Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32021D2084

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2021/2084, 24. november 2021, liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa metroloogiapartnerluses

PE/69/2021/INIT

ELT L 427, 30.11.2021, p. 1–16 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/2084/oj

Date of document:
24/11/2021; allkirjastamise kuupäev
Date of effect:
01/12/2021; jõustumine avaldamise kuupäev +1 vt artikkel 22
Date of signature:
24/11/2021
Deadline:
01/01/2021; vt artikkel 5.1
Deadline:
01/12/2021; vt artikkel 5.6
Deadline:
31/12/2021; vt artikkel 14.3(h)
Deadline:
31/12/2027; vt artikkel 7.6
Deadline:
31/12/2028; vt artikkel 7.6
Deadline:
31/12/2031; vt artikkel 5.1
Date of end of validity:
No end date
Author:
Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu
Form:
Otsus
Addressee:
Liikmesriigid
Treaty:
Euroopa Liidu toimimise leping
Legal basis:
Proposal:
Link
Link
Link
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Instruments cited:
Link

30.11.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 427/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/2084,

24. november 2021,

liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa metroloogiapartnerluses

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Et saavutada liidu rahastamise võimalikult suur mõju ja tõhusaim panus liidu poliitikaeesmärkide täitmisse, loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (3) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, mis näeb ette era- ja/või avaliku sektori partneritega sõlmitavate Euroopa partnerluste poliitika- ja õigusraamistiku. Euroopa partnerlused on programmi „Euroopa horisont“ poliitilise lähenemisviisi põhielement. Nende eesmärk on jõuda tulemusteni vastavalt programmi „Euroopa horisont“ raames seatud liidu kohustustele ja prioriteetidele ning tagada liidule, selle kodanikele ja keskkonnale selge mõju, mida saab tõhusamalt saavutada partnerluses, läbi strateegilise visiooni, mida jagavad ja järgivad partnerid, mitte liit üksinda.

(2)

Eelkõige peaksid programmi „Euroopa horisont“ II samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ (edaspidi „II sammas“) alla kuuluvad Euroopa partnerlused täitma olulist rolli strateegiliste eesmärkide saavutamisel, milleks on kiirendada Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkide ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (4) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) kohaste liidu kohustuste täitmist ning liikumist rohelisele ja digitaalsele Euroopale ülemineku suunas, aidates samal ajal kaasa sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt vastupanuvõimelisele taastumisele. Euroopa partnerlused on keskse tähtsusega keerukate piiriüleste, integreeritud lähenemisviisi nõudvate probleemide lahendamisel. Need võimaldavad tegeleda ümberkujundamise, süsteemi ja turu tõrgetega, tuues kokku paljud väärtusahelate, teadus- ja innovatsioonivaldkonna ning tööstuslike ökosüsteemide osalised, et töötada välja ühine visioon ja muuta see konkreetseteks tegevuskavadeks ja tegevuste koordineeritud rakendamiseks. Lisaks võimaldavad need koondada jõupingutused ja vahendid ühistele prioriteetidele, lahendamaks eesseisvaid keerukaid probleeme, et ühiskonnale kasu tuua.

(3)

Prioriteetidele vastavate tulemuste ja mõju saavutamiseks tuleks Euroopa partnerlusi arendada, kaasates ulatuslikult asjaomaseid sidusrühmi kogu Euroopas, sealhulgas tööstust, kõrgharidusasutusi, teadusasutusi, kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavaid asutusi ning kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavaid või ellu viivaid sihtasutusi. Euroopa partnerlused peaksid olema ka üks meetmetest, millega tugevdada koostööd ja sünergiat era- ja avaliku sektori partnerite vahel rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas ühendades teadus- ja innovatsiooniprogramme ning piiriüleseid investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, mis toovad vastastikust kasu inimestele ja ettevõtjatele.

(4)

Tuleks luua Euroopa metroloogiapartnerlus. Sellise partnerluse eesmärk on olla tulemuslikum vahend kui tavapärased projektikonkursid või kaasrahastatud partnerlus tööprogrammides, mis on koostatud II samba kõigi seonduvate komponentide all.

(5)

Euroopa Metroloogiapartnerlus (edaspidi „metroloogiapartnerlus“) peaks täitma oma ülesannet ja eesmärke selgel, lihtsal ja paindlikul viisil, et suurendada oma atraktiivsust tööstuse, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) ning muude asjaomaste sidusrühmade jaoks.

(6)

Metroloogiapartnerlusega tuleks edendada ja tunnustada teaduslikku tipptaset ning toetada liidus loodud teadus- ja innovatsioonitulemuste kasutuselevõttu ja süstemaatilist kasutamist, sealhulgas tagades, et selle tegevuste rakendamisel võetakse arvesse tipptasemel teadus- ja alusuuringute tulemusi. Samuti tuleks metroloogiapartnerlusega püüda tagada, et tööstus ja novaatorid ning lõppeesmärgina ka ühiskond võtaksid partnerluse tegevuste tulemusi arvesse ja rakendaksid neid.

(7)

Teadusliku tipptaseme tagamiseks ja kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 13 peaks metroloogipartnerlus edendama akadeemilist vabadust kõikides osalevates riikides, eelkõige teadusuuringute tegemise vabadust, ning edendama kõrgeimal tasemel teaduslikku usaldusväärsust.

(8)

Kooskõlas määruse (EL) 2021/695 eesmärkidega peaks igal liikmesriigil ja igal programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud kolmandal riigil olema õigus metroloogiapartnerluses osaleda. Selleks et tagada vastastikune täiendavus Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) ja teiste naaberriikidega, peaks muudel kolmandatel riikidel olema võimalik osaleda metroloogiapartnerluses tingimusel, et liiduga sõlmitakse asjakohane rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping ning osalevad riigid sellega nõustuvad.

(9)

Programmiga „Euroopa horisont“ võetakse kasutusele strateegilisem, sidusam ja mõjupõhisem lähenemisviis Euroopa partnerlustele, tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (5) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ vahehindamisest õpitule. Määrus (EL) 2021/695 näeb ette võimaluse tõhusamalt kasutada institutsioonilisi Euroopa partnerlusi, eelkõige keskendudes selgetele eesmärkidele, tulemustele ja mõjule, mida on võimalik saavutada 2030. aastaks, ning tagades selge panuse seonduvatesse liidu poliitilistesse prioriteetidesse ja poliitikasse. Tihe koostöö, vastastikune täiendavus ja sünergia muude asjakohaste programmide ja algatustega liidu, riikide ja piirkondade tasandil, sealhulgas Euroopa Teadusnõukogu ja Euroopa Innovatsiooninõukoguga ning eelkõige teiste Euroopa partnerlustega, on võtmetähtsusega innovatsioonikonveieri ja teadusuuringute soodustamisel muudes valdkondades, et saavutada suurem mõju ja tagada tulemuste kasutamine kõigis asjakohastes valdkondades, kus tehnoloogiline areng on seotud metroloogiaga, nagu digiteerimine, tehisintellekt, energeetika, nutitervishoid, kliima, autonoomne liiklus ja ringmajandus.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 555/2014/EL (6) osales liit rahaliselt programmi „Horisont 2020“ kestuse ajal Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogrammis (EMPIR) võrdselt EMPIRis osalevate riikidega, ületamata 300 000 000 eurot. EMPIRi vahehindamine 2017. aasta juulis andis aluse ettepanekule uue algatuse kohta.

(11)

Liidu rahalise osaluse tingimuseks metroloogiapartnerluses peaksid olema osalevate riikide võetud ametlikud kohustused rahaliselt toetada metroloogiapartnerluse rakendamist ning kõnealuste kohustuste täitmine. Osalevate riikide osalused peaksid hõlmama panustamist metroloogiapartnerluse rakendamisega seotud halduskulude katmisse, ülemmääraga 5 % selle eelarvest. Osalevad riigid peaksid võtma kohustuse suurendada vajaduse korral oma osalust metroloogiapartnerluses täiendavate rahastamisvõimaluste loomisega selleks, et oleks tagatud nende suutlikkus rahastada metroloogiapartnerluse tegevustes osalevaid riiklikke asutusi, riiklikke metroloogiainstituute ja määratud instituute. Metroloogiapartnerluse ühise rakendamise jaoks on vaja rakendusstruktuuri. Liidu rahalist osalust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning asjaomaste eelarve kaudse täitmise normidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (7).

(12)

Metroloogiapartnerlust, mis on kooskõlas liidu poliitiliste prioriteetidega (sh Euroopa roheline kokkulepe, inimeste hüvanguks toimiv majandus ja digiajastule vastav Euroopa), tuleks rakendada kümne aasta jooksul, 2021.–2031. aastani. Metroloogiapartnerlus peaks hõlmama uusi tegevusi võrreldes EMPIRiga; eelkõige peaks see arendama Euroopa metroloogiavõrgustikke, mis tuleks luua avatud ja läbipaistval viisil, et reageerida pakilistele ühiskondlikele ja keskkonnaalastele probleemidele ja kujunemisjärgus tehnoloogiate ja innovatsiooni metroloogiavajadustele. Nende võrgustikega saavutatav metroloogiaalane suutlikkus peaks olema samaväärne ja võrreldav teiste maailma juhtivate metroloogiasüsteemidega, näidates maailma tipptaset. Programmi „Euroopa horisont“ rakendamise ajal tuleks käivitada metroloogiapartnerluse raames projektikonkursid, mis peaksid olema avatud, läbipaistvad ja konkurentsivõimelised. Metroloogiapartnerlus peaks edendama ka talentide ringlust ja oskuste arendamist, sealhulgas ümberõppe ja oskuste omandamise võimaluste kaudu.

(13)

Metroloogiapartnerluse tegevused peaksid olema läbi viidud kooskõlas raamprogrammi „Euroopa horisont“ eesmärkide ning teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetidega ning määruse (EL) 2021/695 artiklis 10 ja III lisas sätestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega, toetades muu hulgas innovatiivsete lahenduste kasutuselevõttu Euroopa tööstuses, eelkõige VKEde seas, ning lõppeesmärgina ühiskonnas.

(14)

Raamprogrammi „Euroopa horisont“ kestuse ajaks tuleks liidu rahalisele osalusele metroloogiapartnerluses kehtestada ülemmäär. Kõnealuse ülemmäära piires peaks liidu rahaline osalus olema maksimaalselt võrdne osalevate riikide osalusega, et saavutada suur finantsvõimendus ning tagada osalevate riikide programmide parem integratsioon.

(15)

Metroloogiapartnerlust tuleks rahastada liidu programmidest mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alusel, nagu on sätestatud nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2093 (8). Kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 10 lõike 2 punktiga c peaks metroloogiapartnerlus järgima selget elutsüklipõhist lähenemisviisi. Liidu finantshuvide piisavaks kaitsmiseks tuleks metroloogiapartnerlus luua ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2031, et võimaldada sellel täita oma toetuste rakendamisega seotud kohustusi seni, kuni viimased algatatud kaudsed meetmed on lõpetatud.

(16)

Kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikliga 3 on programmi „Euroopa horisont“ üldeesmärk saavutada liidu investeeringutega teadusuuringutesse ja innovatsiooni teaduslik, tehnoloogiline, majanduslik ja ühiskondlik mõju, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja edendada liidu konkurentsivõimet kõigis liikmesriikides (sealhulgas tööstuses), viia ellu liidu strateegilised prioriteedid ning aidata kaasa liidu eesmärkide ja poliitikate elluviimisele, tulla toime üleilmsete probleemidega, sealhulgas saavutada kestliku arengu eesmärgid, järgides ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kestliku arengu tegevuskava 2030 põhimõtteid, ja kooskõla Pariisi kokkuleppega ning tugevdada Euroopa Teadusruumi.

(17)

Osalevad riigid on kokku leppinud varasemate algatuste – Euroopa metroloogia teadusprogrammi (edaspidi „EMRP“) ja EMPIRi – rakendusstruktuuris. Aastal 2007 loodi selle struktuurina EURAMET e.V. (edaspidi „EURAMET“), mis on Euroopa piirkondlik metroloogiaorganisatsioon ja Saksamaa õiguse alusel tegutsev mittetulundusühing. EURAMETil on ka metroloogia laiema Euroopa ja ülemaailmsel tasandil ühtlustamisega seotud ülesandeid ja kohustusi. EURAMETi liikmeks võivad olla kõik Euroopa riiklikud metroloogiainstituudid liikmetena ja Euroopa määratud instituudid assotsieerunud liikmetena. Kuulumine EURAMETi ei sõltu riiklike metroloogia teadusprogrammide olemasolust. Arvestades, et EMPIRi vahehindamise aruande kohaselt on EURAMETi juhtimisstruktuur osutunud tõhusaks ja taganud EMRP ja EMPIRi rakendamise kõrge kvaliteedi, tuleks EURAMETi kasutada ka metroloogiapartnerluse rakendamiseks. Seega peaks EURAMET haldama liidu rahalist osalust.

(18)

Rahalisi osalusi metroloogiapartnerluses peaks EURAMET haldama keskselt kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 10 lõikega 1. See ei tohiks piirata osalevate riikide võimalust pakkuda määratud riiklikele metroloogiainstituutidele metroloogiapartnerluse komitee kaudu ja koordineeritud lähenemisviisi kohaselt rahalist osalust otse.

(19)

Metroloogiapartnerluse eesmärk peaks olema tulemuslikult edendada kõikide jaoks võrdseid võimalusi ning eelkõige tagada võimalikult suures ulatuses sooline tasakaal metroloogiapartnerluse asjaomastes organites ning hindamiskomisjonides ja muudes asjaomastes nõuandeorganites.

(20)

Määruse (EL) 2021/695 artikli 49 lõike 4 ning komisjoni eksperdirühma asjaomaste eeskirjade kohaselt peaks komisjon valima metroloogiapartnerluse juhtrühma liikmed, võttes eelkõige nõuetekohaselt arvesse huvide konflikti asjakohast ilmnemist.

(21)

Metroloogiapartnerluse eesmärkide saavutamiseks peaks EURAMET andma rahalist toetust peamiselt EURAMETi tasandil valitud meetmetes osalejatele eraldatavate toetustena. Need meetmed tuleks valida EURAMETi vastutusel korraldatavate avatud, läbipaistvate ja konkurentsipõhiste projektikonkursside kaudu. Metroloogiapartnerluse raames tuleks anda endast parim, et suurendada projektikonkursside nähtavust, avaldades need programmi „Euroopa horisont“ portaalis osalejatele õigeaegselt ning edendades ja reklaamides projektikonkursse laialdaselt, et suurendada uustulnukate osalemist. See paremusjärjestus peaks olema siduv projektide valimisel ning liidu rahalisest osalusest ja osalevate riikide osalustest teadusprojektides ja seotud tegevustes rahaliste vahendite jaotamisel. Kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 28 lõikega 3 ja programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammiga peaks olema võimalik iga-aastasesse tööprogrammi lisada võrdväärsete ettepanekute käsitlemise normide hulka VKEde kaasamist ning soolist kuuluvust ja geograafilist mitmekesisust käsitlevad tingimused. Tegevuste eest, mida rahastatakse osalevate riikide osalustest Euroopa metroloogiavõrgustikes, peaks samuti vastutama EURAMET.

(22)

Metroloogiapartnerlusest rahastatavates kaudsetes meetmetes osalemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2021/695. Metroloogiapartnerluse konkreetsete tegevusvajaduste tõttu, eelkõige selleks, et ehitada üles tulevased Euroopa metroloogiavõrgustikud ja neid hallata ning hõlbustada osalevate riikide piisavat rahalist osalust, peaks aga rangelt vajalikel juhtudel ning võttes arvesse juhtrühma nõuandeid, kui neid on, olema võimalik näha ette, et kaudsetes meetmetes saavad taotluse esitamisest kuni projekti lõpetamiseni koordinaatori rollis olla ainult osalevate riikide riiklikud metroloogiainstituudid ja määratud instituudid.

(23)

Osalevate riikide osalused tuleks tagada riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide poolse institutsioonilise rahastamise kaudu. Mitmekesised alustegevused peaksid kaasa aitama metroloogiapartnerluse eesmärkide saavutamisele ja need tuleks sätestada iga-aastastes töökavades ja seostada tegevuskuludega. Osalused peaksid katma muu hulgas kulud teenustele, mis pakuvad otseselt kalibreerimist, ja muudele teenustele seoses rahvusvahelise mõõtühikute süsteemiga. Osalevate riikide osalused peaks hõlmama ka rahalist osalust metroloogiapartnerluse halduskulude katmisesse.

(24)

Metroloogiapartnerluse avatuse, läbipaistvuse ja juurdepääsetavuse tagamiseks tuleks projektikonkursid avaldada ka kasutajasõbralikul viisil ühtses osalejaportaalis ning programmi „Euroopa horisont“ muude komisjoni hallatavate elektrooniliste teavitusvahendite kaudu. Selleks et kaasata sidusrühmi ja ühiskonda ning meelitada ligi uusi osalejaid paljudest teadus- ja tööstusvaldkonna sidusrühmadest, sealhulgas VKEdest, kõrgharidusasutustest, teadusasutustest ja kodanikuühiskonna organisatsioonidest, tuleks metroloogiapartnerluse raames ellu viia mitmesuguseid teavitustegevusi, sealhulgas tulemuste levitamine ja kasutamine, edendamise ja teadlikkuse suurendamise meetmed ning metroloogiapartnerluse edendamine väljaspool liitu.

(25)

Rahastamismudeli toimimist seoses liidu ja liiduvälise vahendite vastavuse põhimõttega tuleks metroloogiapartnerluse vahehindamise käigus uuesti hinnata, et tagada osalevate riikide rahaliste osaluste puhul vastavuse põhimõtte järgimine.

(26)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

(27)

Liidu finantshuvide kaitseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist osalust lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või see peatada, kui metroloogiapartnerlust ei rakendata nõuetekohaselt, seda rakendatakse üksnes osaliselt või viivitusega või kui osalev riik ei tasu rahalist osalust metroloogiapartnerluses või tasub oma rahalise osaluse üksnes osaliselt või viivitusega. Nimetatud õigused tuleks sätestada liidu ja EURAMETi vahel sõlmitavas rahalist osalust käsitlevas lepingus.

(28)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi asjaosaliste halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ebaproportsionaalset dokumenteerimist ja aruandlust. Auditite korraldamisel tuleks asjakohasel juhul võtta arvesse riiklike programmide eripära. Käesoleva otsuse kohaselt eraldatud liidu vahendite saajate auditeerimine peaks tagama halduskoormuse vähendamise kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046.

(29)

EURAMET ja osalevad riigid peaksid komisjoni, Euroopa Parlamendi, nõukogu või kontrollikoja taotlusel esitama kogu teabe, mille komisjon peab metroloogiapartnerluse hindamisse lisama.

(30)

Komisjon peaks tegema hiljemalt 2025. aastal vahehindamise, hinnates eelkõige metroloogiapartnerluse kvaliteeti ja tõhusust ja seatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, ning hiljemalt 2030. aastal lõpphindamise, ning avaldama nende hindamiste tulemused ja järeldused ning neid levitama. Määruse (EL) 2021/695 artikli 10 lõike 2 punkti c kohaselt peaks metroloogiapartnerlus järgima selget elutsüklipõhist lähenemisviisi, olema ajaliselt piiratud ja sisaldama tingimusi programmist „Euroopa horisont“ saadava rahastamise järkjärguliseks lõpetamiseks. Selleks tuleks hindamistes hinnata iga võimaliku uuendamise asjakohasust ja sidusust.

(31)

Käesoleva otsuse eesmärk on liidu osalemine metroloogiapartnerluses, et toetada selle üldeesmärke. Metroloogia nõuded on nii ulatuslikud ja keerukad, et vaja on investeeringuid, mis ületavad riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide teadusuuringute põhieelarveid. Uuringuteks ja kõrgetasemeliste metroloogialahenduste väljaarendamiseks vajalikud eriteadmised on jaotunud üle riigipiiride ning seega ei saa neid omandada riigisisesel tasandil. Kuna käesoleva otsuse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, integreerides riiklikud jõupingutused Euroopa järjepidevasse lähenemisviisi, koondades riikide eraldi toimivad teadusprogrammid, aidates kavandada riikidevahelisi ühiseid teadusuuringuid ja rahastamisstrateegiaid ning leides vajalikul hulgal teostajaid ja investeeringuid, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(32)

Selleks et tagada asjaomastes poliitikavaldkondades toetuse andmise järjepidevus, peaks käesolev otsus jõustuma võimalikult kiiresti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa metroloogiapartnerluses osalemine

1.   Liit osaleb Euroopa metroloogiapartnerluses (edaspidi „metroloogiapartnerlus“), mis on määruse (EL) 2021/695 artikli 10 lõike 1 punktis c osutatud Institutsiooniline Euroopa Partnerlus, mille on ühiselt algatanud Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Läti, Leedu, Madalmaad, Norra, Poola, Prantsusmaa, Portugal, Rumeenia, Rootsi, Sloveenia, Slovakkia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari (edaspidi „osalevad riigid“) vastavalt käesolevas otsuses esitatud tingimustele.

2.   Iga liikmesriik, kellele ei ole käesoleva artikli lõikes 1 osutatud, ja iga muu programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riik võib metroloogiapartnerluses osaleda, kui ta vastab artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele. Selliseid liikmesriike ja kolmandaid riike käsitatakse käesoleva otsuse kohaldamisel osaleva riigina.

3.   Iga programmiga „Euroopa horisont“ mitteassotsieerunud kolmas riik võib osaleda metroloogiapartnerluses tingimusel, et ta:

a)

sõlmib liiduga rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu, milles sätestatakse tema metroloogiapartnerluses osalemise tingimused;

b)

on saanud artikli 14 lõike 3 punktis g osutatud metroloogiapartnerluse komitee heakskiidu ning

c)

täidab artikli 4 lõike 1 punktis c ette nähtud tingimust.

Kolmandat riiki, kes täidab esimeses lõigus osutatud tingimused, käsitatakse käesoleva otsuse kohaldamisel osaleva riigina.

Artikkel 2

Metroloogiapartnerluse eesmärgid

1.   Metroloogiapartnerlus aitab kaasa määruse (EL) 2021/695, eelkõige selle artikli 3 rakendamisele.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, taotleb metroloogiapartnerlus partnerite kaasamisega ning partneritele antud kohustustega artiklis 7 osutatud iga-aastase tööprogrammi kavandamises ja rakendamises järgmisi üldeesmärke:

a)

arendada Euroopa tasandil välja kestlik, tipptasemel ja koordineeritud metroloogiasüsteem, aidates seeläbi ületada investeeringute lõhet Euroopa ja tema üleilmsete konkurentide vahel;

b)

tagada, et novaatorid võtavad oma ökosüsteemides ja mujal laialdaselt kasutusele tipptasemel metroloogiavõimekuse;

c)

suurendada metroloogia mõju ühiskondlikele probleemidele seoses poliitika, standardite ja reeglite rakendamisega, muu hulgas digi-, majandus-, tööstus- ja keskkonna valdkonnas, et muuta need eesmärgikohaseks.

3.   Lõikes 2 sätestatud üldeesmärkide saavutamisel on metroloogiapartnerlusel järgmised erieesmärgid:

a)

arendada 2030. aastaks välja uus teadussuutlikkus, mis on loodud uute Euroopa metroloogiavõrgustike raames ja mille kalibreerimis- ja mõõtmisvõimekus on vähemalt võrdne väljaspool osalevaid riike asuvate juhtivate metroloogiainstituutidega;

b)

toetada 2030. aastaks uute innovatiivsete toodete ja teenuste müüki, kasutades ja võttes peamistes kujunemisjärgus ja arengut võimaldavates tehnoloogiates kasutusele uusi metroloogiavõimekuse vorme;

c)

aidata elukestva õppe ja ühiskonna ümberkujundamise kontekstis kaasa kvaliteetsete uute teadmiste, pädevuste ja oskuste loomisele ja levitamisele kogu liidus, sealhulgas innovatsioonisuutlikkuse suurendamise kaudu;

d)

aidata tõhusalt ja täielikult 2030. aastaks välja töötada ja rakendada konkreetsed standardid ja normid, mis on aluseks ühiskondlike, majanduslike ja keskkonnaalaste probleemide lahendamisele suunatud avalikule poliitikale.

e)

kasutada ära metroloogia kui liidu digi- ja roheülemineku eesmärkide saavutamisele kaasaaitava vahendi potentsiaali lõppkasutajate, sealhulgas VKEde ja tööstuse sidusrühmade seas.

Artikkel 3

Liidu rahaline osalus metroloogiapartnerluses

1.   Liidu rahaline osalus, sealhulgas Euroopa Majanduspiirkonna assigneeringud, metroloogiapartnerlusse on kuni 300 miljonit eurot, mis vastab artikli 1 lõikes 1 osutatud osalevate riikide rahalisele osalusele. Liidu osaluse summat võib suurendada programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud kolmandate riikide osalustega vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 16 lõikele 5, tingimusel et kogusumma, mille võrra liidu rahalist osalust suurendatakse, vastab vähemalt käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 osutatud osalevate riikide osalusele.

2.   Liidu rahalise osaluse arvutamisel ei võeta arvesse osalevate riikide osalust metroloogiapartnerluse rakendamisega seotud halduskuludes summas, mis ületab 5 % metroloogiapartnerluse osaluse kogusummast.

3.   Liidu rahaline osalus makstakse liidu üldeelarve assigneeringutest, mis on eraldatud nõukogu otsusega (EL) 2021/764 (9) kehtestatud programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammi asjaomastele osadele.

4.   EURAMET e.V. (edaspidi „EURAMET“) kasutab liidu rahalist osalust artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud tegevuste rahastamiseks.

5.   Liidu rahalist osalust ei kasutata metroloogiapartnerluse halduskulude katmiseks.

6.   Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, samuti taaste- ja vastupidavusrahastust kaasrahastatud programmide rahalisi osalusi võib käsitada liikmesriigi, mis on metroloogiapartnerluses osalev liikmesriik, osalusena, eeldusel et järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (10) asjaomaseid sätteid ning fondispetsiifiliste määruste igale kõnealusele fondile kohaldatavaid sätteid.

Artikkel 4

Liidu rahalise osaluse tingimused

1.   Liidu rahalise osaluse jaoks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

osalevad riigid tõendavad, et metroloogiapartnerlus on loodud kooskõlas käesoleva otsusega;

b)

osalevad riigid või nende määratud riiklikud metroloogiainstituudid määravad EURAMETi struktuuriks, mis vastutab metroloogiapartnerluse rakendamise ning liidu rahalise osaluse vastuvõtmise, jaotamise ja seire eest;

c)

iga osalev riik kohustub osalema metroloogiapartnerluse rahastamises ja looma täiendavad rahastamisvõimalused 50 % ulatuses võetud kohustusest;

d)

EURAMET tõendab oma suutlikkust metroloogiapartnerlust rakendada, sealhulgas liidu rahalist osalust vastu võtta, jaotada ja seirata liidu eelarve kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklitega 62 ja 154;

e)

kooskõlas artiklitega 13–16 luuakse metroloogiapartnerluse juhtimismudel.

2.   Metroloogiapartnerluse rakendamise ajal kehtivad liidu rahalise osaluse suhtes täiendavalt kõik järgmised tingimused:

a)

EURAMET rakendab artiklis 6 sätestatud metroloogiapartnerluse tegevusi kooskõlas artiklis 2 sätestatud eesmärkidega;

b)

rakendatakse tõhusat juhtimismudelit kooskõlas artiklitega 13–16;

c)

EURAMET järgib määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 155 sätestatud aruandlusnõudeid;

d)

osalevate riikide poolt on täidetud lõike 1 punktis c osutatud kohustused.

Artikkel 5

Osalevate riikide osalused metroloogiapartnerluses

1.   Artikli 1 lõikes 1 osutatud osalevad riigid osalevad või lasevad oma riiklikel rahastamisasutustel osaleda rahaliselt või mitterahaliselt vähemalt 363 miljoni euro ulatuses ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2031.

Osa osalevate riikide osalusest peab olema rahalise osaluse vormis. Osalevad riigid lepivad omavahel kokku oma ühises osaluses ja selles, kuidas nad seda teevad.

2.   Osalevate riikide osalused hõlmavad järgmist:

a)

rahalised või mitterahalised osalused artikli 6 lõikes 1 osutatud rakendustegevustes ning

b)

rahalised või mitterahalised osalused EURAMETi kõigi halduskulude katmiseks.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud rahalised või mitterahalised osalused katavad kulud, mis osalevatel riikidel on tekkinud artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud tegevuste rakendamisel, millest on maha arvatud liidu otsene või kaudne rahaline osalus nendes kuludes.

4.   Lõike 2 punktis b osutatud rahaline või mitterahaline osalus katab osalevate riikide kulud, mis on osalevatel riikide tekkinud EURAMETi halduskulude metroloogiapartnerluse rakendamisel. Need halduskulud ei tohi ületada 5 % metroloogiapartnerluse kogueelarvest.

5.   Käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja b osutatud mitterahaliste osaluste väärtuse hindamiseks määratakse kulud kindlaks ühtlustatud lähenemisviisi, sealhulgas kriteeriumide ja menetluste kohaselt, mille on kehtestanud metroloogiapartnerluse komitee kooskõlas artikliga 14. Kulude aruandluses järgitakse võimaluse korral määruses (EL) 2021/695 ette nähtud aruandluskorda, võttes samal ajal arvesse tavapäraseid raamatupidamistavasid, asjaomaste riiklike rahastamisasutuste asukohariigis kohaldatavaid raamatupidamisstandardeid ning kohaldatavaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid ja rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid. Kulud kinnitab sõltumatu audiitor, kelle määravad asjaomased osalevad riigid või riiklikud rahastamisasutused.

6.   Osalevad riigid tasuvad rahalise osaluse pärast iga-aastase töökava vastuvõtmist.

Kui iga-aastane töökava võetakse vastu vaatlusaasta jooksul, võib käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud osalus, mis on hõlmatud iga-aastases töökavas, koosneda osalustest, mis on tasutud alates sama aasta 1. jaanuarist.

Lõike 2 punktis b osutatud osalust, mis on tasutud pärast 1. detsembrit 2021, võib käsitada osalevate riikide osalusena tingimusel, et see on hõlmatud metroloogiapartnerluse esimeses iga-aastases töökavas.

Artikkel 6

EURAMETi tegevus

1.   Metroloogiapartnerluses toetatakse mitmesuguseid teadus- ja innovatsioonitegevusi järgmiste vahenditega:

a)

kaudsed meetmed määruse (EL) 2021/695 artikli 2 punkti 43 tähenduses, mida käesoleva otsuse artikli 7 kohaselt rahastab EURAMET peamiselt toetustena (grants), mis antakse EURAMETi korraldatud avatud, läbipaistvate ja konkurentsipõhiste riikideüleste projektikonkursside põhjal ning mis hõlmavad järgmist:

i)

teaduslik- ja tehniline tegevus, mis toetab metroloogia alusteadust, mis on aluseks kõigile edasistele sammudele, sealhulgas metroloogia rakendusuuringutele ja arendustegevusele ning metroloogiaga seotud teenustele;

ii)

metroloogiaalased teadusuuringud selleks, et leida lahendusi ühiskondlikele, majanduslikele ja keskkonnaalastele probleemidele, keskendudes panustele kestlikesse tehnoloogiatesse ja innovatsiooni energia-, digi- ja tervishoiusektoris ning keskkonda ja kliimavaldkonda, ning arendada projekte nende probleemidega tegelevates konkreetsetes Euroopa metroloogiavõrgustikes;

iii)

uute mõõteinstrumentide väljatöötamise uuringud, mille eesmärk on edendada metroloogiliste tehnoloogiate tööstuslikku ja ärilist kasutuselevõttu Euroopas, et stimuleerida uuendusi tööstuses;

iv)

normide kehtestamisele eelnev ja sellega kaasnev metroloogiaalane teadus- ja arendustegevus, et toetada poliitika rakendamist ja reguleerimist ning kiirendada kestlike uuenduslike toodete ja teenuste turuletoomist ja kasutuselevõttu ühiskonnas;

v)

parimate tavade vahetamine riiklikul tasandil tehtud metroloogiauuringute kohta;

b)

tegevused, mida osalevad riigid rahastavad ilma liidu rahalise osaluseta ja mis koosnevad erineval tehnoloogilisel tasandil metroloogiaalase suutlikkuse suurendamise meetmetest, mille eesmärk on saavutada osalevates riikides võimalikult laiaulatuslik, tasakaalustatud ja integreeritud metroloogiasüsteem, mis võimaldab neil arendada oma teaduslikku ja tehnilist suutlikkust metroloogia valdkonnas, ning mis hõlmavad tegevusi, mida ei ole välja valitud käesoleva artikli punktis a osutatud projektikonkurssidel ja mis on esitatud iga-aastastes töökavades, samuti mis tahes järgnevatest:

i)

osalevate riikide riiklike programmide raames toimuv tegevus, näiteks riikidevahelised projektid, mis aitavad kaasa Euroopa metroloogiavõrgustikus ja EURAMETi tehnilistes komiteedes sätestatud prioriteetsete eesmärkide saavutamisele.

ii)

meetmed metroloogiaalastest teadustulemustest teavitamiseks ja nende võimalikult laialdaseks kasutamiseks Euroopas, sealhulgas tööstuses ja VKEdes, et suurendada EURAMETi tegevuse üldsusele nähtavust kasutajasõbralikul viisil;

iii)

teadlikkuse suurendamise ning haridus- ja levitamistegevuse ja -kampaaniate edendamise tegevused ning asjakohase teabe esitamine EURAMETi veebisaidil ja asjakohaste dokumentide avaldamine;

iv)

meetmed, mis on suunatud konkreetsetele puuduva või vähese teadussuutlikkusega metroloogiainstituutidele, toetades neid teiste liidu, riiklike või piirkondlike koolitus- ja liikuvusprogrammide, piiriülese koostöö või metroloogia infrastruktuuri investeeringute kasutamisel;

v)

väliste teavitus- ja teadmussiirdetegevuste korraldamine metroloogiapartnerluse tutvustamiseks võimalikult laialdaselt liidus ja sellest väljaspool, et selle mõju suurendada.

2.   Enne lõike 1 punktis a osutatud iga projektikonkursi teemade kindlakstegemist kutsub EURAMET avalikult üksikisikuid või organisatsioone, sealhulgas VKEsid, ja üldist metroloogia väärtusahelat üles soovitama läbipaistval viisil võimalikke uurimisteemasid.

Artikkel 7

Iga-aastane töökava

1.   Metroloogiapartnerlust rakendatakse iga-aastaste töökavade alusel, mis hõlmavad konkreetse (edaspidi „vaatlusaasta“) aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini võetavaid meetmeid.

2.   Artiklis 14 osutatud metroloogiapartnerluse komitee võtab iga-aastase töökava vastu vaatlusaasta 31. märtsiks pärast komisjonilt heakskiidu saamist. Nii metroloogiapartnerluse komitee kui ka komisjon tegutsevad iga-aastase töökava vastuvõtmisel põhjendamatu viivituseta. Metroloogiapartnerluse komitee teeb iga-aastase töökava üldsusele kättesaadavaks.

3.   Tegevust, millele on osutatud artikli 6 lõike 1 punktides a ja b, algatatakse ainult vaatlusaastal ning alles pärast selle aasta töökava vastuvõtmist.

4.   EURAMET võib tegevusi rahastada ainult siis, kui need on ette nähtud iga-aastases töökavas. Iga-aastases töökavas eristatakse artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud tegevusi, artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud tegevusi ja EURAMETi halduskulusid. Iga-aastane töökava sisaldab neile vastavaid kuluprognoose ja eelarve eraldisi tegevustele, mida rahastatakse liidu rahalisest osalusest, ning tegevustele, mida osalevad riigid rahastavad ilma kõnealuse rahalise osaluseta. Iga-aastases töökavas esitatakse ka osalevate riikide artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud mitterahalise osaluse väärtuse hindamine.

5.   Vaatlusaasta muudetud iga-aastastes töökavades ning järgnevate vaatlusaastate iga-aastastes töökavades võetakse arvesse eelnenud projektikonkursside tulemusi. Neis tuleb püüda vähendada teadusteemade ebapiisavat käsitlemist, eelkõige selliste teemade puhul, mida esialgu käsitleti artikli 6 lõike 1 punkti b kohases tegevuses, kuid mida ei olnud võimalik piisavalt rahastada.

6.   Asjaomaste iga-aastaste töökavade kohased projektikonkursid kuulutatakse välja 31. detsembriks 2027. Piisavalt põhjendatud juhtudel võib need algatada 31. detsembriks 2028.

7.   EURAMET seirab kõiki iga-aastase töökavas hõlmatud tegevusi ja esitab komisjonile aruande, ilma et see suurendaks toetusesaajate halduskoormust. Aastaaruanne tehakse EURAMETi veebisaidil aegsasti üldsusele kättesaadavaks.

8.   Kõigile teadetele või väljaannetele, mis on seotud metroloogiapartnerluse tegevusega ja temaga koostöös tehtava tegevusega, mida teostavad kas EURAMET, osalev riik, selle riiklikud rahastamisasutused või tegevuses osalejad, lisatakse märge, et seda tegevust kaasrahastab programmi „Euroopa horisont“ metroloogiapartnerlus.

Artikkel 8

Osalemis- ja levitamisreeglid

1.   EURAMETi käsitatakse rahastamisasutusena määruse (EL) 2021/695 artikli 2 punkti 14 tähenduses ning ta annab rahalist toetust käesoleva otsuse artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud kaudsetele meetmetele kooskõlas nimetatud määruse artikli 6 lõikega 2.

2.   Käesoleva otsuse artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2021/695, eelkõige selles sätestatud osalemist, avatud teadust ja levitamist käsitlevaid norme. Lisaks, vastavalt nimetatud määruse artikli 17 lõikele 2, võib range vajaduse korral ja pärast käesoleva otsuse artiklis 15 osutatud juhtrühmaga konsulteerimist, kui sellist konsulteerimist taotleb metroloogiapartnerluse komitee, iga-aastases töökavas ette näha piirangu, et kaudsetes meetmetes saavad taotluse esitamisest kuni projekti lõpetamiseni koordinaatori rollis olla ainult osalevate riikide riiklikud metroloogiainstituudid ja määratud instituudid, et tagada eesmärkide ja osalevate riikide osaluseesmärkide täitmine.

3.   EURAMET tagab artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud kaudsete meetmete puhul asjakohase koostoime riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutidega vastavalt nende määramisele asjaomase riikliku asutuse poolt. EURAMET julgustab ja toetab ka muude üksuste, sealhulgas VKEde osalemist kõikides projektikonkurssides.

Artikkel 9

Liidu ja EURAMETi vahelised lepingud

Kui on tagatud liidu finantshuvide samaväärne kaitse, tehakse EURAMETile ülesandeks liidu rahalise osaluse kasutamine kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõikega 3 ja artikliga 154.

Artikkel 10

Liidu rahalise osaluse lõpetamine, vähendamine või peatamine

1.   Kui metroloogiapartnerlus ei vasta liidu rahalise osaluse tingimustele, võib komisjon nimetatud rahalise osaluse lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või selle peatada.

2.   Kui osalev riik ei osale artiklis 5 ostutatu kohaselt metroloogiapartnerluse rahastamises, osaleb üksnes osaliselt või ei pea kinni osaluse tasumise ajakavast, võib komisjon liidu rahalise osaluse lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või selle peatada. Komisjoni otsus ei takista selliste rahastamiskõlblike kulude hüvitamist, mis on osalevatel riikidel tekkinud juba enne seda, kui metroloogiapartnerlusele on teatatud otsusest liidu rahaline osalus lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või see peatada.

Artikkel 11

Järelauditid

1.   EURAMET teeb käesoleva otsuse artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud kaudsete meetmetega seotud kulude järelauditi kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 53 lõikega 3.

2.   Komisjon võib käeoleva artikli lõikes 1 osutatud auditi viia läbi ise. Sellisel juhul viib komisjon auditi läbi kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega, eelkõige määruse (EL) 2021/695 artikli 53 lõikega 3 ja määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 127.

Artikkel 12

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve kelmuste, pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevuse, tõhusa kontrolli ning juhul, kui avastatakse rikkumisi, alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2.   Metroloogiapartnerluse rakendamisel võtavad osalevad riigid seadusandlikud, reguleerivad, haldus- ja muud meetmed, mis on vajalikud liidu finantshuvide kaitsmiseks, et eelkõige tagada kõigi liidule tasumisele kuuluvate summade sissenõudmine kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046.

3.   EURAMET annab komisjoni töötajatele ja muudele komisjoni poolt selleks volitatud isikutele, samuti kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma tegevuskohtadele ja ruumidele ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

4.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (11) ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (12) sätetele ja neis määrustes sätestatud menetlusele, et teha kindlaks, kas seoses käesoleva otsuse alusel rahastatava kokkuleppe, otsuse või lepinguga on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

5.   Euroopa Prokuratuur võib korraldada uurimisi kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2017/1939 (13) sätete ja menetlustega, et uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 4.

6.   Ilma et see piiraks lõigete 3, 4 ja 5 kohaldamist, peavad käesoleva otsuse rakendamisest tulenevad kokkulepped, otsused ja lepingud sisaldama sätteid, mis annavad komisjonile, EURAMETile, kontrollikojale, EPPO-le ja OLAFile sõnaselge volituse teha selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja uurimisi nende vastava pädevuse kohaselt.

Artikkel 13

Metroloogiapartnerluse juhtimine

1.   Metroloogiapartnerluse juhtorganid on vähemalt järgmised:

a)

metroloogiapartnerluse komitee;

b)

juhtrühm;

c)

EURAMETi sekretariaat.

2.   Lõikes 1 osutatud organid võtavad asjakohased meetmed, et saavutada tasakaalustatud koosseis oskuste, kogemuste, teadmiste, geograafilise mitmekesisuse ja soolise kuuluvuse osas.

Artikkel 14

Metroloogiapartnerluse komitee

1.   Metroloogiapartnerluse komitee haldab metroloogiapartnerlust läbipaistval viisil, tagades samal ajal elluviidud metroloogiapartnerluse eesmärkide täitmise.

2.   Metroloogiapartnerluse komitees on igast osalevast riigist üks esindaja ja üks asendusesindaja Häälte osakaalud arvutatakse iga osaleva riigi kohustuste alusel vastavalt kohustuse ruutjuurele.

3.   Metroloogiapartnerluse komitee teeb eelkõige järgmist:

a)

võtab vastu otsuseid teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise tegevuskava kohta ning teeb need üldsusele kättesaadavaks;

b)

võtab vastu otsuseid projektikonkursside ja hindamise läbivaatamise menetluse kavandamise kohta vastavalt määruse (EL) 2021/695 artiklile 30;

c)

võtab pärast komisjonilt heakskiidu saamist ja artiklis 15 osutatud juhtrühmaga konsulteerimist vastu iga-aastase töökava ning teeb selle üldsusele kättesaadavaks;

d)

võtab vastu otsused rahastatavate projektide valiku kohta vastavalt käesoleva otsuse artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud konkursikutsete hindamise järel kehtestatud pingereale;

e)

võtab meetmeid uustulnukate meelitamiseks;

f)

jälgib edusamme seoses EURAMETi tegevusega, nagu on osutatud artiklis 6;

g)

kiidab heaks programmiga „Euroopa horisont“ mitteassotsieerunud kolmanda riigi osalemise metroloogiapartnerluses tingimusel, et nimetatud kolmas riik täidab artikli 1 lõike 3 punktides a ja c osutatud tingimusi;

h)

kehtestab 31. detsembriks 2021 ühtlustatud lähenemisviisi, sealhulgas kriteeriumid ja menetlused artikli 5 lõikes 2 osutatud mitterahaliste osaluste väärtuse hindamiseks.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti d kohase otsuse tegemiseks võib iga-aastane tööprogramm sisaldada eeskirju võrdväärsete ettepanekute käsitlemiseks kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 28 lõikega 3 ja programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammiga;

4.   Komisjonil on metroloogiapartnerluse komitee koosolekutel vaatleja staatus. Iga-aastase töökava vastuvõtmiseks on metroloogiapartnerluse komiteel siiski vaja komisjoni eelnevat heakskiitu. Metroloogiapartnerluse komitee kutsub komisjoni oma koosolekutel osalema ja annab komisjonile kõik asjakohased dokumendid. Komisjon võib osaleda metroloogiapartnerluse komitee aruteludes. Metroloogiapartnerluse komitee koosolekute päevakord, osalejate nimikiri ja otsused tehakse EURAMETi veebisaidil aegsasti üldsusele kättesaadavaks.

5.   Metroloogiapartnerluse komitee valib oma eesistuja ja eesistuja asetäitja vastavalt lõikes 2 sätestatud häälte osakaalule. Metroloogiapartnerluse komitee eesistuja esindab EURAMETi metroloogiapartnerlusega seotud küsimustes.

Artikkel 15

Juhtrühm

1.   Komisjon moodustab juhtrühma. Komisjon püüab saavutada geograafiliselt ja sooliselt tasakaalustatud esindatust selle liikmete seas ning tasakaalu vajalike pädevuste ja eksperditeadmiste osas. Juhtrühm on metroloogiapartnerluse nõuandev organ ja annab metroloogiapartnerlusele nõu Euroopa tasandi metroloogiaalaste teadusuuringute uute prioriteetide kohta ning selle kohta, kuidas suurendada nende teadusuuringute mõju Euroopa tööstusele, majandusele ja ühiskonnale. Eelkõige teeb juhtrühm järgmist:

a)

teeb kindlaks kujunemisjärgus tehnoloogiad, innovatsiooni, turud ja tööstuslikud rakendused, kus metroloogiauuringud ja innovatsioon võiksid tulevikus asjakohaseks muutuda;

b)

teeb kindlaks teadusuuringute valdkonnad, mis aitavad kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning liidu eesmärgile saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus, sealhulgas asjaomastele reeglitele ja standardite;

c)

nõustab metroloogiapartnerlust tulevaste töökavade prioriteetide osas.

2.   Juhtrühma kuulub 15 liiget:

a)

neli esindajat Euroopa standardite koostajate seast ja EURAMETi määratud reguleerivatest asutustest;

b)

neli esindajat erinevatest määruse (EL) 2021/695 kohaselt loodud Euroopa partnerlustest erasektori tööstuse esindajatega, mille komisjon nimetab avatud ja läbipaistval viisil, tagades eksperditeadmiste ja tausta mitmekesisuse;

c)

neli Euroopa teadusringkondade esindajat, kelle komisjon nimetab ametisse pärast avatud ja läbipaistvat menetlust, mis põhineb osalemiskutsel, püüdes saavutada geograafiliselt ja sooliselt tasakaalustatud esindatust, mis hõlmab asjaomaste tehniliste valdkondadega seotud vajalikke pädevusi ja eksperditeadmisi ning mille eesmärk on anda sõltumatuid teaduspõhiseid soovitusi;

d)

EURAMETi eesistuja;

e)

üks komisjoni määratud esindaja; ja

f)

üks riikliku ministeeriumi esindaja, kes ei ole EURAMETis esindatud riikliku metroloogiainstituudi töötaja ning kes peaks olema nimetatud metroloogiapartnerluse komitee poolt.

3.   Juhtrühm annab sõltumatut nõu metroloogiapartnerluse iga-aastases tööprogrammis käsitletavate teaduslike prioriteetide ja muude asjakohaste küsimuste ning metroloogiapartnerluse komitee nõutud konkreetsete küsimuste kohta ning jälgib teadussaavutusi naabersektorites.

4.   Vähemalt 50 % käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja b osutatud liikmetest vahetub hiljemalt pärast artikli 18 lõikes 1 osutatud vahehindamist.

5.   Juhtrühma juhivad ühiselt lõike 2 punktis e osutatud esindajad.

6.   Kõik juhtrühma antud soovitused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 16

EURAMETi sekretariaat

1.   Metroloogiapartnerluse eraldi raamatupidamisarvestust ja pangakontosid haldab EURAMETi sekretariaat, kes pakub EURAMETile üldist haldustuge.

2.   EURAMETi sekretariaadis luuakse juhtimisüksus, kes vastutab metroloogiapartnerluse rakendamise ja igapäevase juhtimise eest.

3.   Sekretariaat pakub osalevatele riikidele tuge artikli 5 lõikes 5 osutatud ühtlustatud lähenemisviisi kriteeriumide ja menetluste kohaldamisel.

Artikkel 17

Teabevahetus

1.   Komisjoni taotlusel esitab EURAMET komisjonile artiklis 18 osutatud hindamiste koostamiseks vajaliku teabe.

2.   Osalevad riigid esitavad komisjonile EURAMETi kaudu Euroopa Parlamendi, nõukogu või kontrollikoja nõutud teabe, mis käsitleb metroloogiapartnerluse finantsjuhtimist.

3.   Komisjon lisab käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud teabe artiklis 18 osutatud hindamisaruandesse.

Artikkel 18

Hindamine

1.   Komisjon viib programmi „Euroopa horisont“ hindamise raames läbi metroloogiapartnerluse vahehindamise ja lõpphindamise, vastavalt määruse (EL) 2021/695 artiklile 52, tehes seda avatud ja läbipaistvas menetluses valitud sõltumatute ekspertide abiga.

2.   Vahe-ja lõpphindamise käigus uuritakse, kuidas metroloogiapartnerlus täidab oma ülesandeid ja eesmärke; hindamine hõlmab kõiki selle tegevusi ning hinnatakse selle Euroopa lisaväärtust, tulemuslikkust, tõhusust, sealhulgas avatust ja läbipaistvust, võetavate meetmete asjakohasust, sealhulgas tööstuses ja VKEde poolt, ning nende järjepidevust ja vastastikust täiendavust asjaomaste piirkonna, riigi ja liidu poliitikavaldkondadega, sealhulgas koostoimet programmi „Euroopa horisont“ muude osadega, näiteks muud partnerlused, missioonid, teemavaldkonnad, teema- või eriprogrammid. Hindamisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil ning vajaduse korral hinnatakse ka eelnevate algatuste pikaajalist teaduslikku, ühiskondlikku, majanduslikku, keskkonnaalast ja tehnoloogilist mõju ning välispartnerite osalemist. Vajaduse korral sisaldavad need hinnangut mis tahes tulevase meetme kõige tõhusama poliitilise sekkumisviisi kohta, samuti metroloogiapartnerluse võimaliku uuendamise asjakohasuse ja sidususe kohta, võttes arvesse üldisi poliitilisi prioriteete ning teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavat keskkonda, sealhulgas paiknemist muude programmist „Euroopa horisont“ toetatavate algatuste suhtes. Sellise hindamise käigus uurib komisjon põhjalikult metroloogiapartnerluse haldusmõju ning püüab vähendada halduskoormust ja tagada hindamisprotsessi lihtsuse ja täieliku läbipaistvuse.

3.   Komisjon avaldab käesoleva artikli alusel läbi viidud hindamise tulemused ja järeldused ning levitab neid.

Artikkel 19

Juurdepääs tulemustele ja ettepanekuid käsitlevale teabele

1.   EURAMET tagab komisjonile juurdepääsu kogu teabele, mis on seotud EURAMETi poolt rahastatavate kaudsete meetmetega. Selline teave hõlmab metroloogiapartnerluse kaudsetes meetmetes osalevate toetusesaajate tulemusi või mis tahes muud teavet, mida peetakse vajalikuks liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks, seireks ja hindamiseks. Sellised juurdepääsuõigused piirduvad mitteärilise ja konkurentsivälise kasutusega ning peavad olema kooskõlas kohaldatavate konfidentsiaalsusnormidega.

2.   EURAMET sisestab teabe metroloogiapartnerluse rahastatud taotluste kohta andmebaasi, mis on loodud vastavalt määruse (EL) 2021/695 artiklile 50.

3.   Liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks, seireks ja hindamiseks edastab EURAMET komisjonile esitatud taotlustes sisalduva teabe.

Artikkel 20

Konfidentsiaalsus

Ilma et see piiraks artikli 17 kohaldamist, tagab EURAMET sellise konfidentsiaalse teabe kaitse, mille avaldamine väljaspool liidu institutsioone ja organeid, ameteid või asutusi võib kahjustada EURAMETi liikmete või metroloogiapartnerluses osalejate huve. Selline konfidentsiaalne teave hõlmab muu hulgas isiklikku, ärilist, tundlikku salastamata ja salastatud teavet.

Artikkel 21

Huvide konflikt

1.   EURAMET, selle organid ja töötajad ning metroloogiapartnerluse organid võtavad asjakohased meetmed, et ära hoida oma tegevuses huvide konflikti, ning tagavad, et konfliktsete huvidega isik ei langeta otsuseid, anna nõu või abi selles konkreetses küsimuses, mida mõjutab kõnealune huvide konflikt.

2.   EURAMET võtab kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 61 vastu EURAMETi töötajate, metroloogiapartnerluse komitee liikmete ja muude selles komitees tegutsevate isikute ning EURAMETi ja metroloogiapartnerluse muude organite või rühmade huvide konfliktide ennetamise, vältimise ja käsitlemise eeskirja.

3.   EURAMET kehtestab metroloogiapartnerluse komitee liikmetele tegevusjuhendi, milles käsitletakse ametialase tegevuse, finantshuvide ja huvide konflikti deklaratsioonide avalikustamist kooskõlas andmekaitsenormidega.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 23

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 24. november 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. LOGAR

(1)  ELT C 341, 24.8.2021, lk 34.

(2)  Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. novembri 2021. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(4)  ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 555/2014/EL liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogrammis (EMPIR) (ELT L 169, 7.6.2014, lk 27).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(8)  Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11).

(9)  Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL (ELT L 167 I, 12.5.2021, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(12)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(13)  Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

Top