-alused gaasihoidlad, sõlmitud kokkulepped, millega nähakse 1. novembriks ette hoidlate kasutamine sellises mahus, mis vastab vähemalt 15 %-le nende viimase viie aasta keskmisest aastasest gaasitarbimisest. Liikmesriikidel, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, peaks siiski olema ka võimalik koos ühe või mitme liikmesriigiga, kellel on maa-alused gaasihoidlad, töötada välja alternatiivne koormuse jagamise mehhanism. Koormuse jagamise mehhanismi kaalumisel tuleks arvesse võtta ka muid juba olemasolevaid samaväärseid gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid, näiteks samaväärset kohustust muude kütuste kui maagaasi, sealhulgas nafta puhul, kui teatud tingimused on täidetud. Liikmesriigid peaksid sellistest alternatiivsetest koormuse jagamise mehhanismidest komisjonile teatama ning võetud meetmete tehnilisi piiranguid ja meetmete samaväärsust tõendama.

(22)

On võimalik, et meetmetel, millega liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, jagavad hoiustamiskohustusest tulenevat koormust liikmesriikidega, kellel on maa-alused gaasihoidlad, võib omakorda olla finantsmõju asjaomastele turuosalistele. Liikmesriikidel, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, peaks olema seega lubatud pakkuda turuosalistele rahalisi stiimuleid või hüvitist tulude vähenemise või neile pandud kohustustega kaasnevate kulude eest, mida ei saa katta tuludest. Kui selliseid meetmeid rahastatakse maksude abil, ei tohiks selliseid makse kohaldada piiriüleste ühenduspunktide suhtes.

(23)

Tõhus seire ja aruandlus on olulised nii gaasivarustuskindlusega seotud riskide laadi ja ulatuse hindamiseks kui ka selleks, et valida selliste riskide vältimiseks sobivad meetmed. Maa-aluste gaasihoidlate haldurid peaksid täitmishooaja igal kuul teatama hoidlate täituvuse pädevatele asutustele. Maa-aluste gaasihoidlate omanikel ja halduritel soovitatakse korrapäraselt registreerida iga maa-aluse gaasihoidla võimsus ja täituvus kesksel aruandlusplatvormil.

(24)

Pädevad asutused mängivad olulist rolli gaasivarustuskindluse seires ning nad peaksid tagama, et gaasivarustuskindlus ja meetmete kulukus tarbijate jaoks oleksid omavahel tasakaalus. Iga liikmesriigi pädev asutus või liikmesriigi määratud muu üksus peaks koos komisjoniga seirama oma territooriumil asuvate maa-aluste gaasihoidlate täituvust ning seiretulemustest komisjonile teada andma. Kui see on asjakohane, peaks komisjonil olema samuti võimalik paluda Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametilt (ACER) seirega seotud abi.

(25)

On väga oluline, et määruse (EL) 2017/1938 artikli 7 kohaselt läbi viidud riskihindamises võetaks arvesse kõiki riske, mis võiksid gaasivarustuskindlust tõsiselt mõjutada. Sel eesmärgil tuleks gaasivarustuskindluse hindamisel ning ennetus- ja leevendusmeetmete kehtestamisel võtta kohaldatavas riskipõhises lähenemisviisis arvesse ka ühe tarneallika tarnete täieliku katkemise stsenaariume. Maksimaalse valmisoleku tagamiseks selleks, et vältida gaasitarnehäireid ja leevendada sellise häirete mõju, tuleks selliseid stsenaariume arvesse võttes teha ühiseid riskihindamisi ja riigi tasandi riskihindamisi. See võimaldaks koordineerida hädaolukorra mõju leevendamise meetmeid ja optimeerida ressursse, et tagada tarnete jätkumine nende täieliku katkemise olukorras.

(26)

Tuleks laiendada gaasikoordineerimisrühma rolli, andes sellele sõnaselge ülesande seirata liikmesriikide tulemusi ning töötada välja gaasivarustuskindluse valdkonna parimad tavad. Seepärast peaks komisjon andma korrapäraselt aru gaasikoordineerimisrühmale ning gaasikoordineerimisrühm peaks abistama komisjoni maa-aluste gaasihoidlate täituvuse sihttasemete seirel ja nende saavutamise tagamisel.

(27)

Gaasikoordineerimisrühm tegutseb komisjoni peamise nõustajana, et hõlbustada varustuskindluse meetmete koordineerimist, abistades komisjoni igal ajal ja eriti just kriisi korral. Kui see on vajalik maksimaalse valmisoleku tagamiseks ja kiire teabevahetuse hõlbustamiseks, kutsub komisjon võimaliku kriisi ennetamiseks viivitamata kokku gaasikoordineerimisrühma kriisiohjekoosseisu. Gaasikoordineerimisrühma kriisiohjekoosseis peaks olema komisjoni abistamiseks kättesaadav nii kaua kui vaja. Selleks peaks gaasikoordineerimisrühmal olemas olema sidekanalid liikmesriikide ja kõigi gaasivarustuskindluse valdkonna asjaomaste turuosalistega ning ta peaks koguma teavet, mis on oluline gaasivarustuskindluse tagamiseks riigi, piirkonna ja liidu tasandil.

(28)

Hoiustamissektor on liidule tema energiavarustuskindluse ja liidu muude oluliste julgeolekuhuvide seisukohast väga oluline. Sellest tulenevalt käsitatakse maa-aluseid gaasihoidlaid elutähtsa taristuna nõukogu direktiivi 2008/114/EÜ (6) tähenduses. Liikmesriike julgustatakse võtma käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid arvesse oma riiklikes energia- ja kliimakavades ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (7) kohaselt vastu võetud eduaruannetes.

(29)

Gaasihoidlate võrgustik vajab lisakaitset, et vältida liidus ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või liidu kodanike heaolule. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõik hoidlate haldurid, sealhulgas ülekandesüsteemi haldurite kontrolli all olevad hoidlate haldurid, on sertifitseeritud riikliku reguleeriva asutuse või liikmesriigi määratud muu pädeva asutuse poolt, tagamaks, et mõju hoidlate haldurite üle ei ohusta liidu ega ühegi liikmesriigi energiavarustuskindlust ega muud olulist julgeolekuhuvi. Võimalike energiavarustuskindlusega seotud riskide analüüsimisel on oluline, et varustuskindluse hindamine oleks liikmesriikide vahel koordineeritud See hindamine ei tohiks turuosalisi diskrimineerida, vaid peaks olema täielikult kooskõlas hästi toimiva siseturu põhimõtetega. Selleks et kiiresti leevendada maa-aluste gaasihoidlate madalast täituvusest tulenevat riski, tuleks selline sertifitseerimine seada prioriteediks ja kiiremini tuleks sertifitseerida suuremad maa-alused gaasihoidlad, mille täituvus on viimasel ajal olnud püsivalt madal, et välistada või võimaluse korral kõrvaldada võimalikud gaasivarustuskindluse probleemid, mis tulenevad kontrollist selliste suurte hoidlate üle. Arvestades, et liidu kõigi maa-aluste hoidlate keskmine täituvus on olnud viimase kuue aasta jooksul 35 % nende maksimumvõimsusest (31. märtsi seisuga), tuleks 2021. aasta märtsi ja 2022. aasta märtsi ebatavaliselt madala täituvuse määratlemiseks kehtestada künniseks 30 %.

(30)

Riiklikud reguleerivad asutused või asjaomase liikmesriigi määratud muu pädev asutus (edaspidi mõlemal juhul „sertifitseerimisasutus“) peaksid sertifitseerimisest keelduma juhul, kui nad leiavad, et isik, kes otseselt või kaudselt kontrollib hoidla haldurit või kel on halduri suhtes mis tahes õigused, võiks ohustada energiavarustuskindlust või mis tahes muud olulist julgeolekuhuvi liikmesriigi, piirkonna või liidu tasandil. Selle hindamisel peaks sertifitseerimisasutus võtma arvesse ärisuhteid, mis võivad vähendada hoidla halduri stiimuleid ja suutlikkust maa-alust gaasihoidlat täita, samuti liidu rahvusvahelisi kohustusi ning muid juhtumiga seotud konkreetseid fakte ja asjaolusid. Selleks et tagada sertifitseerimisnormide järjepidev kohaldamine kogu liidus, liidu rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamine ning solidaarsus ja energiajulgeolek liidus, peaks sertifitseerimisasutus sertifitseerimist käsitlevate otsuste tegemisel võtma täiel määral arvesse komisjoni arvamust, sealhulgas oma otsuste projekte kohasel juhul läbi vaadates. Kui sertifitseerimisasutus keeldub sertifitseerimisest, peaks tal olema õigus nõuda mis tahes isikult, et ta võõrandaks oma osaluse või õigused hoidla omaniku või hoidla halduri suhtes, kehtestada sellise võõrandamise tähtaeg, nõuda muid asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kõnealusel isikul ei oleks võimalik hoidla omanikku ega hoidla haldurit kontrollida ega tema suhtes mingeid õigusi teostada, ning otsustada asjakohaste hüvitusmeetmete üle. Kõik sertifitseerimisotsuse alusel võetavad meetmed gaasivarustuskindluse riskide või muude oluliste julgeolekuhuvide käsitlemiseks peaksid olema vajalikud, selgelt sõnastatud, läbipaistvad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

(31)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige austatakse selles õigust mitte jääda ilma omandist, välja arvatud üldistes huvides ning seaduses ette nähtud juhtudel ja tingimustel, eeldusel et omandi kaotuse eest makstakse õigeaegselt õiglast hüvitust, nagu on ette nähtud põhiõiguste harta artiklis 17, ning et järgitakse õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus ja õiglasele asja arutamisele, nagu on ette nähtud harta artiklis 47.

(32)

Kui ettevõtjad peavad ostma rohkem gaasi ajal, kui gaasi hind on kõrge, võib see hindu veelgi tõsta. Seepärast peaks reguleerivatel asutustel olema võimalik kohaldada siseneva ja väljuva ülekande- ja jaotusvõimsuse puhul kohaldatavate sisenemis- ja väljumistariifide suhtes 100 % soodustust, seda nii maa-aluste gaasihoidlate kui ka maagaasi veeldusjaamade puhul, muutes hoidlad turuosaliste jaoks atraktiivsemaks. Riiklikke reguleerivaid asutusi ja konkurentsiasutusi julgustatakse ka kasutama oma volitusi selleks, et tulemuslikult välistada hoiustamistariifide põhjendamatu suurendamine.

(33)

Pidades silmas praegust erandlikku olukorda ja ebakindlust, mis on seotud edasiste muutustega geopoliitilises olukorras, kutsutakse liikmesriike üles saavutama täituvuse sihttasemed võimalikult kiiresti.

(34)

Võttes arvesse Venemaa Ukraina-vastasest sõjalisest agressioonist tulenevat vahetut ohtu gaasivarustuskindlusele, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist. Tulenevalt praeguse olukorra erakorralisusest tuleks käesoleva määruse teatavaid sätteid kohaldada vaid kuni 31. detsembrini 2025.

(35)

Kooskõlas Ateenas 25. oktoobril 2005. aastal allkirjastatud ja 1. juulil 2006. aastal jõustunud energiaühenduse asutamislepinguga peaks käesolev määrus võimalikult kiiresti saama energiaühenduse acquis’ osaks.

(36)

Seetõttu tuleks määrust (EL) 2017/1938 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2009 (8) vastavalt muuta,