31977L0091

Teine nõukogu direktiiv,

13. detsember 1976,

tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks

(77/91/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 54 lõike 3 punkti g,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

artikli 54 lõike 3 punktis g ja asutamisvabaduse piirangute kaotamise üldprogrammis sätestatud kooskõlastamine, mida alustati direktiiviga 68/151/EMÜ, [3] on eriti tähtis aktsiaseltside puhul, sest nende tegevusel on märkimisväärne osa liikmesriikide majanduses ja ulatub sageli üle riigipiiride;

aktsiaseltside asutamise ja aktsiakapitali säilitamise, suurendamise või vähendamisega seotud siseriiklike õigusnormide kooskõlastamine on eriti tähtis kindlustamaks võrdväärse kaitse alammäära nii aktsionäridele kui ka võlausaldajatele;

ühenduse territooriumil peab aktsiaseltsi põhikiri või asutamisleping võimaldama kõigil huvitatud isikutel tutvuda aktsiaseltsi põhiandmetega, kaasa arvatud aktsiakapitali täpne struktuur;

ühenduses tuleb vastu võtta normid säilitamaks kapital, mis moodustab võlausaldajaile tagatise, eelkõige keelates selle igasuguse vähendamise jaotamise teel aktsionäridele, kui viimastel pole selleks õigust, ning kehtestades piiranguid aktsiaseltsi õigusele omandada oma aktsiaid;

artikli 54 lõike 3 punkti g eesmärke silmas pidades on vaja, et liikmesriikide kapitali suurendamist või vähendamist reguleerivad seadused tagaksid ühesuguses seisundis aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtte ning enne vähendamiseotsust oma nõuded esitanud võlausaldajate kaitse põhimõtte järgimise ja ühtlustamise,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesoleva direktiiviga ettenähtud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse liikmesriikide õigus- või haldusnormide suhtes, mis reguleerivad järgmisi äriühinguliike:

- Belgias:

la société anonyme/de naamloze vennootschap,

- Taanis:

aktieselskabet,

- Prantsusmaal:

la société anonyme,

- Saksamaal:

die Aktiengesellschaft,

- Iirimaal:

the public company limited by shares,

the public company limited by guarantee and having a share capital,

- Itaalias:

la societá per azioni,

- Luksemburgis:

la societé anonyme,

- Hollandis:

de naamlooze vennootschap,

- Ühendkuningriigis:

the public company limited by shares,

the public company limited by guarantee and having a share capital.

Iga eespool mainitud liiki äriühingu ärinimes sisaldub või sellega kaasneb kirjeldus, mis selgesti erineb teist liiki äriühingutelt nõutavast kirjeldusest.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat direktiivi muutuvkapitaliga investeerimisühingute ja ühistute kui ühe lõikes 1 loetletud äriühingu liikide suhtes. Kui see on liikmesriikide seaduste kohaselt võimalik, nõutakse sellistelt äriühingutelt väljendite "muutuvkapitaliga investeerimisühing" või "ühistu" kasutamist kõigis direktiivi 68/151/EMÜ artiklis 4 nimetatud dokumentides.

Käesolevas direktiivis tähendab väljend "muutuvkapitaliga investeerimisühing" ainult neid äriühinguid:

- mille ainueesmärk on investeerida oma vahendid mitmesugustesse väärtpaberitesse, kinnisvarasse ning muusse varasse, selleks et hajutada investeerimisriski ja võimaldada oma aktsionäridel saada tulu nende vara haldamiselt,

- mis pakuvad oma aktsiaid avalikuks märkimiseks,

- mis oma põhikirja kohaselt võivad ükskõik millal oma aktsiaid miinimum- ja maksimumkapitali piires välja lasta, tagasi osta või edasi müüa.

Artikkel 2

Äriühingu põhikiri või asutamisleping sisaldab alati vähemalt järgmisi andmeid:

a) äriühingu liik ja ärinimi;

b) äriühingu tegevusala;

c) - aktsiakapitali suurus, kui äriühingul puudub põhikirjajärgne kapital,

- kui äriühingul on põhikirjajärgne kapital, siis selle suurus ning samuti aktsiakapitali suurus äriühingu asutamise või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmise ajal ja siis, kui toimub muutus põhikirjajärgses kapitalis, ilma et see piiraks direktiivi 68/151/EMÜ artikli 2 lõike 1 punkti e kohaldamist;

d) eeskirjad, mis reguleerivad nende organite liikmete arvu ja ametissemääramise korda, kes vastutavad äriühingu esindamise eest suhtlemisel kolmandate isikutega, tema haldamise, juhtimise, järelevalve või kontrolli eest, ning mis reguleerivad volituste jaotumist nende organite vahel, kuivõrd nimetatud asjaolud ei ole seadusega kindlaks määratud;

e) äriühingu tegevuse tähtaeg, välja arvatud juhul, kui see pole määratud.

Artikkel 3

Põhikiri või asutamisleping või eraldi dokument, mis avaldatakse iga liikmesriigi seadusega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 68/151/EMÜ artikliga 3, peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

a) registrisse kantud asukoht;

b) märgitud aktsiate nimiväärtus ja vähemalt üks kord aastas nende arv;

c) selliste märgitud aktsiate arv, millel ei ole nimiväärtust, kui selliseid aktsiaid võib välja lasta riigi seaduse alusel;

d) aktsiate üleminekut piiravad eritingimused, juhul kui neid esineb;

e) kui esineb mitut liiki aktsiaid, siis punktides b, c ja d nimetatud andmed iga aktsialiigi kohta ning iga aktsialiigiga seotud õiguste kohta;

f) kas aktsiad on nimelised või esitajaaktsiad, juhul kui riigi seadus näeb ette mõlemat tüüpi aktsiaid, ning kõik selliste aktsiate vahetamist käsitlevad eeskirjad, juhul kui see ei toimu seadusega sätestatud korras;

g) äriühingu asutamise või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmise ajal sissemakstud kapitali suurus;

h) aktsiate nimiväärtus või kui nimiväärtus puudub, siis mitterahalise sissemakse eest väljalastud aktsiate arv koos mitterahalise sissemakse eseme ja maksja nimega;

i) nende füüsiliste või juriidiliste isikute või äriühingute, mis ei ole juriidilised isikud, andmed, kes on alla kirjutanud või kelle nimel on alla kirjutatud põhikirjale või asutamislepingule või nende dokumentide projektile juhul, kui äriühingut ei asutatud samal ajal;

j) äriühingu asutamisega seotud kõigi äriühingu väljamakstavate või tema arvele kantavate kulude kogusumma või ligilähedane summa, enne äriühingule tegevuse alustamiseks tegevusloa andmist;

k) kõik äriühingu asutamise ajal või enne tegevuse alustamiseks tegevusloa saamist tehtud eelistused neile, kes on osalenud äriühingu asutamises või toimingutes sellise tegevusloa saamiseks.

Artikkel 4

1. Kui liikmesriigi seadustega nähakse ette, et äriühing ei tohi ilma tegevusloata tegevust alustada, siis tuleb sätestada ka vastutus kohustuste suhtes, mis äriühing on võtnud või mis tema nimel on võetud enne sellise tegevusloa andmist või sellest keeldumist.

2. Lõiget 1 ei kohaldata kohustuste suhtes, mis tulenevad lepingutest, mis jõustuvad tingimusel, et äriühingule antakse luba tegevust alustada.

Artikkel 5

1. Kui liikmesriigi seadused nõuavad äriühingu asutamist rohkem kui ühe asutaja poolt, siis tõsiasi, et kõigi aktsiate omanik on üks isik või et äriühingu liikmete arv pärast äriühingu asutamist langeb alla seadusliku määra, ei põhjusta äriühingu automaatset lõpetamist.

2. Juhul kui lõikes 1 tähendatud juhtudel liikmesriigi seadused lubavad äriühingu kohtuotsuse alusel lõpetada, peab pädev kohtunik võimaldama äriühingu piisavalt aega lõikes 1 nimetatud asjaolude kõrvaldamiseks.

3. Kui selline sundlõpetamise otsus tehakse, kuulub äriühing likvideerimisele.

Artikkel 6

1. Selleks et äriühingut asutada või tegevuse alustamiseks tegevusluba saada, peab aktsiakapitali suurus olema liikmesriikide seaduste järgi vähemalt 25000 Euroopa arvestusühikut.

Euroopa arvestusühik on komisjoni otsusega 3289/75/ESTÜ [4] määratletud arvestusühik. Ekvivalent omavääringus arvestatakse algselt välja käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval kehtiva kursi järgi.

2. Kui Euroopa arvestusühiku ekvivalenti omavääringus muudetakse nii, et miinimumkapitali väärtus omavääringus langeb ühe aasta jooksul alla 22500 Euroopa rahalise arvestusühiku, teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile, et sellel liikmesriigil tuleb oma õigusaktid sellele ajavahemikule järgneva 12 kuu jooksul lõikes 1 sätestatuga vastavusse viia. Kuid liikmesriik võib sätestada, et muudetud õigusakte ei kohaldata juba olemasolevate äriühingute suhtes enne, kui on möödunud 18 kuud nende jõustumisest.

3. Nõukogu tutvub komisjoni ettepaneku põhjal iga viie aasta järel põhjalikult käesolevas artiklis nimetatud Euroopa arvestusühikute summadega ja vaatab need vajaduse korral uuesti läbi, võttes arvesse ühenduse majanduslikke ja rahalisi suundumusi ning tendentsi lubada ainult suurtel ja keskmise suurusega äriühingutel tegutseda artiklis 1 loetletud äriühinguliikidena.

Artikkel 7

Aktsiakapital võib koosneda ainult varast, mille majanduslikku väärtust on võimalik hinnata. Töid teostav või teenuseid osutav ettevõte ei tohi moodustada osa sellisest varast.

Artikkel 8

1. Aktsiaid ei tohi välja lasta nende nimiväärtusest või kui nimiväärtus puudub, siis arvestuslikust nimiväärtusest madalama hinnaga.

2. Liikmesriigid võivad lubada neil, kes otsustavad paigutada aktsiaid oma kutsetegevusse, maksta selle tehingu käigus märgitud aktsiate koguhinnast vähem.

Artikkel 9

1. Sissemakse eest väljalastavate aktsiate eest peab äriühingu asutamise või tegevuse alustamiseks tegevusloa andmise ajaks olema sisse makstud vähemalt 25 % nende nimiväärtusest või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestuslikust nimiväärtusest.

2. Kui aktsiad lastakse välja mitterahalise sissemakse eest äriühingu asutamise või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmise ajal, tuleb mitterahaline sissemakse viie aasta jooksul sellest ajast arvates täies ulatuses tasuda.

Artikkel 10

1. Üks või mitu haldus- või kohtuorganite määratud või kinnitatud sõltumatut eksperti koostavad mis tahes mitterahalise sissemakse kohta aruande enne äriühingu asutamist või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmist. Sellised eksperdid võivad vastavalt iga liikmesriigi seadustele olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ja äriühingud, mis ei ole juriidilised isikud.

2. Ekspertide aruanne sisaldab vähemalt iga mitterahalise sissemakse moodustava vara ja kasutatud hindamismeetodite kirjelduse ning näitab, kas nende meetodite abil saadud väärtused vastavad vähemalt selle vara põhjal väljalastavate aktsiate arvule ja nimiväärtusele või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestuslikule nimiväärtusele ning vajaduse korral ülekursile.

3. Ekspertide aruanne avaldatakse iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 68/151/EMÜ artikliga 3.

4. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda seda artiklit, kui 90 % kõigi aktsiate nimiväärtusest või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestuslikust nimiväärtusest lastakse välja ühele või enamale äriühingule mitterahalise sissemakse eest ning kui täidetakse järgmisi nõudeid:

a) äriühingu suhtes, millesse selline sissemakse tehakse, on artikli 3 punktis i tähendatud isikud nõustunud ekspertide aruandest loobuma;

b) selline kokkulepe on trükis avaldatud lõikes 3 sätestatud korras;

c) äriühinguil, kes teevad mitterahalise sissemakse, on reserve, mida vastavalt seaduse või põhikirjaga sätestatud korrale ei tohi jaotada ning mis on vähemalt võrdsed mitterahalise sissemakse eest väljalastavate aktsiate nimiväärtusega või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestusliku nimiväärtusega;

d) äriühingud, kes teevad mitterahalise sissemakse, tagavad punktis c nimetatud summaga võrdse summani äriühingu võlgu, millesse selline sissemakse tehakse, mis tekivad ajavahemikul aktsiate väljalaskmisest mitterahalise sissemakse eest kuni ühe aasta möödumiseni selle äriühingu raamatupidamise aastaaruande avaldamisest majandusaasta kohta, mille kestel selline sissemakse tehti. Nende aktsiate võõrandamine on sel ajal keelatud;

e) punktis d tähendatud võlgade tagamine on trükis avaldatud lõikes 3 sätestatud korras;

f) mitterahalise sissemakse tasuvad äriühingud paigutavad reservi punktis c nimetatud summaga võrdse summa, mida ei tohi jaotada enne kolme aasta möödumist äriühingu, millesse selline sissemaks tehti, raamatupidamise aastaaruande avaldamist majandusaasta kohta, mille kestel selline sissemakse tehti või vajaduse korral enne sellist hilisemat kuupäeva, milleks punktis d tähendatud kõik võlgade tagamisega seotud nõuded, mis esitati selle aja jooksul, on täidetud.

Artikkel 11

1. Juhul kui äriühing omandab artikli 3 punktis i tähendatud isikule või äriühingule kuuluva vara tasu eest, mis moodustab vähemalt ühe kümnendiku märgitud kapitalist ja kui selline omandamine toimus enne siseriikliku õigusega kehtestatud vähemalt kaheaastase piirtähtaja lõppemist, mida arvutatakse äriühingu asutamisest või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmisest, siis tutvutakse omandamisega ja selle üksikasjad avaldatakse artiklis 10 sätestatud korras ning esitatakse kinnitamiseks üldkoosolekule.

Liikmesriigid võivad nende sätete kohaldamist nõuda ka siis, kui vara kuulub aktsionärile või kolmandale isikule.

2. Lõiget 1 ei kohaldata omandamiste suhtes, mis on toimunud äriühingu tavapärase tegevuse käigus, haldus- või kohtuorganite nõudel või valve all või väärtpaberibörsil.

Artikkel 12

Aktsiakapitali vähendamist käsitlevate sätete kohaselt ei tohi aktsionärid olla vabastatud sissemakse kohustusest.

Artikkel 13

Kuni riigisiseste seaduste hilisema kooskõlastamiseni võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid nõudmaks teist liiki äriühingu muutmisel aktsiaseltsiks vähemalt samade tagatiste kasutamist, nagu on sätestatud artiklites 2-12.

Artikkel 14

Artiklid 2-13 ei piira liikmesriikide nende normide kohaldamist, mis käsitlevad põhikirja või asutamislepingu muutmisega seotud pädevust ja protseduuri.

Artikkel 15

1. a) Välja arvatud aktsiakapitali vähendamise juhud, ei tohi tulusid aktsionäridele jaotada, kui netovara on äriühingu raamatupidamise aastaaruande kohaselt viimase majandusaasta lõppemise kuupäeval väiksem või muutub sellise tulude jaotamise tõttu väiksemaks kui märgitud kapitali ja nende reservide kogusumma, mida vastavalt seaduse või põhikirjaga kehtestatud korrale ei tohi jaotada.

b) Kui aktsiakapitali sissemaksmata osa ei kanta bilansi aktivapoolele, siis arvatakse see summa maha lõikes a tähendatud märgitud kapitali summast.

c) Aktsionäridele jaotatavate tulude summa ei tohi olla suurem kui lõppenud majandusaasta kasum, millele on lisatud kõik kasumisiirded ja selleks ettenähtud reservidest võetud summad ning millest on maha arvatud kõik kahjumisiirded ja summad, mis kooskõlas seaduse või põhikirjaga on reservi paigutatud.

d) Punktides a ja c kasutatud väljend "tulude jaotamine" hõlmab eelkõige dividendide ja aktsiatega seotud intresside väljamaksmist.

2. Kui liikmesriikide seadused lubavad välja maksta vahedividende, siis tuleb täita vähemalt järgmisi tingimusi:

a) koostada vahearuanne, mis näitab, et tulude jaotamiseks ettenähtud vahendid on piisavad;

b) jaotatav summa ei tohi ületada kogukasumit, mis on saadud alates viimase majandusaasta lõpust, mille kohta on koostatud aastaaruanne, millele on lisatud kõik kasumisiirded ja summad selleks ettenähtud reservidest ning maha arvatud kahjumisiirded ja vastavalt seaduses või põhikirjas sätestatud nõuetele reservi paigutatavad summad.

3. Lõiked 1 ja 2 ei mõjuta nende liikmesriikide normide kohaldamist, mis käsitlevad aktsiakapitali suurendamist fondiemissiooni läbiviimisega.

4. Liikmesriikide seadused võivad sätestada lõike 1 punkti a erandid põhikapitaliga investeerimisühingute jaoks.

"Põhikapitaliga investeerimisühing" tähendab käesolevas lõikes ainult sellist äriühingut,

- mille ainueesmärk on investeerida oma rahalised vahendid mitmesugustesse osadesse või aktsiatesse, kinnisvarasse või muusse varasse, selleks et hajutada investeerimisriski ja võimaldada oma aktsionäridel saada tulu nende vara haldamiselt, ja

- mis pakub oma aktsiaid avalikuks märkimiseks.

Kui see on liikmesriikide seaduste kohaselt võimalik,

a) nõutakse, et sellised aktsiaseltsid lisaksid kõigile direktiivi 68/151/EMÜ artiklis 4 tähendatud dokumentidele väljendi "investeerimisühing";

b) ei lubata mitte ühelgi sellisel äriühingul, mille netovara langeb alla lõike 1 punktis a määratud summa, ette võtta tulude jaotamist aktsionäridele siis, kui äriühingu raamatupidamise aastaaruande kohaselt on äriühingu vara kogumaksumus viimase majandusaasta lõppemise kuupäeval poolteist korda väiksem või muutub sellise tulude jaotamise tõttu poolteist korda väiksemaks kui äriühingu koguvõlgnevus võlausaldajate ees raamatupidamise aastaaruande kohaselt;

c) nõutakse, et kõik sellised äriühingud, kes võtavad ette tulude jaotamise, kui nende netovara langeb alla lõike 1 punktis a määratud summa, lisaksid oma raamatupidamise aastaaruandele sellekohase teatise.

Artikkel 16

Kõik vastuolus artikliga 15 jaotatud tulud tuleb neid saanud aktsionäridel tagastada, kui äriühing tõestab, et need aktsionärid teadsid või pidid teadma, et selline tulude jaotamine oli lubamatu.

Artikkel 17

1. Aktsiakapitali olulise vähenemise korral tuleb kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek liikmesriikide seadustes sätestatud tähtaja jooksul otsustamaks, kas aktsiaselts tuleb lõpetada või peab võtma muid meetmeid.

2. Liikmesriikide seadused võivad lõike 1 tähenduses oluliseks peetava vähenemise suuruseks määrata summa, mis ei ole suurem kui pool aktsiakapitalist.

Artikkel 18

1. Äriühing ei tohi oma aktsiaid ise märkida.

2. Kui äriühingu aktsiaid märgib oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutsev isik, loetakse selline märkimine sooritatuks märkija enda arvele.

3. Artikli 3 punktis i tähendatud isikud või äriühingud, mis ei ole juriidilised isikud, või aktsiakapitali suurendamise korral haldus- ja juhtorganite liikmed on kohustatud maksma aktsiate eest, mis on märgitud vastuolus käesoleva artikliga.

Liikmesriigi seadustes võib sätestada, et iga sellise isiku võib vabastada oma kohustusest juhul, kui ta tõestab, et temale isiklikult ei saa süüd omistada.

Artikkel 19

1. Kui liikmesriigi seadused lubavad kas äriühingul endal või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu omandada oma aktsiaid, siis tuleb selliste omandamiste puhul täita vähemalt järgmisi tingimusi:

a) nõusoleku annab üldkoosolek, kes määrab selliste omandamiste korra ja tingimused ning eelkõige omandatavate aktsiate suurima arvu, tähtaja, mille jooksul nõusolek kehtib ja mis ei tohi ületada 18 kuud ning tasulise omandamise korral maksimum- ja miinimumtasu. Haldus- või juhtorganite liikmed on kohustatud tagama, et iga seadusliku omandamise ajal järgitakse punktides b, c ja d märgitud tingimusi;

b) omandatud aktsiate, kaasa arvatud eelnevalt omandatud ja äriühingule kuuluvad aktsiad ning oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu omandatud aktsiate nimiväärtus või, nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ei tohi ületada 10 % aktsiakapitalist;

c) omandamised ei tohi põhjustada netovara vähenemist alla artikli 15 lõike 1 punktis a mainitud summa;

d) tehingus võib kasutada ainult aktsiaid, mille eest sissemakse on täielikult tehtud.

2. Liikmesriigi seadustega võib ette näha erandeid lõike 1 punkti a esimesest lausest juhul, kui äriühingu oma aktsiate omandamine on vajalik selleks, et takistada lähitulevikus äriühingut ähvardava tõsise kahju tekkimist. Sellisel juhul tuleb haldus- või juhtorganil teatada järgmisele üldkoosolekule toimunud omandamiste põhjused ja laad, omandatud aktsiate arv ja nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus, aktsiate osakaal aktsiakapitalis ning nende aktsiate eest makstud tasu.

3. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda lõike 1 punkti a esimest lauset aktsiate suhtes, mis äriühing on enda või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu omandanud jaotamiseks selle äriühingu või tütarettevõtja töötajaile. Sellised aktsiad tuleb jaotada 12 kuu jooksul alates nende omandamisest.

Artikkel 20

1. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda artiklit 19:

a) kapitali vähendamisotsuse rakendamise käigus või artiklis 39 tähendatud asjaoludel omandatud aktsiate suhtes;

b) vara üldise võõrandamise tulemusena omandatud aktsiate suhtes;

c) tasuta omandatud täielikult sissemakstud aktsiate või pankade ja teiste rahandusasutuste poolt ostukomisjonitasuna omandatud aktsiate suhtes;

d) aktsiate suhtes, mis on omandatud juriidilise kohustuse või kohtulahendi alusel, et kaitsta vähemusaktsionäre eelkõige ühinemise, äriühingu tegevusala või õigusliku vormi muutumise, registrisse kantud asukoha välismaale üleviimise või aktsiate ülemineku kohta kehtestatud piirangute puhul;

e) aktsionärilt omandatud aktsiate suhtes juhul, kui nende eest on jäetud sissemaksed tegemata;

f) aktsiate suhtes, mis on omandatud sidusettevõtete vähemusaktsionäride kompenseerimiseks;

g) täielikult sissemakstud aktsiate suhtes, mis on omandatud sundmüügilt kohtu korralduse alusel aktsionäri võla sissenõudmiseks äriühingu kasuks;

h) täielikult sissemakstud aktsiate suhtes, mille väljalaskja on põhikapitaliga investeerimisühing vastavalt artikli 15, lõike 4 teisele lõigule ning omandaja see äriühing või sidusettevõte investeerija nõudmisel. Kohaldatakse artikli 15 lõike 4 punkti a. Sellised omandamised ei tohi põhjustada netovara vähenemist alla aktsiakapitali ja nende reservide summa, mille jaotamine on seadusega keelatud.

2. Kuid eespool lõike 1 punktides b–g loetletud juhtudel omandatud aktsiad tuleb võõrandada kuni kolme aasta jooksul alates nende omandamisest välja arvatud juhul, kui omandatud aktsiate nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ei ületa 10 % märgitud kapitalist, kaasa arvatud aktsiad, mis aktsiaselts võib olla omandanud oma nimel, kuid aktsiaseltsi huvides tegutseva isiku kaudu.

3. Kui aktsiaid ei võõrandata lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, siis tuleb need tühistada. Liikmesriigi seadused võivad selle tühistamise allutada aktsiakapitali vastavale vähendamisele. Selline vähendamine tuleb ette näha juhul, kui tühistamisele kuuluvate aktsiate omandamine põhjustab netovara langemise alla artikli 15 lõike 1 punktis a määratud summa.

Artikkel 21

Artiklitega 19 ja 20 vastuolus omandatud aktsiad võõrandatakse ühe aasta jooksul alates nende omandamisest. Kui neid selle tähtaja jooksul ei võõrandata, siis kohaldatakse artikli 20 lõiget 3.

Artikkel 22

1. Kui liikmesriigi seadused lubavad äriühingul endal või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu äriühingu oma aktsiaid omandada, siis tuleb selliste aktsiate omamise puhul iga kord täita vähemalt järgmisi tingimusi:

a) aktsiatest tulenevate õiguste seas tuleb äriühingu oma aktsiatest tulenev hääleõigus igal juhul peatada;

b) kui aktsiad lisatakse bilansi aktivapoolele, tuleb passiva poolele kanda nendega võrdse suurusega jaotamisele mittekuuluv reserv.

2. Kui liikmesriigi seadused lubavad äriühingul endal või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu äriühingu oma aktsiaid omandada, siis tuleb tegevusaruandes nõuda vähemalt järgmiste andmete esitamist:

a) majandusaasta kestel sooritatud omandamiste põhjendus;

b) majandusaasta kestel omandatud ja võõrandatud aktsiate arv ning nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ning aktsiate osakaal aktsiakapitalis;

c) tasulise omandamise või võõrandamise korral aktsiate eest makstav tasu;

d) äriühingu omandatud ja talle kuuluvate aktsiate arv ning nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ning aktsiate osakaal aktsiakapitalis.

Artikkel 23

1. Äriühing, silmas pidades oma aktsiate omandamist kolmanda isiku poolt, ei tohi anda avansse, laene ega tagatisi.

2. Lõiget 1 ei kohaldata pankade ja teiste rahandusasutuste tavapärase äritegevuse hulka kuuluvate tehingute suhtes ega äriühingu või tütarettevõtte töötajate tehingute suhtes, mille eesmärk on omandada aktsiaid. Sellised tehingud ei tohi põhjustada netovara vähenemist alla artikli 15 lõike 1 punktis a määratud summa.

3. Lõiget 1 ei kohaldata tehingute suhtes, mille eesmärk on omandada aktsiaid vastavalt artikli 20 lõike 1 punktile h.

Artikkel 24

1. Äriühingu oma aktsiate aktsepteerimist tagatisena äriühingu enda poolt või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu, käsitletakse artikli 19, artikli 20 lõike 1, artiklite 22 ja 23 tähenduses omandamisena.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda lõiget 1 pankade ja muude rahandusasutuste tavapärase äritegevuse hulka kuuluvate tehingute suhtes.

Artikkel 25

1. Kõik kapitali suurendamise otsused peab tegema üldkoosolek. Nii see otsus kui ka aktsiakapitali suurendamine avaldatakse trükis iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 68/151/EMÜ artikliga 3.

2. Sellest olenemata võib põhikiri või asutamisleping või üldkoosolek, kelle otsus tuleb avaldada kooskõlas lõikes 1 tähendatud sätetega, anda loa märgitud kapitali suurendamiseks maksimaalsummani, mille nad määravad kõiki seadusega sätestatud maksimaalsummasid arvesse võttes. Vajadusel teeb aktsiakapitali suurendamise otsuse kindlaksmääratud summa piires selleks volitatud äriühingu juhtorgan. Sellisele juhtorganile antakse niisugused volitused kõige rohkem viieks aastaks, mida üldkoosolek võib pikendada korraga vaid viie aasta võrra.

3. Kui äriühingul on mitut liiki aktsiaid, hääletavad lõikes 1 tähendatud kapitali suurendamise või lõikes 2 tähendatud kapitali suurendamiseks loa andmise suhtes vähemalt iga aktsialiigi aktsionärid, kelle õigusi tehing mõjutab, eraldi.

4. Käesolevat artiklit kohaldatakse aktsiateks vahetatavate või aktsiate märkimisõigusega seotud kõigi väärtpaberite väljalaskmise suhtes, kuid mitte selliste väärtpaberite vahetamise või märkimisõiguse kasutamise suhtes.

Artikkel 26

Aktsiakapitali suurendamise käigus tasu eest väljalastavate aktsiate eest tuleb sissemakse teha vähemalt 25 % ulatuses nende nimiväärtusest või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslikust nimiväärtusest. Kui sätestatakse ülekurss, tuleb see täielikult sisse maksta.

Artikkel 27

1. Kui aktsiaid lastakse välja mitterahalise sissemakse eest aktsiakapitali suurendamise käigus, tuleb sissemakse täielikult teha viie aasta jooksul alates aktsiakapitali suurendamise otsusest.

2. Lõikes 1 tähendatud sissemakse tuleb esitada aruandes, mille enne kapitali suurendamist koostab üks või mitu sõltumatut eksperti, kelle on määranud või kinnitanud haldus- või kohtuorgan. Sellised eksperdid võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ja äriühingud, mis ei ole juriidilised isikud, vastavalt iga liikmesriigi seadustele.

Kohaldatakse artikli 10 lõikeid 2 ja 3.

3. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda lõiget 2 aktsiakapitali suurendamise suhtes, mis on tehtud ühinemiseks, aktsiate avalikuks ostu- või asendamispakkumiseks ja selleks, et maksta üleantava või sellise äriühingu aktsionäridele, mis on aktsiate ostmise või asendamise avaliku pakkumise objekt.

4. Liikmesriigid võivad jätta lõike 2 kohaldamata juhul, kui kõik aktsiakapitali suurendamise käigus mitterahalise sissemakse eest väljalastud aktsiad lähevad ühele või enamale äriühingule, tingimusel et kõik sellise sissemakse saava äriühingu aktsionärid nõustuvad sellega, et ekspertide aruannet ei koostata, ning et täidetakse artikli 10 lõike 4 punktide b–f nõudeid.

Artikkel 28

Juhul kui kapitali suurendamise korral ei ole kõiki uusi aktsiaid märgitud, suurendatakse kapitali saadud märkimiste summa võrra ainult siis, kui väljalasketingimused seda ette näevad.

Artikkel 29

1. Igal kapitali suurendamise juhul rahalise tasu eest tuleb aktsiaid pakkuda aktsionäridele eesõiguse alusel proportsionaalselt nende aktsiate osakaalule aktsiakapitalis.

2. Liikmesriik võib oma seadustes:

a) jätta lõike 1 kohaldamata aktsiate suhtes, mis on seotud piiratud õigusega osa võtta jaotamisest artikli 15 tähenduses ja/või äriühingu varast lõpetamise puhul, või

b) juhul, kui äriühingu aktsiakapitali suurendatakse uute aktsiate väljalaskmise teel ainult ühes äriühingu aktsialiikidest, mis on seotud eri hääleõiguse või osalusõigusega jaotamises artikli 15 tähenduses või vara jagamises likvideerimise puhul, lubada teiste aktsialiikide omanikel kasutada eelisõigust märkida aktsiaid ainult pärast neid aktsionäre, kelle aktsialiigis uusi aktsiaid välja lastakse

3. Mis tahes pakkumine eesõigusega märkimiseks ja ajavahemik, mille jooksul seda õigust tuleb kasutada, avaldatakse riigi ametlikus väljaandes, mis on määratud kooskõlas direktiiviga 68/151/EMÜ. Liikmesriigi seadustes ei tarvitse sellist avaldamist sätestada juhul, kui kõik äriühingu aktsiad on registreeritud. Sellisel juhul tuleb kõiki äriühingu aktsionäre kirjalikult informeerida. Eesõiguse kasutamise aeg ei tohi olla lühem kui vähemalt 14 päeva alates pakkumise avaldamise kuupäevast või aktsionäridele teate väljasaatmise kuupäevast.

4. Eesõigust ei tohi põhikirja ega asutamislepinguga piirata ega välistada. Seda võib teha üldkoosoleku otsusega. Haldus- või juhtorgan on kohustatud sel puhul esitama üldkoosolekule kirjaliku ettekande, milles sisalduvad eesõiguse piiramise või välistamise põhjused ning pakutud väljalaskekursi põhjendus. Üldkoosolek tegutseb kooskõlas artiklis 40 sätestatud kvoorumi- ja häälteenamusnõuetega. Üldkoosoleku otsus avaldatakse iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 68/151/EMÜ artikliga 3.

5. Liikmesriikide seadused võivad sätestada, et põhikiri, asutamisleping või kooskõlas lõikes 4 sätestatud kvoorumi-, häälteenamus- ja avalikustamisnõuetega tegutsev üldkoosolek võib anda volituse eesõiguse piiramiseks või välistamiseks äriühingu organile, kes on volitatud otsustama aktsiakapitali suurendamise põhikirjajärgse kapitali piires. Sellist volitust ei tohi anda pikemaks ajaks kui artikli 25 lõikes 2 ettenähtud volitust.

6. Lõikeid 1-5 kohaldatakse aktsiateks vahetatavate või kõigi märkimisõigusega seotud väärtpaberite väljalaskmise suhtes, kuid mitte selliste väärtpaberite vahetamise või märkimisõiguse kasutamise suhtes.

7. Eesõiguse välistamisega lõigete 4 ja 5 tähenduses ei ole tegemist juhul, kui kooskõlas aktsiakapitali suurendamise otsusega lastakse aktsiaid välja pankadele ja teistele rahandusasutustele, selleks et pakkuda neid äriühingu aktsionäridele kooskõlas lõigetega 1 ja 3.

Artikkel 30

Aktsiakapitali iga vähendamise, välja arvatud kohtuotsusega vähendamine, peab otsustama vähemalt üldkoosolek, kes tegutseb kooskõlas artiklis 40 sätestatud kvoorum- ja häälteenamusnõuetega, piiramata artiklite 36 ja 37 kohaldamist. Selline otsus avaldatakse iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 68/151/EMÜ artikliga 3.

Koosoleku kokkukutsumise teade peab esitama vähemalt vähendamise põhjuse ja viisi, kuidas seda kavatsetakse teha.

Artikkel 31

Kui äriühingul on mitut liiki aktsiaid, hääletavad aktsiakapitali vähendamise suhtes vähemalt iga aktsialiigi aktsionärid, kelle õigusi tehing mõjutab, eraldi.

Artikkel 32

1. Aktsiakapitali vähendamise puhul on vähemalt võlausaldajail, kelle nõuded eelnevad vähendamisotsuse avaldamisele, vähemalt õigus saada tagatis nõuete kohta, mis otsuse avaldamise kuupäevaks pole rahuldatud. Liikmesriigi seadused peavad sätestama selle õiguse kasutamise tingimused. Nad võivad jätta sellise õiguse arvestamata vaid juhul, kui võlausaldajal on piisavad tagatised, või kui need tagatised ei ole vajalikud äriühingu vara silmas pidades.

2. Samuti tuleb liikmesriikide seadustes näha vähemalt ette, et vähendamine on tühine või aktsionäride kasuks ei tohi väljamakseid teha enne, kui võlausaldajate nõuded on rahuldatud, või kui kohus on otsustanud, et nende taotlust ei rahuldata.

3. Käesolevat artiklit kohaldatakse juhul, kui aktsiakapitali vähendamine on tekkinud aktsionäride tasude väljamaksmisest täieliku või osalise loobumise tulemusena.

Artikkel 33

1. Liikmesriigid ei tarvitse kohaldada artiklit 32 aktsiakapitali vähendamise suhtes, mille eesmärk on katta tekkinud kahjud või kanda rahasummad reservi, tingimusel et sellise reservi suurus ei ületa selle toimingu järel 10 % vähendatud aktsiakapitalist. Seda reservi ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui aktsiakapitali vähendamise korral; seda võib kasutada ainult tekkinud kahjude katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel, niivõrd kui liikmesriigid sellist toimingut lubavad.

2. Lõikes 1 tähendatud juhtudel tuleb liikmesriikide seadustega ette näha vähemalt vajalikud meetmed tagamaks, et aktsiakapitali vähendamisest tulenevaid summasid ei või kasutada aktsionäridele väljamakseteks või tulude jaotamiseks või aktsionäride vabastamiseks sissemakse kohustusest.

Artikkel 34

Aktsiakapitali ei tohi vähendada alla miinimumkapitali suuruse, mis on sätestatud kooskõlas artikliga 6. Liikmesriigid võivad siiski lubada sellist vähendamist, kui nad näevad ka ette, et aktsiakapitali vähendamise otsus võib jõustuda ainult siis, kui aktsiakapitali suurendatakse vähemalt ettenähtud miinimumkapitali summani.

Artikkel 35

Kui liikmesriigi seadused lubavad märgitud kapitali täielikult või osaliselt tagasi osta ilma seda vähendamata, tuleb nõuda vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

a) juhul kui põhikiri ja asutamisleping näevad ette tagasiostmise, otsustab selle üldkoosolek, hääletades vähemalt tavaliste kvoorumi- ja häälteenamusnõuete kohaselt. Juhul kui põhikiri ja asutamisleping ei näe ette tagasiostmist, otsustab selle üldkoosolek, järgides vähemalt artiklis 40 sätestatud kvoorumi- ja häälteenamusnõudeid. Otsus tuleb avaldada iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 68/151/EMÜ artikliga 3;

b) tagasiostmiseks võib kasutada ainult artikli 15 lõike 1 tähenduses jaotatavaid summasid;

c) aktsionärid, kelle aktsiad ostetakse tagasi, säilitavad oma õigused äriühingus, välja arvatud õigus oma investeeringu tagasimaksmisele ja õigus osaleda tagasiostmata aktsiate algdividendi jaotamises.

Artikkel 36

1. Kui liikmesriigi seadused lubavad äriühingutel vähendada oma aktsiakapitali aktsiate sundtühistamise teel, tuleb nõuda vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

a) sundtühistamine tuleb põhikirja või asutamislepinguga sätestada või ette näha selleks võimalus enne väljavõtmisele kuuluvate aktsiate märkimist;

b) kui põhikirja või asutamislepinguga on ette nähtud ainult võimalus sundtühistamiseks, otsustab selle üldkoosolek, juhul kui asjaomased aktsionärid ei ole seda üksmeelselt heaks kiitnud;

c) sundtühistamise otsustav äriühingu organ määrab sundtühistamise tingimused ja viisi, kui neid pole põhikirja või asutamislepinguga juba kindlaks määratud;

d) kohaldatakse artiklit 32, välja arvatud täielikult sissemakstud aktsiate suhtes, mis äriühing on saanud tasuta või mis on välja võetud kooskõlas artikli 15 lõikega 1 jaotamiseks ettenähtud summasid kasutades; sellistel juhtudel tuleb kõigi väljavõetud aktsiate nimiväärtusega või nimiväärtuse puudumisel nende arvestusliku nimiväärtusega võrdne summa kanda reservi. Seda reservi ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui aktsiakapitali vähendamise korral. Seda saab kasutada ainult tekkinud kahjude katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel, niivõrd kui liikmesriigi seadused sellist toimingut lubavad;

e) sundtühistamise otsus tuleb avaldada iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 68/151/EMÜ artikliga 3.

2. Artikli 30 lõiget 1, artikleid 31, 33 ja 40 ei kohaldata lõikes 1 tähendatud juhtudel.

Artikkel 37

1. Aktsiakapitali vähendamise juhtudel aktsiate tühistamise teel, mille omandaja on äriühing või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutsev isik, peab aktsiate tühistamise otsustama alati üldkoosolek.

2. Kohaldatakse artiklit 32 välja arvatud juhul, kui aktsiad on täielikult sisse makstud ning omandatud tasuta või kasutades summasid, mis on ette nähtud jaotamiseks kooskõlas artikli 15 lõikega 1; sellisel juhul tuleb kõigi tühistatud aktsiate nimiväärtusega või nimiväärtuse puudumisel nende arvestusliku nimiväärtusega võrdne summa kanda reservi. Seda reservi ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui aktsiakapitali vähendamise korral; seda võib kasutada ainult tekkinud kahjude katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel, niivõrd kui liikmesriigid sellist toimingut lubavad.

3. Artikleid 31, 33 ja 40 ei kohaldata lõikes 1 tähendatud juhtudel.

Artikkel 38

Artiklis 35, artikli 36 lõike 1 punktis b ja artikli 37 lõikes 1 käsitletud juhtudel, kui äriühingul on mitut liiki aktsiaid, hääletavad aktsiakapitali tagasiostmise või selle vähendamise suhtes aktsiate tühistamise teel vähemalt iga aktsialiigi aktsionärid, kelle õigusi tehing mõjutab, eraldi.

Artikkel 39

Kui liikmesriigi seadused lubavad äriühingutel välja lasta tagasiostetavaid aktsiaid, tuleb selliste aktsiate tagasiostmiseks nõuda vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

a) tagasiostmise võimalus peab olema äriühingu põhikirja või asutamislepinguga ette nähtud enne tagasiostetavate aktsiate märkimist;

b) aktsiad peavad olema täielikult sisse makstud;

c) tagasiostmise tingimused ja viis peavad olema sätestatud äriühingu põhikirjas või asutamislepingus;

d) tagasiostmist saab sooritada ainult kooskõlas artikli 15 lõikega 1 jaotamiseks ettenähtud summasid või selliseks tagasiostmiseks tehtud uue väljalaske laekumisi kasutades;

e) kõigi tagasiostetud aktsiate nimiväärtusega või nimiväärtuse puudumisel nende arvestusliku nimiväärtusega võrdne summa tuleb kanda reservi, mida ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui aktsiakapitali vähendamise korral; seda saab kasutada ainult aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel;

f) punkti e ei kohaldata tagasiostmise suhtes, kui kasutatakse selliseks tagasiostmiseks tehtud uue väljalaske laekumisi;

g) kui on ette nähtud aktsionäridele ülekursi maksmine tagasiostmise tõttu, võib ülekurssi maksta ainult summadest, mida kasutatakse jaotamiseks kooskõlas artikli 15 lõikega 1, või reservist, välja arvatud punktis e tähendatud reserv, mida ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui aktsiakapitali vähendamise korral; seda reservi võib kasutada ainult aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel või artikli 3 punktis j tähendatud kulude või aktsiate või võlakirjade väljalaskekulude või tagasiostetavate aktsiate või võlakirjade omanikele ülekursi katmiseks;

h) teatis tagasiostmise kohta avaldatakse iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 68/151/EMÜ artikliga 3.

Artikkel 40

1. Liikmesriikide seadustes sätestatakse, et artikli 29 lõigetes 4 ja 5 ning artiklites 30, 31, 35 ja 38 tähendatud otsused tuleb vastu võtta vähemalt kahekolmandikulise enamusega üldkoosolekul esindatud häältest.

2. Liikmesriikide seadustes võib ette näha, et lõikes 1 otsustamiseks piisab lihthäälteenamusest, kui kohal on vähemalt pool häältest.

Artikkel 41

1. Liikmesriigid võivad artikli 9 lõikest 1, artikli 19 lõike 1 punkti a esimesest lausest ja punktist b ning artiklitest 25, 26 ja 29 kõrvale kalduda ulatuses, nagu sellised kõrvalekalded on vajalikud võtmaks vastu või kohaldamaks sätteid, et ergutada töötajaid või teisi siseriikliku õigusega määratletud isikute gruppe osalema äriühingute kapitalis.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda artikli 19 lõike 1 punkti a esimest lauset ning artikleid 30, 31, 36, 37, 38 ja 39 eriseaduse alusel asutatud äriühingute suhtes, mis lasevad välja nii kapitali- kui tööaktsiaid, millest viimaseid emiteeritakse äriühingu töötajaskonnale, keda aktsionäride üldkoosolekul esindavad hääleõigusega delegaadid.

Artikkel 42

Käesoleva direktiivi rakendamisel tagavad liikmesriigid ühesuguses seisundis aktsionäride võrdse kohtlemise.

Artikkel 43

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kahe aasta jooksul pärast selle teatavakstegemist. Nad informeerivad sellest viivitamata komisjoni.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda artikli 3 punkte g, i, j ja k äriühingute suhtes, mis lõikes 1 tähendatud sätete jõustumise kuupäeval on juba olemas.

Nad võivad käesoleva direktiivi teiste sätete jõustumise selliste äriühingute suhtes edasi lükata kuni 18 kuuks lõikes 1 tähendatud sätete jõustumisest.

Kuid see tähtaeg võib olla kolm aastat artiklites 6 ja 9 tähendatud juhul ning viis aastat Ühendkuningriigi ja Iirimaa registreerimata äriühingute puhul.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 44

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. detsember 1976

Nõukogu nimel

eesistuja

M. van der Stoel

[1] EÜT C 114, 11.11.1971, lk 18.

[2] EÜT C 88, 6.9.1971, lk 1.

[3] EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8.

[4] EÜT L 327, 19.12.1975, lk 4.

--------------------------------------------------