Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32015D2289

Nõukogu otsus (EL) 2015/2289, 3. detsember 2015, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelise Cabo Verde Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanikele lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepinguga moodustatud ühiskomitees võetav seisukoht seoses lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmisega

ELT L 323, 9.12.2015, p. 11–21 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/2289/oj

Date of document:
03/12/2015; Vastuvõtmise kuupäev
Date of effect:
03/12/2015; jõustumine dokumendi kuupäev vt artikkel 2
Date of end of validity:
No end date
Author:
Euroopa Liidu Nõukogu
Form:
Otsus
Treaty:
Euroopa Liidu toimimise leping
Legal basis:
Proposal:
Link
Link
Link
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Instruments cited:
Link

9.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/11

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/2289,

3. detsember 2015,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelise Cabo Verde Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanikele lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepinguga moodustatud ühiskomitees võetav seisukoht seoses lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vaheline Cabo Verde Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanikele lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise leping (1) (edaspidi „leping”) jõustus 1. detsembril 2014.

(2)

Lepingu artikliga 10 on ette nähtud, et lepinguosalised moodustavad ühiskomitee. Samuti on artikliga ette nähtud, et ühiskomitee teostab järelevalvet lepingu rakendamise üle.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 810/2009 (2) on kehtestatud kord ja tingimused, mille alusel antakse viisasid liikmesriikide territooriumi läbivaks transiidiks ja liikmesriikide territooriumil kavandatud kuni 90-päevaseks viibimiseks 180 päeva jooksul.

(4)

Tuleb vastu võtta ühised suunised, et tagada lepingu ühetaoline rakendamine Cabo Verde Vabariigi ja liikmesriikide konsulaatides ning muuta selgemaks seosed lepingu ja lepinguosaliste selliste õigusaktide sätete vahel, mida kohaldatakse ka edaspidi lepinguga reguleerimata viisaküsimuste suhtes.

(5)

Seetõttu on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht seoses lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmisega.

(6)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelise Cabo Verde Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanikele lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepinguga moodustatud ühiskomitees seoses lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 3. detsember 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

F. BRAZ

(1)  ELT L 282, 24.10.2013, lk 3.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

EELNÕU

EUROOPA LIIDU JA CABO VERDE VABARIIGI VAHELISE CABO VERDE VABARIIGI JA EUROOPA LIIDU KODANIKELE LÜHIAJALISTE VIISADE VÄLJASTAMISE LIHTSUSTAMISE LEPINGUGA MOODUSTATUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2015,

…,

lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmise kohta

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelise Cabo Verde Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanikele lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingut (1) (edaspidi „leping”), eriti selle artiklit 10,

ning arvestades, et kõnealune leping jõustus 1. detsembril 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelise Cabo Verde Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanikele lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu rakendamise ühised suunised, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

…,

Euroopa Liidu nimel

Cabo Verde Vabariigi nimel

(1)  ELT L 282, 24.10.2013, lk 3.

LISA

EUROOPA LIIDU JA CABO VERDE VABARIIGI VAHELISE EUROOPA LIIDU JA CABO VERDE VABARIIGI KODANIKELE LÜHIAJALISTE VIISADE VÄLJASTAMISE LIHTSUSTAMISE LEPINGU RAKENDAMISE ÜHISED SUUNISED

1. detsembril 2014 jõustunud Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelise Cabo Verde Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanikele lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu eesmärk on lihtsustada vastastikkuse põhimõtte alusel viisade väljastamist Cabo Verde Vabariigi („Cabo Verde”) ja Euroopa Liidu („liit”) kodanikele, kelle kavandatav viibimise aeg ei ole pikem kui 90 päeva 180 päeva jooksul.

Lepinguga on kehtestatud vastastikused õiguslikult siduvad õigused ja kohustused eesmärgiga lihtsustada Cabo Verde ja liidu kodanikele viisade väljastamise korda.

Käesolevad suunised on vastu võetud lepingu alusel moodustatud ühiskomitees („ühiskomitee”) ning nende eesmärk on tagada lepingu õige ja ühetaoline rakendamine Cabo Verde ja liikmesriikide diplomaatilistes ja konsulaaresindustes. Suunised ei ole lepingu osa, mistõttu need ei ole õiguslikult siduvad. Sellegipoolest on soovitatav, et diplomaatilised ja konsulaaresindused järgiksid neid lepingu rakendamisel järjepidevalt.

Käesolevaid suuniseid tuleks vastavalt vajadusele ajakohastada, võttes aluseks lepingu rakendamisel saadud kogemused.

I.   ÜLDKÜSIMUSED

1.1.   Eesmärk ja kohaldamisala

Lepingu artiklis 1 on sätestatud:

„Käesoleva lepingu eesmärk on lihtsustada vastastikku viisade väljastamist Cabo Verde ja liidu kodanikele, kelle kavandatav viibimise aeg ei ole pikem kui 90 päeva 180 päeva jooksul.”

Lepingut kohaldatakse kõigi Cabo Verde ja liidu kodanike suhtes, kes taotlevad lühiajalist viisat, sõltumata sellest, millises riigis nad elavad.

Lepingut ei kohaldata Cabo Verde ega liikmesriigi poolt välja antud elamisloaga kodakondsuseta isikute suhtes. Nimetatud isikute suhtes kehtivad liidu viisaõigustiku sätted.

1.2.   Lepingu reguleerimisala

Lepingu artiklis 2 on sätestatud:

„1.   Käesolevas lepingus sätestatud viisade väljastamise lihtsustatud korda kohaldatakse Cabo Verde ja liidu kodanike suhtes üksnes juhul, kui nad ei ole liidu, selle liikmesriikide või Cabo Verde õigus- ja haldusnormide, käesoleva lepingu või teiste rahvusvaheliste lepingute alusel viisakohustusest vabastatud.

2.   Selliste käesolevas lepingus käsitlemata küsimuste puhul nagu viisa väljastamisest keeldumine, reisidokumentide tunnustamine, toimetulekuks piisavate vahendite olemasolu tõendamine, sisenemiskeeld ja väljasaatmismeetmed kehtivad Cabo Verde, liikmesriikide või liidu õigusaktid.”

Ilma et see piiraks lepingu artikli 8 kohaldamist, ei mõjuta leping viisanõuet ja sellest vabastamist käsitlevaid kehtivaid liidu ja siseriiklikke norme. Näiteks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 artiklile 4 (1) võivad liikmesriigid viisanõudest vabastada lisaks muudele isikute kategooriatele ka tsiviillennukite ja -laevade meeskonnaliikmed.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 810/2009 (2) („viisaeeskiri”) reguleeritakse kõiki küsimusi, mida leping ei hõlma, nagu viisataotluse menetlemise eest vastutava Schengeni riigi kindlaksmääramine, viisa väljastamisest keeldumise põhjendamine ja õigus negatiivne otsus edasi kaevata. Peale selle reguleeritakse Schengeni eeskirjade ja riikliku õigusega küsimusi, mida leping ei hõlma, näiteks reisidokumentide tunnustamine, reisi eesmärgi ja toimetulekuks piisavate vahendite olemasolu tõendamine, viisataotluste menetlemise aeg, liikmesriikide territooriumile sisenemise keeld ja väljasaatmismeetmed.

Kuid ka juhul, kui on täidetud lõik lepingu tingimused, võib viisa väljastamisest ikkagi keelduda, kui on täitmata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 562/2006 (Schengeni piirieeskirjad) artiklis 5 (3) ette nähtud tingimused, st isikul puudub kehtiv reisidokument, tema kohta on Schengeni infosüsteemi sisestatud hoiatusteade, isikut peetakse ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule jms.

Kehtima jäävad ka muud viisaeeskirja kohased viisade väljastamisel paindlikkust võimaldavad sätted. Näiteks juhul, kui on täidetud viisaeeskirja nõuded (artikkel 24), võib väljastada pika, maksimaalselt viieaastase kehtivusajaga mitmekordse viisa ka muudele kui lepingu artiklis 4 osutatud isikutele. Samuti jäävad kehtima viisaeeskirja sätted viisatasust loobumise ja selle vähendamise kohta (viisaeeskirja artikli 16 lõiked 5 ja 6). Cabo Verde õigus reguleerib ka edaspidi kõiki liidu kodanikele Cabo Verde viisa väljastamisega seotud küsimusi, mida leping ei hõlma, nagu need, mida on nimetatud kolmes eelmises lõigus.

1.3.   Lepingu reguleerimisalasse kuuluvad viisaliigid

Lepingu artikli 3 punktis d on määratletud „viisa” kui „liikmesriigi või Cabo Verde välja antud luba või otsus, mida nõutakse sisenemisel kõnealuse liikmesriigi või mitme liikmesriigi või Cabo Verde territooriumile kas läbisõidu eesmärgil või viibimiseks mitte kauem kui 90 päeva”.

Lepingu kohane lihtsustus kehtib kõigi liikmesriikide territooriumil kehtivate ühtsete viisade ja piiratud territoriaalse kehtivusega viisade suhtes. Need kehtivad ka Cabo Verde poolt liidu kodanikele antud lühiajaliste ja transiitviisade suhtes.

1.4.   Viisa alusel riigis viibimise kestuse arvutamine

Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 kohane lühiajalise viibimise määratlus on järgmine: „90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, mis tähendab igale viibimispäevale eelneva 180-päevase ajavahemiku arvestamist”.

Sisenemiskuupäevaks loetakse liikmesriikide territooriumil viibimise esimene päev ja väljumiskuupäevaks liikmesriikide territooriumil viibimise viimane päev. Väljend „mis tahes” osutab sellele, et kohaldatakse liikuvat 180-päevast võrdlusperioodi ning et vaadeldakse liikmesriikide territooriumil viibimise kõiki päevi viimase 180 päeva jooksul, et kontrollida, kas nõue, mille kohaselt on liikmesriigi territooriumil lubatud viibida 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul, on endiselt täidetud. See tähendab, et kui liikmesriikide territooriumil ei ole viibitud katkematu 90-päevase ajavahemiku jooksul, on lubatud uus kuni 90-päevane viibimine.

Lühiajalise viibimise kalkulaatori, millega saab arvutada uute eeskirjade kohaselt lubatud viibimisaja, leiate internetist aadressil: http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/borders-and-visas/border-crossing/index_en.htm.

Uue määratluse alusel viibimise kestuse arvutamise näide:

Üheaastase (18.4.2014–18.4.2015) mitmekordse viisaga isik siseneb liikmesriikide territooriumile esimest korda 19. aprillil 2014 ja viibib seal kolm päeva. 18. juunil 2014 siseneb ta uuesti ja viibib 86 päeva. Sellisel juhul võib olukord konkreetsetel kuupäevadel olla järgmine:

—

11. septembri 2014. aasta seisuga on isik viimase 180 päeva jooksul (16.3.2014–11.9.2014) viibinud liikmesriikide territooriumil kolm päeva (19.4.2014–21.4.2014) pluss 86 päeva (18.6.2014–11.9.2014) ehk kokku 89 päeva. Viibimise lubatud kestust ei ole ületatud. Isik võib liikmesriikide territooriumil viibida veel ühe päeva;

—

16. oktoobri 2014. aasta seisuga võib isik liikmesriikide territooriumile siseneda ja viibida seal veel kolm päeva (16. oktoobril 2014 ei võeta enam arvesse viibimist 19. aprillil 2014, sest see jääb 180-päevasest ajavahemikust välja; 17. oktoobril 2014 ei võeta enam arvesse viibimist 20. aprillil 2014, sest see jääb 180-päevasest ajavahemikust välja, jne);

—

15. detsembri 2014. aasta seisuga võib isik liikmesriikide territooriumile siseneda veel 86 päevaks (15. detsembril 2014 ei võeta enam arvesse viibimist 18. juunil 2014, sest see jääb 180-päevasest ajavahemikust välja; 16. detsembril 2014 ei võeta enam arvesse viibimist 19. juunil 2014 jne).

1.5.   Olukord seoses liikmesriikidega, kes Schengeni acquis'd veel täielikult ei kohalda; liikmesriikidega, kes ei osale ELi ühises viisapoliitikas, ja assotsieerunud riikidega.

Liiduga 2004. aastal (Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari), 2007. aastal (Bulgaaria ja Rumeenia) ja 2013. aastal (Horvaatia) ühinenud liikmesriikide suhtes kohaldatakse lepingut alates selle jõustumisest.

Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia ei rakenda Schengeni acquis'd veel täielikult. Nad annavad endiselt välja oma riigi viisasid, mis kehtivad ainult nende territooriumil. Niipea kui need liikmesriigid rakendavad Schengeni acquis'd täielikult, jätkavad nad lepingu kohaldamist.

Kuni nendes liikmesriikides Schengeni acquis' täieliku rakendamise kuupäevani reguleeritakse küsimusi, mida leping ei hõlma, siseriikliku õigusega. Alates sellest kuupäevast kohaldatakse lepinguga reguleerimata küsimuste suhtes Schengeni eeskirju ja/või siseriiklikku õigust.

Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia võivad lubada lühiajalist viibimist oma territooriumil Schengeni liikmesriikide ja assotsieerunud riikide väljastatud elamislubade, D-viisade ja lühiajaliste viisade alusel.

Vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklile 21 (4) peavad Schengeni riigid tunnustama üksteise väljastatud pikaajalisi viisasid ja elamislube ning võimaldama nende alusel lühiajalist viibimist oma territooriumil. Schengeni liikmesriigid tunnustavad Schengeniga assotsieerunud riikide ning Schengeniga assotsieerunud riigid tunnustavad Schengeni liikmesriikide elamislube, D-viisasid ja lühiajalisi viisasid ning võimaldavad nende alusel oma territooriumile sisenemist ja seal lühiajalist viibimist.

Lepingut ei kohaldata Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani suhtes, kuid selles on esitatud ühisdeklaratsioonid, milles soovitatakse nimetatud liikmesriikidel sõlmida Cabo Verdega kahepoolne viisalihtsustusleping.

Kuigi Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits, on ühinenud Schengeni koostööga, ei ole leping nende suhtes siduv. Lepingus on siiski esitatud ühisdeklaratsioonid, milles soovitatakse neil Schengeni riikidel sõlmida Cabo Verdega viivitamatult kahepoolne viisalihtsustusleping.

1.6.   Leping ja kahepoolsed lepingud

Lepingu artiklis 11 on sätestatud:

„Käesolev leping on jõustumisest alates ülimuslik mis tahes liikmesriikide ja Cabo Verde vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, niivõrd kui need hõlmavad käesolevas lepingus käsitletud küsimusi.”

Lepingu jõustumise kuupäevast alates ei kohaldata enam neid liikmesriikide ja Cabo Verde vaheliste kahepoolsete lepingute sätteid, mis käsitlevad lepinguga reguleeritud küsimusi. Kooskõlas liidu õigusega tuleb liikmesriikidel kõrvaldada vastuolud oma kahepoolsete lepingute ja lepingu vahel.

Nende liikmesriikide suhtes, kellel on Cabo Verdega sõlmitud kahepoolne leping või kokkulepe küsimustes, mida leping ei reguleeri, kohaldatakse seda erandit ka pärast lepingu jõustumist.

II.   KONKREETSED SÄTTED

2.1.   Eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi viisataotlejate suhtes

Tuleb meeles pidada, et allpool nimetatud lihtsustusi, mis käsitlevad lahkumist, kui dokumendid on kaotatud või varastatud, ning erandkorras viisa kehtivuse pikendamist, kohaldatakse kõikide Cabo Verde ja liikmesriikide viisaomanike suhtes.

2.1.1.   Viisa kehtivusaja pikendamine erakorralistel asjaoludel

Lepingu artiklis 7 on sätestatud:

„Kui Cabo Verde ja liidu kodanikel ei ole võimalik liikmesriikide või Cabo Verde territooriumilt lahkuda viisale märgitud ajaks vääramatu jõu tõttu, pikendatakse nende viisa kehtivusaega nende elukohariiki pöördumiseks vajalikuks ajaks tasuta vastavalt vastuvõtva riigi õigusaktidele.”

Mis puudutab võimalust pikendada viisa kehtivusaega vääramatu jõu korral (nt õnnetuse tagajärjel haiglasse sattumise korral), mille tõttu viisaomanik ei saa liikmesriigi territooriumilt lahkuda viisakleebisel märgitud kuupäevaks, kohaldatakse viisaeeskirja artikli 33 lõiget 1, tingimusel et see on kooskõlas lepinguga (nt pikendatud viisa on endiselt ühtne viisa, mis annab õiguse siseneda kõikide Schengeni liikmesriikide territooriumile, mille suhtes viisa selle väljastamise ajal kehtis). Lepingu kohaselt pikendatakse vääramatu jõu korral viisa kehtivusaega tasuta.

2.2.   Eeskirjad, mida kohaldatakse teatavate viisataotlejate kategooriate suhtes

2.2.1.   Mitmekordsete viisade väljastamine

Viisataotlejale, kes reisib sageli või regulaarselt Cabo Verde või liikmesriikide territooriumile, võidakse väljastada lühiajaline viisa mitmeks viibimiseks, tingimusel et nende viibimiste kogukestus ei ületa 90 päeva 180 päeva jooksul.

Lepingu artikli 4 lõikes 1 on sätestatud:

„1.   Liikmesriikide ja Cabo Verde diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele:

a)

ametiülesandeid täitvad kesk- ja piirkondlike valitsuste ja parlamentide liikmed, põhiseadus- ja ülemkohtu ning kontrollikoja liikmed, kui nad ei ole käesoleva lepinguga viisanõudest vabastatud;

b)

ametlike delegatsioonide alalised liikmed, kes osalevad Cabo Verdele, liikmesriikidele või liidule esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid mõne liikmesriigi või Cabo Verde territooriumil;

c)

ettevõtjad ja äriühingute esindajad, kes korrapäraselt reisivad liikmesriikidesse või Cabo Verdesse;

d)

abikaasad, alla 21-aastased või ülalpeetavad lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed) ja vanemad, kes külastavad

—

mõne liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavaid Cabo Verde kodanikke või Cabo Verdes seaduslikult elavaid liidu kodanikke või

—

oma kodakondsusriigis elavaid liidu kodanikke või Cabo Verdes elavaid Cabo Verde kodanikke.

Kui sageli või korrapäraselt reisimise vajadus või kavatsus on aga selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg kõnealuse ajavahemikuga, eelkõige juhul, kui

—

alapunktis a osutatud isikute ametiaeg,

—

alapunktis b osutatud isikute ametiaeg ametliku delegatsiooni alalise liikmena,

—

alapunktis c osutatud isikute tegutsemine ettevõtjana või äriühingu esindajana või

—

alapunktis d osutatud isikute ja liikmesriigis elavate Cabo Verde kodanike elamisloa ja Cabo Verdes elavate liidu kodanike elamisloa kehtivusaeg

on vähem kui viis aastat.”

Võttes arvesse nendesse kategooriatesse kuuluvate isikute tööalast staatust või perekondlikku seost Cabo Verde või liidu territooriumil seaduslikult elavate Cabo Verde kodanikega või nende liikmesriikide kodanikega, samuti arvestades liidu kodanike sugulasi, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad on, või Cabo Verdes elavaid Cabo Verde kodanike sugulasi, on põhjendatud väljastada neile mitmekordne viisa, mille kehtivusaeg on viis aastat, või kui nende ametiaeg või riigis viibimise luba kehtib vähem kui viis aastat, mille kehtivusaeg on piiratud kõnealuse ajavahemikuga.

Artikli 4 lõike 1 punktiga a hõlmatud isikute puhul tuleks tõendada nende tööalasest staatust ja volituste tähtaega.

Seda sätet ei kohaldata nende artikli 4 lõike 1 punktiga a hõlmatud isikute suhtes, kes on lepinguga viisanõudest vabastatud, st nad kasutavad diplomaatilist või teenistuspassi.

Artikli 4 lõike 1 punktiga b hõlmatud isikud peavad tõendama oma delegatsiooni alalise liikme staatust ja vajadust osaleda korrapäraselt kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või vahetusprogrammides.

Artikli 4 lõike 1 punktiga c hõlmatud isikud peavad tõendama oma tööalast staatust ja töötamisaja kestust.

Artikli 4 lõike 1 punktiga d hõlmatud isikud peavad tõendama, et kutse esitaja elab liikmesriigis seaduslikult.

Juhtudel, kui sageli või korrapäraselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg kõnealuse ajavahemikuga.

Lepingu artikli 4 lõikes 2 on sätestatud:

„2.   Liikmesriikide ja Cabo Verde diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad üheaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele, tingimusel et neile on eelmise aasta jooksul väljastatud vähemalt üks viisa ja et nad on seda kasutanud vastavalt kõnealuse riigi territooriumil kehtivatele riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele:

a)

kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse või Cabo Verdesse, et osaleda koolitustel, seminaridel või konverentsidel, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

b)

rahvusvahelistel näitustel, messidel, konverentsidel, sümpoosionidel, seminaridel või muudel samalaadsetel üritustel osalevad vabade elukutsete esindajad, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse või Cabo Verdesse;

c)

teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse või Cabo Verdesse;

d)

rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud;

e)

ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad akrediteeritud isikud;

f)

õpilased, üliõpilased (sealhulgas kraadiõppes osalevad isikud) ja neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus, kaasa arvatud vahetusprogrammide ning teiste kooliga seotud ürituste raames;

g)

Cabo Verdes või liikmesriikides tunnustatud usukogukondade esindajad, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse või Cabo Verdesse;

h)

meditsiinilistel põhjustel korrapäraselt reisivad isikud;

i)

sõpruslinnade või kohalike omavalitsuste ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad;

j)

ametlike delegatsioonide liikmed, kes osalevad Cabo Verdele, liikmesriikidele või liidule esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid mõne liikmesriigi või Cabo Verde territooriumil.

Kui sageli või korrapäraselt reisimise vajadus või kavatsus on aga selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg kõnealuse ajavahemikuga.”

Kui eespool nimetatud viisataotlejate kategooriatesse kuuluval isikul, kellele on eelmise aasta (12 kuu) jooksul antud vähemalt üks viisa ja ta on kasutanud seda kooskõlas sihtriigi (sihtriikide) riiki sisenemist ja seal viibimist käsitlevate õigusaktidega (näiteks ta ei ole ületanud lubatud viibimisaega), on põhjust taotleda mitmekordset viisat, antakse talle üldjuhul üheaastase kehtivusajaga mitmekordne viisa.

Juhul kui üheaastase kehtivusega viisa väljastamine ei ole põhjendatud, näiteks kui vahetusprogrammi kestus on alla aasta või kui isikul puudub vajadus reisida terve aasta jooksul, kuid muud viisa saamise tingimused on täidetud, antakse lühema kui aastase kehtivusajaga viisa.

Lepingu artikli 4 lõigetes 3 ja 4 on sätestatud:

„3.   Liikmesriikide ja Cabo Verde diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad vähemalt kahe- ja maksimaalselt viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud kategooriatesse kuuluvatele isikutele, tingimusel et nad on viisataotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul kasutanud üheaastase kehtivusajaga viisat vastavalt vastuvõtva riigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele.

Kui sageli või korrapäraselt reisimise vajadus või kavatsus on aga selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg kõnealuse ajavahemikuga.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 1–3 nimetatud isikud võivad viibida liikmesriikide või Cabo Verde territooriumil 180 päeva jooksul kokku maksimaalselt 90 päeva.”

Artikli 4 lõikes 2 nimetatud viisataotlejate kategooriatesse kuluvatele isikutele väljastatakse 2–5aastase kehtivusajaga mitmekordne viisa, tingimusel et nad on eelneva kahe aasta (24 kuu) jooksul kasutanud vähemalt üheaastase kehtivusajaga mitmekordset viisat vastavalt külastatud riigi (riikide) riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele ning et mitmekordse viisa taotlemise põhjendused kehtivad endiselt. Tuleb märkida, et 2–5aastase kehtivusajaga mitmekordne viisa väljastatakse vaid viisataotlejale, kellele eelneva kahe aasta jooksul on antud kaks aastase kehtivusajaga viisat, ja kes on kasutanud neid vastavalt külastatud riigi (riikide) riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele. Diplomaatilised ja konsulaaresindused otsustavad viisa kehtivusaja (kahest viie aastani) konkreetse viisataotluse läbivaatamise tulemusel.

Viisataotlejale, kes ei ole varem väljastatud viisat kasutanud, ei pea mitmekordset viisat väljastama.

2.2.2.   Viisataotluse menetlemise tasu

Lepingu artikli 5 lõikes 1 on sätestatud:

„1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei võta liikmesriigid või Cabo Verde viisatasu järgmistesse kategooriatesse kuuluvatelt isikutelt:

a)

ametlike delegatsioonide liikmed, kes osalevad Cabo Verdele, liikmesriikidele või liidule esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja ametlikes vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid mõne liikmesriigi või Cabo Verde territooriumil;

b)

alla 12-aastastele lastele; (5)

c)

õpilased, üliõpilased ja kraadiõppe üliõpilased ning neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus;

d)

teadusuuringute eesmärgil reisivad teadustöötajad;

e)

kuni 25 aasta vanused isikud, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel või spordi-, kultuuri- või haridusüritustel.”

Eespool nimetatud kategooriatesse kuuluvatelt isikutelt ei võeta mingit tasu.

Viisaeeskirja artikli 16 lõikes 6 ja artikli 16 lõike 7 esimeses lõigus on sätestatud:

„6.   Üksikjuhtudel viisatasu vähendada või selle nõudmisest loobuda, kui seda tehakse kultuuri- või spordihuvide, välispoliitika, arengupoliitika või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel.

7.   Viisatasu võetakse eurodes, selle kolmanda riigi omavääringus või selles kolmandas riigis tavaliselt kasutatavas vääringus, kus taotlus esitatakse, ja see ei kuulu tagastamisele, välja arvatud artikli 18 lõikes 2 ja artikli 19 lõikes 3 osutatud juhtudel. (S.t kui taotlus ei ole vastuvõetav või kui konsulaat ei ole pädev).”

Cabo Verde viisataotlejatele antakse kooskõlas viisaeeskirja artikli 16 lõikega 8 ja liidu kodanikele kooskõlas Cabo Verde dekreetseadusega (décret-loi) 27/2007 „kviitung viisatasu laekumise kohta”.

Lepingu artikli 5 lõikes 2 on sätestatud:

„2.   Teenustasu võib võtta juhtudel, kui liikmesriigid või Cabo Verde teevad koostööd välise teenuseosutajaga. Teenustasu on proportsionaalne kuludega, mida väline teenuseosutaja kannab ülesannete täitmisel, ning see ei tohi ületada 30 eurot. Cabo Verde, asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid jätavad kõigile taotlejatele võimaluse esitada taotlus otse oma konsulaadis.”

Viisatasu maksmisest vabastatud isikute kategooriasse kuulujad maksavad teenustasu, kui liikmesriik teeb koostööd välise teenuseosutajaga.

Praegu ei osta ükski liikmesriik Cabo Verdes teenuseid välistelt teenuseosutajatelt.

2.2.3.   Diplomaatilise ja teenistuspassi kasutajad

Lepingu artiklis 8 on sätestatud:

„1.   Cabo Verde ja liikmesriikide kodanikud, kellel on kehtiv diplomaatiline või teenistuspass, võivad liikmesriikide või Cabo Verde territooriumile siseneda või neist läbi sõita ilma viisata.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isikud võivad viibida liikmesriikide või Cabo Verde territooriumil 180 päeva jooksul kokku maksimaalselt 90 päeva.”

Leping ei reguleeri diplomaatide liikmesriikidesse lähetamise menetlusi. Selle suhtes kohaldatakse tavapärast akrediteerimismenetlust.

Lepingule lisatud ühisdeklaratsioonis on lepinguosalised leppinud kokku, et kumbki lepinguosaline võib lepingu, eriti selle artikli 8 kohaldamise osaliselt peatada, kui teine lepinguosaline kuritarvitab artiklit 8 või kui selle kohaldamine seab ohtu avaliku julgeoleku. Lepingu kohaldamise osaline peatamine peab toimuma kooskõlas artikli 12 lõikes 5 sätestatud menetlusega.

Artikli 8 rakendamise peatamise korral alustavad mõlemad lepinguosalised ühiskomitee raames konsultatsioone, et lahendada peatamise tinginud probleemid.

Mõlemad lepinguosalised on kokku leppinud, et nende prioriteediks on tagada diplomaatiliste ja teenistuspasside kõrgetasemeline turvalisus, eelkõige neile biomeetriliste andmete kandmise teel. Liidus tagatakse see nõukogu määruses nr (EÜ) nr 2252/2004 (6) sätestatud nõuete rakendamisega.

III.   KOOSTÖÖ DOKUMENTIDE TURVALISUSE ALAL

Lepingule lisatud ühisdeklaratsioonis leppisis lepinguosalised kokku, et ühiskomitee hindab kummagi lepinguosalise reisidokumentide turvataseme mõju käesoleva lepingu toimimisele. Sellega seoses on lepinguosalised kohustunud teineteist korrapäraselt teavitama meetmetest, mida on võetud selleks, et vältida mitme reisidokumendi väljastamist ühele inimesele ja arendada reisidokumentide turvalisuse tehnilisi aspekte, samuti meetmetest, mida on võetud seoses reisidokumentide väljastamise isikustamisega.

IV.   STATISTIKA

Selleks et ühiskomitee saaks lepingu täitmist tõhusalt jälgida, tuleb Cabo Verde ja liikmesriikide diplomaatilistel ja konsulaaresindustel esitada komisjonile iga kuue kuu järel iga kuu kohta eraldi statistilised andmed, mis käsitlevad võimaluse korral eelkõige järgmist:

—

väljastatud mitmekordsete viisade arv,

—

väljastatud mitmekordsete viisade kehtivusaeg,

—

lepinguga hõlmatud isikute kategooriatesse kuuluvatele isikutele tasuta väljastatud viisade arv.

(1)  Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1).

(4)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(5)  

NB! Selleks et sellesse kategooriasse kuuluv viisataotleja vabastataks viisa menetlemise tasust, tuleb tal tõendada oma vanust.

(6)  Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT L 385, 29.12.2004, lk 1).

Top