Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019R1892

    Komisjoni Määrus (EL) 2019/1892, 31. oktoober 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1230/2012 pikemate kabiinidega varustatud teatavate mootorsõidukite tüübikinnitusnõuete ning mootorsõidukite ja nende haagiste aerodünaamiliste seadmete ja varustuse tüübikinnitusnõuete osas (EMPs kohaldatav tekst)

    C/2019/7706

    ELT L 291, 12.11.2019, p. 17–41 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 05/07/2022; mõjud tunnistatud kehtetuks 32019R2144

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1892/oj

    12.11.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 291/17


    KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1892,

    31. oktoober 2019,

    millega muudetakse määrust (EL) nr 1230/2012 pikemate kabiinidega varustatud teatavate mootorsõidukite tüübikinnitusnõuete ning mootorsõidukite ja nende haagiste aerodünaamiliste seadmete ja varustuse tüübikinnitusnõuete osas

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid, (1) eeskätt selle artikli 14 lõike 1 punkti a,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Komisjoni määrusega (EL) nr 1230/2012 (2) rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, kehtestades mootorsõidukite ja nende haagiste ELi tüübikinnituse nõuded seoses nende masside ja mõõtmetega.

    (2)

    Aerodünaamilised seadmed ja varustus, näiteks veokite või nende haagiste tagaosale kinnitatud sissetõmmatavad või kokkuvolditavad tuulesuunajad, samuti kabiinide aerodünaamilised seadmed ja varustus, on praegu kättesaadavad tehnoloogialahendused, mis võivad parandada sõidukite aerodünaamilisi omadusi. Kuid nimetatud seadmed ja varustus võivad oma konstruktsiooni tõttu ulatuda üle selliste sõidukite eesmise, tagumise või külgmise välimise osa, mille külge need on paigaldatud. Seetõttu tuleks nimetatud seadmete ja varustusega varustatud sõidukid vabastada standardmõõtmetega seotud nõuetest.

    (3)

    Nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (3) muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/719 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1242 (5). eesmärgiga sätestada erand maksimaalse pikkuse ja täismassi piirangutest, et lubada piiriüleses liikluses kasutada vastavalt paremate aerodünaamiliste omadustega ja alternatiivkütusega töötavaid või heiteta mootorsõidukeid.

    (4)

    Euroopa Liidus liikuvatele maanteesõidukitele kehtivate ühtlustatud reeglite ja ELi tüübikinnituse õigusaktide sidususe tagamiseks on vaja kehtestada tüübikinnituse nõuded pikemate kabiinidega mootorsõidukitele ja aerodünaamilistele seadmetele või varustusele eesmärgiga tagada, et neist oleks kasu energiatõhususe, juhtide seisukohast parema nähtavuse, teiste liiklejate ohutuse ning juhtide ohutuse ja mugavuse seisukohast.

    (5)

    Tüübikinnitusasutus ei tohi tunnistada sõidukist eraldi aerodünaamiliste seadmete ja varustuse tüübi vastavust asjakohastele tehnilistele nõuetele. Aerodünaamilistele seadmetele ja varustusele tuleks seega anda tüübikinnitus, mis on seotud ühe või enama kindlaksmääratud sõidukitüübiga või üldiselt sõidukitega, mille täpsed mõõtmed ja paigaldamise koha materjalile esitatavad nõuded on kindlaks määratud. Seetõttu peaksid need saama tüübikinnituse eraldi tehniliste seadmestikena ja sätestada tuleks erinõuded, mis käsitlevad nende tüübikinnitust enne turule laskmist. Pikematele kabiinidele tuleks vastavalt kohaldada sõiduki tüübikinnitust kooskõlas direktiivi 96/53/EÜ nõuetega.

    (6)

    Raskeveokite puhul tulevaste CO2-heite normide täitmine eeldab energiatõhususe suurendamiseks mitmesuguste tehnoloogialahenduste kasutamist. Üks tõhusamaid energiatõhususe parandamise meetmeid on vähendada mootorsõidukite õhutakistust.

    (7)

    Veokite või nende haagiste tagaosale kinnitatud sissetõmmatavad või kokkuvolditavad aerodünaamilised seadmed ning kabiinide aerodünaamilised seadmed ja varustus tuleb konstrueerida viisil, mis tagab, et need ei kahjusta sõiduki kasutusvõimet ühendvedudeks. Seetõttu tuleks kohaldada nõuet, et suurim laius on 2,60 m, kõikidele sõidukitele, sh külmutusautodele. Lisaks peaksid aerodünaamilised seadmed taluma ühendveo talitlustingimustest tingitud õhurõhumuutusi.

    (8)

    Alternatiivkütust kasutatavate või heiteta mootorsõidukite puhul peaks olema kasu lisamassi lubamisest. Alternatiivkütuse või heiteta tehnoloogialahenduse jaoks nõutav lisamass peaks olema selgelt märgitud tootja andmesildil.

    (9)

    Määrust (EL) nr 1230/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

    (10)

    Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määrust (EL) nr 1230/2012 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Käesolevas määruses sätestatakse mootorsõidukite ja nende haagiste ELi tüübikinnituse nõuded seoses nende masside ja mõõtmetega, samuti nimetatud sõidukite jaoks ette nähtud teatavate eraldi tehniliste seadmestike ELi tüübikinnituse nõuded.“

    2)

    Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

    a)

    punktid 25 ja 26 asendatakse järgmisega:

    „25)

    „teljevahe“:

    a)

    mootorsõidukite ja täishaagiste puhul on see horisontaalkaugus esimese ja viimase telje keskpunkti vahel;

    b)

    kesktelghaagiste, poolhaagiste ja jäiga haakeseadmega haagiste puhul on see kaugus haakeseadise vertikaaltelje ja viimase telje keskpunkti vahel;

    26)

    „telgedevaheline kaugus“ – kahe järjestikuse telje vaheline kaugus; kesktelghaagiste, poolhaagiste ja jäiga haakeseadmega haagiste puhul on esimese telje ja haakeseadise vahekaugus horisontaalkaugus eesmise haakeseadise vertikaaltelje ja esimese telje keskpunkti vahel;“;

    b)

    punkt 33 asendatakse järgmisega:

    „33

    „tagumine väljapööre“ – vahemaa algpunkti ja tegelike kõige kaugemate punktide vahel, milleni sõiduki tagumine osa ulatub manööverdades vastavalt käesoleva määruse I lisa B osa 8. jao või C osa 7. jao tingimustele;“;

    c)

    lisatakse punkt 41:

    „41)

    „aerodünaamilised seadmed ja varustus“ – maanteesõidukite aerodünaamilise takistuse vähendamiseks ettenähtud seadmed ja varustus, v.a pikemad kabiinid.“

    3)

    Lisatakse järgmised artiklid 4a ja 4b:

    „Artikkel 4a

    Eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnitus aerodünaamilistele seadmetele ja varustusele

    1.   Valmistaja või tema esindaja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse aerodünaamilisele seadmele või varustusele eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnituse saamiseks.

    Taotlus koostatakse vastavalt V lisa C osas esitatud teabedokumendi näidisele.

    2.   Kui käesolevas määruses sätestatud asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonisüsteemile.

    Liikmesriik ei tohi anda sama numbrit teisele eraldi tehnilise seadmestiku tüübile.

    3.   Lõike 2 kohaldamisel väljastab tüübikinnitusasutus ELi tüübikinnitustunnistuse, mis on koostatud vastavalt V lisa D osas esitatud näidisele.

    Artikkel 4b

    Eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnitusmärk

    Iga eraldi tehniline seadmestik, mis vastab tüübile, millele on käesoleva määruse alusel antud eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnitus, peab kandma V lisa E osas sätestatud eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnitusmärki.“

    4)

    I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

    5)

    V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 31. oktoober 2019

    Euroopa Komisjoni nimel

    president

    Jean-Claude JUNCKER


    (1)  ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.

    (2)  Komisjoni 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1230/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 seoses mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete tüübikinnitusnõuetega, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 353, 21.12.2012, lk 31).

    (3)  Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59).

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/719, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (ELT L 115, 6.5.2015, lk 1).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202).


    I LISA

    Määruse (EL) nr 1230/2012 I lisa muudetakse järgmiselt.

    1)

    A osa punkt 1.3 asendatakse järgmisega:

    „1.3.

    Pikkuse, laiuse ja kõrguse määramisel ei võeta arvesse 1. liites nimetatud seadmeid ja varustust.“

    2)

    B osa muudetakse järgmiselt:

    a)

    punkt 1.3 asendatakse järgmisega:

    „1.3.

    Pikkuse, laiuse ja kõrguse määramisel ei võeta arvesse 1. liites nimetatud seadmeid ja varustust.“;

    b)

    lisatakse järgmised punktid 1.3.1 kuni 1.3.1.3:

    „1.3.1.

    Täiendavad nõuded 1. liites nimetatud aerodünaamilistele seadmetele

    1.3.1.1.

    Aerodünaamilised seadmed ja varustus, mille pikkus ei ületa tööasendis 500 mm, ei tohi suurendada kogu kasutatavat veoseruumi. Need konstrueeritakse viisil, mis võimaldab lukustada need sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis ja tööasendis. Lisaks konstrueeritakse nimetatud seadmed ja varustus sõiduki seismisel sissetõmmatavate või kokkuvolditavatena nii, et ei ületataks punktis 1.1.2 nimetatud sõiduki suurimat lubatavat laiust enam kui 25 mm võrra sõiduki kummalgi küljel, ei ületataks punktis 1.1.1 nimetatud sõiduki suurimat lubatavat pikkust enam kui 200 mm võrra, mis on lubatud üksnes 1 050 mm kõrgusel maapinnast, ega kahjustataks sõiduki kasutusvõimet ühendvedudeks. Lisaks tuleb täita punktides 1.3.1.1.1 ja 1.3.1.1.3 sätestatud nõuded.

    1.3.1.1.1.

    Seadmed ja varustus peavad saama käesoleva määruse kohase tüübikinnituse.

    1.3.1.1.2.

    Kasutaja peab saama muuta aerodünaamilise seadme ja varustuse asendit ning seda sisse tõmmata ja kokku voltida, rakendades käsitsi jõudu, mis ei ole suurem kui 40 daN. Lisaks võib seda olla võimalik teha ka automaatselt.

    1.3.1.1.3.

    Aerodünaamilised seadmed ja varustus ei pea olema sissetõmmatavad ega kokkuvolditavad, kui suurimate mõõtmete nõuded on kõikides eri tingimustes täiel määral täidetud.

    1.3.1.2.

    Aerodünaamilised seadmed ja varustus, mille pikkus ületab tööasendis 500 mm, ei tohi suurendada kogu kasutatavat veoseruumi. Need konstrueeritakse viisil, mis võimaldab lukustada need nii sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis kui ka tööasendis. Lisaks konstrueeritakse need seadmed sõiduki seismisel sissetõmmatavate või kokkuvolditavatena nii, et ei ületataks punktis 1.1.2 nimetatud sõiduki suurimat lubatavat laiust enam kui 25 mm võrra sõiduki kummalgi küljel, ei ületataks punktis 1.1.1 nimetatud sõiduki suurimat lubatavat pikkust enam kui 200 mm võrra, mis on lubatud üksnes 1 050 mm kõrgusel maapinnast, ega kahjustataks sõiduki kasutusvõimet ühendvedudeks. Lisaks tuleb täita punktides 1.3.1.2.1 kuni 1.3.1.2.4 sätestatud nõuded.

    1.3.1.2.1.

    Seadmed ja varustus peavad saama käesoleva määruse kohase tüübikinnituse.

    1.3.1.2.2.

    Kasutaja peab saama muuta aerodünaamilise seadme ja varustuse asendit ning seda sisse tõmmata ja kokku voltida, rakendades käsitsi jõudu, mis ei ole suurem kui 40 daN. Lisaks võib seda olla võimalik teha ka automaatselt.

    1.3.1.2.3.

    Iga peamine vertikaalne element või elemendikombinatsioon ja peamine horisontaalne element või elemendikombinatsioon, millest seade või varustus koosneb, peab taluma sõidukile paigaldatuna ja tööasendis vertikaalseid ja horisontaalseid staatilisi 200 daN ± 10 % tõmbe- ja tõukejõude, mida rakendatakse maksimaalse survega 2,0 MPa risti asetseva asjaomase väljaulatuva pinna geomeetrilise keskme suhtes üksteise järel ülespoole, allapoole, vasakule ja paremale. Seadmed ja varustus võivad deformeeruda, aga reguleerimis- ja lukustussüsteem ei tohi rakendatud jõudude toimel avaneda. Deformeerumine peab olema piiratud, et tagada, et sõiduki suurimat lubatavat laiust ei ületataks katse ajal ja järel enam kui 25 mm võrra sõiduki kummalgi küljel.

    1.3.1.2.4.

    Iga peamine vertikaalne element või elemendikombinatsioon ja peamine horisontaalne element või elemendikombinatsioon, millest seade või varustus koosneb, peab samuti taluma sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis horisontaalset staatilist 200 daN ± 10 % tõmbejõudu, mida rakendatakse maksimaalse survega 2,0 MPa risti asetseva asjaomase väljaulatuva pinna geomeetrilise keskme suhtes pikisuunas tahapoole. Seadmed ja varustus võivad deformeeruda, aga reguleerimis- ja lukustussüsteem ei tohi rakendatud jõudude toimel avaneda. Deformeerumine peab olema piiratud, et tagada, et sõiduki suurimat lubatavat laiust ei ületataks enam kui 25 mm võrra sõiduki kummalgi küljel ja et sõiduki suurimat lubatavat pikkust ei ületataks enam kui 200 mm võrra.

    1.3.1.3.

    Tehniline teenistus teeb kontrollid, et tõendada tüübikinnitusasutusele, et tööasendis ega sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis aerodünaamilised seadmed ja varustus ei takista oluliselt reisijatesalongi, väljalaskesüsteemi ega jõuseadme jahutust ega ventilatsiooni. Nii tööasendis kui ka sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis seadmed ja varustus peavad täielikult vastama kõikidele muudele kohaldatavatele sõiduki süsteemidega seotud nõuetele.

    Erandina tagumise allasõidutõkkega seotud kohaldatavatest nõuetest tohib tagumise allasõidutõkke tagaosa ja aerodünaamiliste seadmete ning varustusega sõiduki kõige tagumise punkti vahelist horisontaalkaugust mõõta seadmeid ja varustust arvesse võtmata tingimusel, et nende pikkus on suurem kui 200 mm, need on tööasendis ja et maapinnast ≤ 2,0 m kõrgusel paiknevate koormamata olekus mõõdetud elementide põhisektsioonid on valmistatud materjalist, mille Shore’i kõvadus A on < 60. Kõvaduse määramisel ei võeta arvesse elementide põhisektsioonide tugiraami või aluspinda, mis koosneb kitsastest ribidest, torudest või metalltraatidest. Kuid selleks, et vältida kokkupõrke korral muudesse sõidukitesse tungimise ja vigastuste ohtu, ei tohi ei sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis ega tööasendis seadmes ja varustuses sisalduvate ribide, torude ja metalltraatide mis tahes otsad olla suunatud tahapoole.

    Alternatiivse võimalusena eelmises lõigus nimetatud erandile tohib tagumise allasõidutõkke tagaosa ja aerodünaamiliste seadmete ja varustusega sõiduki kõige tagumise punkti vahelist horisontaalkaugust mõõta aerodünaamilisi seadmeid ja varustust arvesse võtmata tingimusel, et nende pikkus on suurem kui 200 mm, need on tööasendis ja et nimetatud seadmed ja varustus vastavad 4. liites kehtestatud katsetamise sätetele.

    Tagumise allasõidutõkke tagaosa ja sõiduki kõige tagumise punkti vahelist horisontaalkaugust mõõdetakse siiski nii, et aerodünaamilised seadmed ja varustus on sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis, või võttes arvesse 4. liite punkti 1.6.1 kohast tingitud projitseeritud pikkust, kui see ületab pikkust sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis.“;

    c)

    lisatakse järgmised punktid 2.1.3, 2.1.3.1 ja 2.1.3.2:

    „2.1.3.

    Alternatiivkütust kasutatavate või heiteta mootorsõidukite korral:

    2.1.3.1.

    Direktiivi 96/53/EÜ I lisa punktide 2.3 ja 2.4 kohaselt alternatiivkütuse või heiteta tehnoloogia puhul vajalik lisamass määratakse tootja esitatud dokumentide alusel. Deklareeritud teabe õigsust kontrollib tehniline teenistus tüübikinnitusasutust rahuldaval viisil.

    2.1.3.2.

    Tootja märgib tootja andmesildile kohustuslike kirjete alla või kõrvale ja väljapoole üksnes kohustuslikku teavet sisaldavat selgelt märgistatud ristkülikut järgmise täiendava sümboli, samuti lisamassi väärtuse:

    „96/53/EC ARTICLE 10B COMPLIANT – XXXX KG“

    Sümboli tähemärkide kõrgus ei tohi olla väiksem kui 4 mm.

    Lisaks tuleb lisamassi väärtus märkida vastavustunnistusse erikande tegemiseni ka vastavustunnistusse märkuste alla, mis võimaldab lisada selle teabe ka sõiduki registreerimisdokumentidele, mida hoitakse sõidukis.“;

    d)

    lisatakse järgmine punkt 2.2.5.1:

    „2.2.5.1.

    Vähemalt nelja teljega (sh kahe juhtteljega) I klassi liigendsõiduki korral ei tohi juhtiva esitelje (juhtivate esitelgede) koormusele vastav mass olla alla 15 % suurimast tehniliselt lubatud täismassist M.“;

    e)

    punkti 6.1 lisatakse järgmine lause:

    „Käesoleva punkti nõudeid ei kohaldata hübriidelektrisõidukite täielikult elektrilisele töörežiimile.“;

    f)

    punkt 6.2 asendatakse järgmisega:

    „6.2.

    Mootori võimsust mõõdetakse kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 85 (*1)

    (*1)  ELT L 326, 24.11.2006, lk 55.“;"

    g)

    punkti 7.1.1 lisatakse järgmine lause:

    „Kui sõidukile on paigaldatud punktides 1.3.1.1 ja 1.3.1.2 nimetatud aerodünaamilised seadmed või varustus, peavad seadmed ja varustus olema kasutus- ja tööasendis.“;

    h)

    lisatakse järgmine punkt 7.4:

    „7.4.

    Kokkuleppel tehnilise teenistuse ja tüübikinnitusasutusega tohib manööverdusvõime nõuete täitmist tõendada direktiivi 2007/46/EÜ XVI lisa kohase numbrilise simulatsiooniga. Tehniline teenistus või tüübikinnitusasutus võib nõuda kahtluse korral täismõõdus füüsilise katse tegemist.“;

    i)

    punkti 8.1.1 lisatakse järgmine lause:

    „Kui sõidukile on paigaldatud punktides 1.3.1.1 ja 1.3.1.2 nimetatud aerodünaamilised seadmed või varustus, peavad seadmed ja varustus olema kasutus- ja tööasendis.“;

    j)

    lisatakse punkt 8.3:

    „8.3.

    Kokkuleppel tehnilise teenistuse ja tüübikinnitusasutusega tohib suurima tagumise väljapöörde nõuete täitmist tõendada direktiivi 2007/46/EÜ XVI lisa kohase numbrilise simulatsiooniga. Tehniline teenistus või tüübikinnitusasutus võib nõuda kahtluse korral täismõõdus füüsilise katse tegemist.“

    3)

    C osa muudetakse järgmiselt:

    a)

    punktis 1.1.2 asendatakse alapunkt b järgmisega:

    „b)

    2,60 m sõidukite puhul, millele on paigaldatud vähemalt 45 mm paksuste isoleeritud seintega kere, mis vastab direktiivi 2007/46/EÜ II lisa 2. liites nimetatud kere koodile 04 või 05.“;

    b)

    punkt 1.3 asendatakse järgmisega:

    „1.3.

    Pikkuse, laiuse ja kõrguse määramisel ei võeta arvesse 1. liites nimetatud seadmeid ja varustust.“;

    c)

    lisatakse järgmised punktid 1.3.1–1.4.2:

    „1.3.1.

    Täiendavad nõuded 1. liites nimetatud aerodünaamilistele seadmetele

    1.3.1.1.

    Aerodünaamilised seadmed ja varustus, mille pikkus ei ületa tööasendis 500 mm, ei tohi suurendada laadimisruumi kasutatavat pikkust. Need konstrueeritakse viisil, mis võimaldab lukustada need nii sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis kui ka tööasendis. Lisaks konstrueeritakse nimetatud seadmed ja varustus sõiduki seismisel sissetõmmatavate või kokkuvolditavatena nii, et ei ületataks sõiduki suurimat lubatavat laiust sõiduki kummalgi küljel enam kui 25 mm võrra, ei ületataks nimetatud sõiduki suurimat lubatavat pikkust enam kui 200 mm võrra, mis on lubatud üksnes 1 050 mm kõrgusel maapinnast, ega kahjustataks sõiduki kasutusvõimet ühendvedudeks. Lisaks tuleb täita punktides 1.3.1.1.1 ja 1.3.1.1.3 sätestatud nõuded.

    1.3.1.1.1.

    Seadmed ja varustus peavad saama käesoleva määruse kohase tüübikinnituse.

    1.3.1.1.2.

    Kasutaja peab saama muuta aerodünaamilise seadme ja varustuse asendit ning seda sisse tõmmata ja kokku voltida, rakendades käsitsi jõudu, mis ei ole suurem kui 40 daN. Lisaks võib seda olla võimalik teha ka automaatselt.

    1.3.1.1.3.

    Aerodünaamilised seadmed ja varustus ei pea olema sissetõmmatavad ega kokkuvolditavad, kui suurimate mõõtmete nõuded on kõikides eri tingimustes täiel määral täidetud.

    1.3.1.2.

    Aerodünaamilised seadmed ja varustus, mille pikkus ületab tööasendis 500 mm, ei tohi suurendada laadimisruumi kasutatavat pikkust. Need konstrueeritakse viisil, mis võimaldab lukustada need nii sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis kui ka tööasendis. Lisaks konstrueeritakse need seadmed sõiduki seismisel sissetõmmatavate või kokkuvolditavatena nii, et ei ületataks sõiduki suurimat lubatavat laiust enam kui 25 mm võrra sõiduki kummalgi küljel, ei ületataks sõiduki suurimat lubatavat pikkust enam kui 200 mm võrra, mis on lubatud üksnes 1 050 mm kõrgusel maapinnast, ega kahjustataks sõiduki kasutusvõimet ühendvedudeks. Lisaks tuleb täita punktides 1.3.1.2.1 kuni 1.3.1.2.4 sätestatud nõuded.

    1.3.1.2.1.

    Seadmed ja varustus peavad saama käesoleva määruse kohase tüübikinnituse.

    1.3.1.2.2.

    Kasutaja peab saama muuta aerodünaamilise seadme ja varustuse asendit ning seda sisse tõmmata ja kokku voltida, rakendades käsitsi jõudu, mis ei ole suurem kui 40 daN. Lisaks võib seda olla võimalik teha ka automaatselt.

    1.3.1.2.3.

    Iga peamine vertikaalne element või elemendikombinatsioon ja peamine horisontaalne element või elemendikombinatsioon, millest seade või varustus koosneb, peab taluma sõidukile paigaldatuna ja tööasendis vertikaalseid ja horisontaalseid staatilisi 200 daN ± 10 % tõmbe- ja tõukejõude, mida rakendatakse maksimaalse survega 2,0 MPa risti asetseva asjaomase väljaulatuva pinna geomeetrilise keskme suhtes üksteise järel ülespoole, allapoole, vasakule ja paremale. Seadmed ja varustus võivad deformeeruda, aga reguleerimis- ja lukustussüsteem ei tohi rakendatud jõudude toimel avaneda. Deformeerumine peab olema piiratud, et tagada, et sõiduki suurimat lubatavat laiust ei ületataks katse ajal ja järel enam kui 25 mm võrra sõiduki kummalgi küljel.

    1.3.1.2.4.

    Iga peamine vertikaalne element või elemendikombinatsioon ja peamine horisontaalne element või elemendikombinatsioon, millest seade või varustus koosneb, peab samuti taluma sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis horisontaalset staatilist 200 daN ± 10 % tõmbejõudu, mida rakendatakse maksimaalse survega 2,0 MPa risti asetseva asjaomase väljaulatuva pinna geomeetrilise keskme suhtes pikisuunas tahapoole. Seadmed ja varustus võivad deformeeruda, aga reguleerimis- ja lukustussüsteem ei tohi rakendatud jõudude toimel avaneda. Deformeerumine peab olema piiratud, et tagada, et sõiduki suurimat lubatavat laiust ei ületataks enam kui 25 mm võrra sõiduki kummalgi küljel ja et sõiduki suurimat lubatavat pikkust ei ületataks enam kui 200 mm võrra.

    1.3.1.3.

    Kabiinide aerodünaamilised seadmed ja varustus konstrueeritakse sellisel viisil, et nii sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis kui ka tööasendis, kui neid kasutatakse, ei ületataks sõiduki suurimat lubatavat laiust enam kui 25 mm võrra sõiduki kummalgi küljel ega halvendataks sõiduki kasutatavust ühendvedudeks. Lisaks tuleb täita punktides 1.3.1.3.1 kuni 1.3.1.3.4 sätestatud nõuded.

    1.3.1.3.1.

    Kabiinide aerodünaamilised seadmed ja varustus peavad olema saanud tüübikinnituse käesoleva määruse kohaselt.

    1.3.1.3.2.

    Sõidukile paigaldatuna ja nii sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis kui ka tööasendis, kui neid kasutatakse, ei tohi ükski seadmete ja varustuse osa ulatuda kõrgemale kui tuuleklaasi alumine serv, välja arvatud juhul, kui see ei ole armatuurlaua või muu tavasisustuse tõttu vahetult juhile nähtav.

    1.3.1.3.3.

    Seade ja varustus on kaetud energiat neelava materjaliga. Alternatiivse võimalusena koosnevad seade ja varustus materjalist, mille Shore’i kõvadus A on punkti 1.3.1.4 kohaselt < 60.

    1.3.1.3.4.

    Seadet ja varustust ei tohi konstrueerida materjalist, mis võib kergesti puruneda teravate või sakiliste servadega tükkideks.

    1.3.1.4.

    Tehniline teenistus teeb kontrollid, et tõendada tüübikinnitusasutusele, et punktides 1.3.1.1, 1.3.1.2 ja 1.3.1.3 nimetatud aerodünaamilised seadmed ja varustus ei takista tööasendis ega sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis juhi vaatevälja ettepoole ega tuuleklaasi pesemist ega puhastamist, samuti ei takista need oluliselt laadimisruumi, juhikabiini, pidurisüsteemi, väljalaskesüsteemi ega jõuseadme jahutust ega ventilatsiooni. Nii tööasendis kui ka sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis seadmed ja varustus peavad täielikult vastama kõikidele muudele kohaldatavatele sõiduki süsteemidega seotud nõuetele.

    Erandina eesmise allasõidutõkkega seotud kohaldatavatest nõuetest tohib aerodünaamiliste seadmete ja varustusega sõiduki eesmise allasõidutõkke esiosa ja sõiduki kõige eesmise osa vahelist horisontaalkaugust ning tagumise allasõidutõkke tagaosa ja aerodünaamiliste seadmete ja varustusega sõiduki kõige tagumise punkti vahelist horisontaalkaugust mõõta seadmeid ja varustust arvesse võtmata tingimusel, et nende pikkus ei ole tagaosas suurem kui 200 mm, need on tööasendis ja et koormamata olekus mõõdetud maapinnast ≤ 2,0 m kõrgusel paiknevate elementide põhisektsioonid esiosas ja tagaosas on valmistatud materjalist, mille Shore’i kõvadus A on < 60. Kõvaduse määramisel ei võeta arvesse elementide põhisektsioonide tugiraami või aluspinda, mis koosneb kitsastest ribidest, torudest või metalltraatidest. Kuid selleks, et vältida kokkupõrke korral muudesse sõidukitesse tungimise ja vigastuste ohtu, ei tohi ei sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis ega tööasendis seadmes ja varustuses sisalduvate ribide, torude ja metalltraatide mis tahes otsad olla suunatud sõiduki esiosas ettepoole ega tagaosas tahapoole.

    Alternatiivse võimalusena eelmises lõigus nimetatud tagumist allasõidutõket käsitlevale erandile tohib tagumise allasõidutõkke tagaosa ja aerodünaamiliste seadmete ja varustusega sõiduki kõige tagumise punkti vahelist horisontaalkaugust mõõta aerodünaamilisi seadmeid ja varustust arvesse võtmata tingimusel, et nende pikkus on suurem kui 200 mm, need on tööasendis ja nimetatud seadmed ja varustus vastavad 4. liites kehtestatud katsetamise sätetele.

    Tagumise allasõidutõkke tagaosa ja sõiduki kõige tagumise punkti vahelist horisontaalkaugust mõõdetakse siiski nii, et aerodünaamilised seadmed ja varustus on sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis, või võttes arvesse 4. liite punkti 1.6.1 kohast tingitud projitseeritud pikkust, kui see ületab pikkust sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis.

    1.4.

    Pikemad kabiinid

    1.4.1.

    Kui mootorsõiduki kabiini esipaneeli asukoht vastab ja teiste hulgas näiteks šassii, kaitseraua, porikaitsmete ja rataste kõik välisprojektsioonid vastavad täielikult 5. liites sätestatud kolmemõõtmelise välispiirde parameetritele ja laadimisruumi pikkus ei ületa 10,5 m, tohib sõiduki pikkus ületada punktis 1.1.1 sätestatud suurimat lubatavat pikkust.

    1.4.2.

    Tootja märgib punktis 1.4.1 nimetatud juhul tootja andmesildile kohustuslike kirjete alla või kõrvale ja väljapoole üksnes kohustuslikku teavet sisaldavat selgelt märgistatud ristkülikut järgmise täiendava sümboli:

    „96/53/EC ARTICLE 9A COMPLIANT“

    Sümboli tähemärkide kõrgus ei tohi olla väiksem kui 4 mm. Ka tekst „96/53/EC ARTICLE 9A COMPLIANT“ tuleb märkida vastavustunnistusse märkuste alla, mis võimaldab lisada selle teabe ka sõiduki registreerimisdokumentidele, mida hoitakse sõidukis.“;

    d)

    lisatakse järgmised punktid 2.1.4, 2.1.4.1 ja 2.1.4.2:

    „2.1.4.

    Alternatiivkütust kasutatavate või heiteta mootorsõidukite korral:

    2.1.4.1.

    Direktiivi 96/53/EÜ I lisa punkti 2.3 kohaselt alternatiivkütuse või heiteta tehnoloogia puhul vajalik lisamass määratakse tootja esitatud dokumentide alusel. Deklareeritud teabe õigsust kontrollib tehniline teenistus tüübikinnitusasutust rahuldaval viisil.

    2.1.4.2.

    Tootja märgib tootja andmesildile kohustuslike kirjete alla või kõrvale ja väljapoole üksnes kohustuslikku teavet sisaldavat selgelt märgistatud ristkülikut järgmise täiendava sümboli, samuti lisamassi väärtuse:

    „96/53/EC ARTICLE 10B COMPLIANT – XXXX KG“

    Sümboli tähemärkide kõrgus ei tohi olla väiksem kui 4 mm.

    Lisaks tuleb lisamassi väärtus märkida vastavustunnistusse erikande tegemiseni ka vastavustunnistusse märkuste alla, mis võimaldab lisada selle teabe ka sõiduki registreerimisdokumentidele, mida hoitakse sõidukis.“;

    e)

    lisatakse järgmine punkt 5.1.2:

    „5.1.2.

    Punktide 5.1 ja 5.1.1 nõudeid ei kohaldata hübriidelektrisõidukite täielikult elektrilisele töörežiimile.“;

    f)

    punkt 5.2 asendatakse järgmisega:

    „5.2.

    Mootori võimsust mõõdetakse kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 85.“;

    g)

    punkti 6.1.1 lisatakse järgmine lause:

    „Kui sõidukile on paigaldatud punktides 1.3.1.1, 1.3.1.2 ja 1.3.1.3 nimetatud aerodünaamilised seadmed või varustus, peavad seadmed ja varustus olema kasutus- ja tööasendis või fikseeritud tööasendis, kui see on punktis 1.3.1.3 nimetatud seadmete ja varustuse puhul asjakohane.“;

    h)

    lisatakse järgmine punkt 6.4:

    „6.4.

    Kokkuleppel tehnilise teenistuse ja tüübikinnitusasutusega tohib manööverdusvõime nõuete täitmist tõendada direktiivi 2007/46/EÜ XVI lisa kohase numbrilise simulatsiooniga. Tehniline teenistus või tüübikinnitusasutus võib nõuda kahtluse korral täismõõdus füüsilise katse tegemist.“;

    i)

    punkti 7.1 lisatakse järgmine lause:

    „Kui sõidukile on paigaldatud punktides 1.3.1.1, 1.3.1.2 ja 1.3.1.3 nimetatud aerodünaamilised seadmed või varustus, peavad seadmed ja varustus olema kasutus- ja tööasendis.“;

    j)

    lisatakse punkt 7.3:

    „7.3.

    Kokkuleppel tehnilise teenistuse ja tüübikinnitusasutusega tohib suurima tagumise väljapöörde nõuete täitmist tõendada direktiivi 2007/46/EÜ XVI lisa kohase numbrilise simulatsiooniga. Tehniline teenistus või tüübikinnitusasutus võib nõuda kahtluse korral täismõõdus füüsilise katse tegemist.“

    4)

    D osa muudetakse järgmiselt:

    a)

    punktis 1.1.2 asendatakse alapunkt b järgmisega:

    „b)

    2,60 m sõidukite puhul, millele on paigaldatud vähemalt 45 mm paksuste isoleeritud seintega kere, mis vastab direktiivi 2007/46/EÜ II lisa 2. liites nimetatud kere koodile 04 või 05.”;

    b)

    punkt 1.4 asendatakse järgmisega:

    „1.4.

    Pikkuse, laiuse ja kõrguse määramisel ei võeta arvesse 1. liites nimetatud seadmeid ja varustust.”

    c)

    lisatakse järgmised punktid 1.4.1 kuni 1.4.1.3:

    „1.4.1.

    Täiendavad nõuded 1. liites nimetatud aerodünaamilistele seadmetele

    1.4.1.1.

    Aerodünaamilised seadmed ja varustus, mille pikkus ei ületa tööasendis 500 mm, ei tohi suurendada laadimisruumi kasutatavat pikkust. Need konstrueeritakse viisil, mis võimaldab lukustada need nii sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis kui ka tööasendis. Lisaks konstrueeritakse nimetatud seadmed ja varustus sõiduki seismisel sissetõmmatavate või kokkuvolditavatena nii, et ei ületataks sõiduki suurimat lubatavat laiust sõiduki kummalgi küljel enam kui 25 mm võrra, ei ületataks nimetatud sõiduki suurimat lubatavat pikkust enam kui 200 mm võrra, mis on lubatud üksnes 1 050 mm kõrgusel maapinnast, ega kahjustataks sõiduki kasutusvõimet ühendvedudeks. Lisaks tuleb täita punktides 1.4.1.1.1 kuni 1.4.1.1.3 sätestatud nõuded.

    1.4.1.1.1.

    Seadmed ja varustus peavad saama käesoleva määruse kohase tüübikinnituse.

    1.4.1.1.2.

    Kasutaja peab saama muuta aerodünaamilise seadme ja varustuse asendit ning seda sisse tõmmata ja kokku voltida, rakendades käsitsi jõudu, mis ei ole suurem kui 40 daN. Lisaks võib seda olla võimalik teha ka automaatselt.

    1.4.1.1.3.

    Aerodünaamilised seadmed ja varustus ei pea olema sissetõmmatavad ega kokkuvolditavad, kui suurimate mõõtmete nõuded on kõikides eri tingimustes täiel määral täidetud.

    1.4.1.2.

    Aerodünaamilised seadmed ja varustus, mille pikkus ületab tööasendis 500 mm, ei tohi suurendada laadimisruumi kasutatavat pikkust. Need konstrueeritakse viisil, mis võimaldab lukustada need nii sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis kui ka tööasendis. Lisaks konstrueeritakse need seadmed sõiduki seismisel sissetõmmatavate või kokkuvolditavatena nii, et ei ületataks sõiduki suurimat lubatavat laiust enam kui 25 mm võrra sõiduki kummalgi küljel, ei ületataks sõiduki suurimat lubatavat pikkust enam kui 200 mm võrra, mis on lubatud üksnes 1 050 mm kõrgusel maapinnast, ega kahjustataks sõiduki kasutusvõimet ühendvedudeks. Lisaks tuleb täita punktides 1.4.1.2.1 kuni 1.4.1.2.4 sätestatud nõuded.

    1.4.1.2.1.

    Seadmed ja varustus peavad saama käesoleva määruse kohase tüübikinnituse.

    1.4.1.2.2.

    Kasutaja peab saama muuta aerodünaamilise seadme ja varustuse asendit ning seda sisse tõmmata ja kokku voltida, rakendades käsitsi jõudu, mis ei ole suurem kui 40 daN. Lisaks võib seda olla võimalik teha ka automaatselt.

    1.4.1.2.3.

    Iga peamine vertikaalne element või elemendikombinatsioon ja peamine horisontaalne element või elemendikombinatsioon, millest seade või varustus koosneb, peab taluma sõidukile paigaldatuna ja tööasendis vertikaalseid ja horisontaalseid staatilisi 200 daN ± 10 % tõmbe- ja tõukejõude, mida rakendatakse maksimaalse survega 2,0 MPa risti asetseva asjaomase väljaulatuva pinna geomeetrilise keskme suhtes üksteise järel ülespoole, allapoole, vasakule ja paremale. Seadmed ja varustus võivad deformeeruda, aga reguleerimis- ja lukustussüsteem ei tohi rakendatud jõudude toimel avaneda. Deformeerumine peab olema piiratud, et tagada, et sõiduki suurimat lubatavat laiust ei ületataks katse ajal ja järel enam kui 25 mm võrra sõiduki kummalgi küljel.

    1.4.1.2.4.

    Iga peamine vertikaalne element või elemendikombinatsioon ja peamine horisontaalne element või elemendikombinatsioon, millest seade või varustus koosneb, peab samuti taluma sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis horisontaalset staatilist 200 daN ± 10 % tõmbejõudu, mida rakendatakse maksimaalse survega 2,0 MPa risti asetseva asjaomase väljaulatuva pinna geomeetrilise keskme suhtes pikisuunas tahapoole. Seadmed ja varustus võivad deformeeruda, aga reguleerimis- ja lukustussüsteem ei tohi rakendatud jõudude toimel avaneda. Deformeerumine peab olema piiratud, et tagada, et sõiduki suurimat lubatavat laiust ei ületataks enam kui 25 mm võrra sõiduki kummalgi küljel ja et sõiduki suurimat lubatavat pikkust ei ületataks enam kui 200 mm võrra.

    1.4.1.3.

    Tehniline teenistus teeb kontrollid, et tõendada tüübikinnitusasutusele, et tööasendis ega sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis aerodünaamilised seadmed ja varustus ei tõkesta täielikult laadimisruumi ventilatsiooni. Nii tööasendis kui ka sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis seadmed ja varustus peavad täielikult vastama kõikidele muudele kohaldatavatele sõiduki süsteemidega seotud nõuetele.

    Erandina tagumise allasõidutõkkega seotud kohaldatavatest nõuetest tohib tagumise allasõidutõkke tagaosa ja aerodünaamiliste seadmete ning varustusega sõiduki kõige tagumise punkti vahelist horisontaalkaugust mõõta seadmeid ja varustust arvesse võtmata tingimusel, et nende pikkus on suurem kui 200 mm, need on tööasendis ja et maapinnast ≤ 2,0 m kõrgusel paiknevate koormamata olekus mõõdetud elementide põhisektsioonid on valmistatud materjalist, mille Shore’i kõvadus A on < 60. Kõvaduse määramisel ei võeta arvesse elementide põhisektsioonide tugiraami või aluspinda, mis koosneb kitsastest ribidest, torudest või metalltraatidest. Kuid selleks, et vältida kokkupõrke korral muudesse sõidukitesse tungimise ja vigastuste ohtu, ei tohi ei sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis ega tööasendis seadmes ja varustuses sisalduvate ribide, torude ja metalltraatide mis tahes otsad olla suunatud sõiduki tagaosas tahapoole.

    Alternatiivse võimalusena eelmises lõigus nimetatud erandile tohib tagumise allasõidutõkke tagaosa ja aerodünaamiliste seadmete ja varustusega sõiduki kõige tagumise punkti vahelist horisontaalkaugust mõõta aerodünaamilisi seadmeid ja varustust arvesse võtmata tingimusel, et nende pikkus on suurem kui 200 mm, need on tööasendis ja et nimetatud seadmed ja varustus vastavad 4. liites kehtestatud katsetamise sätetele.

    Tagumise allasõidutõkke tagaosa ja sõiduki kõige tagumise punkti vahelist horisontaalkaugust mõõdetakse siiski nii, et aerodünaamilised seadmed ja varustus on sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis, või võttes arvesse 4. liite punkti 1.6.1 kohast tingitud projitseeritud pikkust, kui see ületab pikkust sissetõmmatud või kokkuvolditud asendis.“;

    d)

    punkt 2.2.1 asendatakse järgmisega:

    „2.2.1.

    Suurima tehniliselt lubatud eesmise haakepunkti koormuse ja suurima tehniliselt lubatud üksiktelje ja/või teljerühmade koormuse ja suurima tehniliselt lubatud tagumise haakepunkti koormuse summa ei või olla väiksem kui sõiduki suurim tehniliselt lubatud täismass.

    M ≤ Σ [m0 + mi + mc] or M ≤ Σ [m0 + μj + mc]“;

    e)

    punkti 3.1 lisatakse järgmine lause:

    Kui haagisele või poolhaagisele on paigaldatud punktides 1.4.1.1 ja 1.4.1.2 nimetatud aerodünaamilised seadmed või varustus, peavad seadmed ja varustus olema töö- ja kasutusasendis.“;

    f)

    punkt 3.2 asendatakse järgmisega:

    „3.2.

    Punktides 1.4.1.1 ja 1.4.1.2 nimetatud aerodünaamiliste seadmete ja varustuseta poolhaagis tunnistatakse punkti 3.1 nõuetele vastavaks, kui selle võrdlus-teljevahe (RWB) vastab järgmistele nõuetele:

    RWB ≤ [(12,50 – 2,04)2 - (5,30 + ½ W)2]1/2

    kus:

    RWB

    on vahekaugus veopoldi telje ja mittejuhitavate telgede keskjoone vahel;

    W

    on poolhaagise laius.“

    5)

    1. liidet muudetakse järgmiselt:

    a)

    punktid 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

    „1.

    Järgmistes tabelites esitatud täiendavate piirangute kohaldamisel ei tule kõige välimiste mõõtmete määramisel ja arvutamisel võtta arvesse I, II ja III tabelis loetletud seadmeid ja varustust, kui on täidetud järgmised tingimused:

    a)

    kui esiosasse on paigaldatud mitu seadet (v.a kabiinide aerodünaamilised seadmed ja varustus), ei tohi nende kogu väljaulatus ületada 250 mm;

    b)

    sõiduki pikkusele lisatud seadmete ja varustuse (v.a aerodünaamiliste seadmete ja varustuse) kogu väljaulatus ei tohi ületada 750 mm;

    c)

    sõiduki laiusele lisatud seadmete ja varustuse kogu väljaulatus ei tohi ületada 100 mm.

    2.

    Punkti 1 alapunktides a, b ja c sätestatud nõudeid ei kohaldata kaudse nähtavuse seadmete puhul.“;

    b)

    I tabelit muudetakse järgmiselt:

    i)

    rida kirjenumbriga 6 asendatakse järgmisega:

    “6.

    Mehaanilised haakeseaded

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    -

    -

    -

    -”;

    ii)

    rida kirjenumbriga 18 asendatakse järgmisega:

    „18.

    Aerodünaamilised seadmed ja varustus

    -

    X

    X

    -

    X

    X

    -

    -

    X

    X“;

    iii)

    lisatakse järgmine rida kirjenumbriga 19:

    „19.

    Sõidukitevaheliseks või sõidukit ja taristut ühendavaks sideks kasutatavad antennid

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X“;

    c)

    II tabelit muudetakse järgmiselt:

    i)

    rida kirjenumbriga 11 asendatakse järgmisega:

    „11.

    Aerodünaamilised seadmed ja varustus

    Nii sissetõmmatud või kokkuvolditud kui ka tööasendis fikseeritud seadmete ja varustusega sõiduki, sh isoleeritud seinte ja sisetemperatuuri hoidvate seadmetega kerega sõiduki laius koos mõõdetud projektsioonidega ei tohi ületada 2 600 mm.

    -

    X

    X

    -

    X

    X

    -

    -

    X

    X“;

    ii)

    lisatakse järgmine rida kirjenumbriga 18:

    „18.

    Sõidukitevaheliseks või sõidukit ja taristut ühendavaks sideks kasutatavad antennid

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X“;

    iii)

    lisatakse järgmine rida kirjenumbriga 19:

    „19.

    Rehvirõhu jälgimise süsteemide painduvad voolikud, tingimusel et need ei ulatu kummalgi sõiduki küljel rohkem kui 70 mm üle sõiduki kõige välimise laiuse

     

     

     

     

     

    X

     

     

    X

    X“;

    d)

    III tabel asendatakse järgmisega:

    „III tabel

    Sõiduki kõrgus

     

    M1

    M2

    M3

    N1

    N2

    N3

    O1

    O2

    O3

    O4

    1.

    Navigatsiooniks, raadiosideks, sõidukitevaheliseks või sõidukit ja taristut ühendavaks sideks kasutatavad antennid

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    2.

    Üles tõstetud pantograafid või varrasvooluvõtturid

    -

    -

    X

    -

    -

    X

    -

    -

    -

    -”.

    6)

    Lisatakse 4. ja 5. liide:

    „4. liide

    Aerodünaamilise seadme ja varustuse kokkupõrkekatse

    1.

    Aerodünaamiliste seadmete ja varustuse katsetamise tingimused

    1.1.

    Tootja nõudmise korral tehakse katse ühel järgmistest:

    1.1.1.

    seda tüüpi sõiduk, mille jaoks aerodünaamiline seade ja varustus on ette nähtud;

    1.1.2.

    seda tüüpi sõiduki kere osa, mille jaoks aerodünaamiline seade ja varustus on ette nähtud; see osa peab olema kõnealuse sõidukitüübi (kõnealuste sõidukitüüpide) puhul representatiivne;

    1.1.3.

    jäik sein.

    1.2.

    Kui katse tehakse punktides 1.1.2 ja 1.1.3 nimetatud viisil, peavad aerodünaamiliste seadmete ja varustuse sõiduki kere osaga või jäiga seinaga ühendamiseks kasutatavad osad olema samaväärsed nendega, mida kasutatakse aerodünaamiliste seadmete ja varustuse kinnitamiseks, kui see on paigaldatud sõidukile. Iga seadmega peavad olema kaasas paigaldus- ja kasutusjuhised, millest saab seadme õigeks paigaldamiseks piisavalt teavet iga pädev isik.

    1.3.

    Tootja nõudel tohib punktis 1.5 kirjeldatud katsemenetlust täita direktiivi 2007/46/EÜ XVI lisa kohase numbrilise simulatsiooniga.

    Matemaatilist mudelit tohib valideerida üksnes siis, kui see on võrreldav füüsilise katse tingimustega. Selleks tuleb teha füüsiline katse, et võrrelda matemaatilist mudelit kasutades saadud tulemusi füüsilise katse tulemustega. Katsetulemuste võrreldavust tuleb tõendada. Tootja peab koostama valideerimisaruande.

    Kui on tõenäoline, et matemaatilise mudeli või tarkvara muudatus muudab valideerimisaruande kehtetuks, tuleb see eelmise lõigu kohaselt uuesti valideerida.

    1.4.

    Katsete või simulatsioonide tegemise tingimused

    1.4.1.

    Sõiduk peab olema seisvas asendis tasasel, jäigal ja siledal pinnal.

    1.4.2.

    Esirattad peavad olema otseasendis.

    1.4.3.

    Rehvid peavad olema täis pumbatud kuni sõiduki tootja soovitatud rõhuni.

    1.4.4.

    Sõiduk peab olema koormamata.

    1.4.5.

    Vajaduse korral võib punktis 1.5.1.2 nõutud katsejõu saavutamiseks sõiduki kinnitada tootja poolt täpsustatud meetodit kasutades.

    1.4.6.

    Kui sõiduk on varustatud hüdropneumaatilise, hüdraulilise või pneumaatilise vedrustusega või koormusele vastava automaatse loodimisseadmega, siis peab seda katsetama sõiduki tootja täpsustatud tavakasutuse tingimustes.

    1.5.

    Katsemenetlus

    1.5.1.

    Tuleb teha katsed, et hinnata, kas aerodünaamilisel seadmel ja varustusel on punktis 1.6.1 nimetatud sõiduki pikiteljega paralleelselt rakendatavate jõudude toimel aerodünaamilisel seadmel ja varustusel tekkiv deformatsioon on määratud tasemel. Alternatiivse võimalusena võib seade jõu toimel ka kokkuvolditud või sissetõmmatud asendisse minna. Punktis 1.6.2 nimetatud nõude täitmist tuleb kontrollida kokkupõrkekatseks sobivate katsetornide abil. Seade, mida kasutatakse katsejõu jaotamiseks kõnealusel tasasel pinnal, peab olema jõuajamiga ühendatud liigendühenduse kaudu. Tasase pinnaga seadme asemel võib geomeetrilise sobimatuse korral kasutada abiseadist.

    1.5.1.1.

    Jõudu tuleb rakendada paralleelselt sõiduki pikiteljega sellise pinna või abiseadise abil, mille kõrgus on kuni 250 mm, mille laius on kuni 200 mm ja mille vertikaalsete servade kõverusraadius on 5 ± 1 mm. Pind ei tohi olla aerodünaamilise seadme ja varustuse külge jäigalt kinnitatud ning peab olema igas suunas liikumist võimaldavate liigendustega. Kui punktis 1.1.1 nimetatud sõidukil tehakse katset, määrab tootja pinna või abiseadise alumise serva kõrguse alates aerodünaamilise seadme ja varustuse alumisest servast kuni pinna või abiseadise ülemise serva punktini, mis ei asu sõidukile paigaldatuna maapinnast kõrgemal kui 2,0 m (vt joonist 1). Nimetatud punkt tuleb määrata suurima tehniliselt lubatud täismassini koormatud sõidukil.

    Kui katset tehakse punktis 1.1.2 nimetatud tüüpi sõiduki kere osal või punktis 1.1.3 nimetatud jäigal seinal, määrab tootja pinna või abiseadise keskme kõrguse vahemikus alates aerodünaamilise seadme ja varustuse alumisest servast kuni punktini, mis vastab suurima tehniliselt lubatud täismassini koormatud sõidukil asuvale punktile, mis ei asu sõidukile paigaldatuna maapinnast kõrgemal kui 2,0 m (vt joonist 2).

    Tootja määrab pinna või abiseadise keskme täpse asukoha jõudude rakendamise kohas. Kui aerodünaamilisel seadmel ja varustusel on jõudude rakendamise kohas erineva jäikusastmega alad (nt armatuuri, eri materjalide või erineva paksuse jm tõttu), peab pinna või abiseadise kese asuma sõiduki pikisuunas mõjuvatele jõududele suurima vastupidavusega kohas.

    Joonis 1

    Katsepunkti kõrgus

    Image 1

    Joonis 2

    Katse ülesseadmise näide

    Image 2

    1.5.1.2.

    Horisontaalset jõudu, mis on maksimaalselt 4 000 N ± 400 N, rakendatakse järjestikku kahe punkti suhtes, mis asuvad sümmeetriliselt sõiduki keskjoone või seadme keskjoone suhtes täielikult lahtivolditud asendis või tööasendis aerodünaamilise seadme ja varustuse kõige tagumises välisservas (vt joonist 3). Jõudude rakendamise järjekorra võib määrata tootja.

    Joonis 3

    Jõu rakendamine

    Image 3

    Image 4

    1.6.

    Nõuded

    1.6.1.

    Aerodünaamiline seade ja varustus tuleb paigaldada nii, et punktis 1.5.1.2 sätestatud katsejõudude rakendamise käigus seade ja varustus deformeerub, tõmbub sisse või keerdub kokku, mille tulemusel jõudude rakendamise punktides horisontaalses pikisuunas mõõdetud projitseeritud pikkus muutub ≤ 200 mm võrra. Tingitud projitseeritud pikkus tuleb märkida.

    1.6.2.

    Aerodünaamiline seade ja varustus ei tohi ohustada tagant otsasõidu korral muude sõidukite juhte ja reisijaid ega mõjutada tagumise allasõidutõkke toimimist.

    5. liide

    Kabiini kolmemõõtmeline välispiire

    1.

    Kabiini kolmemõõtmelise välispiirdega seotud parameetritele sõiduki vastavuse kontrollimise üldmenetlus

    1.1.

    Mootorsõiduki kabiini hindamise tsooni vertikaalsed piirid

    1.1.1.

    Sõiduki suurimat laiust kabiini asukohas Wc mõõdetakse mootorsõiduki kõige esimese telje juures asuvast vertikaalsest risttasapinnast eespool. 1. liites loetletud esemeid ei võeta nimetatud mõõtmisel arvesse.

    1.1.2.

    Mootorsõiduki kabiini asukoha hindamise tsooni arvestatakse nii, et see vastab suurimale laiusele Wc . Tsooni piirideks on vertikaalsed pikitasapinnad, mis on paralleelsed mootorsõiduki pikisuunalise kesktasapinnaga ja mille omavaheline kaugus on Wc .

    1.1.3.

    Horisontaalset pikisuunalist kaugust Lt määratakse maapinnast koormamata olekus mõõdetud kõrgusel ≤ 2 000 mm mõõdetud mootorsõiduki kabiini asukoha kõige eesmisest punktist.

    Käesolevaks hindamiseks seatakse kauguseks Lt 200 mm (vt joonist 1).

    Hindamistsooni tagumine külg on piiratud vertikaalse risttasapinnaga, mis on risti sõiduki pikisuunalise kesktasapinnaga ja mis asub eespool nimetatud kõige eesmisest punktist tagapool kaugusel Lt .

    Joonis 1

    Kolmemõõtmeline välispiire

    Image 5

    1.1.4.

    Punkti 1.3.3.2 mõistes arvestatakse hindamise tsooni külgi moodustavaid tagumise tasandi lõikejooni Tvasak ja Tparem kummagi välimise tasapinnaga (vt joonist 2).

    Joonis 2

    Kolmemõõtmeline välispiire

    Image 6

    1.2.

    Mootorsõiduki kabiini hindamise tsooni horisontaalsed piirid

    1.2.1.

    Hindamise tsooni alumine esipaneeli piirjoon seatakse maapinna kõrgusele ja ülemine esipaneeli piirjoon seatakse koormamata olekus mõõdetud kõrgusele 2 000 mm maapinnast.

    1.3.

    Mootorsõiduki kabiini hindamise tsooni erisätted

    1.3.1.

    Käesoleva liite mõistes peetakse silmas mootorsõiduki kabiini esipaneeli asukohta, olenemata materjali liigist. Kuid 1. liites loetletud esemeid ei võeta arvesse.

    1.3.2.

    Kabiini esiosa kalle

    1.3.2.1.

    Selle liite mõistes peetakse kaldeks kabiini esipaneeli vertikaalsest tasandist tahapoole kallet kabiini asukohas olenemata materjali liigist, kusjuures kalde iga punkt, mis asub teisest punktis ülalpool, asub sellest teisest punktist tagapool.

    1.3.2.2.

    Kalde hindamise tsooniks peetakse punktis 1.1.3 nimetatud mootorsõiduki kabiini asukoha kõige eesmist punkti.

    Kabiini kõige eesmist punkti läbivat vertikaalset risttasapinda mõõdetakse koormamata olekus mõõdetud ≤ 2 000 mm kõrgusel maapinnast ja arvesse võetakse selle lõikejoont horisontaalse tasapinnaga, mis asub kõrgusel 1 000 mm. Seejärel võetakse lõikejoon arvesse määratud hindamise tsoonis sõiduki kabiini kalde hindamisel välispiirde baasjoonena.

    1.3.2.3.

    Mõõdetakse punkti 1.3.2.2 teises lõigus nimetatud välispiirde baasjoone ümber pöörlevat tasapinda, mis on vertikaaltasandist 3° võrra tahapoole kaldu (vt joonist 3).

    Joonis 3

    Kaldenurk

    Image 7

    1.3.2.4.

    Ükski kalde hindamise tsoonis asuv esipaneeli tegeliku pinna punkt ei tohi asuda punktis 1.3.2.3 nimetatud tahapoole kalduvast tasapinnast eespool, kui mootorsõiduki kabiini asukoha kõige eesmine punkt puudutab vertikaalset risttasapinda.

    1.3.3.

    Mootorsõiduki kabiini külgede ahenemine

    1.3.3.1.

    Mootorsõiduki kabiini asukoha hindamise tsoonis peab esipaneel ahenema sellisel viisil, et asjaomased nominaalsed pindalad lähenevad ühisele punktile, mis asub kabiini ees ja mootorsõiduki pikisuunalisel kesktasapinnal.

    1.3.3.2.

    Arvesse võetakse kahte sümmeetrilist vertikaalset tasapinda, ühte vasakul küljel ja teist paremal küljel, mis on pikisuunalise kesktasapinnaga 20° nurga all ja omavahel seega 40° nurga all. Nimetatud tasapinnad asuvad nii, et nad lõikuvad vastavalt punktis 1.1.3 nimetatud joontega Tvasak ja Tparem .

    1.3.3.3.

    Ükski vasakpoolses ja parempoolses välimises tsoonis asuv esipaneeli tegeliku pinna punkt ei tohi asuda punktis 1.3.3.2 nimetatud vastavast vertikaalsest tasapinnast väljaspool, kui mootorsõiduki kabiini asukoha kõige eesmine punkt puudutab punktis 1.3.2.4 nimetatud vertikaalset risttasapinda.

    2.

    Kui mõni selles liites sätestatud tingimus ei ole täidetud, peetakse mootorsõiduki kabiini käesoleva lisa C osa punktis 1.4.1 nimetatud kolmemõõtmelise välispiirde parameetritele mittevastavaks.

    (*1)  ELT L 326, 24.11.2006, lk 55.“;“


    II LISA

    Määruse (EL) nr 1230/2012 V lisa muudetakse järgmiselt.

    1)

    A osa muudetakse järgmiselt:

    a)

    pealkiri asendatakse järgmisega:

    „A OSA

    Mootorsõidukite ja nende haagiste ELi tüübikinnitus seoses sõiduki masside ja mõõtmetega

    TEABEDOKUMENT

    NÄIDIS“

    b)

    lisatakse järgmine punkt 2.4.2.1.3:

    2.4.2.1.3.

    Direktiivi 96/53/EÜ artikli 9a nõuetele vastav pikem kabiin: jah/ei (1)

    c)

    lisatakse järgmine punkt 2.6.4:

    2.6.4.

    Lisamass alternatiivse jõuseadme korral: … kg

    d)

    lisatakse järgmine punkt 3.9:

    3.9.

    Alternatiivse jõuseadme osade nimekiri (ja viide nende massile): …

    e)

    lisatakse järgmised punktid 9.25–9.27.3:

    9.25.

    Direktiivi 96/53/EÜ artikli 9a nõuetele vastavad pikemad kabiinid

    9.25.1.

    Määruse (EL) nr 1230/2012 I lisa C osa punktis 1.4 käsitletavate sõidukiosade üksikasjalik tehniline kirjeldus (sealhulgas fotod ja joonised ning materjalide kirjeldus): …

    9.26.

    Aerodünaamiline seade või varustus sõiduki esiosas

    9.26.1.

    Sõiduk, mille esiossa on paigaldatud aerodünaamiline seade või varustus: jah/ei (1)

    9.26.2.

    Aerodünaamilise seadme või varustuse tüübikinnituse number, kui see on antud: ... Juhul kui ei ole antud, siis alljärgnev.

    9.26.3.

    Aerodünaamilise seadme või varustuse üksikasjalik kirjeldus (sh fotod või joonised)

    9.26.3.1.

    Konstruktsioon ja materjalid: …

    9.26.3.2.

    Lukustus- ja reguleerimissüsteem: …

    9.26.3.3.

    Sõidukile kinnitamine ja paigaldamine: …

    9.27.

    Aerodünaamiline seade või varustus sõiduki tagaosas

    9.27.1.

    Sõiduk, mille tagaossa on paigaldatud aerodünaamiline seade või varustus: jah/ei (1)

    9.27.2.

    Aerodünaamilise seadme või varustuse tüübikinnituse number, kui see on antud: ... Juhul kui ei ole antud, siis alljärgnev.

    9.27.3.

    Aerodünaamilise seadme või varustuse üksikasjalik kirjeldus (sh fotod või joonised)

    9.27.3.1.

    Konstruktsioon ja materjalid: …

    9.27.3.2.

    Lukustus- ja reguleerimissüsteem:

    9.27.3.3.

    Sõidukile kinnitamine ja paigaldamine: …

    2)

    B osa muudetakse järgmiselt:

    a)

    pealkiri asendatakse järgmisega:

    „B OSA

    Mootorsõidukite ja nende haagiste ELi tüübikinnitustunnistus seoses sõidukite masside ja mõõtmetega

    NÄIDIS

    Formaat: A4 (210 × 297 mm)

    ELi TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS“;

    b)

    tekst „võttes arvesse määrust (EL) …/…“ asendatakse tekstiga „võttes arvesse määrust (EL) nr 1230/2012, mida on viimati muudetud määrusega (EL) 2019/1892“;

    c)

    lisand asendatakse järgmisega:

    „Lisand

    ELi tüübikinnitustunnistusele nr. ..

    1.   

    Erandid

    1.1.   

    Sõiduk on saanud tüübikinnituse käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt (st selle kõige välimised mõõtmed ületavad I lisa A, B, C või D osas nimetatud suurimad mõõtmed): jah/ei (1)

    1.2.   

    Sõiduk on saanud tüübikinnituse direktiivi 96/53/EÜ artikli 8b mõistes (st aerodünaamilised seadmed ja varustus sõiduki tagaosas): jah/ei  (1)

    1.3.   

    Sõiduk on saanud tüübikinnituse direktiivi 96/53/EÜ artikli 9a mõistes (st pikem kabiin või aerodünaamiliste seadmete ja varustusega kabiin): jah/ei  (1)

    1.4.   

    Sõiduk on saanud tüübikinnituse direktiivi 96/53/EÜ artikli 10b mõistes:

    1.4.1.   

    Alternatiivkütusega töötavate sõidukite lisamass: jah/ei  (1)

    1.4.2.   

    Heiteta sõidukite lisamass: jah/ei  (1)

    2.   

    Sõidukile on paigaldatud õhkvedrustus: jah/ei  (1)

    3.   

    Sõidukile on paigaldatud õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei  (1)

    4.   

    Sõiduk vastab maastikusõidukitele esitatavatele nõuetele: jah/ei  (1)

    5.   

    Märkused: …

    (1)  Mittevajalik läbi kriipsutada."

    (1)  Mittevajalik läbi kriipsutada."

    (1)  Mittevajalik läbi kriipsutada."

    (1)  Mittevajalik läbi kriipsutada."

    (1)  Mittevajalik läbi kriipsutada."

    (1)  Mittevajalik läbi kriipsutada."

    (1)  Mittevajalik läbi kriipsutada."

    (1)  Mittevajalik läbi kriipsutada."

    3)

    Lisatakse C osa, D osa ja E osa, mis on järgmised:

    „C OSA

    Eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnitustunnistus aerodünaamilisele seadmele või varustusele

    Teabedokument

    NÄIDIS

    Teabedokument nr … aerodünaamilise seadme või varustuse eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnitustunnistuse kohta.

    Alljärgnev teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Joonised esitatakse sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4-formaadis või A4-formaadiga kaustas. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

    Kui käesolevas teabedokumendis nimetatud eraldi tehniline seadmestik on elektroonilise juhtimisseadisega, tuleb esitada ka andmed selle töötamise kohta.

    0.

    ÜLDINE TEAVE

    0.1.

    Mark (tootja kaubanimi): …

    0.2.

    Tüüp: …

    0.3.

    Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud eraldi tehnilisele seadmestikule (b): …

    0.3.1.

    Märgistuse asukoht: …

    0.5.

    Tootja nimi ja aadress: …

    0.7.

    ELi tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis: …

    0.8.

    Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): …

    0.9.

    Tootja esindaja nimi ja aadress (vajaduse korral): …

    9.26.

    Aerodünaamiline seade või varustus sõiduki esiosas

    9.26.1.

    Sõiduk, mille esiossa on paigaldatud aerodünaamiline seade või varustus: jah/ei (1)

    9.26.2.

    Aerodünaamilise seadme või varustuse tüübikinnituse number, kui see on antud: ... Juhul kui ei ole antud, siis alljärgnev.

    9.26.3.

    Aerodünaamilise seadme või varustuse üksikasjalik kirjeldus (sh fotod või joonised)

    9.26.3.1.

    Konstruktsioon ja materjalid: …

    9.26.3.2.

    Lukustus- ja reguleerimissüsteem: …

    9.26.3.3.

    Sõidukile kinnitamine ja paigaldamine: …

    9.27.

    Aerodünaamiline seade või varustus sõiduki tagaosas

    9.27.1.

    Sõiduk, mille tagaossa on paigaldatud aerodünaamiline seade või varustus: jah/ei (1)

    9.27.2.

    Aerodünaamilise seadme või varustuse tüübikinnituse number, kui see on antud: ... Juhul kui ei ole antud, siis alljärgnev.

    9.27.3.

    Aerodünaamilise seadme või varustuse üksikasjalik kirjeldus (sh fotod või joonised)

    9.27.3.1.

    Konstruktsioon ja materjalid: …

    9.27.3.2.

    Lukustus- ja reguleerimissüsteem: …

    9.27.3.3.

    Sõidukile kinnitamine ja paigaldamine: …

    Selgitavad märkused

    (b)

    Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teabedokumendiga hõlmatud eraldi tehnilise seadmestiku tüübi kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?“ (nt ABC??123??).

    (1)

    Mittevajalik läbi kriipsutada.

    D OSA

    Eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnitustunnistus aerodünaamilisele seadmele või varustusele

    NÄIDIS

    Formaat: A4 (210 × 297 mm)

    ELi TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

    Tüübikinnitusasutuse pitser

    Teabedokument, milles käsitletakse:

    - ELi tüübikinnituse andmist(1)

    - ELi tüübikinnituse laiendamist(1)

    - ELi tüübikinnituse andmisest keeldumist(1)

    - ELi tüübikinnituse tühistamist(1)

    Image 8

    aerodünaamilise seadme või varustuse tüübile eraldi tehnilise seadmestikuna,

    võttes arvesse määrust (EL) nr 1230/2012, viimati muudetud määrusega (EL) 2019/1892. (2)

    ELi tüübikinnitusnumber: …

    Laiendamise põhjus: …

    I JAGU

    0.1.

    Mark (tootja kaubanimi): …

    0.2.

    Tüüp: …

    0.3.

    Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud eraldi tehnilisele seadmestikule (3). …

    0.3.1.

    Märgistuse asukoht: …

    0.5.

    Tootja nimi ja aadress: …

    0.7.

    ELi tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis: …

    0.8.

    Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): …

    0.9.

    Tootja esindaja nimi ja aadress (vajaduse korral): …

    II JAGU

    1.

    Lisateave: vt lisandit.

    2.

    Katsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus: …

    3.

    Katsearuande kuupäev: …

    4.

    Katsearuande number: …

    5.

    Märkused (vajaduse korral): vt lisandit.

    6.

    Koht: …

    7.

    Kuupäev: …

    8.

    Allkiri: …

    Manused: Teabepakett.

    Katsearuanne.

    Lisand

    ELi tüübikinnitustunnistusele nr …

    1.   

    Eraldi tehnilise seadmestiku tüübi lühikirjeldus: …

    2.   

    Aerodünaamilise seadme või varustuse üksikasjalik kirjeldus:

    2.1.   

    Eraldi elementide arv: …

    2.2.   

    Konstruktsiooni ja materjalide kirjeldus: …

    2.3.   

    Lukustus- ja reguleerimissüsteemi kirjeldus: …

    2.4.   

    Sõidukile kinnitamise ja paigaldamise kirjeldus: …

    2.5.   

    Eraldi tehniline seadmestik: pooluniversaalne/sõidukipõhine (1)

    3.   

    Loetelu sõidukitüüpidest, mille jaoks on eraldi tehniline seadmestik heaks kiidetud (kui see on kohaldatav): …

    4.   

    Konkreetse sõidukitele paigaldamise koha nõuete üksikasjalik kirjeldus pooluniversaalsete aerodünaamiliste seadmete või varustuse korral (kui see on kohaldatav): …

    5.   

    Märkused: …

    6.   

    Tüübikinnitusmärk ja selle asukoht: …

    E OSA

    Eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnitusmärk

    1.

    Eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnitusmärgil on:

    1.1.

    Ristkülik, mille sees on väike e-täht, millele järgneb eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldusnumber:

    1

    Saksamaa

    19

    Rumeenia

    2

    Prantsusmaa

    20

    Poola

    3

    Itaalia

    21

    Portugal

    4

    Madalmaad

    23

    Kreeka

    5

    Rootsi

    24

    Iirimaa

    6

    Belgia

    25

    Horvaatia

    7

    Ungari

    26

    Sloveenia

    8

    Tšehhi Vabariik

    27

    Slovakkia

    9

    Hispaania

    29

    Eesti

    11

    Ühendkuningriik

    32

    Läti

    12

    Austria

    34

    Bulgaaria

    13

    Luksemburg

    36

    Leedu

    17

    Soome

    49

    Küpros

    18

    Taani

    50

    Malta

    1.2.

    Ristküliku läheduses peab olema ka tüübikinnitusnumbri 4. osas sisalduv „baas-tüübikinnitusnumber“, mille ees on kaks numbrit, mis näitavad käesoleva määruse või käesoleva määruse viimase olulise tehnilise muudatuse järjekorranumbrit. Praegune järjekorranumber on 00.

    1.3.

    Kabiinide aerodünaamilise seadme või varustuse korral peab järjekorranumbrile eelnema sümbol „96/53/EC ARTICLE 9A COMPLIANT“.

    1.4.

    Sõiduki tagaosas asuva aerodünaamilise seadme või varustuse korral peab järjekorranumbrile eelnema sümbol „96/53/EC ARTICLE 8B COMPLIANT“.

    2.

    Eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnitusmärk kinnitatakse aerodünaamilise seadme või varustuse põhiosale selliselt, et see oleks kustutamatu ning kergesti ja hõlpsalt loetav, isegi kui seade on sõidukile kinnitatud.

    3.

    Eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnitusmärgi näidis on esitatud joonisel 1.

    Joonis 1

    Eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnitusmärgi näidis

    Image 9

    Selgitav märkus

    Sõiduki tagaossa paigaldatava aerodünaamilise seadme või varustuse eraldi tehnilise seadmestiku ELi tüübikinnitusmärgi (direktiivi 96/53/EÜ artiklile 8b vastavuse tõendamiseks) väljastas Rumeenia numbriga 0046. Esimesed kaks numbrit „00“ osutavad sellele, et eraldi seadmestikule on antud tüübikinnitus käesoleva määruse alusel.“


    (1)  Mittevajalik läbi kriipsutada.“


    (2)  Mittevajalik läbi kriipsutada.

    (3)  Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teabedokumendiga hõlmatud eraldi tehnilise seadmestiku tüübi kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?“ (nt ABC??123??).


    Top