„Artikkel 10

1.   Liikmesriigid nõuavad oma kodanikelt, oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt isikutelt või nende territooriumil asuvatelt või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt äriühingutelt valvsuse ilmutamist, kui nad on seotud äritegevusega Liibüas asuvate või Liibüa jurisdiktsiooni alla kuuluvate üksustega, nende nimel või juhtimisel tegutsevate isikute ja üksustega või nende isikute omandis või kontrolli all olevate üksustega, et vältida olukorda, kus äritegevus võib aidata kaasa vägivallale ja tsiviilisikute vastu jõu kasutamisele.

2.   Rändajate ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks ja inimkaubanduses kasutada võidavate teatud laevade ja mootorite müümisel, tarnimisel, üleandmisel või eksportimisel Liibüale liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumide kaudu või liikmesriikide lipu all sõitvate laevade või õhusõidukite abil, peab liikmesriigi pädev asutus andma asjakohase loa sõltumata sellest, kas kaup on pärit kõnealuse liikmesriigi territooriumilt või mitte.

3.   Liikmesriikide pädevad asutused ei anna luba lõikes 2 osutatud kauba müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks, kui neil on põhjendatud alus arvata, et kõnealust kaupa kasutatakse rändajate ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks ja inimkaubanduses.

4.   Lõiget 2 ei kohaldata müümise, tarnimise, üleandmise või eksportimise suhtes liikmesriikide ametiasutuste poolt Liibüa valitsusele.

Liit võtab vajalikud meetmed, et määrata kindlaks käesoleva artikliga hõlmatud asjakohased esemed.“