16.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/1

(1)

1999. aasta augustis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1796/1999 (2) (edaspidi “esialgne määrus”) Hiina Rahvavabariigist (“HRV”), Ungarist, Indiast, Mehhikost, Poolast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Nende meetmeteni viinud uurimisele viidates kasutatakse edaspidi nimetust “esialgne uurimine”.

(2)

Kõnealuse impordi suhtes kohaldatavad meetmed hõlmasid väärtuselist tollimaksu, välja arvatud import ühelt India, ühelt Mehhiko, ühelt Lõuna-Aafrika ja ühelt Ukraina eksportivalt tootjalt, kelle kohustused kinnitati komisjoni otsusega 1999/572/EÜ. (3) Määrusega (EÜ) nr 1678/2003 tühistas komisjon eespool nimetatud Ukraina eksportiva tootja pakutud kohustuse ja määrusega (EÜ) nr 1674/2003 kehtestas nõukogu selle eksportija suhtes uuesti vastava väärtuselise dumpinguvastase tollimaksu.

(3)

Pärast algmääruse artikli 13 kohaseid uurimisi selgus, et Ukrainast ja HRVst pärit impordi puhul kehtivatest meetmetest hoitakse kõrvale vastavalt Moldova ja Maroko kaudu. Sellest tulenevalt laiendati Ukrainast pärit impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 760/2004 (4) kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Moldovast lähetatud samasuguste terastrosside ja -kaablite impordile. Samamoodi laiendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1886/2004 (5) HRVst pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu Marokost lähetatud samasuguste terastrosside ja -kaablite impordile, välja arvatud tegeliku Maroko tootja valmistatud terastrossid ja -kaablid.

(4)

20. novembril 2004 algatas komisjon dumpinguvastase menetluse seoses Korea Vabariigist pärit samasuguse toote impordiga (6) pärast ühenduse tootmisharu esitatud kaebust, mis sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse impordi dumpingu kohta, mis seega põhjustab ühenduse tootmisharule olulist kahju. Uurimine lõpetati komisjoni otsusega 2005/739/EÜ (7) meetmeid kehtestamata.

(5)

Pärast seda, kui avaldati teadaanne teatavate HRVst, Ungarist, Indiast, Mehhikost, Poolast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, (8) sai komisjon 17. mail 2004 taotluse vaadata need meetmed läbi algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

(6)

Taotluse esitas Euroopa Liidu terastrossitööstuste (EWRIS) koostöökomitee (edaspidi “taotleja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab suure osa, antud juhul enam kui 50 %, ühenduse terastrosside ja -kaablite kogutoodangust. Taotluse aluseks oli väide, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(7)

Tõendite puudumisel Mehhikost pärit impordi kohta ei nõudnud taotleja aegumise läbivaatamise algatamist Mehhikost pärit impordi puhul. Sellest tulenevalt lõppes Mehhikost pärit impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtivusaeg 18. augustil 2004. (9)

(8)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et läbivaatamise algatamiseks algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt on olemas piisavad tõendid, algatas komisjon läbivaatamise. (10)

(9)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult teadaolevatele asjaomastele eksportivatele tootjatele, importijatele ja kasutajatele ning nende ühendustele, ekspordiriikide esindajatele ja ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(10)

Pidades silmas selliste ühenduse tootjate ja ühendusse importijate suurt arvu, kes ei ole seotud mõne asjaomase riigi eksportiva tootjaga, peeti kooskõlas algmääruse artikliga 17 asjakohaseks uurida, kas tuleks kasutada väljavõttelist uuringut. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on tõesti vajalik, ning vajadusel valimi moodustamiseks paluti eespool nimetatud isikutel vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 endast kahe nädala jooksul pärast menetluse algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(11)

Seitseteist ühenduse tootjat täitsid tähtajaks nõuetekohaselt väljavõttelise uuringu vormi ja andsid ametliku nõusoleku teha uurimises edaspidi koostööd. Väljavõttelise uuringu vormis küsiti muu hulgas teavet teatavate “makrotasandi” kahju näitajate kohta, näiteks tootmisvõimsuse, tootmismahu, varude, müügimahu ja tööhõive kohta.

(12)

Eespool nimetatud seitsmeteistkümnest tootjast võeti valimisse viis äriühingut, kes leiti olevat vaatlusaluse toote ühendusesisese tootmismahu ja müügi suhtes ühenduse tootmisharu mõistes tüüpilised.

(13)

Ainult üks importija esitas algatamisteates nõutud teabe ja väljendas valmisolekut teha komisjoni teenistustega edaspidi koostööd. Seetõttu otsustasid komisjoni talitused sõltumatute importijate puhul väljavõttelist uuringut mitte kohaldada, vaid saata eespool nimetatud importijale küsimustik. Nimetatud importija aga küsimustikku ei täitnud. Seega leitakse, et sõltumatud importijad ei teinud koostööd. Importijaid esindav ühendus (“EWRIA”) esitas üldisi märkusi, eelkõige vaatlusaluse toote ja samasuguse toote määratluse kohta. Neid märkusi käsitletakse 19. ja 20. põhjenduses.

(14)

Viiele valimisse kaasatud ühenduse tootjale ja kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele saadeti küsimustikud. Lisaks sellele võeti ühendust ühe Türgi (edaspidi “võrdlusriik”) tootjaga ja saadeti talle küsimustik.

(15)

Vastused küsimustikele saadi viielt valimisse kaasatud ühenduse tootjalt ja kolmelt asjaomaste riikide eksportivalt tootjalt ning võrdlusriigi kahelt sidusimportijalt ja ühelt tootjalt.

(16)

Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(17)

Dumpingu ja kahju jätkumise ja/või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2003 kuni 30. juunini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2001 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(18)

Vaatlusalune toode on sama mis esialgses uurimises, mille tagajärjel kehtestati praegu kehtivad meetmed, st terasest, kuid mitte roostevabast terasest trossid ja kaablid, kaasa arvatud mittehargnevad trossid, mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on vähemalt 3 mm. Need on praegu liigitatud KN koodide ex 7312 10 82, ex 7312 10 84, ex 7312 10 86, ex 7312 10 88 ja ex 7312 10 99 alla.

(19)

Käesolev kordusuurimine kinnitas esialgse uurimise järeldusi, st et vaatlusalusel tootel ning eksportivate tootjate poolt toodetavatel ja omamaisel turul müüdavatel toodetel ning ühenduse tootjate poolt toodetavatel ja ühenduse turul müüdavatel toodetel ning võrdlusriigi tootja poolt toodetavatel ja võrdlusriigi siseturul müüdavatel toodetel on samasugused füüsikalised omadused ja lõppkasutus ning seega loetakse neid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugusteks toodeteks.

(20)

EWRIA toonitas taas esialgses uurimises esitatud väidet, mille kohaselt erineb vaatlusalune toode oluliselt ühenduses toodetavatest ja müüdavatest toodetest ning neid ei tohiks võrrelda. Seda väidet on süvitsi käsitletud esialgsetes määrustes, millega kehtestati ajutised ja lõplikud meetmed vaatlusaluse toote impordi suhtes; leiti, et ühenduses toodetud ja imporditud terastrossid ja -kaablid olid samasugused. EWRIA ei edastanud uut teavet, mis näidanuks, et nende esialgsete järelduste tegemise alus on muutunud, ning seetõttu kinnitatakse esialgses lõplikus määruses tehtud järeldusi.

(21)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas praegu toimub dumping ning kui jah, siis kas olemasolevate meetmete kehtivuse lõppemisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine.

(22)

Uurimisperioodi ajal oli Eurostati andmetel HRVst, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast (edaspidi “asjaomased riigid”) pärit terastrosside impordi kogumaht 7 784 tonni, mis moodustab 4,4 % ühenduse turuosast.

(23)

Esialgse uurimise uurimisperiood hõlmas 15 kuud (1 jaanuar 1997 kuni 31. märts 1998) ja selle raames käsitleti ainult importi ühendusse enne laienemist. Seepärast ei ole esialgse uurimisperioodi ja uurimisperioodi impordinäitajad otseselt võrreldavad. Igal juhul oli esialgsel uurimisperioodil asjaomaste riikide koguimport 15 liikmesriigiga Euroopa Liitu 21 102 tonni, mis moodustab 14,3 % ühenduse turuosast.

(24)

Indias tegi koostööd üks eksportiv tootja, kelle ekspordimaht moodustas Eurostatis registreeritud ekspordimahust 75 %. Lõuna-Aafrikas esitas ainuke teadaolev eksportiv tootja teavet uurimisperioodil toimunud eksportmüügi kohta ühendusse, mis moodustas samal perioodil kogu Lõuna-Aafrika eksportmüügi ühendusse. HRVs tegi koostööd üks eksportiv tootja, kelle eksportmüük moodustas 75 % vaatlusaluse toote HRVst pärit eksportmüügist ühendusse. Ukraina puhul ei teinud käesolevas uurimises koostööd kumbki kahest teadaolevast eksportivast tootjast.

(25)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 rakendati kõigil juhtudel, kui asjaolud ei olnud muutunud, sama metoodikat nagu esialgses uurimises.

(26)

Uurimisperioodi ajal oli Indiast pärit terastrosside ja -kaablite kogu impordimaht Eurostati andmetel 3 869 tonni, mis moodustab 2,2 % ühenduse turuosast.

(27)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kontrolliti kõigepealt India eksportiva tootja puhul, kas samasuguse toote omamaine müük oli tüüpiline, st kas kõnealuse müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % tema kogu eksportmüügist ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 leiti, et tegemist oli sellise juhtumiga.

(28)

Pärast avaldamist protestis koostööd tegev India eksportiv tootja komisjoni poolt kasutatud meetodi vastu. Tema väitel pidanuks tüüpilisuse kontrollimiseks kasutama vaatlusaluse toote müügimahtu esimesele sõltumatule tarbijale ühenduses, mitte aga sidusimportijale ühenduses. Algmääruse artikli 2 lõikes 2 on aga sätestatud, et määratlemaks, kas samasuguse toote omamaine müük on tüüpiline, tuleb omamaist müügimahtu võrrelda ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote müügimahuga, täpsustamata samas, kas arvesse tuleb võtta eksportmüüki esimesele sõltumatule kliendile või eksportmüüki sidusimportijale. Sellest tulenevalt järeldati, et komisjoni kasutatud meetod oli põhjendatud ja algmäärusega kooskõlas. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(29)

Seejärel määras komisjon kindlaks need tooteliigid, mida asjaomane äriühing omamaisel turul müüs, ning mis olid identsed või otseselt võrreldavad liikidega, mida müüdi ekspordiks ühendusse.

(30)

Iga eksportiva tootja poolt omamaisel turul müüdava tooteliigi puhul, mis leiti olevat otseselt võrreldav ühendusse ekspordiks müüdava terastrosside ja -kaablite liigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük on algmääruse artikli 2 lõike 2 mõistes piisavalt tüüpiline. Teatavat liiki terastrosside ja -kaablite omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks juhul, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul moodustas 5 % või rohkem võrreldava terastrosside ja -kaablite liigi kogu ühendusse eksporditud müügimahust. See kehtis 31 % kohta kõigist ühendusse eksporditud liikidest.

(31)

Lisaks uuriti, kas iga omamaisel turul tüüpilistes kogustes müüdud tooteliigi omamaist müüki võib pidada teostatuks tavapärase kaubandustegevuse käigus, tehes kindlaks kõnealuse tooteliigi kasumliku müügi osakaalu sõltumatutele klientidele. Kui arvutuslike tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht oli rohkem kui 80 % kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust ja kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli samaväärne või kõrgem tootmise hinnast, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kõnealuse tooteliigi kogu uurimisperioodi ajal toimunud omamaise müügi kaalutud keskmisena, sõltumata sellest, kas nimetatud müük oli tasuv või mitte. Juhul kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem selle liigi müügi kogumahust või kui kaalutud keskmine müügihind oli alla tootmishinna, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati ainult asjaomase tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisena, tingimusel et müük moodustas 10 % või rohkem vastava liigi müügi kogumahust.

(32)

Juhul kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli alla 10 % selle liigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(33)

Juhul kui normaalväärtuse kehtestamiseks ei saadud kasutada eksportiva tootja poolt müüdud vaatlusaluse tooteliigi omamaiseid hindu, sest neid polnud omamaisel turul või tavapärase kaubandustegevuse käigus müüdud, tuli kohaldada teist meetodit. Muu asjakohase meetodi puudumisel kasutati arvestuslikku normaalväärtust.

(34)

Kõikidel juhtudel, kui kasutati arvestuslikku normaalväärtust, ning vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3, arvestati normaalväärtus eksporditud toodete tootmiskulude alusel, millele lisati põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude protsent ja põhjendatud kasumimarginaal. Seoses sellega ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 6 põhinesid müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad tegelikel andmetel samasuguse toote tootmise ja müügi kohta tavapärase kaubandustegevuse käigus omamaisel turul.

(35)

Pärast avaldamist väitis koostööd tegev India eksportiv tootja, et tema omamaise kasumimarginaali arvutamisel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 6 kaasas komisjon ekslikult uurimise piiridest väljapoole jäävate toodete (st mittehargnevate trosside) omamaise müügi. Nagu on märgitud 18. põhjenduses, kuuluvad mittehargnevad trossid selgesõnaliselt vaatlusaluse toote määratluse alla mitte üksnes käesolevas uurimises, vaid ka esialgses uurimises. Seepärast tuli nimetatud väide tagasi lükata.

(36)

India eksportiv tootja väitis, et normaalväärtus, mida kasutati dumpingumarginaali arvutamiseks uurimisperioodi ajal, ei kajastaks realistlikult omamaiseid hindu ega kulusid, sest see määrati kindlaks mittetüüpilisel alusel, st uurimisperioodi 12 kuu asemel 4 kuu põhjal. Tuleks märkida, et aegumise läbivaatamise raames ning algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuritakse, kas olemasolevate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine. Selle tulemusena kas kinnitatakse või tühistatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks, samas kui individuaalseid tollimaksumäärasid iseenesest muuta ei saa. Kuna täpsete dumpingumarginaalide arvutamine aegumise läbivaatamise käigus ei ole seega vajalik, põhineb dumpingu jätkumise uurimine uurimisperioodi ajast pärit representatiivsel andmekogumil. Käesolevas menetluses taotleti andmeid kuude kohta iga kvartali lõpus ja eksportivaid tootjaid kutsuti üles nende tüüpilisust kommenteerima. Eksportiv tootja ei esitanud selle lähenemisviisi kohta vastuväiteid nõutud tähtajaks, vaid alles pärast kohapealset kontrollkäiku, st ajal, mil teistsuguse andmekogumi kontrollimine ei olnuks enam võimalik. Pealegi ei selgitanud ega esitanud eksportiv tootja mingeid tõendeid selle kohta, miks oleks valitud perioodid antud konkreetsel juhul ebatüüpilised. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(37)

Et vaatlusaluse toote kogu eksportmüük ühendusse toimus ühenduses asuvatele sidusettevõtjatele, arvutati ekspordihind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9 hinna alusel, millega imporditooted esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi. Kohandati kõiki importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid ning kasumit, et määrata kindlaks usaldusväärne ekspordihind ühenduse piiril. Seoses sellega arvati sidusimportija müügi-, üld- ja halduskulud maha edasimüügihinnast ühenduses. Kasumimarginaaliga seoses ja kuna sõltumatud importijad koostööd ei teinud, leiti, et muu usaldusväärsema teabe puudumisel tuleks kasutada sama kasumimarginaali nagu esialgses uurimises, st 5 %. Puudus teave, mis näidanuks, et tegemist ei ole usaldusväärse marginaaliga.

(38)

Tooteliikide õiglaseks võrdlemiseks nii tehasest hankimise tasandil kui ka samal kaubandustasandil võeti nõuetekohaselt arvesse hinna võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavaid erinevusi. Kohandused tehti seoses transpordi-, kindlustus-, pangandus- ja krediidikuludega kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10.

(39)

Dumpingumarginaali arvutamiseks võrreldi iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga ühendusse eksportimisel. Nimetatud võrdlusest ilmnes asjaomase eksportiva tootja puhul arvestatav dumping, mis oli enam kui 10 % tasemel. See on võrreldav esialgses uurimises avastatud 39,8 % dumpingumarginaaliga. Koostööd mittetegevate eksportivate tootjate puhul sooritati dumpingutaseme hindamine, tuginedes läbivaatamise taotluses taotleja poolt esitatud normaalväärtuse ja ekspordihindadega seotud andmetele. Ka see näitas üle 20 % dumpingumarginaali.

(40)

Uurimisperioodi ajal oli Eurostati andmete põhjal HRVst pärit terastrosside kogu impordimaht 1 942 tonni, mis moodustab 1,1 % ühenduse turuosast. Nagu on mainitud 24. põhjenduses, moodustas ainukese koostööd tegeva eksportiva tootja import 75 % Hiina koguimpordist.

(41)

Esialgses uurimises tegi koostööd neli Hiina eksportivat tootjat, kuid neist ühelegi ei antud turumajanduslikku staatust ega kehtestatud individuaalset kohtlemist.

(42)

Et Hiina Rahvavabariik on üleminekumajandusega riik, tuli normaalväärtus määrata algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt valitud asjakohasest kolmandast turumajandusriigist saadud andmete põhjal.

(43)

Esialgses uurimises kasutati normaalväärtuse määramisel võrdlusriigina Poolat. Kuna Poola on 2004. aasta 1. maist alates Euroopa Liidu liige, ei saa teda enam dumpinguvastastes uurimistes võrdlusriigina kasutada. Käesoleva uurimise tarbeks pakkus taotleja võrdlusriigina välja Ameerika Ühendriigid (edaspidi “USA”).

(44)

Üks importijate ühendus oli USA võrdlusriigiks valimise vastu ja pakkus sobiva võrdlusriigina välja Lõuna-Korea. Ükski USA ja Lõuna-Korea tootjatest ei soovinud käesoleva aegumise läbivaatamise raames koostööd teha.

(45)

Seetõttu uurisid komisjoni teenistused teisi võimalikke võrdlusriike, näiteks Norrat, Taid, Indiat ja Türgit. Ka Norras ja Tais ei soovinud ükski tootja koostööd teha.

(46)

Uurimise raames tegi koostööd ainult üks Türgi terastrosside ja -kaablite tootja, kes vastas küsimustikule ja nõustus kohapealse kontrollkäiguga. Uurimisest selgus, et Türgil on konkurentsivõimeline terastrosside ja -kaablite turg, kusjuures umbes 83 % ulatuses varustavad turgu kaks omamaist tootjat ja konkurentsi pakub muudest kolmandatest riikidest pärit import. Impordimaksud on Türgis madalad ja terastrosside ja -kaablite importimiseks Türki puuduvad ka muud kitsendused. Tootmismaht Türgis oli Hiina vaatlusaluse toote ühendusse ekspordi mahust rohkem kui viis korda suurem. Seetõttu leiti, et Türgi turg on HRV normaalväärtuse määramiseks piisavalt tüüpiline. Nagu on mainitud 19. põhjenduses, oli Türgis toodetud ja omamaisel turul müüdud toode sarnane Hiina eksportiva tootja poolt ühendusse eksporditava tootega.

(47)

Teavitamise järel oli üks importijate ühendus Türgi võrdlusriigiks valimise vastu. See väide ei olnud aga põhjendatud ja tuli seepärast tagasi lükata.

(48)

Seepärast järeldatakse, et Türgi on asjakohane võrdlusriik normaalväärtuse kindlaksmääramiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a.

(49)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi koostööd tegevalt tootjalt saadud kontrollitud teabe alusel, st Türgi omamaisel turul sõltumatute klientide makstud või makstava hinna alusel, sest leiti, et kõnealune müük toimub tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(50)

Selle tulemusena määrati normaalväärtuseks koostööd tegeva Türgi tootja sõltumatutele klientidele kehtiva omamaise müügi hinna kaalutud keskmine.

(51)

Arvestades, et koostööd tegeva eksportija eksportmüük moodustas uurimisperioodil 75 % ELi vaatlusaluse toote impordist HRVst, tugineti ekspordihinna määramisel koostööd tegeva HRV eksportiva tootja esitatud teabele. Et kogu vaatlusaluse toote eksport toimus otse ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

(52)

Tooteliikide õiglaseks võrdlemiseks nii tehasest hankimise tasandil kui ka samal kaubandustasandil võeti nõuetekohaselt arvesse hinna võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavaid erinevusi. Kohandati transpordi-, kindlustus-, panga- ja krediidikulusid kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10.

(53)

Teatavate Türgi siseturul müüdavate tooteliikide puhul tuli teha kohandusi, et muuta need võrreldavaks Hiina eksporditavate tooteliikidega. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile b kohandati füüsiliste omaduste erinevusi, näiteks läbimõõt, tõmbetugevus ja südamik. Kohanduste aluseks olid kõnealuste tooteliikide hinnaerinevused Türgi turul.

(54)

Dumpingumarginaali arvutamiseks võrreldi iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga ühendusse eksportimisel. Võrdlusest ilmnes koostööd tegeva tootja puhul vaatlusaluse toote impordi arvestatav dumping, mille tase oli enam kui 65 %. See on võrreldav esialgses uurimises avastatud 60,4 % dumpingumarginaaliga.

(55)

Uurimisperioodi ajal oli Lõuna-Aafrikast pärit terastrosside ja -kaablite kogu impordimaht Eurostati andmetel 278 tonni, mis moodustab 0,1 % ühenduse turuosast, olles seega miinimumtasemel. Ainukese teadaoleva eksportiva tootja import moodustas sellest 100 %.

(56)

57. põhjenduses kirjeldatud Lõuna-Aafrika eksportiva tootja täiemahulise koostöö puudumise tõttu tuli tugineda kättesaadavatele faktidele kooskõlas algmääruse artikliga 18.

(57)

Ainuke teadaolev eksportiv tootja esitas andmed üksnes oma eksportmüügi kohta ühendusse, kuid ei esitanud mingit teavet samasuguse toote tootmiskulude ja hindade kohta omamaisel turul. Seepärast ei saanud uurimisperioodi kohta normaalväärtust kindlaks määrata. Eksportiv tootja möönis siiski, et uurimisperioodi ajal toimus endiselt dumping. Sellest lähtuvalt ja usaldusväärsema teabe puudumisel järeldati, et uurimisperioodi ajal jätkus dumping arvestataval tasemel.

(58)

Uurimisperioodi ajal oli Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite kogu impordimaht Eurostati andmetel 1 695 tonni, mis moodustab 1 % ühenduse turuosast; seda loeti turuosa miinimumtasemeks.

(59)

Ukraina koostöö puudumise tõttu tuli tugineda kättesaadavatele faktidele kooskõlas algmääruse artikliga 18. Sellest lähtuvalt võrreldi võrdlusriigi jaoks kindlaksmääratud normaalväärtust taotleja läbivaatamistaotluses esitatud ekspordihinnaga. Selle tagajärjel määrati uurimisperioodi dumpingumarginaaliks enam kui 65 %.

(60)

Kaheksast kaebuses nimetatud India eksportivast tootjast tegi uurimises koostööd üks. Kahest kaebuses nimetatud Lõuna-Aafrika eksportivast tootjast tegi vaid üks osaliselt koostööd. Muid tootjaid Lõuna-Aafrikas teadaolevalt ei ole. Ukraina puhul ei teinud koostööd kumbki kahest teadaolevast tootjast ja samamoodi pole ka Ukrainas teada teisi tootjaid. Üheksast teadaolevast Hiina eksportivast tootjast tegi uurimise käigus koostööd ainult üks.

(61)

Seitse kaheksast teadaolevast India tootjast ei teinud käesoleva aegumise läbivaatamise raames koostööd. Tuleb märkida, et esialgses uurimises müüs nendest tootjatest kuus terastrosse ja -kaableid üksnes omamaisel turul või muude kolmandate riikide turgudel ning seepärast esialgses uurimises neid ei käsitletud. Pealegi, kuna nad käesolevas uurimises koostööd ei teinud, puudus teave nende tootmisvõimsuse ja -mahu, varude ja müügi kohta väljaspool ühendust asuvatele turgudele. Seepärast põhines uurimine, kas meetmete tühistamisel oleks dumpingu jätkumine tõenäoline, kättesaadavatel andmetel, st koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud andmetel. Uuriti ka Eurostati andmete alusel määratud teavet teiste eksportijate kui koostööd tegeva eksportija impordihindade kohta. Et teha kindlaks dumpingu kordumise tõenäosus meetmete tühistamisel, uuriti koostööd tegeva eksportiva tootja hinnakäitumist teistel eksporditurgudel, tema ekspordihindu ühendusse eksportimisel, tootmisvõimsust ja varusid. Samuti hinnati meetmete tühistamise tõenäolist mõju muu impordiga seotud hindadele.

(62)

Selgus, et keskmine ekspordihind väljaspool ELi asuvatesse riikidesse toimuva müügi puhul oli tunduvalt madalam kui keskmine ekspordihind ühendusse ja samuti madalam omamaisel turul kehtivatest hindadest, mis näitas, et väljaspool ELi asuvatesse riikidesse eksportimisel rakendati suure tõenäosusega veelgi ulatuslikumat dumpingut kui eksportmüügil ühendusse. Samas tuleb märkida, et uurimisperioodi ajal kehtis miinimumhinna kohustus, mis nõudis asjaomaselt eksportivalt tootjalt ühendusse eksportimisel kinnipidamist teatavast hinnatasemest. Mõned hinnad osutusid kohustuseks võetud tasemest veidi kõrgemaks, kuid suurem osa müügist toimus kohustuseks võetud hinnatasemel. Eksportija müük väljaspool ELi asuvatesse riikidesse toimus olulistes kogustes, moodustades 86 % kogu eksportmüügist. Seepärast leiti, et muude kolmandate riikide puhul kehtivate ekspordihindade taset saab vaadelda ühendusse suunatud ekspordi tõenäolise hinnataseme indikaatorina juhul, kui meetmed tühistatakse. Selle alusel ja arvestades madalat hinnataset müügi puhul kolmandate riikide turgudel, peeti tõenäoliseks, et koostööd tegev eksportija langetaks oma ekspordihinda ühendusse, mis omakorda tõstaks dumpingu määra.

(63)

Tuleb märkida, et uurimisperioodil avastati märkimisväärne dumpingumarginaal. Sellele tuginedes tuleb eeldada, et isegi kui ühenduse suhtes kehtiv hinnatase jääks samaks või tõuseks, on väga tõenäoline, et dumping jätkuks kehtivate meetmete tühistamisel ikkagi. Pidades silmas äriühingu varasemat eksporditegevust ühendusse (st esialgses uurimises selgus, et äriühing ekspordib ELi suuri koguseid dumpinguhinnaga), samuti hinnakujundusstrateegiat seoses ekspordiga muude kolmandate riikide turgudele, on tõenäolisem, et igasugune eksport ühendusse toimuks madalamate ja seega siis dumpinguhindadega.

(64)

Tuleb ka märkida, et kolmandate riikide puhul kehtivad ekspordihinnad osutusid keskmiselt madalamaks ühenduse tootmisharu müügihindadest ühenduses, mis tähendab, et vaatlusaluse toote valitsev hinnatase ühenduse turul muudab ühenduse turu India eksportijate jaoks väga atraktiivseks. Selle alusel leiti, et kehtivate meetmete tühistamise korral eksisteerib tõepoolest majanduslik stiimul ekspordi üleviimiseks väljaspool ELi asuvatest riikidest ühenduse tasuvamale turule.

(65)

Eurostati andmete põhjal on vaatlusaluse toote hinnad kogu impordi puhul (välja arvatud koostööd tegeva eksportija import) koostööd tegeva eksportija hindadest tunduvalt madalamad. Tuginedes muu teabe puudumisel koostööd tegeva tootja normaalväärtusele, toimuks nimetatud import arvestatavalt kõrgel tasemel dumpinguhinnaga. On tõenäoline, et meetmete puudumisel toimuks kõnealune import samasuguse dumpinguhinnaga, kuid suuremates kogustes.

(66)

Koostööd tegeval India tootjal on hoolimata tootmisvõimsuse rakendamise tõusust viimastel aastatel endiselt märkimisväärset vaba tootmisvõimsust, mis võrdub peaaegu viiekordse uurimisperioodil ühendusse eksporditud kogusega. Lisaks sellele on varud – ehkki nende mahud kahanevad – märkimisväärsed, ning uurimisperioodi lõpus moodustasid need suure osa ühendusse eksporditud mahust. Seega on võimalik EÜsse imporditavaid koguseid märkimisväärselt suurendada, eriti kuna puuduvad märgid selle kohta, et kolmandate riikide turud või omamaine turg suudaksid võtta vastu võimaliku täiendava toodangu. Seoses sellega tuleks märkida, et India siseturg ei suuda kaheksa konkureeriva tootja olemasolu tõttu kuigi tõenäoliselt võtta vastu selle eksportiva tootja kogu vaba tootmisvõimsust. Õigupoolest hinnati kõigi India tootjate vaba tootmisvõimsuse mahuks läbivaatamistaotluse kohaselt 35 000 tonni, mis moodustab peaaegu 20 % ühenduse tarbimisest.

(67)

Nagu on märgitud 41. põhjenduses, ei kohaldatud esialgses uurimises ühegi Hiina äriühingu suhtes turumajanduslikku staatust ega individuaalset kohtlemist, st kõigile äriühingutele kehtib ühtne üleriigiline dumpinguvastane tollimaksumäär 60,4 %. HRVst pärit impordimahud langesid märgatavalt, st esialgses uurimises käsitletud uurimisperioodi 11 484 tonnilt (EL 15) 1 942 tonnile (EL 25) Käesoleval uurimisperioodil. HRV praegune turuosa on veidi üle miinimumtaseme, st 1,1 %. Samas tuleb märkida, et Hiina import on pärast 2001. aastat tõusuteel. Ainsa koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja eksport EÜsse moodustas Hiina koguekspordist 75 % ehk 1 456 tonni uurimisperioodil. On veel seitse eksportivat tootjat, kes eksportisid uurimisperioodil ühendusse ainult väikeseid koguseid.

(68)

Et teha kindlaks dumpingu kordumise tõenäosus meetmete tühistamisel, uuriti koostööd tegeva eksportiva tootja hinnakäitumist teistel eksporditurgudel, tema ekspordihindu ühendusse eksportimisel, muu impordi tõenäolist mõju hindadele, tootmisvõimsust ja varusid. Muude eksportijate kui koostööd tegeva eksportija puhul määratleti impordihinnad Eurostati andmete alusel.

(69)

Ekspordihinnad eksportimisel HRVst USAsse, mis on Hiina eksportivate tootjate üks peamisi eksporditurge ja ühtlasi turg, kus ei kehti mingeid meetmeid, olid oluliselt madalamad kui ekspordihinnad ühendusse eksportimisel. Kuna eksportmüük HRVst ühendusse toimus dumpinguhinnaga, nagu on järeldatud 54. põhjenduses, näitas see, et ekspordi puhul USA ja muude kolmandate riikide turgudele oli dumping tõenäoliselt isegi suurem kui eksportmüügi puhul ühendusse. Samuti leiti, et USA ja teiste kolmandate riikide puhul kehtivate ekspordihindade taset saab vaadelda ühendusse suunatud ekspordi tõenäolise hinnataseme indikaatorina juhul, kui meetmed tühistatakse. Tuginedes sellele ja arvestades madalat hinnataset kolmandate riikide turgudel jõuti järeldusele, et ühendusse toimuva ekspordi hindu saaks oluliselt vähendada, mis omakorda suurendaks ka dumpingut.

(70)

Samuti leiti, et ühenduse tootmisharu müügi keskmine hinnatase ühenduses oli tunduvalt kõrgem kui koostööd tegeva Hiina eksportija ekspordihinna tase kolmandate riikide turgude puhul. Nagu 64. põhjenduses India kohta on juba märgitud, kehtib tõsiasi, et vaatlusaluse toote üldiselt valitsev hinnatase ühenduse turul muudab ühenduse turu väga atraktiivseks, ka HRV tootjatele. Ühenduse turul valitsev kõrgem hinnatase on ajend, et suurendada eksporti ühendusse.

(71)

Eurostati andmete põhjal on vaatlusaluse toote hinnad kogu impordi puhul (välja arvatud koostööd tegeva eksportija import) koostööd tegeva eksportija hindadest tunduvalt madalamad. Tuginedes võrdlusriigi kohta arvutatud normaalväärtusele, toimuks nimetatud import märkimisväärselt kõrgel tasemel dumpinguhinnaga. On tõenäoline, et meetmete puudumisel toimuks kõnealune import samasuguse dumpinguhinnaga, kuid suuremates kogustes.

(72)

Koostööd tegeval Hiina tootjal on hoolimata tootmisvõimsuse rakendamise kergest tõusust viimastel aastatel endiselt märkimisväärset vaba tootmisvõimsust, mis võrdub peaaegu neljakordse uurimisperioodil ühendusse eksporditud kogusega. Kõigi HRV eksportivate tootjate vaba tootmisvõimsuse mahuks hinnati läbivaatamistaotluse kohaselt 270 000 tonni. Seega on võimalik suurendada ühendusse imporditavaid koguseid, eriti kuna puuduvad märgid selle kohta, et kolmandate riikide turud või omamaine turg suudaksid vastu võtta võimaliku täiendava toodangu. Seoses sellega tuleks märkida, et HRV siseturg ei suuda arvestatava hulga konkureerivate tootjate olemasolu tõttu kuigi tõenäoliselt võtta vastu vaba tootmisvõimsust.

(73)

Tuleb märkida, et avastati vaatlusaluse toote HRVst pärit impordi suhtes kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine impordi ümberlaadimise teel Maroko kaudu. See näitab Hiina terastrosside ja -kaablite müüjate ilmselget huvi ühenduse turu vastu ja nende võimetust konkureerida ühenduse turul dumpinguta. Seda loeti järjekordseks märgiks, et meetmete tühistamise korral Hiinast lähtuva ekspordi maht tõenäoliselt kasvaks ja see toodaks ühenduse turule dumpinguhinnaga.

(74)

Lõuna-Aafrikas on ainult üks teadaolev tootja. Kõnealune tootja tegi käesoleval läbivaatamisega seotud uurimisel osaliselt koostööd.

(75)

Import Lõuna-Aafrikast langes pärast lõplike meetmete rakendamist märgatavalt. Lõuna-Aafrikast pärit impordi turuosa oli uurimisperioodi ajal alla miinimumi piiri (1 %). Seega ulatus kogueksport Lõuna-Aafrikast uurimisperioodi jooksul 278 tonnini, millest suurem osa tarniti Rotterdamis asuvasse tollilattu, kustkaudu kaubad lõpuks uuesti eksporditi ning ELi tollis neid ei vormistatudki. Vaatlusalust toodet lasti ELis vabasse ringlusesse ainult väikestes kogustes.

(76)

Nagu on nimetatud 57. ja 60. põhjenduses, toetuti olemasolevatele faktidele, eelkõige seoses Lõuna-Aafrika siseturu olukorraga. Et Lõuna-Aafrika tööstuse kohta on vähe teavet, toetuvad järgmised järeldused taotluse esitaja läbivaatamistaotluses sisaldunud teabele ja avalikkusele kättesaadavale eksportkaubanduse statistikale.

(77)

Et teha kindlaks, kas dumping meetmete tühistamisel korduks, uuriti koostööd tegeva eksportija esitatud andmeid ühendusse eksportimisel ja kolmandatesse riikidesse eksportimisel kehtivaid hindu, vaba tootmisvõimsust ja varusid.

(78)

Nagu 76. põhjenduses juba selgitati, ei esitatud teavet omamaiste hindade kohta. Seepärast kasutati taotluses esitatud teavet omamaiste hindade kohta. Muudele eksporditurgudele kui ühendusse suunduva ekspordi hindu käsitledes analüüsiti viit peamist ekspordisihtkohta. Kõigil juhtudel olid ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse omamaistest hindadest madalamad. Eeldades, et nimetatud ekspordihinnad on kõige madalamad, mida eksportija võib tagasi ühenduse turule tulles aktsepteerida, on selge, et kõnealune eksport jätkuks tõenäoliselt dumpinguhinnaga.

(79)

Viie peamise väljaspool ühendust asuva ekspordituru suhtes kehtivate keskmiste eksportmüügi hindade uurimine näitas, et kõnealune müük toimus ühenduse suhtes kehtivatest ekspordihindadest tunduvalt madalamate hindadega. Nagu India puhul, tuleneb see vähemalt osaliselt asjaolust, et uurimisperioodi ajal kehtis miinimumhinna kohustus, mis nõudis asjaomaselt eksportivalt tootjalt ühendusse eksportimisel kinnipidamist teatavast hinnatasemest. Kõik hinnad osutusid kohustuseks võetud tasemest veidi kõrgemaks.

(80)

Seepärast leiti, et nende viie väljaspool ühendust asuva ekspordituru puhul kehtivate ekspordihindade taset saab vaadelda ühendusse suunatud ekspordi tõenäolise hinnataseme indikaatorina juhul, kui meetmed tühistatakse. Sellele tuginedes jõuti järeldusele, et ainsal Lõuna-Aafrika eksportijal on küllalt ruumi ühendusse toimuva ekspordi hindade vähendamiseks, mis omakorda suurendaks ka dumpingu taset.

(81)

Peale selle selgus, et hinnad ühenduse turul on keskmiselt oluliselt kõrgemad kui viie peamise väljaspool ühendust asuva ekspordiriigi suhtes kehtivad ekspordihinnad. Nagu 64. põhjenduses India kohta ja 70. põhjenduses HRV kohta on juba märgitud, muudab see ühenduse turu tulevikus väga atraktiivseks, kui meetmed peaks tühistatama. Seoses sellega leiti, et ühenduse turul valitsev kõrgem hinnatase on ajend, et suurendada eksporti ühenduse turule.

(82)

Lõpliku tollimaksu kehtestamisest saadik akumuleeris osaliselt koostööd tegev eksportiv tootja märkimisväärsed varud ja vaba tootmisvõimsuse; vaba tootmisvõimsus moodustas üle 40 % installeeritud tootmisvõimsuse tasemest. Vaba tootmisvõimsuse mahuks hinnati taotluse kohaselt 23 000 kuni 25 000 tonni. Seega on võimalik suurendada ühendusse imporditavaid koguseid, eriti kuna puuduvad märgid selle kohta, et kolmandate riikide turud või omamaine turg suudaksid vastu võtta võimaliku täiendava toodangu.

(83)

Kahe teadaoleva Ukraina eksportiva tootja vähimagi koostöö puudumise tõttu lähtuti järelduste tegemisel kättesaadavatest faktidest kooskõlas algmääruse artikliga 18. Et Ukraina tööstuse kohta on vähe teavet, toetuvad järgmised järeldused taotluse esitaja läbivaatamistaotluses sisaldunud teabele ja avalikkusele kättesaadavale kaubandusstatistikale. Tuleb märkida, et Ukrainas ei ole teisi teadaolevaid tootjaid ja et järgnevad kaalutlused (eelkõige tootmisvõimsuse kohta) on seotud kahe teadaoleva eksportiva tootjaga.

(84)

Et teha kindlaks dumpingu kordumise tõenäosus meetmete tühistamisel, uuriti kolmandate riikide suhtes kehtivaid ekspordihindu, vaba tootmisvõimsust ja varusid.

(85)

Muu usaldusväärsema teabe puudumisel on arvesse võetud taotluses esitatud teavet ekspordi kohta Venemaale ja USAsse, mis põhines avalikkusele kättesaadaval statistikal. Olemasolevate andmete analüüs tõi ilmsiks, et keskmised ekspordihinnad neisse riikidesse eksportimisel olid oluliselt madalamad ekspordihindadest ühendusse eksportimisel Nagu eespool on juba India, HRV ja Lõuna-Aafrikaga seoses selgitatud, loeti muude kolmandate riikide suhtes kehtivaid ekspordihindu ühendusse toimuva eksportmüügi tõenäolise hinnataseme indikaatoriks juhul, kui meetmed tühistatakse. Sellele tuginedes jõuti järeldusele, et ühendusse toimuva ekspordi hindade vähendamiseks on küllalt ruumi, kusjuures suure tõenäosusega alandataks hindu dumpingu tasemeni.

(86)

Taotluses leiduvate tõendite kohaselt ulatub Ukraina hinnanguline tootmisvõimsus 100 000 tonnini, millest tegelikuks tootmiseks kasutatakse ainult 50 %. Vaba tootmisvõimsus 50 000 tonni oleks kõigi asjaomaste riikide kõrgeim vaba tootmisvõimsus ja moodustaks enam kui ühe kolmandiku ühenduse tarbimisest. Seepärast on Ukraina võime tõsta ühendusse imporditavaid koguseid selgelt suurim asjaomaste riikide hulgas, eriti kuna puuduvad märgid selle kohta, et kolmandate riikide turud või koduturud suudaksid vastu võtta võimaliku täiendava toodangu.

(87)

1999. aastal võttis komisjon esialgse uurimise raames vastu ühe Ukraina eksportija kohustuste võtmise ettepaneku. Hiljem avastas komisjon selle kohustuse rikkumise kahes punktis. Esiteks esitas asjaomane Ukraina eksportija eksitavaid päritoludeklaratsioone ja teiseks andis eksportija välja kohustusel põhinevaid arveid tooteliikide kohta, mis ei kuulunud kohustuse kohaldamisalasse, saades seega dumpinguvastaste tollimaksude tasumisest vabastamisest õiguseta kasu. Sellest tulenevalt tühistas komisjon heakskiidetud kohustuse määrusega 1678/2003.

(88)

Lisaks sellele selgus pärast olemasolevate meetmete kehtestamist Ukrainast pärit terastrosside ja kaablite impordi suhtes, et nendest meetmetest hoiti kõrvale, importides terastrosse ja -kaableid Moldovast. Nagu on mainitud 3. põhjenduses, laiendati olemasolevaid meetmeid vastavalt Moldovast lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile.

(89)

Kuigi kohustuse rikkumine ja kõrvalehoidmine minevikus ei anna iseenesest õigust teha järeldusi tulevase dumpingu kohta, leiti, et antud juhul oli selline tegevus täiendav tegur, mis viitas eksportijate huvile siseneda ühenduse turule ja nende võimetusele konkureerida ühenduse turul mittedumpinguhinnaga.

(90)

Kõigil juhtudel avastati olulise dumpingu jätkumine, ehkki Lõuna-Aafrika ja Ukraina impordimahud olid miinimumtasemel.

(91)

Et uurida dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust dumpinguvastaste meetmete tühistamisel, analüüsiti vaba tootmisvõimsust ja kasutamata varusid ning hinnakujundus- ja ekspordistrateegiaid eri turgudel. Kõnealune kontrollimine tõi ilmsiks, et kõigis asjaomastes ekspordiriikides oli olulisel määral vaba tootmisvõimsust ja akumuleerunud varusid. Lisaks selgus, et teistesse kolmandatesse riikidesse eksportimisel olid ekspordihinnad üldjuhul märgatavalt madalamal tasemel kui ühenduse turule eksportimisel ja et seepärast on ühendus kõigi asjaomaste riikide eksportivate tootjate jaoks endiselt ahvatlev turg. Sellest järeldati, et eksport vaatlusalustest toodetest kolmandatesse riikidesse suunataks väga tõenäoliselt ümber ühendusse, kui ühenduse turule oleks võimalik pääseda ilma dumpinguvastaste meetmeteta. Ka olemasolev vaba tootmisvõimsus tooks tõenäoliselt kaasa impordi kasvu kõigist asjaomastest riikidest.

(92)

Peale selle näitas kõigi asjaomaste riikide hinnakujundusstrateegia analüüs, et kõnealune eksport toimuks ülimalt tõenäoliselt dumpinguhinnaga. HRV ja Ukraina puhul kinnitas neid järeldusi veelgi tõsiasi, et olemasolevatest meetmetest hoiti kõrvale impordi abil teiste riikide kaudu, mis viitas sellele, et eksportivad tootjad ei suutnud ühenduse turul õiglaste hindadega konkureerida.

(93)

Eespool toodut arvestades tõdeti kõigi asjaomaste riikide puhul, et tõenäoliselt jätkuks või korduks dumping märkimisväärses ulatuses, kui meetmetel lastakse aeguda.

(94)

Ühenduses toodab vaatlusalust toodet 30 tootjat, mis kokku moodustab ühenduse kogutoodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(95)

Tuleks märkida, et esialgses uurimises koosnes ühenduse tootmisharu 20 tootjast. Neist tootjatest üheksa ei teinud läbivaatamisega seotud uurimise käigus koostööd. Seevastu kuus äriühingut, kes ei kuulunud esialgses uurimises ühenduse tootmisharu koosseisu, toetasid läbivaatamistaotlust ja nõustusid tegema koostööd läbivaatamisega seotud uurimises. Niisiis toetasid kaebust ja nõustusid ka koostööd tegema järgmised 17 tootjat:

Nagu on märgitud 12. põhjenduses, koostati viiest äriühingust koosnev valim.

(96)

Need äriühingud tegid uurimises täiel määral koostööd. Viis valimisse kaasatud ühenduse tootjat andsid 30 % ühenduse kogutoodangust uurimisperioodil; eespool nimetatud 17 ühenduse tootjat andsid 68 % ühenduse kogutoodangust uurimisperioodil.

(97)

Seepärast leitakse, et eespool nimetatud 17 ühenduse tootjat annavad olulise osa ühenduse samasuguse toote toodangust. Seepärast loetakse eespool nimetatud 17 ühenduse tootjat ühenduse tootmisharuks algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi kasutatakse nende tähistamiseks mõistet “ühenduse tootmisharu”.

(98)

Ühenduse tarbimise kindlakstegemiseks võeti aluseks ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdud toodangu maht, muude ühenduse tootjate poolt ühenduse turul müüdud toodangu maht ja Eurostati andmed ELi koguimpordi kohta.

(99)

2001. aasta ja uurimisperioodi vahel langes ühenduse tarbimine 9 % võrra. Täpsemalt vähenes see aastatel 2001–2002 3 %, aastatel 2002–2003 aga veel 6 % võrra. Pärast seda püsis see uurimisperioodil üldiselt stabiilselt nimetatud tasemel.

(100)

Esialgses uurimises hinnati HRVst, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite importi kumulatiivselt kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 4. Uuriti, kas kumulatiivne hindamine oleks käesolevas uurimises samuti asjakohane.

(101)

Leiti, et igast riigist pärit impordiga seoses kindlaksmääratud dumpingumarginaal oli miinimumtasemest kõrgem. Seoses nelja asjaomase riigi poolt eksporditud kogustega, nagu on märgitud 22. kuni 24. põhjenduses, leiti, et kui meetmed tühistatakse, siis import igast asjaomasest riigist kerkiks tasemele, mis on oluliselt kõrgem uurimisperioodi tasemest, ning ületaks kindlasti vähetähtsuse künnise.

(102)

Konkurentsitingimuste küsimuses leiti, et asjaomastest riikidest imporditud terastrossid ja -kaablid olid tooteliigiti kõigi oma põhiliste füüsikaliste ja tehniliste omaduste poolest sarnased. Lisaks olid kõnealused terastrosside ja -kaablite liigid asjaomastest riikidest imporditud ja ühenduses toodetud tooteliikidega omavahel vahetatavad ning neid turustati ühenduses samal ajavahemikul võrreldavate müügikanalite kaudu samasugustel kaubandustingimustel. Seetõttu peeti imporditud terastrosse ja -kaableid üksteisega ja ühenduses toodetud terastrosside ning -kaablitega konkureerivaks.

(103)

Eespool toodut silmas pidades leiti, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud. Seetõttu uuriti nelja asjaomase riigi importi kumulatiivselt.

(104)

Nelja asjaomase riigi puhul muutusid impordimahud, turuosad ja keskmised hinnad nii, nagu allpool on kirjas. Järgnevalt toodud hinnasuundumused põhinevad Eurostati impordihindadel ja sisaldavad dumpinguvastast tollimaksu ja arvestuslikke impordijärgseid kulusid.

(105)

Neljast asjaomasest riigist pärit impordi maht esmalt kerkis, saavutades 2002. aastal 9 153 tonni taseme, mis vastas 4,9 % turuosale, langedes seejärel uurimisperioodi ajal 7 784 tonnini, mis vastas 4,4 % turuosale. Esialgse uurimise uurimisperioodil oli nelja asjaomase riigi kumulatiivne turuosa 14,3 %.

(106)

Neljast asjaomasest riigist pärit impordi keskmised hinnad langesid 2001. aasta tasemelt (1 364 eurot/tonn) uurimisperioodil 1 296 euroni tonnist.

(107)

Uurimisel selgus, et import asjaomastest riikidest lõi uurimisperioodil 36–68 % võrra alla ühenduse tootmisharu hinna.

(108)

Nagu on märgitud 3. põhjenduses, selgus lisaks Ukraina ja HRV suhtes kehtestatud algsetest meetmetest kõrvalehoidmine vastavalt Moldova ja Maroko kaudu. Sellest tulenevalt laiendati HRVst pärit impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Marokost lähetatud samasuguste terastrosside ja -kaablite impordile, välja arvatud tegeliku Maroko tootja valmistatud terastrossid ja -kaablid. Samamoodi laiendati Ukrainast pärit impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Moldovast lähetatud samasuguste terastrosside ja -kaablite impordile.

(109)

Moldovast pärit impordi maht püsis enne 2000. aastat nullis, 2002. aastal kerkis see aga järsult 1 816 tonnini. Seejärel langes see uuesti nulli, tõenäoliselt eespool nimetatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise algatamise tõttu 2003. aastal. Import Moldovast toimus 2001. ja 2002. aastal väga madalate hindadega, st 2001. aastal 899 eurot tonni kohta ja 2002. aastal 843 eurot tonni kohta.

(110)

Esialgse uurimise uurimisperioodil oli Marokost pärit impordi turuosa 0 %. Marokost pärit impordi maht kasvas järsult, olles 2001. aastal 231 tonni ja 2003. aastal 2 411 tonni. Uurimisperioodi ajal langes see 1 904 tonni peale. Eespool nimetatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine andis tunnistust, et väike osa Marokost pärit impordimahust (umbes 100 tonni) tuli 2003. aastal tegelikult Maroko tootjalt. Import Marokost toimus 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal väga madalate hindadega, st umbes 1 000 eurot tonni kohta.

(111)

20. novembril 2004 algatas komisjon dumpinguvastase menetluse seoses Korea Vabariigist pärit samasuguse toote impordiga pärast ühenduse tootmisharu esitatud kaebust, mis sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse impordi dumpingu kohta, mis seega põhjustab ühenduse tootmisharule olulist kahju.

(112)

Korea Vabariigist pärit impordi areng on järgmine:

(113)

Korea Vabariigist pärit impordi maht kerkis 2001. aasta 13 582 tonnilt, mis vastas 7 % turuosale, uurimisperioodil 25 835 tonnile, mis vastas 14,5 % turuosale. Korea Vabariigist pärit impordi keskmine hind langes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel 18 % võrra, st oli 2001. aastal 1 366 eurot tonni kohta ja uurimisperioodil 1 123 eurot tonni kohta. Kuna Korea Vabariigist pärit impordiga seoses ei leitud tõendeid dumpingu kohta, lõpetati kõnealune menetlus (vt 4. põhjendus).

(114)

Nagu on märgitud 7. põhjenduses, aegusid Mehhikost pärit impordi suhtes lõpliku algmäärusega kehtestatud meetmed 18. augustil 2004. Mehhikost pärit impordi maht püsis 2001. aastast uurimisperioodi lõpuni vägagi väikesel tasemel. 2001. aastal ja uurimisperioodi ajal oli see null ning saavutas 2002. ja 2003. aastal aastataseme 700 ja 400 tonni vahel, mis vastab turuosale 0,4 % ja 0,2 %.

(115)

Mehhikost pärit impordi hinnad olid 2002. ja 2003. aastal umbes 2 400 eurot tonni kohta.

(116)

Määrusega (EÜ) nr 1601/2001 (11) kehtestas nõukogu dumpinguvastased meetmed muu hulgas Venemaalt, Taist ja Türgist pärit samasuguste toodete impordi suhtes.

(117)

Venemaalt pärit impordi suhtes kohaldatav tollimaksumäär oli vahemikus 36,1 % kuni 50,7 %, välja arvatud impordi puhul ühelt Venemaa eksportijalt, kelle hinnakohustus heaks kiideti. Venemaalt pärit impordi maht langes 2001. aasta 3 630 tonni pealt, mis vastas 1,9 % turuosale, uurimisperioodil 2 101 tonnini, mis vastas 1,2 % turuosale. Venemaalt pärit impordi keskmised hinnad olid 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suhteliselt stabiilsed – umbkaudu 1 000 eurot tonni kohta.

(118)

Taist pärit impordi suhtes kohaldatav tollimaksumäär oli vahemikus 24,8 % kuni 42,8 %, välja arvatud impordi puhul ühelt eksportijalt, kelle hinnakohustus heaks kiideti. Taist pärit impordi maht langes 2001. aasta 1 039 tonnilt, mis vastas 0,5 % turuosale, uurimisperioodil 277 tonnile, mis vastas 0,2 % turuosale. Taist pärit impordi keskmised hinnad tõusid 2001. aasta tasemelt, mis oli umbes 1 335 eurot tonni kohta, uurimisperioodil 1 722 euroni tonni kohta.

(119)

Türgist pärit impordi suhtes kohaldatav tollimaksumäär vaatlusalusel ajavahemikul oli vahemikus 17,8 % kuni 31 %, välja arvatud impordi puhul kahelt Türgi eksportijalt, kelle hinnakohustus 2001. aastal heaks kiideti ja hiljem 2003. aastal tühistati. Türgist pärit impordi maht langes 2001. aasta 4 354 tonnilt, mis vastas 2,2 % turuosale, uurimisperioodil 1 457 tonnile, mis vastas 0,8 % turuosale. Türgist pärit impordi keskmised hinnad langesid 2001. aasta tasemelt (1 448 eurot tonni kohta) uurimisperioodil 1 302 euroni tonni kohta.

(120)

Muudest eespool nimetamata kolmandatest riikidest pärit impordi maht langes 2001. aasta umbkaudu 23 000 tonnilt, mis vastas 12 % turuosale, uurimisperioodil umbes 19 000 tonnile, mis vastas 10,5 % turuosale. Muudest eespool mainimata kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised hinnad kerkisid 2001. aasta tasemelt, mis oli umbes 1 500 eurot tonni kohta, 2003. aastal umbes 1 900 euroni tonni kohta, langedes seejärel uurimisperioodil uuesti umbes 1 500 euroni tonni kohta.

(121)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 kontrollis komisjon kõiki asjaomaseid majandustegureid ja -näitajaid, mis mõjutavad ühenduse tootmisharu seisundit.

(122)

Pidades silmas asjaolu, et ühenduse tootmisharu puhul kasutati väljavõttelist uuringut, on kahju hinnatud nii kogu ühenduse tootmisharu tasandil kogutud teabe kui ka valimisse kaasatud ühenduse tootjate tasandil kogutud teabe alusel.

(123)

Kui kasutatakse väljavõttelist uuringut, analüüsitakse vastavalt kujunenud tavale teatavaid kahjunäitajaid (tootmine, tootmisvõimsus, tootlikkus, varud, müük, turuosa, majanduskasv ja tööhõive) ühenduse tootmisharu puhul tervikuna, samas kui üksikute äriühingute tulemusnäitajatega seotud kahjunäitajaid, st hindu, tootmiskulusid, tasuvust, palku, investeeringuid, investeeringutasuvust, rahakäivet ja kapitali kaasamise võimet, uuritakse valimisse kaasatud ühenduse tootjate tasandil kogutud andmetele tuginedes.

(124)

Ühenduse tootmisharu tootmine langes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel 10 % võrra, st 2001. aasta umbes 125 000 tonni tasemelt umbes 112 000 tonnini uurimisperioodil. Täpsemalt tõusis tootmine 2002. aastal 2 % võrra, langes seejärel 2003. aastal 5 protsendipunkti võrra ja uurimisperioodil veel 7 protsendipunkti võrra.

(125)

Tootmisvõimsuse kasvas 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähesel määral (2 %). Kuna tootmine vähenes, samas kui võimsus veidi kerkis, langes tulemuseks olev tootmisvõimsuse rakendamine 2001. aasta 67 % tasemelt uurimisperioodil 59 % tasemele.

(126)

Ühenduse tootmisharu varud aruandeperioodi lõpul vähenesid kogu vaatlusperioodi jooksul järk-järgult. Uurimisperioodil oli varude tase 14 % madalam kui 2001. aastal.

(127)

Ühenduse tootmisharu müük ühenduse turul vähenes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 10 % võrra. See muutus on kooskõlas arenguga ühenduse turul, mis langes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 9 % võrra.

(128)

Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ühe protsendipunkti võrra. Täpsemalt tõusis see 2002. aastal 0,5 protsendipunkti võrra, langes 2003. aastal 0,3 protsendipunkti võrra ja lõpuks langes uurimisperioodil 1,2 protsendipunkti võrra.

(129)

2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, kui tarbimine ühenduses langes 9 % võrra, langes ühenduse tootmisharu müügimaht 10 % võrra. Ühenduse tootmisharu turuosa seega vähenes, samas kui asjaomane import kasvas sama perioodi jooksul 0,3 protsendipunkti võrra.

(130)

Ühenduse tootmisharu tööhõive tase langes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 4 % võrra.

(131)

Ühenduse tootmisharu töötajate tootlikkus, mõõdetuna toodangu mahuna töötaja kohta aastas, püsis 2001. ja 2003. aasta vahel võrdlemisi stabiilsel tasemel. Uurimisperioodil, kui tootmismaht langes, ent tööhõive püsis samal tasemel, langes tootlikkus 8 % võrra.

(132)

Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ning hindu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks, eriti läbipaistvatel ja seega ülimalt hinnatundlikel turgudel, nagu seda on vaatlusaluse toote turg.

(133)

Ehkki eespool ja allpool käsitletud näitajad annavad tunnistust ühenduse tootmisharu majandus- ja finantsolukorra mõningasest paranemisest pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 1999. aastal, näitavad nad ka seda, et ühenduse olukord on endiselt habras ja haavatav.

(134)

Ühenduse tootmisharu ühiku müügihind oli 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel suhteliselt stabiilne ning tõusis vaatlusperioodi lõpus vähesel määral. Hindade selline areng vastab laias laastus põhitooraine omale, mis näitas vaatlusperioodi lõpul samuti kasvutendentsi.

(135)

2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kerkis keskmine palk töötaja kohta 5 % võrra, mis on tagasihoidlik näitaja võrreldes ühenduses sama perioodi jooksul üldiselt aset leidnud keskmiste nominaalsete tööjõu ühikukulude kasvuga (6 %).

(136)

Viie valimisse kuulunud tootja aastane investeeringukäive vaatlusaluse tootega seoses püsis võrdlemisi stabiilselt 4 miljoni euro ringis. Märkimisväärne tõus 2003. aastal on suurel määral seotud ühe valimisse kuulunud äriühingu sooritatud erandliku seadmete ostuga.

(137)

Valimisse kuulunud tootjate tasuvus, mis ilmutas vaatlusperioodi jooksul küll järkjärgulist paranemist, püsis negatiivsena 2001. aasta (– 4,2 %) ja uurimisperioodi (– 0,3 %) vahel. Investeeringute tasuvus, mis on väljendatud protsentuaalse puhaskasumi ja investeeringute raamatupidamisliku puhasväärtuse suhtena, järgis kogu vaatlusperioodi jooksul üldjoontes varasemat tasuvustrendi.

(138)

Rahakäibe olukord paranes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, sest eespool nimetatud piiratud kahjumit kompenseerisid enam kui küllaga mitterahalised artiklid, nagu varade kulum ja laoseisu muutused.

(139)

Uurimine on näidanud, et mitme valimisse kaasatud ühenduse tootja keeruline finantsolukord on avaldanud kahjulikku mõju nende kapitalinõuetele. Kuigi mitmed neist äriühingutest kuuluvad suurte teraseettevõtete koosseisu, ei ole kapitalinõuded alati soovitud tasemel täidetud, kuna finantsvahendeid eraldatakse neis gruppides üldiselt kõige kasumlikematele äriüksustele.

(140)

2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal toimus järgmiste näitajate positiivne areng: ühenduse tootmisharu tootmismaht kasvas ja varud aruandeperioodi lõpus vähenesid. Ühenduse tootmisharu ühiku müügihind püsis 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel samal tasemel, tasuvus paranes uurimisperioodil peaaegu nullijõudmiseni, samas paranesid ka investeeringutasuvus ja rahakäive. Palkade areng oli mõõdukas ja ühenduse tootmisharu jätkas investeerimist stabiilses tempos.

(141)

Seevastu järgmised näitajad tegid läbi negatiivse arengu: tootmine ja tootmisvõimsuse rakendusaste langesid, müügimaht langes (kooskõlas turu arenguga) ning tööhõive ja tootlikkus vähenesid. Ühenduse tootmisharu turuosa langes veidi, ehkki kahju oli selgelt väiksem kui dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmisele eelnenud perioodil, kui täheldati turuosa langust 9 protsendipunkti võrra.

(142)

Üldiselt iseloomustavad ühenduse tootmisharu olukorda vastuolulised arengud: mõned näitajad ilmutavad küll positiivset arengut, kuid mitmed teised on negatiivsed. Kui võrrelda eespool nimetatud suundumusi nendega, mida kirjeldatakse ajutiste ja lõplike meetmete kehtestamise määruses, on selge, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine 1999. aastal Indiast, HRVst, Ukrainast ja Lõuna-Aafrikast pärit impordi suhtes avaldas ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale positiivset mõju. Kui meetmetest poleks Moldovast ja Marokost importimisega kõrvale hoitud, oleks olukord võinud olla veelgi soodsam. Lisaks vähenesid Venemaalt, Taist ja Türgist pärit impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tõttu nimetatud riikide turuosad (vt 116.–119. põhjendus), mis kindlasti vähendas survet ühenduse tootmisharu hindadele. Sellegipoolest tuleks rõhutada, et isegi positiivseid arenguid näitavad indikaatorid, eelkõige näiteks tasuvus ja investeeringutasuvus, ei ulatu siiski kaugeltki sellise tasemeni, mida võiks eeldada juhul, kui ühenduse tootmisharu oleks tekitatud kahjust täielikult toibunud.

(143)

Seega võib järeldada, et ühenduse tootmisharu olukord on paranenud, võrreldes meetmete kehtestamisele eelnenud ajaga, kuid on siiski habras.

(144)

Nagu 91. põhjenduses järeldatakse, on asjaomaste riikide tootjatel potentsiaali oma ekspordimahtude suurendamiseks ja/või ümbersuunamiseks ühenduse turule. Uurimine näitas võrreldavate tooteliikide alusel, et koostööd tegevad eksportivad tootjad müüsid vaatlusalust toodet tunduvalt madalama hinnaga kui ühenduse tootmisharu (HRV 58–68 %, India 47–55 %). Koostöö puudumise ning erinevate tooteliikide ja seega ka erinevate impordihindade tõttu ei olnud Ukraina ja Lõuna-Aafrika puhul võimalik teostada hinnavõrdlust tooteliikide kaupa. Olemasolevad faktid aga viitavad sellele, et nii Ukraina kui Lõuna-Aafrika keskmine impordihind (kumbki ilma dumpinguvastase tollimaksuta) on ühenduse tootmisharu omamaistest hindadest oluliselt madalam, st vastavalt 65 % ja 25 % võrra. Asjaomased riigid jätkavad tõenäoliselt nende madalate hindade nõudmist ka selleks, et võita tagasi oma kaotatud turuosasid. Selline hinnapoliitika koos asjaomaste riikide eksportijate suutlikkusega tarnida vaatlusaluse toote suuri koguseid ühenduse turule tugevdaks tõenäoliselt hindu allasuruva arengutendentsi mõju turul koos eeldatava negatiivse toimega ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale.

(145)

Nagu eespool näidatud, on ühenduse tootmisharu olukord, ehkki enne kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtestamist valitsenud olukorraga võrreldes paranenud, endiselt haavatav ja habras. On tõenäoline, et kui ühenduse tootmisharu peaks vastu seisma suuremale dumpinguhindadega impordi mahule asjaomastest riikidest, oleks selle tagajärjeks ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemine, nagu järeldati esialgses uurimises. Sellest lähtuvalt järeldatakse, et meetmete tühistamine tingiks suure tõenäosusega ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju kordumise.

(146)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete jätkuv kohaldamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel.

(147)

Tuleks meenutada, et esialgse uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(148)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole antud juhul ühenduse huvides.

(149)

Ühenduse tootmisharu on tõestanud, et tegemist on struktuuriliselt elujõulise tööstusharuga. Seda kinnitas tema majandusliku olukorra positiivne areng, mida täheldati pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 1999. aastal. Eriti asjaolu, et ühenduse tootmisharu turuosa langus praktiliselt peatus paaril uurimisperioodile eelnenud aastal, on teravas vastuolus enne meetmete kehtestamist valitsenud olukorraga. Lisaks parandas ühenduse tootmisharu 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel oma kasumiolukorda. Veel tuleb märkida, et avastati meetmetest kõrvalehoidmine Moldovast ja Marokost pärit impordi teel. Kui selliseid arenguid ei oleks toimunud, oleks ühenduse tootmisharu olukord olnud veelgi soodsam.

(150)

Võib õigustatult eeldada, et ühenduse tootmisharu saab jätkuvalt kasu praegu kehtestatud meetmetest ja toibub veelgi, võideldes uuesti kätte oma turuosa ja parandades tasuvust. Kui meetmeid ei kohaldata jätkuvalt, on tõenäoline, et ühenduse tootmisharule saab uuesti osaks kahju seoses kasvava dumpinguhinnaga impordiga asjaomastest riikidest ning et tootmisharu praegune habras finantsolukord halveneb veelgi.

(151)

Tuleb meelde tuletada, et esialgse uurimise kohaselt ei oleks meetmete kehtestamisel märkimisväärset mõju. Nagu eespool on märgitud, ei teinud ükski importija käesolevas uurimises täiel määral koostööd. Seega võib järeldada, et meetmete jätkuv kohaldamine ei avalda importijatele ega ettevõtjatele märkimisväärset negatiivset mõju.

(152)

Terastrosse ja -kaableid kasutatakse paljudel eesmärkidel ja seetõttu võib küsimus mõjutada paljusid nimetatud tooteid kasutavaid tööstusharusid. Järgnev tööstusharude nimekiri on üksnes suunav: kalandus, merendus/laevandus, nafta- ja gaasitööstus, mäetööstus, metsandus, õhutransport, tsiviilehitus, ehitus ja tõsteseadmed. Uurides meetmete kehtestamise võimalikku mõju kasutajatele, jõuti esialgses uurimises järeldusele, et terastrosside ja -kaablite hinna vähese mõju tõttu toodet kasutavates tööstusharudes on ebatõenäoline, et kõnealune hinnatõusu avaldaks konkreetsele tööstusharule märkimisväärset mõju. Asjaolu, et ükski kasutaja ei esitanud käesoleva läbivaatamisega seotud uurimise raames mingit teavet, mis olnuks vastuolus eespool toodud järeldusega, näib kinnitavat, et: i) terastrossid ja -kaablid moodustavad nende tööstusharude tootmiskuludest väga väikese osa, ii) praegu kehtivad meetmed ei avaldanud nende majanduslikule olukorrale erilist negatiivset mõju ja iii) meetmete edasikestmine ei kahjustaks tööstusharude finantshuve.

(153)

Esialgses uurimises järeldati, et ühenduse tootmisharu tarnijad saaksid meetmete kehtestamisest kasu. Arvestades, et käesoleva läbivaatamise raames ei esitatud vastupidisele viitavat teavet, järeldatakse, et kehtivate meetmete jätkuv rakendamine avaldaks tarnijatele jätkuvalt positiivset mõju.

(154)

Eespool toodust lähtudes järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis oleksid vastuolus kehtivate dumpinguvastaste meetmete jätkumisega.

(155)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada olemasolevad meetmed säilitada. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eelpool esitatud järeldusi muuta.

(156)

Eelöeldu põhjal järeldatakse, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Indiast, HRVst, Ukrainast ja Lõuna-Aafrikast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes jätkuvalt kohaldada dumpinguvastaseid meetmeid. Tuletatakse meelde, et need meetmed hõlmavad väärtuselist tollimaksu, välja arvatud vaatlusaluse toote impordi puhul, mida valmistavad ja müüvad ekspordiks ühendusse üks India ja üks Lõuna-Aafrika äriühing, kelle kohustused on heaks kiidetud.

(157)

Nagu on kirjeldatud 3. põhjenduses, laiendati Ukrainast ja HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse nii, et need kehtiksid ka Moldovast ja Marokost lähetatud terastrosside ja -kaablite impordi suhtes, sõltumata sellest, kas nende deklareeritud päritolumaa on Moldova või Maroko või mitte. Vaatlusaluse toote impordi suhtes jätkuvalt kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu, nagu 157. põhjenduses on kirjeldatud, tuleks jätkuvalt laiendada Moldovast ja Marokost lähetatud, kuid HRVst pärit impordile, sõltumata sellest, kas selle deklareeritud päritolumaa on Moldova või Maroko või mitte. Maroko eksportiv tootja, kes vabastati määrusega (EÜ) nr 1886/2004 laiendatud meetmetest, tuleks vabastada ka käesoleva määrusega rakendatud meetmetest,

a)

liikmesriikide tolliasutustele esitatakse koos vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooniga kehtiv kinnitusarve, mis sisaldab vähemalt lisas loetletud üksikasju, ning

b)

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt kinnitusarve kirjeldusele.