I LISA

EUROOPA LIIDU DEKLARATSIOON PÄDEVUSE TEOSTAMISE KOHTA

Raudteesektoris on Euroopa Liidul (edaspidi „liit”) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklite 90 ja 91 kohaselt koostoimes artikli 100 lõikega 1 ning artiklitega 171 ja 172 liidu liikmesriikidega (edaspidi „liikmesriigid”) jagatud pädevus.

ELi toimimise lepingu VI jaotises on kehtestatud liidu ühine transpordipoliitika ning XVI jaotises on sätestatud liidu tegevus üleeuroopaliste võrkude rajamisel ja arendamisel transpordi valdkonnas.

ELi toimimise lepingu VI jaotise artiklis 91 on konkreetsemalt sätestatud, et liit võib vastu võtta:

—	ühised eeskirjad, mida kohaldatakse liikmesriigi territooriumile või sealt välja kulgeva transpordi suhtes, samuti läbi ühe või mitme liikmesriigi territooriumi kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes;

—	tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriigis transporditeenuseid osutada mitteresidentidest vedajad;

—	meetmed transpordi ohutuse tõhustamiseks;

—	kõik muud asjakohased sätted.

ELi toimimise lepingu XVI jaotise artiklis 171 on seoses üleeuroopalise transpordivõrguga täpsemalt sätestatud, et liit:

—	sätestab suunised, mis hõlmavad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas kavandatud eesmärke, prioriteete ja üldmeetmeid; nendes suunistes määratakse kindlaks ühist huvi pakkuvad projektid;

—	rakendab kõiki meetmeid, eriti tehnilise standardimise valdkonnas, mis võivad osutuda tarvilikuks niisuguste võrkude koostalitlusvõime tagamiseks;

—

võib eelkõige teostatavusuuringute, laenutagatiste või intressitoetuste kaudu toetada liikmesriikide rahastatavaid ühist huvi pakkuvaid projekte, mis on kindlaks määratud esimeses alapunktis märgitud suuniste raames; EL võib samuti kaasa aidata transpordi infrastruktuuri alaste eriprojektide rahastamisele liikmesriikides Ühtekuuluvusfondi kaudu.

Nende kahe sätte põhjal on liit vastu võtnud hulgaliselt raudteetranspordi valdkonnas kohaldatavaid õiguslikke vahendeid.

Liidu õigusaktide kohaselt on liidul ainupädevus juhul, kui 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF), mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga (edaspidi „konventsioon”), või selle kohaselt vastuvõetud õiguslikud vahendid raudteetranspordi valdkonnas võivad mõjutada või mõjutavad liidus kehtivaid eeskirju.

Liidu ainupädevusse kuuluvates küsimustes liikmesriikidel pädevus puudub.

Kui liidu eeskirjad on olemas, kuid konventsioon või selle kohaselt vastuvõetud õiguslikud vahendid neid ei mõjuta, jagab liit konventsiooniga seotud küsimustes pädevust liikmesriikidega.

Lepingu sõlmimise ajal kehtivate liidu asjakohaste vahendite loetelu on esitatud käesoleva lisa liites. Nendest õigusaktidest tuleneva liidu pädevuse ulatust tuleb hinnata iga õigusakti konkreetsete sätete ja eelkõige selle põhjal, kuivõrd nende sätetega kehtestatakse ühised eeskirjad. Liidu pädevus muutub pidevalt. Euroopa Liidu lepingu ja ELi toimimise lepingu raames võivad liidu pädevad asutused teha otsuseid, millega määratakse kindlaks liidu pädevuse ulatus. Seepärast jätab liit endale õiguse muuta käesolevat deklaratsiooni, ilma et see oleks liidu pädevuse kasutamise eeltingimus konventsiooniga seotud küsimustes.

II LISA

EUROOPA LIIDU DEKLARATSIOON SEOSES LEPINGU ARTIKLIGA 2

Väljendit „konkreetse juhtumi suhtes kohaldamiseks” tuleb mõista selliselt, et seda kohaldatakse eri juhtumite suhtes, mida reguleeritakse konventsiooni sätetega, sealhulgas konventsiooni liidetega, ning mida ei reguleerita Euroopa Liidu õigusaktidega.

III LISA

NÕUKOGU, LIIKMESRIIKIDE JA KOMISJONI SISEKORD OTIFI RAAMES TOIMUVATE MENETLUSTE JAOKS

Pidades silmas Euroopa Liidu lepingu ja ELi toimimise lepingu ning Euroopa Liidu Kohtu pretsedendiõiguse kohast liidu ja selle liikmesriikide rahvusvahelise esindatuse ühtsuse nõuet ka rahvusvaheliste kohustuste elluviimisel, kohaldavad nõukogu, liikmesriigid ja komisjon järgmist sisekorda:

1.   Kohaldamisala

Sisekorda kohaldatakse kõigi OTIFi raames loodud organite kõigi kohtumiste suhtes. Kõik käesolevas sisekorras olevad viited kohtumisele hõlmavad mutatis mutandis ka muid menetlusi, näiteks kirjalikku menetlust.

2.   Kooskõlastusmenetlus

2.1.

OTIFi kohtumiste, muu hulgas peaassamblee, halduskomisjoni ja teiste komisjonide kohtumiste ettevalmistamiseks korraldatakse kooskõlastuskoosolekuid: — Brüsselis, nõukogu pädeva töörühma (tavaliselt maismaatranspordi töörühm) raames nii vara kui võimalik ja nii mitu korda kui vajalik enne OTIFi kohtumist, ning lisaks — kohapeal, eriti OTIFi kohtumise alguses ning, kui vajalik, selle kestel ja lõpus.

2.2.	Kooskõlastuskoosolekutel lepitakse kokku kas ainult liidu või, kui see on asjakohane, liidu ja selle liikmesriikide nimel esitatavad seisukohad. Liikmesriikide seisukohti nende ainupädevuses olevates küsimustes võidakse neil koosolekutel kooskõlastada, kui liikmesriigid selles kokku lepivad.

2.3.	Kooskõlastuskoosolekutel otsustatakse vastutuse jaotus seoses avalduste esitamise ja hääletusega igas OTIFi kohtumise päevakorrapunktis, mille suhtes võidakse esitada avaldusi või kavandada hääletust.

2.4.

Punktis 2.1 osutatud kooskõlastuskoosolekute, sealhulgas avalduste eelnõude ja seisukohtade ettevalmistamiseks korraldatakse vajadusel esialgseid arutelusid asjaomases raudtee-alaste liidu õigusaktide alusel loodud komitees, nimelt: — konventsiooni liitega C hõlmatud ohtlikke kaupu käsitlevate küsimustega tegeleb ohtlike kaupade veo komitee; raudteede koostalitlusvõime või direktiivi 2004/49/EÜ raames välja töötatud ühise ohutusmeetodiga seotud küsimuste puhul tuleb kaasata ka raudteede koostalitlusvõime ja ohutuse komitee; — konventsiooni liidetega A, B, D või E hõlmatud valdkondade ja teiste OTIFi väljatöötatud ühtseid õigusnormide süsteeme käsitlevate küsimustega tegeleb liidu raudteede arendamise komitee; — konventsiooni liidetega F või G hõlmatud valdkondadega tegeleb raudteede koostalitlusvõime ja ohutuse komitee.

2.5.	Enne iga OTIFi kohtumist annab komisjon teada, millised päevakorrapunktid tuleb liidu nimel kooskõlastada ning valmistab ette avalduste eelnõud ja seisukohad kooskõlastuskoosolekutel arutamiseks.

2.6.	Kui komisjon ja liikmesriigid ei jõua kooskõlastuskoosolekutel ühise seisukoha suhtes kokkuleppele, kaasa arvatud juhul, kui lahkarvamus on seotud pädevuste jaotusega, edastatakse küsimus alaliste esindajate komiteele ja/või nõukogule.

3.   Avalduste tegemine ja hääletamine OTIFi kohtumistel

3.1.	Kui päevakorrapunkt käsitleb komisjoni ainupädevusse kuuluvat valdkonda, siis võtab sõna ja hääletab liidu nimel komisjon. Pärast nõuetekohast kooskõlastamist võivad sõna võtta ka liikmesriigid, et liidu seisukohta toetada või edasi arendada.

3.2.	Kui päevakorrapunkt käsitleb riiklikku ainupädevusse kuuluvat valdkonda, siis võtavad sõna ja hääletavad liikmesriigid.

3.3.

Kui päevakorrapunkt käsitleb valdkonda, mis hõlmab nii riiklikku kui ka liidu pädevusse kuuluvaid elemente, väljendavad ühist seisukohta eesistujariik ja komisjon. Pärast nõuetekohast kooskõlastamist võivad liikmesriigid sõna võtta, et ühist seisukohta toetada või edasi arendada. Vastavalt ühisele seisukohale hääletavad olenevalt olukorrast liidu ja tema liikmesriikide nimel kas liikmesriigid või komisjon. Otsus selle kohta, kes hääletab, langetatakse vastavalt sellele, kellel on suurem pädevus (st kas küsimus kuulub pigem riiklikku või pigem liidu pädevusse).

3.4.

Kui päevakorrapunkt käsitleb valdkonda, mis hõlmab nii riiklikku kui ka liidu pädevusse kuuluvaid elemente ning komisjon ja liikmesriigid ei ole suutnud kokku leppida ühist seisukohta, nagu on määratletud punktis 2.6, võivad liikmesriigid sõna võtta ja hääletada neis küsimustes, mis kuuluvad otseselt nende pädevusse.

3.5.

Küsimustes, kus komisjon ja liikmesriigid ei ole jõudnud kokkuleppele pädevuse jaotumise suhtes, või juhul, kui liidu seisukoha esitamiseks ei ole saadud vajalikku häälteenamust, tuleb teha maksimaalne jõupingutus olukorra lahendamiseks või liidu seisukohani jõudmiseks. Kuni selleni ja pärast nõuetekohast kooskõlastamist on vastavalt olukorrale liikmesriikidel ja/või komisjonil õigus sõna võtta, tingimusel et väljendatav seisukoht ei kahjusta tulevast liidu seisukohta, on kooskõlas liidu poliitikaga ja liidu varasemate seisukohtadega ning liidu õigusega.

3.6.

Liikmesriikide ja komisjoni esindajad võivad osaleda OTIFi töörühmade koosolekutel, mis valmistavad ette OTIFi tehniliste komiteede, nimelt ohtlike kaupade veo ekspertide komitee (RID) ja tehniliste ekspertide komitee (TEC) tööd. Neis töörühmades osalemise käigus võivad liikmesriikide ja komisjoni esindajad oma tehniliste teadmiste piires esitada tehnilisi arvamusi ja täiel määral osaleda tehnilistes aruteludes. Sellised arutelud ei ole liidu jaoks siduvad. Liikmesriikide ja komisjoni esindajad teevad tõsiseid jõupingutusi, et jõuda ühisele seisukohale ning kaitsta seda OTIFi töörühmades toimuvatel aruteludel.

4.   Sisekorra läbivaatamine

Liikmesriigi või komisjoni taotlusel vaadatakse sisekord läbi, võttes arvesse selle toimimisel saadud kogemusi.

Euroopa Liidu ja Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooni vaheline

LEPING

Euroopa Liidu ühinemise kohta 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudeteeveo konventsiooniga (COTIF), mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga

EUROOPA LIIT, edaspidi („liit”),

ühelt poolt, ning

Rahvusvaheliste Raudteevedude ValitsustevaheliNE Organisatsioon, edaspidi („OTIF”),

teiselt poolt,

koos edaspidi „lepinguosalised”

VÕTTES ARVESSE 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF), mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga (edaspidi „konventsioon”), eriti selle artiklit 38,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepinguga ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga liidule antud kohustusi teatavates konventsiooniga hõlmatud valdkondades,

MEENUTADES, et tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on Euroopa Ühendus asendatud ühenduse õigusjärglaseks oleva liiduga, kes alates nimetatud kuupäevast võttis üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused,

ARVESTADES, et konventsiooniga moodustati Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF), mille peakorter asub Bernis,

ARVESTADES, et liidu eesmärk konventsiooniga ühinemisel on aidata OTIFil täita tema eesmärki edendada, parandada ja hõlbustada rahvusvahelist raudteevedu nii tehnilisest kui ka õiguslikust küljest,

ARVESTADES, et konventsiooni artikli 3 alusel ei ole konventsiooni liikmesriikidele, kes on samuti liidu liikmed või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, konventsioonist tulenevad rahvusvahelise koostöö kohustused ülimuslikud nende kui liidu liikmesriikide või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kohustuste suhtes,

ARVESTADES, et liidu pädevusse kuuluvate konventsiooniosade suhtes tuleb kohaldada eraldumisklauslit, mis näitab, et liidu liikmesriigid ei saa konventsioonist tulenevaid õigusi ja kohustusi omavahel kasutada ega kohaldada,

ARVESTADES, et konventsiooni kohaldatakse täies ulatuses ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt teiste konventsiooniosaliste suhtes,

ARVESTADES, et liidu ühinemisel konventsiooniga on vaja luua selged eeskirjad konventsiooni sätete kohaldamiseks liidu ja selle liikmesriikide suhtes,

ARVESTADES, et liidu konventsiooniga ühinemise tingimused peavad võimaldama liidul konventsiooni raames teostada talle liikmesriikide poolt antud pädevust,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Liit ühineb konventsiooniga käesolevas lepingus sätestatud tingimustel kooskõlas konventsiooni artikliga 38.

Artikkel 2

Ilma et see piiraks konventsiooni eesmärki hõlbustada, parandada ja arendada rahvusvahelist raudteetransporti ning ilma et see piiraks selle täielikku kohaldamist konventsiooni teiste liikmesriikide suhtes, kohaldavad liitu kuuluvad konventsiooni liikmesriigid omavahelistes suhetes liidu eeskirju ja seetõttu mitte konventsioonist tulenevaid eeskirju, välja arvatud juhul, kui konkreetse juhtumi suhtes kohaldamiseks puudub kehtiv liidu eeskiri.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu sätete kohaselt tõlgendatakse konventsiooni sätteid nii, et need hõlmavad ka liitu tema pädevuse raamides, ning mitmesuguseid konventsiooni liikmesriikide ja nende esindajate tähistamiseks kasutatud termineid tuleb vastavalt mõista.

Artikkel 4

Liit ei tee makseid OTIFi eelarvesse ega osale kõnealuse eelarvega seotud otsuste tegemisel.

Artikkel 5

Ilma et see piiraks tema artiklist 6 tuleneva hääleõiguse kasutamist, on liidul õigus olla esindatud ja osaleda OTIFi kõigi organite töös, milles mõnel liidu liikmesriigil on konventsiooni liikmesriigina õigus olla esindatud ja milles võidakse tegeleda tema pädevusse kuuluvate küsimustega.

Liit ei või olla halduskomisjoni liige. Liitu võidakse kutsuda osalema halduskomisjoni koosolekutel, kui kõnealune komisjon soovib liiduga konsulteerida ühist huvi pakkuvates päevakorraküsimustes.

Artikkel 6

1.   Liidu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel kasutab liit konventsiooni raames oma liikmesriikide hääleõigust.

2.   Otsuste tegemisel küsimustes, kus liidul on oma liikmesriikidega jagatud pädevus, kasutab hääleõigust kas liit või tema liikmesriigid.

3.   Konventsiooni artikli 26 lõike 7 kohaselt on liidul sama palju hääli, kui palju on tal liikmeid, kes on ühtlasi konventsiooni liikmesriigid. Kui liit hääletab, siis tema liikmesriigid ei hääleta.

4.   Liit teavitab iga üksikjuhtumi korral teisi konventsiooni liikmesriike juhtumitest, mille puhul ta rakendab üldkogu ja teiste nõupidamisorganite eri päevakorrapunktide suhtes hääleõigust, mis on sätestatud lõigetes 1 kuni 3. Seda kohustust kohaldatakse ka siis, kui otsused tehakse kirja teel. Kõnealune teave tuleb edastada piisavalt vara OTIFi peasekretäril, et seda oleks võimalik levitada koos teiste kohtumisega seotud dokumentidega või kirja teel vastuvõetava otsusega.

Artikkel 7

Liidu pädevuse ulatus näidatakse üldjoontes ära käesoleva lepingu allkirjastamise ajal liidu esitatavas kirjalikus deklaratsioonis. Kõnealust deklaratsiooni võib vajaduse korral muuta liidult OTIFile saadetava teatisega. See ei asenda ega piira mingil moel küsimusi, mida võidakse käsitleda teadetes liidu pädevuse kohta enne OTIFi otsuse tegemist ametliku hääletamise teel või muul viisil.

Artikkel 8

Kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad lepinguosaliste vahel käesoleva lepingu tõlgendamisel, kohaldamisel või rakendamisel, sealhulgas lepingu olemasolu, kehtivuse ja lõpetamisega seotud küsimused, kohaldatakse konventsiooni V jaotist.

Artikkel 9

Käesolev leping jõustub esimese kuu esimesel päeval pärast lepingu allkirjastamist lepinguosaliste poolt. Konventsiooni artikli 34 lõiget 2 ei kohaldata.

Artikkel 10

Käesolev leping on tähtajatu.

Kui kõik konventsiooni osalisriigid, kes on liidu liikmesriigid konventsiooni denonsseerivad, loetakse, et liit on teatanud nii konventsiooni denonsseerimisest kui ka käesoleva lepingu denonsseerimisest sel hetkel, kui konventsiooni viimasena denonsseeriv liidu liikmesriik konventsiooni artikli 41 kohaselt denonsseerimisest teatab.

Artikkel 11

Liitu mittekuuluvad konventsiooni liikmesriigid, kes kohaldavad liidu asjaomaseid õigusakte vastavalt kõnealuste liikmesriikide ja liidu vahel sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele, võivad esitada liiduga sõlmitud lepingutest, konventsioonist ning asjaomastest õigusaktidest tulenevate õiguste ja kohustuste säilitamiseks eraldi deklaratsioonid, teavitades sellest konventsiooni depositaari.

Käesolev leping koostatakse bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed, kahes eksemplaris, millest üks jääb OTIFile ja teine liidule. See ei piira konventsiooni artikli 45 lõike 1 kohaldamist.