32011R0574

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 574/2011 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32011R0574

Komisjoni määrus (EL) nr 574/2011, 16. juuni 2011 , millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ I lisa seoses nitriti, melamiini ja Ambrosia spp piirnormide ning teatavate koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide ülekandumisega ning koondatakse direktiivi I ja II lisa EMPs kohaldatav tekst

ELT L 159, 17.6.2011, p. 7–24 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

(HR)
⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)
horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 03 Köide 066 Lk 130 - 147

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/574/oj

Date of document:: 16/06/2011
Date of effect:: 01/07/2011; Kohaldamine vt artikkel 2
Date of effect:: 07/07/2011; jõustumine avaldamise kuupäev +20 vt artikkel 2
Date of effect:: 01/01/2012; Kohaldamine Osaline kohaldamine vt artikkel 2
Date of end of validity:: No end date

Author:: Euroopa Komisjon
Responsible body:: Directorate-General for Health and Food Safety
Form:: Määrus
Additional information:: EMP tähtsus

Treaty:

Euroopa Liidu toimimise leping

Legal basis:

32002L0032 - A08P1 32002L0032 - A08P2L1

Link

Select all documents mentioning this document

Modifies:

Relation	Act	Comment	Subdivision concerned	From	To
Modifies	32002L0032	Asendamine	lisa I	01/07/2011
Modifies	32002L0032	Asendamine	lisa II	01/07/2011

Modified by:

Relation	Act	Comment
Corrected by	32011R0574R(01)	(PL, ES)
Corrected by	32011R0574R(02)	(DA)
Corrected by	32011R0574R(03)	(PL)
Corrected by	32011R0574R(04)	(DE, SL)
Corrected by	32011R0574R(05)	(ES)

Link

EUROVOC descriptor:

Subject matter:

Loomasööt

Directory code:

03.50.10.00 Põllumajandus / Õigusaktide ühtlustamine ja tervishoiumeetmed / Sööt

HTML

PDF

Official Journal

17.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 159/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 574/2011,

16. juuni 2011,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ I lisa seoses nitriti, melamiini ja Ambrosia spp piirnormide ning teatavate koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide ülekandumisega ning koondatakse direktiivi I ja II lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiivi 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1 ja artikli 8 lõike 2 esimest taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2002/32/EÜ on sätestatud keeld kasutada loomasöödaks ettenähtud tooteid, mis sisaldavad soovimatuid aineid üle kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud piirnormide. Kui kõnealuse direktiivi II lisas sätestatud rakenduskünnis on ületatud, peavad liikmesriigid teatavate soovimatute ainete puhul läbi viima uurimise nende ainete allikate leidmiseks.

(2)

Suhkrupeedist ja suhkruroost valmistatud ning tärklisetootmisega seotud toodete ja kõrvalsaaduste puhul leiti, et teatavate tingimuste korral ületab neis sisalduva nitriti tase direktiivi 2002/32/EÜ I lisas hiljuti sätestatud piirnorme. Lisaks selgus, et söödas sisalduva nitriti määramise analüüsimeetod ei anna suhkrupeedist ja suhkruroost valmistatud ning tärklisetootmisega seotud toodete ja kõrvalsaaduste puhul alati usaldusväärset tulemust. Kuna Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) jõudis oma 25. märtsi 2009. aasta arvamuses (2) järeldusele, et nitritite sisaldus loomsetes toodetes ei ohusta inimeste tervist, tuleks kõnealuste toodete puhul peatada söödamaterjalis sisalduvate nitrite piirnormi kohaldamine seni, kuni nitritite sisaldust nendes toodetes ja asjakohaseid analüüsimeetodeid täpsemalt uuritakse.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet võttis 18. märtsil 2010 vastu teadusliku arvamuse toidus ja söödas sisalduva melamiini kohta (3). Järeldustest ilmneb, et melamiin võib põhjustada kristallide teket kuseteedes. On täheldatud, et need kristallid põhjustavad loomadel, kellele on antud saastunud sööta, ja lastel, keda on toidetud saastunud piimaseguga, proksimaalsete vääntorukeste kahjustusi, mille tagajärjed on mõnikord fataalsed. Codex Alimentarius’e komisjon on kehtestanud söödas ja toidus sisalduva melamiini piirnormi (4). Et kaitsta loomade ja inimeste tervist, tuleks kõnealused piirnormid, mis on kooskõlas Euroopa Toiduohutusameti arvamuses esitatud järeldustega, lisada direktiivi 2002/32/EÜ I lisasse. Teatavad söödalisandid tuleks piirnormide kohaldamisest vabastada, sest nende melamiinisisaldus on tavapärase tootmisprotsessi tulemusena vältimatult piirnormist kõrgem.

(4)

Euroopa Toiduohutusameti jõudis oma 4. juuni 2010. aasta arvamuses (5) järeldusele, et lindude sööt võib aidata oluliselt kaasa Ambrosia spp. levikule, eriti piirkondades, kus taime varem ei esinenud, sest sööt sisaldab sageli märkimisväärses koguses Ambrosia spp. töötlemata seemneid. Seega aitaks Ambrosia spp. töötlemata seemnetega saastunud linnusööda kasutamise vältimine tõenäoliselt vähendada Ambrosia spp. edasist levikut liidus. Taime õietolmu allergeensete omaduste tõttu on Ambrosia spp. ohuks rahvatervisele. Taime õietolmu sissehingamine võib põhjustada muu hulgas nina sidekoepõletikku ning astmat. Lisaks on esitatud tõendeid Ambrosia spp. õietolmu allergilise toime kohta loomadele. Seepärast tuleks piirata Ambrosia spp. seemnete sisaldust söödamaterjalis ja segasöödas, mis sisaldavad jahvatamata terasid ja seemneid, ning kehtestada jahvatamata terade ja seemnete puhul nii madal Ambrosia spp. sisalduse piirnorm, kui see on heade põllumajandustavade ja puhastamistehnoloogiaga saavutatav.

(5)

Koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide kandumine ühest tootepartiist teise võib toimuda, kui neid aineid kasutatakse lubatud söödalisandina. Ülekandumise tulemusel võib tehnilise vältimatuse tõttu (nn vältimatu ülekandumine või ristsaastumine) saastuda nende ainetega ka järgnevalt toodetud sööt, milles koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide sisaldus ei ole lubatud (nn muu kui selleks ettenähtud sööt). Võttes arvesse heade tootmistavade rakendamist, tuleb koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide muusse kui selleks ettenähtud sööta toimuva vältimatu ülekandumise piirnormid kehtestada ALARA (nii madal, kui on võimalik saavutada) põhimõttest lähtuvalt. Võimaldamaks söödatootjal hallata vältimatut ülekandumist, tuleks vähem vastuvõtlike sihtrühmaväliste loomaliikide sööda puhul lugeda nõuetekohaseks ligikaudu 3 % ülekandumise määr (võrreldes lubatud maksimumsisaldusega), samas kui vastuvõtlike sihtrühmaväliste loomaliikide sööda ning tapmiseelsel perioodil kasutava sööda puhul tuleks kehtestada ligikaudu 1 % ülekandumise määr (võrreldes lubatud maksimumsisaldusega). Samuti tuleks lugeda nõuetekohaseks ristsaastumise 1 % ülekandumise määra sihtliikide sellise muu sööda suhtes, kuhu ei lisata koktsidiostaatikume või histomonostaatikume ning „pidevalt produktiivsete toiduloomade” nagu lüpsilehmade ja munakanade muu kui selleks ette nähtud sööda suhtes, kui on tõendeid söödast loomsele toidule ülekandumise kohta. Juhul kui loomadele söödetakse söödamaterjali otse või kui kasutatakse täiendsööta, ei tohi loom tarbida päevaratsioonis rohkem koktsidiostaatikume või histomonostaatikume, kui näevad ette vastavad tarbimise piirnormid päevaratsioonis ainult täissöötade kasutamise korral.

(6)

Et võtta arvesse koktsidiostaatikumide narasiini, nikarbasiini ja lasalotsiidnaatriumi kasutuslubade hiljutist muutmist, tuleks muuta direktiivi 2002/32/EÜ I lisa ning vastavalt tuleks muuta ka komisjoni 10. veebruari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 124/2009, milles sätestatakse piirnormid koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide esinemisele toidus, mis on tingitud nende ainete vältimatust ülekandumisest muusse kui selleks ettenähtud sööta (6).

(7)

Direktiivi 2002/32/EÜ I ja II lisa on varem juba mitu korda oluliselt muudetud. Seepärast on asjakohane kõnealused lisad koondada. Nende lisade selguse ja loetavuse parandamiseks on asjakohane lisad ümber struktureerida ja ühtlustada terminoloogiat. Võttes arvesse, et lisade sätted on otse kohaldatavad ja tervikuna siduvad, tuleb kõnealused lisad kehtestada määrusega.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE

Artikkel 1

Direktiivi 2002/32/EÜ I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2011.

Ambrosia spp. käsitlevaid sätteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10.

(2) EFSA Panel on Contaminants in the Food Chain, Scientific Opinion on Nitrite as undesirable substances in animal feed, EFSA Journal (2009) 1017, 1–47. Kättesaadav aadressil: http://www.efsa.europa.eu/en/scdocs/doc/1017.pdf.

(3) EFSA Panel on Contaminants in the Food Chain (CONTAM) and EFSA Panel on Food Contact Materials, Enzymes, Flavourings and Processing Aids (CEF); Scientific Opinion on Melamine in Food and Feed. EFSA Journal 2010; 8(4):1573. [lk 145]. doi:10.2903/j.efsa.2010.1573. Kättesaadav aadressil: http://www.efsa.europa.eu/en/scdocs/doc/1573.pdf.

(4) Report on the Thirty-Third Session of the Joint FAO/WHO Food Standards Programme, Codex Alimentarius Commission, Genf, Šveits, 5.–9. juuli 2010 (ALINORM 10/33/REP).

(5) EFSA Panel on Contaminants in the Food Chain (CONTAM), EFSA Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies (NDA) and EFSA Panel on Plant Health (PLH); Scientific Opinion on the effect on public or animal health or on the environment on the presence of seeds of Ambrosia spp. in animal feed. EFSA Journal 2010; 8(6):1566 [37 pp.]. doi:10.2903/j.efsa.2010.1566. Kättesaadav aadressil: http://www.efsa.europa.eu/en/scdocs/doc/1566.pdf.

(6) ELT 140, 11.2.2009, lk 7.

LISA

Direktiivi 2002/32/EÜ I ja II lisa asendatakse järgmisega:

„

I LISA

ARTIKLI 3 LÕIKES 2 OSUTATUD SOOVIMATUTE AINETE PIIRNORMID

I JAOTIS. ANORGAANILISED LISANDID JA LÄMMASTIKUÜHENDID

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.	Arseen (1)

Söödamaterjal,

välja arvatud:

—	rohujahu ning jahu, mis on valmistatud kuivatatud lutsernist, kuivatatud ristikust või kuivatatud suhkrupeedi viljalihast ja melassist;

—	palmituumakook;

4 (2)

—	fosfaadid ja lubjarikkad merevetikad;

—	kaltsiumkarbonaat;

—	magneesiumoksiid ja magneesiumkarbonaat;

—	kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted;

25 (2)

—	merevetikajahu ja merevetikatest valmistatud söödamaterjal.

40 (2)

Rauaosakesed, mida lisatakse jälgitavuse tagamiseks.

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid,

välja arvatud:

—	vasksulfaatpentahüdraat ja vaskkarbonaat;

—	tsinkoksiid, mangaan(II)oksiid ja vask(II)oksiid.

100

Täiendsööt,

välja arvatud:

—	mineraalsööt.

Täissööt,

välja arvatud:

—	kalade ja karusloomade täissööt.

10 (2)

Kaadmium

Taimne söödamaterjal.

Loomne söödamaterjal.

Mineraalne söödamaterjal,

välja arvatud:

—	fosfaadid.

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid,

välja arvatud:

—	vask(II)oksiid, mangaan(II)oksiid, tsinkoksiid ja mangaan(II)sulfaat, monohüdraat

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

Eelsegud (6)

Täiendsööt,

0,5

välja arvatud:

—	mineraalsööt, mis

– –	sisaldab < 7 % fosforit (8);

- -	sisaldab ≥ 7 % fosforit (8);

0,75 ühe protsendi fosfori kohta (8), maksimaalselt 7,5

—	lemmikloomade täiendsööt.

Täissööt,

0,5

välja arvatud:

—	veiste (v.a vasikad), lammaste (v. a talled), kitsede (v.a talled) ja kalade täissööt;

—	lemmikloomade täissööt.

Fluor (7)

Söödamaterjal,

150

välja arvatud:

—	loomne söödamaterjal, välja arvatud meres elavad koorikloomad, näiteks krill;

500

—	meres elavad koorikloomad, näiteks krill;

3 000

—	fosfaadid;

2 000

—	kaltsiumkarbonaat;

350

—	magneesium(II)oksiid;

600

—	lubjarikkad merevetikad.

1 000

Vermikuliit (E 561).

3 000

Täiendsööt, mis

—	sisaldab ≤ 4 % fosforit (8),

500

—	sisaldab > 4 % fosforit (8).

125 ühe protsendi fosfori (8) kohta

Täissööt,

150

välja arvatud:

—	sigade täissööt;

100

—	kodulindude (v.a tibude) ja kalade täissööt;

350

—	tibude täissööt;

250

—	veiste, lammaste ja kitsede täissööt

– –	laktatsioonil;

– –

muu.

Plii

Söödamaterjal,

välja arvatud:

—	haljassööt (3);

—	fosfaadid ja lubjarikkad merevetikad;

—	kaltsiumkarbonaat;

—

pärm.

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid,

100

välja arvatud:

—	tsinkoksiid;

400

—	mangaan(II)oksiid, raudkarbonaat, vaskkarbonaat.

200

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid,

välja arvatud:

—	vulkaaniline klinoptiloliit.

Eelsegud (6)

200

Täiendsööt,

välja arvatud:

—	mineraalsööt.

Täissööt.

5.	Elavhõbe (4)

Söödamaterjal,

0,1

välja arvatud:

—	kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted;

0,5

—	kaltsiumkarbonaat.

0,3

Segasööt,

0,1

välja arvatud:

—	mineraalsööt;

0,2

—	kalade segasööt;

0,2

—	koerte, kasside ja karusloomade segasööt.

0,3

6.	Nitrit (5)

Söödamaterjal,

välja arvatud:

—

kalajahu;

—

silo;

—

—	suhkrupeedist ja suhkruroost valmistatud ning tärklisetootmisega seotud tooted ja kõrvalsaadused.

—

Täissööt,

välja arvatud:

—	koerte ja kasside täissööt, mille niiskusesisaldus on üle 20 %.

—

7.	Melamiin (9)

Sööt,

2,5

välja arvatud järgmised söödalisandid:

—	guanidiinäädikhape;

—

uurea;

—

biureet.

—

II JAOTIS. MÜKOTOKSIINID

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.	Aflatoksiin B1

Söödamaterjal

0,02

Täiend- ja täissööt,

0,01

välja arvatud:

—	lüpsilehmade ja vasikate, lüpsilammaste ja tallede, lüpsikitsede ja tallede, põrsaste ja noorlindude segasööt;

0,005

—	veiste (v.a lüpsilehmad ja vasikad), lammaste (v. a lüpsilambad ja talled), kitsede (v.a lüpsikitsed ja talled), sigade (v.a põrsad) ja kodulindude (v.a noorlinnud) segasööt.

0,02

2.	Harilik tungaltera (Claviceps purpurea)

Söödamaterjal ja segasööt, mis sisaldab jahvatamata teravilja.

1 000

III JAOTIS. LOODUSLIKUD TAIMSED TOKSIINID

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.	Vaba gossüpol

Söödamaterjal,

välja arvatud:

—	puuvillaseemned;

5 000

—	puuvillakook ja puuvillaseemnejahu.

1 200

Täissööt,

välja arvatud:

—	veiste (v.a vasikad) täissööt;

500

—	lammaste (v.a talled) ja kitsede (v.a talled) täissööt;

300

—	kodulindude (välja arvatud munakanad) ja vasikate täissööt;

100

—	jäneste, lambatallede, kitsetallede ja sigade (v.a põrsad) täissööt.

2.	Vesiniktsüaniidhape

Söödamaterjal,

välja arvatud:

—	linaseemned;

250

—	linakoogid;

350

—	maniokitooted ja mandlikoogid.

100

Täissööt,

välja arvatud:

—	noorkanade (< 6 nädalat) täissööt.

3.	Teobromiin

Täissööt,

300

välja arvatud:

—	sigade täissööt;

200

—	koerte, jäneste, hobuste ja karusloomade täissööt.

4.	Vinüültiooksasolidoon (5-vinüüloksasolidiin-2-tioon)

Kodulindude täissööt,

1 000

välja arvatud:

—	munakanade täissööt.

500

5.	Lenduv sinepiõli (10)

Söödamaterjal,

100

välja arvatud:

—	rapsikoogid.

4 000

Täissööt,

150

välja arvatud:

—	veiste (v.a vasikad), lammaste (v.a talled) ja kitsede (v.a talled) täissööt;

1 000

—	sigade (v.a põrsad) ja kodulindude täissööt.

500

IV JAOTIS. KLOORORGAANILISED ÜHENDID (VÄLJA ARVATUD DIOKSIINID JA PCBd)

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.	Aldriin (11)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,01 (12)

2.	Dieldriin (11)

välja arvatud:

—	rasvad ja õlid;

0,1 (12)

—	kalade segasööt.

0,02 (12)

3.	Kampekloor (toksafeen) – indikaatorühendite CHB 26, 50 ja 62 summa (13)

Kalad ja muud veeloomad ja nendest saadud tooted,

0,02

välja arvatud:

—

kalaõli.

0,2

Kalade täissööt

0,05

4.	Klordaan (cis- ja transisomeeride ning oksüklordaani summa, väljendatud klordaanina)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,02

välja arvatud:

—	rasvad ja õlid.

0,05

5.	DDT (DDT-, DDD- (või TDE-) ja DDE-isomeeride summa, väljendatud DDT-na)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,05

välja arvatud:

—	rasvad ja õlid.

0,5

6.	Endosulfaan (alfa- ja beetaisomeeride ning endosulfaansulfaadi summa, väljendatud endosulfaanina)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,1

välja arvatud:

—	mais ja selle töötlemissaadused;

0,2

—	õliseemned ja nende töötlemissaadused, välja arvatud töötlemata taimeõli;

0,5

—	töötlemata taimeõli;

1,0

—	kalade täissööt.

0,005

7.	Endriin (endriini ja deltaketoi-endriini summa, väljendatud endriinina)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,01

välja arvatud:

—	rasvad ja õlid.

0,05

8.	Heptakloor (heptakloori ja heptakloorepoksiidi summa, väljendatud heptakloorina)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,01

välja arvatud:

—	rasvad ja õlid.

0,2

9.	Heksaklorobenseen (HCB)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,01

välja arvatud:

—	rasvad ja õlid.

0,2

10.

Heksaklorotsükloheksaan (HCH)

—	alfa-isomeerid

Söödamaterjal ja segasööt,

0,02

välja arvatud:

—	rasvad ja õlid.

0,2

—	beeta-isomeerid

Söödamaterjal,

0,01

välja arvatud:

—	rasvad ja õlid.

0,1

Segasööt,

0,01

välja arvatud:

—	piimakarja segasööt.

0,005

—	gamma-isomeerid

Söödamaterjal ja segasööt,

0,2

välja arvatud:

—	rasvad ja õlid.

2,0

V JAOTIS. DIOKSIINID JA PCBd

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (ppm) (, (14), (15)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.	Dioksiinid (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDF) summa, väljendatuna Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) toksilisuse ekvivalendina, kohaldades WHO toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEF, 1997)) (17))

Taimne söödamaterjal,

0,75

välja arvatud:

—	taimeõlid ja nende kõrvalsaadused.

0,75

Mineraalne söödamaterjal

1,0

Loomne söödamaterjal:

—	loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv;

2,0

—	muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted;

0,75

—

kalaõli;

6,0

—	kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat (16);

1,25

—	kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat.

2,25

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid kaoliinsavi, kaltsiumsulfaatdihüdraat, vermikuliit, natroliitfonoliit, sünteetilised kaltsiumaluminaadid ja setteline klinoptiloliit.

0,75

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

1,0

Eelsegud

1,0

Segasööt,

0,75

välja arvatud:

—	lemmikloomade ja kalade segasööt;

2,25

—	karusloomade segasööt.

—

Dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDDd), polüklooritud dibensofuraanide (PCDFd) ja polüklooritud bifenüülide (PCBd) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, 1997) (17)

Taimne söödamaterjal,

1,25

välja arvatud:

—	taimeõlid ja nende kõrvalsaadused.

1,5

Mineraalne söödamaterjal

1,5

Loomne söödamaterjal:

—	loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv;

3,0

—	muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted;

1,25

—

kalaõli;

24,0

—	kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat (16);

4,5

—	kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat.

11,0

1,5

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

1,5

Eelsegud

1,5

Segasööt,

1,5

välja arvatud:

—	lemmikloomade ja kalade segasööt;

7,0

—	karusloomade segasööt.

—

VI JAOTIS. OHTLIKUD BOTAANILISED LISANDID

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.	Alkaloide, glükosiide või muid mürgiseid aineid sisaldavad umbrohuseemned ning jahvatamata ja purustamata puuviljad, eraldi või seguna, mis sisaldavad

Söödamaterjal ja segasööt

3 000

—	Datura sp.

1 000

2.	Crotalaria spp.

Söödamaterjal ja segasööt

100

3.	Seemned ja seemnekestad järgmistelt taimedelt: Ricinus communis L., Croton tiglium L. ja Abrus precatorius L. ning nende töötlemissaadused (18) eraldi või segus

Söödamaterjal ja segasööt

10 (19)

4.	Kestadeta hariliku pöögi pähklid — Fagus silvatica L.

5.	Oksepähkli-jatrofa — Jatropha curcas L.

6.	India sinep – Brassica juncea (L.) Czern. And Coss. ssp. integrifolia (West.) Thell.

7.	Sarepta kapsasrohi — Brassica juncea (L.) Czern And Coss. ssp.juncea

8.	Hiina sinep – Brassica juncea (L.) Czern. And Coss. ssp. juncea var. lutea Batalin

9.	Must sinep – Brassica nigra (L.) Koch

10.	Etioopia sinep — Brassica carinata A. Braun

Söödamaterjal ja segasööt

Esimeses tulbas loetletud taimede seemneid ja vilju ning nende töötlemissaadusi võib söödas esineda ainult jälgedena, mis ei ole kvantitatiivselt määratavad

11.	Ambrosia spp. seemned

Söödamaterjal,

välja arvatud:

—	hirss (Panicum miliaceum L. terad) ja sorgo (Sorghum bicolor (L) Moench s.l. terad), mida ei söödeta loomadele otse.

200

Segasööt, mis sisaldab jahvatamata terasid ja seemneid.

VII JAOTIS. VÄLTIMATU ÜLEKANDUMISE TULEMUSENA MUUS KUI SELLEKS ETTENÄHTUD SÖÖDAS ESINEVAD LUBATUD SÖÖDALISANDID

Koktsidiostaatikumid

Loomasöödaks ettenähtud tooted (20)

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.	Dekokvinaat

Söödamaterjal

0,4

Järgmiste loomade segasööt:

—	munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,4

—	broilerkanad, tapmiseelsel perioodil, kui dekokvinaadi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,4

—	muud loomaliigid.

1,2

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud dekokvinaadi kasutamine.

( (21))

2.	Diklasuriil

Söödamaterjal

0,01

Järgmiste loomade segasööt:

—	munalinnud, munakanad (> 16 nädalat) ja broilerkalkunid (> 12 nädalat);

0,01

—	broilerküülikud ja aretusküülikud, tapmiseelsel perioodil, kui diklasuriili kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,01

—	muud loomaliigid, v.a munakanad (< 16 nädalat), broilerkanad, pärlkanad ja broilerkalkunid (< 12 nädalat).

0,03

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud diklasuriili kasutamine.

(21)

3.	Halofuginoonvesinikbromiid

Söödamaterjal

0,03

Järgmiste loomade segasööt:

—	munalinnud, munakanad ja kalkunid (> 12 nädalat);

0,03

—	broilerkanad ja kalkunid (< 12 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui halofuginoonvesinikbromiidi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,03

—	muud loomaliigid.

0,09

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud halofuginoonvesinikbromiidi kasutamine.

(21)

4.	Lasalotsiidnaatrium

Söödamaterjal

1,25

Järgmiste loomade segasööt:

—	koerad, vasikad, küülikud, hobuslased, lüpsiloomad, munalinnud, kalkunid (> 16 nädalat), munakanad (> 16 nädalat);

1,25

—	broilerkanad, munakanad (< 16 nädalat) ja kalkunid (< 16 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui lasalotsiidnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

1,25

—	muud loomaliigid.

3,75

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud lasalotsiidnaatriumi kasutamine.

(21)

5.	Maduramütsiinammoonium alfa

Söödamaterjal

0,05

Järgmiste loomade segasööt:

—	hobuslased, küülikud, kalkunid (> 16 nädalat), munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,05

—	broilerkanad ja kalkunid (< 16 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui maduramütsiinammoonium alfa kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,05

—	muud loomaliigid.

0,15

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud maduramütsiinammoonium alfa kasutamine.

(21)

6.	Monensiinnaatrium

Söödamaterjal

1,25

Järgmiste loomade segasööt:

—	hobuslased, koerad, väikemäletsejalised (lambad ja kitsed), pardid, veised, lüpsikari, munalinnud, munakanad (> 16 nädalat) ja kalkunid (> 16 nädalat);

1,25

—	broilerkanad, munakanad (< 16 nädalat) ja kalkunid (< 16 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui monensiinnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

1,25

—	muud loomaliigid.

3,75

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud monensiinnaatriumi kasutamine.

(21)

Narasiin

Söödamaterjal

0,7

Järgmiste loomade segasööt:

—	kalkunid, küülikud, hobuslased, munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,7

—	muud loomaliigid.

2,1

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud narasiini kasutamine.

(21)

8.	Nikarbasiin

Söödamaterjal

1,25

Järgmiste loomade segasööt:

—	hobuslased, munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

1,25

—	muud loomaliigid.

3,75

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud nikarbasiini kasutamine (eraldi või koos narasiiniga).

(21)

9.	Robenidiinhüdrokloriid

Söödamaterjal

0,7

Järgmiste loomade segasööt:

—	munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,7

—	broilerkanad, broilerküülikud ja aretusküülikud ning kalkunid, tapmiseelsel perioodil, kui robenidiinhüdrokloriidi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,7

—	muud loomaliigid.

2,1

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud robenidiinhüdrokloriidi kasutamine.

(21)

10.	Salinomütsiinnaatrium

Söödamaterjal

0,7

Järgmiste loomade segasööt:

—	hobuslased, kalkunid, munalinnud ja munakanad (> 12 nädalat);

0,7

—	broilerkanad, munakanad (< 12 nädalat) ja broilerjänesed, tapmiseelsel perioodil, kui salinomütsiinnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,7

—	muud loomaliigid.

2,1

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud salinomütsiinnaatriumi kasutamine.

(21)

11.	Semduramütsiinnaatrium

Söödamaterjal

0,25

Järgmiste loomade segasööt:

—	munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,25

—	broilerkanad, tapmiseelsel perioodil, kui semduramütsiinnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,25

—	muud loomaliigid.

0,75

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud semduramütsiinnaatriumi kasutamine.

(21)

II LISA

RAKENDUSKÜNNISED, MILLE PUHUL PEAVAD LIIKMESRIIGID ARTIKLI 4 LÕIKE 2 KOHASELT ALGATAMA JUURDLUSE

JAOTIS.

DIOKSIINID JA PCBd

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Rakenduskünnis (ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (ppm) ( (23), (24))) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

Märkused ja lisateave (näiteks läbiviidava uurimise laad

1.	Dioksiinid (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDDd) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDFd) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid (WHO-TEF, 1997)) (22)

Taimne söödamaterjal,

0,5

(25)

välja arvatud:

—	taimeõlid ja nende kõrvalsaadused.

0,5

(25)

Mineraalne söödamaterjal

0,5

(25)

Loomne söödamaterjal:

—	loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv;

1,0

(25)

—	muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted;

0,5

(25)

—

kalaõli;

5,0

(26)

—	kalad ja muud veeloomad, nendest saadud tooted ja kõrvalsaadused, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat (24);

1,0

(26)

—	kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat.

1,75

(26)

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

0,5

(26)

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

0,5

(25)

Eelsegud

0,5

(25)

Segasööt,

0,5

(25)

välja arvatud:

—	lemmikloomade ja kalade segasööt;

1,75

(26)

—	karusloomade segasööt.

—

2.	Dioksiinitaolised PCBd (polüklooritud bifenüülide (PCBde) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid (WHO-TEF, 1997)) (22)

Taimne söödamaterjal,

0,35

(25)

välja arvatud:

—	taimeõlid ja nende kõrvalsaadused.

0,5

(25)

Mineraalne söödamaterjal

0,35

(25)

Loomne söödamaterjal:

—	loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv;

0,75

(25)

—	muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted;

0,35

(25)

—

kalaõli;

14,0

(26)

—	kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat (24);

2,5

(26)

—	kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat.

7,0

(26)

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

0,5

(25)

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

0,35

(25)

Eelsegud

0,35

(25)

Segasööt,

0,5

(25)

välja arvatud:

—	lemmikloomade ja kalade segasööt;

3,5

(26)

—	karusloomade segasööt.

—

”

(1) Piirnormi puhul arvestatakse arseeni kogusisaldust.

(2) Pädevate asutuste taotluse korral peab vastutav käitleja tegema analüüsid tõendamaks, et anorgaanilise arseeni sisaldus on väiksem kui 2 ppm. Nimetatud analüüsid on eriti olulised merivetikate Hizikia fusiforme puhul.

(3) Haljassööda hulka kuuluvad söödaks ettenähtud tooted, nagu näiteks hein, silo, värske rohi jne.

(4) Piirnormi puhul arvestatakse elavhõbeda kogusisaldust.

(5) Piirnorm on väljendatud naatriumnitritina.

(6) Eelsegudele kehtestatud piirnormi puhul võetakse arvesse söödalisandeid, millel on kõrgeim plii ja kaadmiumi tase, mitte eri loomaliikide tundlikkust plii ja kaadmiumi suhtes. Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1831/2003 (loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29)), artiklis 16, on eelsegude tootja kohustus loomade ja inimeste tervise kaitseks tagada, et lisaks eelsegude piirnormide järgimisele on eelsegude kasutusjuhendid kooskõlas täis- ja täiendsöötade piirnormidega.

(7) Piirnormid osutavad fluori analüütilisele määramisele, kui ekstraktsioon viiakse läbi 1 N soolhappega 20 minuti jooksul ümbritseva õhu temperatuuril. Võib kasutada samaväärseid ekstraktsioonimenetlusi, kui nende puhul on tõendatud, et ekstraktsiooniefektiivsus on samaväärne.

(8) Fosforisisaldus (%) söödas, mille niiskusesisaldus on 12 %.

(9) Piirnorm kehtib ainult melamiini suhtes. Edaspidi kaalutakse, kas piirnorm peaks hõlmama ka struktuurilt sarnaseid ühendeid, nagu tsüanuurhape, ammeliin ja ammeliid.

(10) Piirnorm on väljendatud allüülisotiotsüanaadina.

(11) Eraldi või koos, väljendatud dieldriinina.

(12) Aldriini ja dieldriini maksimumsisaldus eraldi või koos, väljendatud dieldriinina.

(13) Numeratsioon vastavalt Parlarile, kas eesliitega „CHB” või „Parlar”:

CHB 26: 2-endo,3-ekso,5-endo,6-ekso,8,8,10,10-oktoklorobornaan,

CHB 50: 2-endo,3-ekso,5-endo,6-ekso,8,8,9,10,10-nonaklorobornaan,

CHB 62: 2,2,5,5,8,9,9,10,10-nonaklorobornaan.

(14) Sisalduse ülempiir; sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide väärtused võrduvad määramispiiriga.

(15) Dioksiinide (PCDD/F) eraldi piirnormide kohaldamist jätkatakse üleminekuaja jooksul. Selle üleminekuaja jooksul peavad punktis 1 nimetatud loomasöödaks ettenähtud tooted vastama nii dioksiinide piirnormidele kui ka dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormidele.

(16) Karusloomasööda valmistamiseks otse ja vahetöötlemiseta tarnitava värske kala ja muude veeloomade suhtes ei kohaldata piirnormi, kuid lemmikloomade, loomaaia- ja tsirkuseloomade otsetoitmiseks kasutatava värske kala suhtes kohaldatakse piirnorme 4,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ ja 8,0 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ ning kalamaksa suhtes kohaldatakse piirnormi 25,0 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ toote kg kohta. Kõnealustest loomadest (karusloomad, lemmikloomad, loomaaia- ja tsirkuseloomad) saadud tooted ega töödeldud loomsed valgud ei tohi sattuda toiduahelasse ning nende söötmine põllumajandusloomadele, keda peetakse, nuumatakse või aretatakse toidu tootmise eesmärgil, on keelatud

(17) Inimeste tervist ähvardava ohu hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni toksilisuse ekvivalentfaktorid (TEFid), mis põhinevad 15.–18. juunil 1997 Rootsis Stockholmis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni koosoleku otsustel (Van den Berg jt, 1998, Toxic Equivalency Factors (TEFs) for PCBs, PCDDs, PCDFs for Humans and for Wildlife. Environmental Health Perspectives, 106(12), 775).

Analoog	TEF väärtus
Polüklooritud dibenso-para-dioksiinid ja (“PCDDd”) polüklooritud dibensofuraanid (PCD Fid)
2,3,7,8-TCDD	1
1,2,3,7,8-PeCDD	1
1,2,3,4,7,8-HxCDD	0,1
1,2,3,6,7,8-HxCDD	0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDD	0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDD	0,01
OCDD	0,0001
2,3,7,8-TCDF	0,1
1,2,3,7,8-PeCDF	0,05
2,3,4,7,8-PeCDF	0,5
1,2,3,4,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,6,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDF	0,1
2,3,4,6,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDF	0,01
1,2,3,4,7,8,9-HpCDF	0,01
OCDF	0,0001
“Dioxin-like” Dioksiinitaolised PCBd: m- ja p- ning mono-orto-asendatud PCBd

Mitte-orto-PCBd
PCB 77	0,0001
PCB 81	0,0001
PCB 126	0,1
PCB 169	0,01
Mono-orto-PCBd
PCB 105	0,0001
PCB 114	0,0005
PCB 118	0,0001
PCB 123	0,0001
PCB 156	0,0005
PCB 157	0,0005
PCB 167	0,00001
PCB 189	0,0001


Kasutatud lühendid: “T” = tetra; “Pe” = penta; “Hx” = heksa; “Hp” = hepta; “O” = okta; “CDD” = klorodibensodioksiin; “CDF” = klorodibensofuraan; “CB” = klorobifenüül.

(18) Sel määral, nagu on võimalik kindlaks määrata analüütilise mikroskoopiaga.

(19) Hõlmab ka seemnekestade osakesi.

(20) Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1831/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29) lubatud tasemete kohaldamist.

(21) Aine piirnorm eelsegus on kontsentratsioon, mis annab kasutamisjuhendi järgimisel tulemuseks ainekoguse, mis ei ületa söödale kehtestatud piirnormi rohkem kui 50 %.

(22) Inimeste tervist ähvardava ohu hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni toksilisuse ekvivalentfaktorid (TEFid), mis põhinevad 15.–18. juunil 1997 Rootsis Stockholmis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni koosoleku otsustel (Van den Berg jt, 1998, Toxic Equivalency Factors (TEFs) for PCBs, PCDDs, PCDFs for Humans and for Wildlife. Environmental Health Perspectives, 106(12), 775).

(23) Sisalduse ülempiir; sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide väärtused võrduvad määramispiiriga.

(24) Komisjon vaatab need rakenduskünnis läbi samaaegselt dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormide läbivaatamisega.

(25) Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohaseid meetmeid saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

(26) Sageli ei pruugi saasteallika uurimine vajalik olla, kuna mõnes piirkonnas on taustanivoo rakenduskünnise lähedal või ületab seda. Siiski tuleb juhul, kui rakenduskünnis on ületatud, dokumenteerida kõik andmed, nagu proovivõtuaeg, geograafiline päritolu, kalaliik jms, pidades silmas tulevasi meetmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste ühendite sisalduse vähendamiseks nendes loomasöödaks ettenähtud materjalides.

Analoog	TEF väärtus
Polüklooritud dibenso-para-dioksiinid (PCDDd), polüklooritud dibensofuraanid (PCDFid),
2,3,7,8-TCDD	1
1,2,3,7,8-PeCDD	1
1,2,3,4,7,8-HxCDD	0,1
1,2,3,6,7,8-HxCDD	0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDD	0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDD	0,01
OCDD	0,0001
2,3,7,8-TCDF	0,1
1,2,3,7,8-PeCDF	0,05
2,3,4,7,8-PeCDF	0,5
1,2,3,4,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,6,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDF	0,1
2,3,4,6,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDF	0,01
1,2,3,4,7,8,9-HpCDF	0,01
OCDF	0,0001
Dioksiinitaolised PCBd: m- ja p- ning mono-orto-asendatud PCBd

Mitte-orto-PCBd
PCB 77	0,0001
PCB 81	0,0001
PCB 126	0,1
PCB 169	0,01
Mono-orto-PCBd
PCB 105	0,0001
PCB 114	0,0005
PCB 118	0,0001
PCB 123	0,0001
PCB 156	0,0005
PCB 157	0,0005
PCB 167	0,00001
PCB 189	0,0001


Kasutatud lühendid: ”T” = tetra; ”Pe” = penta; ”Hx” = heksa; ”Hp” = hepta; ”O” = okta; ”CDD” = klorodibensodioksiin; ”CDF” = klorodibensofuraan; ”CB” = klorobifenüül.

Top

All

Choose the experimental features you want to try