This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32021R0092
Council Regulation (EU) 2021/92 of 28 January 2021 fixing for 2021 the fishing opportunities for certain fish stocks and groups of fish stocks, applicable in Union waters and, for Union fishing vessels, in certain non-Union waters
Nõukogu määrus (EL) 2021/92, 28. jaanuar 2021, millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu
Nõukogu määrus (EL) 2021/92, 28. jaanuar 2021, millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu
ELT L 31, 29/01/2021, p. 31–192
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
No longer in force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/11/2022
29.1.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 31/31 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/92,
28. jaanuar 2021,
millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta. |
(2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud mis tahes nõuandeid. |
(3) |
Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4 tuleb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke. Vastavalt nimetatud määruse artikli 16 lõikele 1 tuleb liikmesriikidele kalapüügivõimaluste eraldamisel tagada iga kalavaru või püügiviisi puhul kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus. |
(4) |
Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seepärast kehtestada vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise, ning pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel nõuandekomisjonidega. |
(5) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 15 kohaldatakse lossimiskohustust täielikult alates 1. jaanuarist 2019 ning lossida tuleb kõik liigid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamisel võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt saagile, selle asemel, et määrata kalapüügivõimalusi kindlaks vastavalt lossimisele. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ning kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, võttis komisjon vastu mitu delegeeritud määrust, milles sätestatakse lossimiskohustuse rakendamise üksikasjad tagasiheite erikavadena. |
(6) |
Selliste liikide varude püügivõimaluste puhul, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust, tuleks arvesse võtta asjaolu, et tagasiheide ei ole enam põhimõtteliselt lubatud. Seepärast peaksid kalapüügivõimalused põhinema Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) nõuandel põhineval kogupüügi näitajal (mitte nõuandel põhineval soovitud püügi näitajal). Kogused, mida võib erandina lossimiskohustusest endiselt tagasi heita, tuleks lahutada nõuandel põhinevast kogupüügi näitajast. |
(7) |
Teatavaid kalavarusid ei tohi ICESi teadusliku nõuande kohaselt püüda. Kui kõnealuste kalavarude lubatud kogupüük kehtestatakse teaduslikus nõuandes esitatud tasemel, võib kogu saagi, sealhulgas nende varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise, arvestades võimalikke ränki sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, kuigi segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük. Kõnealuste lubatud kogupüükide tase peaks aitama vähendada kõnealuste kalavarude kalastussuremust ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja soovimatu saagi vältimiseks. |
(8) |
Selleks et tagada võimalikult suures ulatuses püügivõimaluste kasutamine segapüügi korral kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 2, on asjakohane luua kvootide vahetamiseks kvoodireserv nende liikmesriikide jaoks, kellel ei ole kvoote oma vältimatu kaaspüügi katmiseks. |
(9) |
Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi lubatud kogupüük, tuleks kalapüügipiirkondades, kus kõnealuseid kalavarusid püütakse, kehtestada kalapüügivõimalused tasemel, mis aitab taastada ohustatud varude biomassi kestliku taseme. Samuti tuleks kehtestada kalapüügivõimalustega lahutamatult seotud tehnilised ja kontrollimeetmed, millega hoitakse ära ebaseaduslikku tagasiheidet. |
(10) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/472 (2) kehtestatud läänepiirkonna vete mitmeaastase kava („läänepiirkonna vete mitmeaastane kava“) kohaselt tuleb nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud kalavarude puhul kalastussuremuse sihttase, mis vastab nimetatud määruse artiklis 2 määratletud FMSY-vahemikele, saavutada võimalikult kiiresti ja järk-järgult 2020. aastaks, misjärel tuleb seda kooskõlas nimetatud määruse artikliga 4 hoida FMSY-vahemikes. Hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) üldine kalastussuremus ICESi 8.a ja 8.b rajoonis tuleks seetõttu kehtestada kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega, võttes arvesse töönduslikku ja harrastuskalapüüki ning tagasiheidet (vastavalt ICESi nõuandele kokku 3 108 tonni). Liikmesriigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende laevastike ja harrastuskalurite põhjustatud kalastussuremus ei ületaks FMSY väärtust, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/472 artikli 4 lõigetes 3 ja 4. |
(11) |
Hariliku huntahvena harrastuskalapüügi meetmed tuleks samuti säilitada, võttes arvesse sellise püügi märkimisväärset mõju asjaomastele varudele. Teadusliku nõuande kohaselt lubatud piirides peaks jätkuma kaasavõetava saagi päevaste piirmäärade kohaldamine. Võttes arvesse piisava selektiivsuse puudumist ja asjaolu, et tõenäoliselt püütakse kehtestatud piirmääradest rohkem isendeid, tuleks välistada seisevvõrkude kasutamine. Võttes arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke asjaolusid, eelkõige rannikuäärsete kogukondade kutseliste kalurite sõltuvust nendest kalavarudest, loodaks nende harilikku huntahvenat käsitlevate meetmetega sobiv tasakaal kutseliste ja harrastuskalurite huvide vahel. Eelkõige võimaldaksid need meetmed harrastuskaluritel tegeleda kalapüügiga, võttes arvesse selle mõju nendele kalavarudele. |
(12) |
Euroopa angerja (Anguilla anguilla) varude puhul andis ICES nõu, et kogu inimmõjuline suremus, sh harrastus- ja töönduslikust kalapüügist tulenev suremus, tuleks vähendada nullini või hoida nullile võimalikult lähedal. Lisaks võttis Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) vastu soovituse GFCM/42/2018/1, millega kehtestatakse Vahemere puhul kohaldatavad euroopa angerja majandamismeetmed. On asjakohane säilitada kogu liidus võrdsed tingimused ning seetõttu säilitada kolme järjestikuse kuu pikkune keeluperiood kõikides eluetappides euroopa angerja igasuguseks püügiks ka ICESi piirkonna liidu vete, samuti riimvete, nagu estuaaride, laguunide ja üleminekuvete jaoks. Kuna püügikeeluperiood peaks olema kooskõlas nõukogu määruses (EÜ) nr 1100/2007 (3) sätestatud kaitse-eesmärkidega ning euroopa angerja hooajalise rändega, on ICESi piirkonna liidu vete puhul asjakohane kehtestada see periood ajavahemikuks 1. augustist 2021 kuni 28. veebruarini 2022. |
(13) |
Teatavate varilõpuseste (haid ja railased) varude lubatud kogupüük on mõned aastad olnud nullis ning sellega on seotud säte, mille kohaselt tuleb juhupüügiga saadud saak viivitamata vabastada. Erikohtlemise põhjus on selles, et kõnealuste kalavarude kaitsestaatus on halb ning tänu nende kõrgele ellujäämismäärale ei põhjusta tagasiheide suuremat kalastussuremust, vaid tagasiheidet peetakse nende liikide kaitsmisel kasulikuks. Alates 1. jaanuarist 2019 tuleb siiski nende liikide saak lossida, välja arvatud juhul, kui nende kohta kehtib mõni erand määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ettenähtud lossimiskohustusest. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt võib selliseid erandeid teha liikide suhtes, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ühise kalanduspoliitika valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis. Seetõttu on asjakohane keelata selliste liikide püük asjaomastes piirkondades. |
(14) |
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks nende kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, lubatud kogupüük kehtestada kooskõlas sellises kavas sätestatud normidega. |
(15) |
Põhjamere mitmeaastane kava kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/973 (4) ning see jõustus 2018. aastal. Läänepiirkonna vete mitmeaastane kava jõustus 2019. aastal. Kõnealuste kavade artiklis 1 loetletud varude kalapüügivõimalused tuleks kindlaks määrata kooskõlas eesmärkide (FMSY-vahemikud) ja kaitsemeetmetega vastavalt nendele kavadele. FMSY-vahemikud on kindlaks määratud vastavates ICESi nõuannetes. Kui piisavad teadusandmed ei ole kättesaadavad, tuleks kaaspüügivarude püügivõimalused kindlaks määrata ettevaatusprintsiibil põhinevast lähenemisviisist lähtuvalt, nagu on sätestatud nendes mitmeaastastes kavades. |
(16) |
Vastavalt läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artiklile 8, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et kõnealuse kava artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kalavaru kudekarja biomass on väiksem kui biomassi piirangu piirväärtus (Blim), tuleb võtta täiendavaid heastamismeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine MSY saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võivad kõnealused heastamismeetmed hõlmata asjaomase kalavaru sihtpüügi peatamist ning püügivõimaluste piisavat vähendamist selliste kalavarude või muude kalavarude puhul. |
(17) |
Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varu lubatud kogupüük tuleks kehtestada kooskõlas normidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1627 (5). |
(18) |
17. detsembril 2018 avaldas ICES teadusliku nõuande stauriidivaru (Trachurus spp.) piirkondadevahelise paindlikkuse kohta ICESi 8.c ja 9.a rajoonide vahel. ICES soovitas, et nende kahe kalavaru piirkondadevaheline paindlikkus ei tohiks ületada kalastussuremusele Fp.05 vastava saagi ja kehtestatud lubatud kogupüügi vahet. Samuti ei tohiks lubatud kogupüüki üle kanda kalavarule, mille kudekarja biomass on väiksem kui Blim. Kõnealuse teadusliku nõuande kohaselt tuleks 2021. aastaks ICESi 9. alapiirkonna ja 8.c rajooni stauriidivaru piirkondadevaheline paindlikkus (eritingimus) kehtestada 10 % tasemel. |
(19) |
Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavaid või usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete võtmisel ja lubatud kogupüügi tasemete kehtestamisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, sealhulgas eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ja segapüügiga seotud aspektide kohta. |
(20) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (6) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas nimetatud määruse artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata nimetatud määruse artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. 2014. aastal kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise paindliku ülekandmise täiendav mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks otsustada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata. |
(21) |
Lisaks, võttes arvesse, et varude COD/03AS, COD/5BE6A, WHG/56-14, WHG/07A ja PLE/7HJK biomass on väiksem kui Blim ning et 2021. aastal on lubatud ainult kaaspüük ja teaduslik püük, on Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Madalmaad ja Rootsi võtnud kohustuse, et ei kohalda nende varude 2020. aastast 2021. aastasse ülekandmise suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 9, nii et 2021. aasta püük ei ületaks nendele varudele kehtestatud lubatud kogupüüki. |
(22) |
Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda sellele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 õigus määrata kindlaks selle lubatud kogupüügi tase. Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse, et lubatud kogupüügi taseme kindlaksmääramisel järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja norme. |
(23) |
On vaja kehtestada 2021. aasta püügikoormuse ülemmäärad kooskõlas määruse (EL) 2016/1627 artiklitega 5, 6, 7 ja 9 ning I lisaga. |
(24) |
Kalapüügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks on asjakohane lubada sama bioloogilise varu puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel. |
(25) |
Teatavate liikide, näiteks mõne hailiigi kaitsmist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalused nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada. |
(26) |
Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste 12. konverentsil, mis toimus 23.–28. oktoobrini 2017 Manilas, lisati mitu liiki konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu. Seepärast on asjakohane ette näha kõnealuste liikide kaitse seoses kõigis vetes kalastavate liidu kalalaevadega ja liidu vetes kalastavate liitu mittekuuluvate riikide kalalaevadega. |
(27) |
Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (7) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel. |
(28) |
ICESi nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICESi 2.a ja 3.a rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes tobiapüügi ja seotud kaaspüügi reguleerimise erisüsteem. Kuna ICESi teaduslik nõuanne peaks avaldatama alles 2021. aasta veebruaris, on asjakohane kehtestada kõnealuse kalavaru lubatud kogupüük ja kvoodid ajutiselt nulltasemel kuni nõuande avaldamiseni. |
(29) |
Süvalesta lubatud kogupüük ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes ei piira liidu seisukohta, mis käsitleb liidu asjakohast osa kõnealuses püügis. |
(30) |
Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) võttis aastakoosolekul 2020.aastal vastu Irmingeri mere ja sellega piirnevate vete kahe meriahvenavaru kaitse meetme, millega keelatakse nende varude sihtpüük. Lisaks keelati sellega kalapüük piirkonnas, kuhu meriahven koguneb, et vähendada kaaspüüki. Kõnealust NEAFCi meedet, mis põhineb nullpüüki soovitaval ICESi nõuandel, tuleks rakendada liidu õiguses. NEAFC ei suutnud vastu võtta soovitust seoses meriahvenaga ICESi 1. ja 2. alapiirkonnas. Kõnealuse kalavaru lubatud kogupüük tuleks kehtestada kooskõlas NEAFCis väljendatud liidu seisukohaga. |
(31) |
COVID-19 pandeemia tõttu asendati Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) aastakoosolek 2020. aastal kirjavahetuse teel toimuva otsustusprotsessiga, mis algas 2020. aasta oktoobris ja peaks lõppema 2021. aasta jaanuari alguses. Üks selle otsustusprotsessi peamisi eesmärke oli võimaldada kehtivate 2020. aastal lõppevate meetmete pikendamist, tehes vajaduse korral väiksemaid tehnilisi kohandusi. |
(32) |
Hariliku tuuni majandamiskava käsitlevas ICCATi soovituses [19-04] kehtestatakse lubatud kogupüük üksnes 2019. ja 2020. aastaks. Seepärast tuleb ICCATil vastu võtta veel otsus 2021. aasta lubatud kogupüügi kohta. 2020. aasta otsustusprotsessi arvesse võttes on tehtud ettepanek järgida teaduslikku nõuannet, milles soovitatakse säilitada lubatud kogupüük 36 000 tonni. Kuigi tundub, et lubatud kogupüügi taseme suhtes ollakse üksmeelel, on oht, et ICCAT ei võta seda ametlikult vastu enne käesoleva määruse vastuvõtmist. Seetõttu tuleks lubatud kogupüük kehtestada sellel tasemel, kuid see tuleks võimalikult kiiresti läbi vaadata, kui ICCAT võtab vastu teistsuguse lubatud kogupüügi. |
(33) |
2020. aasta ICCATi otsustusprotsessi käigus esitas liit laiaulatusliku kava, mis sisaldab lubatud kogupüüki, et viivitamata lõpetada lühiuim-makohai ülepüük Põhja-Atlandil, ning rida meetmeid suremuse edasiseks vähendamiseks. Kuna ICCATis konsensus puudub ja asjaomase kalavaru olukord on väga halb ning liit püüab kaks kolmandikku sellest püügitasemest, peaks liit kehtestama kõnealuse liigi puhul ühepoolse püügi piirnormi. Nimetatud püügi piirnorm vastaks liidu osale teaduskomitee poolt ICCATi tasandil nõutud piirnormist. |
(34) |
ICCATi soovituses [17-04] Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni püügikontrolli eeskirja kohta kehtestatakse lubatud kogupüük üksnes ajavahemikuks 2018–2020. Seepärast tuleb ICCATil vastu võtta veel otsus 2021. aasta kohta. 2020. aasta otsustusprotsessi arvesse võttes on tehtud ettepanek järgida teaduslikku nõuannet, milles soovitatakse kehtestada praegusel ajutisel püügikontrolli eeskirjal põhinev uus lubatud kogupüük, ning rakendada püügi ja muude piirnormide proportsionaalset suurendamist ainult üheks aastaks. Kuigi tundub, et lubatud kogupüügi taseme suhtes ollakse üksmeelel, on oht, et ICCAT ei võta seda ametlikult vastu enne käesoleva määruse vastuvõtmist. Seetõttu tuleks lubatud kogupüük kehtestada sellel tasemel, kuid see tuleks võimalikult kiiresti läbi vaadata, kui ICCAT võtab vastu teistsuguse lubatud kogupüügi. |
(35) |
2020. aasta otsustusprotsessi arvesse võttes ei ole ICCAT suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, sinise marliini ja valge piikkoonu lubatud kogupüüki veel ametlikult vastu võtnud. Kuigi tundub, et TACi taseme suhtes ollakse üksmeelel, on oht, et ICCAT ei võta seda ametlikult vastu enne käesoleva määruse vastuvõtmist. Seetõttu tuleks lubatud kogupüük kehtestada sellel tasemel, kuid see tuleks võimalikult kiiresti läbi vaadata, kui ICCAT võtab vastu teistsuguse lubatud kogupüügi. |
(36) |
Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) osalisriigid võtsid oma aastakoosolekul 2020. aastal vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid ajavahemikuks 1. detsembrist 2020 kuni 30. novembrini 2021. Kvootide täituvust 2020. aastal tuleks 2021. aastaks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse võtta. |
(37) |
India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) säilitas oma aastakoosolekul 2020. aastal varasemalt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmed. Neid meetmeid tuleks liidu õiguses jätkuvalt rakendada. |
(38) |
Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse 21. jaanuarist kuni 1. veebruarini 2021. Praegused meetmed peaksid jääma SPRFMO konventsiooni alal ajutiselt kehtima kuni nimetatud aastakoosoleku toimumiseni. |
(39) |
Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) ei jõudnud oma aastakoosolekul 2020. aastal kokkuleppele pikendada kõige viimast troopikatuunide meedet, mis lõppes 31. detsembril 2020. Selle tulemusena ei reguleerita troopikatuuni püüki Vaikse ookeani idaosas alates 1. jaanuarist 2021. Võttes arvesse ühise kalanduspoliitika ettevaatusprintsiipi on asjakohane, et liit jätkab troopikatuuni käsitlevate sätete kohaldamist vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2020/123 (8) kuni IATTC on uue troopikatuuni käsitleva meetme suhtes kokku leppinud. |
(40) |
Ringhoovuse tuuni kaitse komisjon (CCSBT) kinnitas oma aastakoosolekul 2020. aastal ringhoovuse tuuni lubatud kogupüügi 2021. aastaks 2016. aastal peetud aastakoosolekul vastu võetud tasemel. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
(41) |
Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) otsustas oma aastakoosolekul 2020. aastal peamiste oma pädevusvaldkonda kuuluvate liikide osas, et 2021. aastal kohaldatakse 2020. aasta lubatud kogupüüki kuni järgmise, st 2021. aastal peetava aastakoosolekuni. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
(42) |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) pikendas 2020. aastal peetud aastakoosolekul troopikatuuni kaitse- ja majandamismeetmeid. Selles täpsustati ka suursilm-tuuni püüdvatele liidu õngejadalaevadele kohaldatavaid püügi piirnorme. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
(43) |
Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2020. aastal peetud 42. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2021. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooni ala 1.–4. alapiirkonnas. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
(44) |
India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) osalisriikide 2020. aastal peetud 7. koosolekul säilitati kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude 2019. aastal vastuvõetud lubatud kogupüügid. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
(45) |
Seoses lumekrabi püügivõimalustega Svalbardi ümbruses tagab 9. veebruari 1920. aasta Teravmägede (Svalbardi) kokkulepe („1920. aasta Pariisi leping“) kõigile selle lepingu osalistele võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ressurssidele, sealhulgas seoses püügitegevusega. Liidu seisukoht nimetatud juurdepääsu kohta seoses lumekrabi püügivõimalustega Svalbardi ümbritseval mandrilaval on esitatud kahes verbaalnoodis Norrale, vastavalt 25. oktoobril 2016 ja 24. veebruaril 2017. Et tagada lumekrabi varude kasutamine Svalbardi ümbruses viisil, mis on kooskõlas nimetatud lepingu piires selles piirkonnas suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni omava Norra kehtestatud mittediskrimineerivate majandamisnormidega, on asjakohane määrata kindlaks selliste laevade arv, kellel on selline püük lubatud. Nimetatud püügivõimaluste eraldamine liikmesriikidele on piiratud 2021. aastaga. Tuletatakse meelde, et liidu esmavastutus kohaldatava õiguse järgimise tagamise eest lasub lipuliikmesriikidel. |
(46) |
Vastavalt liidu tehtud avaldusele, mis käsitleb liidu vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (EEZ), (9) on vaja määrata kindlaks Venezuela Bolívari Vabariigile liidu vetes riffahvena püügi võimalused. |
(47) |
Arvestades, et teatavaid sätteid tuleb kohaldada järjepidevalt, ning selleks, et vältida õiguskindlusetust ajavahemikul 2021. aasta lõpust kuni 2022. aastaks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramist käsitleva määruse jõustumise kuupäevani, tuleks püügi keelamist ja püügikeeluaegasid käsitlevaid käesoleva määruse sätteid kohaldada jätkuvalt 2022. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2022. aastaks. |
(48) |
Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses konkreetsele liikmesriigile loa andmisega eraldatud püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10). |
(49) |
Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses täiendavate merepäevade andmisega püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning seoses tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, ning seoses selliste tabelivormide kehtestamisega, mis on vajalikud liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. |
(50) |
Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2021, ning teatavad konkreetseid piirkondi käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. |
(51) |
Teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse liidu kalapüügivõimalused või piiratakse neid, võetakse asjakohastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast on vaja, et sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alal kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alal kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2020, on asjakohane kohaldada käesoleva määruse asjakohaseid sätteid alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel ei ole lubatud CCAMLRi konventsiooni alal kala ilma loata püüda. |
(52) |
Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tõttu muutub suur hulk kalavarusid ühisteks kalavarudeks. Komisjon peab kahepoolseid konsultatsioone Ühendkuningriigiga, kahepoolseid konsultatsioone Norraga ning kolmepoolseid konsultatsioone Ühendkuningriigi ja Norraga, tuginedes liidu seisukoha eelnõule, mille nõukogu peab kinnitama. Kuna nimetatud konsultatsioonid ei ole veel lõppenud, peaks nõukogu, austades täielikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS), rannikuriikide õigusi ja kohustusi ning nende suveräänsust ja jurisdiktsiooni, määrama kindlaks ajutised lubatud kogupüügid, mida võib püüda liidu ja rahvusvahelistes vetes ning nende kolmandate riikide vetes, kes on andnud liidu laevadele juurdepääsu oma vetele. |
(53) |
Esialgsete lubatud kogupüükide eesmärk peaks olema tagada liidu säästva püügitegevuse jätkumine kuni nimetatud konsultatsioonide lõpuleviimiseni kooskõlas liidu õigusraamistiku ja rahvusvaheliste kohustustega või, kui neid ei ole võimalik edukalt lõpule viia, siis enne, kui nõukogu kehtestab 2021. aastal ühepoolsed liidu lubatud kogupüügid. Need ajutised kalapüügivõimalused ei tohiks mingil juhul takistada lõplike kalapüügivõimaluste kindlaksmääramist kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega, eelkõige kooskõlas ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga (11), mida kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanauarist 2021 (12), konsultatsioonide tulemustega, liidu õigusraamistikuga ning teadusliku nõuandega. Üldreeglina peaksid need moodustama 25 % liidu osast 2020. aasta kalapüügivõimaluste puhul. Liidu osa neist kalapüügivõimalustest arvutati vastavalt suhtelise stabiilsuse põhimõttele ja Haagi sooduskohtlemise süsteemile. See reegel ei piira lähenemisviisi, mida võidakse kasutada tulevaste rahvusvaheliste lepingute puhul. Väga piiratud arvul juhtudel tuleks kasutada erinevat protsendimäära, kui kalavarusid püütakse valdavalt aasta alguses või kui teaduslikus nõuandes nõutakse kalapüügivõimaluste olulist vähendamist. Liit on ajutiste lubatud kogupüükide kehtestamiseks kasutatava lähenemisviisi suhtes konsulteerinud asjaomaste kolmandate riikidega. |
(54) |
Teaduslike nõuannete kohaselt on hariliku huntahvena kudekarja biomass Keldi meres, La Manche’is, Iiri meres ja Põhjamere lõunaosas (ICESi 4.b, 4.c, 7.a ja 7.d–7.h rajoonid) alates 2009. aastast vähenenud ja on praegu väiksem kui MSY Btrigger ja ainult veidi suurem kui Blim. Tänu liidu võetud meetmetele on kalastussuremus vähenenud ja on praegu väiksem kui FMSY väärtus. Juurdekasv on siiski väike, kõikudes alates 2008. aastast ilma selge suundumuseta. Seepärast tuleks ajutiselt jätkata püügi piirnormide kohaldamist kuni peetakse konsultatsioone kolmandate riikidega, tagades samas, et kõnealuse varu kalastussuremuse sihttase ei ületaks maksimaalset jätkusuutlikku saagikust. Kuna harilik huntahven on selles piirkonnas kolmandate riikidega ühine kalavaru, tuleks selle kalavaru suhtes kehtestada ajutised meetmed 2021. aasta esimeseks kvartaliks, oodates rahvusvaheliste läbirääkimiste ja konsultatsioonide tulemusi. |
(55) |
ICESi 2021. aastat puudutavas nõuandess osutatakse asjaolule, et Keldi mere tursa ja erlangi varud on väiksemad kui Blim. Nende varude jaoks sätestati konkreetsed heastamismeetmed juba vastavalt määrusele (EL) 2020/123. Nende meetmete eesmärk oli aidata kaasa asjaomaste varude taastumisele. Tursaga seotud meetmete eesmärk on parandada selektiivsust, muutes tursa väiksema kaaspüügi tasemega püügivahendite kasutamise kohustuslikuks nendes piirkondades, kus tursapüük on märkimisväärne, vähendades seeläbi kõnealuse varu kalastussuremust segapüügil. Merlangiga seotud meetmed seisnevad püügivahendite omaduste tehnilises muutmises eesmärgiga vähendada merlangi kaaspüüki. Vastavalt läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artiklile 8, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et kõnealuse kava artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kalavaru kudekarja biomass on väiksem kui Blim, tuleb võtta täiendavaid heastamismeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võivad kõnealused heastamismeetmed hõlmata asjaomase kalavaru sihtpüügi peatamist ning püügivõimaluste piisavat vähendamist selliste kalavarude puhul või muude kalavarude puhul, mille püügiga piirkonnas kaasneb tursa või merlangi kaaspüük. |
(56) |
Tursklaste kaaspüügi vähendamise meetmed on funktsionaalselt seotud nende liikide lubatud kogupüügiga, mida püütakse koos tursklastega segapüügil (nt kilttursk, kenakammeljad, euroopa merikurat ja norra salehomaar), kuna ilma nende meetmete kehtestamiseta tuleks sihtliikide lubatud kogupüügi taset vähendada tagamaks, et tursklaste varud saavad taastuda. Seetõttu tehakse ettepanek võtta nimetatud meetmed vastu ka 2021. aasta jaoks, võttes arvesse nende meetmete edasist hindamist ja loodepiirkonna vetega seotud liikmesriikide tehtud tööd. |
(57) |
Kooskõlas ühise kalanduspoliitika piirkonnapõhiseks muutmise protsessiga on loodepiirkonna vetega seotud liikmesriigid esitanud ühise soovituse, mis käsitleb suuremat hulka erimeetmeid tursa ja merlangi kaaspüügi vähendamiseks Keldi meres ja sellega piirnevates vetes, lähtuvalt 2020. aastal kehtinud heastamismeetmest. Nimetatud ühine soovitus hõlmab ka täiendavaid selektiivsusega seotud meetmeid, mille eesmärk on vähendada tursklaste kaaspüüki Iiri meres ja Šotimaast läänes asuvates vetes ja mis põhinevad sarnastel meetmetel, mis kehtisid 2020. aastal |
(58) |
STECF leiab, et kavandatavad meetmed on üldjoontes selektiivsemad või vähemalt sama selektiivsed, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1241 (13) sätestatud tehnilised meetmed ning komisjon kaalub praegu nende meetmete lisamist loodepiirkonna vetes otsest majandamishuvi omavate liikmesriikide esitatud ühisel soovitusel põhinevasse delegeeritud õigusakti. |
(59) |
Kuna need meetmed on terviklikumad ja neid kohaldatakse stabiilsemalt, tuleks funktsionaalselt seotud tehnilisi meetmeid kohaldada üksnes juhul, kui puudub delegeeritud õigusakt, mis on võetud vastu määruse (EL) 2019/2041 artikli 15 lõike 2 kohaselt ja millega muudetakse nimetatud määruse VI lisa, kehtestades vastavad tehnilised meetmed seoses loodepiirkonna vetega. |
(60) |
Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas liidu õigusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused liidu vetes ning liidu kalalaevadele teatavates vetes väljaspool liitu.
2. Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:
a) |
2021. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2022. aasta püügi piirnormid; |
b) |
2021. aasta püügikoormuse piirangud, välja arvatud II lisas esitatud püügikoormuse piirangud, mida kohaldatakse 1. veebruarist 2021 kuni 31. jaanuarini 2022; |
c) |
teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alal ajavahemikul 1. detsembrist 2020 kuni 30. novembrini 2021. |
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:
a) |
liidu kalalaevad; |
b) |
liidu vetes tegutsevad kolmandate riikide laevad. |
2. Käesolevat määrust kohaldatakse:
a) |
harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on käesoleva määruse asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud, ja |
b) |
kaldalt toimuva tööndusliku püügi suhtes. |
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„kolmanda riigi laev“ – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev; |
b) |
„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil; |
c) |
„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla; |
d) |
„lubatud kogupüük“ (TAC) –
|
e) |
„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist; |
f) |
„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta; |
g) |
„võrgusilma suurus“ – kalavõrgu silmasuurus, mis on määratletud määruse (EL) 2019/1241 artikli 6 punktis 34; |
h) |
„liidu kalalaevade register“ – register, mille on loonud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3; |
i) |
„püügipäevik“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik; |
j) |
„mõõtevahenditega varustatud poi“ – poi, mis on selgelt tähistatud kordumatu viitenumbriga, mis võimaldab tuvastada selle omaniku, ja on varustatud satelliitseiresüsteemiga selle asukoha jälgimiseks; |
k) |
„toimiv poi“ – mis tahes eelnevalt aktiveeritud, sisselülitatud ja merel triivival peibutuspüügivahendil või triivival alusel kasutatav mõõtevahenditega varustatud poi, mis edastab asukohti ja mis tahes muud kättesaadavat teavet, näiteks kajaloodi prognoose. |
Artikkel 4
Kalapüügipiirkonnad
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:
a) |
„ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 (14) III lisas kindlaks määratud geograafilised alad; |
b) |
„Skagerrak“ – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega; |
c) |
„Kattegat“ – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega; |
d) |
„ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
e) |
„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 25“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
f) |
„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 26“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
g) |
„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 27“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
h) |
„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 30“ – geograafiline ala, mis asub Cádizi lahes ja sellega piirnevates 9.a rajooni vetes ning kuulub Hispaania jurisdiktsiooni alla; |
i) |
„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 31“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
j) |
„Cádizi laht“ – ICESi 9.a rajooni geograafiline ala, mis jääb 7o23'48″ läänepikkusest ida poole; |
k) |
„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni) konventsiooni ala“ – nõukogu määruse (EÜ) nr 601/2004 (15) artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala; |
l) |
„CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 (16) II lisas kindlaks määratud geograafilised alad; |
m) |
„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala“ – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis (17) kindlaks määratud geograafiline ala; |
n) |
„ICCATi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni) konventsiooni ala“ – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (18) kindlaks määratud geograafiline ala; |
o) |
„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjoni) pädevusalasse kuuluv ala“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus (19) kindlaks määratud geograafiline ala; |
p) |
„NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 217/2009 (20) III lisas kindlaks määratud geograafilised alad; |
q) |
„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (21) kindlaks määratud geograafiline ala; |
r) |
„SIOFA (India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe) kokkuleppega hõlmatud piirkond“ – India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes (22) kindlaks määratud geograafiline ala; |
s) |
„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (23) kindlaks määratud geograafiline ala; |
t) |
„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (24) kindlaks määratud geograafiline ala; |
u) |
„Beringi mere avameri“ – Beringi mere avamere geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuriikide territoriaalmere laiust; |
v) |
„IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond“ – järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala:
|
II JAOTIS
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 5
Lubatud kogupüük ja selle eraldamine
1. Liidu kalalaevadele liidu vetes või teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle eraldamine liikmesriikidele ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.
2. Liidu kalalaevadele võib anda loa kala püüda käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi ulatuses Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 22 ja V lisa A osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 (25) ja selle rakendussätetes esitatud tingimustele.
3. Liidu kalalaevadele võib anda loa püüda kala käesoleva määruse I lisas ette nähtud lubatud kogupüügi piires Ühendkuningriigi kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes vastavalt tingimustele, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 22 ning määruses (EL) 2017/2403 ja selle rakendussätetes.
Artikkel 6
Liikmesriikide poolt kindlaks määratav lubatud kogupüük
1. Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Need kalavarud on kindlaks määratud I lisas.
2. Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:
a) |
see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning |
b) |
selle tulemusena:
|
3. Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2021 järgmise teabe:
a) |
vastuvõetud lubatud kogupüügid; |
b) |
asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüügid põhinevad; |
c) |
üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2. |
Artikkel 7
Ajutiste lubatud kogupüükide kohaldamine
1. Kui käesoleva määruse IA lisas või IB lisas esitatud kalapüügivõimaluste tabelis on viidatud käesolevale lõikele, on selles tabelis esitatud kalapüügivõimalused ajutised ja neid kohaldatakse 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2021. Kõnealused ajutised kalapüügivõimalused ei piira 2021. aastaks lõplike püügivõimaluste kindlaksmääramist kooskõlas rahvusvaheliste läbirääkimiste või konsultatsioonide tulemustega, teadusliku nõuandega, määruse (EL) nr 1380/2013 kohaldatavate sätetega ning asjaomaste mitmeaastaste kavadega.
2. Liidu laevad võivad püüda kalavarusid vastavaltlõikes 1 osutatud ajutistele kalapüügivõimalustele, liidu ja rahvusvahelistes vetes ning nende kolmandate riikide vetes, kes on andnud liidu laevadele juurdepääsu oma vetele.
Artikkel 8
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused
1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustuseta saaki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui:
a) |
selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot ja kõnealune kvoot ei ole ammendatud, või |
b) |
see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole kvoodina liikmesriikidele eraldatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud. |
2. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohane sihtliiki mittekuuluva liigi varu, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.
Artikkel 9
Kvootide vahetamise mehhanism lubatud kogupüükide puhul vältimatu kaaspüügi korral seoses lossimiskohustusega
1. Selleks et võtta arvesse lossimiskohustuse kehtestamist ja teha teatavate kaaspüükide kvoodid kättesaadavaks nende liikmesriikide jaoks, kellel neid kvoote ei ole, kohaldatakse IA lisas kindlaks määratud lubatud kogupüükide suhtes lõigetes 2–5 kindlaks määratud kvootide vahetamise mehhanismi.
2. Igale liikmesriigile eraldatud kvootidest tehakse 6 % tursa ajutisest lubatud kogupüügist Keldi meres ja Šotimaast läände jäävates vetes, merlangi ajutisest lubatud kogupüügist Iiri meres ning atlandi merilesta ajutisest lubatud kogupüügist ICESi 7.h, 7.j ja 7.k rajoonis ning 3 % merlangi ajutisest lubatud kogupüügist Šotimaast läände jäävates vetes kättesaadavaks kvootide vahetamise reservi jaoks, mis avatakse 1. jaanuarist 2021. Ilma kvootideta liikmesriikidel on kvoodireservile ainujuurdepääs kuni 31. märtsini 2021.
3. Reservist võetud koguseid ei või vahetada ega järgmisesse aastasse üle kanda. Kõik kasutamata kogused antakse pärast 31. märtsi 2021 tagasi neile liikmesriikidele, kes algselt kvootide vahetamise reservi panustasid.
4. Vastu antavad kvoodid võetakse eelistatavalt lubatud kogupüükide loetelust, mille iga reservi panustanud liikmesriik kindlaks määrab ning mis on esitatud IA lisa liites.
5. Lõikes 4 osutatud kvootidel on samaväärne kaubanduslik väärtus turul kehtiva vahetuskursi või muu vastastikku vastuvõetava vahetuskursi alusel. Alternatiivide puudumise korral kasutatakse Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse esitatud samaväärset majanduslikku väärtust kooskõlas liidu keskmiste hindadega eelmisel aastal.
6. Juhul kui käesoleva artikli lõigetes 2–5 osutatud kvootide vahetamise mehhanism ei võimalda liikmesriikidel oma vältimatut kaaspüüki sarnases ulatuses katta, püüavad liikmesriigid leppida kokku kvootide vahetamises määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel, tagades et vahetatavad kvoodid oleksid sama kaubandusliku väärtusega.
Artikkel 10
Püügikoormuse piirangud ICESi 7.e rajoonis
1. Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemikeks on II lisa kohaste õiguste ja kohustuste tehnilised aspektid, mis on seotud hariliku merikeele varu majandamisega ICESi 7.e rajoonis, sätestatud II lisas.
2. Komisjon võib rakendusaktidega eraldada taotluse esitanud liikmesriigile II lisa punktis 5 osutatud päevadele lisaks täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik anda laevale loa viibida ICESi 7.e rajoonis, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahend, lähtudes kõnealuse liikmesriigi asjaomasest taotlusest vastavalt nimetatud lisa punktile 7.4. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Komisjon võib rakendusaktidega eraldada taotluse esitanud liikmesriigile ajavahemikul 1. veebruarist 2021 kuni 31. jaanuarini 2022 lisaks II lisa punktis 5 osutatud päevadele kuni kolm päeva, mille jooksul võib laev viibida ICESi 7.e rajoonis tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, nagu on osutatud nimetatud lisa punktis 8.1. Kõnealune eraldis põhineb nimetatud liikmesriigi poolt II lisa punkti 8.3 kohaselt esitatud kirjeldusel ning selle esitamisele järgneval konsultatsioonil STECFiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 11
Hariliku huntahvena püüki käsitlevad meetmed
1. Keelatud on liidu kalalaevade teostatav ja igasugune kaldalt toimuv töönduslik hariliku huntahvena püük ICESi 4.b ja 4.c rajoonis ning 7. alapiirkonnas. Keelatud on kõnealuses piirkonnas püütud harilikku huntahvenat endale jätta, ümber laadida, ümber paigutada ja lossida.
2. Erandina lõikest 1 võivad liidu kalalaevad 2021. aasta jaanuaris ICESi 4.b, 4.c, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h rajoonis püüda harilikku huntahvenat ning endale jätta, ümber laadida, ümber paigutada ja lossida harilikku huntahvenat, mis on kõnealuses piirkonnas püütud järgmiste püügivahendite abil ja järgmistes kogustes:
a) |
põhjatraalidega püügi korral (26) vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 520 kg kahe kuu kohta ja 5 % asjaomase laeva poolt ühe püügireisi ajal püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust; |
b) |
nootadega püügi korral (27) vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 520 kg kahe kuu kohta ja 5 % asjaomase laeva poolt ühe püügireisi ajal püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust; |
c) |
õngekonksude ja -nööridega püügi korral (28) mitte rohkem kui 1,43 tonni laeva kohta; |
d) |
vainakkevõrkudega püügi korral (29) vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 0,35 tonni laeva kohta. |
Esimeses lõigus sätestatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud hariliku huntahvena püük: punktis c õngekonksude ja -nööridega ning punktis d vainakkevõrkudega. Liidu kalalaeva asendamise korral võivad liikmesriigid lubada erandi kohaldamist teise kalalaeva suhtes, tingimusel et nende liidu kalalaevade arv, mille suhtes erandit kohaldatakse, ja nende kogupüügivõimsus ei suurene.
3. Lõikes 2 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühelt laevalt teisele ning kuuajalise piirangu kohaldamise korral ühest kuust teise. Liidu kalalaevadele, mis kasutavad ühes kalendrikuus mitut püügivahendit, kohaldatakse lõikes 2 sätestatud madalaimat püügi piirnormi iga püügivahendi suhtes.
Liikmesriigid teatavad komisjonile kogu püütud hariliku huntahvena saagi püügivahendite kaupa hiljemalt 15 päeva jooksul pärast iga kuu lõppu.
4. Prantsusmaa ja Hispaania tagavad, et nende töönduslikust ja harrastuskalapüügist põhjustatud hariliku huntahvena kalastussuremus ICESi 8.a ja 8.b rajoonis ei ületa FMSY väärtust, mille tulemuseks on kogupüük 3 108 tonni, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/472 artikli 4 lõikes 3.
5. Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt püügi korral ICESi 4.b, 4.c, 6.a, 7.a–7.k rajoonis:
a) |
on hariliku huntahvena puhul lubatud 1. jaanuarist 28. veebruarini kasutada ainult püüa-ja-vabasta kalastamisviisi ritvõnge või ridvata õngega. Sel ajal on kõnealuses piirkonnas püütud harilikku huntahvenat keelatud endale jätta, ümber paigutada, ümber laadida või lossida; |
b) |
on 1. märtsist kuni 31. märtsini lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem kaks harilikku huntahvenat kaluri kohta päevas; endale jäetava hariliku huntahvena alammõõt on 42 cm. |
Esimese lõigu punkti b ei kohaldata seisevvõrkudega püügi suhtes, sest nimetatud punktis osutatud ajavahemikul on keelatud seisevvõrkudega harilikku huntahvenat püüda ja kinni hoida.
6. Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt toimuva püügi puhul ICESi 8.a ja 8.b rajoonis on lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem kaks harilikku huntahvenat kaluri kohta päevas. Käesolevat lõiget ei kohaldata seisevvõrkudega püügi suhtes, sest seisevvõrkudega on keelatud huntahvenat püüda ja kinni hoida.
7. Lõiked 5 ja 6 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.
Artikkel 12
Euroopa angerja püüki käsitlevad meetmed ICESi piirkonna liidu vetes
Igasugune euroopa angerja siht-, juhu- ja harrastuspüük keelatakse ICESi piirkonna liidu vetes, sealhulgas riimvetes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed, kolme järjestikuse kuu pikkuseks ajavahemikuks, mille iga asjaomane liikmesriik määrab kindlaks vahemikus 1. augustist 2021 kuni 28. veebruarini 2022. Liikmesriigid teatavad kindlaksmääratud ajavahemiku komisjonile hiljemalt 1. juunil 2021.
Artikkel 13
Kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevad erisätted
1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimaluste eraldamine liikmesriikidele ei piira:
a) |
määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist; |
b) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist; |
c) |
määruse (EL) 2017/2403 artiklite 12 ja 47 kohast kalapüügivõimaluste ümberjaotamist; |
d) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 alusel lubatud lisakoguste lossimist; |
e) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste peatamist; |
f) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist; |
g) |
käesoleva määruse artikli 23 kohast kvootide ülekandmist ega omavahel vahetamist. |
2. Varud, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.
3. Kui käesoleva määruse I lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.
4. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.
Artikkel 14
Tobiapüügi keeluajad
ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on töönduslik tobiapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2021.
Artikkel 15
Keldi mere puhul seoses tursa ja merlangiga kohaldatavad tehnilised meetmed
1. Alljärgnevaid meetmeid kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega ICESi 7.f ja 7.g rajoonis, ICESi 7.h rajooni osas, mis asub 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ning ICESi 7.j rajooni osas, mis asub 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ja 11° läänepikkusest ida pool:
a) |
põhjatraalide või nootadega püüdvad liidu kalalaevad kasutavad järgmise suurusega võrgusilmadega püügivahendeid:
|
b) |
lisaks punktis a osutatud meetmetele kasutavad põhjatraalidega püüdvad liidu kalalaevad, mille saak mõõdetuna enne tagasiheidet koosneb vähemalt 20 % ulatuses kilttursast:
|
2. Liikmesriigid võivad loobuda lõike 1 punkti b kohaldamisest selliste põhjatraalidega püüdvate kalalaevade suhtes, mille saak mõõdetuna enne tagasiheidet koosneb vähem kui 1,5 % ulatuses tursast, tingimusel et nende laevade puhul suurendatakse järk-järgult vaatlemist merel vähemalt 20 %-ni kõigist püügireisidest alates 1. juulist 2021.
3. Liidu kalalaevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega ICESi 7.f – 7.k rajoonis ning lääne pool 5° läänepikkust ICESi 7.e rajoonis, on kalapüük keelatud, välja arvatud juhul, kui nad kasutavad noodapära, mille võrgusilma miinimumsuurus on vähemalt 100 mm. Nimetatud võrgusilma miinimumsuuruse nõuet ei kohaldata siiski laevade suhtes, mille tursa kaaspüük ei ole STECFi hinnangul suurem kui 1,5 %, väljaspool lõikes 1 osutatud piirkondi toimuval kalapüügil.
4. Lõikes 3 osutatud meetmeid kohaldatakse ICESi 7.b ja 7.c rajoonis põhjatraalide ja nootadega püüdvate liidu kalalaevade suhtes alates 1. juunist 2021. Nimetatud piirkondades kala püüdvad liidu kalalaevad võivad kasutada ka muid püügivahendeid, mis on STECFi hinnangul põhjalähedaste liikide segapüügil samaväärsete või paremate selekteerivate omadustega kui noodapära, mille võrgusilma miinimumsuurus on vähemalt 100 mm, ja mille komisjoni on heaks kiitnud.
5. Erandina lõikest 1 kasutavad ICESi 7.f ja 7.g rajoonis, ICESi 7.h rajooni osas, mis asub 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ning ICESi 7.j rajooni osas, mis asub 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ja 11° läänepikkusest ida pool:
a) |
põhjatraalide või nootadega püüdvad laevad, mille puhul üle 30 % püügist moodustab norra salehomaari püük, üht järgmistest püügivahenditest:
|
b) |
põhjatraalide või nootadega püüdvad laevad, mille puhul üle 55 % püügist moodustab merlangi püük või euroopa merikuradi, euroopa merluusi ja megrimi püük kokku, üht järgmistest püügivahenditest:
|
6. Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 15 ja määruse (EL) 2019/1241 artikli 27 lõikele 2 arvutatakse saagi protsendimäär suhtarvuna kõikide pärast iga püügireisi lossitud mere bioloogiliste ressursside eluskaalust.
Artikkel 16
Iiri mere puhul kohaldatavad tehnilised meetmed
ICESi 7.a rajoonis (Iiri merel) põhjatraalide või nootadega püüdvate liidu kalalaevade suhtes rakendatakse alljärgnevaid meetmeid:
a) |
laevad, mis püüavad põhjatraalide või nootadega, mille noodapära võrgusilm on 70 mm või suurem, kuid väiksem kui 100 mm ja mille püügist üle 30 % moodustab norra salehomaari püük, kasutavad üht järgmistest püügivahenditest:
|
b) |
põhjatraalide või nootadega püüdvad laevad, mille kogupikkus on 12 meetrit või üle selle ja mille kogupüügist üle 10 % moodustab kilttursa, tursa ja railaste püük kokku, kasutavad 120 mm noodapära; |
c) |
põhjatraalide või nootadega püüdvad kalalaevad, mille kogupikkus on 12 meetrit või üle selle ja mille kogupüügist alla 10 % moodustab kilttursa, tursa ja railaste püük kokku, kasutavad 100 mm noodapära, millel on 100 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusaken. |
Esimese lõigu punkti c ei kohaldata nende laevade suhtes, mille püügist moodustab üle 30 % norra salehomaari või üle 85 % väikese sugakarbi (Aequipecten opercularis) püük.
Artikkel 17
Šotimaa lääneranniku vete puhul kohaldatavad tehnilised meetmed
ICESi 6.a ja 5.b rajoonis liidu vetes ida pool 12° läänepikkust (Šotimaa lääneranniku veed) põhjatraalide või nootadega püüdvate liidu kalalaevade suhtes rakendatakse norra salehomaari (Nephrops norvegicus) püügil alljärgnevaid meetmeid:
a) |
laevad, mis kasutavad noodapära, mille võrgusilma suurus on alla 100 mm, kasutavad vähemalt 300 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusakent (fikseeritud paigutusega); laevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 m või mille mootori võimsus on kuni 200 kW, võib selektiivsusakna kogupikkus olla 2 m ja selle võrgusilma suurus 200 mm; |
b) |
laevad, mis kasutavad noodapära, mille võrgusilma suurus on 100–119 mm, ja mille püügist moodustab üle 30 % norra salehomaar, kasutavad vähemalt 160 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusakent (fikseeritud paigutusega). |
Artikkel 18
Põhjamere puhul seoses tursaga kohaldatavad heastamismeetmed
1. Püügikeelualad, välja arvatud pelaagiliste püügivahendite jaoks (seinnoodad ja traalid), ning keeluajad on sätestatud IV lisas.
2. Laevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille väikseim võrgusilma suurus on ICESi 4.a ja 4.b rajooni puhul vähemalt 70 mm ning ICESi 3.a rajooni puhul vähemalt 90 mm, ning õngejadadega, (30) on keelatud püüda kala ICESi 4.a rajooni liidu vetes 58° 30′ 00′′ põhjalaiusest põhja pool ja 61° 30′ 00′′ põhjalaiusest lõuna pool ning ICESi 3a.20 rajooni (Skagerrak), 4.a ja 4.b rajooni liidu vetes, 57° 00′ 00′′ põhjalaiusest põhja pool ja 5 00′ 00′′ idapikkusest ida pool.
3. Erandina lõikest 2 võivad nimetatud lõikes osutatud kalalaevad püüda kala nimetatud lõikes osutatud piirkondades, tingimusel et nad vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
a) |
tursapüügi osakaal ei ületa 5 % kogupüügist püügireisi kohta; laevad, mille tursapüügi osakaal ajavahemikul 2017–2019 ei ületanud 5 % kogupüügist, loetakse sellele kriteeriumile vastavaks, kui nad kasutavad ka edaspidi kõnealusel ajavahemikul kasutatud püügivahendit; selle eelduse võib ümber lükata; |
b) |
kasutatakse reguleeritud ja väga selektiivset põhjatraali või noota, mille tulemusena väheneb tursapüük teadusliku uuringu kohaselt vähemalt 30 % võrreldes laevadega, mis püüavad määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osa punktis 1.1 määratletud standardsuuruses võrgusilmaga veetavate püünistega; STECF võib selliseid uuringuid hinnata; STECFi negatiivse hinnangu korral ei peeta neid püügivahendeid enam kasutuskõlbulikeks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud piirkondades; |
c) |
laevadel, mis kasutavad põhjatraale ja nootasid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm (TR1), kasutatakse järgmisi väga selektiivseid püügivahendeid:
|
d) |
laevade puhul, mis kasutavad põhjatraale ja nootasid, mille võrgusilma suurus on ICESi 4.a rajoonis vähemalt 70 mm ja ICESi 3.a rajoonis vähemalt 90 mm, kuid alla 100 mm (TR2), kasutatakse järgmisi väga selektiivseid püügivahendeid:
|
e) |
laevade suhtes kohaldatakse tursapüügi vältimise riiklikku kava, et ruumiliste või tehniliste meetmete või nende kombinatsiooni abil hoida tursapüük jätkuvalt kooskõlas kalastussuremuse määraga, mis vastab kindlaksmääratud püügivõimalustele, mis põhinevad teaduslikus nõuandes esitatud tasemetel; STECF (liikmesriikide puhul) ja asjaomane riiklik teadusasutus (kolmandate riikide puhul) peaksid selliseid kavasid hindama hiljemalt kaks kuud pärast kava rakendamist ning vajaduse korral neid täiendavalt muutma, kui sellistes hinnangutes leitakse, et tursapüügi vältimise riiklik kava eesmärki ei saavutata. |
4. Liikmesriigid tõhustavad lõikes 2 osutatud laevade seiret, kontrolli ja järelevalvet, et kontrollida lõike 3 punktides a–e sätestatud tingimuste täitmist.
5. Käesolevas artiklis sätestatud meetmeid ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvate püügitoimingute suhtes, tingimusel et uuringud toimuvad täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.
Artikkel 19
Kattegatis seoses tursaga kohaldatavad heastamismeetmed
1. Liidu laevad, mis püüavad Kattegatis põhjatraalidega (püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX ja PTB), mille võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm, kasutavad ühte järgmistest selektiivsetest püügivahenditest:
a) |
sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm ja millel on vaba väljapääsuava kaladele; |
b) |
lapikkalu ja ümarkalu eraldav sortimisvõre, mille võresamm on kuni 50 mm ja millel on vaba väljapääsuava ümarkala jaoks; |
c) |
selektiivtraali paneel, mille ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm; |
d) |
kindlaksmääratud väga selektiivne püügivahend, mille tehnilised omadused võimaldavad vastavalt STECFi poolt hinnatud teadusuuringule püüda turska vähem kui 1,5 % saagist, kui see on ainuke püügivahend laeva pardal. |
2. Need asjaomase liikmesriigi projektis osalevad liidu laevad, millel on täielikult dokumenteeritud kalapüügiks vajalik toimiv varustus, võivad püügivahendit kasutada vastavalt määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osale. Asjaomased liikmesriigid edastavad kõnealuste laevade nimekirja komisjonile.
3. Käesolevas artiklis sätestatud meetmeid ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvate püügitoimingute suhtes, tingimusel et uuringud toimuvad täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.
Artikkel 20
Keelatud liigid
1. Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:
a) |
täht-sünkrai (Raja radiata) ICESi 2.a, 3.a ja 7.d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes; |
b) |
harilik limapea (Beryx splendens) NAFO 6. alapiirkonnas; |
c) |
soomus-astelhai (Centrophorus squamosus) ICESi 2.a rajooni ja ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
d) |
portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2.a rajooni ja ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
e) |
šokolaadhai (Dalatias licha) ICESi 2.a rajooni ja ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
f) |
luits-nokkhai (Deania calcea) ICESi 2.a rajooni ja ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
g) |
sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes; |
h) |
suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi 2.a rajooni ja ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
i) |
õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 2.a rajooni ja ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
j) |
harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes; |
k) |
ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes; |
l) |
laineline rai (Raja undulata) ICESi 6. ja 10. alapiirkonna liidu vetes; |
m) |
vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes; |
n) |
harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres; |
o) |
harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes, välja arvatud kaaspüügi vältimise programmi puhul, nagu on ette nähtud IA lisas. |
2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
Artikkel 21
Andmete edastamine
Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise ja püügikoormuse kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas esitatud kalavarukoode.
II PEATÜKK
Load kalapüügiks kolmandate riikide vetes
Artikkel 22
Kalapüügiload
1. Kolmanda riigi vetes viibivatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud V lisa A osas.
2. Kui üks liikmesriik kannab vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 8 kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse V lisa A osas kindlaks määratud püügipiirkondades, tuleb üle anda ka asjaomased kalapüügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada käesoleva määruse V lisa A osas esitatud kalapüügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.
III PEATÜKK
Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes
Artikkel 23
Kvootide ülekandmine ja vahetamine
1. Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.
2. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mida kõnealune liikmesriik on arutanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastava osalisega. Seejärel annab komisjon piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomasele osalisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.
3. Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.
4. Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt saadud või sellele üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega saavutatud kokkuleppe tingimustega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kehtivat kalapüügivõimaluste jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.
5. Käesolevat artiklit kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2022, kui tegemist on kvootide ülekandmisega piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt liidule ja nende kvootide edasise liikmesriikidele eraldamisega.
Artikkel 24
Meriahvena püügi keelud Irmingeri mere puhul
Kogu püügitegevus on keelatud järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega piiratud alal:
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
63°00' |
-30°00' |
61°30' |
-27°35' |
60°45' |
-28°45' |
62°00' |
-31°35' |
63°00' |
-30°00' |
Artikkel 25
Püügi-, kasvatamis- ja nuumamisvõimsuse piirangud
1. Selliste liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügipaatide arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 1 kohaselt.
2. Selliste rannalähedase väikesemahulise kalapüügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 2 kohaselt.
3. Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni ja millel on lubatud aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 3 kohaselt.
4. Selliste kalalaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse VI lisa punkti 4 kohaselt.
5. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate lõkspüüniste arvu piiratakse VI lisa punkti 5 kohaselt.
6. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise koguvõimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni suurimat kogust piiratakse VI lisa punkti 6 kohaselt.
7. Maksimaalset liidu kalalaevade arvu, millel on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 520/2007 (31) artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, piiratakse käesoleva määruse VI lisa punkti 7 kohaselt.
8. ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalset arvu piiratakse VI lisa punkti 8 kohaselt.
Artikkel 26
Harrastuskalapüük
Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi harrastuskalapüügiks.
Artikkel 27
Haid
1. Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.
2. Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.
3. Sugukonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluvate vasarhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimunud püügi korral.
4. Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.
5. Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.
Artikkel 28
Kihvkalade uurimuslikust püügist teavitamine
Liikmesriigid võivad 2021. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) uurimuslikus õngejadapüügis FAO 88.1. ja 88.2. alapiirkonnas ning FAO 58.4.1., 58.4.2. ja 58.4.3.a rajoonis väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Sellises uurimuslikus püügis osaleda kavatsev liikmesriik teavitab sellest CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juunil 2021.
Artikkel 29
Kihvkalade uurimusliku püügi piirangud
1. Kihvkalade püük on 2020.–2021. aasta püügihooajal VII lisa tabelis B sätestatud liikide, lubatud kogupüügi ja kaaspüügi piirnormide puhul piiratud nimetatud lisa tabelis A sätestatud liikmesriikide, alapiirkondade ja laevade arvuga.
2. Hailiikide sihtpüük muudel eesmärkidel kui teadusuuringud on keelatud. Kihvkalade püügil juhusliku kaaspüügina püütud haid, eriti noorkalad ja marja heitmiseks valmis emaskalad, lastakse elusana vette tagasi.
3. Kui see on kohaldatav, siis kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas (SSRU) lõpeb niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning asjaomases uurimisalas keelatakse püük püügihooaja lõpuni.
4. Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. Kuid kui FAO 88.1. ja 88.2. alapiirkonnas ning FAO 58.4.1., 58.4.2. ja 58.4.3.a rajoonis on püük artikli 28 kohaselt lubatud, siis on see keelatud 550 meetri sügavusjoonest kõrgemal.
Artikkel 30
Tavalise hiilgevähi püük 2020.–2021. aasta püügihooajal
1. CCAMLRi konventsiooni alal 2020.–2021. aasta püügihooajal tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) püüda kavatsev liikmesriik teavitab komisjoni hiljemalt 1. mail 2021 oma kavatsusest tavalist hiilgevähki püüda, kasutades selleks käesoleva määruse VII lisa liite B osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. mail 2021.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügis osalemiseks loa annab.
3. CCAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teatab oma kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.
4. Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:
a) |
täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave; |
b) |
põhjaliku aruande asendamise põhjuste kohta ning asjakohased täiendavad dokumendid või viited. |
5. Liikmesriik ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva kalalaevana.
Artikkel 31
IOTC pädevusalasse kuuluval alal kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine
1. IOTC pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VIII lisa punktile 1.
2. IOTC pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VIII lisa punktile 2.
3. Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügi koormust.
4. Liikmesriigid tagavad, et kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist nende laevastikku, on ülekantavad laevad IOTC poolt lubatud laevade registris või mõne muu tuunipüüki käsitleva piirkondliku kalandusorganisatsiooni laevaregistris. Üle ei tohi kanda selliseid laevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.
5. Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piiride ulatuses.
Artikkel 32
Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad
1. Triivivad peibutuspüügivahendid peavad olema varustatud mõõtevahenditega varustatud poidega. Muude poide, näiteks raadiopoide kasutamine on keelatud.
2. Seinnoodalaev ei tohi korraga jälgida rohkem kui 300 toimivat poid.
3. Igale seinnoodalaevale aastas hangitavate mõõtevahenditega varustatud poide maksimumarv on 500. Ühelgi seinnoodalaeval ei tohi kunagi olla üle 500 mõõtevahenditega varustatud poi (varus olev poi ja toimiv poi).
4. Varustuslaevade maksimumarv on kaks varustuslaeva vähemalt viie seinnoodalaeva kohta, mis kõik sõidavad ühe liikmesriigi lipu all. Käesolevat sätet ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kes kasutavad ainult ühte varustuslaeva.
5. Ühte seinnoodalaeva ei toeta ühelgi ajal rohkem kui üks liikmesriigi lipu all sõitev varustuslaev.
6. Liit ei kanna ühtegi uut või täiendavat varustuslaeva IOTC püügiluba omavate laevade registrisse.
Artikkel 33
Haid
1. Kõigi sugukonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.
2. Kõigi pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevade puhul, mille kogupikkus on alla 24 meetri ning mis teevad püügitoiminguid üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ja püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikide juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
Artikkel 34
Merisarviklased
1. Liidu kalalaevadel, välja arvatud elatuskalapüügiga tegelevad kalalaevad (nt kui püütud kala tarbivad otse kalurite perekonnad), on keelatud püüda merisarviklasi (Mobulidae sugukond, sh perekonnad Manta ja Mobula) ning pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi.
Erandina esimesest lõigust võib väikesemahulisel kalapüügil (nt muu kui õngejada- või pinnapüük, st püük seinnootade, ritvõngede, nakkevõrkude, ridvata õnge- ja lantpüügipaatidega, mis on IOTC püügiluba omavate laevade registris) tahtmatult püütud merisarviklasi lossida üksnes kohalikuks tarbimiseks.
2. Kõik kalalaevad, välja arvatud elatuskalapüügiga tegelevad kalalaevad, peavad kohe, kui võrgus, konksu otsas või tekil märgatakse merisarviklasi, need võimaluse korral viivitamata elusana ja vigastamata vette tagasi laskma ning tegema seda nii, et see tekitaks püütud isenditele võimalikult vähe kahju.
Artikkel 35
Pelaagiline kalapüük
1. Üksnes need liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IH lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.
2. Lõikes 1 osutatud liikmesriigid kehtestavad 2021. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi liike püüdvate laevade kogumahutavuse taseme piirmäärana kõnealusel alal kehtiva liidu kogumahutavuse taseme 78 600 GT.
3. IH lisas kindlaks määratud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta eesmärgiga edastada see teave SPRFMO sekretariaadile.
Artikkel 36
Põhjapüük
1. Liikmesriigid piiravad 2021. aastal oma laevade põhjapüüki või põhjapüügi koormust SPRFMO konventsiooni alal, piirdudes selle ala nende osadega, kus põhjapüük ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 toimus, ning hoides püügi ja püügikoormuse tasemel, mis ei ületa püügi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset nimetatud ajavahemikul. Nad võivad sellisest keskmisest rohkem püüda üksnes siis, kui SPRFMO kinnitab nende kava keskmisest rohkem püüda.
2. Liikmesriigid, kes ei ole tõendatult tegelenud põhjapüügiga või kellel ei ole olnud selle püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, kala püüda ei tohi, välja arvatud juhul, kui SPRFMO kinnitab nende kava püüda kala ilma varasema püügi või püügikoormuseta.
Artikkel 37
Uurimuslik kalapüük
1. Liikmesriigid võivad 2021. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus kalapüügis SPRFMO konventsiooni alal üksnes siis, kui SPRFMO on kinnitanud nende vastava püügi taotluse koos kalapüügi tegevuskavaga ja võetud kohustusega rakendada andmekogumiskava.
2. Kala püütakse üksnes SPRFMO poolt täpsustatud uurimisjaotistes. Kalapüük on keelatud 750 meetri sügavusjoonest kõrgemal ja 2 000 meetri sügavusjoonest madalamal.
3. Lubatud kogupüük määratakse kindlaks IH lisas. Kala püütakse ühe, maksimaalselt 21 järjestikkuse päeva pikkuse püügireisi jooksul, kusjuures ühe loomuse kohta on maksimaalselt 5 000 õngekonksu ja ühe uurimisjaotise kohta on maksimaalselt 20 loomust. Püük tuleb lõpetada lubatud kogupüügi ammendumisel või kui 100 loomust on vette lastud ja pardale hiivatud, olenevalt sellest, kumb juhtub varem.
Artikkel 38
Seinnoodapüük
1. Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja triiptuuni (Katsuwonus pelamis) püük seinnoodalaevadega on keelatud järgmiselt:
a) |
29. juulist 2021 (kell 00.00) kuni 8. oktoobrini 2021 (kell 24.00) või 9. novembrist 2021 (kell 00.00) kuni 19. jaanuarini 2022 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:
|
b) |
9. oktoobrist 2021 (kell 00.00) kuni 8. novembrini 2021 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:
|
2. Asjaomased liikmesriigid teatavad iga laeva kohta komisjonile valitud keeluaja vastavalt lõike 1 punktile a enne 1. aprilli 2021. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 kindlaks määratud aladel valitud perioodiks seinnoodapüügi.
3. IATTC konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja triiptuuni saagi.
4. Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:
a) |
kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või |
b) |
kui reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi. |
Artikkel 39
Triivivad peibutuspüügivahendid
1. Seinnoodalaev ei tohi IATTC konventsiooni alal korraga kasutada rohkem kui 450 aktiivset peibutuspüügivahendit. Peibutuspüügivahend loetakse aktiivseks, kui see on merel kasutusele võetud, hakkab edastama oma asukoha kohta teavet ja seda jälgib laev, selle omanik või käitaja. Peibutuspüügivahendi võib aktiveerida üksnes seinnoodalaeva pardal.
2. Seinnoodalaev ei tohi peibutuspüügivahendeid kasutada 15 päeva jooksul enne artikli 38 lõike 1 punktis a osutatud valitud keeluaja algust ja laev korjab 15 päeva jooksul enne keeluaja algust merest välja sama arvu peibutuspüügivahendeid, kui ta algselt vette lasi.
3. Liikmesriik esitab komisjonile igakuiselt päevade kaupa IATTC nõutud aruande kõigi aktiivsete peibutuspüügivahendite kohta. Aruanded esitatakse vähemalt 60 päeva hiljem, aga mitte rohkem kui 75 päeva hiljem. Komisjon edastab selle teabe viivitamata IATTC sekretariaadile.
Artikkel 40
Suursilm-tuuni püügi piirnormid õngejadapüügil
Kõigi liikmesriikide suursilm-tuuni aastane kogupüük õngejadalaevadega IATTC konventsiooni alal on ette nähtud IL lisas.
Artikkel 41
Pikkuim-hallhaide püügi keeld
1. IATTC konventsiooni alal on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning nimetatud alal püütud pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa.
2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Laeva käitajad peavad need isendid viivitamata vette tagasi laskma.
3. Laeva käitajad peavad
a) |
registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus); |
b) |
edastama punktis a märgitud teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on. Liikmesriigid edastavad eelmise aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks. |
Artikkel 42
Merisarviklaste püügi keeld
IATTC konventsiooni alal on liidu kalalaevadel keelatud püüda merisarviklasi (Mobulidae sugukond, sh perekonnad Manta ja Mobula) ning pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Kohe kui nad märkavad, et nad on püüdnud merisarviklasi, peavad nad need kalad võimaluse korral viivitamata vette tagasi laskma elusana ja vigastamata.
Artikkel 43
Süvamerehaide püügi keeld
SEAFO konventsiooni alal on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:
a) |
tont-musthai (Apristurus manis), |
b) |
sile tumehai (Etmopterus bigelowi), |
c) |
lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus), |
d) |
suur tumehai (Etmopterus princeps), |
e) |
ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus), |
f) |
railased (Rajidae), |
g) |
harilik samethai (Scymnodon squamulosus), |
h) |
Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid, |
i) |
harilik ogahai (Squalus acanthias). |
Artikkel 44
Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni püügi tingimused
1. Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja triiptuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv ei ületa 403 päeva.
2. Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool.
3. Liikmesriigid tagavad, et 2021. aastal ei püüta suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega rohkem, kui IG lisa tabelis sätestatud piirnormid.
Artikkel 45
Peibutuspüügivahenditega toimuvat püüki käsitlevad meetmed
1. WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on seinnoodalaevadel keelatud kasutada või üles seada peibutuspüügivahendeid vahemikus 1. juulist 2021 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2021 (kell 24.00).
2. Lisaks lõikes 1 sätestatud keelule on 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel asuva WCPFC konventsiooni ala avamerel keelatud üles seada peibutuspüügivahendeid veel kahe lisakuu jooksul: kas siis 1. aprillist 2021 (kell 00.00) kuni 31. maini 2021 (kell 24.00) või 1. novembrist 2021 (kell 00.00) kuni 31. detsembrini 2021 (kell 24.00).
3. Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:
a) |
reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks; |
b) |
kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või |
c) |
kui külmutusseadmetel tekib tõsine rike. |
4. Liikmesriigid tagavad, et ükski nende seinnoodalaev ei kasutaks ühelgi ajal merel rohkem kui 350 peibutuspüügivahendit, millel on mõõtevahenditega varustatud aktiveeritud poi. Poi aktiveeritakse ainult laeva pardal.
5. Kõik lõike 1 kohases WCPFC konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning laadivad ümber ja lossivad kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.
Artikkel 46
Mõõkkala püügi luba omavate liidu kalalaevade arvu piiramine
WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu kalalaevade suurim arv on esitatud IX lisas.
Artikkel 47
Mõõkkala püügi piirnormid õngejadapüügil 20° lõunalaiusest lõuna pool
Liikmesriigid tagavad, et mõõkkala (Xiphias gladius) püük õngejadadega 20° lõunalaiusest lõuna pool ei ületa 2021. aastal IG lisas sätestatud piirmäära. Samuti tagavad liikmesriigid, et selle meetme tulemusel ei kandu mõõkkala püügikoormus 20° lõunalaiusest põhja poole.
Artikkel 48
Siid-hallhaid ja pikkuim-hallhaid
1. WCPFC konventsiooni alal on keelatud pardal hoida, ümber laadida, lossida või ladustada järgmiste liikide rümpasid või nende osi:
a) |
siid-hallhaid (Carcharhinus falciformis), |
b) |
pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus). |
2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
Artikkel 49
IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond
1. Laevad, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, peavad järgima käesolevas jaos sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.
2. Laevad, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevad, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, peavad järgima artikli 38 lõike 1 punktis a, artikli 38 lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklites 39, 40 ja 41 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.
Artikkel 50
Kalapüügikeeld Beringi mere avamerel
Beringi mere avamerel on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Gadus chalcogrammus).
Artikkel 51
Põhjapüügi piirangud
Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad, mis püüavad kala SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas:
a) |
piiravad oma iga-aastast põhjapüügi koormust ja saaki nende aastate keskmisele aastasele tasemele, mil nende laevad kõnealuses SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas tegutsesid, vaatlusperioodi jooksul, mille kohta on olemas komisjonile deklareeritud andmed; |
b) |
ei laienda põhjapüügi koormuse ruumilist jaotust, välja arvatud õngejadade ja mõrdade kasutamise meetodid, kaugemale piirkondadest, kus viimastel aastatel püük toimus; |
c) |
ei tohi kalastada IK lisas kindlaks määratud Atlantis Banki, Corali, Fools Flati, Middle of Whati, Walter’s Shoali ajutistel kaitsealadel, välja arvatud püük õngejadade ja lõkspüünistega ning tingimusel, et kõnealustes piirkondades kala püüdes peab alati pardal olema teadusvaatleja. |
III JAOTIS
KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES
Artikkel 52
Norra lipu all sõitvad kalalaevad ja Fääri saartel registreeritud kalalaevad
Norra lipu all sõitvatele kalalaevadele ja Fääri saartel registreeritud kalalaevadele võib anda loa püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning nende suhtes kohaldatakse käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimusi.
Artikkel 53
Ühendkuningriigi lipu all sõitvad, Ühendkuningriigis registreeritud ja Ühendkuningriigi kalandusametilt püügiloa saanud kalalaevad
Ühendkuningriigi lipu all sõitvatele kalalaevadele, mis on registreeritud Ühendkuningriigis ja mis on saanud Ühendkuningriigi kalandusametilt püügiloa, võib anda loa püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning nende suhtes kohaldatakse käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimusi.
Artikkel 54
Venezuela lipu all sõitvad kalalaevad
Venezuela lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatakse käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimusi.
Artikkel 55
Kalapüügiload
Liidu vetes kala püüdvatele kolmandate riikide kalalaevadele antavate kalapüügilubade suurim arv on esitatud V lisa B osas.
Artikkel 56
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused
Artiklis 8 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 55 osutatud lubade alusel.
Artikkel 57
Keelatud liigid
1. Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:
a) |
täht-sünkrai (Raja radiata) ICESi 2.a, 3.a ja 7.d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes; |
b) |
sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes; |
c) |
õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 1., 4., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu vetes; |
d) |
šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), soomus-astelhai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 1., 4. ja 14. alapiirkonna liidu vetes; |
e) |
harilik heeringahai (Lamna nasus) liidu vetes; |
f) |
ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes; |
g) |
laineline rai (Raja undulata) ICESi 6., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes; |
h) |
harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres; |
i) |
vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes; |
j) |
harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes. |
2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 58
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 59
Üleminekusäte
Artikleid 11, 19, 20, 27, 33, 34, 41, 42, 43, 48, 50 ja 57 kohaldatakse mutatis mutandis ka 2022. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2022. aastaks.
Artikleid 15, 16 ja 17 kohaldatakse kuupäevani, mil hakatakse kohaldama määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõike 2 kohast delegeeritud õigusakti, millega muudetakse nimetatud määruse VI lisa, kehtestades vastavad tehnilised meetmed seoses loodepiirkonna vetega.
Artikkel 60
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Artikli 11 lõikeid 1, 2, 3 ja 5 ning artikleid 14 ja 18 kohaldatakse 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2021.
Artiklite 28, 29 ja 30 ning VII lisa sätteid selles lisas osutatud kalavarude püügi võimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alal kohaldatakse alates 1. detsembrist 2020.
II lisas esitatud püügikoormuse piiranguid käsitlevaid sätteid kohaldatakse alates 1. veebruarist 2021 kuni 31. jaanuarini 2022.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. jaanuar 2021
Nõukogu nimel
eesistuja
A. P. ZACARIAS
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).
(3) Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).
(6) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).
(7) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(8) Nõukogu 27. jaanuari 2020. aasta määrus (EL) 2020/123, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 25, 30.1.2020, lk 1).
(9) Nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1565, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (ELT L 244, 19.9.2015, lk 55).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(11) ELT L 444, 31.12.2020, lk 14.
(12) Nõukogu 29. detsembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/2252 ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu ja Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise ja nende ajutise kohaldamise kohta (ELT L 444, 31.12.2020, lk 2).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).
(15) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).
(17) Sõlmitud nõukogu 22. mai 2006. aasta otsusega 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).
(18) Liit ühines selle konventsiooniga nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsusega 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).
(19) Liit ühines selle lepinguga nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsusega 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).
(21) Sõlmitud nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega 2002/738/EÜ Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).
(22) Liit ühines selle kokkuleppega nõukogu 29. septembri 2008. aasta otsusega 2008/780/EÜ India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).
(23) Liit ühines selle konventsiooniga nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta otsusega 2012/130/EL Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (ELT L 67, 6.3.2012, lk 1).
(24) Liit ühines selle konventsiooniga nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsusega 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).
(26) Kõik põhjatraali liigid (OTB, OTT, PTB, TBB, TBN, TBS ja TB).
(27) Kõik noodaliigid (SSC, SDN, SPR, SV, SB ja SX).
(28) Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük (LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS).
(29) Kõik vainakkevõrgud ja lõkspüünised (GTR, GNS, GNC, FYK, FPN ja FIX).
(30) Püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX, PTB, SDN, SSC, SX, LL, LLS.
(31) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).
LISA
LISADE NIMEKIRI
I LISA: |
Liidu kalalaevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades, liikide ja piirkondade kaupa |
IA LISA: |
Skagerrak, Kattegat, ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed |
IB LISA: |
Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi 1., 2., 5., 12. ja 14. alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed |
IC LISA: |
Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala |
ID LISA: |
ICCATi konventsiooni ala |
IE LISA: |
Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala |
IF LISA: |
Ringhoovuse tuun – levikualad |
IG LISA: |
WCPFC konventsiooni ala |
IH LISA: |
SPRFMO konventsiooni ala |
IJ LISA: |
IOTC pädevusalasse kuuluv ala |
IK LISA: |
SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond |
IL LISA: |
IATTC konventsiooni ala |
II LISA: |
Laevade püügikoormus seoses hariliku merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICESi 7.e rajoonis |
III LISA: |
Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas |
IV LISA: |
Kudeva tursa kaitseks kehtestatud hooajalised püügikeelud |
V LISA: |
Kalapüügiload |
VI LISA: |
ICCATi konventsiooni ala |
VII LISA: |
CCAMLRi konventsiooni ala |
VIII LISA: |
IOTC pädevusalasse kuuluv ala |
IX LISA: |
WCPFC konventsiooni ala |
I LISA
LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA
Lisade tabelites esitatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud tingimused.
Kõigi lisades esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud norme, eelkõige selle artikleid 33 ja 34.
Lisades toodud viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi teadusliku nimetuse tähestikulises järjekorras. Regulatiivsetel eesmärkidel identifitseeritakse liike ainult teaduslike nimetuste alusel. Tavanimetused on antud selguse huvides.
IA–IL lisa kuuluvad I lisa alla.
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist liikide teaduslike nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit:
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
Ammodytes spp. |
SAN |
Tobiad |
Argentina silus |
ARU |
Põhjaatlandi hõbekala |
Beryx spp. |
ALF |
Limapead |
Brosme brosme |
USK |
Meriluts |
Caproidae |
BOR |
Hirvkalalased |
Centrophorus squamosus |
GUQ |
Soomus-astelhai |
Centroscymnus coelolepis |
CYO |
Portugali süvahai |
Chaceon spp. |
GER |
Kuldkrabid |
Chaenocephalus aceratus |
SSI |
Krokodilljääkala |
Champsocephalus gunnari |
ANI |
Gunnari haugjääkala |
Channichthys rhinoceratus |
LIC |
Kerguéleni jääkala |
Chionoecetes spp. |
PCR |
Lumekrabid |
Clupea harengus |
HER |
Heeringas |
Coryphaenoides rupestris |
RNG |
Kalju-tömppeakala |
Dalatias licha |
SCK |
Šokolaadhai |
Deania calcea |
DCA |
Luits-nokkhai |
Dicentrarchus labrax |
BSS |
Harilik huntahven |
Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) |
RJB |
Sileda tiibrai kompleks |
Dissostichus eleginoides |
TOP |
Patagoonia kihvkala |
Dissostichus mawsoni |
TOA |
Antarktika kihvkala |
Dissostichus spp. |
TOT |
Kihvkalad |
Engraulis encrasicolus |
ANE |
Euroopa anšoovis |
Etmopterus princeps |
ETR |
Suur tumehai |
Etmopterus pusillus |
ETP |
Ühtlane tumehai |
Euphausia superba |
KRI |
Tavaline hiilgevähk |
Gadus morhua |
COD |
Tursk |
Galeorhinus galeus |
GAG |
Supi-nugishai |
Glyptocephalus cynoglossus |
WIT |
Harilik pikklest |
Hippoglossoides platessoides |
PLA |
Harilik karelest |
Hoplostethus atlanticus |
ORY |
Oranž karekala |
Illex illecebrosus |
SQI |
Lühiuimkalmaar |
Lamna nasus |
POR |
Harilik heeringahai |
Lepidorhombus spp. |
LEZ |
Kenakammeljad |
Leucoraja naevus |
RJN |
Kägu-helerai |
Limanda ferruginea |
YEL |
Ruske soomuslest |
Lophiidae |
ANF |
Merikuratlased |
Macrourus spp. |
GRV |
Pikksabad |
Makaira nigricans |
BUM |
Sinine marliin |
Mallotus villosus |
CAP |
Moiva |
Manta birostris |
RMB |
Hiid-sarvikrai |
Martialia hyadesi |
SQS |
Tähtkalmaar |
Melanogrammus aeglefinus |
HAD |
Kilttursk |
Merlangius merlangus |
WHG |
Merlang |
Merluccius |
HKE |
Euroopa merluus |
Micromesistius poutassou |
WHB |
Põhjaputassuu |
Microstomus kitt |
LEM |
Väikesuulest |
Molva dypterygia |
BLI |
Sinine molva |
Molva molva |
LIN |
Harilik molva |
Nephrops norvegicus |
NEP |
Norra salehomaar |
Notothenia gibberifrons |
NOG |
Küürlaup-rüntnototeen |
Notothenia rossii |
NOR |
Marmornototeenia |
Notothenia squamifrons |
NOS |
Hall soomusnototeen |
Pandalus borealis |
PRA |
Harilik süvameregarneel |
Paralomis spp. |
PAI |
Ogakrabid |
Penaeus spp. |
PEN |
Viburhännakud |
Pleuronectes platessa |
PLE |
Atlandi merilest |
Pleuronectiformes |
FLX |
Lestalised |
Pollachius pollachius |
POL |
Pollak |
Pollachius virens |
POK |
Põhjaatlandi süsikas |
Scophthalmus maximus |
TUR |
Harilik kammeljas |
Pseudochaenichthys georgianus |
SGI |
Tume ebajääkala |
Pseudopentaceros spp. |
EDW |
Kultkala |
Raja alba |
RJA |
Valgerai |
Raja brachyura |
RJH |
Valgetäpp-rai |
Raja circularis |
RJI |
Ümar helerai |
Raja clavata |
RJC |
Ogarai |
Raja fullonica |
RJF |
Šagrään-helerai |
Raja (Dipturus) nidarosiensis |
JAD |
Mustkõht-tiibrai |
Raja microocellata |
RJE |
Peentäpp-rai |
Raja montagui |
RJM |
Täpiline rai |
Raja radiata |
RJR |
Täht-sünkrai |
Raja undulata |
RJU |
Musterrai |
Rajiformes |
SRX |
Railised |
Reinhardtius hippoglossoides |
GHL |
Süvalest |
Sardina pilchardus |
PIL |
Sardiin |
Scomber scombrus |
MAC |
Harilik makrell |
Scophthalmus rhombus |
BLL |
Sile kammeljas |
Sebastes spp. |
RED |
Meriahvenad |
Solea solea |
SOL |
Harilik merikeel |
Solea spp. |
SOO |
Merikeeled |
Sprattus sprattus |
SPR |
Kilu |
Squalus acanthias |
DGS |
Harilik ogahai |
Tetrapturus albidus |
WHM |
Valge piikkoon |
Thunnus alalunga |
ALB |
Pikkuim-tuun |
Thunnus maccoyii |
SBF |
Ringhoovuse tuun |
Thunnus obesus |
BET |
Suursilm-tuun |
Thunnus thynnus |
BFT |
Harilik tuun |
Trachurus murphyi |
CJM |
Tšiili stauriid |
Trachurus spp. |
JAX |
Stauriidid |
Trisopterus esmarkii |
NOP |
Norra tursik |
Urophycis tenuis |
HKW |
Valge ameerikaluts |
Xiphias gladius |
SWO |
Mõõkkala |
Järgmine tavanimetuste ja teaduslike nimetuste vastavuse tabel on esitatud üksnes selgitamiseks:
Tavanimetus |
Kolmetäheline kood |
Teaduslik nimetus |
Antarktika kihvkala |
TOA |
Dissostichus mawsoni |
Atlandi merilest |
PLE |
Pleuronectes platessa |
Euroopa anšoovis |
ANE |
Engraulis encrasicolus |
Euroopa merluus |
HKE |
Merluccius |
Gunnari haugjääkala |
ANI |
Champsocephalus gunnari |
Hall soomusnototeen |
NOS |
Notothenia squamifrons |
Harilik heeringahai |
POR |
Lamna nasus |
Harilik huntahven |
BSS |
Dicentrarchus labrax |
Harilik kammeljas |
TUR |
Scophthalmus maximus |
Harilik karelest |
PLA |
Hippoglossoides platessoides |
Harilik makrell |
MAC |
Scomber scombrus |
Harilik merikeel |
SOL |
Solea solea |
Harilik molva |
LIN |
Molva molva |
Harilik ogahai |
DGS |
Squalus acanthias |
Harilik pikklest |
WIT |
Glyptocephalus cynoglossus |
Harilik süvameregarneel |
PRA |
Pandalus borealis |
Harilik tuun |
BFT |
Thunnus thynnus |
Heeringas |
HER |
Clupea harengus |
Hiid-sarvikrai |
RMB |
Manta birostris |
Hirvkalalased |
BOR |
Caproidae |
Kalju-tömppeakala |
RNG |
Coryphaenoides rupestris |
Kenakammeljad |
LEZ |
Lepidorhombus spp. |
Kerguéleni jääkala |
LIC |
Channichthys rhinoceratus |
Kihvkalad |
TOT |
Dissostichus spp. |
Kilttursk |
HAD |
Melanogrammus aeglefinus |
Kilu |
SPR |
Sprattus sprattus |
Krokodilljääkala |
SSI |
Chaenocephalus aceratus |
Kuldkrabid |
GER |
Chaceon spp. |
Kultkala |
EDW |
Pseudopentaceros spp. |
Kägu-helerai |
RJN |
Leucoraja naevus |
Küürlaup-rüntnototeen |
NOG |
Notothenia gibberifrons |
Lestalised |
FLX |
Pleuronectiformes |
Limapead |
ALF |
Beryx spp. |
Luits-nokkhai |
DCA |
Deania calcea |
Lumekrabid |
PCR |
Chionoecetes spp. |
Lühiuimkalmaar |
SQI |
Illex illecebrosus |
Marmornototeenia |
NOR |
Notothenia rossii |
Meriahvenad |
RED |
Sebastes spp. |
Merikeeled |
SOO |
Solea spp. |
Merikuratlased |
ANF |
Lophiidae |
Meriluts |
USK |
Brosme brosme |
Merlang |
WHG |
Merlangius merlangus |
Moiva |
CAP |
Mallotus villosus |
Musterrai |
RJU |
Raja undulata |
Mustkõht-tiibrai |
JAD |
Raja (Dipturus) nidarosiensis |
Mõõkkala |
SWO |
Xiphias gladius |
Norra salehomaar |
NEP |
Nephrops norvegicus |
Norra tursik |
NOP |
Trisopterus esmarkii |
Ogakrabid |
PAI |
Paralomis spp. |
Ogarai |
RJC |
Raja clavata |
Oranž karekala |
ORY |
Hoplostethus atlanticus |
Patagoonia kihvkala |
TOP |
Dissostichus eleginoides |
Peentäpp-rai |
RJE |
Raja microocellata |
Pikksabad |
GRV |
Macrourus spp. |
Pikkuim-tuun |
ALB |
Thunnus alalunga |
Pollak |
POL |
Pollachius pollachius |
Portugali süvahai |
CYO |
Centroscymnus coelolepis |
Põhjaatlandi hõbekala |
ARU |
Argentina silus |
Põhjaatlandi süsikas |
POK |
Pollachius virens |
Põhjaputassuu |
WHB |
Micromesistius poutassou |
Railised |
SRX |
Rajiformes |
Ringhoovuse tuun |
SBF |
Thunnus maccoyii |
Ruske soomuslest |
YEL |
Limanda ferruginea |
Sardiin |
PIL |
Sardina pilchardus |
Sile kammeljas |
BLL |
Scophthalmus rhombus |
Sileda tiibrai kompleks |
RJB |
Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) |
Sinine marliin |
BUM |
Makaira nigricans |
Sinine molva |
BLI |
Molva dypterygia |
Soomus-astelhai |
GUQ |
Centrophorus squamosus |
Stauriidid |
JAX |
Trachurus spp. |
Supi-nugishai |
GAG |
Galeorhinus galeus |
Suur tumehai |
ETR |
Etmopterus princeps |
Suursilm-tuun |
BET |
Thunnus obesus |
Süvalest |
GHL |
Reinhardtius hippoglossoides |
Šagrään-helerai |
RJF |
Raja fullonica |
Šokolaadhai |
SCK |
Dalatias licha |
Tavaline hiilgevähk |
KRI |
Euphausia superba |
Tobiad |
SAN |
Ammodytes spp. |
Tšiili stauriid |
CJM |
Trachurus murphyi |
Tume ebajääkala |
SGI |
Pseudochaenichthys georgianus |
Tursk |
COD |
Gadus morhua |
Tähtkalmaar |
SQS |
Martialia hyadesi |
Täht-sünkrai |
RJR |
Raja radiata |
Täpiline rai |
RJM |
Raja montagui |
Valge ameerikaluts |
HKW |
Urophycis tenuis |
Valge piikkoon |
WHM |
Tetrapturus albidus |
Valgerai |
RJA |
Raja alba |
Valgetäpp-rai |
RJH |
Raja brachyura |
Viburhännakud |
PEN |
Penaeus spp. |
Väikesuulest |
LEM |
Microstomus kitt |
Ühtlane tumehai |
ETP |
Etmopterus pusillus |
Ümar helerai |
RJI |
Raja circularis |
IA LISA
SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. JA 14. ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED
Liik: |
tobiad ja seotud kaaspüük Ammodytes spp. |
Püügipiirkond: |
2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (1) |
|
Taani |
0 |
(2) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Saksamaa |
0 |
(2) |
||
Rootsi |
0 |
(2) |
||
Liit |
0 |
(2) |
||
|
||||
Ühendkuningriik |
0 |
(2) |
|
|
|
||||
TAC |
0 |
|
|
|
(1) |
Välja arvatud veed, mis asuvad kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula juures. |
|||
(2) |
Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4X). Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist. |
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes III lisas määratletud tobiavarude majandamise piirkondades:
Püügipiirkond: tobiavarude majandamispiirkonna liidu veed
|
1r |
2r |
3r |
4 |
5r |
6 |
7r |
|
(SAN/234_1R) |
(SAN/234_2R) |
(SAN/234_3R) |
(SAN/234_4) |
(SAN/234_5R) |
(SAN/234_6) |
(SAN/234_7R) |
Taani |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Saksamaa |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Rootsi |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Liit |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Ühendkuningriik |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokku |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Liik: |
põhjaatlandi hõbekala Argentina silus |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (ARU/1/2.) |
|
Saksamaa |
6 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
2 |
|
||
Madalmaad |
5 |
|
||
Liit |
13 |
|
||
Ühendkuningriik |
10 |
|
||
|
||||
TAC |
23 |
|
Liik: |
põhjaatlandi hõbekala Argentina silus |
Püügipiirkond: |
3.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (ARU/3A4-C) |
|
Taani |
273 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
3 |
|
||
Prantsusmaa |
2 |
|
||
Iirimaa |
2 |
|
||
Madalmaad |
13 |
|
||
Rootsi |
11 |
|
||
Liit |
304 |
|
||
Ühendkuningriik |
5 |
|
||
|
||||
TAC |
309 |
|
Liik: |
põhjaatlandi hõbekala Argentina silus |
Püügipiirkond: |
5., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (ARU/567.) |
|
Saksamaa |
71 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
2 |
|
||
Iirimaa |
66 |
|
||
Madalmaad |
742 |
|
||
Liit |
881 |
|
||
Ühendkuningriik |
52 |
|
||
|
||||
TAC |
933 |
|
Liik: |
meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
1., 2. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (USK/1214EI) |
|
Saksamaa |
2 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
2 |
(1) |
||
Muud |
1 |
(1) |
||
Liit |
5 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
2 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
7 |
|
||
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/1214EI_AMS). |
Liik: |
meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna liidu veed (USK/04-C.) |
|
Taani |
17 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
5 |
|
||
Prantsusmaa |
12 |
|
||
Rootsi |
2 |
|
||
Muud |
2 |
(1) |
||
Liit |
38 |
|
||
Ühendkuningriik |
26 |
|
||
|
||||
TAC |
64 |
|
||
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/04-C_AMS). |
Liik: |
meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
5., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (USK/567EI.) |
|
Saksamaa |
4 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
Hispaania |
15 |
|
||
Prantsusmaa |
176 |
|
||
Iirimaa |
17 |
|
||
Muud |
4 |
(1) |
||
Liit |
216 |
|
||
Norra |
731 |
(2) (3) (4) (5) |
||
Ühendkuningriik |
85 |
|
||
|
||||
TAC |
1 032 |
|
||
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/567EI_AMS). |
|||
(2) |
Võib püüda 2.a, 4., 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes (USK/*24X7C). |
|||
(3) |
Eritingimus: selle alusel on lubatud 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ei tohi ületada allpool esitatud kogust tonnides (OTH/*5B67-). Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6.a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %. |
|||
750 |
|
|
||
(4) |
Kaasa arvatud harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas: |
|||
|
|
|
|
|
|
Harilik molva (LIN/*5B67-) |
2 000 |
|
|
|
Meriluts (USK/*5B67-) |
731 |
|
|
(5) |
Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmistes kogustes (tonnides): |
|||
500 |
|
|
Liik: |
meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (USK/04-N.) |
|
Belgia |
0 |
|
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
41 |
|
||
Saksamaa |
0 |
|
||
Prantsusmaa |
0 |
|
||
Madalmaad |
0 |
|
||
Liit |
41 |
|
||
Ühendkuningriik |
1 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
hirvkalalased Caproidae |
Püügipiirkond: |
6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BOR/678-) |
|
Taani |
1 175 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Iirimaa |
3 309 |
|
||
Liit |
4 484 |
|
||
Ühendkuningriik |
304 |
|
||
|
||||
TAC |
4 788 |
|
Liik: |
heeringas (1) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
3a (HER/03A.) |
|
Taani |
2 577 |
(2) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
41 |
(2) |
||
Rootsi |
2 696 |
(2) |
||
Liit |
5 314 |
(2) |
||
Norra |
818 |
|
||
Fääri saared |
0 |
(3) |
||
|
||||
TAC |
6 132 |
|
||
(1) |
Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm. |
|||
(2) |
Eritingimus: kuni 50 % sellest kogusest võib püüda 4. püügipiirkonna liidu vetes (HER/*04-C.). |
|||
(3) |
Võib püüda üksnes Skagerrakis (HER/*03AN.) |
Liik: |
heeringas (1) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed 53o30′ põhjalaiusest põhja pool (HER/4AB.) |
|
Taani |
14 867 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
9 851 |
|
||
Prantsusmaa |
5 168 |
|
||
Madalmaad |
12 929 |
|
||
Rootsi |
978 |
|
||
Liit |
43 793 |
|
||
Fääri saared |
63 |
|
||
Norra |
27 913 |
(2) |
||
Ühendkuningriik |
13 896 |
|
||
TAC |
96 252 |
|
||
(1) |
Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm. |
|||
(2) |
Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. Selle kvoodi piires ei tohi 4.a ja 4.b püügipiirkonna (HER/*4AB-C) liidu vetes püüda suuremaid koguseid tonnides kui järgnevalt esitatud. Kuni 10 000 tonni suurune lisakogus antakse juhul, kui Norra taotleb sellist suurendamist. |
|||
12 500 |
|
|
|
|
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi liit Norra vetes 62° põhjalaiusest lõuna pool püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid. Kui liit taotleb sellist suurendamist, eraldatakse kuni 2 500 tonni suurune lisakogus. |
||||
Norra veed 62° põhjalaiusest lõuna pool (HER/*4N-S62) |
|
|
|
|
Liit |
12 500 |
|
|
|
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
Norra veed 62° põhjalaiusest lõuna pool (HER/4N-S62) |
|
Rootsi |
237 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Liit |
237 |
|
||
|
||||
TAC |
96 252 |
|
||
(1) |
Tursa, kilttursa, pollaki ning merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha. |
Liik: |
heeringas (1) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
3a (HER/03A-BC) |
|
Taani |
1 423 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
13 |
|
||
Rootsi |
229 |
|
||
Liit |
1 665 |
|
||
|
||||
TAC |
1 665 |
|
||
(1) |
Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm. |
Liik: |
heeringas (1) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
4. ja 7.d püügipiirkond ning 2.a püügipiirkonna liidu veed (HER/2A47DX) |
|
Belgia |
11 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
2 143 |
|
||
Saksamaa |
11 |
|
||
Prantsusmaa |
11 |
|
||
Madalmaad |
11 |
|
||
Rootsi |
11 |
|
||
Liit |
2 198 |
|
||
Ühendkuningriik |
41 |
|
||
|
||||
TAC |
2 239 |
|
||
(1) |
Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm. |
Liik: |
heeringas (1) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
4.c, 7.d (2) (HER/4CXB7D) |
|
Belgia |
2 158 |
(3) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
200 |
(3) |
||
Saksamaa |
133 |
(3) |
||
Prantsusmaa |
2 569 |
(3) |
||
Madalmaad |
4 541 |
(3) |
||
Liit |
9 601 |
(3) |
||
Ühendkuningriik |
988 |
(3) |
||
|
||||
TAC |
96 252 |
|
||
(1) |
Üksnes sellise heeringa kogused, mis on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm. |
|||
(2) |
Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas, mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56′ N, 1°19,1′ E) 51°33′ põhjalaiuseni ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini. |
|||
(3) |
Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda 4.b püügipiirkonnas (HER/*04B.). |
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
5.b, 6.b ja 6.aN püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (1) (HER/5B6ANB) |
|
Saksamaa |
97 |
(2) |
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
19 |
(2) |
||
Iirimaa |
132 |
(2) |
||
Madalmaad |
97 |
(2) |
||
Liit |
345 |
(2) |
||
Ühendkuningriik |
526 |
(2) |
||
|
||||
TAC |
871 |
|
||
(1) |
Viide heeringavarudele ICESi 6.a püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55°põhjalaiusest põhja pool või 7°läänepikkusest lääne pool ja 56°põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde’i piirkond. |
|||
(2) |
Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° põhjalaiust ja 57°30′ põhjalaiust, välja arvatud kuue meremiiline vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest. |
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
6.aS (1), 7.b ja 7.c (HER/6AS7BC) |
|
Iirimaa |
309 |
|
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Madalmaad |
31 |
|
||
Liit |
340 |
|
||
|
||||
TAC |
340 |
|
||
(1) |
Viide heeringavarudele 6.a püügipiirkonnas, 56°00′ põhjalaiusest lõuna pool ja 07°00′ läänepikkusest lääne pool. |
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
7a (1) (HER/07A/MM) |
|||||||||
Iirimaa |
525 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|||||||||
Liit |
525 |
|
||||||||||
Ühendkuningriik |
1 491 |
|
||||||||||
|
||||||||||||
TAC |
2 016 |
|
||||||||||
(1) |
Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:
|
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
7.e ja 7.f (HER/7EF.) |
|
Prantsusmaa |
116 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Liit |
116 |
|
||
Ühendkuningriik |
116 |
|
||
|
||||
TAC |
232 |
|
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
7.g (1), 7.h (1), 7.j (1) ja 7.k (1) (HER/7G-K.) |
|||||||||
Saksamaa |
3 |
(2) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|||||||||
Prantsusmaa |
14 |
(2) |
||||||||||
Iirimaa |
188 |
(2) |
||||||||||
Madalmaad |
14 |
(2) |
||||||||||
Liit |
219 |
(2) |
||||||||||
Ühendkuningriik |
0 |
(2) |
||||||||||
|
||||||||||||
TAC |
219 |
(2) |
||||||||||
(1) |
Käesolevat püügipiirkonda on suurendatud järgmiste piiridega:
|
|||||||||||
(2) |
Seda kvooti võib eraldada üksnes kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta ICESi hinnangu koostamiseks vajalike kalandusandmete kogumist. Asjaomased liikmesriigid peavad enne püügi lubamist teatama komisjonile laeva(de) nime(d). |
Liik: |
euroopa anšoovis Engraulis encrasicolus |
Püügipiirkond: |
8 (ANE/08.) |
|
Hispaania |
29 700 |
|
Analüütiline TAC |
|
Prantsusmaa |
3 300 |
|
||
Liit |
33 000 |
|
||
|
||||
TAC |
33 000 |
|
Liik: |
euroopa anšoovis Engraulis encrasicolus |
Püügipiirkond: |
9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANE/9/3411) |
|
Hispaania |
0 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|
Portugal |
0 |
(1) |
||
Liit |
0 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
0 |
(1) |
||
(1) |
Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2021 kuni 30. juunini 2022. |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
Skagerrak (COD/03AN.) |
|
Belgia |
1 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
421 |
|
||
Saksamaa |
11 |
|
||
Madalmaad |
3 |
|
||
Rootsi |
74 |
|
||
Liit |
510 |
|
||
|
||||
TAC |
526 |
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
Kattegat (COD/03AS.) |
|
Taani |
75 |
(1) |
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. |
|
Saksamaa |
2 |
(1) |
||
Rootsi |
46 |
(1) |
||
Liit |
123 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
123 |
(1) |
||
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
4; 2.a püügipiirkonna liidu vetes; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (COD/2A3AX4) |
|
Belgia |
109 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
625 |
|
||
Saksamaa |
396 |
|
||
Prantsusmaa |
134 |
(1) |
||
Madalmaad |
353 |
(1) |
||
Rootsi |
4 |
|
||
Liit |
1 621 |
|
||
Norra |
626 |
(2) |
||
Ühendkuningriik |
1 433 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
3 680 |
|
||
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (COD/07D.) |
|||
(2) |
Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. |
|||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
||||
4. püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-) |
|
|
||
Liit |
2 655 |
|
|
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
Norra veed 62° põhjalaiusest lõuna pool (COD/4N-S62) |
|
Rootsi |
96 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Liit |
96 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha. |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
6.b; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed 12° läänepikkusest lääne pool, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (COD/5W6-14) |
|
Belgia |
0 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
0 |
|
||
Prantsusmaa |
2 |
|
||
Iirimaa |
1 |
|
||
Liit |
3 |
|
||
Ühendkuningriik |
3 |
|
||
|
||||
TAC |
6 |
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
6.a; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed 12°00′ läänepikkusest ida pool (COD/5BE6A) |
|
Belgia |
1 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 9. |
|
Saksamaa |
5 |
(1) |
||
Prantsusmaa |
51 |
(1) |
||
Iirimaa |
71 |
(1) |
||
Liit |
128 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
193 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
321 |
(1) |
||
(1) |
Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
7a (COD/07A.) |
|
Belgia |
1 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
2 |
(1) |
||
Iirimaa |
43 |
(1) |
||
Madalmaad |
0 |
(1) |
||
Liit |
46 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
19 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
65 |
(1) |
||
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
7.b, 7.c, 7.e–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (COD/7XAD34) |
|
Belgia |
5 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 9. |
|
Prantsusmaa |
74 |
(1) |
||
Iirimaa |
115 |
(1) |
||
Madalmaad |
0 |
(1) |
||
Liit |
194 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
8 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
202 |
(1) |
||
(1) |
Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
7d (COD/07D.) |
|
Belgia |
9 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
180 |
(1) |
||
Madalmaad |
5 |
(1) |
||
Liit |
194 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
20 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
214 |
|
||
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda: 4; 2.a püügipiirkonna liidu vetes; 3.a püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (COD/*2A3X4). |
Liik: |
kenakammeljad Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (LEZ/2AC4-C) |
|
Belgia |
2 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
2 |
|
||
Saksamaa |
2 |
|
||
Prantsusmaa |
12 |
|
||
Madalmaad |
10 |
|
||
Liit |
28 |
|
||
Ühendkuningriik |
703 |
|
||
|
||||
TAC |
731 |
|
Liik: |
kenakammeljad Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (LEZ/56-14) |
|
Hispaania |
168 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
654 |
(1) |
||
Iirimaa |
191 |
|
||
Liit |
1 013 |
|
||
Ühendkuningriik |
463 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
1 476 |
|
||
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes (LEZ/*2AC4C). |
Liik: |
kenakammeljad Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
7 (LEZ/07.) |
|
Belgia |
127 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Hispaania |
1 405 |
(2) |
||
Prantsusmaa |
1 705 |
(2) |
||
Iirimaa |
775 |
(2) |
||
Liit |
4 012 |
|
||
Ühendkuningriik |
671 |
(2) |
||
|
||||
TAC |
4 683 |
|
||
(1) |
10 % sellest kvoodist võib kasutada 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE) kaaspüügiks merikeelte sihtpüügil. |
|||
(2) |
35 % sellest kvoodist võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE). |
Liik: |
kenakammeljad Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (LEZ/8ABDE.) |
|
Hispaania |
248 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
200 |
|
||
Liit |
448 |
|
||
|
||||
TAC |
448 |
|
Liik: |
kenakammeljad Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (LEZ/8C3411) |
|
Hispaania |
1 912 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
Prantsusmaa |
96 |
|
||
Portugal |
64 |
|
||
Liit |
2 072 |
|
||
|
||||
TAC |
2 158 |
|
Liik: |
Merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (ANF/2AC4-C) |
|
Belgia |
125 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
275 |
(1) |
||
Saksamaa |
134 |
(1) |
||
Prantsusmaa |
26 |
(1) |
||
Madalmaad |
94 |
(1) |
||
Rootsi |
3 |
(1) |
||
Liit |
657 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
2 865 |
(1) |
||
|
|
|||
TAC |
3 522 |
|
||
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda: 6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14). |
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (ANF/04-N.) |
|
Belgia |
13 |
|
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
326 |
|
||
Saksamaa |
5 |
|
||
Madalmaad |
5 |
|
||
Liit |
349 |
|
||
Ühendkuningriik |
76 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (ANF/56-14) |
|
Belgia |
72 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
82 |
(1) |
||
Hispaania |
77 |
|
||
Prantsusmaa |
881 |
(1) |
||
Iirimaa |
199 |
|
||
Madalmaad |
69 |
(1) |
||
Liit |
1 380 |
|
||
Ühendkuningriik |
613 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
1 993 |
|
||
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes (ANF/*2AC4C). |
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
7 (ANF/07.) |
|
Belgia |
816 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
91 |
(1) |
||
Hispaania |
324 |
(1) |
||
Prantsusmaa |
5 233 |
(1) |
||
Iirimaa |
669 |
(1) |
||
Madalmaad |
106 |
(1) |
||
Liit |
7 239 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
1 587 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
8 826 |
|
||
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE). |
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (ANF/8ABDE.) |
|
Hispaania |
343 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
1 909 |
|
||
Liit |
2 252 |
|
||
|
||||
TAC |
2 252 |
|
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANF/8C3411) |
|
Hispaania |
2 934 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
Prantsusmaa |
3 |
|
||
Portugal |
584 |
|
||
Liit |
3 521 |
|
||
|
||||
TAC |
3 672 |
|
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
3a (HAD/03A.) |
|
Belgia |
3 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
442 |
|
||
Saksamaa |
28 |
|
||
Madalmaad |
1 |
|
||
Rootsi |
52 |
|
||
Liit |
526 |
|
||
|
||||
TAC |
548 |
|
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed (HAD/2AC4.) |
|
Belgia |
52 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
354 |
|
||
Saksamaa |
225 |
|
||
Prantsusmaa |
393 |
|
||
Madalmaad |
39 |
|
||
Rootsi |
36 |
|
||
Liit |
1 099 |
|
||
Norra |
1 975 |
|
||
Ühendkuningriik |
5 840 |
|
||
|
||||
TAC |
8 914 |
|
||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
||||
4. püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-) |
|
|
|
|
Liit |
5 161 |
|
|
|
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
Norra veed 62° põhjalaiusest lõuna pool (HAD/4N-S62) |
|
Rootsi |
177 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Liit |
177 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha. |
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
6.b, 12. ja 14. piirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (HAD/6B1214) |
|
Belgia |
6 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
7 |
|
||
Prantsusmaa |
289 |
|
||
Iirimaa |
206 |
|
||
Liit |
508 |
|
||
Ühendkuningriik |
2 111 |
|
||
|
||||
TAC |
2 619 |
|
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
5.b ja 6.a piirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (HAD/5BC6A.) |
|
Belgia |
1 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
1 |
(1) |
||
Prantsusmaa |
55 |
(1) |
||
Iirimaa |
163 |
(1) |
||
Liit |
220 |
|
||
Ühendkuningriik |
774 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
994 |
|
||
(1) |
Sellest kvoodist võib kuni 10 % püüda: 4. püügipiirkonnas; 2.a püügipiirkonna liidu vetes (HAD/*2AC4.). |
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
7.b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HAD/7X7A34) |
|
Belgia |
30 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
1 810 |
|
||
Iirimaa |
603 |
|
||
Liit |
2 443 |
|
||
Ühendkuningriik |
272 |
|
||
|
||||
TAC |
2 715 |
|
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
7a (HAD/07A.) |
|
Belgia |
13 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
57 |
|
||
Iirimaa |
342 |
|
||
Liit |
412 |
|
||
Ühendkuningriik |
378 |
|
||
|
||||
TAC |
790 |
|
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
3a (WHG/03A.) |
|
Taani |
292 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Madalmaad |
1 |
|
||
Rootsi |
31 |
|
||
Liit |
324 |
|
||
|
||||
TAC |
415 |
|
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed (WHG/2AC4.) |
|
Belgia |
82 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
356 |
|
||
Saksamaa |
93 |
|
||
Prantsusmaa |
535 |
|
||
Madalmaad |
206 |
|
||
Rootsi |
1 |
|
||
Liit |
1 273 |
|
||
Norra |
304 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
2 573 |
|
||
|
||||
TAC |
4 290 |
|
||
(1) |
Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. |
|||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
||||
4. püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-) |
|
|
||
Liit |
2 700 |
|
|
|
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (WHG/56-14) |
|
Saksamaa |
1 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 9. |
|
Prantsusmaa |
14 |
(1) |
||
Iirimaa |
68 |
(1) |
||
Liit |
83 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
151 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
234 |
(1) |
||
(1) |
Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
7a (WHG/07A.) |
|
Belgia |
1 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 9. |
|
Prantsusmaa |
6 |
(1) |
||
Iirimaa |
104 |
(1) |
||
Madalmaad |
0 |
(1) |
||
Liit |
111 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
70 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
181 |
(1) |
||
(1) |
Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
7.b, 7.c, 7.d, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k (WHG/7X7A-C) |
|
Belgia |
23 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
1 411 |
|
||
Iirimaa |
1 018 |
|
||
Madalmaad |
12 |
|
||
Liit |
2 464 |
|
||
Ühendkuningriik |
252 |
|
||
|
||||
TAC |
2 716 |
|
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
8 (WHG/08.) |
|
Hispaania |
880 |
|
Ennetuslik TAC |
|
Prantsusmaa |
1 321 |
|
||
Liit |
2 201 |
|
||
|
||||
TAC |
2 276 |
|
Liik: |
merlang ja pollak Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
Norra veed 62° põhjalaiusest lõuna pool (W/P/4N-S62) |
|
Rootsi |
48 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Liit |
48 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha. |
Liik: |
euroopa merluus Merluccius |
Püügipiirkond: |
3a (HKE/03A.) |
|
Taani |
784 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Rootsi |
67 |
(1) |
||
Liit |
851 |
|
||
|
||||
TAC |
851 |
|
||
(1) |
Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada. |
Liik: |
euroopa merluus Merluccius |
Püügipiirkond: |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (HKE/2AC4-C) |
|
Belgia |
14 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
570 |
(1) |
||
Saksamaa |
65 |
(1) |
||
Prantsusmaa |
126 |
(1) |
||
Madalmaad |
33 |
(1) |
||
Liit |
808 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
178 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
986 |
|
||
(1) |
3.a püügipiirkonnas võib sellest kvoodist kasutada kaaspüügiks kuni 10 % (HKE/*03A.). |
Liik: |
euroopa merluus Merluccius |
Püügipiirkond: |
6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/571214) |
|
Belgia |
146 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Hispaania |
4 667 |
|
||
Prantsusmaa |
7 207 |
(1) |
||
Iirimaa |
873 |
|
||
Madalmaad |
94 |
(1) |
||
Liit |
12 987 |
|
||
Ühendkuningriik |
2 845 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
15 832 |
|
||
(1) |
Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada. |
|||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
||||
8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (HKE/*8ABDE) |
|
|
||
Belgia |
19 |
|
|
|
Hispaania |
753 |
|
|
|
Prantsusmaa |
753 |
|
|
|
Iirimaa |
94 |
|
|
|
Madalmaad |
10 |
|
|
|
Liit |
1 629 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
424 |
|
|
|
Liik: |
euroopa merluus Merluccius |
Püügipiirkond: |
8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (HKE/8ABDE.) |
|
Belgia |
5 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Hispaania |
3 249 |
|
||
Prantsusmaa |
7 296 |
|
||
Madalmaad |
10 |
(1) |
||
Liit |
10 560 |
|
||
|
||||
TAC |
10 560 |
|
||
(1) |
Seda kvooti võib üle kanda 4. püügipiirkonda ja 2.a püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada. |
|||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
||||
6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14) |
||||
Belgia |
1 |
|
|
|
Hispaania |
941 |
|
|
|
Prantsusmaa |
1 694 |
|
|
|
Madalmaad |
3 |
|
|
|
Liit |
2 639 |
|
|
|
Liik: |
euroopa merluus Merluccius |
Püügipiirkond: |
8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HKE/8C3411) |
|
Hispaania |
5 320 |
|
Ennetuslik TAC |
|
Prantsusmaa |
511 |
|
||
Portugal |
2 483 |
|
||
Liit |
8 314 |
|
||
|
||||
TAC |
8 517 |
|
Liik: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
2. ja 4. püügipiirkonna Norra veed (WHB/24-N.) |
|
Taani |
0 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Liit |
0 |
|
||
Ühendkuningriik |
0 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (WHB/1X14) |
|
Taani |
32 399 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
12 597 |
(1) |
||
Hispaania |
27 468 |
(1) (2) |
||
Prantsusmaa |
22 547 |
(1) |
||
Iirimaa |
25 089 |
(1) |
||
Madalmaad |
39 507 |
(1) |
||
Portugal |
2 552 |
(1) (2) |
||
Rootsi |
8 015 |
(1) |
||
Liit |
170 174 |
(1) (3) |
||
Norra |
64 935 |
|
||
Fääri saared |
6 500 |
|
||
Ühendkuningriik |
42 040 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Eritingimus: liidu kasutatava kokku 24 375 tonni suuruse juurdepääsu piirnormi raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri saarte vetes (WHB/*05-F) püüda järgmise protsendi: 14,3 %. |
|||
(2) |
Seda kvooti võib üle kanda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada. |
|||
(3) |
Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1) ning 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas, CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas püüda järgmise koguse: |
|||
|
124 026 |
|
|
|
Liik: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (WHB/8C3411) |
|
Hispaania |
8 952 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Portugal |
2 238 |
|
||
Liit |
11 189 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1) ning 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas, CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas püüda järgmise koguse: |
|||
124 026 |
|
|
|
Liik: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
2., 4.a, 5. ja 6. püügipiirkonna liidu veed 56°30′ põhjalaiusest põhja pool ja 7. püügipiirkond 12° läänepikkusest lääne pool (WHB/24A567) |
|
Norra |
124 026 |
(1) (2) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Fääri saared |
24 375 |
(3) (4) |
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Arvestatakse maha Norra kehtestatud kvoodist. |
|||
(2) |
Eritingimus: 4.a püügipiirkonna püük ei tohi ületada järgmist kogust (WHB/*04A-C): |
|||
26 000 |
|
|
|
|
Kõnealune püügipiirang 4.a püügipiirkonnas ulatub järgmise protsendini Norra juurdepääsu piirnormist: |
||||
18 % |
|
|
|
|
(3) |
Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormist maha. |
|||
(4) |
Eritingimus: võib püüda ka 6.b püügipiirkonnas (WHB/*06B-C). 4.a püügipiirkonna püük ei tohi ületada järgmist kogust (WHB/*04A-C): |
|||
6 094 |
|
|
|
Liik: |
väikesuulest ja harilik pikklest Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus |
Püügipiirkond: |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (L/W/2AC4-C) |
|
Belgia |
92 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
253 |
|
||
Saksamaa |
33 |
|
||
Prantsusmaa |
69 |
|
||
Madalmaad |
211 |
|
||
Rootsi |
3 |
|
||
Liit |
661 |
|
||
Ühendkuningriik |
1 036 |
|
||
|
||||
TAC |
1 697 |
|
Liik: |
sinine molva Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BLI/5B67-) |
|
Saksamaa |
28 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Eesti |
4 |
|
||
Hispaania |
89 |
|
||
Prantsusmaa |
2 032 |
|
||
Iirimaa |
8 |
|
||
Leedu |
2 |
|
||
Poola |
1 |
|
||
Muud |
8 |
(1) |
||
Liit |
2 172 |
|
||
Norra |
63 |
(2) |
||
Fääri saared |
38 |
(3) |
||
Ühendkuningriik |
517 |
|
||
|
||||
TAC |
2 790 |
|
||
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/5B67_AMS). |
|||
(2) |
Võib püüda 2.a, 4., 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes (BLI//*24X7C). |
|||
(3) |
Kalju-tömppeakala ja musta süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha. Selle kvoodi alusel võib püüda 6.a püügipiirkonna liidu vetes 56°30′ põhjalaiusest põhja pool ja 6.b püügipiirkonnas. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes. |
Liik: |
sinine molva Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
12. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (BLI/12INT-) |
|
Eesti |
0 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Hispaania |
33 |
(1) |
||
Prantsusmaa |
1 |
(1) |
||
Leedu |
0 |
(1) |
||
Muud |
0 |
(1) |
||
Liit |
34 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
0 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
34 |
(1) |
||
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/12INT_AMS). |
Liik: |
sinine molva Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
2. ja 4. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BLI/24-) |
|
Taani |
1 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
1 |
|
||
Iirimaa |
1 |
|
||
Prantsusmaa |
4 |
|
||
Muud |
1 |
(1) |
||
Liit |
8 |
|
||
Ühendkuningriik |
2 |
|
||
|
||||
TAC |
10 |
|
||
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/24_AMS). |
Liik: |
sinine molva Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
3.a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BLI/03A-) |
|
Taani |
1 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1 |
|
Saksamaa |
0 |
|
||
Rootsi |
1 |
|
||
Liit |
2 |
|
||
|
||||
TAC |
2 |
|
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (LIN/1/2.) |
|
Taani |
7 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
7 |
|
||
Prantsusmaa |
7 |
|
||
Muud |
3 |
(1) |
||
Liit |
24 |
|
||
Ühendkuningriik |
7 |
|
||
|
||||
TAC |
31 |
|
||
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (LIN/1/2_AMS). |
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
3.a püügipiirkonna liidu veed (LIN/03A-C.) |
|
Belgia |
3 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
25 |
|
||
Saksamaa |
3 |
|
||
Rootsi |
10 |
|
||
Liit |
41 |
|
||
Ühendkuningriik |
3 |
|
||
|
||||
TAC |
44 |
|
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna liidu veed (LIN/04-C.) |
|
Belgia |
7 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
106 |
(1) |
||
Saksamaa |
66 |
(1) |
||
Prantsusmaa |
59 |
|
||
Madalmaad |
2 |
|
||
Rootsi |
5 |
(1) |
||
Liit |
245 |
|
||
Ühendkuningriik |
815 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
1 060 |
|
||
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 25 %, kuid mitte rohkem kui 75 tonni, võib püüda: 3.a püügipiirkonna liidu vetes (LIN/*03A-C). |
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (LIN/05EI.) |
|
Belgia |
2 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
2 |
|
||
Saksamaa |
2 |
|
||
Prantsusmaa |
2 |
|
||
Liit |
8 |
|
||
Ühendkuningriik |
2 |
|
||
|
||||
TAC |
10 |
|
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (LIN/6X14.) |
|
Belgia |
12 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
2 |
(1) |
||
Saksamaa |
42 |
(1) |
||
Iirimaa |
225 |
|
||
Hispaania |
840 |
|
||
Prantsusmaa |
896 |
(1) |
||
Portugal |
2 |
|
||
Liit |
2 019 |
|
||
Norra |
2 000 |
(2) (3) (4) |
|
|
Fääri saared |
50 |
(5) (6) |
|
|
Ühendkuningriik |
1 032 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
5 101 |
|
||
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 35 % võib püüda: 4. püügipiirkonna liidu vetes (LIN/*04-C.). |
|||
(2) |
Eritingimus: selle alusel on lubatud 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ei tohi ületada allpool esitatud kogust tonnides (OTH/*6X14-): Selle sätte alusel ole kaaspüügil püütud turska 6.a püügipiirkonnas rohkem kui 5 %. |
|||
750 |
|
|
|
|
(3) |
Kaasa arvatud meriluts. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas: |
|||
|
|
|
|
|
|
Harilik molva (LIN/*5B67-) |
2 000 |
|
|
|
Meriluts (USK/*5B67-) |
731 |
|
|
(4) |
Hariliku molva ja merilutsu Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmistes kogustes (tonnides): |
|||
500 |
|
|
||
(5) |
Kaasa arvatud meriluts. Püütakse 6.b ja 6.a püügipiirkonnas 56°30′ põhjalaiusest põhja pool (LIN/*6BAN.). |
|||
(6) |
Eritingimus: sellest on 6.a ja 6.b püügipiirkonnas lubatud muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 6.a ja 6.b püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.): 19 |
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (LIN/04-N.) |
|
Belgia |
2 |
|
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
297 |
|
||
Saksamaa |
8 |
|
||
Prantsusmaa |
3 |
|
||
Madalmaad |
1 |
|
||
Liit |
311 |
|
||
Ühendkuningriik |
27 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
3a (NEP/03A.) |
|
Taani |
9 084 |
|
Analüütiline TAC |
|
Saksamaa |
26 |
|
||
Rootsi |
3 250 |
|
||
Liit |
12 360 |
|
||
|
||||
TAC |
12 360 |
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (NEP/2AC4-C) |
|
Belgia |
301 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
301 |
|
||
Saksamaa |
5 |
|
||
Prantsusmaa |
9 |
|
||
Madalmaad |
155 |
|
||
Liit |
771 |
|
||
Ühendkuningriik |
4 981 |
|
||
|
||||
TAC |
5 752 |
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (NEP/04-N.) |
|
Taani |
142 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
0 |
|
||
Liit |
142 |
|
||
Ühendkuningriik |
8 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (NEP/5BC6.) |
|
Hispaania |
8 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
32 |
|
||
Iirimaa |
54 |
|
||
Liit |
94 |
|
||
Ühendkuningriik |
3 881 |
|
||
|
||||
TAC |
3 975 |
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
7 (NEP/07.) |
|
Hispaania |
252 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
1 022 |
(1) |
||
Iirimaa |
1 550 |
(1) |
||
Liit |
2 824 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
1 379 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
4 203 |
(1) |
||
(1) |
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
|||
ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16): |
||||
Hispaania |
199 |
|
||
Prantsusmaa |
125 |
|
||
Iirimaa |
239 |
|
||
Liit |
563 |
|
||
Ühendkuningriik |
97 |
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (NEP/8ABDE.) |
|
Hispaania |
239 |
|
Analüütiline TAC |
|
Prantsusmaa |
3 745 |
|
||
Liit |
3 984 |
|
||
|
||||
TAC |
3 984 |
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
8c (NEP/08C.) |
|
Hispaania |
2,4 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|
Prantsusmaa |
0,0 |
(1) |
||
Liit |
2,4 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
2,4 |
(1) |
||
(1) |
Eranditult püük kontrollpüügi raames, et koguda saagi püügimahu ühikuid käsitlevaid andmeid laevadel, mille pardal on vaatlejad: – 1,7 tonni funktsionaalses üksuses 25 viiel püügikorral kuus augustis ja septembris; – 0,7 tonni funktsionaalses üksuses 31 seitsme päeva jooksul juulis. |
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (NEP/9/3411) |
|
Hispaania |
94 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|
Portugal |
280 |
(1) |
||
Liit |
374 |
(1) (2) |
||
|
||||
TAC |
374 |
(1) (2) |
||
(1) |
Sellest kuni 6 % võib püüda ICESi 9.a rajooni (NEP/*9U267) funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27. |
|||
(2) |
Eespool osutatud TACi piires ei või ICESi 9.a rajooni (NEP/*9U30) funktsionaalses üksuses 30 püüda rohkem kui järgmises koguses: 65 |
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
3a (PRA/03A.) |
|
Taani |
531 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Rootsi |
286 |
|
||
Liit |
817 |
|
||
|
||||
TAC |
1 529 |
|
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (PRA/2AC4-C) |
|
Taani |
45 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Madalmaad |
0 |
|
||
Rootsi |
2 |
|
||
Liit |
47 |
|
||
Ühendkuningriik |
13 |
|
||
|
||||
TAC |
60 |
|
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
Norra veed 62° põhjalaiusest lõuna pool (PRA/4N-S62) |
|
Taani |
50 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Rootsi |
31 |
(1) |
||
Liit |
81 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha. |
Liik: |
viburhännakud Penaeus spp. |
Püügipiirkond: |
Prantsuse Guajaana veed (PEN/FGU.) |
|
Prantsusmaa |
Kehtestatakse hiljem |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem |
(1) (2) |
||
|
||||
TAC |
Kehtestatakse hiljem |
(1) (2) |
||
(1) |
Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes. |
|||
(2) |
Kinnitatakse samal tasemel, mis Prantsusmaa kvoot. |
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
Skagerrak (PLE/03AN.) |
|
Belgia |
26 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
3 308 |
|
||
Saksamaa |
17 |
|
||
Madalmaad |
636 |
|
||
Rootsi |
177 |
|
||
Liit |
4 164 |
|
||
|
||||
TAC |
4 912 |
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
Kattegat (PLE/03AS.) |
|
Taani |
369 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
Saksamaa |
4 |
|
||
Rootsi |
41 |
|
||
Liit |
414 |
|
||
|
||||
TAC |
719 |
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (PLE/2A3AX4) |
|
Belgia |
1 381 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
4 487 |
|
||
Saksamaa |
1 294 |
|
||
Prantsusmaa |
259 |
|
||
Madalmaad |
8 627 |
|
||
Liit |
16 048 |
|
||
Norra |
2 570 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
6 385 |
|
||
|
||||
TAC |
36 713 |
|
||
(1) |
Millest võib Skagerrakis (PLE/*03AN.) püüda mitte enam kui 75 tonni. |
|||
|
||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
||||
4. püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-) |
|
|
||
Liit |
14 010 |
|
|
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (PLE/56–14) |
|
Prantsusmaa |
2 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Iirimaa |
65 |
|
||
Liit |
67 |
|
||
Ühendkuningriik |
97 |
|
||
|
||||
TAC |
164 |
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
7a (PLE/07A.) |
|
Belgia |
29 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
13 |
|
||
Iirimaa |
361 |
|
||
Madalmaad |
9 |
|
||
Liit |
412 |
|
||
Ühendkuningriik |
287 |
|
||
|
||||
TAC |
699 |
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
7.b ja 7.c (PLE/7BC.) |
|
Prantsusmaa |
4 |
|
Ennetuslik TAC |
|
Iirimaa |
15 |
|
||
Liit |
19 |
|
||
|
||||
TAC |
19 |
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
7.d ja 7.e (PLE/7DE.) |
|
Belgia |
375 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
1 248 |
|
||
Liit |
1 623 |
|
||
Ühendkuningriik |
666 |
|
||
|
||||
TAC |
2 289 |
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
7.f ja 7.g (PLE/7FG.) |
|
Belgia |
117 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
211 |
|
||
Iirimaa |
64 |
|
||
Liit |
392 |
|
||
Ühendkuningriik |
110 |
|
||
|
||||
TAC |
502 |
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
7.h, 7.j ja 7.k (PLE/7HJK.) |
|
Belgia |
1 |
(1) |
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 9. |
|
Prantsusmaa |
2 |
(1) |
||
Iirimaa |
8 |
(1) |
||
Madalmaad |
4 |
(1) |
||
Liit |
15 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
2 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
17 |
(1) |
||
(1) |
Ainult atlandi merilesta kaaspüük teiste liikide püügi korral. Atlandi merilesta sihtpüük ei ole selle kvoodi all lubatud. |
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (PLE/8/3411) |
|
Hispaania |
26 |
|
Ennetuslik TAC |
|
Prantsusmaa |
103 |
|
||
Portugal |
26 |
|
||
Liit |
155 |
|
||
|
||||
TAC |
155 |
|
Liik: |
pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (POL/56-14) |
|
Hispaania |
1 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
29 |
|
||
Iirimaa |
9 |
|
||
Liit |
39 |
|
||
Ühendkuningriik |
22 |
|
||
|
||||
TAC |
61 |
|
Liik: |
pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
7 (POL/07.) |
|
Belgia |
95 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Hispaania |
6 |
(1) |
||
Prantsusmaa |
2 178 |
(1) |
||
Iirimaa |
232 |
(1) |
||
Liit |
2 511 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
530 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
3 041 |
|
||
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda: 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (POL/*8ABDE). |
Liik: |
pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (POL/8ABDE.) |
|
Hispaania |
252 |
|
Ennetuslik TAC |
|
Prantsusmaa |
1 230 |
|
||
Liit |
1 482 |
|
||
|
||||
TAC |
1 482 |
|
Liik: |
pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
8c (POL/08C.) |
|
Hispaania |
149 |
|
Ennetuslik TAC |
|
Prantsusmaa |
17 |
|
||
Liit |
166 |
|
||
|
||||
TAC |
166 |
|
Liik: |
pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POL/9/3411) |
|
Hispaania |
196 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|
Portugal |
7 |
(1) (2) |
||
Liit |
203 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
203 |
(2) |
||
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 8.c püügipiirkonna liidu vetes (POL/*08C.). |
|||
(2) |
Lisaks sellele TACile võib Portugal püüda pollakit kuni 98 tonni (POL/93411P). |
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
3a ja 4; 2.a püügipiirkonna liidu veed (POK/2C3A4) |
|
Belgia |
7 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
823 |
|
||
Saksamaa |
2 079 |
|
||
Prantsusmaa |
4 892 |
|
||
Madalmaad |
21 |
|
||
Rootsi |
113 |
|
||
Liit |
7 935 |
|
||
Norra |
10 426 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
1 594 |
|
||
|
||||
TAC |
19 955 |
|
||
(1) |
Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes ja 3.a püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. |
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
6; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (POK/56-14) |
|
Saksamaa |
88 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
870 |
|
||
Iirimaa |
100 |
|
||
Liit |
1 058 |
|
||
Norra |
235 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
778 |
|
||
|
||||
TAC |
2 071 |
|
||
(1) |
Võib püüda 56o30' põhjalaiusest põhja pool (POK/*5614N). |
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
Norra veed 62° põhjalaiusest lõuna pool (POK/4N-S62) |
|
Rootsi |
220 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Liit |
220 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha. |
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
7, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POK/7/3411) |
|
Belgia |
2 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
311 |
|
||
Iirimaa |
373 |
|
||
Liit |
686 |
|
||
Ühendkuningriik |
109 |
|
||
|
||||
TAC |
795 |
|
Liik: |
harilik kammeljas ja sile kammeljas Scophthalmus maximus ja Scophthalmus rhombus |
Püügipiirkond: |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (T/B/2AC4-C) |
|
Belgia |
119 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
255 |
|
||
Saksamaa |
65 |
|
||
Prantsusmaa |
31 |
|
||
Madalmaad |
902 |
|
||
Rootsi |
2 |
|
||
Liit |
1 374 |
|
||
Ühendkuningriik |
251 |
|
||
|
||||
TAC |
1 625 |
|
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (SRX/2AC4-C) |
|
Belgia |
73 |
(1) (2) (3) (4) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
3 |
(1) (2) (3) |
||
Saksamaa |
4 |
(1) (2) (3) |
||
Prantsusmaa |
12 |
(1) (2) (3) (4) |
||
Madalmaad |
62 |
(1) (2) (3) (4) |
||
Liit |
154 |
(1) (3) |
||
Ühendkuningriik |
281 |
(1) (2) (3) (4) |
||
|
||||
TAC |
435 |
(3) |
||
(1) |
Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi. |
|||
(2) |
Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes laevade suhtes, mille kogupikkus on üle 15 meetri. Seda sätet ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes. |
|||
(3) |
Seda ei kohaldata valgetäpp-rai (Raja brachyura) puhul 2.a püügipiirkonna liidu vetes ja peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. |
|||
(4) |
Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 7.d püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D2.), ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 20 ja 57 kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites kindlaks määratud piirkondades. Valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D2.), kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D2), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D2) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D2) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul. |
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
3.a püügipiirkonna liidu veed (SRX/03A-C.) |
|
Taani |
9 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Rootsi |
3 |
(1) |
||
Liit |
12 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
12 |
|
||
(1) |
Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi. |
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna liidu veed (SRX/67AKXD) |
|
Belgia |
230 |
(1) (2) (3) (4) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Eesti |
1 |
(1) (2) (3) (4) |
||
Prantsusmaa |
1 032 |
(1) (2) (3) (4) |
||
Saksamaa |
3 |
(1) (2) (3) (4) |
||
Iirimaa |
332 |
(1) (2) (3) (4) |
||
Leedu |
5 |
(1) (2) (3) (4) |
||
Madalmaad |
1 |
(1) (2) (3) (4) |
||
Portugal |
6 |
(1) (2) (3) (4) |
||
Hispaania |
278 |
(1) (2) (3) (4) |
||
Liit |
1 888 |
(1) (2) (3) (4) |
||
Ühendkuningriik |
658 |
(1) (2) (3) (4) |
||
|
||||
TAC |
2 546 |
(3) (4) |
||
(1) |
Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagrään-helerai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi. |
|||
(2) |
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D2.), ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 20 ja 57 kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites kindlaks määratud piirkondades. Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/*07D.) ja šagrään-helerai (Raja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul. |
|||
(3) |
Seda ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul, välja arvatud 7.f ja 7.g püügipiirkonna liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi 7.f ja 7.g püügipiirkonna liidu vetes (RJE/7FG.) püüda allpool esitatud kogustest suuremaid peentäpp-rai koguseid: |
|||
Liik: |
peentäpp-rai Raja microocellata |
Püügipiirkond: |
7.f ja 7.g püügipiirkonna liidu veed (RJE/7FG.) |
|
Belgia |
4 |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
||
Eesti |
0 |
|||
Prantsusmaa |
20 |
|||
Saksamaa |
0 |
|||
Iirimaa |
6 |
|||
Leedu |
0 |
|||
Madalmaad |
0 |
|||
Portugal |
0 |
|||
Hispaania |
5 |
|||
Liit |
35 |
|||
Ühendkuningriik |
13 |
|||
|
|
|||
TAC |
48 |
|
||
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJE/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 20 ja 57 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes kindlaks määratud piirkondades. |
||||
(4) |
Seda ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. |
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
7.d püügipiirkonna liidu veed (SRX/07D.) |
|
Belgia |
33 |
(1) (2) (3) (4) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
278 |
(1) (2) (3) (4) |
||
Madalmaad |
2 |
(1) (2) (3) (4) |
||
Liit |
313 |
(1) (2) (3) (4) |
||
Ühendkuningriik |
56 |
(1) (2) (3) (4) |
||
|
||||
TAC |
369 |
(4) |
||
(1) |
Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi. |
|||
(2) |
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul. |
|||
(3) |
Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*2AC4C). Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4C) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul. |
|||
(4) |
Seda ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. |
Liik: |
laineline rai Raja undulata |
Püügipiirkond: |
7.d ja 7.e püügipiirkonna liidu veed (RJU/7DE.) |
|
Belgia |
5 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Eesti |
0 |
(1) |
||
Prantsusmaa |
26 |
(1) |
||
Saksamaa |
0 |
(1) |
||
Iirimaa |
7 |
(1) |
||
Leedu |
0 |
(1) |
||
Madalmaad |
0 |
(1) |
||
Portugal |
0 |
(1) |
||
Hispaania |
6 |
(1) |
||
Liit |
44 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
15 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
59 |
(1) |
||
(1) |
Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades ning võib lossida üksnes tervelt või roogitult. See ei piira käesoleva määruse artiklites 20 ja 57 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites kindlaks määratud piirkondades. |
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
8. ja 9. püügipiirkonna liidu veed (SRX/89-C.) |
|
Belgia |
3 |
(1) (2) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
451 |
(1) (2) |
||
Portugal |
366 |
(1) (2) |
||
Hispaania |
368 |
(1) (2) |
||
Liit |
1 188 |
(1) (2) |
||
Ühendkuningriik |
3 |
(1) (2) |
||
|
||||
TAC |
1 191 |
(2) |
||
(1) |
Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi. |
|||
(2) |
Seda ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib lainelise rai kaaspüüki 8. ja 9. alapiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvootidest. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 20 ja 57 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites kindlaks määratud piirkondades. Lainelise rai kaaspüügist tuleb eraldi teatada allpool asuvates tabelites esitatud kvootidega. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid lainelise rai koguseid: |
|||
|
Liik: |
laineline rai Raja undulata |
Püügipiirkond: |
8. püügipiirkonna liidu veed (RJU/8-C.) |
Belgia |
0 |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
||
Prantsusmaa |
3 |
|||
Portugal |
3 |
|||
Hispaania |
3 |
|||
Liit |
9 |
|||
Ühendkuningriik |
0 |
|||
|
|
|||
TAC |
9 |
|
||
|
Liik: |
laineline rai Raja undulata |
Püügipiirkond: |
9. püügipiirkonna liidu veed (RJU/9-C.) |
Belgia |
0 |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
||
Prantsusmaa |
5 |
|||
Portugal |
4 |
|||
Hispaania |
4 |
|||
Liit |
13 |
|||
Ühendkuningriik |
0 |
|||
|
|
|||
TAC |
13 |
|
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (GHL/2A-C46) |
|
Taani |
4 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
6 |
|
||
Eesti |
4 |
|
||
Hispaania |
4 |
|
||
Prantsusmaa |
58 |
|
||
Iirimaa |
4 |
|
||
Leedu |
4 |
|
||
Poola |
4 |
|
||
Liit |
88 |
|
||
Norra |
313 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
228 |
|
||
|
||||
TAC |
629 |
|
||
(1) |
Püütakse 2.a ja 6. püügipiirkonna liidu vetes. 6. püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C). |
Liik: |
harilik makrell Scomber scombrus |
Püügipiirkond: |
3a ja 4; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed (MAC/2A34.) |
|
Belgia |
378 |
(1) (2) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
12 999 |
(1) (2) |
||
Saksamaa |
394 |
(1) (2) |
||
Prantsusmaa |
1 190 |
(1) (2) |
||
Madalmaad |
1 197 |
(1) (2) |
||
Rootsi |
3 548 |
(1) (2) (3) |
||
Liit |
19 705 |
(1) (2) |
||
Norra |
124 188 |
(4) |
||
Ühendkuningriik |
1 109 |
(1) (2) |
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
|||
|
2.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-) |
Fääri saarte veed (MAC/*FRO1) |
||
Belgia |
51 |
52 |
||
Taani |
1 752 |
1 791 |
||
Saksamaa |
53 |
55 |
||
Prantsusmaa |
161 |
164 |
||
Madalmaad |
161 |
165 |
||
Rootsi |
478 |
489 |
||
Liit |
2 656 |
2 716 |
||
Ühendkuningriik |
150 |
153 |
||
(2) |
Võib püüda ka 4.a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.). |
|||
(3) |
Eritingimus: kaasa arvatud järgmine kogus tonnides, mis püütakse 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*2A4AN): |
|||
176 |
|
|||
Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha. |
||||
(4) |
Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga: |
|||
36 008 |
|
|||
Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes 4.a püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda 3.a püügipiirkonnas (MAC/*03A.): |
||||
1 950 |
|
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide alusel ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes piirkondades:
|
3a |
3.a ja 4.bc |
4b |
4c |
6. püügipiirkond, 2.a püügipiirkonna rahvusvahelised veed, ajavahemikel 1. jaanuar – 15. veebruar ja 1. september – 31. detsember |
|
(MAC/*03A.) |
(MAC/*3A4BC) |
(MAC/*04B.) |
(MAC/*04C.) |
(MAC/*2A6.) |
Taani |
0 |
2 685 |
0 |
0 |
7 799 |
Prantsusmaa |
0 |
319 |
0 |
0 |
0 |
Madalmaad |
0 |
319 |
0 |
0 |
0 |
Rootsi |
0 |
0 |
254 |
7 |
2 023 |
Ühendkuningriik |
0 |
319 |
0 |
0 |
0 |
Norra |
1 950 |
0 |
0 |
0 |
0 |
Liik: |
harilik makrell Scomber scombrus |
Püügipiirkond: |
6., 7., 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (MAC/2CX14-) |
|
Saksamaa |
15 220 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Hispaania |
16 |
(1) |
||
Eesti |
127 |
(1) |
||
Prantsusmaa |
10 148 |
(1) |
||
Iirimaa |
50 734 |
(1) |
||
Läti |
94 |
(1) |
||
Leedu |
94 |
(1) |
||
Madalmaad |
22 196 |
(1) |
||
Poola |
1 072 |
(1) |
||
Liit |
99 701 |
(1) |
||
Norra |
10 720 |
(2) (3) |
||
Fääri saared |
22 656 |
(4) |
||
Ühendkuningriik |
139 521 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 25 % võivad Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal kvoodivahetuse korras püüda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (MAC/*8C910). |
|||
(2) |
Võib püüda üksnes 2.a, 6.a (56°30′ põhjalaiusest põhja pool), 4.a, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h püügipiirkonnas (MAC/*AX7H). |
|||
(3) |
Norra võib püüda allpool esitatud juurdepääsu piirnormi koguse (MAC/*N5630) tonnides 56°30′ põhjalaiusest põhja pool. Joonealuses märkuses 2 kajastamata kogused arvatakse maha Norra kehtestatud püügi piirnormist. |
|||
24 838 |
|
|||
(4) |
See kogus arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes 6.a (56°30' põhjalaiusest põhja pool) püügipiirkonnas (MAC/*6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka 2.a ja 4.a (59° põhjalaiusest põhja pool) püügipiirkonna ELi piirkonnas (MAC/*24N59). |
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ega järgmistel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
2.a püügipiirkonna liidu veed; 4.a püügipiirkonna liidu ja Norra veed. Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar ja 1. september – 31. detsember |
2.a püügipiirkonna Norra veed |
Fääri saarte veed |
|
(MAC/*4A-EN) |
(MAC/*2AN-) |
(MAC/*FRO2) |
Saksamaa |
9 186 |
1 238 |
1 266 |
Prantsusmaa |
6 124 |
824 |
844 |
Iirimaa |
30 620 |
4 127 |
4 221 |
Madalmaad |
13 396 |
1 804 |
1 847 |
Liit |
59 326 |
7 993 |
8 178 |
Ühendkuningriik |
84 207 |
11 351 |
11 609 |
Liik: |
harilik makrell Scomber scombrus |
Püügipiirkond: |
8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (MAC/8C3411) |
|
Hispaania |
22 560 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
150 |
(1) |
||
Portugal |
4 663 |
(1) |
||
Liit |
27 373 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda 8.a, 8.b ja 8.d püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ning 8.a, 8.b ja 8.d püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest. |
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
8.b (MAC/*08B.) |
|
Hispaania |
1 895 |
Prantsusmaa |
12 |
Portugal |
391 |
Liik: |
harilik makrell Scomber scombrus |
Püügipiirkond: |
2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/2A4A-N) |
|
Taani |
9 394 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Liit |
9 394 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
3.a; alarajoonide 22–24 liidu veed (SOL/3ABC24) |
|
Taani |
500 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
Saksamaa |
29 |
(1) |
||
Madalmaad |
48 |
(1) |
||
Rootsi |
19 |
|
||
Liit |
596 |
|
||
|
||||
TAC |
596 |
|
||
(1) |
Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 3.a püügipiirkonna ja alarajoonide 22–24 liidu vetes. |
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (SOL/24-C.) |
|
Belgia |
365 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
167 |
|
||
Saksamaa |
292 |
|
||
Prantsusmaa |
73 |
|
||
Madalmaad |
3 299 |
|
||
Liit |
4 196 |
|
||
Norra |
3 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
188 |
|
||
|
||||
TAC |
4 387 |
|
||
(1) |
Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C). |
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (SOL/56-14) |
|
Iirimaa |
12 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Liit |
12 |
|
||
Ühendkuningriik |
3 |
|
||
|
||||
TAC |
15 |
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7a (SOL/07A.) |
|
Belgia |
53 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
1 |
|
||
Iirimaa |
19 |
|
||
Madalmaad |
17 |
|
||
Liit |
90 |
|
||
Ühendkuningriik |
24 |
|
||
|
||||
TAC |
114 |
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7.b ja 7.c (SOL/7BC.) |
|
Prantsusmaa |
6 |
|
Ennetuslik TAC |
|
Iirimaa |
36 |
|
||
Liit |
34 |
|
||
|
||||
TAC |
34 |
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7d (SOL/07D.) |
|
Belgia |
188 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
377 |
|
||
Liit |
565 |
|
||
Ühendkuningriik |
135 |
|
||
|
||||
TAC |
700 |
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7e (SOL/07E.) |
|
Belgia |
13 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
139 |
|
||
Liit |
152 |
|
||
Ühendkuningriik |
218 |
|
||
|
||||
TAC |
370 |
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7.f ja 7.g (SOL/7FG.) |
|
Belgia |
258 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
26 |
|
||
Iirimaa |
13 |
|
||
Liit |
297 |
|
||
Ühendkuningriik |
116 |
|
||
|
||||
TAC |
413 |
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7.h, 7.j ja 7.k (SOL/7HJK.) |
|
Belgia |
7 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
14 |
|
||
Iirimaa |
37 |
|
||
Madalmaad |
11 |
|
||
Liit |
69 |
|
||
Ühendkuningriik |
14 |
|
||
|
||||
TAC |
83 |
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
8.a ja 8.b (SOL/8AB.) |
|
Belgia |
42 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
Hispaania |
8 |
|
||
Prantsusmaa |
3 116 |
|
||
Madalmaad |
233 |
|
||
Liit |
3 399 |
|
||
|
||||
TAC |
3 483 |
|
Liik: |
merikeeled Solea spp. |
Püügipiirkond: |
8c, 8d, 8e, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (SOO/8CDE34) |
|
Hispaania |
258 |
|
Ennetuslik TAC |
|
Portugal |
428 |
|
||
Liit |
686 |
|
||
|
||||
TAC |
686 |
|
Liik: |
kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus |
Püügipiirkond: |
3a (SPR/03A.) |
|
Taani |
0 |
(1) (2) |
Analüütiline TAC |
|
Saksamaa |
0 |
(1) (2) |
||
Rootsi |
0 |
(1) (2) |
||
Liit |
0 |
(1) (2) |
||
|
||||
TAC |
0 |
(2) |
||
(1) |
Merlangi ja kilttursa kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.). Merlangi ja kilttursa kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist. |
|||
(2) |
Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2021 kuni 30. juunini 2022. |
Liik: |
kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus |
Püügipiirkond: |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (SPR/2AC4-C) |
|
Belgia |
0 |
(1) (2) |
Analüütiline TAC |
|
Taani |
0 |
(1) (2) |
||
Saksamaa |
0 |
(1) (2) |
||
Prantsusmaa |
0 |
(1) (2) |
||
Madalmaad |
0 |
(1) (2) |
||
Rootsi |
0 |
(1) (2) (3) |
||
Liit |
0 |
(1) (2) |
||
Norra |
0 |
(1) |
||
Fääri saared |
0 |
(1) (4) |
||
Ühendkuningriik |
0 |
(1) (2) |
||
|
||||
TAC |
0 |
(1) |
||
(1) |
Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2021 kuni 30. juunini 2022. |
|||
(2) |
Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C). Merlangi kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist. |
|||
(3) |
Kaasa arvatud tobiad. |
|||
(4) |
Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki. |
Liik: |
kilu Sprattus sprattus |
Püügipiirkond: |
7.d ja 7.e (SPR/7DE.) |
|
Belgia |
2 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
122 |
|
||
Saksamaa |
2 |
|
||
Prantsusmaa |
26 |
|
||
Madalmaad |
26 |
|
||
Liit |
178 |
|
||
Ühendkuningriik |
198 |
|
||
|
||||
TAC |
376 |
|
Liik: |
harilik ogahai Squalus acanthias |
Püügipiirkond: |
1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (DGS/15X14) |
|
Belgia |
5 |
(1) |
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
1 |
(1) |
||
Hispaania |
3 |
(1) |
||
Prantsusmaa |
21 |
(1) |
||
Iirimaa |
13 |
(1) |
||
Madalmaad |
0 |
(1) |
||
Portugal |
0 |
(1) |
||
Liit |
43 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
25 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
68 |
(1) |
||
(1) |
Harilikku ogahaid ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Kui harilikku ogahaid püütakse juhuslikult kalapüügil, mille raames harilik ogahai ei ole lossimiskohustusega hõlmatud, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta, nagu on nõutud käesoleva määruse artiklitega 20 ja 57. Erandina artiklist 14 võib STECFi poolt positiivselt hinnatud kaaspüügi vältimise programmis osalev laev lossida ühes kuus kuni 2 tonni harilikku ogahaid, kes on kalapüügivahendite pardale hiivamise hetkel surnud. Kaaspüügi vältimise programmis osalevad liikmesriigid tagavad, et selle erandi alusel lossitud hariliku ogahai üldkogused ei ületa eespool märgitud koguseid. Enne lossimise lubamist peavad nad komisjonile edastama osalevate laevade nimekirja. Liikmesriigid vahetavad teavet kaaspüügi vältimise piirkondade kohta. |
Liik: |
stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu veed (JAX/4BC7D) |
|
Belgia |
3 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
1 328 |
(1) |
||
Saksamaa |
117 |
(1) (2) |
||
Hispaania |
25 |
(1) |
||
Prantsusmaa |
110 |
(1) (2) |
||
Iirimaa |
84 |
(1) |
||
Madalmaad |
799 |
(1) (2) |
||
Portugal |
3 |
(1) |
||
Rootsi |
19 |
(1) |
||
Liit |
2 488 |
|
||
Norra |
638 |
(3) |
||
Ühendkuningriik |
316 |
(1) (2) |
||
|
||||
TAC |
3 442 |
|
||
(1) |
Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*4BC7D). Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist. |
|||
(2) |
Eritingimus: kuni 5 % 7.d püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: 2.a, 4.a, 6., 7.a–c, 7.e–k, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonna liidu veed; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*7D-EU). |
|||
(3) |
Võib püüda 4.a püügipiirkonna liidu vetes, kuid ei püüta 7.d püügipiirkonna liidu vetes (JAX/*04-C.). |
Liik: |
stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/2A-14) |
|
Taani |
4 434 |
(1) (3) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
3 459 |
(1) (2) (3) |
||
Hispaania |
4 719 |
(3) (5) |
||
Prantsusmaa |
1 780 |
(1) (2) (3) (5) |
||
Iirimaa |
11 522 |
(1) (3) |
||
Madalmaad |
13 881 |
(1) (2) (3) |
||
Portugal |
454 |
(3) (5) |
||
Rootsi |
439 |
(1) (3) |
||
Liit |
40 688 |
(3) |
||
Fääri saared |
1 040 |
(4) |
||
Ühendkuningriik |
4 172 |
(1) (2) (3) |
||
|
||||
TAC |
45 900 |
|
||
(1) |
Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest 2.a või 4.a püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud 4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*2A4AC). |
|||
(2) |
Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda 7.d püügipiirkonnas (JAX/*07D.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüügist teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*07D.). |
|||
(3) |
Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*2A-14). Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist. |
|||
(4) |
Üksnes 4.a, 6.a (56°30′ põhjalaiusest põhja pool), 7.e, 7.f ja 7.h püügipiirkond. |
|||
(5) |
Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 80 % püüda 8.c püügipiirkonnas (JAX/*08C2.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüügist teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*08C2). |
Liik: |
stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
8c (JAX/08C.) |
|
Hispaania |
2 504 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
44 |
|
||
Portugal |
248 |
(1) |
||
Liit |
2 796 |
|
||
|
||||
TAC |
2 796 |
|
||
(1) |
Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 10 % püüda 9. püügipiirkonnas (JAX/*09.). |
Liik: |
stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
9 (JAX/09.) |
|
Hispaania |
31 834 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
Portugal |
91 211 |
(1) |
||
Liit |
123 045 |
|
||
|
||||
TAC |
128 627 |
|
||
(1) |
Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 10 % püüda 8.c püügipiirkonnas (JAX/*08C.). |
Liik: |
stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
10; CECAFi liidu veed (1) (JAX/X34PRT) |
|
Portugal |
Kehtestatakse hiljem |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem |
(2) |
||
|
||||
TAC |
Kehtestatakse hiljem |
(2) |
||
(1) |
Assoori saarte ümbruse veed. |
|||
(2) |
Kinnitatakse samal tasemel, mis Portugali kvoot. |
Liik: |
stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
CECAFi liidu veed (1) (JAX/341PRT) |
|
Portugal |
Kehtestatakse hiljem |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem |
(2) |
||
|
||||
TAC |
Kehtestatakse hiljem |
(2) |
||
(1) |
Madeira ümbruse veed. |
|||
(2) |
Kinnitatakse samal tasemel, mis Portugali kvoot. |
Liik: |
stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
CECAFi liidu veed (1) (JAX/341SPN) |
|
Hispaania |
Kehtestatakse hiljem |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem |
(2) |
||
|
||||
TAC |
Kehtestatakse hiljem |
(2) |
||
(1) |
Kanaari saarte ümbruse veed. |
|||
(2) |
Kinnitatakse samal tasemel, mis Hispaania kvoot. |
Liik: |
norra tursik ja seotud kaaspüük Trisopterus esmarkii |
Püügipiirkond: |
3.a; 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (NOP/2A3A4_Q1) |
|
Aasta |
2021 |
|
|
|
|
|
|
|
|
Taani |
5 620 |
(1) (3) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
1 |
(1) (2) (3) |
||
Madalmaad |
4 |
(1) (2) (3) |
||
Liit |
5 625 |
(1) (3) |
||
Norra |
p.m. |
(4) |
||
Fääri saared |
p.m. |
(5) |
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Kilttursa ja merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4_Q1). Kilttursa ja merlangi kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist. |
|||
(2) |
Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi 2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes. |
|||
(3) |
Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. jaanuarist 2021 kuni 31. märtsini 2021. |
|||
(4) |
Kasutatakse sortimisvõret. |
|||
(5) |
Kasutatakse sortimisvõret. See sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse sellest kvoodist maha. |
Liik: |
tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (I/F/04-N.) |
|
Rootsi |
200 |
(1) (2) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Liit |
200 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha. |
|||
(2) |
Eritingimus: stauriidide (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid: |
|||
100 |
|
|
Liik: |
muud liigid |
Püügipiirkond: |
5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu veed (OTH/5B67-C) |
|
Liit |
Ei ole asjakohane |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Norra |
70 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Püütakse ainult õngejadaga. |
Liik: |
muud liigid |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (OTH/04-N.) |
|
Belgia |
15 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
1 375 |
|
||
Saksamaa |
155 |
|
||
Prantsusmaa |
64 |
|
||
Madalmaad |
110 |
|
||
Rootsi |
Ei ole asjakohane |
(1) |
||
Liit |
1 719 |
(2) |
||
Ühendkuningriik |
1 031 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide“ püügiks tavapärastes kogustes. |
|||
(2) |
Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid. |
Liik: |
muud liigid |
Püügipiirkond: |
2.a, 4. ja 6.a (56°30' põhjalaiusest põhja pool) püügipiirkonna liidu veed (OTH/2A46AN) |
|
Liit |
Ei ole asjakohane |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Norra |
1 688 |
(1) (2) |
||
Fääri saared |
38 |
(3) |
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Üksnes 2.a ja 4. püügipiirkond (OTH/*2A4-C). |
|||
(2) |
Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid. |
|||
(3) |
Püütakse 4. ja 6.a (56°30′ põhjalaiusest põhja pool) püügipiirkonnas (OTH/*46AN). |
Liide
Artikli 9 lõikes 4 osutatud lubatud kogupüügid on järgmised:
|
Belgia: harilik merikeel 7.a püügipiirkonnas; harilik merikeel 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; harilik merikeel 7.e püügipiirkonnas; harilik merikeel 8.a ja 8.b püügipiirkonnas; kenakammeljad 7. püügipiirkonnas; kilttursk 7.b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes; norra salehomaar 7. püügipiirkonnas; tursk 7.a püügipiirkonnas; atlandi merilest 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; atlandi merilest 7.h, 7.j ja 7.k püügipiirkonnas; railised 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonnas. |
|
Prantsusmaa: harilik makrell 3.a ja 4. püügipiirkonnas; 2.a, 3.b, 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu vetes; atlandi heeringas 4. ja 7.d püügipiirkonnas ning 2.a püügipiirkonna liidu vetes; stauriidid 4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu vetes; merlang 7.b–k püügipiirkonnas; kilttursk 7.b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes; harilik merikeel 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; merlang 8. püügipiirkonnas; mustlaik-besuugo 6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; hirvkala 6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; harilik makrell 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; railised 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna liidu vetes; railised 7.d püügipiirkonna liidu vetes; railised 8. ja 9. püügipiirkonna liidu vetes; laineline rai 7.d ja 7.e püügipiirkonna liidu vetes. |
|
Iirimaa: euroopa merikurat 6. püügipiirkonnas; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; euroopa merikurat 7. püügipiirkonnas; norra salehomaar ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalses üksuses 16. |
IB LISA
ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA, ICESi 1., 2., 5., 12. JA 14. ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed (HER/1/2-) |
|
Belgia |
3 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
2 931 |
(1) |
||
Saksamaa |
513 |
(1) |
||
Hispaania |
10 |
(1) |
||
Prantsusmaa |
127 |
(1) |
||
Iirimaa |
759 |
(1) |
||
Madalmaad |
1 049 |
(1) |
||
Poola |
148 |
(1) |
||
Portugal |
10 |
(1) |
||
Soome |
45 |
(1) |
||
Rootsi |
1 086 |
(1) |
||
Liit |
6 681 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
1 874 |
(1) |
||
Fääri saared |
1 750 |
(2)(3) |
||
Norra |
7 699 |
(2)(4) |
||
|
|
|
||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond ja liidu veed. |
|||
(2) |
Võib püüda liidu vetes 62° põhjalaiusest põhja pool. |
|||
(3) |
Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormist maha. |
|||
(4) |
Arvestatakse Norra püügi piirnormidest maha. |
|||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
||||
Norra vetes 62° põhjalaiusest põhja pool ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN) |
||||
|
7 699 |
|
|
|
2., 5.b püügipiirkonnas 62° põhjalaiusest põhja pool (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F) |
||||
Belgia |
1 |
|
Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Taani |
600 |
|
||
Saksamaa |
105 |
|
||
Hispaania |
2 |
|
||
Prantsusmaa |
26 |
|
||
Iirimaa |
155 |
|
||
Madalmaad |
215 |
|
||
Poola |
30 |
|
||
Portugal |
2 |
|
||
Soome |
9 |
|
||
Rootsi |
222 |
|
||
Ühendkuningriik |
383 |
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (COD/1N2AB.) |
|
Saksamaa |
650 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Kreeka |
81 |
|
||
Hispaania |
725 |
|
||
Iirimaa |
81 |
|
||
Prantsusmaa |
597 |
|
||
Portugal |
725 |
|
||
Liit |
2 859 |
|
||
Ühendkuningriik |
2 522 |
|
||
|
|
|
||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (COD/N1GL14) |
|||
Saksamaa |
p.m. |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|||
Liit |
p.m. |
(1) |
||||
|
||||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||||
(1) |
Nendele kvootidele, v.a kaaspüük, kehtivad järgmised tingimused: |
|||||
|
|
|||||
|
|
|||||
|
Aruandluskood |
Geograafilised piirid |
||||
|
COD/GRL1 |
Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub NAFO alapiirkonnas 1F 44°00′ läänepikkusest lääne pool ja 60°45′ põhjalaiusest lõuna pool, NAFO alapiirkonna 1 osa, mis asub 60°45′ põhjalaiusest lõuna pool (Cape Desolation), ning Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub ICES 14.b rajoonis 44°00′ läänepikkusest ida pool ja 62°30′ põhjalaiusest lõuna pool. |
||||
|
COD/GRL2 |
Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub ICES 14.b rajoonis 62°30' põhjalaiusest põhja pool. |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
1 ja 2b (COD/1/2B.) |
|
Saksamaa |
6 482 |
(3) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Hispaania |
13 085 |
(3) |
||
Prantsusmaa |
3 060 |
(3) |
||
Poola |
2 693 |
(3) |
||
Portugal |
2 627 |
(3) |
||
Muud liikmesriigid |
484 |
(1) (3) |
||
Liit |
28 431 |
(2) (3) |
||
Ühendkuningriik |
4 323 |
(3) |
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (COD/1/2B_AMS). |
|||
(2) |
Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi. |
|||
(3) |
Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile. |
Liik: |
tursk ja kilttursk Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (C/H/05B-F.) |
|
Saksamaa |
5 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
27 |
|
||
Liit |
32 |
|
||
Ühendkuningriik |
190 |
|
||
|
|
|
||
TAC |
Ei ole asjakohane |
Liik: |
pikksabad Macrourus spp. |
Püügipiirkond: |
5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (GRV/514GRN) |
|
Liit |
p.m. |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
(2) |
||
(1) |
Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi. |
|||
(2) |
Allpool esitatud kogus tonnides eraldatakse Norrale. Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi. |
|||
|
|
25 |
|
|
Liik: |
pikksabad Macrourus spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (GRV/N1GRN.) |
|
Liit |
p.m. |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
(2) |
||
(1) |
Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi. |
|||
(2) |
Allpool esitatud kogus tonnides eraldatakse Norrale. Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi. |
|||
|
|
40 |
|
|
Liik: |
moiva Mallotus villosus |
Püügipiirkond: |
2b (CAP/02B.) |
|
Liit |
0 |
|
Analüütiline TAC |
|
|
|
|
||
TAC |
0 |
|
Liik: |
moiva Mallotus villosus |
Püügipiirkond: |
5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (CAP/514GRN) |
|
Taani |
p.m. |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Saksamaa |
p.m. |
|
||
Rootsi |
p.m. |
|
||
Kõik liikmesriigid |
p.m. |
(1) |
||
Liit |
p.m. |
(2) |
||
Norra |
p.m. |
(2) |
||
|
|
|
||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Taani, Saksamaa ja Rootsi võivad kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti ainult pärast oma kvoodi ammendamist. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (CAP/514GRN_AMS). |
|||
(2) |
Püügiperiood 20. juunist 2021 kuni 30. aprillini 2022. |
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (HAD/1N2AB.) |
|
Saksamaa |
59 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
36 |
|
||
Liit |
95 |
|
||
Ühendkuningriik |
181 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
Fääri saarte veed (WHB/2A4AXF) |
|
Taani |
275 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
19 |
|
||
Prantsusmaa |
30 |
|
||
Madalmaad |
26 |
|
||
Liit |
350 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
275 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Põhjaputassuu saak võib sisaldada põhjaatlandi hõbekala vältimatut kaaspüüki. |
Liik: |
harilik molva ja sinine molva Molva molva ja molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (B/L/05B-F.) |
|
Saksamaa |
138 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
306 |
|
||
Liit |
444 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
27 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Kalju-tömppeakala ja musta süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha kuni järgmise piirnormi ulatuses (OTH/*05B-F): |
|||
|
166 |
|
|
|
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (PRA/514GRN) |
|
Taani |
p.m. |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Prantsusmaa |
p.m. |
|
||
Liit |
p.m. |
|
||
Norra |
p.m. |
|
||
Fääri saared |
p.m. |
|
||
|
|
|
||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (PRA/N1GRN.) |
|
Taani |
p.m. |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Prantsusmaa |
p.m. |
|
||
Liit |
p.m. |
|
||
|
|
|
||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (POK/1N2AB.) |
|
Saksamaa |
510 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
82 |
|
||
Liit |
592 |
|
||
Ühendkuningriik |
46 |
|
||
|
|
|
||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (POK/1/2INT) |
|
Liit |
0 |
|
Analüütiline TAC |
|
|
|
|
||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (POK/05B-F.) |
|
Belgia |
13 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
81 |
|
||
Prantsusmaa |
393 |
|
||
Madalmaad |
13 |
|
||
Liit |
500 |
|
||
Ühendkuningriik |
151 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (GHL/1N2AB.) |
|
Saksamaa |
6 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Liit |
6 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
6 |
(1) |
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (GHL/1/2INT) |
|
Liit |
1 800 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (GHL/N1G-S68) |
|
Saksamaa |
p.m. |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Liit |
p.m. |
(1) |
||
Norra |
p.m. |
(1) |
||
|
|
|
||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Tohib püüda 68° põhjalaiusest lõuna pool. |
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (GHL/5-14GL) |
|
Saksamaa |
p.m. |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Liit |
p.m. |
(1) |
||
Norra |
p.m. |
|
||
Fääri saared |
p.m. |
|
||
|
|
|
||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Korraga tohib püüda kuni kuue laevaga. |
Liik: |
meriahvenad (madalvee pelaagilised) Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/51214S) |
|
Eesti |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Saksamaa |
0 |
|
||
Hispaania |
0 |
|
||
Prantsusmaa |
0 |
|
||
Iirimaa |
0 |
|
||
Läti |
0 |
|
||
Madalmaad |
0 |
|
||
Poola |
0 |
|
||
Portugal |
0 |
|
||
Liit |
0 |
|
||
|
|
|
||
TAC |
0 |
|
Liik: |
meriahvenad (süvamere pelaagilised) Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/51214D) |
|
Eesti |
0 |
(1) (2) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Saksamaa |
0 |
(1) (2) |
||
Hispaania |
0 |
(1) (2) |
||
Prantsusmaa |
0 |
(1) (2) |
||
Iirimaa |
0 |
(1) (2) |
||
Läti |
0 |
(1) (2) |
||
Madalmaad |
0 |
(1) (2) |
||
Poola |
0 |
(1) (2) |
||
Portugal |
0 |
(1) (2) |
||
Liit |
0 |
(1) (2) |
||
|
|
|
||
TAC |
0 |
(1) (2) |
||
(1) |
Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas: |
|||
|
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
|
|
1 |
64° 45' N |
28° 30' W |
|
|
2 |
62° 50' N |
25° 45' W |
|
|
3 |
61° 55' N |
26° 45' W |
|
|
4 |
61° 00' N |
26° 30' W |
|
|
5 |
59° 00' N |
30° 00' W |
|
|
6 |
59° 00' N |
34° 00' W |
|
|
7 |
61° 30' N |
34° 00' W |
|
|
8 |
62° 50' N |
36° 00' W |
|
|
9 |
64° 45' N |
28° 30' W |
|
(2) |
Tohib püüda ainult 10. maist kuni 31. detsembrini. |
Liik: |
meriahvenad Sebastes mentella |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (REB/1N2AB.) |
|
Saksamaa |
192 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Hispaania |
24 |
|
||
Prantsusmaa |
21 |
|
||
Portugal |
101 |
|
||
Liit |
338 |
|
||
Ühendkuningriik |
38 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/1/2INT) |
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem |
(1) (2) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
||||
TAC |
16 540 |
(3) |
||
(1) |
Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Liikmesriigid keelavad alates lõpetamise kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvenate sihtpüügi. |
|||
(2) |
Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvenate kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % pardal hoitavast kogusaagist. |
|||
(3) |
Ajutine püügi piirnorm, mis hõlmab kõigi NEAFCi osaliste püüke. |
Liik: |
meriahvenad (pelaagilised) Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14P) |
|
Saksamaa |
p.m. |
(1) (2) (3) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Prantsusmaa |
p.m. |
(1) (2) (3) |
||
Liit |
p.m. |
(1) (2) (3) |
||
Norra |
p.m. |
(1) (2) |
||
Fääri saared |
p.m. |
(1) (2) (4) |
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|||
(1) |
Tohib püüda ainult 10. maist kuni 31. detsembrini. |
|||
(2) |
Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvenate kaitsealal järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal: |
|||
|
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
|
|
1 |
64° 45' N |
28° 30' W |
|
|
2 |
62° 50' N |
25° 45' W |
|
|
3 |
61° 55' N |
26° 45' W |
|
|
4 |
61° 00' N |
26° 30' W |
|
|
5 |
59° 00' N |
30° 00' W |
|
|
6 |
59° 00' N |
34° 00' W |
|
|
7 |
61° 30' N |
34° 00' W |
|
|
8 |
62° 50' N |
36° 00' W |
|
|
9 |
64° 45' N |
28° 30' W |
|
(3) |
Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda ka eespool osutatud meriahvenate kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P). |
|||
(4) |
Võib püüda ainult 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (RED/*514GN). |
Liik: |
meriahvenad (põhjalähedased) Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14D) |
|
Saksamaa |
p.m. |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Prantsusmaa |
p.m. |
(1) |
||
Liit |
p.m. |
(1) |
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|||
(1) |
Võib püüda ainult traaliga ning ainult järgmiste koordinaatidega määratletud joonest põhja ja lääne pool: |
|||
|
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
|
|
1 |
59° 15' N |
54° 26' W |
|
|
2 |
59° 15' N |
44° 00' W |
|
|
3 |
59° 30' N |
42° 45' W |
|
|
4 |
60° 00' N |
42° 00' W |
|
|
5 |
62° 00' N |
40° 30' W |
|
|
6 |
62° 00' N |
40° 00' W |
|
|
7 |
62° 40' N |
40° 15' W |
|
|
8 |
63° 09' N |
39° 40' W |
|
|
9 |
63° 30' N |
37° 15' W |
|
|
10 |
64° 20' N |
35° 00' W |
|
|
11 |
65° 15' N |
32° 30' W |
|
|
12 |
65° 15' N |
29° 50' W |
|
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (RED/05B-F.) |
|
Belgia |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Saksamaa |
23 |
|
||
Prantsusmaa |
2 |
|
||
Liit |
25 |
|
||
Ühendkuningriik |
0 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
muud liigid |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (OTH/1N2AB.) |
|
Saksamaa |
29 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
12 |
(1) |
||
Liit |
41 |
(1) |
||
Ühendkuningriik |
47 |
|
||
|
||||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
Liik: |
muud liigid (1) |
Püügipiirkond: |
5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (OTH/05B-F.) |
|
Saksamaa |
70 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
63 |
|
||
Liit |
133 |
|
||
Ühendkuningriik |
42 |
|
||
|
|
|
||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid. |
Liik: |
lestalised |
Püügipiirkond: |
5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (FLX/05B-F.) |
|
Saksamaa |
2 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
Prantsusmaa |
2 |
|
||
Liit |
4 |
|
||
Ühendkuningriik |
9 |
|
||
|
|
|
||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
kaaspüük (1) |
Püügipiirkond: |
Gröönimaa veed (B-C/GRL) |
|
Liit |
p.m. |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
|
|
Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. |
|
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
(1) |
Pikksabade (Macrourus spp.) kaaspüügist tuleb teatada vastavalt järgmistele püügivõimaluste tabelitele: pikksabad 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514GRN) ning pikksabad NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/N1GRN.). |
IC LISA
ATLANDI OOKEANI LOODEOSA – NAFO KONVENTSIOONI ALA
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
NAFO 2J3KL (COD/N2J3KL) |
|
Liit |
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
||
TAC |
0 |
(1) |
||
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (COD/N3NO.) |
|
Liit |
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
||
TAC |
0 |
(1) |
||
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina kuni 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
NAFO 3M (COD/N3M.) |
|
Eesti |
17 |
(1)(2) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Saksamaa |
70 |
(1)(2) |
||
Läti |
17 |
(1)(2) |
||
Leedu |
17 |
(1)(2) |
||
Poola |
57 |
(1)(2) |
||
Hispaania |
215 |
(1)(2) |
||
Prantsusmaa |
30 |
(1)(2) |
||
Portugal |
293 |
(1)(2) |
||
Liit |
716 |
(1)(2) |
||
|
|
|
||
TAC |
1 500 |
(1)(2) |
||
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud ajavahemikus 31. detsembrist 2020 kella 24.00 UTC kuni 31. märtsini 2021 kella 24.00 UTC. |
|||
(2) |
Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2021. Sellel ajavahemikul püütakse seda varu üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem, arvutatuna kooskõlas määruse (EL) 2019/833 artikli 7 lõike 3 punktiga a. |
Liik: |
Harilik pikklest Glyptocephalus cynoglossus |
Püügipiirkond: |
NAFO 3L (WIT/N3L.) |
|
Liit |
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
||
TAC |
0 |
(1) |
||
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
Liik: |
Harilik pikklest Glyptocephalus cynoglossus |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (WIT/N3NO.) |
|
Eesti |
52 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Läti |
52 |
|
||
Leedu |
52 |
|
||
Liit |
156 |
|
||
|
|
|
||
TAC |
1 175 |
|
Liik: |
harilik karelest Hippoglossoides platessoides |
Püügipiirkond: |
NAFO 3M (PLA/N3M.) |
|
Liit |
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
TAC |
0 |
(1) |
||
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
Liik: |
harilik karelest Hippoglossoides platessoides |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LNO (PLA/N3LNO.) |
|
Liit |
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
TAC |
0 |
(1) |
||
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
Liik: |
lühiuimkalmaar Illex illecebrosus |
Püügipiirkond: |
NAFO alapiirkonnad 3 ja 4 (SQI/N34.) |
|
Eesti |
128 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Läti |
128 |
(1) |
||
Leedu |
128 |
(1) |
||
Poola |
227 |
(1) |
||
Muud liikmesriigid |
29 467 |
(1)(2) |
||
Liit |
30 078 |
(1) (3) |
||
TAC |
34 000 |
|
||
(1) |
Ükski laev ei tohi püüda kalmaari ajavahemikus, mis algab 1. jaanuaril kell 00.01 UTC ja lõpeb 30. juunil kell 24.00 UTC. |
|||
(2) |
See kogus antakse kasutada Kanadale ja liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SQI/N34_AMS). |
|||
(3) |
Vastab Eesti, Läti, Leedu ja Poola kvootide summale ning liidu määratlemata osale, mis on kättesaadav Kanadale ja liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola. |
Liik: |
ruske soomuslest Limanda ferruginea |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LNO (YEL/N3LNO.) |
|
Liit |
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
||
TAC |
17 000 |
|
||
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui liidule on määratud „muude“ kvoot, siis kui „muude“ kvoot on ammendatud, on kaaspüügi piirnorm maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
Liik: |
moiva Mallotus villosus |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (CAP/N3NO.) |
|
Liit |
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
||
TAC |
0 |
(1) |
||
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LNO (1) (2) (PRA/N3LNOX) |
|
Eesti |
0 |
(3) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Läti |
0 |
(3) |
||
Leedu |
0 |
(3) |
||
Poola |
0 |
(3) |
||
Hispaania |
0 |
(3) |
||
Portugal |
0 |
(3) |
||
Liit |
0 |
(3) |
||
|
|
|
||
TAC |
0 |
(3) |
||
(1) |
Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega: |
|||
Punkt nr |
Põhjalaius |
Läänepikkus |
|
|
1 |
47° 20' 0 |
46° 40' 0 |
|
|
2 |
47° 20' 0 |
46° 30' 0 |
|
|
3 |
46° 00' 0 |
46° 30' 0 |
|
|
4 |
46° 00' 0 |
46° 40' 0 |
|
|
(2) |
Kalapüük on keelatud vähem kui 200 m sügavusel järgmiste koordinaatidega määratletud joonest lääne poole jäävas piirkonnas: |
|||
Punkt nr |
Põhjalaius |
Läänepikkus |
|
|
1 |
46° 00' 0 |
47° 49' 0 |
|
|
2 |
46° 25' 0 |
47° 27' 0 |
|
|
3 |
46 °42' 0 |
47° 25' 0 |
|
|
4 |
46° 48' 0 |
47° 25' 50 |
|
|
5 |
47° 16' 50 |
47° 43' 50 |
|
|
(3) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
NAFO 3M (1) (PRA/*N3M.) |
|||
TAC |
Ei ole asjakohane |
(2) |
Analüütiline TAC |
|||
(1) |
Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal: |
|||||
Punkt nr |
Põhjalaius |
Läänepikkus |
|
|||
1 |
47° 20' 0 |
46° 40' 0 |
|
|||
2 |
47° 20' 0 |
46° 30' 0 |
|
|||
3 |
46° 00' 0 |
46° 30' 0 |
|
|||
4 |
46° 00' 0 |
46° 40' 0 |
|
|||
Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist kuni 31. detsembrini järgmiste koordinaatidega piiratud alal: |
||||||
Punkt nr |
Põhjalaius |
Läänepikkus |
|
|||
1 |
47° 55' 0 |
45° 00' 0 |
|
|||
2 |
47° 30' 0 |
44° 15' 0 |
|
|||
3 |
46° 55' 0 |
44° 15' 0 |
|
|||
4 |
46° 35' 0 |
44° 30' 0 |
|
|||
5 |
46° 35' 0 |
45° 40' 0 |
|
|||
6 |
47° 30' 0 |
45° 40' 0 |
|
|||
7 |
47° 55' 0 |
45° 00' 0 |
|
|||
(2) |
Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil (EFF/*N3M.). Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele püügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust. |
|||||
Liikmesriik |
Püügipäevade suurim arv |
|
||||
|
Taani |
33 |
|
|||
Eesti |
391 |
* |
||||
Hispaania |
64 |
|
||||
Läti |
123 |
|
||||
Leedu |
145 |
|
||||
Poola |
25 |
|
||||
Portugal |
17 |
|
||||
|
|
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LMNO (GHL/N3LMNO) |
|
Eesti |
331 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Saksamaa |
338 |
|
||
Läti |
47 |
|
||
Leedu |
24 |
|
||
Hispaania |
4 533 |
|
||
Portugal |
1 895 |
|
||
Liit |
7 168 |
|
||
|
|
|
||
TAC |
12 225 |
|
Liik: |
railased Rajidae |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LNO (SKA/N3LNO.) |
|
Eesti |
283 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Leedu |
62 |
|
||
Hispaania |
3 403 |
|
||
Portugal |
660 |
|
||
Liit |
4 408 |
|
||
|
|
|
||
TAC |
7 000 |
|
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LN (RED/N3LN.) |
|
Eesti |
895 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Saksamaa |
615 |
|
||
Läti |
895 |
|
||
Leedu |
895 |
|
||
Liit |
3 300 |
|
||
|
|
|
||
TAC |
18 100 |
|
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 3M (RED/N3M.) |
|
Eesti |
1 571 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Saksamaa |
513 |
(1) |
||
Läti |
1 571 |
(1) |
||
Leedu |
1 571 |
(1) |
||
Hispaania |
233 |
(1) |
||
Portugal |
2 354 |
(1) |
||
Liit |
7 813 |
(1) |
||
|
|
|
||
TAC |
8 448 |
(1) |
||
(1) |
Selle kvoodi alla kuuluva püügi korral tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit 2020 püüda rohkem, kui on lubatud poolaastaks ette nähtud järgmise piirnormiga: p.m. |
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 3O (RED/N3O.) |
|
Hispaania |
1 771 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Portugal |
5 229 |
|
||
Liit |
7 000 |
|
||
|
|
|
||
TAC |
20 000 |
|
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K (RED/N1F3K.) |
|
Läti |
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Leedu |
0 |
(1) |
||
Liit |
0 |
(1) |
||
|
|
|
||
TAC |
0 |
(1) |
||
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
Liik: |
valge ameerikaluts Urophycis tenuis |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (HKW/N3NO.) |
|
Hispaania |
255 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Portugal |
333 |
|
||
Liit |
588 |
(1) |
||
|
|
|
||
TAC |
1 000 |
|
||
(1) |
Kui NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete IA lisa kohaselt kinnitavad lepinguosalised hääletamise teel, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised: |
|||
Hispaania |
509 |
|
|
|
Portugal |
667 |
|
|
|
Liit |
1 176 |
|
|
ID LISA
ICCATi KONVENTSIOONI ALA
Liik: |
harilik tuun Thunnus thynnus |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri (BFT/AE45WM) |
||
Küpros |
169,35 |
(4) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
||
Kreeka |
314,77 |
(7) |
|||
Hispaania |
6 107,60 |
(2) (4) (7) |
|||
Prantsusmaa |
6 026,60 |
(2) (3) (4) |
|||
Horvaatia |
952,53 |
(6) |
|||
Itaalia |
4 756,49 |
(4) (5) |
|||
Malta |
390,24 |
(4) |
|||
Portugal |
574,31 |
(7) |
|||
Muud liikmesriigid |
68,11 |
(1) |
|||
Liit |
19 360,00 |
(2) (3) (4) (5) |
|||
Spetsiaalsed täiendavad püügivõimalused |
100,00 |
(7) |
|||
TAC |
36 000,00 |
|
|||
(1) |
Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BFT/AE45WM_AMS). |
||||
(2) |
Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel: |
||||
Hispaania |
925,33 |
|
|
||
Prantsusmaa |
429,87 |
|
|
||
Liit |
1 355,20 |
|
|
||
(3) |
Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal on vähemalt 6,4 kg või pikkus vähemalt 70 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel: |
||||
Prantsusmaa |
100,00 |
|
|
||
Liit |
100,00 |
|
|
||
(4) |
Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel: |
||||
Hispaania |
122,15 |
|
|
||
Prantsusmaa |
120,53 |
|
|
||
Itaalia |
95,13 |
|
|
||
Küpros |
3,39 |
|
|
||
Malta |
7,80 |
|
|
||
Liit |
349,01 |
|
|
||
(5) |
Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel: |
||||
Itaalia |
95,13 |
|
|
||
Liit |
95,13 |
|
|
||
(6) |
Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel: |
||||
Horvaatia |
857,28 |
|
|
||
Liit |
857,28 |
|
|
||
(7) |
Liit saab 2021. aastal lisaks 19 360 tonni suurusele eraldatud kvoodile veel 100 tonni, mis eraldatakse üksnes rannalähedase püügi laevadele, mis püüavad kala konkreetsetes saarestikes Kreekas (Joonia saared), Hispaanias (Kanaari saared) ja Portugalis (Assoorid ja Madeira). See asjaomastele liikmesriikidele eraldatud täiendav kvoot jaguneb järgmiselt (BFT/AVARCH): |
||||
Kreeka |
4,5 |
|
|||
Hispaania |
87,3 |
|
|||
Portugal |
8,2 |
|
|||
Liit |
100,0 |
|
Liik: |
mõõkkala Xiphias gladius |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/AN05N) |
|
Hispaania |
6 535,59 |
(2) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Portugal |
1 010,39 |
(2) |
||
Muud liikmesriigid |
139,72 |
(1) (2) |
||
Liit |
7 685,70 |
(3) |
||
TAC |
13 200,00 |
|
||
(1) |
Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning üksnes kaaspüük. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SWO/AN05N_AMS). |
|||
(2) |
Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis 5°põhjalaiusest lõuna pool (SWO/*AS05N). Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SWO/*AS05N_AMS). |
|||
(3) |
Pärast 40 tonni ülekandmist Saint-Pierre’ile ja Miquelonile (ICCATi soovitus 17-02). |
Liik: |
mõõkkala Xiphias gladius |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/AS05N) |
|
Hispaania |
4 945,07 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Portugal |
298,12 |
(1) |
||
Liit |
5 243,19 |
|
||
TAC |
14 000,00 |
|
||
(1) |
Eritingimus: kuni 3,51 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis 5° põhjalaiusest põhja pool (SWO/*AN05N). |
Liik: |
mõõkkala Xiphias gladius |
Püügipiirkond: |
Vahemeri (SWO/MED) |
|
Horvaatia |
14,16 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Küpros |
52,23 |
(1) |
||
Hispaania |
1 613,44 |
(1) |
||
Prantsusmaa |
112,45 |
(1) |
||
Kreeka |
1 068,06 |
(1) |
||
Itaalia |
3 307,68 |
(1) |
||
Malta |
392,41 |
(1) |
||
Liit |
6 560,44 |
(1) |
||
TAC |
8 808,66 |
|
||
(1) |
Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. aprillist kuni 31. detsembrini. |
Liik: |
põhjapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean 5° põhjalaiusest põhja pool (ALB/AN05N) |
|
Iirimaa |
3 141,05 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Hispaania |
17 704,08 |
|
||
Prantsusmaa |
5 568,22 |
|
||
Portugal |
1 941,74 |
|
||
Liit |
28 355,08 |
(1) |
||
TAC |
37 801,00 |
|
||
(1) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv järgmine: 1 241 |
Liik: |
lõunapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean 5° põhjalaiusest lõuna pool (ALB/AS05N) |
|
Hispaania |
905,86 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Prantsusmaa |
297,70 |
|
||
Portugal |
633,94 |
|
||
Liit |
1 837,50 |
|
||
TAC |
24 000,00 |
|
Liik: |
suursilm-tuun Thunnus obesus |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean (BET/ATLANT) |
|
Hispaania |
7 604,35 |
(1) (2) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Prantsusmaa |
3 230,00 |
(1) (2) |
||
Portugal |
3 133,93 |
(1) (2) |
||
Liit |
13 968,28 |
(1) (2) (3) |
||
TAC |
61 500,00 |
(1) (2) |
||
(1) |
Suursilm-tuuni püügist seinnoodalaevadega (BET/*ATLPS) ja vähemalt 20-meetrise kogupikkusega õngejadalaevadega (BET/*ATLLL) teatatakse eraldi. |
|||
(2) |
Alates juunist 2021 peavad liikmesriigid edastama kõnealuste laevade püütud kogused iga nädal, kui saak moodustab 80 % kvoodist. |
|||
(3) |
Pärast 300 tonni ülekandmist Jaapanist. |
Liik: |
sinine marliin Makaira nigricans |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean (BUM/ATLANT) |
|
Hispaania |
23,24 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Prantsusmaa |
380,36 |
|
||
Portugal |
46,21 |
|
||
Liit |
449,80 |
(1) |
||
TAC |
1 670,00 |
|
||
(1) |
Pärast kahe tonni ülekandmist Trinidadile ja Tobagole (ICCAT Rec. 19-05). |
Liik: |
valge piikkoon Tetrapturus albidus |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean (WHM/ATLANT) |
|
Hispaania |
32,94 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Portugal |
21,06 |
|
||
Muud |
1,00 |
|
||
Liit |
55,00 |
|
||
TAC |
355,00 |
|
Liik: |
kulduim-tuun Thunnus albacares |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean (YFT/ATLANT) |
|
TAC |
110 000 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
(1) |
Kulduim-tuuni püügist seinnoodalaevadega (YFT/*ATLPS) ja vähemalt 20-meetrise kogupikkusega õngejadalaevadega (YFT/*ATLLL) teatatakse eraldi. |
Liik: |
atlandi purikala Istiophorus albicans |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean 45° läänepikkusest ida pool (SAI/AE45W) |
|
TAC |
p.m. |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
atlandi purikala Istiophorus albicans |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean 45° läänepikkusest lääne pool (SAI/AW45W) |
|
TAC |
1 030 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
sinihai Prionace glauca |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean 5° põhjalaiusest põhja pool (BSH/AN05N) |
|
Iirimaa |
1 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Hispaania |
27 062 |
|
||
Prantsusmaa |
152 |
|
||
Portugal |
5 363 |
(1) |
||
Liit |
32 578 |
|
||
TAC |
39 102 |
|
||
(1) |
Ajavahemik ja arvutusmeetod, mida ICCAT kasutab Põhja-Atlandi sinihai püügi piirnormi kehtestamiseks, ei mõjuta ajavahemikku ja arvutusmeetodit, mida kasutatakse mis tahes liidu tasandi jaotamispõhimõtte kindlaksmääramiseks tulevikus. |
Liik: |
sinihai Prionace glauca |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust (BSH/AS05N) |
|
TAC |
28 923 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
(1) |
Ajavahemik ja arvutusmeetod, mida ICCAT kasutab Põhja-Atlandi sinihai püügi piirnormi kehtestamiseks, ei mõjuta ajavahemikku ja arvutusmeetodit, mida kasutatakse mis tahes liidu tasandi jaotamispõhimõtte kindlaksmääramiseks tulevikus. |
Lühiuim-makohai püük liidu laevadega ei tohi ületada käesolevas lisas sätestatud püügi piirnorme.
Liik: |
lühiuim makohai Isurus oxyrinchus |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean 5° põhjalaiusest põhja pool (SMA/AN05N) |
|
Liit |
288,537 |
(1) (2) |
Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Selle püügi piirnormi piires võib pardal hoida ainult kalu, kes olid laeva kõrvale toomise ajal juba surnud. |
|||
(2) |
Lühiuim-makohaid võivad pardal hoida ainult laevad, mille pardal on kas vaatleja või toimiv elektrooniline seiresüsteem, mis võimaldab kindlaks teha, kas kalad on surnud või elus. |
IE LISA
ATLANDI OOKEANI KAGUOSA – SEAFO KONVENTSIOONI ALA
Käesolevas lisas esitatud lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb lepinguosalistele teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.
Liik: |
limapead Beryx spp. |
Püügipiirkond: |
SEAFO (ALF/SEAFO) |
|||
TAC |
200 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|||
|
Liik: |
kuldkrabid Chaceon spp. |
Püügipiirkond: |
SEAFO alarajoon B1 (1) (GER/F47NAM) |
|||||||||||
TAC |
171 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|||||||||||
|
Liik: |
kuldkrabid Chaceon spp. |
Püügipiirkond: |
SEAFO, välja arvatud alarajoon B1 (GER/F47X) |
|
TAC |
200 |
|
Ennetuslik TAC |
Liik: |
patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Püügipiirkond: |
SEAFO alapiirkond D (TOP/F47D) |
|
TAC |
275 |
|
Ennetuslik TAC |
Liik: |
patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Püügipiirkond: |
SEAFO, välja arvatud alapiirkond D (TOP/F47-D) |
|
TAC |
0 |
|
Ennetuslik TAC |
Liik: |
oranž karekala Hoplostethus atlanticus |
Püügipiirkond: |
SEAFO alarajoon B1 (1) (ORY/F47NAM) |
|||||||||||||
TAC |
0 |
(2) |
Ennetuslik TAC |
|||||||||||||
|
Liik: |
oranž karekala Hoplostethus atlanticus |
Püügipiirkond: |
SEAFO, välja arvatud alarajoon B1 (ORY/F47X) |
|
TAC |
50 |
|
Ennetuslik TAC |
Liik: |
kultkala Pseudopentaceros spp. |
Püügipiirkond: |
SEAFO (EDW/SEAFO) |
|
TAC |
135 |
|
Ennetuslik TAC |
IF LISA
RINGHOOVUSE TUUN – LEVIKUALAD
Liik: |
ringhoovuse tuun Thunnus maccoyii |
Püügipiirkond: |
Kõik levikualad (SBF/F41-81) |
|
Liit |
11 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
TAC |
17 647 |
|
||
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
IG LISA
WCPFC KONVENTSIOONI ALA
Liik: |
suursilm-tuun Thunnus obesus |
Püügipiirkond: |
WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° lõunalaiust (BET/F7120S) |
|||
Portugal |
2 000 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|||
Hispaania |
2 000 |
(1) |
|
|||
Liit |
4 000 |
(1) |
|
|||
TAC |
Ei ole asjakohane |
(1) |
|
|||
|
Liik: |
mõõkkala Xiphias gladius |
Püügipiirkond: |
WCPFC konventsiooni ala 20° lõunalaiusest lõuna pool (SWO/F7120S) |
|
Liit |
3 170,36 |
|
Ennetuslik TAC |
|
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
IH LISA
SPRFMO KONVENTSIOONI ALA
Liik: |
tšiili stauriid Trachurus murphyi |
Püügipiirkond: |
SPRFMO konventsiooni ala (CJM/SPRFMO) |
|
Saksamaa |
Kehtestatakse hiljem |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Madalmaad |
Kehtestatakse hiljem |
|
||
Leedu |
Kehtestatakse hiljem |
|
||
Poola |
Kehtestatakse hiljem |
|
||
Liit |
Kehtestatakse hiljem |
|
||
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
Liik: |
kihvkalad Dissostichus spp. |
Püügipiirkond: |
SPRFMO konventsiooni ala (TOT/SPR-AE) |
|||||||||||||
TAC |
Kehtestatakse hiljem |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|||||||||||||
|
IJ LISA
IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA
Kulduim-tuuni (Thunnus albacares) püük liidu seinnoodalaevadega ei tohi ületada käesolevas lisas sätestatud püügi piirnorme.
Liik: |
kulduim-tuun Thunnus albacares |
Püügipiirkond: |
IOTC pädevusalasse kuuluv ala (YFT/IOTC) |
Prantsusmaa |
29 501 |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
Itaalia |
2 515 |
||
Hispaania |
45 682 |
||
|
|
||
Liit |
77 698 |
||
|
|
||
TAC |
Ei ole asjakohane |
IK LISA
SIOFA KOKKULEPPEGA HÕLMATUD PIIRKOND
Liik: |
kihvkalad Dissostichus spp. |
Püügipiirkond: |
Del Cano piirkond (1) (TOT/F517DC) |
|||
Liit |
18,33 |
(2) |
Ennetuslik TAC |
|||
TAC |
55 |
(2) |
||||
|
||||||
|
Liik: |
kihvkalad Dissostichus spp. |
Püügipiirkond: |
Williams Ridge (1) (TOT/F574WR) |
||
TAC |
140 |
(2) |
Ennetuslik TAC |
||
(1) |
FAO alapiirkond 57.4, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega: |
||||
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
|||
1 |
52° 30' 00" S |
80° 00' 00" E |
|||
2 |
55° 00' 00" S |
80° 00' 00" E |
|||
3 |
55° 00' 00" S |
85° 00' 00" E |
|||
4 |
52° 30' 00" S |
85° 00' 00" E |
|||
(2) |
Eespool esitatud TACe ei jaotata SIOFA osaliste vahel ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Seda võivad püüda üksnes laevad, mille pardal on vaatlejad, püügihooajal 1. detsembrist 2020 kuni 30. novembrini 2021. SIOFA kindlaks määratud võrguruudu kohta ei tohi olla rohkem kui kaks õngejada, millel ei ole rohkem kui 6 250 õngekonksu, ning vastavalt SIOFA kehtestatud juurdepääsutingimustele peab püügireiside vahel olema vähemalt 30 päeva. Nende laevade puhul, mis ei püüa kihvkalu (Dissostichus spp.) sihtliigina, ei ületa kihvkalasaak püügihooaja jooksul 0,5 tonni. Kui laev saavutab selle piirnormi, ei tohi ta enam püüda Williams Ridge’is. |
Ajutised kaitsealad
Atlantis Bank
Punkt |
Lõunalaius (S) |
Idapikkus (E) |
1 |
32° 00' |
57° 00' |
2 |
32° 50' |
57° 00' |
3 |
32° 50' |
58° 00' |
4 |
32° 00' |
58° 00' |
Coral
Punkt |
Lõunalaius (S) |
Idapikkus (E) |
1 |
41° 00' |
42° 00' |
2 |
41° 40' |
42° 00' |
3 |
41° 40' |
44° 00' |
4 |
41° 00' |
44° 00' |
Fools Flat
Punkt |
Lõunalaius (S) |
Idapikkus (E) |
1 |
31° 30' |
94° 40' |
2 |
31° 40' |
94° 40' |
3 |
31° 40' |
95° 00' |
4 |
31° 30' |
95° 00' |
Middle of What
Punkt |
Lõunalaius (S) |
Idapikkus (E) |
1 |
37° 54' |
50° 23' |
2 |
37° 56.5' |
50° 23' |
3 |
37° 56.5' |
50° 27' |
4 |
37° 54' |
50° 27' |
Walter’s Shoal
Punkt |
Lõunalaius (S) |
Idapikkus (E) |
1 |
33° 00' |
43° 10' |
2 |
33° 20' |
43° 10' |
3 |
33° 20' |
44° 10' |
4 |
33° 00' |
44° 10' |
IL LISA
IATTC KONVENTSIOONI ALA
Liik: |
suursilm-tuun Thunnus obesus |
Püügipiirkond: |
IATTC konventsiooni ala (BET/IATTC) |
|
Liit |
500 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|
TAC |
Ei ole asjakohane |
|
||
(1) |
Selle kvoodi alusel võivad püüda ainult õngejadasid kasutavad laevad. |
II LISA
LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES HARILIKU MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE’I LÄÄNEOSAS ICESi 7.e RAJOONIS
I PEATÜKK
Üldsätted
1. KOHALDAMISALA
1.1. |
Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on vähemalt 10 meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning seisevvõrke, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EL) 2019/472, ning mis viibivad ICESi 7.e rajoonis. |
1.2. |
Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad seisevvõrkudega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:
Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest. |
2. MÕISTED
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„püügivahendite rühm“ – rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:
|
b) |
„kindlaksmääratud püügivahend“ – ükskõik kumb kahest kõnealusest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma; |
c) |
„piirkond“ – ICESi 7.e rajoon; |
d) |
„käesolev püügiperiood“ – ajavahemik 1. veebruarist 2021 kuni 31. jaanuarini 2022. |
3. PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.
II PEATÜKK
Load
4. PÜÜGILOAGA LAEVAD
4.1 |
Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi tema lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2018 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides. |
4.2 |
Siiski võib laev, mis on kala püüdnud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne. |
4.3 |
Sellise liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11. |
III PEATÜKK
Liidu kalalaevadele eraldatavate piirkonnas viibimise päevade arv
5. PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV
Alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2021, maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.
I tabel
Laeva piirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv kindlaksmääratud püügivahendite kaupa ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2021
Kindlaksmääratud püügivahend |
Päevade maksimaalne arv |
|
Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm |
Belgia |
44 |
Prantsusmaa |
47 |
|
Seisevvõrgud, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm |
Belgia |
44 |
Prantsusmaa |
48 |
6. KILOVATT-PÄEVADE SÜSTEEM
6.1. |
Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid eraldatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldarvu. |
6.2. |
Selline kilovatt-päevade üldarv on kõigile asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1. |
6.3. |
Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendi osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmisi arvutuse üksikasju:
|
6.4. |
Kõnealuse taotluse alusel hindab komisjon, kas punktis 6 osutatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada asjaomasel liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi. |
7. LISAPÄEVADE ERALDAMINE PÜÜGITEGEVUSE ALALISE LÕPETAMISE EEST
7.1. |
Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud püügitegevuse alalisel lõpetamisel kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (1) artikli 43 või nõukogu määruse (EÜ) nr 744/2008 (2) kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema. |
7.2. |
Püügitegevuse lõpetanud, teatavat püügivahendite rühma kasutanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse saadud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Selle arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani. |
7.3. |
Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud. |
7.4. |
Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis esitatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmisi arvutuse üksikasju:
|
7.5. |
Liikmesriik võib täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul eraldada kõigile või osadele oma allesjäänud kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. |
7.6. |
Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt. |
8. LISAPÄEVADE ERALDAMINE TEADUSLIKU VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS
8.1. |
Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruarist 2021 kuni 31. jaanuarini 2022 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul võib laev viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige tagasiheite hulgale ja koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1004 (3) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega. |
8.2. |
Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud. |
8.3. |
Punktis 8.1 nimetatud lisapäevi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse. |
8.4. |
Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust. |
IV PEATÜKK
Haldamine
9. ÜLDINE KOHUSTUS
Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.
10. PÜÜGIPERIOODID
10.1. |
Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuulise kestusega püügiperioodideks. |
10.2. |
Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. |
10.3. |
Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab asjaomane liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu. |
V PEATÜKK
Eraldatud püügikoormuste vahetamine
11. PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL
11.1. |
Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arv ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsus (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsusega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevade registris. |
11.2. |
Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt püügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis. |
11.3. |
Punktis 11.1 kohaselt võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid. |
11.4. |
Komisjoni taotluse korral annavad liikmesriigid teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid selle teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
12. PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL
Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse punktides 4.1, 4.3, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.
VI PEATÜKK
Aruandekohustus
13. PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.
14. ANDMETE KOGUMINE
Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mida on piirkonnas kasutanud veetavaid püüniseid ja passiivpüüniseid kasutavad laevad, ning püügikoormuste kohta, mida on piirkonnas kasutanud eri püügivahendeid kasutavad laevad ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.
15. ANDMETE ESITAMINE
Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 täpsustatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab 2019. ja 2020. aasta püügiperioode tervikuna või osa nendest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.
II tabel
Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa
Liikmesriik |
Püügivahend |
Püügiperiood |
Püügikoormuse koonddeklaratsioon |
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
III tabel
Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa
Rubriik |
Maksimaalne tähtede/numbrite arv |
Joondus (4) V(asakule)/P(aremale) |
Määratlus ja märkused |
||
|
3 |
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud |
||
|
2 |
|
Üks järgmistest püügivahendite liikidest: BT = piimtraalid ≥ 80 mm GN = nakkevõrk < 220 mm TN = abar või takervõrk < 220 mm |
||
|
4 |
|
Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini |
||
|
7 |
R |
Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini. |
IV tabel
Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta
Liikmesriik |
CFR |
Pardatähis |
Püügiperioodi pikkus |
Teatatud püügivahend |
Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid) |
Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati |
Ülekantud päevad |
|||||||||
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
|||||
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
(5) |
(5) |
(5) |
(6) |
(6) |
(6) |
(6) |
(7) |
(7) |
(7) |
(7) |
(8) |
V tabel
Andmevorm laevaga seotud teabe kohta
Rubriik |
Maksimaalne tähtede/numbrite arv |
Joondus (5) V(asakule)/P(aremale) |
Määratlus ja märkused |
||
|
3 |
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud |
||
|
12 |
|
Liidu kalalaevade registri number (CFR) Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (üheksa kohta). Kui seerianumber on lühem kui üheksa kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada |
||
|
14 |
L |
Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011 (6) |
||
|
2 |
L |
Püügiperioodi pikkus kuudes |
||
|
2 |
L |
Üks järgmistest püügivahendite liikidest: BT = piimtraalid ≥ 80 mm GN = nakkevõrk < 220 mm TN = abar või takervõrk < 220 mm |
||
|
3 |
L |
Päevade arv, mille jooksul laeval on II lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus |
||
|
3 |
L |
Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud piirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid. |
||
|
4 |
L |
Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv“. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).
(2) Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).
(4) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
(5) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
(6) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).
III LISA
TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD ICESi 2.a JA 3.a RAJOONIS NING ICESi 4. ALAPIIRKONNAS
IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, määratletud käesolevas lisas ja selle liites:
Tobiavarude majandamise piirkond |
ICESi statistilised ruudud |
1r |
31–33 E9–F4; 33 F5; 34–37 E9–F6; 38–40 F0–F5; 41 F4–F5 |
2r |
35 F7–F8; 36 F7–F9; 37 F7–F8; 38–41 F6–F8; 42 F6–F9; 43 F7–F9; 44 F9–G0; 45 G0–G1; 46 G1 |
3r |
41–46 F1–F3; 42–46 F4–F5; 43–46 F6; 44–46 F7–F8; 45–46 F9; 46–47 G0; 47 G1 ja 48 G0 |
4 |
38–40 E7–E9 ja 41–46 E6–F0 |
5r |
47–52 F1–F5 |
6 |
41–43 G0–G3; 44 G1 |
7r |
47–52 E6–F0 |
Liide
IV LISA
KUDEVA TURSA KAITSEKS KEHTESTATUD HOOAJALISED PÜÜGIKEELUD
Alltoodud tabelis esitatud piirkondades on kindlaksmääratud ajavahemikul keelatud püük kõigi püügivahenditega, välja arvatud pelaagilise püügi vahendid (seinnoodad ja traalid):
Tähtajalised püügikeelud |
||||
Nr |
Piirkonna nimetus |
Koordinaadid |
Ajavahemik |
Lisamärkused |
1 |
Stanhope Ground |
60o 10' N - 01o 45' E 60o 10' N - 02o 00' E 60o 25' N - 01o 45' E 60o 25' N - 02o 00' E |
1. jaanuarist 30. aprillini |
|
2 |
Long Hole |
59o 07,35' N - 0o 31,04' W 59o 03,60' N - 0o 22,25' W 58o 59,35' N - 0o 17,85' W 58o 56,00' N - 0o 11,01' W 58o 56,60' N - 0o 08,85' W 58o 59,86' N - 0o 15,65' W 59o 03,50' N - 0o 20,00' W 59o 08,15' N - 0o 29,07' W |
1. jaanuarist 31. märtsini |
|
3 |
Coral Edge |
58o 51,70' N - 03o 26,70' E 58o 40,66' N - 03o 34,60' E 58o 24,00' N - 03o 12,40' E 58o 24,00' N - 02o 55,00' E 58o 35,65' N - 02o 56,30' E |
1. jaanuarist 28. veebruarini |
|
4 |
Papa Bank |
59o 56' N - 03o 08' W 59o 56' N - 02o 45' W 59o 35' N - 03o 15' W 59o 35' N - 03o 35' W |
1. jaanuarist 15. märtsini |
|
5 |
Foula Deeps |
60o 17,50' N - 01o 45' W 60o 11,00' N - 01o 45' W 60o 11,00' N - 02o 10' W 60o 20,00' N - 02o 00' W 60o 20,00' N - 01o 50' W |
1. novembrist 31. detsembrini |
|
6 |
Egersund Bank |
58o 07,40' N - 04o 33,00' E 57o 53,00' N - 05o 12,00' E 57o 40,00' N - 05o 10,90' E 57o 57,90' N - 04o 31,90' E |
1. jaanuarist 31. märtsini |
(10 x 25 meremiili) |
7 |
Fair Isle’ist idas |
59o 40' N - 01o 23' W 59o 40' N - 01o 13' W 59o 30' N - 01o 20' W 59o 10' N - 01o 20' W 59o 30' N - 01o 28' W 59o 10' N - 01o 28' W |
1. jaanuarist 15. märtsini |
|
8 |
West Bank |
57o 15' N - 05o 01' E 56o 56' N - 05o 00' E 56o 56' N - 06o 20' E 57o 15' N - 06o 20' E |
1. veebruarist 15. märtsini |
(18 x 4 meremiili) |
9 |
Revet |
57o 28,43' N - 08o 05,66' E 57o 27,44' N - 08o 07,20' E 57o 51,77' N - 09o 26,33' E 57o 52,88' N - 09o 25,00' E |
1. veebruarist 15. märtsini |
(1,5 x 49 meremiili) |
10 |
Rabarberen |
57o 47,00' N - 11o 04,00' E 57o 43,00' N - 11o 04,00' E 57o 43,00' N - 11o 09,00' E 57o 47,00' N - 11o 09,00' E |
1. veebruarist 15. märtsini |
Skagenist idas (2,7 x 4 meremiili) |
V LISA
KALAPÜÜGILOAD
A OSA
Kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu kalalaevade kalapüügilubade maksimaalne arv
Püügipiirkond |
Püügiliik |
Kalapüügilubade arv |
Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel |
Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv |
|
Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond |
Heeringas, põhja pool 62°00' N |
69 |
DK |
25 |
51 |
DE |
5 |
||||
FR |
1 |
||||
IE |
8 |
||||
NL |
9 |
||||
PL |
1 |
||||
SV |
10 |
||||
|
Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00' N |
66 |
DE |
16 |
41 |
IE |
1 |
||||
ES |
20 |
||||
FR |
18 |
||||
PT |
9 |
||||
Jaotamata |
2 |
||||
|
Harilik makrell (1) |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
70 |
|
Tehniliseks otstarbeks ettenähtud liigid, lõuna pool 62°00' N |
450 |
DK |
450 |
141 |
|
Fääri saarte veed |
Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel |
8 |
BE |
0 |
4 |
DE |
4 |
||||
FR |
4 |
||||
|
Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim silmasuurus on 135 mm, piiratud piirkonnas lõuna pool 62° 28′ N ja ida pool 6° 30′ W |
8 (2) |
Ei kohaldata |
4 |
|
|
Traalpüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kala püüda piirkondades, mis jäävad 61°20' N ja 62°00' N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal. |
70 |
BE |
0 |
18 |
DE |
10 |
||||
FR |
40 |
||||
|
Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim võrgusilma suurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61°30' N ja lääne pool 9°00' W ning piirkonnas 7°00' W ja 9°00' W vahel, lõuna pool 60°30' N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60°30' N, 7°00' W ning 60°00' N, 6°00' W vahel kulgevat joont. |
70 |
DE (3) |
8 |
20 (4) |
FR (3) |
12 |
||||
Põhjaatlandi süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim võrgusilma suurus on 120 mm ning mille puhul on võimalus kasutada noodapära ümber rõngaspinesid. |
70 |
Ei kohaldata |
22 (4) |
||
|
Põhjaputassuu püük. Püügilubadega laevade koguarvu võib suurendada nelja laeva võrra, mida on vaja paari moodustamiseks, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad piirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond“. |
27 |
DE |
2 |
16 |
DK |
5 |
||||
FR |
4 |
||||
NL |
6 |
||||
SE |
1 |
||||
ES |
4 |
||||
IE |
4 |
||||
PT |
1 |
||||
|
Harilik makrell |
14 |
DK |
2 |
8 |
BE |
1 |
||||
DE |
2 |
||||
FR |
2 |
||||
IE |
3 |
||||
NL |
2 |
||||
SE |
2 |
||||
|
Heeringas, põhja pool 62°00' N |
16 |
DK |
5 |
16 |
DE |
2 |
||||
IE |
2 |
||||
FR |
1 |
||||
NL |
2 |
||||
PL |
1 |
||||
SE |
3 |
||||
1, 2.b (5) |
Lumekrabi püük lõkspüünistega |
20 |
EE |
1 |
Ei kohaldata |
ES |
1 |
||||
LV |
11 |
||||
LT |
4 |
||||
PL |
3 |
B OSA
Liidu vetes kala püüdvate kolmandate riikide kalalaevade kalapüügilubade maksimaalne arv
Lipuriik |
Püügiliik |
Kalapüügilubade arv |
Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv |
Norra |
Heeringas, põhja pool 62°00' N |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Fääri saared |
Harilik makrell, 6.a (põhja pool 56°30' N), 2.a, 4.a (põhja pool 59° N) püügipiirkond Stauriid, 4., 6.a (põhja pool 56°30' N), 7.e, 7.f, 7.h püügipiirkond |
20 |
14 |
Heeringas, põhja pool 62°00' N |
20 |
Kehtestatakse hiljem |
|
Heeringas, 3.a püügipiirkond |
4 |
4 |
|
Norra tursiku püük tehnilisel otstarbel, 4. ja 6.a (põhja pool 56°30′ N) püügipiirkond (sh põhjaputassuu vältimatu kaaspüük) |
14 |
14 |
|
Harilik molva ja meriluts |
20 |
10 |
|
Põhjaputassuu, 2., 4.a, 5., 6.a (põhja pool 56°30′ N), 6.b, 7. (lääne pool 12°00' W) püügipiirkond |
20 |
20 |
|
Sinine molva |
16 |
16 |
|
Venezuela (6) |
Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed) |
45 |
45 |
(1) Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.
(2) Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel.
(3) Need arvud viitavad korraga kohal viibivate laevade maksimaalsele arvule.
(4) Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest“.
(5) Svalbardi piirkonnas liidu kasutada olevate kalapüügivõimaluste eraldamine ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.
(6) Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena saagist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.
VI LISA
ICCATi KONVENTSIOONI ALA (1)
1.
Nende liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügipaatide maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm
Hispaania |
60 |
Prantsusmaa |
55 |
Liit |
115 |
2.
Nende liidu rannalähedase väikesemahulise kalapüügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm
Hispaania |
364 |
Prantsusmaa |
140 2 |
Itaalia |
30 |
Küpros |
20 (2) |
Malta |
54 2 |
Liit |
684 |
3.
Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm
Horvaatia |
18 |
Itaalia |
12 |
Liit |
28 |
4.
Iga liikmesriigi nende kalalaevade maksimaalne arv, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida.Tabel A
Tabel koostatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt 2021. aastal, kui ICCAT on liidu püügikava heaks kiitnud. |
5.
Maksimaalne lõkspüüniste arv, millele iga liikmesriik on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres (3)
Liikmesriik |
Lõkspüüniste arv (4) |
Hispaania |
5 |
Itaalia |
6 |
Portugal |
2 |
6.
Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus iga liikmesriigi kohta ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja VahemeresTabel A
Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus |
||
|
Kalakasvanduste arv |
Tootmisvõimsus (tonnides) |
Hispaania |
10 |
11 852 |
Itaalia |
13 |
12 600 |
Kreeka |
2 |
2 100 |
Küpros |
3 |
3 000 |
Horvaatia |
7 |
7 880 |
Malta |
6 |
12 300 |
Tabel B (5)
Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides) (6) |
|
Hispaania |
6 300 |
Itaalia |
3 764 |
Kreeka |
785 |
Küpros |
2 195 |
Horvaatia |
2 947 |
Malta |
8 786 |
Portugal |
350 |
7.
Nende liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade maksimaalne arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:
Liikmesriik |
Laevade maksimaalne arv |
Iirimaa |
50 |
Hispaania |
730 |
Prantsusmaa |
151 |
Portugal |
310 |
8.
ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalne arv on järgmine:
Liikmesriik |
Seinnoodalaevade maksimaalne arv |
Õngejadalaevade maksimaalne arv |
Hispaania |
23 |
190 |
Prantsusmaa |
11 |
|
Portugal |
|
79 |
Liit |
34 |
269 |
(1) Punktides 1, 2 ja 3 esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.
(2) See arv võib suureneda, kui üks seinnoodalaev asendatakse kümne õngejadalaevaga vastavalt käesoleva lisa punktis 4 esitatud tabelile A pärast nimetatud tabeli koostamist.
(3) Punktis 5 esitatud arve tuleb kohandada, võttes arvesse liikmesriikide püügikavu, mille nad esitavad 31. jaanuariks 2021, et ICCATi 2. paneel saaks need heaks kiita.
(4) Seda arvu võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.
(5) Portugali kogu kasvatamisvõimsusest kaetakse 500 tonni (mis vastab kalakasvandustesse viidavale kogusele 350 tonni) tabelis A sätestatud liidu kasutamata kasvatamisvõimsusega.
(6) Punkti 6 tabelis B esitatud arve tuleb kohandada, võttes arvesse liikmesriikide poolt 31. jaanuariks 2021 esitatud püügikavu.
VII LISA
CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA
Kihvkalade uurimuslikku püüki CCAMLRi konventsiooni alal piiratakse aastatel 2020/2021 järgmiselt:
Tabel A
Kalapüügiloaga liikmesriigid, alapiirkonnad ja laevade maksimaalne arv
Liikmesriik |
Alapiirkond |
Laevade maksimaalne arv |
Hispaania |
48.6 |
1 |
Hispaania |
88.1 |
1 |
Tabel B
Lubatud kogupüügid ja kaaspüügi piirnormid
Allpool esitatud tabelis CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb lepinguosalistele teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.
Alapiirkond |
Piirkond |
Hooaeg |
Väikesed uurimisjaotised (SSRUd) (48.6) või uurimisjaotised (88.1) |
Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) SSRUde (48.6) või uurimisjaotiste (88.1) kohta |
Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) kogu alapiirkonna kohta |
Kaaspüügi piirnorm (tonnides) SSRUde (48.6) või uurimisjaotiste (88.1) kohta |
||
Railised (Rajiformes) |
Pikksabad (Macrourus spp.) (1) |
Muud liigid |
||||||
48.6 |
Kogu alapiirkond |
1. detsember 2020 – 30. november 2021 |
48.6_2 |
112 |
568 |
6 |
18 |
18 |
48.6_3 |
30 |
2 |
5 |
5 |
||||
48.6_4 |
163 |
8 |
26 |
26 |
||||
48.6_5 |
263 |
13 |
42 |
42 |
||||
88.1. |
Kogu alapiirkond |
1. detsember 2020 – 31. august 2021 |
A, B, C, G (2) |
597 |
3 140 (3) |
30 |
96 |
30 |
G, H, I, J, K (4) |
2 072 |
104 |
317 |
104 |
||||
Rossi mere piirkonna merekaitseala eriuurimistsoon |
406 |
20 |
72 |
20 |
Liide
A osa
Uurimisjaotise 48.6 koordinaadid
Uurimisjaotise 48.6_2 koordinaadid
54°00' S, 01°00' E
55°00' S, 01°00' E
55°00' S, 02°00' E
55°30' S, 02°00' E
55°30' S, 04°00' E
56°30' S, 04°00' E
56°30' S, 07°00' E
56°00' S, 07°00' E
56°00' S, 08°00' E
54°00' S, 08°00' E
54°00' S, 09°00' E
53°00' S, 09°00' E
53°00' S, 03°00' E
53°30' S, 03°00' E
53°30' S, 02°00' E
54°00' S, 02°00' E
Uurimisjaotise 48.6_3 koordinaadid
64°30' S, 01°00' E
66°00' S, 01°00' E
66°00' S, 04°00' E
65°00' S, 04°00' E
65°00' S, 07°00' E
64°30' S, 07°00' E
Uurimisjaotise 48.6_4 koordinaadid
68°20' S, 10°00' E
68°20' S, 13°00' E
69°30' S, 13°00' E
69°30' S, 10°00' E
69°45' S, 10°00' E
69°45' S, 06°00' E
69°00' S, 06°00' E
69°00' S, 10°00' E
Uurimisjaotise 48.6_5 koordinaadid
71°00' S, 15°00' W
71°00' S, 13°00' W
70°30' S, 13°00' W
70°30' S, 11°00' W
70°30' S, 10°00' W
69°30' S, 10°00' W
69°30' S, 09°00' W
70°00' S, 09°00' W
70°00' S, 08°00' W
69°30' S, 08°00' W
69°30' S, 07°00' W
70°30' S, 07°00' W
70°30' S, 10°00' W
71°00' S, 10°00' W
71°00' S, 11°00' W
71°30' S, 11°00' W
71°30' S, 15°00' W
Väikeste uurimisjaotiste (SSRUd) loetelu
Piirkond |
Väike uurimisjaotis (SSRU) |
Piirjoon |
88.1 |
A |
Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
B |
Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
C |
Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
D |
Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S. |
|
E |
Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30' S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S. |
|
F |
Punktist 68° 30' S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30' S. |
|
G |
Punktist 66°40' S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40' S. |
|
H |
Punktist 70°50' S 170° E otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50' S. |
|
I |
Punktist 70° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 70° S. |
|
J |
Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S. |
|
K |
Punktist 73° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 73° S. |
|
L |
Punktist 76° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 76° S. |
|
M |
Punktist 73° S rannikul 169°30' E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S. |
B osa
TAVALISE HIILGEVÄHI (EUPHAUSIA SUPERBA) PÜÜGIS OSALEMISE KAVATSUSE TEATIS
Üldandmed
Liige: …
Püügihooaeg: …
Laeva nimi: …
Eeldatav püügimaht (tonnides): …
Laeva töötlemisvõimsus päevas (eluskaalu tonnides): …
Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse
Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada CCAMLRi kaitsemeetme 21-02 (2019) kohaselt.
Alapiirkond/rajoon |
Tähistada vastav kastike |
48.1 |
☐ |
48.2 |
☐ |
48.3 |
☐ |
48.4 |
☐ |
58.4.1 |
☐ |
58.4.2 |
☐ |
Püügitehnika: |
Tähistada vastav kastike |
☐ tavaline traalpüük |
|
☐ pidevpüügisüsteem |
|
☐ noodapärasse pumpamine |
|
☐ muu meetod (palun täpsustada) |
Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid
Tooteliik |
Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21–03/B lisa) (5) |
Tervelt külmutatud |
|
Keedetud |
|
Jahvatatud |
|
Õli |
|
Muu toode (palun täpsustada) |
|
Võrgu kuju
Võrgu mõõdud |
Võrk 1 |
Võrk 2 |
Muu võrk / muud võrgud |
|||
Võrgu ava (suue) |
|
|
|
|||
Maksimaalne vertikaalne ava (m) |
|
|
|
|||
Maksimaalne horisontaalne ava (m) |
|
|
|
|||
Võrgu suudme ümbermõõt (6) (m) |
|
|
|
|||
Suupindala (m2) |
|
|
|
|||
Paneeli keskmine võrgusilma suurus (8) (mm) |
Väline (7) |
Sisemine (7) |
Väline (7) |
Sisemine (7) |
Väline (7) |
Sisemine (7) |
1. paneel |
|
|
|
|
|
|
2. paneel |
|
|
|
|
|
|
3. paneel |
|
|
|
|
|
|
… |
|
|
|
|
|
|
Viimane paneel (noodapära) |
|
|
|
|
|
|
Võrgu joonis(ed): …
Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus ökosüsteemide seire ja majandamise töörühma (WG-EMM) eelseisvale koosolekule. Võrgu joonised peavad sisaldama järgmisi andmeid.
1) |
Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes). |
2) |
Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud CCAMLRi kaitsemeetme 22-01 meetodi (2019)alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen). |
3) |
Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud). |
4) |
Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad“, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda. |
Mereimetajate võrku sattumist välistav seade
Seadme joonis(ed): …
Iga kasutatud seadme tüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule.
Akustiliste andmete kogumine
Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.
Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator) |
|
|
|
Tootja |
|
|
|
Mudel |
|
|
|
Muunduri sagedused (kHz) |
|
|
|
Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus):…
Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet tavalise hiilgevähi (Euphausia superba) ja muude pelaagiliste liikide (nt Myctophidae, Salpidae) leviku ja arvukuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).
PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED
Meetod |
Avaldis (kg) |
Parameeter |
|||
Kirjeldus |
Liik |
Hindamismeetod |
Ühik |
||
Kogumismahuti maht |
W × L × H × ρ × 1 000 |
W = mahuti laius |
Konstant |
Mõõta püügi alustamisel |
m |
L = mahuti pikkus |
Konstant |
Mõõta püügi alustamisel |
m |
||
ρ = mahu massiks teisendamise tegur |
Muutuja |
Mahu teisendamine massiks |
kg/liiter |
||
H = hiilgevähkide sügavus mahutis |
Loomusest sõltuv |
Otsene vaatlus |
m |
||
Voomõõtur (9) |
V × Fkrill × ρ |
V = hiilgevähkide maht koos veega |
Loomusest (9) sõltuv |
Otsene vaatlus |
liiter |
Fkrill = hiilgevähkide osakaal proovis |
Loomusest (9) sõltuv |
Voomõõturi mahu parandustegur |
|
||
ρ = mahu massiks teisendamise tegur |
Muutuja |
Mahu teisendamine massiks |
kg/liiter |
||
Voomõõtur (10) |
(V × ρ)–M |
V = hiilgevähkide pasta maht |
Loomusest (9) sõltuv |
Otsene vaatlus |
liiter |
M = protsessis lisatud vee kogus, mass |
Loomusest (9) sõltuv |
Otsene vaatlus |
kg |
||
ρ = hiilgevähkide pasta tihedus |
Muutuja |
Otsene vaatlus |
kg/liiter |
||
Vookaal |
M × (1–F) |
M = hiilgevähkide mass koos veega |
Loomusest (10) sõltuv |
Otsene vaatlus |
kg |
F = vee osakaal proovis |
Muutuja |
Vookaalu massi parandustegur |
|
||
Kogur |
(M–Mtray) × N |
Mtray = tühja koguri mass |
Konstant |
Otsene vaatlus enne püüki |
kg |
M = koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega |
Muutuja |
Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult |
kg |
||
N = kogurite arv |
Loomusest sõltuv |
Otsene vaatlus |
|
||
Jahu teisendamine |
Mmeal × MCF |
Mmeal = toodetud jahu mass |
Loomusest sõltuv |
Otsene vaatlus |
kg |
MCF = jahu teisendamise tegur |
Muutuja |
Jahu teisendamine hiilgevähkideks |
|
||
Noodapära maht |
W × H × L × ρ × π / 4 × 1 000 |
W = noodapära laius |
Konstant |
Mõõta püügi alustamisel |
m |
H = noodapära kõrgus |
Konstant |
Mõõta püügi alustamisel |
m |
||
ρ = mahu massiks teisendamise tegur |
Muutuja |
Mahu teisendamine massiks |
kg/liiter |
||
L = noodapära pikkus |
Loomusest sõltuv |
Otsene vaatlus |
m |
||
Muud |
Täpsustage |
|
|
|
|
Vaatluse etapid ja sagedus
Kogumismahuti maht |
||
Püügi alustamisel |
Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole kandilise kujuga, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m) |
|
Iga kuu (11) |
Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist |
|
Iga loomus |
Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m) |
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
||
Voomõõtur (11) |
||
Enne püüki |
Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist) |
|
Rohkem kui üks kord kuus (11) |
Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist |
|
Iga loomus (12) |
Võtta voomõõturist proov ning: |
|
|
||
|
||
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
||
Voomõõtur (12) |
||
Enne püüki |
Tagada, et mõlemad voomõõturid (üks hiilgevähitoote jaoks ja üks lisatava vee jaoks) oleksid kalibreeritud (st näitaksid sama, õiget näitu). |
|
Iga nädal (11) |
Hinnata hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) tihedust (ρ), mõõtes teadaoleva hiilgevähitoote mahu (nt 10 liitrit) massi, mis on võetud vastavast voomõõturist. |
|
Iga loomus (12) |
Võtta mõlema voomõõturi näidud ja arvutada hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) ja lisatud vee kogumahud; lisatud vee tiheduseks arvestada 1 kg/liiter. |
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
||
Vookaal |
||
Enne püüki |
Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist) |
|
Iga loomus (12) |
Võtta vookaalust proov ning: |
|
|
||
|
||
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
||
Kogur |
||
Enne püüki |
Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg) |
|
Iga loomus |
Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg) |
|
Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv) |
||
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
||
Jahu teisendamine |
||
Iga kuu (11) |
Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 – 5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke |
|
Iga loomus |
Mõõta toodetud jahu mass |
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
||
Noodapära maht |
||
Püügi alustamisel |
Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m) |
|
Iga kuu (11) |
Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist |
|
Iga loomus |
Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m) |
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
(1) Üksnes 88.1. piirkonnas: kui ühe laeva poolt mis tahes kahe 10päevase perioodi (st alates kuu 1. päevast kuni 10. päevani, 11. päevast kuni 20. päevani või 21. päevast kuni kuu viimase päevani) jooksul mis tahes SSRUs püütud pikksabade (Macrourus spp.) kogus on igas 10päevases perioodis suurem kui 1 500 kg ja ületab 16 % asjaomase laeva poolt selles SSRUs püütud antarktika kihvkalade (Dissostichus spp.) kogusest, lõpetab laev selles SSRUs püügi ülejäänud hooajaks.
(2) Kõik piirkonnad väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja põhja pool 70° lõunalaiust.
(3) Sihtliik on antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni). Patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides) püütud kogused arvatakse antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) kogupüügi piirnormi hulka.
(4) Kõik piirkonnad väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja lõuna pool 70° lõunalaiust.
(5) Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult
(6) Eeldatud töötingimustes.
(7) Väline võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.
(8) Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud CCAMLRi kaitsemeetme 22-01 meetodi (2019) alusel.
(9) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.
(10) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.
(11) Uus periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.
(12) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.
VIII LISA
IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA
1.
Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda troopikatuuni
Liikmesriik |
Laevade maksimaalne arv |
Püügivõimsus (kogumahutavus) |
Hispaania |
22 |
61 364 |
Prantsusmaa |
27 |
45 383 |
Portugal |
5 |
1 627 |
Itaalia |
1 |
2 137 |
Liit |
55 |
110 511 |
2.
Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni
Liikmesriik |
Laevade maksimaalne arv |
Püügivõimsus (kogumahutavus) |
Hispaania |
27 |
11 590 |
Prantsusmaa |
41 (1) |
7 882 |
Portugal |
15 |
6 925 |
Liit |
83 |
26 397 |
3.
Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.
4.
Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka troopikatuuni.
(1) See arv ei sisalda Mayotte’is registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte’i laevastiku arendamise kavale.
IX LISA
WCPFC KONVENTSIOONI ALA
Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) konventsiooni alast 20° lõunalaiusest lõuna pool
Hispaania |
14 |
Liit |
14 |
Nende liidu seinnoodalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda troopikatuuni WCPFC konventsiooni alas piirkondades, mis asuvad lõuna pool 20° lõunalaiust
Hispaania |
4 |
Liit |
4 |