32002R2322

Nõukogu määrus (Euratom) nr 2322/2002,

5. november 2002,

mis käsitleb eeskirju, mille kohaselt ettevõtjad, teaduskeskused ja ülikoolid osalevad Euroopa Aatomienergiaühenduse kuuenda raamprogrammi (2002-2006) rakendamisel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu otsusega 2002/668/Euratom [4] on vastu võetud Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse alane kuues raamprogramm, mis ühtlasi aitab kaasa Euroopa teadusruumi loomisele (2002-2006) (edaspidi "kuues raamprogramm"). Ühenduse rahalist toetust käsitlevaid eeskirju tuleb täiendada muude sätetega, mis tuleb vastu võtta asutamislepingu artikliga 7 ettenähtud korras.

(2) Need sätted tuleks esitada ühtses ja läbipaistvas raamistikus, milles võetakse täielikult arvesse nõukogu otsusega 2002/837/Euratom [5] vastu võetud tuumaenergeetikaalase teadus- ja koolitustegevuse eriprogrammi (Euratom) III lisas määratletud vahendite eesmärke ja iseloomulikke jooni nende võimalikult tõhusa rakendamise tagamiseks.

(3) Ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemise eeskirjades tuleks arvesse võtta tuumaenergeetika-alase teadus- ja koolitustegevuse (sealhulgas tutvustamistegevuse) laadi. Lisaks sellele võivad need eeskirjad erineda, olenevalt sellest, kas osaleja asukoht on liikmesriigis, assotsieerunud riigis, kandidaatriigis või kolmandas riigis, ja osaleja juriidilisest vormist, see tähendab sellest, kas osaleja on riiklik organisatsioon, Euroopa huve esindav või muu rahvusvaheline organisatsioon või osalejatest koosnev ühing.

(4) Kuuenda raamprogrammi kohaselt tuleks ette näha kolmandate riikide õigussubjektide osalemine, mis vastab eelkõige asutamislepingu artiklis 101 ettenähtud rahvusvahelise koostöö eesmärkidele.

(5) Rahvusvahelised organisatsioonid, mille eesmärk on arendada teaduskoostööd Euroopas ja mis koosnevad peamiselt liikmesriikidest või assotsieerunud riikidest, aitavad kaasa Euroopa teadusruumi loomisele. Seetõttu tuleks neid julgustada kuuendas raamprogrammis osalema.

(6) Kuuenda raamprogrammi tegevuses tuleks järgida eetika põhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kajastuvaid põhimõtteid, ning püüda parandada ühiskonna teavitamist ja dialoogi ühiskonnaga ning suurendada naiste osa teadustöös.

(7) Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kaudsetes meetmetes võrdsetel alustel liikmesriikides asutatud õigussubjektidega.

(8) Kuuenda raamprogrammi tegevus peaks olema vastavuses ühenduse finantshuvidega ja neid huve kaitsma. Komisjoni vastutus raamprogrammi ja selle eriprogrammide rakendamise eest hõlmab ka nendest tulenevaid finantsaspekte,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Teema

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad ettevõtjate, teaduskeskuste ja ülikoolide osalemist Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitustegevuse kuuendas raamprogrammis, mis ühtlasi aitab kaasa Euroopa teadusruumi loomisele (2002-2006) (edaspidi "kuues raamprogramm").

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. TTA-tegevus — kuuenda raamprogrammi I ja III lisas kirjeldatud teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusega seotud tegevus, sealhulgas tutvustamis- ja koolitustegevus;

2. otsene meede — Teadusuuringute Ühiskeskuse TTA-tegevus talle kuuenda raamprogrammi alusel määratud ülesannete täitmiseks;

3. kaudne meede — ühe või mitme osalise TTA-tegevus, mida teostatakse kuuenda raamprogrammi vahendi abil;

4. vahendid — tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse eriprogrammi (Euratom) III lisas ettenähtud ühenduse kaudsed sekkumismehhanismid;

5. leping — ühenduse ja osalejate vaheline toetusleping kaudse meetme teostamise kohta, mis loob õigusi ja kohustusi ühest küljest ühenduse ja osalejate vahel ja teisest küljest kõnealuses kaudses meetmes osalejate vahel;

6. konsortsiumikokkulepe — kokkulepe, mille kaudses meetmes osalejad sõlmivad omavahel selle meetme rakendamiseks. Niisugune kokkulepe ei mõjuta käesolevast määrusest või lepingust tulenevaid kohustusi, mis osalejatel on ühenduse ja üksteise ees;

7. osaleja — kaudses meetmes osalev õigussubjekt, kellel käesoleva määruse tingimuste või lepingu alusel on ühenduse suhtes õigusi ja kohustusi;

8. õigussubjekt — füüsiline isik või selline juriidiline isik, kes on asutatud oma registrijärgse asukoha siseriikliku õiguse, ühenduse õiguse või rahvusvahelise õiguse kohaselt, kellel on iseseisev õigusvõime ja õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi;

9. konsortsium — kõik samas kaudses meetmes osalejad;

10. koordinaator — samas kaudses meetmes osalejate määratud ja komisjoni kinnitatud osaleja, kellel on käesolevast määrusest ja lepingust tulenevad erilised lisakohustused;

11. rahvusvaheline organisatsioon — riikide ühendusest tulenev õigussubjekt, välja arvatud Euroopa Ühendus, mis on asutatud rahvusvahelise lepingu või samalaadse akti alusel, millel on ühised institutsioonid ja oma liikmesriikidest eraldi rahvusvaheline iseseisev õigusvõime;

12. Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon — rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmetest enamik on Euroopa Ühenduse liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;

13. assotsieerunud kandidaatriik — assotsieerunud riik, mille ühendus on tunnistanud Euroopa Liidu kandidaatriigiks;

14. assotsieerunud riik — riik, mis on osaline Euroopa Aatomienergiaühendusega sõlmitud rahvusvahelises lepingus, mille tingimuste kohaselt või mille alusel ta annab rahalist toetust kogu kuuendale raamprogrammile või selle osale;

15. kolmas riik — riik, mis ei ole liikmesriik ega assotsieerunud riik;

16. Euroopa Majandushuviühing — nõukogu määruse (EMÜ) nr 2137/85 [6] kohaselt asutatud juriidiline isik;

17. eelarve — rahastamiskava, milles kalkuleeritakse kõik kaudse meetme teostamiseks vajalikud ressursid ja kulud;

18. eeskirjade eiramine — ühenduse õiguse sätte või lepingust tulenevate kohustuste rikkumine, mis tuleneb õigussubjekti tegevusest või tegevusetusest, mis kahjustab või kahjustaks Euroopa Liidu üldeelarvet või selle hallatavaid eelarveid põhjendamatute kulutuste tõttu;

19. olemasolev oskusteave — enne lepingu sõlmimist olemas olev või samal ajal saadud osalejate omanduses olev teave, samuti autoriõigused või kõnealuse teabega seotud õigused, mis tulenevad patendi, disainilahenduse, sordiaretuse või neid täiendava kaitse tunnistuse väljaandmise taotlustest või väljaandmisest või muust samalaadsest kaitsest;

20. teadmised — otseste ja kaudsete meetmete tulemused, sealhulgas teave, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta, samuti autoriõigused või kõnealuste tulemustega seotud õigused, mis tulenevad patendi, disainilahenduse, sordiaretuse või neid täiendava kaitse tunnistuse väljaandmise taotlustest või väljaandmisest või muust samalaadsest kaitsest;

21. levitamine — teadmiste avalikustamine kõigi asjakohaste vahendite abil, välja arvatud teadmiste kaitsmisega seotud formaalsustest tulenev avaldamine;

22. kasutamine — teadmiste otsene või kaudne kasutamine uurimistegevuses või toote või protsessi arendamises, loomises ja turustamises või teenuse loomises ja osutamises;

23. tööprogramm — komisjoni koostatud kava eriprogrammi rakendamiseks;

24. ühine tegevusprogramm — osalejate rakendatavad meetmed, mis on vajalikud pädevusvõrgustiku loomiseks;

25. teostuskava — kõigi osalejate tegevus integreeritud projektis;

26. avalik-õiguslik asutus — avaliku sektori asutus või eraõiguslik õigussubjekt, kes osutab avalikke teenuseid ja kes esitab piisavad finantstagatised.

Artikkel 3

Sõltumatus

1. Käesoleva määruse kohaldamisel on kaks õigussubjekti teineteisest sõltumatud, kui nende vahel puudub kontrollisuhe. Kontrollisuhe on olemas, kui üks õigussubjekt kontrollib otse või kaudselt teist või üks õigussubjekt on sama otsese või kaudse kontrolli all kui teine. Kontroll võib eelkõige tuleneda:

a) otsesest või kaudsest osalusest, mis on üle 50 % õigussubjekti aktsia- või osakapitali nimiväärtusest, või aktsionäride või osanike häälteenamuse omamisest selles õigussubjektis;

b) otsesest või kaudsest tegelikust või õiguslikust otsustamisõiguse omamisest õigussubjektis.

2. Avaliku sektori investeerimisühingute, institutsionaalsete investorite, riskikapitaliühingute ja fondide otsene või kaudne osalus üle 50 % õigussubjekti aktsiakapitali nimiväärtusest või aktsionäride või osanike häälteenamuse omamine selles õigussubjektis ei moodusta iseenesest veel kontrollisuhet.

3. Kui sama avalik-õiguslik asutus omab õigussubjekte või teostab nende üle järelevalvet, ei tähenda see veel selliste õigussubjektide vahelist kontrollisuhet.

II PEATÜKK

KAUDSETES MEETMETES OSALEMINE

Artikkel 4

Reguleerimisala ja põhialused

1. Käesolevas peatükis esitatud eeskirju kohaldatakse õigussubjektide osalemise suhtes kaudsetes meetmetes. Eeskirju kohaldatakse, ilma et see piiraks III peatükis sätestatud erieeskirjade kohaldamist TTA-tegevuse suhtes tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse eriprogrammi (Euratom) valdkondlikult prioriteetse teema "Termotuumaenergeetika alased teadusuuringud" alusel.

2. Kaudses meetmes osalev õigussubjekt võib saada ühenduselt rahalist toetust, kui artiklitest 6 ja 7 ei tulene teisiti.

3. Assotsieerunud riigis asutatud õigussubjekt võib osaleda kaudsetes meetmetes samal alusel liikmesriigis asutatud õigussubjektiga ning tal on samad õigused ja kohustused, kui artiklist 5 ei tulene teisiti.

4. Teadusuuringute Ühiskeskus võib osaleda kaudsetes meetmetes samal alusel liikmesriigis asutatud õigussubjektiga ning tal on samad õigused ja kohustused.

5. Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon võib osaleda kaudsetes meetmetes samal alusel liikmesriigis asutatud õigussubjektiga ning tal on samad õigused ja kohustused.

6. Tööprogrammides võib kindlaks määrata ja piirata õigussubjektide osalemist kaudses meetmes nende tegevuse ja liigi ning kasutatava vahendi alusel ning võttes arvesse kuuenda raamprogrammi erieesmärke.

Artikkel 5

Minimaalne osalejate arv ja nende asukoht

1. Tööprogrammides täpsustatakse vahendi laadi ja TTA-tegevuse eesmärkide kaupa igas kaudses meetmes minimaalne osalejate arv ja nende asukoht.

2. Pädevusvõrgustike ja integreeritud projektide puhul kehtestatav minimaalne osalejate arv on vähemalt kolm iseseisvat õigussubjekti, kes on asutatud kolmes eri liikmesriigis või assotsieerunud riigis, millest vähemalt kaks on liikmesriigid või assotsieerunud kandidaatriigid.

3. Teatavaid toetusmeetmeid ning inimressursse ja liikuvust arendavaid meetmeid võib teostada üks õigussubjekt; see ei kehti teadusuuringute alaste koolitusvõrkude kohta.

Kui tööprogrammis kehtestatakse minimaalseks osalejate arvuks kaks või enam iseseisvat õigussubjekti, kes on asutatud kahes või enamas liikmesriigis või assotsieerunud riigis, määratakse osalejate arv kindlaks lõikes 4 kehtestatud tingimuste kohaselt.

4. Muude kui lõigetes 2 ja 3 nimetatud vahendite puhul kehtestatav minimaalne osalejate arv on vähemalt kaks iseseisvat õigussubjekti, kes on asutatud kahes eri liikmesriigis või assotsieerunud riigis, millest vähemalt üks on liikmesriik või assotsieerunud kandidaatriik.

5. Euroopa Majandushuviühing või liikmesriigis või assotsieerunud riigis siseriikliku õiguse kohaselt asutatud õigussubjekt, mis koosneb käesoleva määruse kriteeriumidele vastavatest sõltumatutest õigussubjektidest, võib osaleda üksi kaudses meetmes, kui selle koosseis vastab lõigete 1-4 kohaselt kinnitatud tingimustele.

Artikkel 6

Kolmandate riikide õigussubjektide osalemine

1. Kui eriprogrammi tööprogrammis kehtestatud võimalikest piirangutest ei tulene teisiti, võib iga kolmandas riigis asutatud õigussubjekt osaleda TTA-tegevuses artikli 5 kohaselt kinnitatud minimaalset osalejate arvu ületavas osas, kui selline osalemine on TTA-tegevuse raames sätestatud või kui seda on vaja kaudse meetme teostamiseks.

2. Iga kolmandas riigis asutatud õigussubjekt võib saada ühenduse rahalist toetust, kui see on ette nähtud TTA-tegevuse alusel või kui see on oluline kaudse meetme teostamiseks.

Artikkel 7

Rahvusvaheliste organisatsioonide osalemine

Kõik rahvusvahelised organisatsioonid peale artikli 4 lõikes 5 nimetatud rahvusvaheliste Euroopa huve esindavate organisatsioonide võivad osaleda TTA-tegevuses artiklis 6 sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 8

Tehnilise pädevuse ja ressurssidega seotud tingimused

1. Osa lejatel peavad olema kaudse meetme teostamiseks vajalikud teadmised ja tehniline pädevus.

2. Ettepaneku esitamise ajal peavad osalejatel olema vähemalt potentsiaalsed ressursid, mis on vajalikud kaudse meetme teostamiseks, ja nad peavad suutma täpsustada rahaliste vahendite päritolu, mille kolmandad isikud, sealhulgas riigiasutused, on nende käsutusse andnud.

Töö käigus peavad osavõtjatel kaudse meetme teostamiseks vajalikud ressursid olema vajalikul ajal olemas.

Kaudse meetme teostamiseks vajalike ressurssidena käsitatakse inimressursse, infrastruktuuri, rahalisi vahendeid ja vajaduse korral immateriaalset vara ja muid ressursse, mida kolmas isik on eelnevalt kohustunud andma.

Artikkel 9

Kaudse meetme ettepanekute esitamine

1. Kaudse meetme ettepanekud esitatakse konkursikutses esitatud tingimuste kohaselt. Need tingimused sätestatakse tööprogrammides.

Konkursikutsete suhtes võib kohaldada kaheetapilist hindamismenetlust. Sel juhul nõutakse esimeses etapis positiivse hinnangu saanud ettepanekukava esitajalt täieliku ettepaneku esitamist teises etapis.

2. Lõiget 1 ei kohaldata:

a) teatavate toetusmeetmete suhtes, millega toetatakse tööprogrammis nimetatud õigussubjektide tegevust;

b) teatavate toetusmeetmete suhtes, mis koosnevad ostudest või teenustest, mille suhtes kehtivad riigihankemenetluse suhtes kohaldatavad tingimused;

c) teatavate toetusmeetmete suhtes, mille laad ja kasulikkus eriprogrammide eesmärkide ning teadusliku ja tehnoloogilise sisu seisukohast võimaldavad esitada komisjonile toetusetaotlusi, kui see on vastava eriprogrammi tööprogrammis ette nähtud ja kui niisugune taotlus ei kuulu avaliku konkursikutse reguleerimisalasse;

d) artiklis 11 nimetatud teatavate toetusmeetmete suhtes.

3. Komisjon võib avaldada kutse konkursil osalemise huvist teatamiseks, mis aitaks tal paremini määrata täpsed eesmärgid ja nõuded, mida võib lisada tööprogrammidesse ja konkursikutsetesse. See ei piira komisjoni hiljem vastuvõetud otsuseid, mis käsitlevad kaudse meetme ettepanekute hindamist ja valikut.

4. Kutsed konkursil osalemise huvist teatamiseks ja konkursikutsed avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas ning neist teavitatakse võimalikult laia avalikkust, kasutades eelkõige kuuenda raamprogrammi veebilehti ja mitmesuguseid infokanaleid, näiteks liikmesriikide ja assotsieerunud riikide loodud riiklikke teabepunkte.

Artikkel 10

Kaudse meetme ettepanekute hindamine ja valik

1. Artikli 9 lõikes 1 ja artikli 9 lõike 2 punktis c nimetatud kaudse meetme ettepanekuid hinnatakse vastavalt asjaoludele järgmiste kriteeriumide alusel:

a) teaduslik ja tehnoloogiline pädevus ja innovatsiooniaste;

b) ressursside ja pädevuse alusel hinnatud võime viia kaudne meede ellu ja tagada selle tõhus haldamine osalejate kehtestatud organisatsioonilist korraldust järgides;

c) eriprogrammi eesmärkide asjakohasus;

d) Euroopa lisandväärtus, hangitud ressursside piisavus ja panus ühenduse poliitikasse;

e) teadmiste kasutamise ja levitamise kava kvaliteet, innovatsiooni edendamise potentsiaal ja selge kava intellektuaalomandi haldamiseks.

2. Lõike 1 punkti d kohaldamisel võetakse arvesse ka järgmisi kriteeriume:

a) pädevusvõrgustike puhul integratsioonitöö ulatust ja intensiivsust ning võrgustiku võimet edendada pädevust ka väljaspool oma liikmeskonda, samuti nende teadussuutlikkuse ja ressursside integratsiooni jätkuvust pärast ühenduse rahalise toetuse lõppemist;

b) integreeritud projektide puhul eesmärkide taset ja ressursside mahtu anda oluline panus konkurentsi tugevdamisse või ühiskondlike probleemide lahendamisse;

c) infrastruktuuridega seotud integreeritud algatuste puhul perspektiive algatuse pikaajaliseks jätkumiseks pärast ühenduse rahalise toetuse lõppemist.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võib lisaks arvesse võtta järgmisi kriteeriume:

a) kõigi haridustasandite sünergiat;

b) valmisolekut ja võimet tegutseda koos väljaspool teadusringkonda asuvate osalejate ja avalikkusega tervikuna teadlikkuse ja teadmiste levitamiseks ning kavandatud töö laiema ühiskondliku mõju uurimiseks;

c) tegevust naiste osa suurendamiseks teadustöös.

4. Konkursikutses määratakse kasutatud vahendite liigi või TTA-tegevuse eesmärkide alusel kindlaks, kuidas komisjon peab lõikes 1 ettenähtud kriteeriume kohaldama.

Neid ning lõigetes 2 ja 3 esitatud kriteeriume võib tööprogrammis täpsustada või täiendada eelkõige selleks, et arvesse võtta panust, mida kaudsete meetmete ettepanekud annavad ühiskonna teavitamise ja ühiskonnaga peetava dialoogi parandamisse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime edendamisse.

5. Kaudse meetme ettepanekut, mis on vastuolus eetika aluspõhimõtetega või mis ei vasta tööprogrammis või konkursikutses esitatud tingimustele, ei valita. Niisuguse ettepaneku võib igal ajal hindamis- ja valikumenetlustest välja arvata.

Osaleja, kes on kaudse meetme teostamisel eeskirju eiranud, võib igal ajal hindamis- ja valikumenetlustest kõrvale jätta, võttes asjakohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

6. Komisjon hindab ettepanekuid artikli 11 kohaselt nimetatud sõltumatute ekspertide abiga. Teatavate toetusmeetmete puhul, mille hulka kuuluvad eelkõige artikli 9 lõikes 2 nimetatud meetmed, nimetatakse sõltumatud eksperdid ainult siis, kui komisjon seda asjakohaseks peab. Komisjon avaldab valitud ekspertide nimekirja.

Komisjon käsitleb kõiki kaudse meetmete ettepanekuid konfidentsiaalselt ning tagab, et kõikides menetlustes järgitakse konfidentsiaalsuse põhimõtet ja et see põhimõte on ka sõltumatutele ekspertidele siduv.

Ettepanekuid ei hinnata anonüümselt, kui konkursikutses ei ole teisiti ette nähtud.

7. Kaudsete meetmete ettepanekud valitakse hindamistulemuste alusel ning arvesse võttes kasutada olevaid ühenduse rahalisi vahendeid. Komisjon võtab vastu ja avaldab juhendi, milles esitatakse hindamis- ja valikumenetluste üksikasjalikud sätted.

Artikkel 11

Sõltumatute ekspertide nimetamine

1. Komisjon nimetab sõltumatud eksperdid, kes abistavad teda kuuendas raamprogrammis ja eriprogrammides ettenähtud hindamisel ning artikli 10 lõikes 6 ja artikli 18 lõike 1 teises lõigus nimetatud ülesannete täitmisel.

Lisaks võib komisjon moodustada sõltumatute ekspertide rühmi, kes annavad nõu, kuidas ühenduse teaduspoliitikat rakendada.

2. Komisjon nimetab sõltumatud eksperdid ühe järgmise menetluse kohaselt:

a) kuuenda raamprogrammi artiklites 5 ja 6 ning asjakohase eriprogrammi artikli 7 lõikega 2 ette nähtud hindamiseks nimetab komisjon sõltumatuteks ekspertideks teadus-, tööstus- või poliitikavaldkonna kõrgetasemelised esindajad, kellel on suured kogemused teadustöö, teaduspoliitika või uurimisprogrammide juhtimise alal riigi või rahvusvahelisel tasandil;

b) selleks et abistada pädevusvõrgustike ja integreeritud projektidega seotud ettepanekute hindamist ning valitud ja teostatud projektide järelevalvet, nimetab komisjon sõltumatuteks ekspertideks teadus- või tööstusvaldkonna esindajad ja/või isikud, kellel on innovatsioonialased kogemused ning kõrgtasemel teadmised ning kes on asjaomasel erialal rahvusvaheliselt tunnustatud;

c) lõike 1 teises lõigus nimetatud rühma moodustamiseks nimetab komisjon sõltumatuteks ekspertideks tunnustatud spetsialistid, kellel on esmaklassilised teadmised, oskused ja kogemused rühma töövaldkonnas või sellega seotud küsimustes;

d) muudel juhtudel peale punktides a, b ja c nimetatute ning selleks, et teadussektori eri osalejaid tasakaalustatult arvesse võtta, nimetab komisjon sõltumatud eksperdid, kellel on nendele antud ülesannete täitmiseks vajalikud oskused ja kogemused. Selleks kasutab komisjon üksikisikutele või teadusasutustele suunatavaid taotluste esitamise kutseid, et koostada sobivate kandidaatide nimekiri; ta võib valida asjakohaste oskustega nimekirjavälise isiku, kui leiab selle vajaliku olevat.

3. Sõltumatu eksperdi nimetamisel tagab komisjon, et eksperdil ei teki huvide konflikti seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse. Selleks nõuab komisjon, et ekspert allkirjastaks avalduse, milles ta kinnitab, et eksperdiks nimetamise ajal niisugust huvide konflikti ei ole, ning kohustub komisjoni teavitama, kui huvide konflikt ülesannete täitmise ajal tekib.

Artikkel 12

Lepingud ja konsortsiumikokkulepped

1. Komisjon sõlmib iga valitud kaudse meetme ettepaneku kohta lepingu. Leping koostatakse kuuenda raamprogrammi sätete ja käesoleva määruse kohaselt, võttes arvesse asjaomaste eri vahendite iseloomulikke jooni.

Komisjon koostab pärast liikmesriikide ja assotsieerunud riikide huvitatud isikutega konsulteerimist lepingu näidise, et hõlbustada lepingute koostamist.

2. Lepingus nähakse ette kõigi osalejate õigused ja kohustused käesoleva määruse kohaselt ja eelkõige sätted, mis käsitlevad kaudse meetme teaduslikku, tehnoloogilist ja rahalist järelevalvet, selle eesmärkide ajakohastamist, konsortsiumi koosseisu muudatusi, ühenduse rahalise toetuse maksmist ja vajaduse korral kõigi vajalike kulude abikõlblikkuse tingimusi.

Lepingus nähakse ette teadmiste ja tulemuste levitamise ja kasutamise eeskirjad asutamislepingu II jaotise 2. peatükis sätestatud korras.

Leping, mis sõlmitakse komisjoni ja kõigi kaudses meetmes osalejate vahel, jõustub, kui komisjon ja koordinaator on sellele alla kirjutanud. Teised lepingus nimetatud osalejad liituvad sellega lepingu tingimuste kohaselt ja neil on osalejate õigused ja kohustused.

Iga osaleja, kes ühineb olemasoleva kaudse meetmega, liitub lepinguga ning tal on osalejate õigused ja kohustused ühenduse ees.

3. Ühenduse finantshuvide kaitse tagamiseks lisatakse lepingutesse asjakohased sanktsioonid, mis on muu hulgas määratletud nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta. [7]

4. Kaudses meetmes osalejad sõlmivad konsortsiumikokkuleppe, kui konkursikutses ei ole ette nähtud teisiti. Komisjon avaldab mittesiduvad juhendid punktide kohta, mida võib konsortsiumikokkuleppes käsitleda, näiteks:

a) konsortsiumi sisemine korraldus;

b) intellektuaalomandiõigustega seotud kord;

c) konsortsiumikokkuleppega seotud sisevaidluste lahendamine.

Selleks konsulteerib komisjon liikmesriikide ja assotsieerunud riikide huvitatud isikutega.

Artikkel 13

Kaudsete meetmete täideviimine

1. Konsortsium rakendab kaudse meetme ning võtab kõik selleks vajalikud ja põhjendatud meetmed.

Ühenduse rahaline toetus makstakse koordinaatorile. Koordinaator haldab ühenduse rahalist toetust seoses selle jagamisega osalejate ja tegevuste vahel lepingu ja konsortsiumi otsuste alusel, mis tehakse konsortsiumikokkuleppes ettenähtud sisekorra kohaselt.

Osalejad teavitavad komisjoni igast juhtumist, ka konsortsiumikokkuleppe muudatusest, mis võib mõjutada kaudse meetme rakendamist ja ühenduse õigusi.

2. Osa lejad vastutavad ühiselt kaudse meetme tehnilise rakendamise eest. Iga osaleja vastutab ka ühenduse rahalise toetuse kasutamise eest proportsionaalselt tema osaga projektis ja maksimaalselt saadud kogusumma ulatuses.

Kui osaleja rikub lepingut ja kui konsortsium rikkumist ei heasta, võib komisjon viimase võimalusena, kui kõik muud võimalused on ammendatud, võtta osalejad vastutusele järgmistel tingimustel:

a) olenemata lepingut rikkunud osaleja suhtes rakendatavatest meetmetest, nõuab komisjon teistelt osalejatelt kaudse meetme rakendamist;

b) kui rakendamine on võimatu või kui muud osalejad keelduvad järgimast punkti a, võib komisjon lepingu lõpetada ja ühenduse rahalise toetuse tagasi nõuda. Majandusliku kahju uurimisel võtab komisjon arvesse juba tehtud tööd ja saadud tulemusi ning määrab sel viisil kindlaks võla;

c) lepingut rikkunud osaleja võlg, mis määratakse kindlaks punkti b kohaselt, jaotatakse teiste osalejate vahel iga osaleja tehtud kinnitatud kulutuste alusel ja ühenduse rahalise toetuse summa makstakse tagasi ulatuses, mis igal osalejal on õigus saada.

Kui osaleja on rahvusvaheline organisatsioon, avalik-õiguslik asutus või õigussubjekt, kelle osalemise kaudses meetmes tagab liikmesriik või assotsieerunud riik, vastutab osaleja ainult oma võla eest ega kanna vastutust ühegi teise osaleja võla eest.

3. Lõiget 2 ei kohaldata kaudsete meetmete suhtes, mida rakendatakse näiteks niisuguste vahendite abil nagu inimressursside ja liikuvuse edendamise ja arendamise meetmed ning põhjendatud juhtudel teatavad toetusmeetmed.

4. Koordinaator peab raamatupidamisarvestust ühenduse rahaliste vahendite kohta, mis võimaldab igal ajal kindlaks teha, kui palju raha on igale osalejale projekti jaoks eraldatud. Koordinaator edastab selle teabe komisjonile igal aastal.

5. Kui mitu õigussubjekti on koos moodustanud ühe õigussubjekti ja tegutsevad ühe osalejana artikli 5 lõike 5 kohaselt, võtab see õigussubjekt endale lõigetes 1 ja 2 ette nähtud ülesanded. Selle liikmete vastutus määratakse õiguse kohaselt, mille alusel nimetatud ühine õigussubjekt on asutatud.

Artikkel 14

Ühenduse rahaline toetus

1. Kuuenda raamprogrammi III lisa kohaselt ning uurimis- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku [8] piires võib ühenduse rahalist toetust anda järgmises vormis:

a) pädevusvõrgustike puhul antakse toetust kindlaksmääratud integratsioonitoetusena ühise tegevusprogrammi alusel. Selle toetuse summa arvutamisel võetakse arvesse integratsiooniastet, uurijate arvu, keda kõik osalejad kavatsevad integreerida, asjaomase uurimisvaldkonna iseloomulikke jooni ja ühist tegevusprogrammi. Seda toetust kasutatakse nende ressursside täiendamiseks, mida osalejad kasutavad ühise tegevusprogrammi rakendamiseks.

See toetus makstakse välja tulemuste alusel, mis saadakse ühise tegevusprogrammi pideva rakendamise käigus, ja tingimusel, et tegevusprogrammi kulud, mille peab kinnitama välisaudiitor või avalik-õiguslike asutuste puhul pädev ametiisik, on suuremad kui toetus;

b) inimressursside ja liikuvuse edendamise meetmete ja teatavate toetusmeetmete puhul, välja arvatud artikli 9 lõike 2 punktis b nimetatud kaudsed meetmed, võib toetust anda ühekordse summeeritud väljamaksena;

c) integreeritud projektide ja muude vahendite puhul, välja arvatud punktides a ja b nimetatud ning artikli 9 lõike 2 punktis b nimetatud kaudsed meetmed, võib toetust anda rahastamistoetusena eelarvesse, mis arvutatakse protsendina eelarvest, mille osalejad on kaudse meetme teostamiseks kinnitanud; rahastamistoetuse protsenti kohandatakse tegevusliigiga ja võetakse arvesse asjaomaste osalejate kasutatud soetusmaksumusmeetodit.

Kaudse meetme rakendamiseks vajalikud kulud peab kinnitama välisaudiitor või avalik-õiguslike asutuste puhul pädev ametiisik.

2. Abikõlblikud kulud määratletakse artikli 12 lõike 2 esimese lõigu kohaselt ning need peavad vastama järgmistele tingimustele:

a) need peavad olema tegelikud, majanduslikult põhjendatud ja kaudse meetme rakendamiseks vajalikud;

b) need tuleb kindlaks määrata iga üksiku osaleja tavapäraste raamatupidamispõhimõtete kohaselt;

c) need peavad olema kirjendatud osalejate raamatupidamisarvestusse või artikli 8 lõike 2 viimases lõigus nimetatud kolmandate isikute ressursside puhul nende kolmandate isikute vastavatesse finantsdokumentidesse;

d) nendesse ei tohi lisada kaudseid makse, tollimakse ja intresse ning neist ei või saada tulu.

Erandina tegelike kulude põhimõttest ja osalejate nõusolekul võib lepingus sätestada ühenduse rahalise toetuse keskmised määrad kulude kaupa või eelnevalt kehtestatud ühekordsete maksete kaupa, samuti iga tegevuse väärtuse, mis peab olema ligilähedane kavandatud kuludega.

3. Konsortsiumi halduskulud hüvitatakse kuni 100 % ulatuses tekkinud kuludest, nende hulka kuuluvad auditeerimistõendite kulud. Sel juhul võivad õigussubjektid, kes osalevad kaudses meetmes lisatasu alusel, taotleda kõigi halduskulude hüvitamist, kui nad suudavad esitada selle kohta üksikasjalikud tõendid. Lepingutes sätestatakse halduskulude suurim protsent ühenduse toetuse suhtes. Konsortsiumi halduskuludeks võib ette näha kuni 7 %.

Artikkel 15

Konsortsiumi koosseisu muudatused

1. Konsortsium võib omal algatusel oma koosseisu muuta, ta võib seda eelkõige laiendada, võttes liikmeks õigussubjekte, kes annavad oma panuse kaudse meetme rakendamisse.

Konsortsium peab igast koosseisu muudatusest teavitama komisjoni, kes võib teate saamisest alates kuue kuu jooksul esitada vastuväiteid. Uued osalejad liituvad lepinguga artikli 12 lõike 2 tingimuste kohaselt.

2. Pädevusvõrgustiku ühises tegevusprogrammis või integreeritud projekti teostuskavas täpsustatakse need konsortsiumi koosseisu muudatused, mille puhul tuleb avaldada eelnevalt konkursikuulutus.

Konsortsium avaldab konkursikuulutuse ja levitab seda laialdaselt, kasutades teatavaid infolevivahendeid, eelkõige kuuenda raamprogrammi veebilehti, kutseala ajakirjandusväljaandeid ja teatmikke.

Konsortsium hindab pakkumisi kaudse meetme hindamiseks ja valimiseks kohaldatavate kriteeriumide alusel, mis on määratletud artikli 10 lõigete 4 ja 5 tingimuste kohaselt, sõltumatute ekspertide abiga, kelle konsortsium on nimetanud artikli 11 lõike 2 punktis b kirjeldatud kriteeriumide alusel.

Hilisemad konsortsiumi muudatused tehakse lõike 1 teises lõigus sätestatud korras.

Artikkel 16

Täiendav rahaline toetus

Komisjon võib ühenduse rahalist toetust käimasolevale kaudsele meetmele suurendada, et laiendada selle ulatust uue tegevusega, mille puhul võib tekkida vajadus uute osavõtjale järele.

Seda võib teha artikli 9 lõikes 1 ja artikli 9 lõike 2 punktis c nimetatud kaudsete meetmete puhul lisaettepanekute esitamise kutsega, mille komisjon avaldab ja mida ta levitab artikli 9 lõike 4 kohaselt; vajaduse korral võib seda kutset kohaldada ainult käimasolevate projektide suhtes. Komisjon hindab lisaettepanekuid ja valib need artikli 10 kohaselt.

Artikkel 17

Konsortsiumi tegevus kolmandate isikute kasuks

Kui lepingus on sätestatud, et konsortsiumi kogu tegevus või osa sellest toimub kolmandate isikute kasuks, peab konsortsium tagama, et see nõuetekohaselt ja vajaduse korral lepingu kohaselt avalikustatakse.

Konsortsium hindab kõiki kolmandatelt isikutelt saadud taotlusi ja valib need läbipaistvuse, õigluse ja erapooletuse põhimõtete alusel ja lepingu tingimuste kohaselt.

Artikkel 18

Teaduslik, tehnoloogiline ja finantsjärelevalve ning audit

1. Komisjon hindab korrapäraselt ühenduse toetust saavaid kaudseid meetmeid tegevusaruande põhjal, mille osalejad esitavad lepingu tingimuste kohaselt ja milles käsitletakse ka teadmiste kasutamise ja levitamise kava.

Pädevusvõrgustike, integreeritud projektide ja vajaduse korral muude kaudsete meetmete järelevalvet aitavad teostada artikli 11 lõike 2 kohaselt nimetatud sõltumatud eksperdid.

Komisjon tagab, et kogu teavet, mille ta saab olemasoleva oskusteabe ja kaudse meetme ajal oodatavate või saadud teadmiste kohta, käsitletakse konfidentsiaalsena.

2. Lepingu kohaselt võtab komisjon vajalikke meetmeid, et tagada kaudse meetme eesmärkide saavutamine ühenduse finantshuvide asjakohase arvestamisega. Nende huvide tõttu võib komisjon vajaduse korral ühenduse rahalist toetust muuta või kaudse meetme peatada, kui käesoleva määruse või lepingu sätteid on rikutud.

3. Komisjonil või selle volitatud esindajal on õigus osalejaid teaduslikust, tehnoloogilisest ja finantsilisest seisukohast kontrollida, et olla kindel, kas kaudset meedet teostatakse või on teostatud nii, nagu osalejad on teatanud, ja kooskõlas lepingu tingimustega.

Lepingus kehtestatakse tingimused, mille alusel osalejad võivad esitada vastuväiteid teadmiste kasutamise ja levitamise tehnoloogilise kontrollimise kohta, mida teostavad teatavad komisjoni volitatud esindajad.

4. Asutamislepingu artikli 160C kohaselt võib Euroopa Kontrollikoda kontrollida ühenduse rahalise toetuse kasutamist.

Artikkel 19

Liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele kättesaadavaks tehtud teave

Komisjon teeb taotluse korral igale liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu vajaliku teabe, mis tal on kaudse meetme alusel tehtud töö tulemusena olemas, kui see teave on riigi poliitika seisukohast asjakohane, välja arvatud juhul, kui osalejad esitavad piisava põhjenduse selle kättesaadavaks tegemise vastu.

Teadmiste kättesaadavaks tegemisel ei lähe intellektuaalomandiõiguste kohaselt komisjoni ja osalejate õigused või kohustused mingil juhul üle liikmesriikidele või assotsieerunud riikidele, kes selle teabe saavad.

Liikmesriigid ja assotsieerunud riigid täidavad komisjoni konfidentsiaalsuskohustust, nagu on käesolevas määruses ette nähtud, kui osalejad ise ei avalikusta niisugust üldteavet, ei tee seda ise kättesaadavaks või kui seda teavet antakse ilma konfidentsiaalsuspiiranguteta.

Artikkel 20

Ühenduse finantshuvide kaitse

Komisjon tagab, et kaudsete meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve tõhusate kontrollide ja hoiatusmeetmetega ning eeskirjade rikkumise korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 [9] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (Euratom) nr 1074/1999 [10] kohaselt.

III PEATÜKK

ERIEESKIRJAD OSALEMISEKS TTA-TEGEVUSES PRIORITEETSE VALDKONNA "TERMOTUUMAENERGEETIKA ALASED TEADUSUURINGUD" RAAMES

Artikkel 21

Reguleerimisala

Käesolevas peatükis sätestatud eeskirju kohaldatakse TTA-tegevuse suhtes prioriteetse valdkonna "Termotuumaenergeetika-alased teadusuuringud" raames. Vastuolude korral käesolevas peatükis ning II ja III peatükis sätestatud eeskirjade vahel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud eeskirju.

Artikkel 22

Menetlused

Prioriteetsele valdkonnale "Termotuumaenergeetika alased teadusuuringud" vastav TTA-tegevus võib toimuda järgmises raamistikus sätestatud menetluste kohaselt:

a) assotsiatsioonilepingud liikmesriikidega, assotsieerunud riikidega või kõnealustes riikides asutatud õigussubjektidega;

b) Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepe (EFDA);

c) muud mitmepoolsed kokkulepped, mis on sõlmitud ühenduse ja assotsieerunud õigussubjektide vahel;

d) õigussubjektid, mis võidakse asutada pärast seda, kui tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse eriprogrammi (Euratom) artikli 6 lõikes 2 nimetatud termotuumasünteesiprogrammiga tegelev nõuandekomitee on esitanud oma arvamuse;

e) muud tähtajalised lepingud liikmesriikides või assotsieerunud riikides asutatud õigussubjektidega, mis ei kuulu ühingusse;

f) rahvusvahelised kokkulepped, mis käsitlevad koostööd kolmandate riikidega, või sellise kokkuleppega asutatud õigussubjektid.

Artikkel 23

Ühenduse rahaline toetus

1. Artikli 22 punktis a nimetatud assotsiatsioonilepingutes ja artikli 22 punktis e nimetatud tähtajalistes lepingutes nähakse ette eeskirjad, mis käsitlevad ühenduse rahalist toetust kõnealuste lepingutega ettenähtud tegevusele.

Ühenduse rahalise toetuse aastane baasintress kuuenda raamprogrammi kestel ei ole üle 20 %.

2. Pärast konsulteerimist tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse eriprogrammi (Euratom) artikli 6 lõikes 2 nimetatud nõuandekomiteega tuumasünteesi alal võib komisjon rahastada:

a) ühtse määraga kuni 40 %:

i) konkreetselt määratletud projektide kapitalikulusid, mis nõuandekomitee hinnangu põhjal on prioriteetsed; prioriteetseks loetakse meetmed, mis on vahetult seotud projektidega Next Step ja ITER, välja arvatud varasemate programmide põhjal prioriteetse staatuse saanud projektid;

ii) osalemiskulusid konkreetselt määratletud projektide puhul, millega tugevdatakse artiklis 22 osutatud assotsiatsioonilepingute põhjal asutatud ühingute vastastikust koostööd, kusjuures ühenduse toetuse aastane ülemmäär ühele ühingule on 100000 eurot;

b) konkreetselt määratletud mitmepoolset tegevust, mis toimub Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkuleppe alusel või mida teostab selleks asutatud õigussubjekt, kaasa arvatud hankelepingud.

3. Kui projektile või tegevusele antav rahaline toetus ületab lõike 1 teises lõigus nimetatud aastase baasintressi, on kõigil artikli 22 punktides a, b, c, d ja e osutatud õigussubjektidel õigus osaleda katsetustes asjaomastel seadmetel.

4. Ühenduse rahaline toetus tegevusele artikli 22 punktis f nimetatud rahvusvahelise koostöökokkuleppe raames määratakse kindlaks kõnealuse kokkuleppega või selle kokkuleppe kohaselt asutatud õigussubjekti poolt.

Ühendus võib koos programmiga ühinenud õigussubjektidega asutada mis tahes asjakohase õigussubjekti, et juhtida kokkuleppes osalemist ja hallata rahalist toetust.

Artikkel 24

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. november 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

T. Pedersen

[1] EÜT C 103 E, 30.4.2002, lk 331.

[2] Arvamus on esitatud 3. juulil 2002 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] Arvamus on esitatud 17. juulil 2002 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 232, 29.8.2002, lk 34.

[5] EÜT L 294, 29.10.2002, lk 74.

[6] EÜT L 199, 31.7.1985, lk 1

[7] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[8] EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5.

[9] Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/86, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

[10] Nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (Euratom) nr 1074/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti toimetatavate juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8).

--------------------------------------------------