17.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/3

(1)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 10 ja 11 on igal kodanikul õigus osaleda liidu demokraatias ja liidu institutsioonid peaksid andma kodanikele ja esindusühendustele võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades ning pidama esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.

(2)

Komisjoni 3. märtsi 2010 aasta teatisega „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” püüavad liit ja liikmesriigid tagada järgmisel aastakümnel majanduskasvu, tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse.

(3)

Kuigi liidu kodakondsuse ja sellest tulenevate õigustega kaasneb objektiivselt lisaväärtus, jätab liit mitmesuguste majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamise ja liidu poliitika vahelise seose sageli selgelt ja tõhusalt esile toomata. Sellest tulenevalt ei ole muljetavaldavad saavutused Euroopas valitseva rahu ja stabiilsuse, pikaajalise jätkusuutliku arengu, stabiilsete hindade, tulemusliku tarbija- ja keskkonnakaitse ning põhiõiguste edendamise vallas tekitanud kodanikes alati tugevat ühtekuuluvustunnet liiduga.

(4)

Selleks et Euroopa kodanikele lähemale tuua ja võimaldada neil täiel määral osaleda veelgi tugevama liidu loomises, on vaja mitmesuguseid meetmeid ja kooskõlastatud jõupingutusi nii riikidevahelisel kui ka liidu tasandil. Euroopa kodanikualgatus on ainulaadne võimalus, tänu millele saavad kodanikud otseselt mõjutada liidu õigusnormide kujundamist (3).

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1904/2006/EÜ (4) on sätestatud tegevuskava, mis on kinnitanud vajadust toetada jätkuvat dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonide ja haldusüksustega ning kodanike aktiivset kaasamist.

(6)

Programmi „Kodanike Euroopa” 2007–2013 vahehindamise aruanne, koos avaliku internetikonsultatsiooni ja kahe järjestikuse konsultatsiooniga sidusrühmadega kinnitasid, et nii kodanikuühiskonna organisatsioonid kui ka osalenud üksikisikud peavad uut programmi „Kodanike Euroopa” oluliseks. Samuti peeti programmi kehtestamist vajalikuks seetõttu, et mõju avalduks nii organisatsioonide suutlikkuses kui ka üksikisikute suuremas huvis liidu asjade suhtes. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega kehtestada programm „Kodanike Euroopa” („programm”) ajavahemikuks 2014–2020.

(7)

Projektide teemad, nende seosed kohaliku ja piirkondliku eluga ning sidusrühmade koosseis peaksid tagama märkimisväärse sünergia teiste liidu programmidega eelkõige hariduse, kutseõppe ja noorsooküsimuste, spordi, kultuuri ja audiovisuaalsektori, põhiõiguste ja -vabaduste, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise, teadusuuringute ja innovatsiooni, infoühiskonna, laienemise ning liidu välistegevuse vallas.

(8)

Avaliku elu kõigi aspektide elavdamise nimel peaks programm hõlmama paljusid erinevaid tegevusi, sealhulgas kodanike kohtumisi, kontakte ja arutelusid kodakondsusküsimustes, liidu tasandi sündmusi, algatusi Euroopa ajaloo jaoks määrava tähtsusega hetkede teadvustamiseks ja nende üle arutelude edendamiseks, algatusi, mis suurendaksid kodanike, eelkõige noorte teadlikkust liidu ajaloost ning liidu institutsioonide toimimisest, ning arutelusid Euroopa poliitiliste küsimuste üle.

(9)

Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta resolutsioonis Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta ning nõukogu 9.–10. juuni 2011 aasta järeldustes totalitaarsete režiimide poolt Euroopas toime pandud kuritegude kohta rõhutatakse, et on tähtis hoida minevikumälestusi elus, et minevikust edasi liikuda ja ehitada tulevikku, ning tõstetakse esile liidu rolli nende kuritegude kollektiivse mälestuse säilitamises, jagamises ja tutvustamises. Seetõttu tuleks arvestada ka ajalooliste, kultuuriliste ja kultuuridevaheliste aspektide asjakohasust, samuti olemasolevaid seoseid ajaloolise mälu ja Euroopa identiteedi vahel.

(10)

Suurema mõju ja pikaajalise püsivuse huvides peaks programmi horisontaalmõõde tagama tulemuste väärtustamise ja ülekantavuse. Selle saavutamiseks peaksid ettevõetavad tegevused olema seotud liidu poliitilise programmiga ning neist tuleks asjakohaselt teada anda.

(11)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõigi liikmesriikide kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud integreerimisele riikidevahelistesse projektidesse ja tegevustesse ja osalemist nendes, võttes sealjuures arvesse keelte paljusust liidus ning vajadust kaasata alaesindatud rühmi.

(12)

Nii ühinevad riigid, kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid, kes saavad kasu ühinemiseelsest strateegiast, kui ka Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised EFTA riigid võivad osaleda liidu programmides vastavalt nendega sõlmitud lepingutele. Peale selle vastavad nõukogu otsuse 2001/822/EÜ (5) kohaselt programmis osalemise kriteeriumidele ülemeremaad ja -territooriumid.

(13)

Tõelise ja kestva demokraatia loomise ning elujõulise kodanikuühiskonna arendamise eesmärgid peaksid olema ühised nii programmi kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (6) jaoks. Liit pakub Euroopa naabrusinstrumendiga hõlmatud riikidele privilegeeritud suhet, mis rajaneb mõlema poole pühendumisel ühistele väärtustele ja põhimõtetele.

(14)

Käesoleva määruse alusel teavitustegevuseks eraldatud vahendid võiksid kaasa aidata ka liidu poliitiliste prioriteetide institutsioonilisele tutvustamisele, kuivõrd need on seotud käesoleva määruse üldiste eesmärkidega.

(15)

Programmi üle tuleks koostöös komisjoni ja liikmesriikidega korrapäraselt järelevalvet teostada ja seda sõltumatult hinnata, et võimaldada meetmete nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikku kohandamist.

(16)

Liidu finantshuvid peaksid olema kaitstud kogu kulutsükli jooksul proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral haldus- või rahalisi karistusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (7) („finantsmäärus”) ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012 (8).

(17)

Toetuste andmisel tuleks eelistada suure mõjujõuga projekte olenemata nende suurusest, eriti projekte, mis on otseselt seotud liidu poliitikaga ja mille kaudu osaletakse liidu poliitilise tegevuskava kujundamises. Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt tuleks programmi rakendamist veelgi lihtsustada, kasutades ühekordseid makseid, kindlasummalist rahastamist ja ühikukulu määrade kohaldamist.

(18)

Selleks et tagada programmiga hõlmatud rahalise toetuse järjepidevus, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist.

(19)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt aidata kaasa kodanike arusaamisele liidust, selle ajaloost ja mitmekesisusest ning edendada Euroopa kodakondsust ja paranda kodaniku- ja demokraatliku osaluse tingimusi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid on programmi tegevuse ja meetmete riikidevahelise ja mitmepoolse laadi tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)

Käesolevas määruses on esitatud programmi lähtesumma eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (9) punkti 18 tähenduses kogu programmi kestuseks, ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelarvepädevust, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.

(21)

Nende meetmete järelevalveks, mis algasid otsuse nr 1904/2006/EÜ alusel enne 31. detsembrit 2013, tuleks käesoleva määrusega näha ette üleminekumeetmed.

(22)

Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks programmi reguleerimisala ja eesmärkide piires anda komisjonile rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10),

a)

aidata kaasa kodanike arusaamisele liidust, selle ajaloost ja mitmekesisusest;

b)

edendada Euroopa kodakondsust ja parandada kodaniku- ja demokraatliku osalemise tingimusi liidu tasandil.

a)

teadvustada ajaloolise mälu, ühise ajaloo ja liidu väärtuste ning liidu eesmärgi tähtsust; nimelt edendada rahu, liidu väärtusi ja selle rahvaste heaolu, ergutades mõttevahetust, arutelusid ja võrgustike arendamist;

b)

julgustada liidu tasandil demokraatlikku kodanikuosalust, suurendades kodanike arusaamist liidu poliitiliste otsuste tegemise protsessidest ning toetades ühiskondliku aktiivsuse, kultuuridevahelise dialoogi ja vabatahtliku tegevuse võimalusi liidu tasandil.

a)

„Euroopa ajalooline mälu”;

b)

„Demokraatlik kaasatus ja kodanikuosalus”.

a)

vastastikune õppimine ja koostöö, näiteks:

b)

struktuuriabi organisatsioonidele, näiteks:

c)

liidu tasandi analüütiline tegevus, näiteks:

d)

teadlikkuse tõstmine ja teabe levitamine, et kasutada ära ja täiendavalt väärtustada toetatud algatuste tulemusi ning tõsta esile häid tavasid, näiteks:

a)

liikmesriigid;

b)

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, kooskõlas üldpõhimõtete ja -tingimuste ning menetlustega nende riikide osalemiseks liidu programmides, mis on kehtestatud vastavate raamlepingute, assotsiatsiooninõukogu otsuste või sarnaste lepingutega;

c)

EFTA riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised kooskõlas nimetatud lepinguga.

a)

hiljemalt 31. detsembriks 2017 hindamise vahearuande programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

b)

hiljemalt 31. detsembriks 2018 teatise programmi jätkumise kohta;

c)

hiljemalt 1. juuliks 2023 järelhindamise aruande.